Issuu on Google+

Teeviit

22. november 2012

teeviit 2012

EESTI NOORSOOTÖÖ KESKUS KUTSUB: Interaktiivne infomess Teeviit 2012 29. november - 1. detsember Näituste messikeskuses, Pirita tee 28 Kutselabor - mobiili äppide tegemine, programmeerimisvõistlus, robootika jpm Noortebänd 2012 osalejad Eesti Koolimiss 2012 valimine Lukumaadlus Rajaleidja karjäärikohvik

Peaesineja MARTEN KUNINGAS

Tark tormab Teeviidale! facebook.com/Teeviit

a j . ..

u j l pa

teeviit.ee

Piletid saadaval Piletilevis ja kohapeal! Teeviida piletiga soodustus Forum Cinema kinodes ja AHHAA Tallinna Teaduskeskuses.

d u u m


Rikastame maailma.

2

Koolitusleht 22. november 2012


erakogu

Lapsi õpetades õpib ka õpetaja, on kogenud Maaülikooli doktorant Kristi Teppo.

Elus teadus annab võimaluse uusi asju proovida Põhja-Eestist Kuusalu lähedalt maalt kolmelapselisest perest pärit Eesti Maaülikooli metsanduse doktorant Kristi Teppo lapsena väga suurt huvi looduse vastu ei tundnud. Marge Kohtla Eesti Maaülikooli kommunikatsioonispetsialist

“V

äga tähtis oli siis ja on ka nüüd meri – mere äärde sai suvel alati sõidetud ja tundide kaupa vees sulistatud. Tar­ tus tunnen sellest puudust...” ütleb ta. Rohkem hakkas loodus Teppot paeluma gümnaa­ siumis, kui ta õppis Noarootsis. Seal liitus ta paari loo­ dushuvilise seltskonnaga. “Eesti Maaülikooli tulek on omaette pikk lugu, mille lühidalt võib siiski kokku võtta sooviga tudee­ rida keskkonnaga seotud eriala.” Pealinnas pakuta­ vad erialad ei tundunud Teppole piisavalt loodus­ lähedased, pigem näisid võimalusena saada arvu­ ti taga istuvaks ametnikuks. Samuti eelistas Teppo suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja seega on võimalus õppejõududega tihedamalt suhelda. Samuti on tähtis esmamulje maaülikoolist – kõrg­ kool mõjus organisatsioonina, kus on väga sõbralikud ja vastutulelikud inimesed. Nüüdseks on Kristi Teppo jõudnud juba doktorantuuri ning viimase aasta on ta olnud doktorantide projekti “Elus teadus” vedaja. Kanada kogemused Eestisse 2010. aastal osales Kristi Teppo kolleegiga Archime­ dese Teadusmeedia konverentsil, kus Ottawa üli­ koolis biokeemia eriala lõpetanud Evelin Loit rää­ kis oma suurepärasest kogemusest Kanadas. Nimelt käivad seal tudengid “Let’s Talk Science’i” nimelise projektiga koolides teadust populariseerimas. See projekt käivitus juba 1993. aastal ja toimib siiani

üliedukalt. Projektis osalemine on tudengitele suu­ repärane võimalus arendada oskusi, mis tulevasele tööandjale on olulised. Projektis “Let’s Talk Science” osalemine on ka nagu kvaliteedimärk, mis näitab, et tegemist on tubli ja asjaliku tudengiga. “Kohvi­ pausi ajal otsustasime asja ka maaülikoolis käsile võtta,” meenutab Teppo. Ideega kaasatulijaid oli, juba esimeseks keva­ deks, kui veel rahastustki polnud, kogunes ajurün­ nakukoolitusele kümmekond doktoranti. “Nüüdseks oleme kaasanud ka magistrante,” lisab Teppo, kel­ le hinnangul osaleb projektis praegu suuremal või vähemal määral 20 tudengit. “Lisaks alustame aas­ ta lõpus koostööd Erasmuse võrgustikuga ja loode­ tavasti ka TLÜga.” Hea seltskond motiveerib Kuna kõik tegutsevad projektis vabatahtlikena, siis tehakse täpselt nii palju kui jõuab. Ja jõuab palju. “Meil on väga tore seltskond!” ütleb Teppo. “Teeme ühiselt plaane ja viime neid ellu, teeme koolitusi ja proovime võimalikult tihti kohtuda.” Kõige parema tunde ja enim motivatsiooni annab tema sõnul koolides käimine. “Nii hea tunne on, kui oled suutnud rääkida klassitäiele lastele mida­ gi, mida nad varem ei teadnud; panna neid mõt­ lema asjadele, mida nad varem ei ole märganud.” Samas on Teppol tihtilugu ka tunne, et ta õpib ise tunni jooksul rohkem kui lapsed – tegemist ei ole ju loenguga, vaid pigem vestlemise ja “mängimise­ ga”, ühiselt tehakse praktilisi tegevusi. Vahel muu­ tub klass ülemeelikuks ja siis tuleb kiiresti reageeri­ da – doktorant meenutab, kuidas ühe algklassi õpi­

lased õpetasid talle põneva valgusfooril põhineva klassi haldamise süsteemi, kus rohelise tulega või­ sid kõik rääkida, punasega pidid kõik vait olema ja kollasega võis rääkida, kui õpetaja lubas. Teppo sõnul on projekti puhul üpris oluline see, et keegi ei ole kohustatud kindlal kellaajal ja kind­ las mahus midagi tegema. “Igaüks panustab nii, kuis jaksab – kõigil on ju ka oma doktoritöö, õpe­ tamised ülikoolis, eraelu. Elus teadus on tihtipeale koht, kus saab oma rakendamata loovust kasutada ja uusi asju proovida.” Ideed elust enesest Ideid katseteks ja näidistundideks ammutavad dok­ torandid elust enesest. “45minutilise tunni eesmärk on tutvustada oma teadustööd ja valdkonda, milles tegutsetakse,” räägib Teppo. “Kõik doktorandid on oma töötoad ise välja mõelnud ja kokku pannud.” Ühtlasi on töötoad pidevas arenemises ja muu­ tumises, õpilaste tagasiside ja küsimused on suuna­ vaks teguriks. Teppo ise on rääkinud tulekahjudest ja nende ennetamisest, loomadest, metsade kasuta­ misest ja puude kasvamisest. “Sõltub vanusegrupist ja sellest, mida lapsed küsivad.” Mõnda töötuba on doktorandid juba nii palju teinud ja täiustanud, et seda saavad hõlpsasti kor­ raldada ka teised ja seeläbi oma teadmisi laiendada. Teppo räägib, et tudengipäevadeks pandi kokku ka teatevõistlus igapäevaelus vajaminevatest oskustest – oskustest, mis tegelikult tuginevad lihtsale füüsi­ kale või keemiale. Näitena toob Teppo ülesande, kus plastpudeli abil tuleb eraldada munakollane valgest – lihtne teadmine vaakumist.

Tänapäeva teadus Teppo sõnul seostavad õpilased Eesti Maaülikooli paratamatult rohkem põllumajandusega. Paljude­ le on esialgu naljakas ja võõras näiteks teema, kust piim ikkagi tuleb. Teppo sõnul on üks projekti eesmärke näida­ ta, et maaülikool on nüüdisaegne ülikool ja ka tea­ dus, mida siin tehakse, on tänapäevane. “Sageli ei osata ka oodata, et lihtsa valdkonda iseloomustava sõna taga on väga lai maailm ja peen teadus – pii­ ma ei kallata lihtsalt ühest klaasist teise, vaid uuri­ takse selle koostist palju põhjalikumalt. Lapsi ülla­ tab seegi, et palju tööd tehakse arvutis ja spetsiaal­ sete programmidega.” Kristi Teppo kinnitab, et projektil on tohutult po­ tentsiaali, ja ta loodab, et jätkatakse veel aastaid. “Et peame sama kaua vastu kui Kanada eeskuju,” mui­ gab Teppo. “Ma ei tea, et maaülikooli juures oleks teist teaduse ja haridusega seotud seltskonda, kes kaasaks kõik instituudid ja eri vanuses tudengeid. Huvi osaleda on tulnud ka juba väljastpoolt, teis­ test ülikoolidest.” Doktorantide jõupingutusi teaduse popularisee­ rimisel on ka märgatud – lühikese aja jooksul on projekt “Elus teadus” saanud kolm väärikat auhin­ da: 2011. aastal Eesti teaduse populariseerimise pa­ rima uue algatuse peapreemia, sel aastal Eesti Maa­ ülikooli teaduse populariseerimise auhinna ja tiitli aasta tegu 2012. Teppo sõnul oodatakse projekti juurde ka uusi huvilisi, selleks võib võtta ühendust Kristi Teppo en­ daga (e-post: kristi.teppo@gmail.com) või uurida ko­ dulehte: www.emu.ee/elusteadus. Koolitusleht 22. november 2012

3


­

Kümme põhjust, miks külastada Rajaleidja keskust Tunne nõustaja kabinetist lahkudes on parem kui tulles – närvilisus on kadunud ning meeleolu lootusrikas. Tulevik ei tundu enam nii ebakindel, sest nii palju saab juba praegu ära mõelda ja teha, et hiljem kergem oleks (Mart, 20). Rajaleidja keskused on hästi leitavad Igas Eesti maakonnas (Harjumaal kolm) tegut­ seb Rajaleidja keskus ehk noorte teavitamis- ja nõustamiskeskus, kus töötavad professionaal­ sed karjäärinõustajad ja -infospetsialistid, kel­ lega koos on võimalik oma tulevikuplaanidele tuge saada. Rajaleidja keskused on Rajaleidja märgiga tähistatud, nende kontaktid leiab ra­ jaleidja.ee/karjaariabi. Rajaleidja keskuses saab ennast tundma õppida Kasutades eri töövahendeid (töölehed, testid, arutelu jms), aitab keskuse karjäärinõustaja noorel analüüsida tema tugevusi, nõrkusi, os­ kusi, võimeid, huvisid jms. Tulemustest lähtu­ valt omakorda mõelda, kus ja kuidas oma häid külgi ära kasutada ning kuidas veel end aren­ dada. Mõnikord kasutavad nõustajad ka mit­ mesuguseid teste, kuid sealjuures on oluline pärastine tagasiside ja arutelu koos nõustaja­ ga, kes aitab näha nüansse, kuna ei ole olemas ainult ühte õiget vastust. Rajaleidja keskuses saab ülevaate haridus- ja töömaastiku olukorrast Rajaleidja keskuste töötajad omavad teavet koo­ lide erialade, sisseastumistingimuste, õppeka­ vade jms kohta. Samuti on nad kursis ühiskon­ na arengute ja trendidega ning oskavad noo­ rele öelda, millisel erialal õppida, et tuleviku töömaastikul rakendust leida. Ka saavad noo­ red teada, milliseid isikuomadusi või kogemu­ si läheb huvipakkuval elukutse esindajal vaja.

Oma karjääri planeerimisel saad teavet ja nõu Rajaleidja keskustest üle Eesti.

Rajaleidja keskus aitab luua karjääriplaani Karjäärinõustaja aitab noorel asetada end kui isiksust oma tugevate ja nõrkade külgedega praegusesse momenti ning näha tulevikus punkti koos saavutatud eesmärkidega. See­ järel aitab ta noorel välja selgitada edasised vajalikud sammud nende kahe punkti vahel. Rajaleidja keskuste teenus on tasuta Rajaleidja keskused teenindavad tasuta kuni 26aastasi noori. Minna võib üksi, koos sõbraga või hoopis näiteks ema ja isaga. Soovitatav on aeg kokku leppida, et olla kindel, et see aeg on vaba. Rajaleidja keskus on Teeviit kodukohas Kui infomessil Teeviit jääb miski segaseks või mõni infomaterjal saamata, siis Raja­ leidja keskused pakuvad võimalust põneva­ te ja ajakohaste materjalidega tutvuda. Kes­ kuse karjääriraamatukogust võib leida töö ja haridusmaastiku kohta käivaid voldikuid, flaiereid, teatmikke jms. Kui sobivat info­

4

Koolitusleht 22. november 2012

materjali ei leia, siis aitab keskuse karjääri­ infospetsialist küsimusele vastuse saada. Rajaleidja keskuse teenus on personaalne ja pingevaba Rajaleidja keskuste töötajad lähtuvad ­noore küsimusele vastates just tema vajadusest ja soovidest. Töötajad on oma ala profes­ sionaalid ning annavad noorele ­võimaluse rääkida oma mõtetest ja plaanidest seoses elukutse valikuga. Rajaleidja keskuste tee­ nus on anonüümne ning usaldusväärne. Rajaleidja keskus võib tulla kooli Rajaleidja karjäärikeskuste töötajad käivad sa­ geli koolides, eelkõige põhikooli ja gümnaasiu­ mi lõpuklassides, rääkimas noortele nende eda­ sistest võimalustest ning tutvustamas infoal­ likaid ja -materjale, kust teavet otsida. Samuti tehakse koolides kohapeal individuaalselt nõus­ tamist. Meeleldi räägitakse oma teenustest ka lapsevanemate koosolekutel. Seega, kui endal on keeruline keskusesse kohale minna, tuleb sealne töötaja hea meelega kooli. Rajaleidja keskusega saab suhelda ka interneti teel Kui mingil põhjusel on keeruline keskusesse ko­ hale minna, siis saab Rajaleidja keskusele saa­ ta küsimuse Rajaleidja portaali kaudu. Pärin­ gule vastab valitud maakonna keskuse tööta­ ja. Paljud keskused pakuvad ka Skype’i- ja /või MSN-nõustamist, kus saab keskuse töötajaga reaalajas suhelda. Esmase kontakti saad luua infomessil Teeviit Noorte infomessil Teeviit on kohe sissepääsu juures avatud Rajaleidja karjäärikohvik, kus töötavad Rajaleidja keskuste töötajad. Karjää­ rikohvik annab noortele võimaluse enne mes­ sisaginasse sisenemist oma plaanidest rääki­ da karjäärispetsialistiga, samuti luua isiklik kontakt oma maakonna karjäärinõustaja või -infospetsialistiga, et hiljem juba ise sobivas­ se keskusesse minna. Karjäärikohviku menüüs on ka just messi tarbeks koostatud test, mis aitab välja selgi­ tada noore isikuomadused ja sobivad erialad. Testitulemusi saab personaalselt analüüsida ka koos karjäärinõustajaga, kes aitab näha eri nüansse. Samuti tutvustatakse noortele kar­ jääriplaneerimist toetavat portaali Rajaleidja. *Rajaleidja keskuste töö koordineerimise ja arendamisega tegeleb SA Innove karjääri- ja nõustamisteenuste arenduskeskus ning seda toetab Euroopa Sotsiaalfond. Kati Raudsaar, SA Innove


Meediaharidus kujundab tänaste noorte toimetulekuoskusi 21. sajandi inimesed elavad tehnoloogiast ja meediast täi­ detud maailmas, kus vahenda­ tud meediakogemused ja reaal­ sed igapäevaelu kogemused põimuvad omavahel nii, et üha keerulisem on neil tegelikkuses vahet teha. Meedia loomise ja toimimise mõistmisest on saamas seetõttu mitte üksnes ühiskonnas ja tööturul tule­ musliku tegutsemise eeldus, vaid toimetulekuoskus. Kristi Vinter Tallinna Ülikooli kommunikatsiooni instituudi meediahariduskeskuse juhataja

T

änast maailma iseloomustab juurde­ pääs väga rikkalikele informatsioo­ niressurssidele ning tormiline areng tehnoloogiliste vahendite ja tarkvaramaail­ mas. Digitaaltehnoloogiate poolt juhitud in­ foühiskonnas on meediaoskused igale ühis­ konnaliikmele väga vajalikud. Nende hulka loetakse oskus kasutada meediat teadmiste omandamiseks, oskus vastu võtta ja tõlgen­ dada meediatekste ja -sisu, hinnata ja ana­ lüüsida vastuvõetud teavet ja meelelahutust, käsitseda digitaaltehnoloogilisi vahendeid, väljendada end nende abil, olla meedia kau­ du kontaktis teiste inimestega ning tegut­ seda aktiivselt kogukonnas. Meediatekstide all ei pea ma silmas sugugi vaid trükiteks­ te, vaid ka staatilisi pilte ja audiovisuaalset materjali, millega puutume ekraanide kau­ du kokku pidevalt. Eri digitaaltehnoloogiliste vahendite kau­ du meieni jõudev meediasisu kujundab ar­ vamusi ja arusaamu sellest, mis meie üm­ ber toimub, mõjutades samal ajal ka hoia­ kuid, kuidas nähtusse, kuuldusse ja loetus­ se suhtuda. Seega vajab tänane noor kriiti­ lise mõtlemise ja digitaaltehnoloogiliste va­ hendite käsitsemise oskusi. Kas ainult digitaaltehnoloogia käsitsemise oskustest piisab? Digitaaltehnoloogiliste vahendite käsitsemine pole tänastele noortele enamasti mingi prob­ leem. Märksa keerulisem on noortel mõista tehnovahendite kaudu nendeni jõudvat in­ formatsiooni. Mida uskuda ja mida mitte, mille alusel neid otsustusi teha, kuidas hin­ nata sõnumite usaldusväärsust, kuidas mee­ diapilte konstrueeritakse, miks peaks mee­ dia loomise protsessidest üldse teadlik ole­ ma jms – neile küsimustele aitab vastuseid otsida meediaharidus, kujundades samal ajal ka kriitilise mõtlemise oskust. Meedia kujundab konstrueeritud arusaamu maailmast Meedia ei ole reeglina orienteeritud tavapä­ raste asjade ja olukordade kajastamisele, mis­ tõttu skandaalide, erilisuse ja müüginumb­ rite suurendamise poole kreeni meediasisu võib viia ka vildaka maailmapildi kujunemi­ sele. Seetõttu peavad tänased noored õppi­

ma meediasisule lähenema suurema skep­ sisega ja mõistma seda, et meedias kajas­ tatud sündmusi näidatakse ja ka võetakse vastu eri vaatenurkadest. Tähtis on seejuu­ res ka vastuvõtja elukogemus ja olemasole­ vad teadmised. Meedia manipuleeriv olemus Iga inimene, kes loob meedia sisu, võib ju­ tustada ühest ja samast sündmusest oma loo väga erineval moel. Edastatav lugu sõl­ tub jutustaja vaatenurgast ja lähtub sellest, mida peetakse oluliseks. Lisaks sellele on igal meediumil – televisioon, internet, trükimee­ diaväljaanded vms – oma keel ja stiil ning omad mõjutusvahendid. Üks kasutab osavalt ära helisid, teine pilte, kolmas tekste, neljas multimeediat. Kõigil on aga üks eesmärk – saada tähelepanu ja kutsuda esile emotsio­ naalseid reageeringuid, mis omakorda mõ­ jutavad meie suhtumisi inimestesse, asja­ desse ja olukordadesse.

“Meediasisule tuleb läheneda üha suurema skepsisega,” kinnitab Kristi Vinter.

Tartu Ülikool kutsub osalema XX XX XX XX

majandusarvestuse majandusõiguse kinnisvara projektitöö jt

kaugkooliTuskursusTel Tallinnas. Talvesemester 11.12.2012 – 8.06.2013 igapäevakogemustega. Tänane meediasisu ja noorte tegemised kolivad aina suuremas mahus internetti. Varem enamasti tekstide­ le toetunud internet sisaldab digitaaltehno­ loogiate mälu ja võimsuse suurenemisest tingituna üha enam videoid ja animatsioo­ ne. See omakorda nõuab noortelt visuaal­ se kommunikatsiooni oskust, mille kujun­ damisel on meediahariduses suur tähtsus. Seega, et tajuda meid ümbritsevat maa­ ilma adekvaatsemalt ning osata digitaal­ tehnoloogiast ümbritsetud maailmas ja võrgustikes tulemuslikult tegutseda, vajab tänane noor meediat puudutavaid teadmi­ si, sest kogu digitaaltehnoloogias sisalduv on meedia.

Kuidas saada meediaharituks? Üldhariduskoolid on meediahariduse pak­ kumisel hetkel võrdlemisi tagasihoidlikud, suurepäraste eranditega loomulikult. Seda ei saa koolidele pahaks panna, sest õpetaja­ koolituses pole pööratud teemavaldkonnale piisavalt tähelepanu. Oleme Tallinna Ülikoo­ Suured ja vastuolulised infohulli kommunikatsiooni instituudi vast loodud gad nõuavad kriitilist suhtumist Viibime pidevas infoväljas, mida meedia loo­ meediahariduskeskuses asunud teemaga tõ­ jad digitaaltehnoloogiliste ja meediavahen­ siselt tegelema, mis annab võimaluse tule­ vikus õpetajaks õppiva­ dite kaudu meile lakka­ tel üliõpilastel omanda­ matult pakuvad. Täna da ka meedia ja selle loo­ ei räägi me enam ainult misega seotud teemasid. professionaalsetest mee­ Samuti pakub kom­ dialoojatest, nagu ajakir­ Tänane meediasisu ja munikatsiooni instituu­ janikud, toimetajad, rek­ noorte tegemised di meediahariduskeskus laamiloojad, režissöörid, kolivad aina suuremas koolidele mitmesugu­ operaatorid jms, mee­ mahus internetti. seid koostöövõimalusi. diat saab väheseid res­ On selleks siis õpetaja­ sursse kasutades luua te meediaharidusalane ja laiale auditooriumile täiendusõpe või mee­ jagada iga inimene, kel on olemas internetiühendusega arvuti. See diaharidusalane koostöö gümnaasiumide­ omakorda muudab oluliseks oskuse informat­ ga, kus meie õppejõud korraldavad koos siooni kriitiliselt hinnata ning teadmise, kui­ gümnaasiumide õpetajatega vastavas koo­ das meediat luuakse. Meedia loomise prot­ lis meediaõpet. Noored saavad end ka ise harida. Tallin­ sessi tundmine võimaldab manipulatsioone läbi näha ning meedia sisu ja informatsioo­ na ülikool korraldab gümnasistidele Õpi­ ni usaldusväärsust juba märksa teadlikumalt lasakadeemia, kus nad saavad osaleda ka hinnata. Teadlikum meediatarbija oskab va­ kommunikatsiooni valdkonna loengutes. Lisaks sellele on Tallinna ülikoolis võima­ lida ka kvaliteetsemat meediasisu. lik õppida mitmeid meedia ja kommunikat­ sioonivaldkonna erialasid, nagu suhtekor­ Segunevad igapäevaelu raldus, ajakirjandus, reklaam ja imagoloo­ vahetud ja võrgumaailma gia – seda nii bakalaureuse-, magistri- kui ka vahendatud kogemused Virtuaalsed võrgustikud imbuvad sujuvalt doktoriõppes. Samuti on kommunikatsioo­ noorte igapäevakeskkonda ja ellu, põimi­ nivaldkonna erialasid võimalik õppida kõr­ des võrgustikes saadud kogemused nende valerialana koos teise eriala omandamisega.

Registreeruda saab kuni 3.deTsembrini

www.finance.ut.ee

Dokumente võtame vastu 25. jaanuarini 2013.

Talvine vastuvõtt keskhariduse baasil

Õppetöö algab juba veebruaris 2013.

Päevaõpe

Sisseastumine keskhariduse omamist kinnitava koolilõputunnistuse, testi ja vestluse alusel.

www.tptlive.ee

MULTIMEEDIUM

(VEEBISPETSIALIST)

Sessiooniõpe

ELEKTROONIKASEADMETE KOOSTAJA ÕPE KA VENE KEELES

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee

Tallinna Polütehnikum

Sessiooniõpe

NÕRKVOOLUSÜSTEEMIDE PAIGALDAJA

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339

Koolitusleht 22. november 2012

5


Võrumaa Kutsehariduskeskuse vilistlasuuring näitab lõpetajate läbilöögivõimet tööturul Võrumaa Kutsehariduskeskus on pikaajaliste traditsioonidega ning tänapäevaste õppimisvõimalustega kool. Missiooniks on ühiskonnas edukalt toimetulevate inimeste arendamine ning kooli moto on “Hea kool kogu eluks!”.

Õ

ppetöö rakenduskõrghariduse tasemel toi­ mub järgmistel õppekavadel: puidutöötle­ mise tehnoloogia, mehhatroonika, metal­ lide töötlemine, infotehnoloogia süsteemid, turismija toitlustuskorraldus, ärijuhtimine. Kutseharidusvõimalused on avatud pärast güm­ naasiumi turismikorralduse, hotelliteeninduse, müü­ gikorralduse, ärikorralduse, väikeettevõtluse, lapse­ hoidja ja ehitusviimistluse erialadel, pärast põhikooli majutusteeninduse, maaturismi teeninduse, arvutite ja arvutivõrkude, tisleri, metallitöötlemispinkidel töö­ taja, kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse erialal. Tagasisideküsitlus vilistlastele Selleks, et rohkem teada saada kooli vilistlaste käe­ käigust, eelkõige konkurentsivõimest tööturul, te­ hakse igal aastal tagasisideküsitlus. Käesoleval aas­ tal korraldati põhjalik uuring 10 aasta kohta (2002– 2011), eelkõige eesmärgiga määrata vilistlaste kon­ kurentsivõime tööturul. Uuringu tegid ärikoolituse õppejõud. Andmeid koguti ja analüüsiti tööjõu kon­ kurentsivõimelisuse – töö leidmise, töötamise ja asu­ koha ning valdkondade, õpitud eriala ja töö seoste ning ametipositsiooni, töötamise aja, töötasu ning rahulolu, edasiste õpingute ning tulevikuperspektii­ vide kohta, samuti vilistlaste koostööhuvi kohta ning hoiakute kohta kooli suhtes. Võrumaa Kutsehariduskeskuse lõpetanuid on sellel ajavahemikul kokku 1191 inimest. Vilistlas­ test on üle poolte (55%) lõpetanud tehnika, tootmi­ se ja tehnoloogia valdkonnas, turismi, teeninduse ja äri valdkonnas 17%.

6

Koolitusleht 22. november 2012

foto Võrumaa Kutsehariduskeskus

ses 94%. Kutsehariduse lõpetanutest on tööga hõi­ vatud 78% (keskmine näitaja Eestis on Praxise teh­ tud uuringu andmetel 73%).

Avatud uste päevadel tehnomajas saab igaüks ise kätt proovida.

Kuna tegemist on regionaalse õppeasutusega, siis kõige suurem osa lõpetanutest on Võrumaalt (üle 43%), Põlvamaalt (20%) ja Tartumaalt 12%. Õp­ pima tullakse kõikidest maakondadest. Väga palju kasulikku teavet õnnestus hankida tööjõuturul toimetuleku kohta. Tööga hõivatus on

väga hea, sest kokku 96% kõikide haridustasemete (kõrg- ja kutseharidus) vastanutest töötab. Eriti hea on rakenduskõrghariduse lõpetajanute tööga hõi­ vatus. Selgus, et tehnika ja tootmise erialadel ongi see näitaja väga kõrge – puidutöötlemise tehnoloo­ gias 99%, mehhatroonikas 95%. Metallide töötlemi­

Eelised tööturul Ligi pooled lõpetanutest tegutsevad ettevõtetes kas juhtidena, tippspetsialistidena või keskastme spet­ sialistidena. Uuringust selgus ka tõsiasi, et raken­ duskõrgharidus annab eeliseid tööjõuturul ning palgatase on üsna kõrge. Neid vilistlasi, kes saa­ vad netopalgana kuus 600–1000 eurot, on koguni 43%. Kõige kõrgem palgatase on tehnika, tootmi­ se ja tehnoloogia valdkonnas – ligi kolmandik ehk 32% tehnoerialade lõpetanuid saab netopalgana üle 1000 euro kuus. Kõige rohkem töötab õpitud erialal tehnoloogia­ valdkonna lõpetajaid (74%) ning suurt rõõmu valmis­ tab õppejõududele ja õpetajatele fakt, et moto HEA KOOL KOGU ELUKS! peab sisuliselt paika, hinnang Võrumaa Kutsehariduskeskusele kui koolile terviku­ na on kõrge ning vilistlased soovitavad oma tuttava­ tel minna kooli õppima. Rahulolu eluga ja tuleviku­ perspektiivide hinnangud on positiivsed. Vilistlaste konkurentsivõime tööjõuturul on hea ning hinnang õpitud erialadele kõrge. Uuringust selgunud tulemused motiveerivad kogu kooliperet ja annavad veelgi suuremat kind­ lust võimaluste ja kogu kooli edasiarendamiseks. Võrumaa Kutsehariduskeskus tänab kõiki vilistlasi ja koostööpartnereid, kes uuringus osalesid. Uurin­ gu tulemustega saab lähemalt tutvuda kooli kodu­ lehel www.vkhk.ee.


Foto Eesti Noorsootöö Keskus

Enamik meist teab, et treenerid, huvijuhid, malevarühma juhenda­ jad jpt puutuvad oma töös kogu aeg kokku noortega. Sõltuvalt oma töö ülesannetest ja ise­ loomust kannavad nad eri ametinimetusi, kuid need on inimesed, kes teevad noorsootööd. Liis Ehavere

N

oorsootöötaja on spetsialist, kel­ le peamine ülesanne on toeta­ da noori täiskasvanuks saami­ sel. Pealtnäha üldsõnalise ja paljulubava sisu taga peitubki mitmekülgne ja pal­ jusuutev spetsialist, kes toetab noorte arengut ja õppimist väljaspool kooli, pe­ rekonda ja tööd ning loob selle saavuta­ miseks vajalikud tingimused. Tal on os­ kus tegelda noortele suunatud program­ mide ja projektide kavandamise, elluvii­ mise ja hindamisega. Eriti oluline on see­ juures noorte endi kaasamine kavanda­ misse ja korraldamisse, et nad teeksid ise, mitte, et tehakse neile. Noorsootööd saab õppida Tallinna Ülikooli Pedagoogilises Seminaris (TÜPS). Sealne rakenduslik kõrgharidus on võrd­ sustatud bakalaureuse taseme haridusega. “Rakendusliku õppekava lõpetajad siirdu­ vad tööle nii sotsiaaltöö-, haridus-, kultuu­ ri- kui ka spordivaldkonda,” sõnab TÜPSi noorsootöö valdkonna osakonnajuhataja Luule Press. “Magistriõppe võimalus on kõikidel ja valikuid on palju, näiteks hal­ dusjuhtimine, sotsiaaltöö, kasvatustea­ dused, kultuurikorraldus, rekreatsioon jne. Eelkõige toetaksin noorsootöö ma­ gistriõppe mõtet neil, kes leiavad eneses kutsumuse olla valdkonnas mõne suuna liider, arendaja, otsustaja ja eestvedaja.” Riiklikku seisukohavõttu noorte elu puudutavates küsimustes nimetatak­ se noortepoliitikaks. Noorsootöö kaudu viiakse seda tegelikkuses ellu. Kõik need noortepoliitikast tulenevad osad on Pressi sõnul noorsootöö õppekavasse integree­ ritud. “Tihedalt ollakse seotud sotsiaal­ töö ja lastekaitsega, sest ilma omavahe­ lise koostööta ei suudeta vajaduse korral noorele toeks ega suunajaks-nõustajaks olla. Sotsiaaltöö ja lastekaitse spetsialis­ tid omavad õigust sekkuda otseselt lapse või noore eraellu, et ettetulevaid problee­ me lahendada. Noorsootöötaja peab aga eelkõige suunama ja juhtima hariduslik­ ke ning probleeme ennetavaid protsesse. Rekreatsioon kui vaba aja korraldamine on osa noorsootööst. Erinevus on see, et noorsootöötaja roll on eelkõige olla noo­ rele tema elus toimuvates protsessides kaasaaitaja, olla tema abistaja, toetaja, suunaja, sõber ja mentor. Noorsootöötaja korraldab ka vaba aja üritusi, kuid see on vaid toimuvate protsesside üks väljund. Noorsootöötaja on oluline tugiisik noore­ le tema rännul täiskasvanute maailma.” Kui uurin, mis põhjustel tullakse TÜP­ Si noorsootööd õppima, vastab Press, et peamine motiiv on soov noort tema vali­ kutes, otsustustes ja keerulistes problee­ mides abistada. “Meie tudeng soovib olla kaasarääkija tuleviku paremaks muutmi­ sel. Ta on optimistlik, salliv ning inimsu­ hetesse eetiliselt suhtuv isik. Tema töömo­ tiiv on ühene: teha võimalikult palju sel­ leks, et noore kujunemine täiskasvanuks kulgeks võimalikult väikeste komistuste­ ga,” usub Press oma kooli õppuritesse. Rakenduskõrghariduse tasemel saab noorsootööd õppida ka Tartu Ülikooli Nar­

Noorsootöötaja on spetsialist, kelle peamiseks ülesandeks on toetada noori täiskasvanuks saamisel.

Noorsootöötaja – tugiisik noorele tema teel täiskasvanute maailma va Kolledžis ning mitmekülgseid täien­ dusõppevõimalusi pakuvad lisaks eespool mainitud koolidele Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia, Tallinna Ülikool, Eu­ roopa Noorte Eesti Büroo ja Eesti Noor­ sootöö Keskus. Koolitatud spetsialistiks Selle leheloo tarbeks oma tutvusringkon­ na peale mõeldes arvasin, et leian tutta­ va noorsootööd õppiva noore inimese liht­ salt, kuid võta näpust. Kuna noorsootöö­ taja ameti võib tinglikult lugeda abista­ vate elukutsete hulka, siis selgus, et pal­ jud küll teevad noorsootööd ja vabataht­ likku tööd noortega, kuid õpivad midagi muud, kes kultuurikorraldust, kes sotsiaal­ tööd, kes lastekaitset või eripedagoogikat. Tallinnast pärit Rasmus Sinivee lõpe­ tas tänavu Liivalaia gümnaasiumi. Noor­ sootööga oli ta kokku puutunud, olles käi­ nud malevates, kuulunud õpilasesindus­ tesse, korraldanud mitmesuguseid üritu­ si ning töötanud maskotina, aidates noor­ tele üritusi korraldada või olnud päeva­ juht lastele. “Ei suuda isegi uskuda, et ma pole enam abiturient. Esimest kor­ da kuulsin Tallinna Ülikooli Pedagoogili­ sest Seminarist (TÜPS), kui sealse Üliõpi­ lasnõukogu (ÜN) noored tulid oma koo­ li tutvustama. Nad jätsid mulle väga hea esmamulje ning tundusid toredad – tõsi, nad ongi toredad. Aeg on lennanud kiires­ ti. Õige pea olen ka mina ÜNi liige. Vali­ sin noorsootöö kõrvaleri­alaga multimee­ dia, mis tähendab, et õpime noortega te­ gelema ka virtuaalse maailma kaudu, tee­ me huvitavaid filme ja palju teisi projek­ te,” on meedia- ja arvutihuviline Sinivee oma valikuga rahul. Tal jätkub kooli koh­

Noorsootöö seaduse järgi hõlmab noorsootöö inimesi vanuses 7–26 eluaastat. Noorsootööd Eestis koordineerib väljatöötatud õigusaktide kohaselt Haridus- ja Teadusministeeriumile alluv Eesti Noorsootöö Keskus.

ta kiidusõnu: “See on super. Meil on tore­ dad õppejõud, kes alati probleemi korral aitavad, nad on väga mõistvad inimesed. Lisaks on üle Eesti siia kokku tulnud tu­ dengid väga huvitavad persoonid. Meie kool on täis positiivsust, see on nagu väi­ ke päike igas päevas. See, mida ma õpin, on huvitav ja tore. Oma kursusega oleme saanud väga lähedasteks ja headeks sõp­ radeks ning ma ei saa ka mainimata jät­ ta, et koolis on hästi palju tüdrukuid, mis on minu kui poisi jaoks vahva.” Päris kindlat tulevikuvisiooni Siniveel veel ei ole, kuid ta usub, et eriala võimaldab talle tööturul laia valiku. “Pärast magistri­ õpet saan kindlasti olla oma alal tegija!” Liikuv ja tänapäevane Kõige üldisemas mõttes võib noorsootöö­ tajad jagada kaheks vastavalt sellele, kas nende töö on juhtiva ja kavandava iseloo­ muga või tegeldakse vahetult noorte juhen­ damisega. Nii-öelda juhtival kohal ehk ka siis ametniku rollis on riigi tasandil noor­ sootöötaja, noorsootööasutuste, noorte­ ühingute, huvikoolide, noortelaagrite ju­ hid, linna- või vallavalitsuste ja maavalit­ suse noortenõunikud, kelle igapäevatööks on noorsootöö koordineerimine, dokumen­

tatsiooni korrashoid, suhtlemine avalikku­ se ja teiste valdkondade spetsialistidega ning haldustöö ja ürituste korraldamine. Vahetult noortega tegelevad noorsoo­ töötajad on noorte infotöötajad, noorsoo­ tööasutuste, noorteühingute noorsootöö­ tajad, noortelaagrite kasvatajad, ringiju­ hid, huvijuhid, huvikooliõpetajad, kelle põhiülesanded on noorte juhendamine ja suunamine, nõustamine, huvitegevuse ja ürituste korraldamine. Oma olemuselt on noorsootöö väga mitmekesine ja liikuv. Noorsootöötaja ei istu kellast kellani büroos. Tihti tuleb tal töötada ka õhtusel ajal ja nädalavahetus­ tel. Lisaks sellele toimuvad paljud noor­ tele suunatud tegevused vabas õhus. See kõik aitab noorsootöötajal püsida värske nii kehalt kui vaimult. Värskena aitavad noorsootöötajaid hoida ka kõikvõimali­ kud koolitused. Ikka selleks, et end muu­ tuvas maailmas toimuvaga kursis hoida. Märjamaa valla noortekeskuse juha­ taja Pille Rokk jõudis noorsootööni 2007. aasta suvel juhuse kaudu. Kuigi tema töö­ päev on pigem kaheksast viieni, pole tal eraldi kontorit ning ta töötab samas ruu­ mis koos noorte ja noorsootöötajaga. Ka üritab ta mõnel õhtul kuus olla keskuses tööl, et olla toimuvaga kursis ja omada reaalset kontakti noortega. “Korraldan koos noortega projektiettevõtmisi ja su­ viseid laagreid. Sellised ninapidi pikemad koosolemised on mulle väga olulised, sest siis saab noortest konkreetsema pildi,” sõ­ nab Rokk ja lisab, et noortele on noorte­ keskus oluline ka kohana, kuhu lihtsalt tul­ la ja kus sõpradega niisama olla, et oleks mõni koht väljaspool formaalset haridust, kodu ja huviharidust.

Aastate jooksul on Rokk läbinud mit­ mesuguseid noorsootööga seotud kooli­ tusi, hetkel on ta lõpetamas noorsootöö­ tajate põhiteadmiste ja -oskuste koolitus­ programmi TÜPSi täiendusõppeosakonnas. “Seejärel kavatsen vormistada endale noor­ sootöötaja IV järgu kutse. Mulle meeldib, et mu töö suudab mulle ikka ja üha välja­ kutseid pakkuda ja et mul on, kuhu arene­ da, ja asju, mida avastada,” rõõmustab ta. Kutse taotlemine kui kordusõppused Noorsootööd tegevatel inimestel on või­ malik taotleda endale ka vastavat kut­ set kutsesüsteemi kaudu. Selleks on riik­ likult välja töötatud kutsestandard ja kut­ se andmise kord. Kutsestandard on ka alu­ seks koolituskavade väljatöötamisel. Süs­ teem on vajalik, et õppe- ja koolitusasutu­ sed teaksid, milliste oskuste ja teadmiste­ ga töötajaid tööturul vajatakse ning mida on vaja õpetada. Tööandjale pakub kutse­ süsteem võimaluse oma töötajate oskusi hinnata, neid vajaduse korral parandada ning nende tööd tunnustada olenemata sellest, kus, kuidas ja mis eriala noorsoo­ töötaja õppinud on. Kutsesüsteemi üks olulisi osi on Ees­ ti töötajate konkurentsivõime tõstmine. Soovivad ju kõik, et noortega töötavad ini­ mesed oleksid kompetentsed, et neil oleks edukaks tegevuseks vajalikud teadmised, oskused, vilumused ja hoiakud. Eesti Noorsootöö Keskus (ENTK) on te­ gelnud noorsootöötajatele kutse andmi­ sega alates 2010. aastast. Nõuded, mida kutsestandard noorsootöötaja kutse­ kvalifikatsiooni taotlejale esitab, on kätte­ saadavad ENTK kodulehel. Töökogemuse­ na väärtustatakse ka vabatahtlikuna teh­ tud noorsootööd. Peab vaid olema soov as­ tuda esimene samm: täita avaldus ja esi­ tada komisjonile nõutavad dokumendid. Kui taotlejal on olemas kõik vajalikud os­ kused ja teadmised, väljastatakse talle kutsetunnistus. Euroopa Sotsiaalfondi programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendamine” kva­ liteedi suuna juht Kaisa Orunuk tunnis­ tab, et alustas kutsestandardiks vajaliku taotlusvormi täitmisega mitu korda, kuid ikka jäi see pooleli: “Tähtajad sattusid ole­ ma väga kiirel tööperioodil ja isikliku ko­ gemuse inventuuri tegemine jäi soiku. Lõ­ puks tuli hetk, kus kõik klappis.” Kui uurin, mida kutse taotlemine on Orunukale juurde andnud, heidab naine pilgu oma senistesse tegemistesse. “Olen noorsootöö valdkonnas tegutsenud pikka aega, alates 1995. aastast vabatahtlikuna noorteorganisatsiooni YFU Eesti MTÜ liik­ mena. Viimastel aastatel ENTKs noorsoo­ töö kvaliteedi hindamise süsteemi välja töötades ja kohalikes omavalitsustes hin­ damisi tehes olen noortevaldkonnaga te­ gelnud pidevalt ja süvitsi. Kutse taotlemi­ seks vajalikke dokumente kokku pannes oli mul hea võimalus aastate jooksul saa­ dud kogemusi, tehtud töid ja läbitud koo­ litusi meenutada ning neid kutsestandardi valguses reflekteerida. Sain teada, kuidas minu teadmisi ja kogemusi ametlikus sõ­ navaras nimetatakse. Oleksin justkui kor­ dusõppused läbinud.” Kuigi kutse antakse taotluse esitami­ sel inimesele endale, võib kutse olemas­ olu karjääri planeerimisel soodsate asja­ olude kokkulangemisel siiski kasuks tul­ la. “Mõneti on kutse võrreldav bakalau­ reuse- või magistrikraadiga – vormistad teadmised ja oskused kokkulepitud raa­ mistikku ja teed need teistele mõisteta­ vaks,” sõnab Orunuk.

Koolitusleht 22. november 2012

7


Kas noortel on võimalik varasemate töökogemusteta tööle saada? Eesti on Euroopa Liidus ikka veel üks suurema noorte tööpuudusega riike, kus 15–24aastastest noortest on töötu iga kolmas, kusjuures pooled neist on pikaajalised töötud. Ingrid Väravas

Ulvi Vallimäe-Lahtein,

Eesti Noorsootöö Keskus

P

õhjuseid selleks on mitmeid, kuid tööand­ jate silmis võib olla üks suurimaid miinu­ seid noorte tööle palkamisel varasema­ te töökogemuste puudumine. Eesti Noorsootöö Keskuse poolt loodud noorteportaal Stardiplats (www.stardiplats.ee) võimaldab noortel oma õpija töökogemused kokku koguda, neid analüüsi­ da ning tööandjale meelepäraselt CVs kirjeldada. Millega rikastada oma CVd Noorte jaoks võib tööturule sisenemine olla ras­ ke seetõttu, et oma varasemaid kogemusi ei osa­ ta piisaval määral rõhutada või hinnata. On loomulik, et kooli lõpetanud noorel puu­ dub töökogemus, kuid samas võib tal olla koge­ musi projektide juhtimisega noortekeskuses, va­ batahtliku töö kogemus noorteühingust või roh­ kelt esinemisvilumust näiteringist, mis kõik on kirjeldatavad kasuliku kogemusena, ent noored ise ei oska seda märgata. Samuti ei pea noored tihti oluliseks esitleda tulevasele tööandjale oma kooliaja töökogemusi, näiteks õpilasmalevas töö­ tamist. Oma karjääri kujundamisel ja tööotsingu­ tel on aga sellised kogemused plussiks ning loo­ vad konkurentsieelise. Selliste vilumuste saamiseks on loodud soodne pinnas noorsootöö kaudu, mis võimaldab noor­ tel koolivälisel ajal tegelda meelepäraste tege­ vustega ning saada väärtuslikke kogemusi, mis võivad osutuda oluliseks ka tulevase tööandja silmis. Osalemine noorsootöös annab noorte­ le tulevase tööandja poolt kõrgelt väärtustatud oskusi, nagu näiteks hea suhtlemisoskus, mees­ konnatöö kogemus, enesekehtestamise, problee­ mide lahendamise, protsesside ja inimeste juh­ timise kogemus. Näidetena võib tuua, et noorsootöö projek­ tide eestvedajad puutuvad kokku noorteüritus­ te planeerimisega ja ressursside kavandamisega. Nii projektis kaasalööjad kui ka liidri rollis oli­ jad saavad hulga koostöökogemusi nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ning õpivad su­ hete loomist ja hoidmist. Areneb noorte mees­ konnatöö oskus. Samuti saadakse rahvusvahe­ liste projektide käigus hea võõrkeelepraktika. Noored saavad projekte juhtides tõestada ennast liidri ja juhi rollis, omandatakse juhti­ miskogemust. Malevas osalemine kasvatab noortes töö­ harjumust. Noortevolikogudes osalemine võimaldab kaasa rääkida otsuste tegemisel, mis puuduta­ vad noorte elu. Sealt saab noor oskuse ja julgu­ se kaitsta oma seisukohti ning ka argumenteeri­

OÜ Kontaktikeskuse ärijuht Kui palju arvestate noorte töölevõtmisel nende varasemaid väljaspool kooli omandatud kogemusi (osalemine huviringis, õpilasmalevas, vabatahtlik töö jms)?

Kindlasti on eeliseks, kui noor tööotsija toob oma CVs välja huvialad, millega ta tegeleb või on tegel­ nud. See näitab tema suhtlemisoskust, mis võib olla eeliseks teatud ametikohtadel, näiteks kandideerimi­ sel klienditeenindajaks. Küll aga ei ole tööotsija varasem kooliväline aktiivne tegevus eeltingimuseks tööle saamisel. Noorte puhul, kellel puudub eelnev töökogemus, on kõige olulisemaks nende suhtumine töösse ja isiksuseomadused. Kas noored oskavad CVs mitmesuguste kooliväliste tegevuste kasulikkust tööandjale esitleda?

Kahjuks puudub paljudel noortel oskus ennast erakogu “müüa”. Kirjutavad nad ju tihtipeale oma esimest CVd ja veel pole omandatud “nippe”, kuidas ennast paremini presenteerida. Samas ei kehti ka reegel “mida rohkem, seda uhkem” ehk päris kõike, kus käidud ja mida tehtud, ei pea CVsse kirja panema. Siinkohal saavad noortekeskused olla abiks ja aidata noortel oma CVd koostada. misoskuse, kindlasti aitab volikogudes osalemi­ ne kaasa suhtlusoskuse arengule. Noorsootöös osalemine arendab loovust – noor saab väljaspool kooli, vabatahtlikult ja mitteformaal­ses keskkonnas tegelda oma huvi­ alaga või projektiga, mis talle tõesti korda läheb ning on algatatud noore enda initsiatiivil. Stardiplats aitab alustada Haridus- ja teadusministeeriumi algatatud, Eu­ roopa Sotsiaalfondi kaasrahastusel elluviidava programmi “Noorsootöö kvaliteedi arendami­ ne” raames valminud noorteportaal Stardiplats on unikaalne tugi noorele tööotsijale. Portaalis on võimalik kokku koguda kõikvõimalikud õpija töökogemused, analüüsida oma õpitulemusi ja lisada juurde tunnistused, sertifikaadid, diplo­ mid vms tõendamaks õpitut. Enam kui 4400 noort on avanud konto Star­ diplatsis ning alustanud oma väärtuslike koge­ muste analüüsimist ja talletamist. Kuigi Stardiplats on loodud eelkõige noor­ te vajadusi silmas pidades, sobib portaal kasu­ tamiseks ka juba vanemas eas inimestele, kes soovivad talletada oma varasemad kogemused. Lisaks leiab Stardiplatsist palju põnevat ning

CV koostaja meelespea • CV peaks olema hästi struktureeritud ning ei tohiks sisaldada kirja- ega faktivigasid.

• Ära loetle kõiki läbitud koolitusi, projekte ja kursusi, mis teatava töökoha kontekstis olulist rolli ei mängi.

• Koosta igaks kandideerimiseks vastavalt kandideerimise nõuetele eraldi CV.

8

Koolitusleht 22. november 2012

Foto Liis Kuusk

vajalikku informatsiooni tööle kandideerimise kohta, portaal vahendab vabatahtliku töö, prak­ tikate, projektides kaasalöömiste, koolituste, se­ minaride ja muudes noortele huvipakkuvates üri­ tustes osalemise võimalusi. Kogemustest on kasu, kui neid osatakse väärtustada Stardiplats aitab juhtida noorte, aga ka haridus­ töötajate ja tööandjate tähelepanu noorte väga arvestatavatele kogemustele, mis on omandatud mitteformaalse õppimise teel formaalse haridu­ se või töökogemuse kõrval või ka asemel, ning õpetab noori oma väärtuslikke kogemusi hinda­ ma ja esitlema. Tagamaks tööandjate teadlikkust noorte va­ rasematest kogemustest on suur roll noortel en­ dil, kes eelkõige ise peavad oma kogemusi väär­ tustama ning need kogemused tööturul maks­ ma panema.

Johanna Hink (paremal) Avastasin Stardiplatsi tänu sellele, et mulle anti võimalus seda aastal 2011 Teeviida messil esitleda, ja minu jaoks oli loomulik, et olen lähemalt tutvunud sellega, mida tut­ vustan. Seega tegingi sinna kasutaja. Mulle meeldib Star­ diplatsi puhul väga see, et seal on alati olemas tööpakku­ mised noortele ja ka pakkumised vabatahtlikele nii Eestis kui välismaal. Veel meeldib mulle see, et Stardiplats kajas­ tab uudiseid, mis on seotud noorte tööturuga. Tänu Star­ diplatsile olen avastanud, et leidub palju võimalusi välis­ maal töötamiseks ja lisaks saab tänu artiklitele ja “Küsi­ muste-vastuste” rubriigile end “tööturukõlblikuna” hoida. erakogu

Annely Veidik Stardiplatsi portaali kasutajaks registreerusin mina, kuna seal on palju huvitavaid pakkumisi, kasulikke materja­ le ja head informatsiooni. Ma ise olen koostanud CV Star­ diplatsis olevate juhiste järgi ja lugenud ka eri materjale näiteks noorsootöö kohta. Soovitan kindlasti selle portaa­ liga tutvuda.

• Lisa CV-le kindlasti ka eraldi kaaskiri

• CVs ei ole sobiv kajastada palgasoovi,

• CVs ei ole kohustuslik märkida oma

(motivatsioonikiri). Paljud tööle kandideerijad ei lisa CV-le motivatsioonikirja, kuid just hea motivatsioonikiri aitab saada positiivset tähelepanu ning jääda silma kõikide CVde hulgas. Motivatsioonikirja eesmärk on rõhutada sinu kogemust ja sobivust just sellele kohale ning vastata tööandja küsimusele: miks just sina oled sellele kohale sobilik?

kui see pole tööandja poolt nõutud.

vanust, perekonnaseisu, sugu ega rahvust!

• Pildi lisamine CV-le võib olla nii kasulik kui ka kahjulik (võib kujundaja tööandjas sinu välimuse põhjal subjektiivse eelarvamuse, kuid pilt annab CV-le personaalse lähenemise).

• Hoidu kindlasti CVs vale informatsiooni

• Kui koostad CVd arvutis, kasuta liht-

õpetajal, noorsootöötajal, karjäärinõustajal) oma CV üle lugeda, et kontrollida, kas selle sisu ja ülesehitus on selgesti ja kergesti mõistetavad.

said, kergesti loetavaid kirju (nt Times New Roman).

esitamisest, sest informatsiooni võidakse kontrollida.

• Lõpuks lase kellelgi tuttaval (vanemal,


TEEVIIT (22. november 2012)