Issuu on Google+

MAALEHE LISA

17. mai 2012

... ja läheb soojemaks! lähebsoojemaks! soojemaks! ......jajaläheb ... ja...läheb ja läheb soojemaks! soojemaks! ...Uued, ja läheb soojemaks! energiasäästlikud FTT katuseaknad Uued, energiasäästlikud FTT katuseaknad Uued, energiasäästlikud FTT katuseaknad Uued, energiasäästlikud Uued, energiasäästlikud FTT katuseaknad FTT katuseaknad FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab kõrge

energiasäästuFTT ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo, katuseakende uuenduslik struktuur tagab kõrge Uued, energiasäästlikud FTT katuseaknad FTT katuseakende uuenduslik struktuur tagab kõrge mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/m²K onKatuseaknad kõige energiasäästlikumad energiasäästu ja kasutusmugavuse. FTT U8 Thermo, energiasäästu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTT U8 Thermo, aknad turul pakutavate seas.on FTT katuseaknad tagavad Sulle mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/m²K kõige energiasäästlikumad FTT katuseakende FTT katuseakende uuenduslik uuenduslik struktuur tagab struktuur kõrge tagab kõrge mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/m²K on kõige energiasäästlikumad mõnusa soojuse ja madalad küttearved. aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle energiasäästu energiasäästu ja kasutusmugavuse. jaseas. kasutusmugavuse. Katuseaknad Katuseaknad FTT U8 Thermo, FTT U8 Thermo, aknad turul pakutavate FTTsoojuse katuseaknad tagavad Sulle mõnusa ja madalad küttearved. mille soojajuhtivusarv mille soojajuhtivusarv W/m²K Uw=0,58 on kõige W/m²K energiasäästlikumad on kõige energiasäästlikumad mõnusa soojuse ja madalad küttearved. FTTUw=0,58 katuseakende uuenduslik struktuur tagab kõrge aknad turul aknad pakutavate turul pakutavate seas. FTT katuseaknad seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle tagavad Sulle energiasäästu ja kasutusmugavuse. Katuseaknad FTTwww.fakro.ee U8 Thermo, mõnusaon soojuse mõnusa ja madalad soojusewww.fakro.ee ja küttearved. madalad küttearved. mille soojajuhtivusarv Uw=0,58 W/m²K kõige energiasäästlikumad www.fakro.ee aknad turul pakutavate seas. FTT katuseaknad tagavad Sulle mõnusa soojuse ja madalad küttearved. www.fakro.ee www.fakro.ee


2  E H I T U S

JA REMONT 

  Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee  17. mai 2012 

Heitveekäitlus hajaasustuses Iga aastaga rajatakse Eestis järjest rohkem ühiskanalisatsiooni võrke, kuid kahjuks ei jõua need mõnda piirkonda veel pikka aega, kui üldse. Kuid selle pärast ei pea muretsema – on hulk muid võimalusi oma heitveekäitlust korraldada. Reovee juhtimiseks saab valida kolme süsteemigrupi vahel: n kogumismahutid; n septikud; n annuspuhastid.

Kogumismahuti Kogumismahuti paigaldamisel seote end alalise vajadusega seda tühjendada. Ühepereelamule piisab ca 5m3 mahutist. See suurus on sobiv ka ratsionaalsuse seisukohalt, kuna tühjendusautod on enamasti 5m3 mahuga. Keskmisel perel tuleb mahutit tühjendada umbes kord kuus. Mahutit saab paigaldada igasugusesse pinnasesse. See on keemiliselt püsivast materjalist ja õigesti paigaldatuna väga pika kasutuseaga. Paigaldamine ise on üsna lihtne – tuleb vaid järgida põhitõdesid.

UPONOR

Et mahuti tühjana ei kerkiks, tuleb see ankurdada. Heitveesüsteeme pakkuval Uponoril on olemas ka spetsiaalsed ankurduskomplektid. Kaeviku minimaalne sügavus võiks olla 2,3 m. Võimalusel tuleks kaevikusse paigaldada kuivendusdreenid, mis on eriti vajalikud savipinnases, välistades vee kogunemise mahuti süvendisse ja sellest tingitud üleslükkejõu. Septiku täitepinnase kiht sissevoolu ühenduskohast maapinnani võib olla kuni 1 m. Tühjendustoru ots tuleb panna mahuti tihendiga varustatud avasse ja ühendada 110mm läbimõõduga sisekanalisatsiooni sissevoolutoruga. Kaeviku täitmisel tuleb jälgida, et tühjendustoru jääks vertikaalasendisse. Kaeviku täitmisel on vaja jälgida ka, et täitepinnases poleks kive ja et pinnas täidaks tihedalt terve kaeviku. Täitepinnas tuleb laotada ja tihendada igast küljest ühtlaselt 15–20 cm paksuse kihina. Mahuti on võimalik soetada koos alarmseadmega, mis annab majaomanikule märku mahuti tühjendamise vajadusest. Alarmseade paigaldatakse majja sisse, andurilt majja suunduv kaabel tuleb paigaldada kaitsetorusse. Anduri soovitusliku paigalduskõrguse korral rakendub signalisatsioon, kui mahutis on ruumi veel ca 200 liitrile heitveele.

Septik

5,3 m3 kogumismahuti.

Septik on sobilik lahendus põhjavee hea kaitstuse korral. Seda nimetatakse ka pinnaspuhastiks. Septik laseb loodusel oma isepuhastusvõimet kasutada. Kõik tekib ja muutub loomulikul teel ilma kahjustusteta – inimese sekkumine ei ole vajalik. Septik kasutab looduslikke baktereid, et

vad!) immutamiseks vajate lisaks suvilakaevu. Kõigepealt juhitakse reovesi saunakaevu, ja kui on tegu ka majapidamisveega, siis lisatakse saunakaevule suvilakaev. Neid on lihtne paigaldada – igale isetegemisest lugu pidavale suvilaomanikule jõukohane töö. Pealegi mahuvad need transpordiasendis kenasti tavalisse luukpäraga autosse. Mõlema kaevu maht on 250 l. Kuna kohe algab ka reovee töötlemine, võite arvestada 300 l reovee tarbimisega. Paigaldusvalmis komplektis on kaasas kõik vajalik. Saunakaev on immutusaukudega, suvilakaev aukudeta. Nende kaevude paigaldamiseks eraldi luba vaja ei ole.

Septiku komplekt.

muuta heitvesi loodusesse sobivaks aineks. Paigaldamiseks on vaja kindlasti omavalitsusest luba küsida. Septik sobib kõige paremini kuiva ja vett läbi laskvasse pinnasesse ning kaitstud põhjaveega piirkonda. Teistel juhtudel peaks omavalitsuse ehitus- või keskkonnaspetsialist hindama loodusolusid ja kooskõlastama projekti. Kõige optimaalsem septiku maht on 2 m3. Selline on sobilik ühepereelamule (kuni kuueliikmelisele perele). See selitab ööpäevas kuni 1000 liitrit pesu-, majapidamis- ja WC-vett. Septik on kolmeosaline. Kõigepealt tuleb reovesi esimesse pütti, kus toimub esimene selitamine. Sealt läheb reovesi edasi teise ning kolmandasse pütti. Lõpuks väljub toru kaudu imbväljakule, kus hakkab tööle looduse jõud.

Kuidas valida õige lahendus?

Septiku paigaldamine.

Pinnaspuhasti lähedale tuleks ehitada imbväljak, kuhu selitatud vesi suunatakse. Selle võib ehitada ise, kasutades killustikku, sobiva teramõõduga looduslikku või kergkruusa. Kui aga looduslikud olud ei võimalda selli-

Uponori uusim annuspuhasti. Pärast paigaldust jäävad maa­ pinnal näha vaid puhasti kaaned.

selt imbväljakut ehitada, pakub Uponor ka imbpatja, millega on lihtne imbväljakut rajada.

Annuspuhasti Tiheda asustusega ja ökoloogiliselt tundlikes piirkondades sobib kinnistusiseseks reoveekäitluseks annuspuhasti. Puhasti põhineb annuspuhastustehnoloogial, aktiivmudaprotsessil ja fosfori keemilisel sadestamisel. Bioloogilise puhastuse sooritavad aktiivmudas elavad mikroorganismid. Puhastile kulub vähe maad, sest sellele ei pea järgnema imbväljak ega pinnasfilter. Annuspuhasti töötleb reovett portsjonite kaupa, sõltumata tippkoormusest. Kogu protsess toimub suruõhu abil. Seade töötab vaikselt ja tarbitav võimsus on 50 W. Majaomanik peab vaid hoolitsema kemikaalipaagi täitmise ja septiku sette äravedamise eest üks-kaks korda aastas. Kemikaalipaagi täitmine peaks tavaoludes toimuma umbes kolme kuu tagant. Puhasti mahutite sees ei ole liikuvaid osi ega elektriosa. Samuti vahetamist nõudvat filtritäidist. Kõik hooldust vajavad liikuvad osad on maapealses juhtkapis. Infopaneel asub majas ning kuvab iga rikketeate ja info digitaalsele ekraanile. Infopaneeli ja juhtmeseade vaheline side on juhtmevaba. See lahendus on kõige kallim, aga see-eest kõige mugavam ja sobib kõikidesse tingimustesse.

Sauna- ja suvilakaev Kui otsite lahendust suvilale või näiteks järveäärsele saunale, siis parim on väike sauna- ja suvilakaev. Pesuvee keskkonnasõbralikuks puhastamiseks piisab saunakaevust, majapidamisvee (ras-

Kõigepealt tuleks minna omavalitsusse ja küsida, milline heitveekäitlus on piirkonnas lubatud. Omavalitsuse spetsialist aitab kindlaks määrata põhjavee kaitstust, planeeringuid jms, mis tulevikus hoiab ära lisakulutusi. Lisaks sellele võiks mõelda kaugemale tulevikule, et mitte mõttetult raha raisata. Nimelt karmistuvad Euroopa riikides nõuded heitveekäitluse süsteemidele. Näiteks Soomes võeti aastal 2004 vastu määrus, kus on täpsed tingimused, millele peab reovee puhastus vastama. Elanikele anti oma heitveekäitluse süsteemide selle määrusega kooskõlla viimiseks aega 10 aastat. Enamikus Põhjamaades kehtestati nõuded CE-märgistusele. CE-märgistust ei ole võimalik tootele anda muidu, kui see on katsetatud vastavalt kehtivale standardile. Septikutele kehtib standard EN12566:1, mille kohaselt neid testitakse kolme omadust kontrollides: n selitusvõime (tähtsaim omadus); n veepidavus; n löögikindlus. Eestis on hajaasustuses elavate perede omapuhastite rajamine seni rangete määratlusteta ja ümberehituse tähtaegadeta. Lähtudes Põhjamaade kogemusest, saaksite rajada oma koju kohe euronõuetele vastava puhasti. On ju hea, et ka pärast pikki kasutusaastaid võite muretult oma puhastusseadet edasi kasutada. Uponori septikul on näiteks Soomes ainsana Sitac-tüübikinnitus (0023/06) ja loomulikult vastab see ka ENi standardile.

DMITRI SOKOLOV Uponori heitveekäitluse spetsialist

Sauna- ja suvilakaevud.


E H I T U S

 17. mai 2012 

Käesoleva aasta esimesel poolel möödub viis aastat kinnisvarabuumi tipptasemest.

ge enam asukohast ja korteri olemusest-seisukorrast. Ning see, kui uued korterid tõstavad keskmist hinda, ei tähenda, et ka kõik teised korterid tingimata kallimaks muutuvad.

See oli aeg, mil hinnatõus haaras kogu Eesti, elanikkonna laenukoormus kasvas kiirelt ning paljudest said uue kodu omanikud. Nüüd mil majandus on taas elavnemas, hakkavad ka hinnad tõusma, aga peamiselt Tallinnas. Suur laenukoormus hoiab kinnisvaraturu arengut mõõdukana ning oma koduna nähakse aina enam hoopis üürikorterit. Kui võrrelda üleriigilisi tehingute arve ja käibenumbreid, siis maa-ameti andmetel on viie aastaga ostu-müügitehingute koguhulk kukkunud 44,6%, tehingute kogukäive aga 67%. Languse taga on nii buumiaegse mastaabiefekti kadumine kui ka kinnisvara odavnemine. Võrreldes 2007. aasta I kvartalit 2012. aasta esimese kvartaliga, näeme, et korterite hinnad kogu Eestis on langenud keskmiselt 42%. Samas on majanduse elavnedes ja uusarenduste rajamise hoogustumisega keskmised hinnad hakanud taas kasvama. Siiski, hinnatõus sõltub kõi-

Tallinn

Tallinnas on korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind langenud viie aastaga 39%. Tegu pole küll pideva kukkumisega, sest pärast 2009. aasta keskpaiga madalseisu on keskmine hind taas kerkinud. Kuigi buumiaegseid tehinguhindu enam reeglina ei kohta ning suuremas osas piirkondadest on hinnad langenud eelmainitud protsendi jagu või enamgi, on pealinnas ka asumeid, kus hinnatase vähem kukkunud. Näiteks väga populaarseks muutunud Kalamajas on korterite hinnad buumiaja omast keskmiselt 15 protsenti madalamad. Vanalinnas on langus samuti 15%, südalinnas Tatari asumis aga 14%. Leidub ka asumeid, kus hinnad on tõusnud, kuid tehingute väikese hulga tõttu ei saa sellest veel suuremaid järeldusi teha. Kõige enam on buumiga võrreldes kaotanud hindu magalad Tulge tutvuge uute kollektsioonidega ning mõned seni ebapopulaarsed Tulge tutvuge uute kollektsioonidega Kõige enam on buumiga puitasumid. Samuti on hinnad Tulge tutvuge uute kollektsioonidega Tulge tutvuge uute kollektsioonidega Tulge tutvuge uute kollektsioonidega INTERJÖÖR 2012 Tulge tutvuge uute kollektsioonidega võrreldes kaotanud hindu kukkunud paarikümne protsenINTERJÖÖR 2012 INTERJÖÖR 2012 INTERJÖÖR 2012 INTERJÖÖR 2012 27.-29. aprill INTERJÖÖR 2012 magalad ning mõned di jagu nendel uutel korteritel, 27.-29. aprill 27.-29. aprill 27.-29. aprill puitasumid. mis rajati logistiliselt nõrka asu27.-29. aprill 27.-29. aprill

Tartus ei toimunud buumiaegset massehitust ning pärast ralli lõppu ei jäänud turule liialt palju õhku täis hindadega kortereid. kohta või mille ruumiplaneering lähtus maksimaalsest kasumist, mitte mugavast elustandardist.

Tartu Tartu korterite hinnad väljusid buumiajast mõnevõrra aeglasemas tempos kui Tallinna omad, ka pakkumishinnad püsisid kõrged hoopis pikemat aega. Võrreldes 2007. aasta I kvartaliga, on käesoleva aasta I kvartaliks korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind langenud 29%. Tallinna omast väiksem langusprotsent on tingitud peamiselt sellest, et Tartus ei toimunud buumiaegset massehitust ning pärast ralli lõppu ei jäänud turule liialt palju õhku täis hindadega kortereid. Samas on tollest ajast “laojääki” jäänud mõne uusarenduse kalleid kortereid, mida pole siiani ka märkimisväärselt alla hinnatud. Viimastel aastatel on uusarendusi rajatud aga peamiselt kallima hinnatasemega linnajagu-

Tulge tutvuge uute kollektsioonidega INTERJÖÖR 2012 27.-29. aprill Tulge tutvuge uute kollektsioonidega INTERJÖÖR 2012 27.-29. aprill

Verti go 1700 x1700 870 xx 550 mm. Hind al.Hind 1790.Verti go 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.€ Verti go 870 x 550 mm. al.€1790.€

Vertigo 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.- € Vertigo 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.- € Vertigo 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.- €

Vertigo 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.- €

Vertigo. Hind al. 1790.- €

Vertigo 1700 x 870 x 550 mm. Hind al. 1790.- €

Collecti on Collecti on Collecti on BLACK 2012 BLACK&Collecti &SILVER SILVER 2012 on

Collecti on BLACK & SILVER 2012 aurusaunad jaja on aurusaunad Collecti BLACK&&SILVER SILVER 2012 aurusaunad ja massaažikabiinid massaažikabiinid BLACK 2012 Franz Franz 1700 x 850 x 2150 mm 1700 x 850 x 2150 mm Franz Hind al. al. 1079.€ € Hind 1079.-

Frankfurt Frankfurt 1200 x 820 x 2150 mm 1200 x 820 x 2150 mm Frankfurt Hind al. al. 949.€ € Hind 949.-

Freiburg 1500 x 1500 x x Freiburg 1500 x 1500 2150 mm 2150 mm Freiburg Hind al. al. 1669.€ € 1500 x 1500 x Hind 1669.-

1000 x 1000 x 2150 mm 1700 x 850 x 2150 mm 1200 x 820 x 2150 mm Hugo Franz Frankfurt Franz Frankfurt HindHugo al.Hugo 749.- € Hind al. 1079.- € Hind al. 949.- € Franz 1000 1000 1700 850 1200 xFrankfurt 1000x xHugo 1000x x2150 2150mm mm 1700xxFranz 850xx2150 2150mm mm 1200Frankfurt x 820 820 xx 2150 2150 mm mm Frankfurt 749.€€ € Hugo 1700 Hind 1079.€€ Franz Hind 949.€€ 1000 xHind 1000 xal. 2150 mm xHind 850al. x 2150 mm 1200 xHind 820 al. xal. 2150 mm Hindal. 749.al. 1079.al. 949.Hind al. 749.Hind al. 1079.€ Hind 949.€ Hugo x 2150 mm al. 1079.1700 x 850 xFranz 2150 mm Hind al.1200 xFrankfurt 820 2150 mm Hind al. 749.- € 1000 x 1000 Hind € 949.€ xx2150 1000 x 1000 x 2150 mm 1700 x 850 x 2150 mm 1200 x 820 mm Hind al. 749.- €

Hind al. 1079.- €

Hind al. 749.- €

Jolie Jolie 1000 x 1000 x 2150 mm 1000 x 1000 x 2150 mm Hind al. al. 749.€ € Hind 749.-

Hind al. 1079.- €

Cherie Cherie 1700 x 850 x 2150 mm 1700 x 850 x 2150 mm Hind al. 1079.- € Hind Jolie al. 1079.- €

Hind al. 949.- € Hind al. 949.- €

Vertigo black Mundo Mundo 1700x870x550 1800 x 900 xmm 500 mm 1800 x 900 x 500 mm Hind al. 1790.- € al. al. 1790.€ € Hind 1790.Vertigo Hind black

1700x870x550 mm

2150 mm Freiburg1500 1500xx1500 1500xx Freiburg Hind al. 1669.€ Freiburg 2150 mm Freiburg 1500mm x 1500 x 2150 Freiburg 1500 x 1500 Hind al.mm 1669.€ x€ 2150 Hind al. 1669.€ Hind al. 949.Freiburg 1500 x 1500 x mm€ Hind2150 al.2150 1669.mm Hind al. 1669.- €

Hind al. 1669.- €

Amoure Madmoiselle Amoure Madmoiselle 1200 x 820 x 2150 mm 1500 x 1500 x 2150 mm 1200 x 820 x 2150 mm 1500 x 1500 x 2150 mm Hind al. 949.€ Hind al. al. 1669.€ € Hind al. 949.€ Hind 1669.Cherie Amoure Madmoiselle

Jolie Cherie 1700 x 850 x 2150 mm Amoure 1000 x 1000 x 2150 mm 1200 x 820 x 2150 mm Jolie Cherie Amoure Hind al. 749.- x € 850 x 2150 mm Hind al. 1079.- €1200 x 820 xHind al. 949.1000 x 1000Jolie x 2150 mm 1700 2150 mm€ Cherie1700 x 850 1000 x 1000 x 2150 mm x 2150 mm 1200 x 820 x 2150 mm Jolie Cherie Amoure Hind al. 749.€ mm Hind al. 1079.€mm Hind al. 949.-al.€ 949.- € Jolie €1700 Hind al. 1079.- € 1200 1000 1000 2150 xCherie 850 2150 1200 1000 x x1000 x x2150 mmHind al. 749.- 1700 xCherie 850 xx2150 mm xxAmoure 820 xHind 2150 mm Jolie Amoure Hindal. 749.al. 1079.Hind 749.€€ € Hind al. 1079.€€ € 949.€ € 1000 xHind 1000 xal.2150 mm 1700 xHind 850 x 2150 mm 1200 xHind 820 al. x 2150 mm Hind al. 749.Hind al. 1079.Hind al. 949.Hind al. 749.- € Hind al. 1079.- € Hind al. 949.- €

Verti go go black Verti black 1700x870x550 mm 1700x870x550 mm Hind al. al. 1790.€ € Hind 1790.-

BLACK 2012 Collecti on& SILVER aurusaunad massaažikabiinid aurusaunad jaja Collecti on aurusaunad ja BLACK & SILVER 2012 massaažikabiinid massaažikabiinid BLACK & SILVERja2012 massaažikabiinid aurusaunad

Coll Collection ection Coll ection From France FromColl France Coll ection ection Coll ection From Coll ection with love 2012 Coll ection with love 2012France From France FromFrom FranceFrance aurusaunad ja massaažikabiinid massaažikabiinid

From France aurusaunad aurusaunad with love 2012 From France love 2012 with love 2012 jajawith mass aažikabi inid with love 2012 mass aažikabi inid with love 2012 aurusaunad with love 2012 aurusaunad

1500 xMadmoiselle 1500 x 2150 mm Madmoiselle Hind al. 1669.€ 1500 x 1500 x 2150 mm Madmoiselle 1500 x 1500 x 2150 mm Madmoiselle Hind al.al.1669.€ Madmoiselle 1500 xxHind 1500 xx1669.2150 1500 1500 2150€mm mm Madmoiselle al. €€ € Hind al.x1669.1669.1500 xHind 1500 2150 mm Hind al. 1669.Hind al. 1669.- €

Mundo Callisto Callisto Roundo Callisto Roundo Roundo 1800 x 900 x 500 mm 1570x670x600 mm x mm 750 x 540 mm 1570x670x600 mm 1670 x 750 x1670 540 1570x670x600 mm 1670 x 750 xHind 540 mm Hind al. 1790.- € Hind al. 1790.- € al. 1790.- €

al. al. 1790.€ € Hind al. al. 1790.€ € Roundo Hind 1790.Hind 1790.MundoHind Callisto 1800 x 900 x 500 mm 1570x670x600 mm 1670 x 750 x 540 mm Mundo Hind al. 1790.- € Callisto Roundo Hind al. 1790.- € Hind al. 1790.- €

aurusaunad aurusaunad aurusaunad ja mass aažikabi ja mass aažikabi inid jaaurusaunad mass aažikabi inid inid

mass aažikabi inid massaažikabi aažikabiinid inid jajajamass

Collecti on Collecti on Collection STEIN & STEIN & STEINCollecti & on on Collecti WASSER 2012 WASSER 2012 WASSER 2012 Collecti STEIN & on Collecti on

STEIN & kivivannid kivivannid kivivannid Collecti on

WASSER 2012 STEIN STEIN& &

WASSER kivivannid STEIN &

2012 WASSER WASSER2012 2012 kivivannid WASSER 2012

Vertigo black Hind al. 1790.- € kivivannid kivivannid 1700x870x550 mm 1800 x 900 x 500 mm 1570x670x600 1670 xRoundo 750 x 540 mm Verti black Mundo Callisto mm Verti gogoblack Mundo Callisto Roundo Vertigo black Callisto Roundo kivivannid Hind al. 1790.€mm HindxMundo al. €mm Hind al. 1790.-mm € Hind al. 1790.-mm € 1700x870x550 1800 9001790.500mm 1570x670x600 1670 xx 750 1700x870x550 1800 x 900 xx500 1570x670x600 mm 1670Roundo 750 xx540 540 mm Verti go black mm Mundo Callisto www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TELHind 6776 478 |1790.GSM 56 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com Hind al. 1790.€ 1800 Hind al. 1790.Hind al. 1790.Hindal.al. 1790.Hind al. 1790.Hind al. 1790.1790.al. €€ € Hind 1790.Hind €€ € Hind al. Hind al. 1790.1700x870x550 mm€€ x 900al. x 1790.500 mm 1570x670x600 mm€€ € 1670Hind xal. 750 x1790.540 mm Hind al. 1790.- €

 3 

Korteriturg pärast kinnisvarabuumi

UUS MAA

Hugo Hugo 1000 x 1000 x 2150 mm 1000 x 1000 x 2150 mm Hugo Hind al. al. 749.€ € Hind 749.-

JA REMONT

Hind al. 1790.- €| Lauliku 2b,Hind al. 1790.al. 1790.€ 440 | info@schonberg-bathrooms.com www.schonberg.ee | TEL GSM 5656940 www.schonberg.ee | Lauliku 2b,Tallinn Tallinn |€TEL6776 6776478 478|Hind | GSM 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com

www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TEL 6776 478 | GSM 56 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com

www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TEL 6776 478 | GSM 56 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com www.schonberg.ee || Lauliku Lauliku 2b, 2b, Tallinn Tallinn || TEL www.schonberg.ee TEL 6776 6776 478 478 || GSM GSM 56 56940 940440 440||info@schonberg-bathrooms.com info@schonberg-bathrooms.com www.schonberg.ee | Lauliku 2b, Tallinn | TEL 6776 478 | GSM 56 940 440 | info@schonberg-bathrooms.com

desse ning need on ostjate seas ka populaarsed olnud. Siia lisanduvad ka miljööväärtuslikes majades asuvad kvaliteetsed korterid. Need kaks tahku mõjutavad Tartu tehingutehindu omajagu.

Pärnu Pärnu on üks neist linnadest, kus buumijärgsest madalseisust alates pole korterite keskmised ruutmeetrihinnad enam tõusma hakanud, pigem on näha jätkuvat langust. Võrreldes käesoleva aasta esimest kvartalit sama perioodiga 2007. aastal, on korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind kukkunud 49%. Sellise olukorra kujunemiseks on mitu põhjust. Esiteks on juba aastaid olnud enimmüüdud korter keskmisest hinnatasemest odavam, mis kokkuvõttes viib keskmist hinda aina allapoole. Eesti inimene ostab suvituskorteriks väikese pinna vanemas majas, välismaalane aga enamasti uuemas majas, kuid viimaste osakaal pole suur. Teiseks on Pärnus suur buumiajal ehitatud uute korterite “laojääk”. Päris palju neist on pankrotivara, mille pakkumishinnad kõrged. Selliseid kortereid müüakse aga vähe ning seetõttu ei oma nad ka mõju linna keskmisele ruutmeetrihinnale. Kolmandaks tehakse Pärnus üsna palju ka kiirmüüke, kus

juba algne pakkumishind kujundatakse selliseks, et korter keskmisest kiiremini müüdud saaks.

Arengud ebaühtlased Buumiajaga võrreldes langes tehinguväärtus kõikjal üle Eesti. Nüüd on küsimus, kuidas, kus ja kui kiirelt hinnad taas kerkivad. Igal juhul saab hinnatase tõusta vaid kooskõlas majanduse arengu ja inimeste heaolu paranemisega. Uut buumi ei tule, sest raha ei ole. Tallinnas ja Tartus annavad keskmise hinnataseme tõusuks aluse uusarendused ja kvaliteetsed korterid miljööväärtuslikes elamutes. Suvituspiirkondades teevad ilma välismaalased. On ka piirkondi, kus korterid jätkavad odavnemist, kõrge tööpuudus ja emigratsioon ei jäta alles potentsiaalset ostjaskonda. Pole raske ennustada järgmiseks viieks aastaks kinnisvaraturule ebaühtlast arengut. Suuremates linnades ja nende lähiümbruses jäävad hinnad stabiilselt, samas suhteliselt aeglases tempos kasvama, väiksemates, keskustest eemal asuvates kohtades odavnevad korterid veelgi.

RISTO VÄHI Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik


JA REMONT 

Võrdleme

KULUD

Küttesüsteemide arvutuslikud ehitus- ja käitluskulud 15 aasta jooksul 70 000

KÜTTEKULUSID Küttesüsteemi valik meie muutuvate hindade juures on paras peavalu. Kel otsustamine päevakorral, sellel võiks abi olla küttekulude võrdlusest väikeelamus 2012. aasta alguses (talve lõpus).

Vaatluse alla on võetud väike­ elamu, mille üldpind on 150– 180 m2 ning arvutuslik soojuskoormus, s.o hoone soojusvarustuseks vajalik soojusvõimsus,

10 kW (7,5 kW kütteks ja 2,5 kW ventilatsiooniks). Aastane soojustarve: n kütteks 21,0 MWh n ventilatsiooniks 3,5 MWh n soojale tarbeveele 2,5 MWh (kolmele inimesele) n kokku 27,0 MWh Arvestades, et päikesekiirgus annab ca 3 MWh, jääb aastaseks soojusvajaduseks 24 MWh. Nagu ligikaudse käitluskulu tabeli COP-väärtustest (kasutegur) näha, on eeldatud, et ka soojaveevarustus on lahendatud soojuspumba baasil. Kui soojus-

L I G I K AU D N E K Ä I T L U S K U L U

Erinevate energiakandjate korral Energiakandja Kivisüsi Turbabrikett Puidubrikett Puidugraanulid Halupuud Maagaas Küttepetrool Elekterküte (päevane + öine) Kaugküte Tallinna Küte

Praegune keskmine hind

Elamu aastane kütusevajadus

Maksumus €/aastas €/MWh

160 €/t 145 €/t 158 €/t 190 €/t 60 €/rm 0,41 €/nm3 1020 €/m3 0,09 €/kWh

4,3 t/a 5,8 t/a 5,8 t/a 5,7 t/a 20 rm/a 2750 nm3/a 2,8 m3/a 24 MWh

690 840 920 1080 1200 1130 2850 2160

29 35 38 45 50 47 119 90

74,33 €/MWh

24 MWh

1780

74

Juhul kui samal elamul on soojuspumbad Soojuspump Maa-vesi soojuspump (maatorustik, põrandküte, soojaveevarustus), COP = 3,3–3,7

Elektri Aastane energia- Maksumus hinnapakett vajadus €/aastas €/MWh Päevane + öine

24 MWh

650–590

27–24

Õhk-vesi soojuspump (põrand- Päevane + öine küte, soojaveevarustus), COP = 2,0–2,2

24 MWh

1080–980

45–41

L I G I K AU D N E E H I T U SM A K SUMU S

Arvutuslik küttekoormus 10 kW Elamu küttesüsteem (radiaator- või põrandküte, torustik, reguleerimisseadmed, automaatika) Kahesüsteemne elekterküte majas (+ ca 3500 € suurune liitumistasu) Katelseadmete maksumus olenevalt kütusest, katlast ja automatiseerimistasemest Kaugküttesüsteemiga ühendatav täisautomaatne soojussõlm

5000–6500 € 2500–3500 € 4000–7000 € 2100–2500 €

Juhul kui samal elamul on soojuspumbad Maa-vesi soojuspumba korral (maatorustik, soojuspump) Õhk-vesi soojuspumba korral (soojuspump)

ca 9500 € ca 6500 €

Maksumusele lisanduvad vee-keskküttesüsteemi ehitamise kulud.

Kõrge kütteväärtusega eestimaised

premium-puidugraanulid 20 kg kottides

Transport Tallinna ümbruses hinna sees, kaugemale kokkuleppel. tel 504 3238

 Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee  17. mai 2012 

info@nordicpellets.ee

11–15 aasta kulud 6–10 aasta kulud < 5 aasta kulud Välistorustik Küttesüsteem Seadmed

60 000 50 000 Maksumus (€)

 4  E H I T U S

40 000 30 000

Soojussõlm 20 000

Katlaruum

10 000 0

Turbabrikett

Kivisüsi

pump töötaks vaid kütteks, võib COP-väärtus olla veidi suurem (maa-vesi soojuspumba korral kuni 4,0 ja õhk-vesi soojuspumba korral kuni 2,5). Radiaatorkütte korral on COP-väärtus 10–15% väiksem kui põrandkütte kasutamisel. Õhk-õhk soojuspumpasid kasutatakse põhiliselt ruumide täiendavaks kütmiseks (või valvekütmiseks) ning nende COP-väärtus oleneb välisõhu ja elamu siseõhu temperatuurist. Nii võib sooja (s.o plusskraadides) välisõhu korral arvestada COP-väärtusega kuni ca 4,5 ning külmal ajal väärtusega kuni ca 2,5. Uue elamu kütmisviisi valimisel ei saa lähtuda üksnes käituskuludest, vaid tuleb ka arvestada küttesüsteemi ehitusmaksumust. Energiakandja valimisel tuleb tähelepanu pöörata järgmistele asjaoludele: n elamu asukoht magistraalvõrkude suhtes (kaugküte, gaas). Kaugkütte ühenduskanal maksab ca 160 €/m ning gaasi välisühendustorustik ca 65 €/m;

Puitbrikett

Halupuud

Puidugraanulid

Maagaas

n rahakulule (küttesüsteemi ehitamine, kasutuskulud, liitumistasu); n küttesüsteemi kasutusmugavusele (käsitsi teenindatav või täisautomaatne); n kombineeritud variantide kasutamise võimalustele; n kütmisviisi loodushoidlikkusele. Kui majaehitaja loeb maja kütmisel prioriteediks küttesüsteemi kasutusmugavuse ja automaatse toimimise, tuleb valik teha kaug-, gaas-, vedel- või elekterkütte vahel. Lisandub veel võimalus kasutada soojuspumpasid. Kerge kütteõli asemel on võimalik kütta puidupelletitega. Kui kütmisel ei loeta igapäevast käsitsiteenindamist probleemiks ning peetakse silmas võimalikult madalaid ehitus- ja käituskulusid, võib valida tahkekütuse (halupuud, brikett, kivisüsi). Üsna häid tulemusi nii kasutusmugavuse kui ka kütte maksumuse poolest võivad anda kombineeritud küttesüsteemid: n ahiküte (ka kaminküte) koos õhk-õhk soojuspumbaga;

Tuba tõhusalt soojaks Mõistlikud valikud on nii puidugraanuli-, hakkpuidu-, viljajääkide- kui ka halupuukatel. Kolmekäigulised leektoru-veekatlad Marina CS, CSA, CSL ja õhusoojendajad GS, GSA on valmistatud kuumuskindlast terasest ning ette nähtud sooja küttevee tootmiseks elamute ja ettevõtete küttesüsteemides. Katelde tootja D’Alessandro Termomeccanica biokütusepõleti ja -katel moodustavad laitmatult toimiva terviku, mis koos annavad tippklassi põlemistulemuse ja efektiivsuse.

Biokatlad Marina CS ja CSA vastavad parimatele biokatelde omadustele. • Kateldel on kõrge põlemiskasutegu nii 50% kui ka 100% koormusel. • Katlast väljuvate suitsugaaside temperatuur on alla 200 ˚C (180 ˚C).

• Väikseim koormus, mille juures katel stabiilselt toimib, on alla 20%. • Põleti ja kütuse etteande tuleohutuskaitse on vähemalt kolmekordne (hüdrauliline sprinkler, mehaaniline ja elektrooniline). • Katla automaatika võimaldab moduleerivat juhtimist ning lisavarustusena saab juurde tellida mehaanilise või pneumaatilise tuhaärastuse, multitsükloni ja suitsuventilaatori. • Katla mass on suur, mis viitab kolde piisavale tulepinnale ja tugevale konstruktsioonile. • Konstruktsioon on lihtne, mis tagab kõrge töökindluse. • Katel on komplekteeritud standardsete komponentidega (reduktorid, mootorid, andurid, termostaadid), mille kättesaadavus on hea ja tarneajad lühikesed. • Katlad ei ole tundlikud kütuse kvaliteedi suhtes.

Küttepetrool

Kaugküte Tallinnas

Elektriküte + üh. tasu

Maa-vesi Õhk-vesi soojuspump soojuspump

n ahiküte koos elektriradiaatorküttega; n elektriradiaatorküte koos õhkõhk soojuspumbaga; n radiaatorküte tahke-, vedelvõi gaaskütusel koos õhk-õhk soojuspumbaga; n soojust akumuleerivad paagid (nii elektri kui tahkekütuste korral); n keskküte ja sooja tarbevee valmistamine päikesepaneelide toel; n soojuspump-küttesüsteemid (maa-vesi, õhk-vesi) koos päikesepaneeliga. Soojuspumpadest on valida maa-vesi soojuspumbad ja õhkvesi soojuspumbad. Esimeste puhul on alginvesteeringud suuremad, ent aastased käituskulud väiksemad. Maa-vesi soojuspumbale on vaja umbes 400 m pinnasetorustikku, milleks on tarvis ligi 500 m² vaba maad. Õhk-õhk soojuspumbad sobivad lisasoojusallikaks olemasolevale ahiküttele, vee-keskküttele või elekterküttele. Tulpdiagrammil “Küttesüsteemide arvutuslikud ehitusja käitluskulud 15 aasta jook-

puidugraanulikatel CS

Halupuukatel CSL

ANTS VIKERPUUR OÜ Diale kütte- ja ventilatsiooniinsener

Hakkpuidukatel CSA

õhusoojendi GSA

Halupuukatlad

Hakkpuidu- ja puidugraanulikatlad Hakkpuidukatlad CSA on ette nähtud purustatud kütuste – hakkpuidu, saepuru, höövlilaastude, puidugraanulite, teravilja ja viljajääkide – põletamiseks. Katlad on varustatud malmpesaga biokütusepõleti, kolde keraamiliste peegelduspaneelide, turbulisaatorite, söödukruvide, vahepunkri, põlemisõhuventilaatorite, tagasipõlemiskaitsme ja juhtplokiga. Puidugraanulikatlad CS on ette nähtud puidu-, põhu-, turba- ja heinagraanulite ning teravilja ja puidugraanuli segu põletamiseks. Katelde CS varustus on sama mis CSA kateldelgi. Hakkpuidu- ja puidugraanulikatlaid valmistatakse võimsuses 20–2000 kW. Lisavarustusena saab mõlemale tüübile tellida automaatse tuhaärastuse, suitsuventilaatoriga multitsükloni ja moduleeriva põlemise juhtimisega juhtkilbi. Kriisiolukorras saab neid kütta halupuudega või paigaldada õlipõleti. Vesiterm AS tel 678 8250

sul” on kujutatud küttesüsteemi ehitus- ja käituskulud 5, 10 ja 15 aasta jooksul, kui kütuse või elektrienergia hinnatõus oleks keskmiselt 3% aastas. Tähelepanu väärib veel see, et kui ühelt poolt on oluline leida küttesüsteemi soodsamaid investeeringuid ja käituskulusid, siis teiselt poolt on sama tähtis ehitada võimalikult väikese energiatarbega elamuid. On loota, et selles valdkonnas aitab kaasa ja loob vajaliku selguse ehitiste energiamärgise statuut. Sellest tulenevad ehitiste välispiirete soojusjuhtivuse (U-väärtuste) vähendatud suurused, mis panevad paika piirete (välissein, katuslagi, põrand) efektiivse soojusisolatsiooni paksused ja need omakorda hoone soojuskoormuse kütteks. Kui elamu aastane soojustarve väheneb, vähenevad ka kulutused kütmisele, olenemata kasutatavast kütuseliigist.

Halupuudega kütmiseks sobib katel CSL, mida valmistatakse võimsuses 30– 950 kW. See on laia ukseava, malmresti ja põlemisõhuventilaatoriga varustatud lihtsalt käsitsetav kütteseade.

Õhusoojendid Tootmishoonete ja kasvuhoonete tarbeks valmistab D’Alessandro Termomeccanika ilma veesärgita nn õhusoojendeid GSA ja GS (võimsustele 40–230 kW). Õhusoojendi GSA põletab hakkpuitu, puidugraanulit jm tükkmaterjali, GS aga töötab puidugraanuliga. Õhusoojendid on komplektsed töövalmis seadmed, mis on varustatud põleti, vahepunkri, juhtautomaatika, põlemisõhu- ja kütteõhuventilaatoritega. Lisavarustusena võib tellida automaatse tuhaärastuse, moduleeriva põlemisega juhtkilbi ja suitsuventilaatoriga multitsükloni.

Mäealuse 3a faks 678 8251

12618 Tallinn info@vesiterm.ee


E H I T U S

 17. mai 2012 

JA REMONT

 5 

Klassikaline valtsplekk ja valtsplekine Klassik Eri firmade teraskatuste valikust on aasta-aastalt populaarsemaks muutunud Klassiku-nimeline (Classic) profiilplekk, mille ümber on üksjagu palju segadust tarbijate, aga ka arhitektide ja katusemeistrite hulgas. Uudne Klassik on siledapõhjaline, ligi 500mm laiusega (sõltuvalt tootjast on siin ka eri laiusi) püstiste topeltvaltsi meenutavate liitekohtadega teraskatuse profiil. Klassiku visuaalne külg on tõesti kõige sarnasem plekk-katusena üle saja aasta tuntud valtskatusega, aga sisulisest küljest erinevad need kui öö ja päev.

Valtskatusest Valtskatust peetakse plekk-katuste Mercedeseks. Valtskatus kinnitatakse katusele spetsiaalsete klambritega. Kõik sõlmed ja liited ühendatakse valtsimise teel üksteisega, mis tagab suurepärase veepidavuse ja korrosioonikindluse aastakümneteks. Vanemad valtskatused, mida on tulnud maha võtta, pärinevad 1920ndatest ja liidete tõttu ei tuleks ka neid veel uuendada. Valtsimise meetod võimaldab omavahel ühendada väga erikujulisi pindu. Samuti teha kor-

TOODE

rektsed liited kõigi katusel ettetulevate väljaehitiste ja läbiviikudega. Valtsplekk-katus on omamoodi kunstitöö, mille lahendused sõltuvad suuresti katusemeistrist – tema kogemustest ja teadmistest. Valtskatus seab kasutatavatele materjalidele teatud lisanõuded. Kuna töö käigus kasutatakse palju sileplekki ja selle painutamist, peaks materjal olema pehmem, nn plekksepaplekk. Pleki omaduste kirjeldamiseks on kasutusel näitaja “voolavuspiir”. Konstruktsiooni- ja

ehitusteras on kõrgema voolavuspiiriga (jäigemad), profiil­ plekkide oma keskmise ja valtskatuse ning ka vihmaveesüsteemide materjal omakorda madalama voolavuspiiriga ehk pehmem. Samuti on oluline jälgida nõudeid korrosioonikindlusele ehk tsingikihi paksusele teraslehel. Tsingitud teraslehel võiks selle karakteristiku väärtus olla 350 gr/m2. Vanas Euroopas on valtskatuste tegemisel kasutusel ka eriti pehmed, aga samas korrosioonikindlad materjalid – vask ja ti-

K AT U S E D

Mida arvestada valtsplekk-katuse juures n Minimaalne katuse kaldenurk 5 kraadi. n Materjal voolavuspiiriga, mis vastab plekksepaplekile või on pehmem kui profiiplekkide teras. Tsingitud pleki korral tsingikihi paksus 350 gr/m2, värvkatte all 275 gr/m2. n Liidetes soovitame kasutada spetsiaalset valtsiõli niiskuse tõrjumiseks. n Hästi läbi mõelda katusealune ventilatsioon. n Tooraine nimipaksus mitte alla 0,50 mm, parim oleks 0,60 mm.

Mida panna tähele Klassiku profiilpleki korral n Minimaalne katuse kalle 10 kraadi, soovitatavalt üle 15 kraadi. n Hästi läbi mõelda keerukamad sõlmed veepidavuse seisukohalt. n Kaaluda varianti sõlmedes valtsimise meetodil liidete tegemiseks, seda just madalama kalde korral. n Toote sobivus hoonega ja ümbritseva keskkonnaga. n Tooraine nimipaksus mitte alla 0,50 mm, soovitatavalt lausa 0,60 mm.

TÖÖRIIDED

•••

••• TALLINN Esinduskauplus Grolls, Peterburi tee 75, tel 607 0160, www.grolls.ee ••• TARTU Parem Käsi OÜ, Tehase 23, tel 736 6512, www.parem.com Taivoster OÜ, Turu 45b, tel 731 1190, www.taivoster.ee ••• PÄRNU Kauplus Ovaal, Suur-Jõe 75, tel 443 9789, www.ovaal.net Kinbass OÜ, Lao 10, tel 442 0005, www.kinbass.ee ••• KURESSAARE S-Link OÜ, Pikk 42b, tel 453 1670, www.s-link.ee

taantsink (puhas, ilma teraseta tsinkplekk), mis annavad hoonetele igikestva katuselahenduse. Nende paigaldus nõuab erioskusi ja teadmisi, õnneks on ka Eestis selliste oskustega ettevõtted juba olemas.

Klassik Klassik on tänapäevasem ja kiirem lahendus, mille peamine eesmärk on saavutada nime kaudu vana ja klassikaline väljanägemine. Siiski on ka Klassikul palju nõudeid, mistõttu ei tohiks seda kasutada mis tahes hoonete katustel. Esimene on emotsionaalset laadi. Asjatundja pilku riivab sügavalt, nähes Klassiku profiili näiteks Kadrioru-laadses asumis, mis on loodud just valts­ plekk-katustele. Loodetavasti jõuab Eesti areng ka selles valdkonnas niikaugele, et linnaarhitektid ja kohalik võim seavad kasutatavatele materjalidele ja lahendustele piirangud ja reeglid, arvestades piirkonna eripärasid. Klassikuga jätkates toogem välja selle tehnilised erisused, võrreldes valtsplekiga. Klassiku ühendusi ei valtsita. Paanid kinnituvad katusele kruvidega, liitekohas varjab üks paan eelmise paani kruvirea. Kruvidele mõeldud augud on tehases ette valmistatud piklikud avad, arvestamaks tempe-

Vasakul topeltvaltsiga liide, paremal Klassikprofiili kinnituspõhimõte.

ratuurierinevustest põhjustatud soojuspaisumist. Klassik vajab rohkem kallet, kuna tema liitekohad ei ole nii hermeetilised kui valtsplekil. Siiski võib Klassikut muretult paigaldada pindadele, mille kalle on 10 kraadi ja suurem. Kogemuslikult võib öelda, et üle 15kraadise kaldega katustel ei esine paanide liitekohtadest mingeid sissejookse. Tähelepanu soovitame pöörata sõlmedele, kus on võimalik lume kuhjumine, aga ka kohtadele, kus tuiskav vihm võib vett juhtida ülesmäge (liitumised seintega, korstnasõlm). Ideaalne on Klassiku puhul tema tuulduvus, mis sarnaneb teiste pro-

fiilplekkide omaga – harjasõlm on avatud, tagades õhu suurepärase liikumise. Loomulikult on Klassik-lahenduse hind valtsplekiga võrreldes soodsam ja töö kiirem. Klassik on ideaalne lahendus viil­katusega uuselamutele ja hoonetele, mis ei asu miljööväärtuslikus piirkonnas. Klassiku valmistamiseks kasutatavale materjalile ei esitata täiendavaid nõudeid ning seda toodetakse väga suures värvivalikus.

ERKI LOIGOM ASi Toode müügi- ja turundusjuht Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu aseesimees


6  E H I T U S

JA REMONT 

 Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee.  17. mai 2012 

Kardina asemel originaalne “Päevasel ajal loob vitraaž avara ning värviküllase olemise ning õhtusel ajal varjab uudistajate eest,” arvab klaasikunstnik Ain Alle. Ta lisab, et Eesti inimene on vitraažide kasutamisel muutumas aina julgemaks. “Vitraaž sobib hästi nii saunaaknasse kui ka välisuksele,” kinnitab Alle ja lisab, et tänapäeval on vitraaži võimalik paigutada ka klaaspaketti, mis tagab nii soojapidavuse kui ka turvalisuse. “Vitraaži võib paigaldada köögimööblisse, kuid sealjuures tuleb arvestada materjalide paksusega, sest vitraaž on vähemasti viie millimeetri paksune ning seepärast ei pruugi iga kapiukse sisse mahtuda.” Klaasikunstnik soovitab vitraaže kasutada privaatsust nõud­vatel kohtadel nagu vannituba, välisuks ja saun ning maja siseustel, kus ühtne motiiv seob eri ruumid üheks ja värviline klaas looks tavapärasest mattklaasi efektist rõõmsama meeleolu.

Tänu vitraažitööks vajalike materjalide kättesaadavuse avardumisele saab iga inimene oma kätega luua kas või tillukese vitraaži, mis oleks nii väärt kingitus kui ka endale suur rõõm. Siiski on ka sellel alal omad töövõtted, mis aitavad aimu saada vitraaži valmistamise loogikast. “Omal ajal oli probleemiks klaasilõikuse täpsus, kuid tänapäeval saab vastavate masinate abil lõikustäpsuse puudujääki edukalt kompenseerida,” sõnab Ain Alle. Teine tähtis asi on aeg, sest see töö nõuab püsivust, samas võimaldab seesugune tegevus lõõgastust igapäevatoime­ tustest. “Kui meeldib ja on huvi, tasub kindlasti proovida, siis on ka õnnestumise tõenäosus suur, aga see kehtib ka kõige muu kohta siin ilmas,” julgustab kunstnik klaasihuvilisi.

GERLI RAMLER Ain Alle suurim ühes tükis (2500x1700 mm) valmistatud vitraaž valmis eramusse Pirital. Kunstnik soovitab nii suurt vitraaži kindlasti tellida klaas­ paketina, sest vastasel korral võib transport objektini kujuneda hoopis vitraaži luigelauluks.

ENERGIASÄÄSTLIKUD LAHENDUSED

TESTITUD KVALITEET

AKNAD, UKSED, TREPID, MAJAD

Majade ja korterite esimese korruse klaaspindade katmisel võiks ruloode ja paksude kardinate asemel alternatiivina kasutada vitraaži.

159€ Puurvasar SDS+ HR2470 • Turvasidur.

KINGITUS! Väärtus 24,20€

• Võimsus 780 W, • Puuritava ava suurus: Betoon 24 mm, Teras 13

• Heas tasakaalus ja võimsa löögiga.

mm, Puit 32 mm, • Tühikäigukiirus minutis 0-1100,

• Vibratsiooni vähendav külgkäepide.

• Löögisagedus minutis 0-4500, • Löögijõud 2,4 J

Edasimüüjad: Tallinn: B&B Tools - Kadaka tee 131, Boxes - Kadaka tee 44, Makserv - Vabaduse pst.166, Mastermann - Vesse 4B, Tallmac Tehnika - Mustamäe tee 44 Tartu: B&B Tools - Tähe 127, Decora - Riia 128, Cedo Kaubandus - Vasara 52D, Makserv - Ringtee 4, Tallmac Tehnika - Riia mnt. 130 Viljandi: Decora - Leola 53, Siimals - Jakobsoni 11 Haapsalu: Sambla - Tehnika 30,Uuemõisa Jõgeva: Estem Tehnikakaubad - Kesk 3 Jõhvi: Tallmac Tehnika - Linda 15D Kuressaare: Ehitusmees - Pikk 59 Kärdla: Faasion - Põllu 32 Narva: Kauplus 1000 Melotsei - Kangelaste 3A Paide: Vaaros - Pärnu tn. 8 A Põltsamaa: Decora - Viljandi mnt. 2 Pärnu: Cedo Kaubandus - Tallinna mnt. 84 Võru: Decora - Lepa 2

ARU GRUPP AS Müük ja tootmine: Hulja, Kadrina vald , Lääne-Virumaa Tel: 329 5650 aken@arugrupp.ee Tallinna müügiesindus: Pärnu mnt 139c, Tallinn Tel: 6 50 94 50, tallinn@arugrupp.ee

3 funktsiooni: löögiga puurimine, löögita puurimine ja piikimine.

Kampaania hinnad kehtivad kuni 30.06.2012. Hinnad on soovituslikud ja sisaldavad käibemaksu. www.makita.ee

www.arugrupp.ee


E H I T U S

 17. mai 2012 

vitraaž

JA REMONT

ERAKOGU

Ain Alle vitraažid on loodud tema enda originaalkavandite järgi.

Ühtse motiiviga vitraažid ustel seovad maja tervikuks.

KODU SOODSALT SOOJAKS! TALA 06

499 € 713 €

LOVERO

TALA 09

1611 €

1036 €

2014 €

KV 055 R/L

MALAGA

1473 €

1753 €

1637 €

1151 €

KV 055A

1406 €

1948 €

1562 €

KUNSTNIK

Kes on Ain Alle? Kunstnik Ain Alle jõudis vitraažide juurde 1990ndate keskel Tallinna Pedagoogikaülikoolis õppides. Millegipärast paelus teda just vitraaž ning omaette värviliste klaasitükkide kallal pusides jäi mees silma maali- ja vitraažikunstnikule Valev Seinale. Too kutsus Ain Alle oma ateljeesse vitraažimeistri tööd proovima, kust viimane sai aimu töövõtetest ning mahuka praktilise kogemuse. Kunstnike koostöö kestab tänapäevani.

–10%

NORRA KERGAHJUD SALZBURG

2844 €

LUGANO

3597 €

BASEL

RONDA

3087 €

2729 €

PINSKA PINSKA

OGAPLAATFERMID Kõigile fermide tellijatele TASUTA kaasa katuse aluskattekile.

VÄRVITUD VOODRILAUD

Suur valik sooduspakkumisi: www.raidkivi.ee

(krunt + värv)

Soodushind 11,40 €/m²

Kampaania kestab tellijatele kuni mai lõpuni.

Info: tel 504 5132 I www.pinska.ee

 7 

Salong KAMINAKODA TALLINN: Pärnu mnt 139e/2, tel 677 6977 TARTU: Tähe 127e (XNord OÜ Kaminasalong) tel 5661 5954

kaminakoda@raidkivi.ee • www.raidkivi.ee


8  E H I T U S

JA REMONT 

 Toimetaja Kaja Prügi, tel 661 3337, e-post: kaja.prygi@lehed.ee.  17. mai 2012 

Kui soojapidavad on looduslikud ehitusmaterjalid? Eesti Maaülikoolis (EMÜ) mõõdeti kohalike soojustusmaterjalidega soojustatud seinte soojusjuhtivust.

Eestis on läbi aegade ehituses kasutatud kohalikke looduslikke materjale (puit, savi, pilliroog) või nende töötlemisel tekkivaid jäätmeid (saepuru, linaluu, põhk). Tehismaterjalide kasutuselevõtuga eelmisel sajandil minetasid aga paljud kohalikud materjalid oma tähtsuse. Koos sellega kadusid ajapikku ka oskused neid õigesti kasutada. Viimasel ajal on taas ausse tõstetud keskkonnasõbralikkus ja säästlik eluviis. Selles vaimus on hakatud otsima teisi võimalusi energiamahukate ja taastumatutest ressurssidest toodetud ehitusmaterjalide asemel. Taasavastatud on ka kohalikud looduslikud ehitusmaterjalid.

Katsete eesmärk, metoodika Eesti Maaülikooli maaehituse osakonnas on kohalikke looduslikke soojustusmaterjale uuritud juba üle 30 aasta. Kohalike soojusisolatsioonimaterjalide soo-

justehniliste näitajate kohta on kirjanduses suhteliselt vähe ja vastuolulisi andmeid. Et propageerida kohalikke soojusisolatsioonimaterjale ning soosida nende kasutuselevõttu, on maaehituse osakonnas tehtud hulk katseid nii labori- kui ka elulistes tingimustes. Paaril viimasel aastal on uuritud Maaülikoolis Kesk-Läänemere Interreg IV-a programmi projekti “Promoting Natural Material Know-how” raames koos partneritega Soomest ja Lätist kohalikest looduslikest materjalidest ehitatud seinte soojustehnilisi omadusi ning võrreldi neid enimkasutatud tehismaterjalidega. EMÜ maaehituse osakonnas määrati erinevate seinakonstruktsioonide soojustehnilisi näitajaid. Selleks ehitati labori ruumi aknaavadesse katseseinad. Seinte ehitamisel oli eesmärk kasutada selliseid kohalikke looduslikke materjale, mida Eestis leidub rohkesti ja mida on ka tavainimesel lihtne kätte saada. Katsetamiseks valmistati maaehituse osakonna konstruktsioonide labori aknaavadesse neli erinevat seina:

n kergsaviplokkidest ja kanepihakkega soojustatud sein (S1); n sõrestiksein soojustatud pilliroovihkudega (S2); n põhupakkidest sein (S3); n pilliroopakkidest sein (S4). Seinte ristlõiked ja katse­ skeem on toodud joonisel 1. Seina soojajuhtivuse määramiseks mõõdeti järgmised suurused: n soojusvoog q läbi seina [W/m²]; n välisõhu temperatuur [°C]; n seina välispinna temperatuur) [°C]; n seina sisepinna temperatuur [°C]; n ruumi temperatuur [°C].

Mõõtmisseadmetest saadud lugemite alusel arvutati piirde soojajuhtivus:

q U= Ts − Tv kus n U on seina soojajuhtivus [W/m²*K]; n q – soojusvoog läbi piirde [W/m²];

JOONIS 3

Katseseinte soojajuhtivused

n

Ts – seina pinna temperatuur ruumis [°C];

n

Tv – seina pinna temperatuur väljas [°C].

Katsete tulemused Katseperiood kestis 2009. a detsembrist kuni 2011. a maini. Mõõtmised viidi läbi mitte­ statsionaarses olukorras, mis tähendab, et välistemperatuur

muutus ajas nagu ta tegelikkuses muutus ning sellest lähtuvalt muutus ka soojavoog läbi seina. Joonisel 2 esitatud graafikul on toodud katseperioodi ühekuine lõik, kus on soojajuhtivuse ööpäevased kõikumised. Sealt on ka selgelt näha, et kõige soojapidavam on katsesein S2 ehk horisontaalsete pilliroovihkudega soojustatud sein ning kõige vähem soojapidav on katsesein S1 ehk kergsaviplokki-

dest ja kanepihakkega soojustatud sein. EV määruse “Energiatõhususe miinimumnõuded” järgi peab välisseinte soojajuhtivus olema 0,2–0,25 W(m2K). Katsetulemuste põhjal on näha, et ainult üks katsesein (S1) ei täida määruse nõuet, mis katseseinte paksusi arvestades ei ole ka sugugi üllatav. Nende katsete põhjal võib öelda, et looduslikud soojustusmaterjalid konkureerivad oma näitajate poolest tehislike soojustusmaterjalidega ja neid on võimalik edukalt praktikas kasutada. Kohalikke looduslikke soojustusmaterjale kasutades tuleb küll arvestada paksemate soojustuskihtidega, kuid sellest hoolimata säästame keskkonda. Kui kohalikest materjalidest seina ehitada ise, siis tuleb selline sein ka odavam, sest põhiliseks miinuseks kohalike materjalide kasutamisel on ehitamisele kuluv suur aeg.

MARTTI-JAAN MILJAN KRISTINA AKERMANN JAAN MILJAN Eesti Maaülikooli maaehituse osakond

JOONIS 1

JOONIS 2

Katseskeem ja seinte ristlõiked

Erinevate katseseinte soojajuhtivused perioodil jaanuar-veebruar 2010

Piirde soojusjuhtivus (W/m2)

Aeg päevades (pp.kk.aa)

Baltimaade vanim puitmajade tootja

Valmistame: Traditsioonilisi plekk ahjukestasid Erineva kujuga vihmaveesüsteeme Katuse-ja seinaprofiile Akna ja karniisiplekke VALTSPLEKITOOTED OÜ Tehase 1, Lagedi, Rae vald, tel. 634 8490

www.valtsplekitooted.ee

Ostame kokku saarepakku. Kogu projekti pakkumine on veelgi soodsam.

aiamajad suvemajad saunad elumajad elementmajad uksed aknad trepid Kunderi 30, RaKveRe, tel 326 0850 faks 326 0852, info@rakveremm.ee www.rakveremm.ee


Ehitus ja Remont (17.05.2012)