Page 5

AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Kalmer Kasvand rajas istanduse

5

Halika õunatalu peremees Kalmer Kasvand on rajanud koos perega Räpina valda tänapäevase õunaistanduse, kus 22 hektarilt jõuab kodumaisele turule üle saja tonni lauaõunu. “Eestis on õuntele turgu küll, me ei jõua nii palju toota, kui nõutakse,” kinnitab talu pe­ remees Kalmer Kasvand. Räpina vallas Halika õunatalus on roh­ kem kui kümnele hektarile rajatud uus is­ tandus, kus põhisordid sirgetes ridades kas­ vamas – nii kaugele, kui silm ulatub. Istandikke on OÜ Halika Õunatalu raja­ nud nelja kohta, sealhulgas taastanud ku­ nagise Räpina aianduskooli Kuuksi aia. Nendes aedades on aasta ringi tööd kogu perel. “Peame investeerima viis aastat ette. Kui uue õunasordi katsetusele võtame, peame ette hindama, kas turg võtab selle vastu K A N DIDA AT

Kalmer Kasvand

OÜ Halika Õunatalu

n Räpina vald, Põlvamaa. n Õunakasvatus 22 hektaril, umbes 50 õunapuusorti. n Uute õunasortide testimine Eesti tingimustes. n Aastatoodang 100 t õunu, millest 75% on kvaliteetne lauaõun. n Õunamüük Tallinnas Nõmme turul ja Tartu Taluturul ning laatadel, eraettevõtetele, restoranidele ja koolidele. n Nüüdisaegne mahlaõuna ja mahla säilitamise külmkamber. n Kasutusel ainulaadne õunapuude lõikamise stiil, mis tagab igaaastase saagikandvuse ja vähendab taime­ kaitsetöid. n Pereettevõte, üks palgatöötaja. Esitaja: Eesti Aiandusliit

või mitte, muidu on see uppunud investee­ ring,” sõnab Kalmer Kasvand. Ta selgitab, et õunakasvataja peab lisaks puude hoolda­ misele, uudsele lõikusele, korjamisele ja säi­ litamisele tegelema ka tarbija maitse-eelis­ tustega. “Eestlase lemmikõun on ‘Kuldrenett’, kuid väga head sordid on ka näiteks ‘Ligol’, ‘Lobo’, ‘Orlik’, ‘Liivika’,” rõhutab peremees, kes väsimatult võtab katsesse uusi ja huvita­ vaid õunasorte, et proovida, mis on parima säilivusajaga ja maitsevad kõige paremini. Praegu katsetab ta, kuidas Soomes ja teistes Euroopa riikides aretatud õunasor­ did Eesti tingimustes kasvavad ja kohane­ vad, sest tema suur unistus on kaasajastada Eesti õunakasvatus ning viia see taas tõu­ suteele.

Teistmoodi õunaaiad Kui Kasvandite pere otsustas hakata ela­ tist teenima õunakasvatusega, uskusid sel­ le äri edusse vähesed, sest heal saagiaastal läheb paljudes koduaedades õunasaak liht­ salt kompostiks. Ometi on see pere kümne aastaga tõesta­ nud, et visa töö, uuenduslike võtete ja pide­ va enesetäiendamisega tuleb ka edu. “20 aastat oleme otsinud sobivat toot­ misharu: pidasime sigu, kasvatasime mait­ setaimi ja lausa 15 aastat maasikaid. Otsisi­ me, kuidas siin Põlvamaal ellu jääda ja tööd leida, lõpuks jõudsime õunakasvatuseni,” räägib Kalmer Kasvand. Just õunakasvatu­ ses leidis peremees lõpuks südamelähedase ala, kus sai ühendada töö ja hobi. “Õunakasvatuses on tohutult võimalusi areneda,” räägib Kasvand. Halika õunatalu istandikes hakkavad silma teistmoodi puu­ võradega, tiheda istutusega ja traaditoestu­ sega õunapuude read, otsekui oleks sattu­ nud kuhugi Kesk-Euroopa istandusse. Puud on madalamad, ei kasva kõrgusesse, oksad painduvad allapoole. Nii saavad õunakorja­ jad redeli abita viljad kergesti kätte. Massilist oksalõikust tegi Kasvand vii­ masel aastal elektrikääridega, käsitsi läks nii suures aiandis raskeks. Suurtel pindadel

Halika Õunatalu aedades on tööl kogu Kasvandite pere. Vasakult: Lauri, pereema Ille, peremees Kalmer ning Alari ja Henri.

on välja töötatud konveierlõikus, kus jagub tööd kogu perele. “See on Eestis uudne õunakasvatusmee­ tod, rakendasime seda esimesena 2003. aastal,” selgitab peremees. Moodsamad puuvõrade lõikamise võtted on ta omanda­ nud koolitustel Euroopa õunaaedades. Uues aiandis kasvab ühel hektaril 1600 puud. Siia istutatakse üha uusi sorte, et tes­ tida nende tootlikkust, samuti säilivusaega külmhoones. Kuuksi aias kasvab seitsmel hektaril um­ bes 3000 puud. Siin on traditsioonilisemad sordid: ‘Sügisjoonik’, ‘Kuldrenett’, ‘Antonov­ ka’, ‘Talvenauding’, ‘Valge klaarõun’, ‘Tellis­ saare’ jmt.

Aiatööl kogu perega Pereema Ille on diplomeeritud aiandus­ agronoom. Pereisa Kalmer töötas varem traktoristi-masinistina, ent nüüdseks on ta omandanud koolitustel kõige moodsamad puuviljanduse võtted.

Kolm poega on jõudumööda abiks. Lauri on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja töötab Halika õunatalu juhatajana. Alari omandab maaülikoolis bakalaureusekraa­ di ja juhib aiandustalust eraldunud firmat OÜ Fruitec Mets. Henri on lõpetanud Mii­ na Härma gümnaasiumi ja õppinud kitar­ rimängu, plaanib küll minna mõneks ajaks oma bändiga Soome, aga kitarrimängu kõr­ valt lööb aianduses innukalt kaasa. “Juhendan kõiki oma poegi. Olen ise väga palju õppinud ja ennast täiendanud. Neid vigu, mida ise omal ajal tegin, ei tohi pojad korrata,” teatab peremees. 2001. aastast käivad siin õppe-ekskur­ sioonidel ja praktikal ka Räpina aiandus­ kooli õpilased. Talu on MTÜ Piiriveere Liider toetuse­ ga rajanud ka moodsa mahlaõuna ja mah­ la säilitamise kambri. Pere plaanib soetada LEADERi abiga ka mahlavalmistamise ag­ regaadid. Halika Õunatalu mahl peaks tu­ lema müüki 2015. aastal. (Maaleht, 25. juuli)

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

Advertisement