Issuu on Google+

Väljaande koostas ASi Eesti Ajalehed eri- ja lisalehtede toimetus

22. mai 2014

VETTHÜLGAVAD LAHENDUSED*

Raietöölisi on alati vaja lk 4

Kasetoht annab ainest teaduseks lk 5

Taimetark õpetab loodusest abi leidma lk 6

*Vettpidavad teadmised! Sisseastumine 25.06-05.07.2014 Kõrgetasemeline ja maalähedane Eesti Maaülikool. Maaülikool teeb rahvusvahelisel tasemel õppe-, teadus- ja arendustööd kõigis maaelu ja maamajanduse ning inimese eluks vajalike ressursside säästliku kasutamise ja elukeskkonna säilitamisega seotud interdistsiplinaarsetes valdkondades.

Kutsekoolist kõrgkooli ja vastupidi lk 7–8


Maaülikooli tudengitest kujunevad tulevikus Eesti liidrid

Päikesepaneelid rohelise ülikooli Tehnikamaja katusel on kasutusel nii teadus- kui õppetöös.

Tänavu võtab Eesti Maaülikool vastu ligi 640 tudengit arvukatele õppekavadele keskkonnakaitsest ja maastikuhoiust majanduseni ning tehnotroonikast veterinaarmeditsiinini. Kairit Prits

M

aaülikooli kõrgetasemelised, samas maalähedased erialad, millest enamikku kuskil mujal Eestis õppida ei saa, annavad juurde tippspetsialiste, kellele leidub töökohti nii maal kui linnas.

Akadeemilisus koos praktikaga

Maaülikool rõhub õppekavu luues sellele, et akadeemilise hariduse kõrval saaksid tudengid ülikoolist kaasa ka praktilised oskused ja kogemused. Kuigi siin oli ka varem tipptasemel teaduskeskusi ja ­laboreid, täienes maaülikooli õppe- ja teadustöös kasutatavate katseseadmete park selle aasta algul näiteks Tehnikamaja katusele paigaldatud ilmajaamaga, mis tegi jooksvad ilmaandmed, sh ka enda toodetava päikese- ja tuuleenergia andmed internetis kõigile huvilistele kättesaadavaks. Näiteks suvel randa minnes on võimalik aadressilt http://energia.emu.ee/weather/ kontrollida UV-indeksit ja selle põhjal saab teha otsuseid rannas viibimise aja ja kaitsekreemide kasutamise üle. Katusele paigaldatud päikesepaneel, tuulegeneraator ja ­ilmajaam võimaldavad tudengitel tutvuda energeetika ­tulevikulahendustega, kuid kuna nüüdisaegne elektritootmine tugineb enamasti väikeseadme­tele, on see tihedalt seotud digitaalelektroonika arenguga ja nii saavad laborist õppekogemuse paljud tehnikaharidust omandavad tudengid.

Kindel tööpõld

Kuigi ilmaandmed on olulised peaaegu kõikides maaelu valdkondades, soovitab Kanada ülikooli kogemusega Eesti Maaülikooli põllumajandusja keskkonnainstituudi vanemteadur Evelin Loit noortel valida õppimiseks näiteks taimekasvatuse. “Toit on alati moes. Taimekasvatus on rakenduslik teadusala ehk see tasub valida neil, kel on soov oma töö tulemusi näha otsest kasu toomas. Taimekasvatus on väga interdistsiplinaarne valdkond, hõlmates nii botaanikat, keemiat, biokeemiat, geneetikat, füüsikat, meteoroloogiat, majandust kui palju muud. Edukas taimse toorme tootja peab olema kursis kõigi valdkondadega.” Suurimaks väljakutseks peab särasilmne noor teadlane seda, kuidas tagada

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST Kõigil õppekavadel täiskoormusega õppimine (sh kaugõpe) tasuta: MAAMAJANDUSLIK ETTEVÕTLUS JA FINANTSJUHTIMINE – Bakalaureuseõpe (3 aastat; päevaõpe, kaugõpe)

ÖKONOOMIKA JA ETTEVÕTLUS – Magistriõpe (2 aastat; kaugõpe)

MAJANDUSARVESTUS JA FINANTSJUHTIMINE – Magistriõpe

(2 aastat; kaugõpe)

Vastuvõtu tingimused: http://ms.emu.ee/oppeinfo/vastuvott/

Info tel 7 313 890 Tartu, Kreutzwaldi 1a

2

Koolitusleht 22. mai 2014

foto maaülikool

kogu inimpopulatsioonile piisavalt meelepärast ja tervislikku toitu, samal ajal säilitades terve ja jätkusuutliku keskkonna – tulevaste tudengite tööpõld on lai, et sellele probleemile nii teaduspõhine kui praktikas toimiv lahendus leida. Üks võimalus see lahendus leida on õppida toiduainete tehnoloogia eriala, kus samuti on teooria tihedalt praktikaga põimunud. Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi koosseisu kuuluv mikromeierei toimib nagu piimatööstus, ainult üliväikeste toormekogustega, sobides seega ideaalselt katsebaasiks. Praeguseks on mikromeiereis kokku üle 25 eri seadme,” kommenteerib mikromeierei juhataja Hannes Mootse, “selline seadmepark võimaldab teha kõiki piima töötlemisega seotud põhioperatsioone ehk teostada piima laboratoorset töötlust samasuguste etappide ja tehnoloogiliste skeemide kohaselt nagu piimatööstusteski.” Maaülikool on lisaks rohelistele ja praktilistele erialadele ­hinnatud ka maamajanduse eestvedajana. Majandus- ja sotsiaalinstituudi õppe­ jõud Raul Omel sõnab, et maaülikooli on oodatud tudeng, kes ­tunneb huvi, kes tahab teada ja ei pea paljuks selle nimel ka pisut vaeva näha. “Ideaalne üliõpilane on see, kes esmalt küsib “kuidas”, seejärel “miks” ja lõpuks “kas”, ehk teadmiste suhtes peab alati olema kriitiline ja küsima, kas asjad ikka käivad nii, nagu väidetakse, või võib ka teistmoodi.”

Kaastudengid aitavad järje peale

Põhja-Eestist Kuusalu lähedalt maalt kolmelapselisest perest pärit Eesti Maaülikooli metsanduse doktorant Kristi Parro lapsena looduse ­vastu väga suurt huvi ei tundnud. Suurem huvi tekkis tal ­gümnaasiumis, kus ta liitus paari loodusteemalise seltskonnaga. “Eesti Maaülikooli tulek on omaette pikk ja põnev lugu, mille lühidalt võib siiski kokku võtta sooviga tudeerida keskkonnaga seotud eriala.” Pealinnas ­pakutavad erialad ei tundunud Kristile piisavalt looduslähedased, pigem näisid võimalusena saada arvuti taga istuvaks ametnikuks. Samuti eelistas ta suure ülikooli asemel õppida kuskil, kus kursused on väiksemad ja seega olemas võimalus õppejõududega tihedamalt suhelda. Vähem­oluline polnud ka esmamulje Maaülikoolist – kõrgkool jättis mulje kui väga sõbralike ja vastutulelike inimestega organisatsioon. Nüüdseks on Kristi jõudnud juba metsandusvaldkonnas doktorantuuri ning olnud viimased aastad ka doktorantide projekti “Elus teadus” vedaja.

Ülikooli juures tegutseb ka erialaseltse, mis ei paku pelgalt vaba aja veetmise võimalusi ühiste huvidega inimeste seltsis, vaid võimalusi erialaseks enesetäienduseks vähem akadeemilises vormis, ning mis just esmakursuslase jaoks kõige tähtsam – aitavad uude eluetappi, ülikooliaega, valutumalt sisse elada. “Ülikooli tulles satub värske tudeng pauguga kohe suure hulga võõraste keskele, kes kõik on samas olukorras, ja kuna rahvast on palju ning ühiseid ettevõtmisi vähe, möödub esimene õppeaasta tavaliselt sisseelamise ning kursusekaaslastega tutvumise tähe all,” kirjeldab tavapärast olukorda Juta Lipmeister, loodusvarade kasutamise ja kaitse üliõpilane. “Seltsiga liitudes võetakse uued aga sõbralikult tutvumispeoga vastu – üritusi on rohkelt ning tänu sellele ka uute sõprade ja tuttavate saamine kergem ja kiirem.” Kuna teised seltsiliikmed on sama eriala üliõpilased, siis saab nendega suheldes end kiiremini kurssi viia ka õpingutega seotud teemadega. “Milline õppejõud on rangem, milline leebem,” toob Juta näiteid. Tema sõnul jagavad seltsilised omavahel hea meelega ka vanu õppematerjale.

Eri kultuuride põimumine

Kuid maaülikoolis on üha enam ka välisõppejõude ning -tudengeid. Kui kõige enam õpib välismaalasi veterinaarmeditsiini erialal, siis kõige hinnatumad välisteadlased on maaülikoolis taimefüsioloogia ja atmosfääri valdkonnas. USAst tulnud ning maailmas kõrgelt hinnatud Peter Harley, kes on aktiivne taimsete lenduvate ühendite mõõtmisel ja emissioonimudelite koostamisel, tuli Eestisse rõõmsalt, sest tema abikaasa on suur kudumishuviline ja eesti koekirjad on tema suured lemmikud. Kui professor ütles talle, et teda kutsutakse Eestisse, oli abikaasa vastus ühene: “Muidugi lähme!” Välismaiseid ülikooliliikmeid ühendab ka iga kuu kogunev International Club, mis aitab ürituste kaudu tutvustada nii maaülikooli kui Eesti loodust, kultuuri, ajalugu ja muud põnevat. Välismaalaste tagasiside International Clubi üritustele on olnud ülimalt positiivne. Näiteks Maaülikoolis sügissemestril vahetustudengina viibinud Milan Bardun Sloveeniast rääkis: “Mulle on jäänud Eestist tänu International Clubi ettevõtmistele head mälestused, mistõttu kavatsen tulevikus kindlasti Eestit külastada.” Meeldejäävaim hetk oli tema jaoks piparkookide söömine Laeva raba vaatetornis, kus International Club käis möödunud aasta detsembris. “Ma ei olnud kunagi varem piparkooke proovinud,” lisas ta.


Eesti esimene kutsekool oli Hiiu-Suuremõisas fotod Signe Leidt, Darren Barker

Ligi pooled Hiiumaa Ametikooli õpilased tulevad väljastpoolt Hiiumaad. See tähendab, et hiiumaine haridus on hinnas. Signe Leidt

P

arun Ungern-Sternberg tõi 1824. aastal Hiiumaale uue suurema partii meriino peenvillalambaid ja asutas mõni aasta hiljem, 1829 Kärdlasse ühe esimestest Eesti kalevivabrikutest, mis päris alguses oligi Suuremõisa lossis.1824 avati Suuremõisas lamburite kool, kus õppeaeg kestis poolteist aastat ja õpetajaks oli Saksamaal väljaõppinud talupoeg. 1833. aastal avati ka Kärdla kalevivabriku juures väike kutsekool. Suuremõisa lamburite kool ja Kärdla kalevivabriku kutsekool tähistavad eestimaise põllumajandus- ja ka tööstuskutsehariduse algust. Tol ajal ei osanud parun ilmselt arvata, et veel mitu sajandit hiljem peetakse igal sügisel sealsamas Suuremõisa lossi ülemises saalis Hiiumaa ametikooli avaaktust. Lambakasvatajad on Hiiumaal siiani alles nagu ka kutseharidust pakkuv Hiiumaa ametikool Suuremõisa lossis. Õpetame erialasid, mis sobivad eelkõige Hiiumaa ettevõtete ja inimeste vajaduste-võimalustega, Suuremõisa mõisakompleksi ja pargi keskkonnaga. Ametikoolis õpetatavad erialad jagunevad kahte suunda. Ühed tutvustavad inimeste loomulikku kooseksisteerimist loodusega, keskkonnahoidlikku majandamist ja ellusuhtumist. Teiseks õpetame kutseid, mille omandanuna saab leida tööd nii kodu lähedal, mandril kui ka mujal Euroopas. 2014. aasta sügisel saab meil õppida raietööd, maastikuehitust, floristikat, keskkonnakaitset, puitja kiviehitiste restaureerimist, väikeettevõtlust, samuti väikesadama spetsialistiks, bussi- või veoautojuhiks. Sel sügisel soovime restaureerimise õppe raames avada ka savikrohvi meistri eriala.

Õpi- ja tööteekond igale vanusele

Kool ei ole pelgalt õppeasutus, vaid keskkond, mis suunab positiivse arengu poole kõiki asjaosalisi. Hubane kool õpilaste arvuga kuni 200 pakub ka üht

Annika Liivo Inglismaal Great Yarmouthis taastamas kiriku võlvust.

Sandra Nihvelti lilleseade sai floristika kutsevõistlusel I koha.

suurepärast eelist – võimalus olla õppijana arvestatud ja märgatud on mitu korda suurem kui tuhandepealises koolis. Väike kool ja väikesed õppegrupid on neile, kes tahavad pühenduda, ja see käib nii õpilaste kui õpetajate kohta. Heaks näiteks õpetajate pühendumisest on floristika õpetaja Taavi Tuuliku valimine Eesti kolme parima kutseõpetaja nominendiks, puit- ja kiviehitiste eriala pottsepatööde õpetaja Veikko Martini õpilase Sander Hindrikuse esikoht vabariiklikul kutsemeistrivõistlusel “Noor Meister” 2014. Suurem osa meie õpetajatest on oma ala professionaalid, kes töötavad samal erialal, mida õpetavad. Seda peame oma kooli üheks tugevuseks kõigi erialade puhul.

Ametikooli lähiaastate prioriteete on õppekavade arendus ja rahvusvaheline koostöö. Oleme viimasel kolmel aastal leidnud häid praktikapartnereid Suur­ britanniast, Portugalist, Hollandist ja Norrast, nendega soovime jätkata koostööd, et pakkuda õpilastele erialase praktika võimalusi Euroopa riikides, vahetada kogemusi teiste riikide spetsialistega.

Suuremõisa lossi restaureerimine

Hiiumaa ametikool tegutseb ajaloolises ja ainulaadses Suuremõisa mõisakompleksis. Tahame olla väärilised majalised meile usaldatud võimaluse eest tegutseda nii ainulaadses paigas. Et kogu lossikompleks saaks restaureeritud ja oleks at-

raktiivne nii õppijatele, kogukonna elanikele kui Hiiumaad külastavatele turistidele, oleme taotlenud rahastust mitmest projektist. EMP (Euroopa Majanduspiirkond) programmi “Mõisakoolid – säilitamine läbi kasutamise” raames on Hiiumaa ametikoolil sel suvel võimalik jätkata lossi restaureerimist ning mõisakompleksi arendamist. Loodetavasti juba 2015. aasta sügiseks saab Suuremõisa loss värskema ja uuema näo, paranevad nii õppijate kui külastajate võimalused lossi kasutamisel ning Norra partneri, kultuuri- ja kunstikeskuse Hå Gamle Prestegårdi abil luuakse mõisakoolile külastuskeskuse arenguplaan. Lisaks restaureerimistöödele rajatakse Hiiumaa muuseumi kaasabil mõisa peahoone peasissekäigust vasakule jäävasse ruumi muuseumituba, kus hakkab asuma mõisakompleksi ajalugu tutvustav püsiekspositsioon. Koostöös Hiiumaa Muuseumiga korraldame 2014.–2015. õppeaastal giidide väljaõppe. Koolitatakse viis kohalikku inimest, kes õpivad tundma Suuremõisa ajaloolisi paiku, kultuurimälestisi, siinse paigaga seotud legende ning omandavad teadmised, mis annavad neile võimaluse leida tööd Suuremõisa külastuskeskuses. 2015. aasta suvel toimuvad Hiiumaa Muinsuskaitse Seltsi abil kiviehitiste restaureerimise teemalised koolitused ja praktilised õppepäevad, mille käigus konserveeritakse osaliselt Suuremõisa mõisa 1840. aastast pärineva veski varemete esimese säilinud tasandi müürid. Praktikabaas hakkab tööle avatud objekti põhimõttel, kuhu on lisaks õpilastele ligipääs ka kõigil huvilistel. Hiiumaa ametikool ootab õppima igas vanuses õpilasi kogu Eestist. Viimasel viiel aastal on umbes 45% meie õpilastest tulnud väljastpoolt Hiiumaad. Meile on see hea märk, et Hiiumaad armastatakse, meie kooli teatakse ja siia tahetakse õppima tulla.

Koolitusleht 22. mai 2014

3


luua metsanduskool

Tallinna Polütehnikum

Tuleviku tehnikaharidus Tallinna Polütehnikumist

Soodne asukoht Tallinna kesklinnas

Raietöölisi on alati vaja

Õpilaskodu võimalus Koostööprogrammid mitmete kõrgkoolidega

Põhihariduse baasil (eriala lõpetanu saab kutsekeskhariduse) Trükitehnoloogia eesti keeles Multimeedium (veebispetsialist) eesti keeles Elektrik eesti või vene keeles Automaatik eesti või vene keeles Elektroonikaseadmete koostaja eesti keeles Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist eesti keeles IT süsteemide spetsialist eesti või vene keeles Tarkvaraarendaja eesti keeles Põhihariduse baasil (ilma keskharidusõppeta) Elektroonikakoostude koostaja eesti või vene keeles Kaablikoostude koostaja eesti või vene keeles Keskhariduse baasil (sobib ka töötavale inimesele)

Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601 info@tptlive.ee

www.tptlive.ee

Palkmaja ehitamise kursus kestab kaks nädalat ning selle lõpetajad suudavad palkidest seinad üles laduda.

Trükitehnoloogia eesti keeles Multimeedium (veebispetsialist) eesti keeles Fotograafia eesti keeles Elektrik eesti või vene keeles IT süsteemide spetsialist eesti või vene keeles

Mets toidab ja katab. Seda vana rahvatarkust kinnitab ka Luua Metsanduskooli täiendusõppe kalender – kõige populaarsemad kursused on raietöö ja palkmajade ehitus.

L

uua Metsanduskooli täienduskoolituste juht Evelin Saarva põhjendab suurt huvi raietööliste kursuste vastu praktilise vajadusega. Nimelt eeldab Eesti suurim metsavaldaja RMK, et kõigil töötajatel, kes allhankefirmades tööd teevad, oleks olemas kvalifikatsiooni tõestav raietöölise 3. taseme kutsetunnistus. Et tunnistuse saamisele eelnev eksam edukalt ära teha, on aga vaja kõigepealt läbida koolitus. Luua Metsanduskool läheneb erineva kogemusega tööliste ja õppurite vajadustele paindlikult. “Päris algajate jaoks on meil kaks nädalat kestvad kursused, kus võetakse üksipulgi läbi kõik, mida raietööline peab teadma ja oskama. Neile, kes on metsas töötanud, kuid mitte kõiki vajalikke töid teinud, on viiepäevane kursus. Ja neile, kes on põhimõtteliselt kogenud töömehed, aga vajavad kvalifikatsioonitõestust, on ühepäevane kursus, mille käigus räägitakse läbi teemad, mida eksamil on vaja teada. Ühepäevase kursuse sees näitab õpetaja ka metsas eri töövõtteid, aga praktilist tööd seal ei tehta – eeldus on, et seda tehakse igapäevatöös metsas,” selgitab Evelin Saarva.

Mets vajab nii käsi kui mõistust

Evelin Saarva kinnitab, et raietöölised Eestis töötuks ei jää. “Metsa on siin palju ning mets vajab pidevat hooldust. Kui lõppraiet tehakse peamiselt masinatega, siis kultuuride hooldust ja valgustusraiet teostab raietööline võsalõikuriga. See omakorda tähendab, et just raietöötaja on see inimene, kes langetab esimese otsuse, milline puu jääb kasvama. Kui valgustus- ja harvendusraied tegemata jätta, võtavad kiiresti võimust mõned kiiremini kasvavad puuliigid, mis aga pikas perspektiivis metsaomanikule kasulikud ei ole,” selgitab Evelin Saarva, miks raietööline peab omal alal haritud olema ning tead-

Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees

ma, mida ja milleks ta teeb. Raietöölisi on vaja kõigis Eesti maakondades ning vajaduse korral pakub Luua Metsanduskool võimalust ka koolituse tellimiseks firmasse, otse töötandrile. “See on mõttekas sel juhul, kui koolitust on vaja korraga tervele brigaadile. Nii näiteks oleme käinud ettevõttesisest koolitust tegemas Ida-Virumaal,” räägib koolitusjuht.

Palksaun oma kätega

Teine tublisti populaarsust kogunud täienduskursus on palkmajade ehitamine. Evelin Saarva hinnangul tulevad kõige sagedamini õppima need, kes soovivad koduõuele oma kätega palksauna ehitada, kuid koolitus pakub hea võimaluse ka neile, kes kavatsevad teha palkmajade ehitamist tööna. Nagu raietöölisi, nii on ka palkidest ehitajaid vaja nii kodumaal kui ka kaugemal. Kuna palkmajade ehitamist õpitakse vabas õhus, otse ehitusplatsil, toimuvad koolitused peamiselt kevadel ja sügisel, kui on mõnus väljas viibida ja tööd teha. Õppekavas on palkidest seina ladumine. Vundamendi ja katuse tegemine peab olema kas enne selge, seda õpitakse mujal või kutsutakse neid töid tegema teine meistrimees. Suvistest kursustest toob Evelin Saarva välja maastikuehituskursused – nii näiteks on Luual tulemas piirdeaedade ehitamise kursus ja kivisillutise ladumise koolitus. Jälle head oskused nii omas majapidamises kasutamiseks kui ka töö leidmiseks. Luual ootab kursuslasi tasemel praktikabaas ning mõnusad tingimused õppimise vahepeal puhkamiseks – renoveeritud õpilaskodu ja igati tasemel söökla, ütleb Evelin Saarva kooli poolt pakutavate tingimuste kohta. Anne-Mari Alver

Projektijuht Maie Viilup, tel 661 3339; maie.viilup@lehed.ee Järgmine Koolitusleht ilmub 12. juunil 2014 Väljaandja AS Eesti Ajalehed

Erialad 2014/2015 õppeaastal Keskhariduse baasil, tsükliõpe

Kas tahad saada professionaaliks? Alusta

Hiiumaa Ametikoolist

Puit- ja kiviehitiste restaureerimine Väikesadama spetsialist Floristika Põhihariduse baasil Maastikuehitus Puit-ja kiviehitiste restaureerimine Savikrohvi meister Metsamajandus (raietööline) Väikeettevõtlus Veoautojuht Keskkonnakaitse (säästev looduskasutus) Bussijuht

Dokumentide vastuvõtt 25.06.-22.08.2014

Küsi lisa 4694 391, 56 471 544, hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee

4

Koolitusleht 22. mai 2014

www.hak.edu.ee


Kasetoht annab ainest ka teadustööks fotod erakogu

Sajandite tagusest igameheoskusest on saanud haruldane uurimisobjekt, mille säilimise ja arendamise eest seisab rahvusülikool. Millest jutt? Kõigest, mida kasetohust saab teha.

pakktarude kattena, kalurite poolt Peipsi järvel tuuletõkkeks ehitatud onnikeste ehk “kerede” katteks, väga laias valikus tarbeesemete valmistamiseks. Tarbeesemeid on valmistatud lihtsatest marjatorbikutest kuni vahel õige keeruliste vakkade, tubakatooside, soolatooside, viiskude ning leivamärssideni välja. Tohus sisalduvaid ekstraktiivaineid, nagu betuliin, kasutatakse tänapäeva meditsiini-, kosmeetikatööstuses. Betuliin on lõhnatu, maitsetu, heade emulgeerivate, tugevate bakteriostaatiliste ja antiseptiliste omadustega. Venemaa teadlased teevad tööd selle nimel, et see leiaks kasutust ka toiduainetööstuses. Teine kasetohu oluline koostisosa suberiin pakub huvi keemiatööstusele. Kasetohu koostisest ja füüsikalisest struktuurist tulenevad mitmesugused omadused, milletõttu on kasetoht leidnud nii mitmekesist kasutust. Kasetoht on sitke, elastne, kerge, hüdrofiilne, samas ka hüdrofoobne, sametiselt pehme, värvirikas, väga väikese soojusjuhtivusega materjal.

Ave Matsin

A

ndres Rattasepp, TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna pärandtehnoloogia magistrant, on valinud oma magistritöö teemaks just tohutöö. Ta on kolme aasta vältel uurinud põhjalikult Eesti tohutöötraditsiooni ning selle tänapäevaseid arenguvõimalusi, täiendanud oma praktilisi oskusi Venemaal Veliki Novgorodis, Karjalas ja Vepsamaal ja on selle aasta 5. juunil valmis kaitsma magistritööd teemal “Kasetohust punutud Eesti märsside eripärad, valmistamine ning tänapäevased rakendamisvõimalused”.

Hääbuv käsitöö tõuseb taas ausse Andres Rattasepp koos oma juhendaja Vladimir Jarishiga tema Novgorodi stuudios. Alumisel fotol valmistab Andres kasetohust mõnusat märssi.

Tohudoktori populaarsed loengud

Üks Andrese juhendajaid on Vladimir Jarish, Veliki Novgorodis elav 30aastase staažiga, doktorikraadiga ja rahvusvahelise mainega tohutöömeister, -õpetaja, -uurija ning USAs välja antud tohutöö käisraamatu “Plaited basketry with birch bark” autoreid. Vladimir Jarish on alates 2010. aastast juhendanud TÜ VKA ja Rahvusliku Ehituse Seltsi korraldatud kolmepäevaseid tohutöökursusi ning uurinud Eesti traditsioonilisi tohust esemeid Eesti Rahvamuuseumi fondides. Viimasel kahel aastal on toimunud kaks järjestikust kolmepäevast kursust, millest üks on mõeldud algajatele ja teine edasijõudnutele. Huvi kursuste vastu on olnud väga suur ja on olnud ka neid, kes on osalenud kõigil kolmel aastal. Jarishi juhendatav tohutöökoolitus toimub ka tänavu suvel.

pektid Eestis. Ühest edukast õppeeksperimendist vabahariduse alal” ning Andres Rattasepa ja Vladimir Jarishi ühisartikkel “Kasetohust punutud Eesti märsid: eripärad ja valmistamine”. On isegi paradoksaalne, et vanast nn igameheoskusest on saanud haruldane tegevusvaldkond, mille säilitamise ja arendamise eest seisab rahvusülikool. Paraku on see ainus võimalus sajandite pikkuste traditsioonide säilimiseks. Kasetohul on meile kohaliku loodusmaterjalina veel kindlasti palju kasulikku pakkuda. Osakem seda koos väärikalt ­uurida ja väärtustada. TÜ VKA Rahvusliku Käsitöö osakonna käsitööteadusliku aastaraamatu Studia Vernacula uues numbris ilmuvad Vladimir Jarishi artikkel “Traditsioonilise tohutöö taaselustamise pedagoogilised as-

Kõige mitmekülgsemalt ­kasutatav tarbepuu

Etnoloog Ants Viires kirjeldab oma raamatus “Puud ja inimesed. Puude osast Eesti rahva kultuuris” kaske mitte ­ainult kui kõi-

ge arvukamat puuliiki Eestis, vaid ka rahva poolt kõige armastatumat ja kõige mitmekülgsemalt kasutatud ­tarbepuud. Tõepoolest, kasel leiavad ­tarvitust ­peaaegu kõik osad: tüvi, oksad, lehed, pungad, urvad, koor, mahl, isegi haiguslikud ­nähud, nagu pahad, kasekäsnad jms. Ka ­üksikosad eraldi on leidnud mitmekesist kasutust – kasetüvest saab kvaliteetset mööblimaterjali, küttepuitu, tööriistadele häid tugevaid käepidemeid, okstest saunavihtasid, õue pühkimiseks luud või üleannetutele poisikestele vitsa kujul kasvatusvahendit ehk urvaplaastrit, nagu seda veel nimetati. Üks selliseid mitmekülgsete kasutusvõimalustega kaseosasid on ka toht, mida on pruugitud tule süütamiseks, rahvameditsiinis (peamiselt tökatina), palkmajade ehituses vundamendi hüdrotõkkena,

Lihtsamat tohutööd mõistis tõenäoliselt teha suur osa Eesti maarahvast, kuid piirkonniti, näiteks Avinurmes, toimis 20. sajandi esimese kümnendini ka tohutööndus, kus valmistati peamiselt soolatoose ja märsse, mis läksid laatadel müügiks. Nõukogude perioodil Rahvakunstimeistrite koondise Uku loomise järel turgutati Avinurme tohutööndus taas elule. Tootevalikus oli mitmesuguseid traditsioonilisi esemeid: eri suurusega punutud korvikesed, soolatoosid ja märsid. Uku tegevuse lõppemise järel on tohutöö olnud Eestis hääbuv käsitöövaldkond. Kuid viimase viie aastaga on laiem teadlikkus Eesti tohutöö traditsioonist taas tärganud ning on pidevas tõusujoones. Nagu ikka, sai see alguse entusiastide huvist ja soovist oma avastust ning kirge teistega jagada. Tohutöö populaarsuse kasvule on hoogu andnud uute tohumeistrite tegevus ja mitmesugused tohutöökoolitused.

RÄPINA AIANDUSKOOLI 90. AASTAPÄEVALE PÜHENDATUD VILISTLASTE KOKKUTULEK toimub 7. juunil 2014

10.00-17.00 Vilistlaste saabumine ja registreerimine 13.30-15.30 Aktus 19.00-01.00 Vilistlasõhtu koosviibimised ja tants Hea Story saatel Vilistlaspäeva programmis on veel spordiüritused, rongkäik, pargiekskursioonid, tutvumine kooliga, näitused, kursuste kohtumised ning muud huvitavat. Samal päeval ka Räpina hea kodu päeva üritused. Vilistlaspäeva osalustasu 15 €. Aianduskool pakub ka ööbimisvõimalust Jõe tn 8 õpilaskodus. Kohtade broneerimine telefonil 514 0645 või meilitsi aadressil lidia.sarja@aianduskool.ee. Ööbimiskoha maksumus 10 €/öö. Täpsem info ja registreerimine kooli kodulehel www.aianduskool.ee või telefonil 796 1397.

RÄPINA HEA KODU PÄEVAD 6.–7. JUUNIL. Koolitusleht 22. mai 2014

5


fotod Vaike Martin, kati saara vatmann

Taimetark loob ürgset looduskooli

Puud aitavad tervendada

Loodus pakub palju võimalusi enese tervendamiseks. Terve organism aga suudab areneda ja uusi teadmisi vastu võtta, arutleb Valgussaare looduskooli juht Vaike Martin.

“K

ui tõmmata Eestimaa peale pedantne sirkliring, nii et saared sisse jäävad, on Valgussaare täpselt meie riigi keskpunkt,” kinnitab Vaike Martin, kes rajab oma Järvakandi-Vahakõnnu metsadesse looduskooli, Valgussaart. Vaike Martin on õppinud raamatupidajaks ja kohtutäituriks ning aastaid numbrite ja paberitega tööd teinud. Aja kulgedes on ta õppinud juurde psühholoogiat, massaaži ja refleksoteraapiat ning jõudnud selleni, et jagada neid teadmisi teistegagi. Vaike tunnetab, et on leidnud enese arendamiseks ning teiste abistamisekstoetamiseks-õpetamiseks sobiva koha – iidse väepaiga, mis justkui oleks palju aastaid sobiva energiaga inimest oodanud. Naise jaoks on tähtis roll unel ja unenägudel, kus inspiratsioon voolab vabalt ning pähe tulevad head ja huvitavad mõtted. Nii on ta näiteks kujutlenud, milline oleks tema elu võinud olla, kui ta teatud hetkedel teatud väljakutsed vastu võtmata oleks jätnud.

Taimed ja eneseareng

“Ükskord näidati mulle poolunes – uinumise või ärkamise eelne vaheseisund ongi hea olukord sõnumite ja vastuste saamiseks –, mis oleks saanud, kui oleksin oma selle elu esimesele spiraalikeerule pidama jäänud. Nägin iseennast üheksa lapse emana Härgla asula paneelmajas korteris elamas ning päevi teiste naistega kohvitades. Nii oleks olnud, kui ma poleks arenema hakanud.” Ometi läks teisiti. Vaikest sai esmalt tubli ametnik, hiljem aga õpetas elu teda edasi arenema. Kaks teemat, millele Vaike Martin loo-

inimestele – sellegi meeleseisundi leevendamiseks leiab abi loodusest.

Kuuseokkad õlis – hea vitamiinilaks.

Luksuslik roosimoos – ilus ja tervislik.

Inimene leidis koha. Koht leidis inimese. Vaike Martin Valgussaarel.

duskoolis keskendub, on taimede ravijõud, kogumine ja kasutamine ning eneseareng. Vaike kinnitab, et me kõik sünnime n-ö sundkäitumise ja -mõtlemisega (iseloomuga), vanemad ja kool lisavad oma. See väljendub ka auras – enamikul on aura kollakaspunane. Programmid on seotud auravärviga (inimese loomus), punase elu läheb sedamoodi, rohelisel sedamoodi jne. Oma mõtete-tunnete-reaktsioonide jälgimisega on võimalik nendevahelised algselt programmeeritud ühendused katkestada – ei mõtle selle tunde puhul nii, ei tunne selle mõtte puhul nii, ei käitu sellise olukorra puhul nii. Saame enda valitsejaks. Nüüd aura värv muutub, punasest kollaseks, kollasest roheliseks, rohelisest sini-

seks. Igal neist on oma reeglid, seadused, kulgemised. Lisaks tekib keskmesse valgus, see ongi tarkus, probleemide lahendamise oskus ning oskus endaga hakkama saada. Inimeste energiataseme mõõtmiseks kasutab Vaike unikaalset mõõteriista bio­ pulsarit, mis põhineb nüüdisaegsetel kompuutertehnoloogilistel alustel koos teaduspõhiste õpetustega reflektoorsetest tsoonidest ja meridiaanidest. “Tahan jah mõõta, võrrelda, jälgida. Kui nägin omaenese biovälja, lasin pärast Auravisionis pildi teha ja sealne pilt kinnitas minu taju.” Vaike selgitab, et neuroteadlased on hiljuti avastanud, et aju on endokriinne organ, mis eritab hulgaliselt meie käitu-

mist mõjutavaid neurokemikaale. “Meie aju eritab hormoone, mis muudavad meid õnnelikuks, rahutuks, masendunuks, häbelikuks, seksikaks jne. Igaüks meist tekitab nimetatud kemikaale eri kogustes. Samuti eritab aju stressitekitavaid neurokemikaale, nagu adrenaliin, norepinefriin, ACTH ja kortisool – need on ained, mis võivad tekitada pinget, rahutust ja ärritust. Aju ja seedesüsteem ning näärmed on omavahel seotud, mõjutavad üksteist. Stressis, rahutu, ärritunud inimene ei saa selgelt mõelda, õigeid otsuseid ja valikuid teha. Võib ka öelda nagu budismis – probleemiks on teadmatus, sellest kõik hädad.” Perenaise rahulik olek ning teadmised psühholoogiast on toeks ka ülitundlikele

Vaike on meisterdanud pungadest ogadega kaetud ravilauad, millega mõjutada selgroolülide vahekettaid, taldu ja peopesi, valmistab roosimoosi, raviõlisid, puugi-sääsetõrjetinktuure, taimemett, võideid ja teesid – mille nimetus tema kõnepruugis on “tegu” või “keedus”. Vaike tutvustab oma õpilastele puid tervendajatena. Klorofüll on materialiseerunud päikeseenergia ning hakkab iga puu ja taime puhul inimese heaks erinevalt tööle. Kask on looduslik antidepressant ja antibiootikum – nii jõuline, et tüüfuski taganeb tema ees –, ussirohi ja tundlikkuse tõstja. Elupuu peletab teretulematud putukad. Mänd kiirgab vitaalsust ja hingerahu, rõõmu-edu ja viljakust. Kuuseokkad sisaldavad rohkesti C- ja K-vitamiini ning Aprovitamiine, seepärast võiks valmistada keha tugevdamiseks ja C-vitamiini vaegusest ülesaamiseks kuuseokkajooki.” Haab kui heas mõttes vampiir tõmbab halva energia endasse, kui on voolitud eheteks-talismanideks või keedetud määreteks. Lepp on hea gripirohi, aidates nii tavalise kui ka kõhugripi korral. Vaike kinnitab, et väga oluline on seedesüsteem korras hoida. Kui soolestiku töö on istuva eluviisi, selitatud mahla või rafineeritud toiduainete kasutamise tõttu halvenenud, kasvab soolestikus kahjulike ainete kontsentratsioon. Siin tuleb appi puidu-sametkõrges – kitiin, mis on seene osa, kuid ei imendu inimese organismi, kogub ja viib organismist välja ebavajalikud ja ebatervislikud ained. “Võib kasutada ka lepakäbisid. Käbide keedust ja tinktuuri kasutatakse kõhulahtisuse, seedehäirete, düsenteeria, peen- ja jämesoolepõletiku, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandite ning sapipõiepõletiku puhul. Lepakäbide keedust ning tõmmist kasutatakse seedetrakti- ja külmetushaiguste ning reuma korral, välispidiselt sobivad need suuõõne loputamiseks ja jalavannideks. Et vähendada ravimeid võttes nende kõrvalmõjusid, jooge kord päevas pool klaasi lepakäbikeedust,” räägib Vaike Martin ning lisab retsepti: “2 spl käbisid, klaas keeva vett, 2 tundi tõmmata – ja 23 korda päevas pool klaasi.” Kati Saara Vatmann

Väärikas algus – parem tulevik!

TULE MEILE ÕPPIMA! TASUTA KUTSEÕPE täiskasvanud õppijale tsükliõppes: - loodusturismi korraldus 2a - tekstiilitöö 2a - mööblirestauraator 2a - sadulsepp 1a - puit- ja kiviehitiste restauraator 2a - arvutid ja arvutivõrgud 2,5a - toitlustusteenindus 2a - majutusteenuste korraldus 1a - maaturismi ettevõtlus 2a - majandusarvestus 2a - hooldustöötaja 2a - ehitusplekksepp 1a UUS! KUTSEKESKHARIDUSÕPE põhikooli baasil: - kokk 3a - majutusteenindus 3a - tisler 3a - ehitusviimistlus 3a - üldehitus 3a - IT-süsteemide spetsialist 3a - kodumajandus 3a (lihtsustatud õppekavaga) KUTSEÕPE põhihariduse nõudeta, vanus vähemalt 17a või lihtsustatud õppekavaga: - üldehitus 2a

Avalduste esitamine elektroonselt või koolis kohapeal. Dokumentide vastuvõtt alates 25.juunist. Vastuvõtukomisjonid 12. ja 13.augustil. Täpsem info www.hkhk.edu.ee või telefonil 6661740.

6

Koolitusleht 22. mai 2014

-

Rakenduskõrgharidus, õppeaeg 3–3,5 aastat Sotsiaaltöö Majandusarvestus Kaubandusökonoomika Juhiabi Majandusinfosüsteemide korraldamine Ärijuhtimine Spetsialiseerutakse finantsjuhtimisele ja personalijuhtimisele, õppeaeg 3,5 aastat Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 aastat Majandusarvestus Müügikorraldus Ärikorraldus Tarkvaraarendus Sekretäritöö Hooldustöötaja Kutseõpe keskhariduse baasil, õppeaeg 1 aasta Väikeettevõtlus Töökohapõhine õpe keskhariduse baasil, õppeaeg 2 aastat Hooldustöötaja Müügikorraldus Kutseõpe keskhariduse baasil erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe Vastuvõtt kutseõppe ja rakenduskõrghariduse õppekavadele toimub keskhariduse baasil lõputunnistuse keskmise hinde alusel. Üliõpilaskandidaadid, kelle lõputunnistuse keskmine hinne on alla 3,5, arvatakse vastuvõtu reservi. Dokumente võetakse vastu 1. juulist 8. augustini 2014 tööpäevadel kell 8.30–16.00 või SAISi kodulehe kaudu (www.sais.ee). Tiigivahe tee 2 Mõdriku, Vinni vald 46609 Lääne-Virumaa

tel 329 5956 faks 329 5951 vastuvott@lvrkk.ee

www.lvrkk.ee

ERIALAD 2014/2015 Põhikooli baasil • • • • •

KoKK eesti ja vene keeles, 3,5 aastat Pagar-kondiiter eesti ja vene keeles, 3 aastat Majutusteenindus eesti keeles, 3 aastat toitlustusteenindus eesti keeles, 3 aastat Müüja (võimalus spetsialiseeruda kosmeetika-, ehitus- ja spordikaupade müügile) eesti keeles, 3 aastat

Keskkooli baasil • • • •

KoKK eesti ja vene keeles, 2 aastat kondiiter eesti ja vene keeles, 1 aasta Hotelliteenindus eesti keeles, 2 aastat Müügiesindaja eesti keeles, 1 aasta 10 kuud (õppetöö toimub üks kord nädalas) • Müügikonsultant eesti keeles, 6 kuud (õppetöö toimub üks kord nädalas)

Töökohapõhine õpe (kutseõpe keskhariduse baasil) • Müügikorraldus eesti keeles, 1 aasta 10 kuud (õppetöö toimub 1–2 korda nädalas) • toiduainete teHnoloogia (neile, kel on läbitud pagari-kondiitri või kondiitri õppekava) eesti keeles, 6 kuud

Töökohapõhine õpe (kutseõpe põhihariduse baasil) • Pagar eesti keeles, 1,5 aastat

Mittestatsionaarne õppevorm Keskkooli baasil • VaneMkelner (neile, kel on kelneri iV taseme kutsetunnistus või vastav pädevus) eesti keeles, 1 aasta Dokumentide vastuvõtt: 26.06.–25.07.2014 TULE JA VALI ENDALE SOBIV ERIALA! www.teeninduskool.ee • Majaka 2, 11412 tallinn • tel 605 3108


foto erakogu

Kodus on noorele inimesele väga oluline vanemate tugi ja toetav õhustik, seda eriti siis, kui noorel on vaja langetada otsus, mida asuda edasi õppima. Virge Tamme

E

dasiõppimise otsus tuleb langetada sageli siis, kui eneseteadvus ei ole veel andnud märku, mida elult tahta või millises ametis end tulevikus töötamas soovitakse näha. Sellistel hetkedel vaadataksegi vanemate poole ning on vaja toetavat õlga ja abi otsuste langetamisel.

Kutseharidus kui varuvariant

Lilija ja Inna Medvedeva on ema ja tütar. Pärast põhikooli lõpetamist ei olnud Lilija kindel, kas vaid gümnaasiumiharidus on see, mida ta tahab – seepärast vaatas ta ka ametikoolide poole, kus põhikoolihariduse baasil on võimalik õppida selgeks ka amet. Lilija ema reaktsioon tütre valikule ei erinenud paljude teiste vanemate reaktsioonist. Nimelt näitas hiljuti avaldatud kutsehariduse maine uuring, et kuigi kutsehariduse taset ja selle omandanu väljavaateid tööturul hinnatakse heaks, siis oma lastele ja lähikondlastele seda ikkagi otseselt ei soovitata. Vanemad näevad kutseharidust pigem “varuvariandina”.

Ootused ja eelistused

Enne kui jõudis kätte aeg rääkida oma tütrega haridusvalikutest, unistas Inna, et ta tütar omandab ennekõike kõrghariduse. “Soovisin talle kõrgharidust, et ta

Lilija Medvedeva valis elektriku elukutse, kuid suundus edasi õppima kõrgkooli.

Pere ja haridusvalikud: laps otsustab, vanem toetab ikka elus läbi lööks ja toimuvate muudatustega kaasas käiks,” põhjendas ema, teadmata, et just tema ja Lilija isa karjäärivalik ja eeskuju olid juba tolleks hetkeks mõjutanud tütre otsust asuda pärast põhikooli õppima Tallinna Polütehnikumi automaatika erialale. “Minu huvi tekkis päris varakult. Isa tegeles elektriga ja emagi oli omandanud tehnilise hariduse. Nad on minu iidolid, kes endalegi teadmata andsid mulle suuna kätte,” kirjeldab Lilija pisut karme, aga siiski parimaid vanemaid, keda endale eeskujuks tahta. Lilija enesekindel valik ehmatas vanemaid, kuid nende usk tütre otsusesse ja teadmine, et igaüks peab oma õiged ja valed valikud ise tegema, jättis nende eelis­tused tagaplaanile ning asuti toetama igat tütre sammu. “Mul ei olnud selle vas-

tu midagi, et Lilija asub õppima Tallinna Polütehnikumi, kuna tean, et see on üks parimaid Eesti kutsekoole. Pigem hirmutas mind see, et Lilija on alati olnud rohkem humanitaar- kui ­reaalvaldkonna inimene,” põhjendab oma kartusi Lilija ema Inna. Inna lisab, et südames jäi tal alati lootus, et pärast Tallinna Polütehnikumi lõpetamist astub tütar ikkagi ülikooli.

Raskustes toetab julgustav sõna

Tehnikamaailma sukeldunud Lilija tunnistab, et Polütehnikumis ei olnud kerge õppida. “Mu vanemad olid mulle suureks toeks. Paar nende julgustavat sõna või mõni kallistus andsid mulle tohutut jõudu,” ütleb Lilija. Raskustest aitasid üle saada ka toetavad õpetajad ning ühtehoidev klass. Pingutust ja pühendumist nõudvad õpin-

guid Tallinna Polütehnikumis jõudsid lõpule ning Lilijal oli kindel siht silme ees – asuda õppima kõrgkooli, nii nagu ka tema ema salamisi lootnud oli. Lilija kirjeldab oma haridusteed, omandatud tutvusi ja polütehnikumis saadud kogemust vaid väga kiitvate sõnadega ning näeb seal omandatud haridust hüppelauana. “Hindan väga kõrgelt oma haridust! Pärast Polütehnikumi lõpetamist astusin Tallinna Tehnikakõrgkooli. Kutsekoolis omandatud ­tehnikavaldkonna vundament aitab mul natuke kergemini ülikoolis hakkama saada, sest nii mõnedki nüansid õpingute juures on mulle juba tuttavad,” rõõmustab Lilija. Ka ema on tütre üle uhke: “Kui Lilija oma õpingutega Tallinna Polütehnikumis hakkama sai, siis nägin, et ta tegi südames õige valiku. Ma olen väga uhke oma tütre üle, ta on töökas ja hooliv. Nüüd, kui ta püüdleb ka kõrghariduse poole ja käib selle kõrvalt ka tööl, näen ma tagasiulatuvalt vaid üht miinust – mu tütar sai varakult täiskasvanuks.”

Sihte seadmas ja neid püüdmas

Varasemast haridusasutusest on tänaseks saanud ambitsioonika Lilija Medvedeva tööandja. Neiu käib seal oma kõrgkooliõpingute kõrvalt noori õpetamas. “Elektrotehnika laborandina aitan Tallinna Polütehnikumi õpetajaid ja teen ka õppetööd,” räägib Lilija, lisades, et algul ei olnud ta kindel, kas saab õpetamisega hakkama. Kuid selle tegevusega kaasnenud hea tunne, et ta saab kellegi jaoks midagi ära teha, näitas, et see amet sobib talle. “Kogu protsessi juures ei tasu unustada, et iga päev õpin ma ka ise midagi uut. Kuigi õpetajaks olemine ei ole sugugi lihtne, on sellel ametil palju positiivseid külgi, mis on pannud mõtlema uuele erialale – teha oma valikutes kannapööre ja saada õpetajaks,” muheleb Lilija.

Siinkohal hoiab Lilija meeles oma lähedaste ütlemist, et ükskõik mida ta ka soovib, ta saab sellega hakkama. Lilija sõnul on ta sõbrad ja pere talle alati toeks. “Nad kiidavad mu rõõmsameelsust ja teinekord pahandavad mu tormakuse üle. Tänu nende tagasisidele olen õppinud olema rahulikum.”

Laps otsustab, vanem toetab

Kõikidel teistel noortel, kel haridusvalikute tegemine veel ees, soovitab Lilija lähedased ja sõbrad ära kuulata, aga selle juures mitte unustada oma soove ja unistusi. “Võidelge nende eest, siis läheb kõik nii, nagu tahate. Ja isegi kui vanemad pole alguses teie valikuga nõus, siis näidake neile oma kindlat tahet ja soovi edasi pürgida. Lõpuks nad mõistavad ja pakuvad tuge, kui näevad, et just see kool või eriala paneb su silmad särama.” Oma tütre hariduskäigule ja tema tehtud otsustele tagasi vaadates tunnistab ema Inna, et Lilija on tugevam kui tavaline keskkooli lõpetanud noor. “Tema silmaring on avar ning nõudlus tema haridusega noorte vastu on tööturul suur. Tänu mu tütre tehtud otsusele minna gümnaasiumi asemel õppima ametikooli on mu arvamus sellest paranenud – hindan kutsekooli haridust väga kõrgelt!” Oma kogemusest lähtuvalt on ema Inna veendunud, et lapsele peab andma piisavalt vabadust ise oma haridustee valida, vanemate roll peaks olema toetav, mitte sundiv. “Lubage lapsel valida, ent ärge unustage neid suunata ja aidata. Kui te vanemana ei oska muudmoodi aidata, siis uurige kas või üheskoos kooli tausta, käige koolides, mis huvi pakuvad, rääkige õpetajatega ning selle kõige juures ärge unustage küsida lapse kui valikutegija arvamust. Austage ja toetage lapse valikuid,” ütleb Inna kõigile vanematele, kelle lapsed haridusvalikute teelahkmel seisavad.

k u K K KU t U UT TsT S SeSE

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pärnumaa Kutsehariduskeskus Niidupargi tn parnumaa@hariduskeskus.ee 8//12, 80047 Pärnu. TelTel 442442 7883. Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. 7883. parnumaa@hariduskeskus.ee parnumaa@hariduskeskus.ee Pärnumaa Kutsehariduskeskus Kutsekeskharidusõpe: Kutseõpe (keskhariduse alusel): Niidupargi tn 8//12, 80047 Pärnu. Tel 442 7883. dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini dokumentide vastuvõtt 9. juunist 15. augustini E E Kutsekeskharidusõpe: parnumaa@hariduskeskus.ee Kutseõpe (keskhariduse alusel): Kutseõpe (keskhariduse alusel): H Kutsekeskharidusõpe:  puidupingitööline  logistika klienditeenindaja  arvutid ja arvutivõrgud  arvutid ja arvutivõrgud vastuvõtt 9. juunist 9. juulini dokumentide vastuvõtt 9. juunist 15.15. augustini dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini dokumentide vastuvõtt 9. juunist augustini h Edokumentide (CNC masina operaator)  autotehnik  majutusteenindus  ehitusviimistlus H H  arvutid  puidupingitööline  logistika klienditeenindaja ja arvutivõrgud  arvutid ja arvutivõrgud  puidupingitööline (keskhariduse logistika klienditeenindaja  arvutid ja arvutivõrgud  arvutid ja arvutivõrgud Kutseõpe alusel):  rätsepatöö  ehituspuusepp  metsamajandus  hooldustöötaja EeEA autotehnik (CNC masina operaator)  majutusteenindus  ehitusviimistlus (CNC masina operaator)  autotehnik vastuvõtt majutusteenindus  ehitusviimistlus ist 9. juulini dokumentide 9. juunist 15. augustini  sekretäritöö  ehitusviimistlus  müüja  hotelliteenindus  rätsepatöö ehituspuusepp  arvutivõrgud metsamajandus  hooldustöötaja  rätsepatöö  ehituspuusepp  metsamajandus  hooldustöötaja AaAS klienditeenindaja  puidupingitööline  logistika  arvutid ja  väikeettevõtlus  elektroonikaseadmete koostaja  nõrkvoolusüsteemide  juuksur  sekretäritöö  müüja hotelliteenindus  sekretäritöö  ehitusviimistlus  müüja  hotelliteenindus (CNC masina operaator)  majutusteenindus  ehitusviimistlus SsS T ehitusviimistlus  ärikorraldus  keevitaja paigaldaja  kosmeetik  väikeettevõtlus  elektroonikaseadmete koostaja  nõrkvoolusüsteemide  juuksur  väikeettevõtlus  elektroonikaseadmete koostaja  nõrkvoolusüsteemide  rätsepatöö  juuksur  metsamajandus  hooldustöötaja TtT  koduhooldaja  kivi- ja betoon pagar-kondiiter  majandusarvestus ja maksundus  ärikorraldus  keevitaja paigaldaja  kosmeetik  ärikorraldus  keevitaja paigaldaja  kosmeetik  sekretäritöö  müüja K  hotelliteenindus  puhastusteenindus (HEV) konstruktsioonide ehitus  müügikorraldus  kivija betoon majandusarvestus ja maksundus  koduhooldaja  kivija betoon pagar-kondiiter  majandusarvestus ja maksundus  koduhooldaja  väikeettevõtlus ja  nõrkvoolusüsteemide  juuksur  pagar-kondiiter O KK  kokk  tisler  puhastusteenindus (HEV) konstruktsioonide ehitus  müügikorraldus  puhastusteenindus (HEV) konstruktsioonide ehitus  müügikorraldus  ärikorraldus paigaldaja  kosmeetik OkOO kokk Kutseõpe (põhihariduse nõudeta):  koostelukksepp  tisler  kokk  tisler ja maksundus  koduhooldaja  pagar-kondiiter  majandusarvestus dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini OoOL koostelukksepp Kutseõpe (põhihariduse nõudeta): Kutseõpe (põhihariduse nõudeta):  Kutseõpe koostelukksepp  puhastusteenindus (HEV) (põhihariduse  müügikorraldus alusel):  ehituspuusepp (palkmaja ehitaja) LoL I dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini  tisler Kutseõpe (põhihariduse alusel):  metsamajandus (raietööline) Kutseõpe (põhihariduse alusel):  ehituspuusepp (palkmaja ehitaja)  ehituspuusepp (palkmaja ehitaja) I I S  arborist Kutseõpe (põhihariduse nõudeta): vastuvõtt 9. juunist 9. juulini  nooremaednik dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini l Tdokumentide (raietööline)  metsamajandus (raietööline) dokumentide vastuvõtt 9. juunist 9. juulini  metsamajandus S S  arborist  arborist e alusel):  nooremaednik  nooremaednik  ehituspuusepp (palkmaja ehitaja) Ti T ist 9. juulini  metsamajandus (raietööline)

s t

nooremaednik

Koolitusleht 22. mai 2014

7


erakogu

Ülikoolist kutsekooli. Miks?

Kunstiharidus on hea pagas Põhjus, miks õppida kutseõppeasutuses, sõltub eriala valikust. Kui on soov saada heaks kokaks, ehitajaks või kujundajaks, siis tuleks teha valik kutsekooli kasuks. Kutseõppeasutustes on hea erialase hariduse tase ja kutsehariduse omandanud inimesel on tööturul perspektiivi. Meie õpilased on topelttublid, nad läbivad erialaõpingule lisaks veel ka üldained.

Nadja Haugas valis pärast kaht kõrgkooli Kuressaare Ametikooli ning on oma valikuga südamest rahul.

Olles disaini ja käsitöö õppekavarühma erialade kutseõpetaja, tahan ikka ja jälle ümber lükata müüti, et kunstiinimesed ei tule eluga hästi toime. Olen vastupidisel arvamusel, nad on väga elujõulised ja loovad. Pärast kooli lõpetamist on nad läinud edasi õppima või tööle. Kui nad on millegipärast oma eriala muutnud, siis saavad nad ka teistes valdkondades tööga väga hästi hakkama. Ilmselgelt on need sotsiaalsed ja käelised oskused ning lai silmaring, mis annab neile tööturul eelise. Ja seda kõike pakub kutseharidus.

Liina Liiv

M

illised on gümnaasiumi lõpetanud noore valikud? Kõige standardsem ja soosituim valik on suund otse ülikooli – isegi siis, kui valitseb teadmatus erialavaliku osas, sest ühiskondlik surve on suur. Teine valik on ametikool. Hakkab kaduma ekslik arusaam, et ametikooli lähevad need, kes ülikooliõpingutega hakkama ei saa. Üha enam jõuab ametikooli kõrgharidusega noori, kel soov just ennekõike õppida selgeks amet. Inimeste liikumine eri õppeasutuste vahel on kahesuunaline ja igati teretulnud – suunduda võib näiteks ametikoolist ülikooli või ülikoolist ametikooli. Viimased aastad on näidanud, et ametikoolidesse läheb õppima päris palju kõrgharidusega inimesi – põhjuseks ennekõike õppetöö praktilisus ja paremad väljavaated tööd leida. w Nadja Haugas on 26 aastat vana ning tema kogemus haridusmaastikul hõlmab nii ülikooli kui ka ametikooli. Enne Kuressaare Ametikooli astumist õppis Nadja Tallinna ülikoolis ja Tel Avivi ülikoolis LähisIda kultuurilugu. Peagi sai ta aru, et filosoofilise eriala asemel köidab teda looming. “Mulle on alati huvi pakkunud graafiline disain. Otsides sellest midagi veel spetsiifilisemat, sattusin infograafika erialale Kuressaare Ametikoolis,” sõnas Nadja, lisades, et üks motivaatoreid oli ka ametikooli juurde kuuluv Disainimaja-

Maila Juns-Veldre,

Nadja Haugas on rahul, et kõik, mida õpitakse, leiab kiirelt praktilise väljundi.

kas ning hea varustusega multimeedia klass – ideaalsed võimalused praktiliseks õppeks!

Vahetu suhtlus

“Ülikooliharidusega võrreldes on kutseharidus olnud mulle palju huvitavam, arendavam ja võimalusterohkem,” tõdes Nadja. Ülikooli pürgib igal aastal tuhandeid noori, mis paneb õppejõud üliõpilastega töötama kui ühe suure massiga, mitte indiviididega. Tihti jääb puudu just personaalsest suhtumisest, mis tekitaks veel enam huvi ja kirge õpitava eriala vastu. “Ülikoolis tuleb õppejõud, loeb oma aine ning sellega asi piirdub,” rääkis Nadja oma kogemusest. Ametikoolis näeb Nadja rohkem isiklikku suhtumist ning kuna õpilasi on vähem, saavad õpetajad nendega rohkem tegeleda. “Kuressaare Ametikoolis on õppegrupid sellised, mis võimaldavad tihedat otsesuhtlust õpetaja ja õpila-

Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna juhtõpetaja

se vahel, see annab tugevama aluse oma eriala omandamisel, kuna saad juhendamist just hetkel, mil seda vajad. Kogu õppetööle aitab kaasa ka võimalus otsesuhtluseks sotsiaalmeedias – õpetajad ei pelga võimalust aidata sind kas või Facebooki kaudu, nad võtavad sind kui noort kolleegi. On tunda, et õpetajad hoolivad igast õpilasest ning tahavad, et neil hästi läheks,” tõdes neiu.

“Käed külge”-lähenemine

Suure plussina näeb Nadja ametikooli praktilisust. “Kutsehariduse puhul peab palju tegema oma kätega – see paneb mõtte tööle ning tekitab uusi ideid. Muidugi on ka teoreetilised ained, kuid neid on võrdlemisi vähe,” selgitas Nadja. Tema sõnul on peaaegu kõigele, mida ametikoolis õpitakse, kohe olemas ka praktiline väljund. “See on miski, mida ülikoolis enamasti pole.”

Nii nagu ikka õpingud, algas ka ametikoolis õppetöö baasteadmiste loomise ja põhiainete omandamisega. Hiljem tulid erialatunnid, mis hõlmasid nii erialaseid projekte, infograafikat kui ka reklaami loomist. Kogu õppetöö juures hindab Nadja võimalust teha koostööd n-ö päris tellijatega: “Teeme tundides reaalselt käiku minevaid asju – ürituste plakateid, flaiereid, kleepse, T-särkide kujundusi jms. Praegu on aga tundides käsil natuke suurem ülesanne, nimelt kutsemeistrivõistluse Noor Meister 2014 kujundusliku poole loomine ja teostus.” Just see on aspekt, mida Nadja toob tugeva eelisena välja võrdluses ülikooliga. Kui ülikooli praktilised ülesanded tähendasid ennekõike fiktiivset paberile pandud tegevusplaani ja sellele järgnevat arutelu, siis ametikool tahab näha kogu paberile pandud idee teostamist ja reaalset tulemust. Nadja tunneb, et just praktiline õpe ja oskused, mis ta tänu kutseharidusele on omandanud, loovad temas kindlustunde tuleviku ees. “Olen õppimas ametit, milles minu oskused muutuvad iga päevaga paremaks ning millega tahan tegeleda ka edaspidi. Kui sa õpid ametit, mis sind ennast väga huvitab, naudid sa kogu enesearengu protsessi.”

Teadmiste ja oskuste sidumine

Tuleviku osas ei oska Nadja veel konkreetset plaanidest rääkida. “Mul ei ole kindlat plaani paika pandud. Lähen ajaga kaasa ning olen eri võimalustele avatud.” Selle kõige kõrvalt on ta aga teadlik, et soovib oma elu siduda graafilise disaini, ­infograafika, video ja meediaga. “Nii saaksin ühendada nii ülikoolis kui ka kutsekoolis omandatu. Ülikoolist sain ma küll palju teadmisi, kuid ma ei saanud mingit konkreetset oskust ja ametit,” nendib Nadja. ­Kuressaare Ametikoolis ei ole Nadja täiendanud end ainult erialaselt, vaid õppinud omal initsiatiivil lisa. “Oleme õppeaasta jooksul teinud ka paar videot, millest üks võitis Euroopa Komisjoni konkursil “Sisserändajad Euroopas” lausa kaks auhinda – žürii ja publiku tunnustuse!” Nadja soovitab noortel enne eriala valimist tõsiselt mõelda, mis ennast kõige enam huvitab. “Tuleb tutvuda eri võimalustega ja teha otsus vastavalt oma tegelikele huvidele – langegu liisk siis kas ülikooli, ametikooli või töö kasuks.”

KUI TEAD, KES SEISAB SINU KÕRVAL POLE OLULINE KES ON SINU VASTAS. Jah. Ühised väärtused ja eesmärgid, katsumused ja võidud liidavad Sind kaaslastega ühte. Kogu eluks. Vali parim juhtimisalane kõrgharidus, vali Sõjakool!

www.sojakool.ee/juht

8

Koolitusleht 22. mai 2014


KOOLITUSLEHT (mai 2014)