Page 1

Koolitusleht Loodussäästlik mõtteviis ja haridus Eesti Maaülikoolist! Loodusvarade kasutamine ja kaitse

16. juuni 2011

Tehnilised erialad tagavad kindla tuleviku lk 2

Põllumajandusettevõtete majandamine

Maastikuarhitektuur

Õppi­ mine ja tööstuse käekäik on seotud lk 4

Geodeesia

Tootmistehnika

Ökonoomika ja ettevõtlus Tehnotroonika

Biotehnilised süsteemid Majandusarvestus ja finantsjuhtimine

Taastuvenergia ressursid Maastikukaitse ja -hooldus Loodusturism

Kaks ühes: kesk­ haridus kutse­ koolist lk 6

Kinnisvara planeerimine

Maaehitus Toiduainete tehnoloogia Maakorraldus

Metsamajandus Loomakasvatus

Veemajandus Metsatööstus

Ergonoomika Linna- ja tööstusmaastike korraldus

Energiakasutus Kalakasvatus

Veterinaarmeditsiin Rakendushüdrobioloogia Põllumajandussaaduste tootmine ja turustamine

Aiandus

Vastuvõtt: 20. juuni - 7. juuli Vastuvõtt kaugõppesse: 13. juuni - 18. august Täpsem info: www.emu.ee/sisseastujale

Tule õppima maaülikooli! Tel. 731 3048 vastuv@emu.ee Kreutzwaldi 1, Tartu

Eesti ehitajad on edukad, aga tagasi­ hoidlikud lk 7


fotod Malle Jürves

Valgamaal peetud töötoas tuli noortel moeloojatel disainida piirkonna rahvariiete ainetel tänapäevased trendirõivad.

Tule ja jätka haridusteed! Tallinna Tehnikakõrgkool ootab õpinguid jätkama kõiki, kellel haridustee on eri põhjustel katkenud. Haridusteed jätkama asuvad üliõpilased saavad õppi­ da tasuta ja taotleda õppetoetust. Programmi sihtgruppi kuuluja vastab järgmistele tingimustele: ta on katkestatud kõrgharidustaseme I või II astme õpe (kutsekõrgharidus, rakendus­ kõrgharidus, diplomiõpe, bakalaureuseõpe, magistri­ õpe või bakalaureuse- ja magistriõppekavadel põhinev integreeritud õpe). Õpingud on katkenud 2003/2004.–2008/2009. õppeaasta jooksul ja selle kohta on vormistatud otsus ajavahemikul 1.9.2003– 22.9.2009. 50% selle õppekava mahust peab olema täidetud, millel soovitakse õpinguid jätkata (võib arvestada nii varasemaid õpinguid kui töökogemust). VÕTA võimalustega saab lähemalt tutvuda SA Archimedes koduleheküljel http://vota.archimedes.ee või Tallinna Tehnikakõrgkooli kodulehel http://www.tktk.ee/index. php?id=1495. Samal ajal ei tohi õppida mõnel teisel kõrghariduse õppekaval.

Tehnocum kutsub õpilasi üle Eesti Tallinna Tehnikakõrgkoolil on käimas huvitav projekt Tehnocum, mille eesmärk on tehnoloogiaerialade tutvustamine ja populariseerimine. Malle Jürves Tallinna Tehnikakõrgkooli avalikkussuhete juht

T

ehnocum on mõeldud üldhariduskoolide ning kutseõppeasutuste õpilastele üle Eesti. Põnevat jagub nii ehituse ja mehaanika valdkonna huviringidesse kui ka regionaalsetele tehnoloogiapäevadele.

Koolitusleht Väljaandja AS Eesti Ajalehed Toimetaja Anne-Mari Alver Keeletoimetaja Katrin Hallas Kujundaja Tuuli Prees Projektijuht Maie Viilup maie.viilup@lehed.ee, tel 661 3339 Järgmine Koolitusleht ilmub 18.08

MAJANDUSHARIDUS MAAÜLIKOOLIST Bakalaureuseõpe (3 aastat):

• Maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekava

Projekt aitab äratada noorte seas sügavamat huvi insenerielukutse vastu. Inseneritöö on elukutse, mille esindaja on otseselt seotud Eesti majanduse arendamisega. Aastatel 2011– 2012 on kavas rida üritusi nii Tallinna, Rapla kui ka Viljandi gümnaasiumide 10., 11. ja 12. klassi õpilastele. Lähiaastatel hakkavad ehituses ilma tegema uut insenerikeelt BIMi (ehitusinformatsiooni modelleerimist) valdavad insenerid. Keele valdamine sõltub aga sellest, millal oled asunud keelt õppima. Eesmärk oligi alustada juba gümnaasiumipingis insenerikeele õpetamisega. Pilootprojekt Viljandis sai teoks kootöös Viljandi linnavalitsusega. Kõik 20 projekti läbinut kinnitasid mais toimunud lõpetamisel, et projekt oli huvitav, abistas elukutsevaliku tegemisel ning BIM-spetsialist on tulevase ametina atraktiivne. Sügissemestrist liituvad projektiga ka Tallinna Westholmi gümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi õpilased. Ehitajad jätkavad süvendatult, mehhaanikutel on aga kavatsus ellu äratada üks “romuna” seisev külgkorviga mootorratas. Eesmärk on kahe teaduskonna eestvedamisel luua midagi konkreetset. Ehitajatel digitaalses keskkonnas ehitatud hoone kõikide oma insenerkomponentidega, mehaanikutel aga reaalselt häält tegev ja juhile alluv sõiduriist oma täies hiilguses. Tehnocumi projek-

Esimene grupp ehitusinformatsiooni modelleerijaid lõpetas kursuse Viljandis.

ti raames toimunud esimene regionaalne tehnoloogiapäev leidis aset aprillis Pärnumaa kutsehariduskeskuses, teine toimus juuni alguses Valga gümnaasiumis. Valgas toimunud töötoas tuli disainida ja puust nukule selga passitada trendikas rõivas noortele, Valgamaa rahvarõivaste ainetel. Kõik nukud said lühikese ajaga selga fantaasiarikkad paelte ja litritega kaunistatud kleidid, pluusid ja püksid, pähe põnevad mütsid. Kolm parimat pälvisid auhinnaks liigutata­ vate jalgade ja kätega puust väikese mannekee-

Magistriõpe (2 aastat):

• Ökonoomika ja ettevõtluse õppekava • Majandusarvestuse ja finantsjuhtimise õppekava Õppida on võimalik nii päeva- kui ka kaugõppes, nii riikliku koolitustellimuse kui ka tasulise õppe üliõpilasena. VastuVÕtutingimused: www.emu.ee/sisseastujale info: tartu,

Kreutzwaldi 1, tel 731 3048, 731 3061 www.emu.ee

Majandus- ja sotsiaalinstituut 2

Koolitusleht 16. juuni 2011

KANDIDEERIMINE ALGAB 28.JUUNIL VAATA: www.itcollege.ee/sisseastumine2011

ni, mille peal saab kodus oma moemõtteid edasi katsetada. Neiud said kuulata Tallinna tehnikakõrgkooli rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppejõu Heli Olde loengut uutest moetrendidest ja Valgamaa rahvarõivastest. Aimar Lukk rääkis aga autohuvilistele noortele 125aastase auto arengutest ja autonduse tulevikutrendidest. Tallinna Tehnikakõrgkool jätkab tehnoloogiapäevadega sügisel, siis on kavas kutsuda noori kokku nii Kuressaares kui Kesk-Eestis, et tekitada neis huvi insenerihariduse eri tahkude vastu.


Elu on liiga lühike, et õppida vale eriala – tee õige valik! EBS (Estonian Business School) on rahvusvaheline äriülikool, mis pakub inglise-, eesti ja venekeelset kvaliteetset äriharidust nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel. Kooli on tunnustatud juba kolm aastat järjest Eduniversali ärikoolide hindamistabelis nelja palmiga viiest võimalikust, mis asetab EBSi 300 maailma parima ärikooli hulka. Kooli kõrgest akadeemilisest tasemest annab tunnistust ka asjaolu, et üleminekuhindamisega andis haridus- ja teadusministeerium EBSile nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppe tasemel tähtajatu õpetamisõiguse. Lisaks kõrgele akadeemilisele tasemele on EBS alati pannud suurt rõhku ka praktiliste kogemuste andmisele. Ülikool teeb tihedat koostööd nii kohalike kui ka rahvusvaheliste ettevõtetega, mistõttu on koolis pakutav akadeemiline haridus tänu partnerettevõtetele tihedalt seotud ka praktiliste kogemuste omandamisega. Sellised koostööpartnerid nagu LHV Panga juhtivad spetsialistid, Soraineni juristid ning Vain & Partnerid koolitusgurud annavad EBSi tudengitele võimaluse õppida otse oma ala tegijate käe all.

Bakalaureuseõpe

Bakalaureusetasemel pakub EBS võimalust õppida kolme erineva õppekava järgi: rahvusvaheline ärijuhtimine, ettevõtlus ja ärijuhtimine ning võõrkeeled ja ärikorraldus. Et oma õpitavaid teadmisi kohe ka praktikas kasutada, loovad bakalaureuse päevaõppe tudengid juba esimesel kursusel päris oma ettevõtte, mille abil õpitakse väikeettevõtja argielu. Suurettevõtete toimimist saavad tudengid praktiseerida simulatsioonimängudes. Kuna EBS on ülikool, mis hindab ettevõtlikkust ja aktiivsust, ning toetab tudengite valikut leida tasuv töökoht juba esimestel õpinguaastatel, siis lisaks päevaõppele saavad tudengid valida õpinguteks ka õhtuse või kaugõppevormi.

Rahvusvaheline ärijuhtimine

Bakalaureuseõppe rahvusvahelise ärijuhtimise eriala on mõeldud majandus- ja ärihuvilistele inimestele, kes võivad pärast lõpetamist tänu erialastele teadmistele ja võõrkeeleoskusele rakendada oma teadmisi nii rahvusvahelises kui ka kohalikes ettevõtetes. Lisaks ärialastele teadmistele pööratakse erilist tähelepanu erialase inglise keele ja veel ühe võõrkeele omandamisele. Juba teisel aastal saavad tudengid valida kahe spetsialiseerumissuuna vahel, milleks on turundus ja suhtekorraldus või investeeringute juhtimine. Spetsialiseerumine turundusele ja suhtekorraldusele annab tudengile ulatuslikud teadmised praktilisest turundusest, müügist ja kommunikatsioonist. Turundusalased teadmised on laialdaselt rakendatavad isegi kui töökoht ei ole otseselt turundusvaldkonnast. Turundusmõtleja Peter Fisk on ettevõtete juhtide tausta uurides leidnud, et kõige suurem osakaal on juhte, kellel on just turundusalane haridus ja töökogemus. Investeeringute juhtimine on möödunud õppeaastal koostöös LHV Pangaga loodud rahvusvahelise ärijuhtimise bakalaureusetaseme spetsialiseerumissuund, mille lektoriteks on lisaks EBSi õppejõududele ka LHV Panga juhtivad spetsialistid, kellega koostöös on tudengil võimalik saada tugev põhi igas professionaalses finantsettevõttes töötamiseks.

Ettevõtlus ja ärijuhtimine

finantsinimest, saavad EBSi bakalaureuseõppe programmidest valida võõrkeelte ja ärikorralduse õppekava. Selles õppekavas on erilise tähelepanu all inglise- ja saksa ärikeel, ärialane suhtlemine aga ka näiteks turundus ja reklaam ning suhtekorraldus. Võõrkeelte ja ärikorralduse eriala lõpetanul on olemas nii kolme võõrkeele oskus kui ka ärijuhi teadmised. Tänu neile teadmistele on tudengi edasiõpingute kui ka tööalaste võimaluste valik väga lai. Võõrkeelte ja ärikorralduse eriala tudengitel on võimalus valikmoodulina tutvuda ka hotellimajanduse ja konverentsikorralduse valdkonnaga. EBSi partner selle mooduli juures on Tallink Hotels, kelle kaudu õpitakse neid teadmisi ka praktiliselt rakendama.

Magistriõpe

EBSi magistriõpingutesse on oodatud nii inimesed, kellel on eelnevalt läbitud majandusalased bakalaureuseõpingud, kui ka need, kes on oma kraadi kaitsnud mõnes muus valdkonnas. Majandusalase haridusega inimestele pakub EBS rahvusvahelise ärijuhtimise MA eriala, teiste alade haridusega inimestele rahvusvahelise ärijuhtimise MBA ning ametialase kommunikatsiooni ja võõrkeelte MA erialasid. Õppekorraldus EBSi magistriõppes on paindlik. Õppetöö toimub õhtuti kolmel päeval nädalas ning kaugõppes kolmel päeval kuus. Kõigil magistriõppe tudengitel on võimalik valida kolme erineva valikmooduli vahel. Oma teadmisi saab süvendada sellises valdkondades nagu kaasaegse turunduse valdkonnad, strateegiline finantsjuhtimine ja ärijuhtimisõigus.

Rahvusvaheline ärijuhtimine MA

Rahvusvahelise ärijuhtimise MA õppekava on suunatud varasema majandusharidusega inimestele, kes soovivad täiendada oma praegusi ärijuhtimise teadmisi magistritasemel. Arvestavata osa õppekavast viivad läbi rahvusvahelise kogemusega välisõppejõud. Eriala tudengil on võimalik süvendada oma teadmisi turundusjuhtimise või finantsjuhtimise spetsialiseerumissuundades.

Turundusjuhtimise suunal saab tudeng põhjalikud teadmised turundusest ja kommunikatsioonist nii teoorias kui praktikas. Eriala lektoriteks on oma ala praktikud, kelle jagatavaid kogemustepõhiseid teadmisi saab rakendada igapäevases turundustöös. Finantsjuhtimise spetsialiseerumissuund annab vajalikud teadmised ja kogemused igaühele, kes soovib saada professionaalseks analüütikuks, ökonomistiks, finants- või tippjuhiks. Põhjalikud teadmised saab magistrant ettevõtte rahandusest, juhtimisarvestusest ning finantsarvete analüüsist.

Rahvusvaheline ärijuhtimine MBA

MBA erialale õppima asumiseks ei ole vajalik varasem majandusalane haridus. Õppekava pakub iga ala spetsialistile võimalust karjääri arendamise jaoks täiendada oma seniseid kogemusi juhtimis- ja majandusalaste teadmiste ja kogemustega. Magistrandid saavad vajalikud baasteadmised sellistes valdkondades nagu finantsid, majanduskeskkonna analüüs, äriõigus, organisatsioon ja meeskonnatöö. Äriõiguse mooduli juures on EBSi partneriks advokaadibüroo Sorainen juristid, kes lisaks EBSi õppejõududele tudengitele praktilisi teadmisi jagavad.

Ametialane kommunikatsioon ja võõrkeeled MA Uue õppekavana pakub EBS magistritasemel ametialase kommunikatsiooni ja võõrkeelte eriala, mis on suunatud neile, kes soovivad arendada oskusi, mis tagavad pädevuse ametialases suhtluses rahvusvahelises keskkonnas. Erilist tähelepanu pööratakse sellel õppekaval inglise keelsele ametialasele suhtlusele ning suhtlemisoskuste põhjalikule arendamisele. Eriala lõpetanu võib ametialaselt töötada nii konsultandina, kommunikatsioonijuhina kui ka mujal professionaalset suhtlemisoskust vajavas valdkonnas. Eelnevalt läbitud kõrghariduse valdkond ei ole erialale sisseastumisel määrav.

Ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala on suunatud neile, kelle unistuseks on olla tulevikus iseenda tööandja ehk ettevõtja. Õppekava annab lisaks ettevõtluse ja ärijuhtimise ainetele ka põhjalikud teadmised müügitööst. EBSi partneriks selle eriala juures on Vain & Partnerid, kelle praktiliste müügi- ja koolitustaustaga spetsialistide kogemustest saavad tudengid õppida. Ettevõtluse ja ärijuhtimise eriala valikmooduliteks on loomemajandus ja müügijuhtimine. Loomemajandus on uus põnev moodul, mis on suunatud neile, keda lisaks ettevõtlusele huvitab ka disain, mood ja muusika. Selle mooduli valinud tudengid saavad ülevaate ärivõimalustest loomemajanduse valdkondades. Samuti panevad nad ennast proovile moeetenduse korraldamisel ja tutvuvad muusika- ja disainitööstusega. Loomemajanduse valikmooduli ained viiakse läbi koostöös Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga. Müügijuhtimise moodul on mõeldud inimestele, kes soovivad saada professionaalseks müügieksperdiks või müügivaldkonna arvamusliidriks. Programmi juhtivõppejõud on koolitusagentuuri Vain & Partnerid koolitusosakonna juht Urmas Purde.

Võõrkeeled ja ärikorraldus

Inimestele, keda huvitab ettevõtlus, kuid kes ei leia endas

Tule ja tutvu õppekavadega lähemalt EBSi Magistriõhtul, 16. augustil. EBSi bakalaureuse õppekavadega saab tutvuda Lahtiste Uste ÖÖl, 19. juulil.

Loe lähemalt: www.ebs.ee Koolitusleht 16. juuni 2011

3


Maastikuarhitektuur

UUDIS! (bakalaureuseõpe eesti keeles 3 aastat)

Kinnisvara haldamine

(eesti keeles 4 aastat)

Loo autor Helsingis rakenduskõrgkoolis Metropolia trükitehnoloogia kolleege juhendamas.

Majandusarvestus

(eesti ja vene keeles 3,5 aastat)

Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus (3,5 aastat)

- rahvusvahelise äritegevuse suunal õpe eesti ja vene keeles

- äriõiguse suunal õpe eesti keeles

TTÜ Tallinna Kolledž avab Virumaa Kolledžis septembrist 2011 rahvusvahelise majanduse ja ärikorralduse venekeelse kaugõpperühma. Kvaliteetne rakenduslik kõrgharidus, mis aitab ja lihtsustab tööd leida. Meil on õppejõud, kellel on suur rahvusvaheline kogemus. Ettevõtted ja asutused hindavad TTÜ Tallinna Kolledži lõpetajate oskusi kõrgelt. Meil saab õppida päevases ja kaugõppes rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavadel. Üliõpilastel on võimalus minna õppima vahetusüliõpilasena välismaale. Õpe on tasuline, kuid see on investeering tulevikku. Riigieksamite tulemusi ei nõuta ja sisseastumisel piisab keskhariduse olemasolust.

Vastuvõtt toimub 27. juunist 10. augustini 2011 aadressil Tõnismägi 14, Tallinn.

TTÜ Tallinna Kolledžist saate TTÜ diplomi. Külasta ka kodulehte www.ttu.ee/tallinna-kolledz või helista telefonil 627 2686.

ÕPILASTE VASTUVÕTT 2011/2012 VastuVõtt PõhihaRiduse baasil: 3 aastat ja 6 kuud

• kokk • autotehnik • arvutid ja arvutivõrgud UUS! 3 aastat

• • • • • • • • • • •

tisler koostelukksepp pagar, kondiiter kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitaja ehitusviimistleja ehituspuusepp keskkonnatehnika lukksepp maaturismiteenindaja keevitaja autoplekksepp UUS! automaaler UUS!

VastuVõtt KesKhaRiduse baasil: 2 aastat, täiskoormusega õpe

• hotelliteenindaja • tarkvara ja andmebaaside haldus UUS! • ehitusviimistlus UUS! 1 aasta ja 6 kuud

• autodiagnostik*

*nõutav erialane baasharidus või töötamine antud valdkonnas (õhtune õppevorm)

2 aastat ja 6 kuud

• autotehnik • kokk UUS! (dokumentide

vastuvõtt detsembris, õppetöö alates jaanuarist)

6 kuud, täiskoormusega õpe

• veoautojuht (dokumentide vastuvõtt detsembris, õppetöö alates jaanuarist)

• kelner UUS! (dokumentide

PõhihaRidusNõudeta õPilaste VastuVõtt Õppeaeg 1 aasta, vanuse alampiir 17 a (koolikohustusliku ea ületanutele)

• autohooldusspetsialist (autotehnik)

vastuvõtt detsembris, õppetöö alates jaanuarist)

õppetöö toimub eesti keeles ja on tasuta. Koolil on õpilaskodu. dokumente võetakse vastu 27. juunist 12. augustini igal tööpäeval 9–14.

Piiri 8, 44316 Rakvere, tel 329 5030, 329 5037 faks 329 5031, info@rvss.ee, www.rak.edu.ee 4

Koolitusleht 16. juuni 2011

Kroonpressi juhataja Andres Kull tutvustab trükitoodangu valmimisprotsessi.

Kuidas näha ku Arvestades, et suurem osa ühiskondlikust heaolust luuakse tööstuses ja töökohal kätega, on oluline väärtustada tootva tööstuse rolli Eesti majanduses. Enn Kerner Aalto ülikool, Tallinna polütehnikum

M

eile meeldib mõtelda, et tegevused, millega me sisustame igapäevast elu, peavad olema meeldivad. Enamiku oma päevast me veedame tööl. Moodne käsitlus töötamisest on seotud inimese vaba valikuga. Nüüdisaegne käsitlus meedias on inimese vabadusele suunatud arusaamise propageerimine – töötegemine toimubki sülearvutiga looduses või kodukontoris ning tööpäev ja töögraafik on töötaja enda juhitud ja planeeritud. Selline töö sobib aga vähestele, väga tugeva enesedistsipliiniga inimestele, kelle töötulemus luuakse mõttejõuga. Kui vaadata laiemalt ning seda teooriat kontrollimatult rakendada igapäevasesse töökorraldusse, võiks tekkida olukord, kus igahommikune ajaleht jääb ilmumata. Seda juhul, kui ajalehte trükkiva trükikoja töötajad juhinduvad ülalolevast teooriast – tulevad tööle vaba töögraafiku alusel ja siis, kui see on neile mugav ja sobiv. Mida hommikusöögiks lauale panna ja kust tuleb lauale leib, kui töögraafikuid hakatakse koostama sellise loogika alusel ja põllumees töötab looduses arvutiga?

Vastutustunne maast madalast Tööstus ja tootmine eeldab distsipliini, korda ja vastutustunnet, mida tuleb õpetada noortele maast madalast. Distsipliini kasvatamine ega nõudmine ei ole tänapäeval populaar­ne. Piisab vaid vaadata-kuulata valimiseelseid debatte ja haridust reformida soovivaid nn spetsialiste, kes soovivad vähendada reaalainete rolli õppetöös. Reaalainete globaalne väärtus on palju laiem, kui tihtipeale arvatakse: milleks meil igapäevases elus on vaja teada Newtoni seadusi või Pythagorase teoreemi? Reaalainete baasteadmised aga on olulised – kui soovime tõesti näha kurvi taha, mida toovad järgmised 10–15 aastat meile ja meie lastele –, et kaasa rääkida tööstuse globaalses konkurentsis. Kui soovime, et meil oleks täisväärtuslik maailmariik, siis ei saa haridussüsteemi muuta nii, et hariduse reformijad üritavad saada lühiajalist tulemust. Neil puudub oskus näha suurt pilti tuleviku vaatevinklist. Haridussüsteem peab toetama kogu hariduse laia skaala – humanitaar- ja reaalteaduste ning alg-, põhi-, kutse- ja kõrghariduse arengut. Selleks, et näha tervikpilti, tuleb õppida vaatama kurvi taha, kuid see nõuab pingutust, ning tuleb vastu võtta ebameeldivaid (loe: ebapopulaarseid) otsuseid. Kui lugeda kooliõpilaste arvamusi ja eelistusi elukutse valikul, siis enamik soovib jätkata õpinguid kõrgkoolis – eelistatud on juristid, ärijuhid, kinnisvaramaaklerid, müügijuhid, turundus jne. Tuleb arvestada, et hariduse konkurentsivõime tagab riiklik haridussüsteem. Tänaseks on see nihkes, sest kui kõrgkooli pürgijate tegelikke teadmisi arvestamata ja vaid ärilistel eesmärkidel luua vaba sisenemine kõigile kõrgharidust omandada soovijatele, siis tekib küsimus, kes hakkavad tööle tööstuses, et toota piima, leiba, trükkida raamatuid ja õpikuid, kes ehitavad maju ja laevu ning loovad ühiskonnale vajalikke lisaväärtusepõhiseid toimetuleku vahendeid. Kui aga kõrghariduse ületootmise tagajärjel on bakalaureusekraadiga inimesed tööl mitte valitud erialal, on tegemist ressursi raiskamisega ja kõrghariduse devalveerimisega ning meie teaduspotentsiaal maailmas nõrgeneb oluliselt. Kahjuks on ka haridus kaup, mille turuhinnaks on õppivate peade tegelik arv koolis. 10 soovitust valitsusele Enne viimaseid valimisi andis Eesti Tööandjate Keskliit 10 soovitust uuele valitsusele, kus oli 2 haridust puudutavat soovitust-hinnangut. Üks neist oli, et insenerikoolituse taset tuleb tõsta, ja teine, et põhihariduse kvaliteeti on vaja parandada. Küll aga oli tööstusele kõige olulisema punkti osas – kes teeb valmis toote tehases, liini ääres – kõige imelikum ja lühinägelikum ettepanek – lubada vabariigi valitsusel suurendada sissetoodava odava võõrtööjõu kvooti. Inimesed, kes peaksid oskama näha mitme kurvi taha, et teha õigeid otsuseid, vaatavad tegelikult ainult oma nina ette! Tööstuses on pidevalt puudus tugevate tehniliste baasteadmistega töötajatest, kellele usaldada kallihinnalisi seadmeid – positiivse näitena avaldan kiitust Eesti Trükitööstuse Liidule, kes on aktiivselt tulnud kaasa kohaliku trükieri­ala kutsehariduse planeerimise ja propageerimisega. Ainult niimoodi koos suudavad tööstus ja kutseharidus toetada kvalifitseeritud noorte sisenemist tööjõuturule. Tihti kuuleb tööstusalasel konverentsil arvamust, et kutse omandamise reguleerimine noorte seas on kooli ja riigi asi. Tegelikult saab tööstuse jätkusuutlikkuse tagada vaid tööstus ise – kool ja riik on üksnes abivahend püstitatud eesmärgi saavutamiseks. Meil on tavaks kopeerida heaoluühiskondi, kus tööstuses töötavad spetsialistid moodustavad tugeva keskklassi, teevad oma igapäevast


Dokumentide vastuvõtt 27. juuni – 27. juuli 2011

Tallinna Polütehnikumi trükitehnoloogia õpilased maailma juhtivas paberitehases UPM-Kymmene.

urvi taha? fotod erakogu

Noored trükkalid, kutsekvalifikatsiooni kursuse lõpetajad.

Põhihariduse baasil

Keskhariduse baasil

• Arvutid ja arvutivõrgud • Ehituspuusepp • Ehitusviimistlus • Kokk • Majutusteenindus • Majutusteenindus (hariduslike erivajadustega) • Elektroonikaseadmete koostaja • Müüja • Koostelukksepp • Autotehnik • Tisler • Pagar-kondiiter • Laohoidja • Metsamajandus

• Ärikorraldus • Rätsepatöö • Sekretäritöö – personalitöö lisaoskusega • Juuksur • UUS! Kinnisvarahooldus • UUS! Autodiagnostik

Keskhariduse baasil sesoonõpe • Müügikorraldus • Majandusarvestus • Arvutid ja arvutivõrgud

www.hariduskeskus.ee Niidupargi 8/12, 80047 Pärnu tel 442 7883, 445 9465 parnumaa@hariduskekus.ee tööd tööstusettevõtetes ja loovad väärtusi oma kätega. Imetlusväärne on tööstustöötajate entusiasm Saksamaal, Hollandis jm, kui nad räägivad ettevõttest, kus nad töötavad – “meie ettevõte”, “meie teeme”. Tööstusega seotud elukutse omandamine loob võimalused kogu tulevaseks eluks. Seda peab soodustama tööstuse, kutseõppeasutuste ja riikliku kutseharidussüsteemi tihe koostöö. Edu suudab tagada ainult koostöö tööstusettevõtete, haridussüsteemi loojate, koolide ja kevad-suvel ellu suunduvate noorte vahel. Meil valitseb paraku tihti selles küsimuses veel iganenud arvamus, kus tööstusettevõtete juhid nõuavad, et haridusministeerium ja riik peavad neile andma vajaliku elukutsega spetsialistid... Puudub dialoog tööstusega Millised saavad olla haridusministeeriumi eelis­tused kutsehariduse suunamisel, kui puudub dialoog tööstusega? Selles küsimuses oleme tihti jäänud kuhugi paarikümne aasta taha. Meil on vaja väärtustada iga eluala. Tehnikumidest ja kutseõppeasutustest saadav haridustase peab olema samaväärne kui traditsioonilisest gümnaasiumist või keskkoolist, ainult selle erisusega, et lisaks tugevale põhiharidusele saab noor kaasa ka tugeva elukutse – mille üle ta uhkust tunneb ja millega ta suudab edukalt majandada ennast ja oma perekonda. Arvamus, et kutseharidusse peavad minema need, kes päevakooli õppeedukusnäitajad alla tõmbavad, on vale, sest kutsehariduse lõpetamine koos erialaõpingutega on palju raskem ja suurema koormusega. Allakirjutanu on ise läbinud kogu teekonna kutseharidusest kuni ülikoolidiplomini ja lektori tööni. See on väga raske teekond ning vajab palju pingutamist ja distsipliini, kuid eesmärk on saavutatav. Kutseharidussüsteem, tänu Euroopa Liidu tõukefondidele, püüab konkurentsitingimustes olukorda parandada ja leida sobivaid koostöövorme tööstusega. Ühe sellise näitena võin tuua Tallinna polütehnikumi kogemuse, kus osteti õppetöö arendamiseks ajakirja trükimasina simulaator. Eesmärk oli tänapäevastada suurtootmisse suunduvate trükkalite

õppeprotsessi ja kutsekvalifikatsiooni. Täna võime uhkusega tõdeda, et 2010. aasta jooksul on Soome trükieriala kutseõppeasutused ja rakenduskõrgkoolid järginud Tallinna Polütehnikumis edukalt juurutatud õppemeetodit ning hankinud õppetöö parandamiseks trükimasinate simulaatorid Helsingist Jyväskylani. Meil Eestis on piisavalt palju kompetentsi, mida ka teistele maailmas jagada. Ühtlane põhiharidus Tänu ajakirja trükimasina simulaatori ostmisele on käivitatud mitu projekti trükitööstuse töötajate kvalifikatsioonitasemete tõstmiseks. Kvalifikatsiooni parandamise õppekava on koostatud koostöös tööstusettevõtetega. Ettevõtted on omalt poolt koolitanud ettevõttesisesed mentorid, kes tegelevad noortöötaja kohanemise küsimustega tööstuses. Nüüdisaegsed tehnoloogilised lahendused aitavad muuta õppetöö mitmekesisemaks, noortele huvitavamaks ning paraneb erialase ettevalmistuse kvaliteet. Tänapäeval ei tohi olla vahet, millises koolis on põhiharidus omandatud. Pärast 9. klassi lõppu peab noorel olema võimalus valida akadeemilise gümnaasiumi- ja rakendusliku erialase gümnaasiumihariduse vahel võrdselt, seejuures mitte kunstlikult üht teisele eelistades. Tulevikku arvestades võidame kõik, sest noorte, meie tuleviku, haridustase paraneb ja ühtlustub. Et ennast eluteele ette valmistada ja mitte karta väljakutseid, söandada võtta kanda suurt vastutust, soovitan enda kogemuse põhjal – vali sobiv rakenduslik kutseharidus ning kui oled piisavalt sihikindel, on kõik uksed maailmas sinule erialaseks ja elukestvaks õppeks ja arenguks avatud. Hindan kõrgelt ühe oma õpilase mõttekäiku: pehmete teaduste kõrgharidus on ületähtsustatud. Kutseharidus annab reaalsed teadmised töötlevast tööstusest ning pärast baasteadmiste omandamist on võimalik sihipäraselt edasi õppida valitud erialal. (Nii kirjutas kutsehariduse omandaja, kes pärast 1,5aastast ülikoolis õppimist loobus kõrgharidusest, sest sellel puudus seos reaalse eluga.)

SUVEKOOL 2011

Tule suvel kooli! Lisainfo tel 442 7870. e-post kursused@hariduskeskus.ee www.hariduskeskus.ee/suvekool Tee ise!

Õpi kasulikku!

26.07 • Keraamilised pokaalid

26.–27.07 • Säästlik ja kiire koristus nii tava kui ka ökotoodetega 26.–28.07 • Sulgpalli suvekool 26.–29.07 • Digifotograafia algajatele 26.07.–04.08 • Suguvõsauurimise algkursus 29.–30.07 • Orienteerumine metsas 30.07 • Sissejuhatus joogapraktikasse ja filosoofiasse 06.08 • Põhjalik ravimtaimekursus

27.07 • Märgviltimistehnikas ehted 27.07.–06.08 • Ehete valmistamine erinevates tehnikates 28.07 • Seebi viltimine 02.–04.08 • Beebitekkide heegeldamine 02.–05.08 • Pergola ehitus 06.08 • Erinevad patsipunumistehnikad ja õiged võtted juuste tasandamiseks

Mine loodusesse! 29.–30.07 • Orienteerumine metsas 06.08 • Põhjalik ravimtaimekursus

KUTSE HEAST KOOLIST Koolitusleht 16. juuni 2011

5


fotod Kaarel Oberschneider, Liis Animägi

Kutseharidus koos keskharidusega on “kaks ühes” Õppeaasta 2010/2011 oli Kehtna Majandus- ja Tehnoloogiakoolile edukas: meie õpilased saavutasid kutsevõistlustel ridamisi häid tulemusi. Kaidi Kauffeldt Kehtna MTK

A

lustades sügisest, kus “Noorkokk 2010” viie finalisti seas oli Kehtna MTK ainsa koolina esindatud kahe võistlejaga. Noorkoka tiitlit läksid püüdma Marilin Miilmann ja Harles Hannus. Marilini püüdlused päädisid IV kohaga. Järgnesid infomessi “Teeviit” raames toimunud kutsemeistrivõistlused “Noor meister 2010”, kus kümnel kutsealal võistlesid tulevased spetsialistid. Meie kooli õpilased astusid üles kolmel võistlusalal: plaatimine, ehitusviimistlemine ja infotehnoloogia, ning vägagi edukalt. Neljanda kursuse õpilane Riin Ots saavutas esikoha IT-valdkonnas. Ääremärkusena olgu lisatud, et Riin oli ka ainuke neiu IT-poiste seas. Parima plaatija tiitli pälvis Taavi Michelson, ehituse eriala kolmanda kursuse õpilane. Kevadel, üleriigilistelt noorte kokkade ja teenindajate kutsevõistlustelt “Nooruslik kevad 2011” Kures­ saares tõid kolmanda kursuse kaksikvendadest koka­ eriala õpilased Tauno ja Tauri Tamm koju III koha. Tulemused räägivad enese eest, aga mida räägivad õpilased ise oma valikutest, kogemustest ning teest, kuidas tulemusteni jõuda? Hiliskevadisel kiirel ajal õnnestus mul usutleda Taavi Michelsoni, Riin Otsa ning kaksikvendi Tauri ja Tauno Tamme.

Tauri ja Tauno Tamm võistlemas. Kui vaja, kutsutakse kõigevägevamgi appi.

IT-tüdruk Riin Ots võistlustules.

Mäletad, millised olid sinu ootused ja unistused seoses kooli ja erialaga, asudes Kehtna MTKsse õppima?

Millega tegeled praegu?

Taavi: Hetkel olen veel õpilane ja hakkan lõpetama kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituse viimast kursust Kehtna MTKs. Vabadel päevadel käin ehitusel tööl. Praegu harjutan ka Knaufi võistlusteks koolis ning see võtab enamiku vabast ajast. Riin: Tegelen paljude asjadega: käin koolis, tööl, tegelen muusikaga, õpin uuteks võistlusteks. Tauri: Töötan restoranis Alexander öökokana. Mais läksin sinna praktikale, aga siis pakuti mulle tööd. Kas ja kuidas on võistlused sind ja sinu tegevusi muutnud?

Taavi: Jah, võistlused on nii mind kui ka minu tegevusi muutnud. Olen ise tänu võistlustele õppinud kannatlikkust, täpsust, saanud juurde uusi teadmisi ja oskusi. Tänu võistlustele olen hakanud ise uurima, olen hakanud rohkem tegelema teatud ehitusvaldkondadega. Olen võtnud vastu töid, mida enne võistlusi ei julgenud võtta, kuna tundsin, et ei ole piisavalt teadmisi. Riin: Võistlused on muutnud mu elu väga palju. Mulle on laekunud häid tööpakkumisi. Tihtilugu on megakiire ning magama jõuan alles keset ööd... Tauri: Ma ei ütleks, et võistlused on mu tegevusi muutnud. Kas on edukas esinemine võistlustel avanud sulle uusi võimalusi?

Tauno: Jah, on. Me vennaga ei pidanud sel aastal tegema kursusetööd, selle asemel saime olla koos õpetajatega kohtunikud. Taavi: Eduka võistlusega kaasnevad mitmed head asjad. Näiteks tekib sul võimalus edasi võistlema minna. Samuti on võimalus, et tänu positiivsele tulemusele loetakse vastav erialaeksam koolis sooritatuks. Kas mäletad, kelleks soovisid saada väiksena?

Riin: Väiksena soovisin saada kunstnikuks või siseku-

6

Koolitusleht 16. juuni 2011

oma tarbeks või tööl. Mina isiklikult tulin siia, et saada rohkem teadmisi teoorias ja praktikas ning minna siis edasi õppima juba järgmisse kooli. Riin: Tegelikult olin ma saanud kutse Kuressaare gümnaasiumisse. Vestlustel käisin Saaremaa Ühisgümnaasiumis ning tegelikult sain sinna sisse, kuid Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis käisid mul paar tuttavat, kes seda kohta kiitsid.

Taavi Michelson saab peatselt tiitli “noor meister”.

jundajaks. Kindlasti ka muusikuks. Joonistasin väga hästi kunagi. Ma ei kujuta ette, kuidas praegu joonistamine välja tuleks, kui üle pika aja taas pliiatsi kätte võtaks. Taavi: Mina tahtsin saada ehitajaks. Ja mida vanemaks – seda suuremaks ehitajaks. Hakkasin juba kümme aastat tagasi isaga ehitusel kaasas käima ning nägin, et see, mida inimene suudab oma kätega luua, on heas mõttes uskumatu. Tauri: Väiksena mul kindlat soovi ei olnud, kuid aasta enne kutsekooli minekut otsustasin IT kasuks. Asusingi IT-erialale, aga pärast esimest kuud vahetasin kokaeriala vastu. Viimane meeldib mulle väga. Miks otsustasid pärast põhikooli asuda õppima kutsekooli?

Tauno: Miks minna keskkooli ja omandada keskharidus, kui kutsekoolis saab keskhariduse ja omandada eriala? Õpiaeg on sama mis keskkoolis. Arvan, et nii on kasulikum, omandada n-ö kaks ühes. Taavi: Otsus oli minu jaoks väga loogiline, teadsin, kelleks soovin saada, ja tegutsesin selle nimel. Öeldakse ka, et kutsekooli lähevad need, kes mujal hakkama ei saa. Selle väite ma lükkaks küll kohe ümber, kuigi palju on ka neid, kes tõesti gümnaasiumis hakkama ei saa ja tulevad kutsekooli. Pigem aga tullakse siia siiski selle pärast, et omandada kiirelt ja piisavalt oskusi, mida saab hakata elus kasutama, kas

Riin: Ma ei kujutanud alguses ettegi, kui keeruline tegelikult on IT. Arvasin, et õpin mingid arvutikomponendid selgeks ja kogu moos, kuid asi pole sugugi nii lihtne. IT-alal õppiv inimene peab end igapäevaselt kursis hoidma tehnoloogiaga, kuna see muutub iga päev. Esimesel kursusel kartsin muidugi, et äkki ma ikkagi valisin vale eriala. Kui asjad hakkasid selgeks saama ja suutsin juba asjade vahel seoseid leida, hakkas mulle mu eriala meeldima. Mida rohkem huvi tundsin, seda rohkem ise infot otsisin ja end kursis hoidsin. Ootus oli saada õpetajate kaasabil palju teadmisi juurde ning püsida omal alal konkurentsis. Taavi: Erilisi ootusi mul ei olnud, kuna olin tutvunud kooli õppeprogrammiga ja teadsin, mida mina soovin ja mida kool pakub. See osa klappis kenasti. Võib-olla see oli mingil määral minu ootus, et saaks juba kolmandale kursusele, kus saab arvutis Auto­ CADiga majaprojekte joonestada. Tauri: Alguses oli unistus saada heaks IT-meheks, kuid nüüd, kokaerialal, on mu unistus avada oma restoran ja olla professionaalne kokk. Või olid hoopis mõned hirmud seoses kooli ja erialaga?

Taavi: Kooli osas mul hirme ei olnud, kuid eriala osas tekitas segadust see, kui eriala nimi muutus ehituse erialast kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehituseks.

naasiumis käivad üldjuhul need, kes lähevad hiljem ülikooli edasi. Ma ei ütleks, et gümnaasiumis käimine oleks aja raiskamine. eriti kui inimene veel kindlalt ei tea, mida ta tahab tulevikus teha, on gümnaasium ainuõige valik. Negatiivne on muidugi see, et kutsekoolist ei saa nii head gümnaasiumiainete taset. Kutsekoolis võetakse teemad kiirelt ja mitte nii põhjalikult läbi kui gümnaasiumis. Taavi: Plussideks pean kiiret oskuste ja erialaste teadmiste omandamist, erinevaid võimalusi enesetäienduseks. Ühesõnaga, sa saad kutsekoolist nagu paki, mille sees on oskused, teadmised, laiem ülevaade erialast, suhted inimestega, kes töötavad sel erialal, ning võimaluse alustada tööd erialases töökeskkonnas. Miinuseid ei oskagi praegu välja tuua. Tauno: Nagu ma enne mainisin, siis “kaks ühes”, ja see on väga suur pluss. Miinuseid minu meelest ei olegi. Mida soovitad täna põhikooli lõpetajale, kes on valiku ees, kas gümnaasium või kutseõppeasutus?

Taavi: Kui sa ei tea, mida soovid teha, siis õpi gümnaasiumis. Kui tead, mida soovid, siis järgi oma soovi. Riin: Ma ei ütle, et “mine nüüd gümnaasiumisse, ära kutsekooli mine!” või vastupidi. Esmalt mõtle, mida sa teha tahad. Tahad saada kokaks, IT-spetsialistiks, lukksepaks, maalriks? Kui kindel pole, soovitan minna gümnaasiumisse. See annab mõtlemisaega. Pärast gümnaasiumi saad minna nii kutsekooli kui ülikooli oma ala õppima. Kui aga tead, mida teha tahad – otsi kutsekool, mis õpetab sinu eriala – ning mine aga julgelt õppima! Mida plaanid teha pärast kooli lõppu?

Taavi: On palju võimalusi, aga kohe pärast kooli lõppu on soov minna mõneks kuuks tööle ja siis astuda Tallinna tehnikakõrgkooli ehituse erialale kaugõppesse. Tauri: Asuda tööle ja omandada uusi erialaseid kogemusi. Mida armastad teha vabal ajal?

“Kui tead, mida tahad teha, siis lihtsalt järgi oma soovi.” Ehitustudeng Taavi Michelson

Riin: Kui vaba aega tekib, siis meeldib mulle muusikat teha. Olen helilooja ning mängin süntesaatorit. Teine asi, mida armastan, on veebidisain. Taavi: Vabal ajal meeldib mulle tegeleda samuti ehituse ja millegi loomisega. Millal ja kus on järgmine võistlus?

Mõtlesin, et tahan ju saada ehitajaks, mitte kindla konstruktsiooni valmistajaks. Tegelikult jäi eriala sisu enam-vähem samaks, muutus peamiselt ainult nimi, ja see rahustas maha. Millised on sinu meelest kutsekoolis õppimise plussid ja miinused?

Riin: Positiivne on see, et kutsekoolist paberiga lahkudes saad minna otse tööle oma valitud erialale. Güm-

Taavi: Järgmised võistlused toimuvad 8.–11. juunini Šveitsis, Knauf Junior Trophy 2011, ja 5.–8. oktoobril on WorldSkills 2011 plaatimises. Riin: Järgmine võistlus leiab aset Londonis. See toimub oktoobrikuu alguses. Võistluse nimi on World­ Skills 2011 ning tegu on maailmameistrivõistlustega. Mina võistlen IT/PC Network Supporti alal, mis hõlmab IT-taristu väljatöötamist, teostamist ning administreerimist. Tauri ja Tauno: Arvatavasti sügisel Tallinnas “Noorkokk 2011”.


Eestlased on tagasihoidlikud, aga heal tasemel fotod innove

Ehitusvaldkonna töödejuhataja Sander Vahtras pärjati võistlusel EuroSkills lausa kahe medaliga. Ta sai “best of the nation” ehk rahvuse parima tiitli ning kuldmedali ehituse töödejuhataja alal.

Veidi võistlusest Esimest korda toimusid EuroSkillsi kutsevõistlused 2008. a Rotterdamis, kust Eesti tuli koju kahe medaliga: plaatija – hõbe, müürsepp – pronks. Eesti oli Lissabonis esindatud järgmistel võistlusaladel:

• IT võistkond (4 võistlejat) – projektijuht, Cisco spetsialist, Microsofti spetsialist, vabavara spetsialist;

• trükimeedia võistkond

Greta Kaupmees

(3 võistlejat) – veebidisainer, kujundaja, trükitehnik;

S

Kaks ettevalmistuslaagrit Noore meistrimehe arvates ei ütle tiitel, mille ta pälvis, enamikule eestlastele midagi ega anna ka töötegijale plusspunkte

juurde. Ometi leiab ta, et võistluskogemus oli väga vajalik ja kasulik, sai end teiste Euroopa noortega võrrelda. Noormehe võistlusülesandeks töödejuhatajana oli koostada tööde ajagraafik ja jälgida selle täitmist. Ta pidi vaatama, et kõikidel võistlejatel oleks materjalid olemas, et neil poleks töös probleeme, et koostöö sujuks. Samuti tuli dokumenteerida ehitusprotsessi. “Meil oli kaks ettevalmistuslaagrit. Laager seda tunnet muidugi ei anna, mis seal kohapeal oli, aga eks ta oli abiks ikka,” ütleb Sander. Sander leiab, et võistluse korralduse koha pealt oleks võinud asi parem olla, puudujääke oli palju. Näiteks toob ta seda, et töövahenditest oli puudus. “Plekksepal tulid materjalid alles teise päeva õhtul. Plaatijal polnud enne teise päeva õhtut segu, millega plaatida, ja prožektor oli puudu. Portugali võistleja läks tõi endale kodust prožektori, meil ei olnud seda kuskilt võtta. Pärast oli alles näha, kuidas töö oli hämaras välja tulnud. See lisab parajalt närvi ja mõjutab töökvaliteeti,”

••• Kaubandusökonoomika ••• Juhiabi UUS ERIALA ••• Ärijuhtimine

Kutseõpe ••• Majandusarvestus keskhariduse ••• Müügikorraldus baasil ••• Ärikorraldus õppeaeg 2 aastat

Kutseõpe keskhariduse baasil. Erialade lõpetajatel on võimalus jätkata õpinguid rakenduskõrghariduse omandamiseks.

(2 võistlejat);

• maaler (1 võistleja); • ehitusalade võistkond

• kokk ja teenindaja (2 võistlejat).

Pärast Euroskillsi võistlust Portugalis usub Sander Vahtras, et lööks oma erialal läbi ka teistes Euroopa riikides.

Rakendus- ••• Sotsiaaltöö kõrgharidus ••• Majandusarvestus õppeaeg 3–3,5 aastat

(5 võistlejat) – ehituspuusepp, müürsepp, plaatija, katusepanija, töödejuhataja;

• puidualade võistkond (3 võistlejat) – tisler, mööblitisler, puidupingi operaator;

• mehhatroonika võistkond

••• Tarkvara arendus ••• Sekretäritöö ••• Hooldustöötaja UUS ERIALA

Tiigivahe tee 2 Mõdriku, Vinni vald 46609 Lääne-Virumaa

Kõikidel erialadel toimub vastuvõtt ka vene õppekeeles keskhariduse omandanud noortele, kellele pakume eesti keele süvaõpet. Õppevormid: päevane, õhtune ja kaugõpe.

tel 329 5950 faks 329 5951 vastuvott@lvrkk.ee www.lvrkk.ee

Vastuvõtutingimused: Vastuvõtt toimub keskhariduse baasil. Vastuvõtul arvestatakse lõputunnistuse keskmist hinnet. Dokumente võetakse vastu 4. juulist 12. augustini tööpäevadel kell 8.30–16.00 või SAISi kaudu (www.sais.ee).

USUS EST MAGISTER OPTIMUS – Praktika on parim õpetaja!

ander Vahtras on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli ja töötab Maru Ehituses objektijuhina. Ta teeb igapäevaselt seda tööd, milles näitas rahvusvaheliselt kõrget taset ning pälvis kuldmedali. Sander ütleb tagasihoidlikult, et eks teda tunnustati nii tööl kui sõpruskonnas, sooviti õnne ja suruti kätt, aga tema ei leia, et oleks millegi väga erilisega hakkama saanud – ta tegi lihtsalt oma igapäevast tööd, mida ta armastab ja mis tal hästi välja kukub. Sander polnud varem ühelgi sellisel võistlusel osalenud ja seetõttu ei osanud ta ka midagi erilist oodata. “Õppejõud soovitas minna, see kõik tuli üsna ootamatult, aga oli väga väärt kogemus,” sõnab Sander ja lisab, et võistlusel nägi ta seda, kui keeruline on hästi kindlate reeglitega töötamine ingliskeelses töökeskkonnas. “See oli hea kogemus. Nüüd võin kindel olla, et saaks Euroopas tööga hakkama küll.” Vaadates võistlustulemusi, leiab ta, et eestlased on kõrgel tasemel tegijad Euroopas. “Samas on eestlased väga tagasihoidlikud. Lissabonis oli näha, et paljud teiste rahvuste tiimid olid hoopis lärmakamad ja nõudlikumad.”

Eestlased nalja tegemas ei käi Euroskillsi võistlustelt tullakse koju rea medalitega.

räägib Sander. Noormees kiidab aga tseremooniate korraldamist, need olid tõeliselt suurejoonelised. Vaatamata korralduse puudujääkidele sai Eesti tiim võistlusülesandega suurepäraselt hakkama. Nad said tööd isegi pool tundi enne tähtaega valmis. Vaid plekksepp jätkas töödega, kuni kell kukkus. Kui võistlusel ehitustiimi tööd graafikus püsisid, siis päris elus tuleb Sanderi sõnul ikka ette, et tööde tähtajad lükkuvad edasi. “Ehitusprotsess kolme päeva peale ära planeerida pole just suur kunst, aga pikema aja jooksul võib palju ettenägematuid asju ette tulla. Vahel tuleb isegi projekt ümber teha. Selles protsessis on nii palju väikseid detaile. Kui tekib probleem, tuleb kõik tööd ümber planeerida, selles see kunst seisnebki.” Eesti noored meistrid tulid võistlustelt koju seitsme medaliga Detsembri alguses Lissabonis toimunud Euroopa kutsevõistlustel EuroSkills esinesid Eesti noored väga edukalt. Eesti 20-liik-

meline võistkond tuli koju tagasi 7 medaliga – kolme kulla, ühe hõbeda ja kolme pronksmedaliga. Sel aastal oli võistlusel osalejariike 27. Viiekümnel kutsealal võtsid mõõtu ligi 500 noort oma maa parimat kutsemeistrit. Kuldmedali väärilisteks tunnistati mööblitisleri erialal Raido Arro, ehitusvaldkonna töödejuhataja Sander Vahtras ning Eesti puidutöötlemise võistkond tervikuna (Raido Arro, Silver Kämärä ja Ivo Ilm). Hõbemedali pälvis Silver Kämärä puidutisleri erialal. Pronksmedali said puidupingioperaatori erialal Ivo Ilm, ehituspuusepa erialal Kalmar Sepp ja IT-valdkonna Cisco spetsialist Tuuli Zahvatkin. Lisaks pälvisid veel Pärt Erikson veebidisaini ja Kalev Siim müürsepa erialal meisterlikkuse tunnustusmedali. Tiitli “best of the nation” ehk rahvuse parima tiitli sai samuti ehituse töödejuhataja Sander Vahtras. Euroskillsi järel ütles toonane haridusminister Tõnis Lukas, et võime oma kutseõppurite ja kutsekoolide taseme üle uhkust tunda. “Kutseharidusse suunatud

investeeringud ja kutsehariduse üldine tähtsustamine on hakanud andma häid vilju,” nentis Lukas. Minister lisas: “Sel aastal saavutatud suurepäraste tulemuste paistel võib küll juba kindlalt väita, et Eesti kutseharidus on teinud kvalitatiivse läbimurde rahvusvahelisele areenile ja kinnistanud end tugevalt Euroopa pildile. Kõigi Eesti võistlejate esinemine näitas, et Eesti noored meistrid suudavad võrdväärselt konkureerida teiste Euroopa noortega ning Eesti kutsehariduse tase on oluliselt lähenenud Euroopa parimate riikide tasemele.” Eesti saadab reeglina nii Euroopa kui ka maailma kutsemeistrivõistlustele rahvuslike kutsemeistrivõistluste parimaid. See on Eesti parimatele suur stiimul arendada oma võimeid ja oskusi, et siis võrrelda oma taset teiste riikide parimatega. Üha rohkem kutseõppeasutusi ja sponsorettevõtteid on teadvustanud selliste võistluste tähtsust ja järjest enam panustavad lisaks riigi toetusele ka vahendeid selleks, et aina rohkematel kutsealadel oleksid väljas Eesti parimad noored meistrid.

Tule, õpi inseneriks ja arenda Eestit! • Riiklik kõrgkool • Rakenduskõrgharidus

4 aastat

240 Euroopa ainepunkti • Autotehnika* • Hoonete ehitus* • Masinaehitus*

Vastuvõtt avatud 27.06.–15.07. • Avaldusi saab esitada SAISi kaudu aadressil www.sais.ee.

• Rakendusarhitektuur • Rakendusgeodeesia • Raudteetehnika* • Rõivaste tehniline disain ja tehnoloogia • Rõiva- ja tekstiiliala ressursikorraldus* • Teedeehitus* • Tehnomaterjalid ja turundus*

Pärnu mnt 62, Tallinn tel 666 4569 vastuvott@tktk.ee www.tktk.ee vastuvott.tktk.ee

• Tehnoökoloogia • Transport ja logistika* *saab õppida kaugõppes

Koolitusleht 16. juuni 2011

7


KEHTNA MAJANDUS- JA TEHNOLOOGIAKOOL DOKUMENTIDE VASTUVÕTT 27. JUUNI- 23. AUGUST

Õpitavad valdkonnad - arvutid ja arvutivõrgud - autod ja tehnika - ehitus - maamõõtmine - mootorsõidukijuhid - toitlustus- teenindus Rohkem infot kodulehel www.kehtna.edu.ee

TULE ÕPPIMA TALLINNA POLÜTEHNIKUMI

3 a.

PÄEVAÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k. Automaatik, eesti ja vene k. Telekommunikatsiooniseadmete spetsialist, eesti k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Trükitehnoloogia, eesti k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k. PÄEVAÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Trükitehnoloogia, eesti k. Fotograafia NB! Järgmine vastuvõtt 2012.a. SESSIOONIÕPE KESKHARIDUSE BAASIL: Elektrik, eesti ja vene k. Arvutid ja arvutivõrgud, eesti ja vene k. Nõrkvoolusüsteemide paigaldaja, eesti k.

TÄIENDÕPPEKURSUSED TÄISKASVANUTELE Pärnu mnt. 57, Tallinn tel. 610 3601, info@tptlive.ee INE PPIM NB! Õ NA IN S TALL KUMI EHNI T Ü L PO ! SUTA ON TA

Jälgi infot internetis

www.tptlive.ee

VALI PINGE, ÄRA

Põltsamaa Ametikool

ERIALAD 2011 KUTSEKESKHARIDUSÕPE PÕHIHARIDUSE BAASIL Puit- ja kiviehitiste restaureerimine (3 a) päevaõpe

KESKHARIDUSE BAASIL (kaugõpe, kutseharidus) Puit- ja kiviehitiste restaureerimine (2 a) Keskkonnakaitse (2 a) Loodusturismi korraldus (2 a) Maastikuehitus (2 a ja 5 k) Majandusarvestus (2 a) Väikeettevõtlus (1 a) Väikesadama spetsialist (1 a)

PÕHI- JA KESKHARIDUSE BAASIL

Väärt meistrite kool TELEFONID: õppesekretär 651 9044 täiskasvanute koolitus 655 8079

Pärnu mnt. 162 11317 Tallinn e-mail kool@ehituskool.ee http://www.ehituskool.ee

Veoautojuht (6 k), kaugõpe, kutseharidus (tingimus 21. a, B-kategooria juhiluba) Metsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus

PÕHIHARIDUSE NÕUDETA Metsamajandus (raietööline, 1 a), kaugõpe, kutseharidus Dokumente võtame vastu kuni 15. augustini 2011. Sisseastumisvestlused ja -katsed 17. augustil 2011 aadressil Suuremõisa küla, Pühalepa vald, Hiiumaa. E-post hiiumaa.ametikool@hak.edu.ee, tel 469 4391, koduleht www.hak.edu.ee.

Koolitusleht (juuni 2011)  

Maalehe lisa Koolitusleht (16.06.2011)

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you