Page 18

18 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Tõnu Post on parim

KANDIDAAT

Tõnu Post

Kõljala Põllumajanduslik OÜ

piima­karja­kasvataja

n Pihtla vald, Saaremaa. n Piimakarjakasvatus. n 521 lüpsilehma aastalüpsiga 10 834 kg lehma kohta ja noorkari. n Eesti punane kari 75%, holstein 25%. n Maad haritakse 1500 ha, sellest omandis 400 ha. n Teraviljakasvatus ligi 500 ha-l. n Teraviljasaak: rukis 3,5 t/ha, talinisu 4,8 t/ha, oder 3,8 t/ha. n Palgatöötajaid 27. n Rekonstrueeritud lüpsilaut, nüüdisaegne tehnoloogia.

Saaremaa põllumees Tõnu Post tõstis nii punase kui ka holsteini karja aastalüpsi ligi 11 000 kg-ni, pälvides Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aasta parima piimakarjakasvataja tiitli. Viimase aja suurim üllataja põllumajandu­ ses on Tõnu Post, kelle juhitav Kõljala osa­ ühing annab majandusnäitajate poolest mandrimeestele silmad ette. Haeska farm, kus kolmveerand on pu­ nane kari, on paari aastaga tõusnud piima­ karja väljalüpsiga vabariigi tippu. 520pea­ lise piimakarja suurim aastalüps on olnud 10 800 kg lehma kohta ja jõudluskontrolli keskuse edetabelis on jõutud esikolmikusse. Kunagi varem pole Saaremaa karjakasvata­ jad nii kõrgeid tulemusi saavutanud. Postil oli julgust osta ära ka raskustesse sattunud Valjala põllumajandusühistu. Kõl­ jala ja Valjala ühistu maad ja tootmist ühen­ dades on Tõnu Post tõusnud Saaremaa suu­ rimaks põllumajandustootjaks. Tema vii­ mase aja tegevust tunnustati Saaremaa aas­ ta ettevõtja tiitliga. Tõnu Posti kodutalu on Pihtla vallas. Pihtla mail kunagises sovhoosis alustas ta oma töömeheteed, taskus EPA veterinaari diplom. Kui sovhoosid lagunesid, rajas Post koos teiste sovhoosi töötajatega senise ma­ jandi asemele Kõljala põllumajandusliku osaühingu, mida on saarlasliku visadusega aastakümneid juhtinud.

Punase karja kõrge väljalüps Haeska moodne farmikompleks laiub mit­ mel hektaril. Siia on ehitatud uus vabapi­ damislaut ja lüpsiplatsiga laudaosa rekonst­ rueeritud vana farmi baasil. Juba 1950. aas­ tal ehitati siia esimene laut, praegune on sama koha peal kolmas farm, mis ehitati 2005. aastal. “Meie käes seisis hoone kaua tühjana, siis leidsime, et see sobib väga hästi vabapi­ damislaudaks – tegime konstruktsiooni pi­ kemaks, laiemaks ja saimegi kõik oma loo­ mad ühte kohta,” räägib Post. Laudas on 2 × 20 paralleellüpsiplats Westfalia, kus lüpstakse lehmi kolm korda

Kõljala ja Pihtla mail majandav Tõnu Post püüab tegut­ seda nii, et ümbruskonnas oleks inimestel tööd ja nad tahaksid kodukanti elama jääda.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

päevas. “Nüüd tuleb 10–15 protsenti piima juurde nii, et me seda ei märkagi, möödu­ nud aastal saime 10 834 kg lehma kohta,” muheleb põllumees, lisades, et lehmad on kolmekordse lüpsiga rahul. “Ega punane lehm ole viletsam, ta an­ nab ka korralikult piima, kui söödavarumi­ ne on heal järjel ja sööt tuleb hästi kätte,” teab loomaarsti haridusega juht, kes paneb suurt rõhku mitmekesisele söödale ja hoiab silma peal nii loomade tervisel kui ka tõu­ aretusel. “Meil on ülekaalus eesti punane kari, kuid aretuses oleme kasutanud viimastel aastatel ka punasekirjut holsteini, et roh­ kem suurust saada,” selgitab Post. Piim müüakse Saaremaa piimakombinaadile, mis kuulub ühistulise ettevõttena oma toot­ jatele. Saaremaal on kõrgeid tulemusi saada tunduvalt raskem, sest siinsete maade boni­ teet on kehvem kui mandril. Ka loomadele väärt silo valmistamiseks tuleb teha tundu­ valt rohkem tööd, sest kesisema rohukasvu tõttu tuleb siin kasutada rohkem maid kui

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Piimafoorum

2013

Tartus Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a)

5. novembril 2013 kell 10.30–16.30

mandril. Kõljala ühistus kasvatatakse tera­ vilja ja rapsi umbes 500 hektaril ja enamik viljast läheb oma karja toitmiseks. “Viljamüügiga ma väga ei pinguta, kas­ vatan seda peamiselt söödaviljana looma­ dele, sest kari tahab toitmist. Ometi oleme ka vilja müünud nii palju, et pole häbi poest leiba-saia osta,” ütleb põllumees.

Edu tuleb oskusliku tööga Tõnu Post selgitab, et ühe ettevõtte arenda­ mine-laiendamine on väga pikaajaline töö. Tuleb ära kasutada kõik võimalused, mõist­ likult tegutseda ja pikalt tegevusi ette pla­ neerida. Kui avanes võimalus osta majandusli­ kes raskustes Valjala osaühing, ei kõheldud Kõljalas pikalt ja tehti tehing ära. Nüüd on ühendatud põllumajandusettevõttes Kõlja­ la uus lüpsiplatsiga farm ja Valjala robot­ laut, piimalehmi kokku üle 800 ja maid 2500 ha. “Varem ei saanud lubada endale võim­ samaid masinaid, tehnikat, suuremate pin­

• Tootjate vaade piimasektori olukorrale

Jaanus Murakas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

• ÜPP 2014–2020 rakendamine piimandussektoris

Helir-Valdor Seeder, EV põllumajandusminister

• Läti piimanduspoliitika 2014–2020 Rigonda Lerhe, Läti Põllumajandusministeerium

• Iirimaa ja maailma piimatoodete turu väljavaated Catherine Lascurettes, Iirimaa Põllumeeste Liit

Foorumil osalemine on toidutööstustele, põllumajandustootjatele ja EPKK liikmetele tasuta. Lisainfo ja registreerimine kuni 31. oktoobrini: www.epkk.ee või Roomet sõrmus, tel 600 9349

• Piimatoodete turu areng Euroopa Liidus

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Lampros Lamprinakis, Norra Agraarökonoomika Instituut

Christophe Lafougere, GIRA (kinnitamisel)

• Piimaühistute väljakutsed

dadega on aga suuremad investeeringud tehnikale põhjendatud,” selgitab mees. Sel aastal soetatigi uus silokombain, ka teravil­ jatehnoloogia uuendamine on suurematel pindadel majanduslikult põhjendatud. “Juba Panso ütles, et vaja on üks prot­ sent andekust ja 99 protsenti tööd,” teatab Saaremaa parim ettevõtja, milles seisneb tema edu saladus. Kõik tööd tuleb korrali­ kult planeerida, teha ära õigel ajal ja töö­ päevad on enamasti pikemad kui kaheksa tundi. Põlisel Saaremaa mehel on peale juhi­ omaduste ja töökuse ka tubli annus mis­ sioonitunnet, et oma kodukandi elu eden­ dada. Ta on olnud mitu koosseisu Pihtla val­ la volikogu esimees, praegu on volikogu lii­ ge. Postide pere on üles kasvatanud kolm last, äsja maaülikooli lõpetanud tütar Pii­ be on juba agronoomina isa firmas ametis. Tõnu Post on Pihtla vallas suurim töö­ andja, andes alalist tööd ligi 30 inimesele. Põhimõtteliselt ei taha ta Haeska farmi lüp­ siroboteid muretseda, sest siis jääks töökä­ si ettevõttes vähemaks ja kodukandi inime­ sed tööta. “Püüan tegutseda nii, et mul oleks tööd pakkuda ja inimestel oleks võimalik siia­ kanti elama jääda. Mina ei taha majanda­ da nii, et peale minu ja lehmade ei ela siin ühtki inimest, kuna kõik on mujale tööle läi­ nud,” ütleb põllumees. (Maaleht, 29. august)

• Kogemusi ühistulise piimatööstuse arendamisest Uldis Krievars, Läti Piimatootjate Ühistu Trikata

• Eesti piimatootjate majandusnäitajad võrdluses

Marju Aamisepp, Maamajanduse Infokeskus

• Finantsinstrumentide võimalused piimasektoris Madis Reinup, Maaelu Edenamise Sihtasutus

• Piimalehmade taastootmisest Mart Uba, Jõudluskontrolli Keskus

• Biogaasi tootmisel tekkiva digestaadi ja läga väetusomaduste võrdlus Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

Advertisement