Page 3

AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Ain Aasa

3

ja Estonia ime

Üks väheseid kohalike kätte jäänud Eesti suuri põllumajandus­firmasid, Estonia OÜ, on järje­pidevalt mäest üles rühkinud. Samamoodi vaikselt, ent järje­kindlalt, hoiab tüüri juhatuse esimees Ain Aasa. 1990. aastatel seisis omaaegne Nõukogude Eesti piimatootmise lipulaev, osaühing Es­ tonia, valikute ees. Vanamoodi, nagu nõu­ kogude ajal, enam edukalt edasi toimeta­ da ei saanud ja ega peaspetsialistid – too­ na kolmekümnendates eluaastates noored mehed – väga tahtnud ka. Samas andsid nad endale aru, et põllu­ majandus ei ole järskude hüpete valdkond ning et korralike toodangunumbrite ja hea töökultuuriga majandit laiali lammu­ tada ei tohi. Praegu juhivad osaühingut sa­ mad mehed. Vahe on selles, et tänavu tä­ histasid nad riburadapidi 50. sünnipäeva ning et ettevõte on toonasest kolm korda suurem.

Tippu jõudmine “Olen siin Estonias kõik etapid läbi käi­ nud,” ütleb Aina Aasa juhatuse esimehe väikeses kabinetis kerge muigega. “Lapsest peast olin põllutööline, kõik kolhoosi lap­ sed käisid ju peete kõplamas. Siis põllubri­ gadir, osakonna agronoom, juhatuse liige ja juhatuse esimees.” Ain Aasa lõpetas EPA 1986. aastal ag­ ronoomina. Kuigi mees nägi, et igapäeva­ ne kolhoositöö on raske – isa oli Estonias traktorist ja ema farmitööline –, langes va­ lik siiski agronoomia kasuks. Määravaks sai soov tulla tagasi tööle kodukohta. EPA lõputöögi oli väga konkreetne ja Estonia­ ga seotud, käsitledes suvinisu kasvatami­ se agrotehnikat. 2002 sai Aasast ettevõtte juhatuse lii­ ge. 2004. aastal, pärast Peeter Kibe lahku­ mist, valiti ta juhatuse esimeheks. Kui aas­ takümneid oli Estonia OÜ prioriteet olnud piimatoodang, siis nüüd võeti natuke tei­ sed eesmärgid. “Tahtsime, et meie tegevus oleks tule­ muslik, et nii taimekasvatus kui loomakas­ vatus annaks firmale tulu, et teeniksime

raha, saaksime investeerida ja areneda,” selgitab Aasa. “Kui millegagi tippu jõuame, on see boonus, aga mitte eesmärk.” Nii hakati investeerima viljakasvatus­ se: ostma maad ning suurendama põllu­ massiive, mis lõi eeldused moodsa tehni­ ka soetamiseks. Kaasajastati traktoripark ja mullaha­ rimisriistad, osteti uued võimsad kom­ bainid. Nüüd kasvatab Estonia OÜ vilja ligi 5000 hektaril. Teravilja- ja rapsisaakide­ ga on jõutud mitu aastat viljelusvõistluse võitjate hulka ning vilja on jätkunud müüa 9000−10 000 tonni aastas. Kümmekond aastat tagasi ehitas Es­ tonia USA know-how’le toetudes uue pii­ mafarmi, mis oli pikka aega Eesti suurim. Nüüd töötab selle juures ka biogaasijaam. 1998. aastal osteti ära Sõrandu Farm OÜ ning uue aastatuhande algul Kabala Agro. Palju jõudu ja energiat läks sellele, et need korralikult tööle saada. “Kümme aastat tagasi olime noored ja julged, tahtsime oma tegevusvälja laien­ dada, sellepärast ostsime,” meenutab Ain Aasa. “Aga selle eest pidime lõivu maksma: piimatoodang langes ja rahaliselt oli mitu rasket aastat.”

Laienemine on raske Sõrandu Farm majandas väga headel maa­ del: ettevõttele kuulusid Eesti suurimad ja vanimad põlispõllud. Suurim põld, mis sealt tuli, oli 230 hektarit. “Ostes arvasime, et see on kullaauk, aga algul oli see pommiauk,” muigab Aasa. “Põlde oli haritud viletsa tehnikaga, õiget väetamist polnud, sõnnikupatareid seisid põllul hunnikus.” Lisaks tähendas ost nii masinate kui töömeeste koormuse tõusu ja esimehel tuli inimestele selgeks teha, et Sõrandu on firma lahutamatu osa.

2004. aastast Estonia OÜ juhatuse esimehena tegutsenud Ain Aasa peab oluliseks, et ettevõtte tegevus oleks tulemuslik nii taime- kui ka loomakasvatuses.

Veel troostitum oli Kabala olukord. “Seis oli väga halb, madal oli nii piimatoodang kui saagid,” ütleb esimees. “Algul olid ainult võlad, kaks-kolm aastat maksime neid!” Praegu on Kabalas uus farmikompleks, mis Aasale meeldib, sest on piisava suuru­ sega, kompaktne ning tootmisest on hea ülevaade. Ja Kabala Agro lehmad lüpsa­ vad nüüd rohkem kui Estonia omad. Viimased viis aastat on agronoomist juht pühendanud piimatootmisele. “Pean sellest aru saama, mis laudas ja lehma or­ ganismis toimub! See on nõudnud mult pagana palju aega,” räägib Ain Aasa. Prae­ gu juurdleb ta hasartselt selle üle, kuidas lehmi sööta, mismoodi miski mõjub, mis ja miks tulemusi annab. Põhitõde on loomulikult selge: lehm va­ jab piima tootmiseks väga head silo. Ro­ humaid ja külvikorda on Estonias alati au sees peetud. Kui saaks valida, oleks ta ro­ humaade agronoom, et ka see valdkond Estonias tipptasemele viia. 14 tonni mas­ si hektarilt on tema sõnul liiga vähe, ole­ ma peaks üle 20. Ettevõtte tegevusest rääkides kasutavad Estonia OÜ juhid ikka sõna “meie”. Nii ei taha ka Ain Aasa midagi Estonia saavuta­ tust oma teeneks pidada − see on mees­ konnatöö. (Maaleht, 26. september)

Kuhu lähed Sina, on asja ka Gatoril! Metsa, viljapuuaeda, jahile või kalale, lauta või põllule, mäkke või rappa, poodi või rallile, Gator viib sind kergusega kuhu iganes. Vali ise - diisel või bensiin, tegelik nelivedu, roolivõim, suletud jõuülekanne, sõltumatu vedrustus, kaks või neli istet, mahukas veokast, suur tõmbevõime, jpm. Küsi täpsemalt endale sobiva Gatori mudeli kohta oma piirkonna müügimehelt, vaata ka www.stokkeragri.ee.

K A N DIDA AT

Ain Aasa OÜ Estonia

n Järvamaa, Oisu vald n Maakasutus – 10 000 ha. n Teravili 4000, raps 850, rohumaa 3000 ha. n Lüpsilehmi 2200, noorloomi 2200. n Keskmine piimatoodang 9000 kg, piimamüük aastas 19 000 t. n Teravili ja raps – kogusaak 20 000 t, müük 9000 t. n Kaks uut lüpsilauta, kaasaegne põllutehnika, sõnniku töötlemine biogaasijaamas. n Aastakäive 14 mln eurot. n Investeeringud 2004−2013 – 20 mln eurot. n Palgatööjõud – 150 inimest. Esitaja: Eesti Põllumeeste Keskliit

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

Advertisement