Page 11

KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2013”

Konverentsi toetab Euroopa Liit

Kuidas tagada Eesti toidutootjate konkurentsivõime Euroopas? Veebruaris kiitsid ELi riigijuhid heaks ühenduse eelarve aasta­ teks 2014–2020. Septembriks on nõukogu ja Euroopa Parlament jõudnud kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sisulistes küsimustes. Loodame, et peagi tuleb ka parlamendi heakskiit eelarvele. Aasta alguses tundsime rõõmu, et saime eelarveläbirääkimistel tänu aktiivsele sel­ gitustööle oodatust palju parema tulemu­ se. Viimased kuud on toonud rohkem sel­ gust reformitud ühise põllumajanduspolii­ tika rakendamise kohta, mis mind isiklikult teeb murelikuks. Euroopa Liidu pakutu pole ideaalne, kuid annab siiski võimalusi Eesti toidutoot­ mise arendamiseks. Nii näiteks võib eba­ võrdsete toetuste tasandamiseks jätkata si­ seriiklike üleminekutoetuste maksmisega. Samuti lubati määratleda aktiivne põllu­ majandustootja ning ahendada tugitooli­ põllumeeste võimalusi toetuste taotlemisel. Uuel perioodil pakutakse võimalust maksta tootmisega seotud toetust, et loo­ ma- ja taimekasvatussektoris tagada aktiiv­ sele toidutootmisele suunatud ettevõtete konkurentsivõime. Nii uue maaelu arengu­ kava kui otsetoetuste rakendamise üle käi­ vate siseriiklike arutelude valguses tundub, et seni justkui õigel teel olnud rong on tõu­ sul hakanud tagasi libisema ning eeltoodud võimalusi pigem ei soovita kasutada.

Eesti toidutootjate väljakutsed Murelikuks teeb, et Eesti põllumeeste toe­ tused – vaatamata meie toetuste niigi ma­ dalale tasemele – uue perioodi alguses pi­ gem vähenevad kui suurenevad. Riikliku li­ samakse kadumisel on erilise surve all just need tootjad, kes kindlustavad meie toidu­ laua piima, teravilja ja lihaga. Tõsi, ühtse pindalatoetuse eelarve järg­ misel aastal 10% kasvab, kuid see ei kom­ penseeri aktiivsetele tootjatele siseriiklike toetuste ning loomadega seotud maaelu arengukava toetuste vähenemist. Tekkimas on paradoksaalne olukord, et tugitoolipõl­ lumehed ja maaomanikud võivad muigel­ sui tulevikku vaadata, kuid toidutootjad

Loodan siiralt, et uue perioodi põllumajandus­poliitikat kujun­ dades suudame tagasi fookusesse tuua toidutootmise arendamise ja 1,3 miljoni Eesti toidutarbija huvid. Eesmärk peaks olema tõsta kodumaiste toiduainete ja -toorme turuosa import­kauba arvelt.

“Euroopa Liidu poolt pakutu pole ideaalne, kuid annab siiski võimalusi Eesti toidu­ tootmise arendamiseks,” nendib Roomet Sõrmus.

peavad sissetuleku säilitamiseks senisest märksa rohkem pingutama. Eri tüüpi tootjad said seni pindala või loomadega seotult järgmist tuge (loete­ lu pole täielik): ühtne pindalatoetus; kesk­ konnasõbraliku majandamise toetus; eba­ soodsamate piirkondade toetus; veiste kar­ jatamise toetus; piimalehma, veise ja amm­ lehma kasvatamise täiendavad otsetoetu­ sed; põllumajanduskultuuri täiendav otse­ toetus, ja veel mõned väiksemad toetused. Kui analüüsida eri tootmissuundadega tootjate võimalikke toetusi ettevõtte kohta alates järgmisest aastast võrrelduna 2011. aastaga, on tootjaid tabamas päris korra­ lik toetuste langus. Praeguse seisuga maks­ takse ülaltoodud nimekirjast alates järgmi­ sest aastast ainult järkjärguliselt suurenevat ühtset pindalatoetust ning keskkonnasõbra­ liku majandamise toetust, mis alates 2015. aastast tõotab pea poole võrra väheneda. Kui vaadelda läbi toetuste prisma mõnd konkreetset Eestile üsna iseloomulikku 300–1000 ha suurust tootmisettevõtet, kes tegeleb piima-, teravilja- ja segatootmisega ning lihaveisekasvatusega, siis ebameeldiva faktina saavad luubi alla võetud ettevõtted lähiaastatel (võrreldes aastaga 2011) kokku

20–35% vähem pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Halvemal juhul jäävad toetused uue perioodi lõpuni senisest madalamaks. Kaotus on ilmselt suuremgi, kui arvesta­ da ettepanekuid toetuste ümberjaotamise osas esimeste hektarite suunas. Tõsiselt peaks analüüsima, kuidas ma­ japidamiste kasutuses oleva esimese 39 ha toetamine kõrgema määraga mõjutab Ees­ ti põllumajandussektori konkurentsivõi­ met. Maakasutuse struktuuri ja rendimaa­ de suurt osakaalu arvestades on see ettepa­ nek meie liikmetes tekitanud suuri kõhklu­ si. Kas selline meede ei soosi maa aktiivsest tootmisest väljaminemist ja maa rendihin­ dade tõusu?

Maaelu arengukava raha kasutamine peab olema arukas Professor Rando Värnik ütles 26. septemb­ ril Riigikogule peetud ettekandes: “Meie toidutootjad konkureerivad rahvusvahelis­ tel turgudel teiste tootjatega, kelle toetus­ tasemed on kõrgemad. Seetõttu tuleb soo­ dustada tootlikke investeeringuid ettevõte­ tesse, kes loovad riigi mõistes lisandväär­ tust ja aitavad suurendada eksporti. Maa­

elu arengukava vahendid on mõeldud eel­ kõige põllumajandussektori kui toidutoot­ mise elujõulisuse suurendamiseks.” Nõustuda saab ka samal arutelul kõla­ nud Meelis Mälbergi mõttega, et iga euro peab olema suunatud tootlikkuse kasvule, lisandväärtuse suurendamisele ja konku­ rentsivõime tõusule ning tagama jätkusuut­ liku arengu. Paraku tekitavad ebakindlust ka mitmed maaelu arengukavaga seotud plaanid. Põl­ lumajandusettevõtete investeeringutoetus­ te mahtu tahetakse oluliselt vähendada. Läbipaistmatu investeeringumeetme siht­ grupp võib ohtu seada aktiivsete toidutoot­ jate arenguvõimalused. Eelnõust ei paista eelistust pikaajalistele investeeringutele. Loomakasvatajate sisse­ tulekuid ohustab veiste karjatamise toeta­ mise lõpetamine, teraviljakasvatajaid ootab ees keskkonnasõbraliku majandamise toe­ tuse vähenemine. Oleks arukas, kui tasakaalu ja sidusu­ se saavutamiseks vaadeldaks eri meetmete eesmärke ja sihtgruppe arengukava lõikes terviklikult. Ignoreerida ei saa ka muutusi otsetoetuste maksmisel. Loodan siiralt, et uue perioodi põlluma­ janduspoliitikat kujundades suudame ta­ gasi fookusesse tuua toidutootmise aren­ damise ja 1,3 miljoni Eesti toidutarbija hu­ vid. Eesmärk peaks olema tõsta kodumaiste toiduainete ja -toorme turuosa importkau­ ba arvelt. Konverents “Aasta põllumees 2013” on õige koht viimaste arengute analüüsimi­ seks. Usun, et see üritus aitab avada ühise põllumajanduspoliitika rakendamise vali­ kuid ja võimalusi. Oleme konverentsile esi­ nema kutsunud hulga välisesinejaid, et suu­ daksime siseriiklikke otsuseid tehes tunne­ tada ka laiemat rahvusvahelist konteksti.

ROOMET SÕRMUS Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

Advertisement