Page 1

Tänavune aasta põllumees selgub 22. oktoobril peetaval konverentsil

Aasta põllu­mees 2012 RAIVO KÜLASEPP: Väikese tekiga suurt voodit ei kata

Rootsi Põllumeeste Liidu president HELENA JONSSON: Miks meid rõhub odav import?

Lk 2

Lk 13

AASTA PÕLLUMEES 2013 17. oktoober 2013

Põhjus oma rahaasjadega tegelemiseks.

Hea meelega arutame põhjused koos Sinuga läbi! Personaalse nõustamise käigus jõuame lahendusteni, kuidas saaksid oma rahaasju targalt planeerida. Lepi endale sobiv aeg telefonil 1772 või nordea.ee

Koos loome uusi võimalusi Tutvu teenuse tingimustega www.nordea.ee ning vajadusel konsulteeri pangatöötajaga telefonil 1772.


2 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Aasta põllumehe aasta

Põllumeeste ärev aasta

“Möödunud aasta sai omistatud tiitli tõttu tavalisest tihedamalt sisustatud – tuli osaleda põllumajanduspoliitika kujundamisel nii nõukogudes kui ka võtta sõna avalikel üritustel,” tunnistab aasta põllumees 2012 Raivo Külasepp, kes peagi õnnitleb järgmist võitjat.

Loomulikult tuli tiitlivõit mulluselt “Aas­ ta põllumehe” konkursilt mulle üllatuse­ na, sest Eestis on palju väga tugevaid ja tar­ ku tegijaid. Kuna tiitli omistamist kajastati laialdaselt meedias, siis info levis ning selle­ le järgnes õnnitluste laine. Tänu kõigile, kes hea sõna ja sooviga meeles pidasid! Tegelikult oli väga hea meel selle üle, et meie äriühingu toimetamisi ja Eesti aian­ dust laiemalt tähele pandi. Möödunud aasta sai omistatud tiitli tõt­ tu tavalisest tihedamalt sisustatud, sest li­ saks tavatoimetustele tuli osaleda põlluma­ janduspoliitika kujundamisel põllumajan­ duse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) koosseisus ja PRIA nõukojas. Tänavune aasta on põllumajanduspoliiti­ kas erilisem olnud selle poolest, et suur osa ELi järgmise eelarveperioodi jooksul toi­ muvast tuli just selle aasta jooksul selgeks rääkida. Aasta kestel kutsuti ja tuli osaleda palju­ del üritustel – nt nii lõpuaktusel, ettevõtlus­ messil kui ka noortefoorumil Koostöös Maalehega ja klubiga Tartu Maraton said kalendriaasta jooksul teoks projektid Tartu Teatemaraton ja Tartu Nelik­üritus, mis lisasid põllumeheaastale ka veidi sportlikumat alatooni. Lehelugejatele soovitaksin tarbida ees­ timaist põllumajandustoodangut, sest see on Eesti inimestele kvaliteedilt sobivaim ja kindlasti parim võimalus kaasa aidata sel­ lele, et jätkusuutlik elu Eesti maapiirkonda­ des säiliks.

AASTA PÕLLUMEES 2013

Räägitagu mida tahes, praktika on näi­ danud, et elu säilib ja areneb vaid nendes piirkondades, kus on olemas tasuvad töö­ kohad. Positiivne on maaelus kindlasti see, et suurem osa Eestimaast on korda saanud või saamas. Tehtud investeeringute tule­ must võib näha nii hoonete, tehnika ja teh­ noloogia vallas kui ka karjades ja põldudel. Meeldiv on tõdeda, et parimad meist on iga­ ti maailma tasemel ning ei pea mujal maail­ mas ringi liikudes enam silmi maha lööma. Seda kõike oli võimalik täpsemalt koge­ da 2013. aastal “Aasta põllumehe” konkur­

Varasemad tiitlivõitjad 2001 n Raivo Musting, 2001 n Peeter Kibe, elutöö preemia 2002 n Jaak Hinrikus, 2002 n Jaak Läänemets 2003 n Johannes Valk 2004 n Andres Härm 2004 n Aavo Mölder 2005 n Arvo Kuutok 2006 n Kalle Reiter 2007 n Ermo Sepp 2008 n Mati Nurm 2009 n Mart Timmi 2010 n Madis Ajaots 2011 n Avo Samarüütel 2011 n Eino Härm, elutöö preemia 2012 n Raivo Külasepp

si žürii liikmena mööda Eestit ringi liikudes ning ettevõtteid ja talusid väisates. Millega minu meelest Eestis siiani hästi hakkama pole saadud, on regionaalpoliiti­ ka. Sel teemal on palju sõna võetud, para­ ku on tulemus praegu kõike muud kui ra­ hulolu pakkuv. Aiandussektori ootused lähituleviku osas on pragmaatilised. Ootame meiegi, et kõigil ELi ühisturul selles valdkonnas te­ gutsejatel oleks võimalikult võrdsed tegut­ semistingimused. Hetkel mängime justkui kõik sama mängu, ainult et igaüks eri reeg­ lite (toetuste) alusel. Positiivne on see, et põllumajandusmi­ nisteeriumi eestvõttel on asutud koostama aianduse arengukava, milles peaksid sel­ geks saama nii valdkonna eesmärgid kui ka teed nende saavutamiseks. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) 2014–2020 rakendamise suurimaks prob­ leemiks pean mittespetsialistina seda, et mängu alustamisel pole reeglid täpselt kindlaks määratud. Ühiskondliku leppe abil tuleks määratle­ da see osa, mis jääks tootmistegevuse eden­ damiseks, ning osa, mis jääb elulaadi pro­ pageerimiseks. Nõnda tulebki väikesevõitu teki (raha) abil suurevõitu voodit (vajadu­ sed) katta üritada. Ja tulemus on ikka nõn­ da, et kui ühe nurga tekiga kaetud saad, on teine paraku paljaks jäänud.

Peatoimetaja AIVAR VIIDIK 661 3300, aivar.viidik@maaleht.ee Toimetaja SILJA LÄTTEMÄE 661 3315, silja.lattemae@maaleht.ee Keeletoimetaja ENE LEIVAK 661 3311, ene.leivak@maaleht.ee Korrektor MERIKE JÄRVLEPP 661 3372, merike.jarvlepp@maaleht.ee Kujundaja MARI PETERSON 661 3326, mari.peterson@maaleht.ee Reklaami projektijuht KAJA PRÜGI 661 3337, 5665 4138, kaja.prygi@lehed.ee

RAIVO KÜLASEPP

Juba kuraditosin korda on “Aasta põllumehe” konkursi žürii oma suviseid ringsõite teinud ning külastanud parimaid põllumehi nii Võru-, Viru-, Saare- kui Hiiumaal. Eriliselt paistab selleaastane konkurss aga kindlasti silma selle poolest, et kandidaate jagus kogunisti 13 maakonda. Mis tähendab, et tublisid põllumehi ja maaelu edendajaid on jätkuvalt üle Eesti. Millegi poolest on iga konkurss alati eriline. Eelmise aasta vihmasevõitu suvi, mis puhkajaile polnud meeltmööda, tõi põllumehe salvedesse rekordilised viljasaagid ja tänu heale maailmaturu hinnale tunnistas mõnigi, et sai rikkamaks kui ei kunagi varem, siis tänavu iseloomustasid paljud aastat pigem kui keskmist. Aga aastad ei ole vennad mitte ainult ilma, vaid üha rohkem ka globaalse maailmaturu ja selle hinnapoliitika tõttu, milles Eesti põllumees üha rohkem kaasa lööb ja sellest ka sõltub. Olgu viljahinna kõrval selle kujukamaks näiteks väga edukalt toiminud lihaveiseäri Türki, mis aga ühtäkki tugeva tagasilöögi sai ning ka kohalikud lihaveisekasvatajad uusi turge ja ka lahendusi otsima sundis. Usun, et nii nagu talupojatarkus on läbi sajandite eestlastele raskel hetkel abiks olnud, aitab see neid ka moodsal ajal edukalt kestma jääda. Kaugelt üle kodukoha- ja riigipiiride käib ka teema, mis saatis tänavust “Aasta põllumehe” konkurssi nii žüriiliikmete omavahelistes juttudes kui ka aruteludes koos kandidaatidega. Mõistagi oli see ÜPP ehk Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika suunad uuel eelarveperioodil ja toetussummade jaotamine. Raha tekitab alati kirgi, suur raha eriti, aga usun, et ministeeriumi ja tegevpõllumeeste koostöös leitakse konsensuslik ning kõigi jaoks optimaalseim lahendus. Aga lõpetuseks tahan öelda veel ühe eriti positiivse tähelepaneku selleaastaste kandidaatide kohta. Kui varem on mitmel korral tulnud tõdeda, et praeguste tegijate põlvkonna lahkudes on põllumajandustegevuse jätkamine tõsise küsimärgi all, siis seekordsete kandidaatide näitel on eriline heameel veenduda, et järelkasvu pärast neil põhjust muret tunda pole! Edu teile kõigile!

Aivar Viidik Maalehe peatoimetaja

aasta põllumees 2012

Väljaandja AS Eesti Ajalehed Trükk AS Kroonpress Ilmub Maalehe vahel www.maaleht.ee

Toimetuse aadress Narva mnt 13, 10151 Tallinn Maalehe tellimine telefonil 680 4444 või e-postil klienditugi@lehed.ee


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Ain Aasa

3

ja Estonia ime

Üks väheseid kohalike kätte jäänud Eesti suuri põllumajandus­firmasid, Estonia OÜ, on järje­pidevalt mäest üles rühkinud. Samamoodi vaikselt, ent järje­kindlalt, hoiab tüüri juhatuse esimees Ain Aasa. 1990. aastatel seisis omaaegne Nõukogude Eesti piimatootmise lipulaev, osaühing Es­ tonia, valikute ees. Vanamoodi, nagu nõu­ kogude ajal, enam edukalt edasi toimeta­ da ei saanud ja ega peaspetsialistid – too­ na kolmekümnendates eluaastates noored mehed – väga tahtnud ka. Samas andsid nad endale aru, et põllu­ majandus ei ole järskude hüpete valdkond ning et korralike toodangunumbrite ja hea töökultuuriga majandit laiali lammu­ tada ei tohi. Praegu juhivad osaühingut sa­ mad mehed. Vahe on selles, et tänavu tä­ histasid nad riburadapidi 50. sünnipäeva ning et ettevõte on toonasest kolm korda suurem.

Tippu jõudmine “Olen siin Estonias kõik etapid läbi käi­ nud,” ütleb Aina Aasa juhatuse esimehe väikeses kabinetis kerge muigega. “Lapsest peast olin põllutööline, kõik kolhoosi lap­ sed käisid ju peete kõplamas. Siis põllubri­ gadir, osakonna agronoom, juhatuse liige ja juhatuse esimees.” Ain Aasa lõpetas EPA 1986. aastal ag­ ronoomina. Kuigi mees nägi, et igapäeva­ ne kolhoositöö on raske – isa oli Estonias traktorist ja ema farmitööline –, langes va­ lik siiski agronoomia kasuks. Määravaks sai soov tulla tagasi tööle kodukohta. EPA lõputöögi oli väga konkreetne ja Estonia­ ga seotud, käsitledes suvinisu kasvatami­ se agrotehnikat. 2002 sai Aasast ettevõtte juhatuse lii­ ge. 2004. aastal, pärast Peeter Kibe lahku­ mist, valiti ta juhatuse esimeheks. Kui aas­ takümneid oli Estonia OÜ prioriteet olnud piimatoodang, siis nüüd võeti natuke tei­ sed eesmärgid. “Tahtsime, et meie tegevus oleks tule­ muslik, et nii taimekasvatus kui loomakas­ vatus annaks firmale tulu, et teeniksime

raha, saaksime investeerida ja areneda,” selgitab Aasa. “Kui millegagi tippu jõuame, on see boonus, aga mitte eesmärk.” Nii hakati investeerima viljakasvatus­ se: ostma maad ning suurendama põllu­ massiive, mis lõi eeldused moodsa tehni­ ka soetamiseks. Kaasajastati traktoripark ja mullaha­ rimisriistad, osteti uued võimsad kom­ bainid. Nüüd kasvatab Estonia OÜ vilja ligi 5000 hektaril. Teravilja- ja rapsisaakide­ ga on jõutud mitu aastat viljelusvõistluse võitjate hulka ning vilja on jätkunud müüa 9000−10 000 tonni aastas. Kümmekond aastat tagasi ehitas Es­ tonia USA know-how’le toetudes uue pii­ mafarmi, mis oli pikka aega Eesti suurim. Nüüd töötab selle juures ka biogaasijaam. 1998. aastal osteti ära Sõrandu Farm OÜ ning uue aastatuhande algul Kabala Agro. Palju jõudu ja energiat läks sellele, et need korralikult tööle saada. “Kümme aastat tagasi olime noored ja julged, tahtsime oma tegevusvälja laien­ dada, sellepärast ostsime,” meenutab Ain Aasa. “Aga selle eest pidime lõivu maksma: piimatoodang langes ja rahaliselt oli mitu rasket aastat.”

Laienemine on raske Sõrandu Farm majandas väga headel maa­ del: ettevõttele kuulusid Eesti suurimad ja vanimad põlispõllud. Suurim põld, mis sealt tuli, oli 230 hektarit. “Ostes arvasime, et see on kullaauk, aga algul oli see pommiauk,” muigab Aasa. “Põlde oli haritud viletsa tehnikaga, õiget väetamist polnud, sõnnikupatareid seisid põllul hunnikus.” Lisaks tähendas ost nii masinate kui töömeeste koormuse tõusu ja esimehel tuli inimestele selgeks teha, et Sõrandu on firma lahutamatu osa.

2004. aastast Estonia OÜ juhatuse esimehena tegutsenud Ain Aasa peab oluliseks, et ettevõtte tegevus oleks tulemuslik nii taime- kui ka loomakasvatuses.

Veel troostitum oli Kabala olukord. “Seis oli väga halb, madal oli nii piimatoodang kui saagid,” ütleb esimees. “Algul olid ainult võlad, kaks-kolm aastat maksime neid!” Praegu on Kabalas uus farmikompleks, mis Aasale meeldib, sest on piisava suuru­ sega, kompaktne ning tootmisest on hea ülevaade. Ja Kabala Agro lehmad lüpsa­ vad nüüd rohkem kui Estonia omad. Viimased viis aastat on agronoomist juht pühendanud piimatootmisele. “Pean sellest aru saama, mis laudas ja lehma or­ ganismis toimub! See on nõudnud mult pagana palju aega,” räägib Ain Aasa. Prae­ gu juurdleb ta hasartselt selle üle, kuidas lehmi sööta, mismoodi miski mõjub, mis ja miks tulemusi annab. Põhitõde on loomulikult selge: lehm va­ jab piima tootmiseks väga head silo. Ro­ humaid ja külvikorda on Estonias alati au sees peetud. Kui saaks valida, oleks ta ro­ humaade agronoom, et ka see valdkond Estonias tipptasemele viia. 14 tonni mas­ si hektarilt on tema sõnul liiga vähe, ole­ ma peaks üle 20. Ettevõtte tegevusest rääkides kasutavad Estonia OÜ juhid ikka sõna “meie”. Nii ei taha ka Ain Aasa midagi Estonia saavuta­ tust oma teeneks pidada − see on mees­ konnatöö. (Maaleht, 26. september)

Kuhu lähed Sina, on asja ka Gatoril! Metsa, viljapuuaeda, jahile või kalale, lauta või põllule, mäkke või rappa, poodi või rallile, Gator viib sind kergusega kuhu iganes. Vali ise - diisel või bensiin, tegelik nelivedu, roolivõim, suletud jõuülekanne, sõltumatu vedrustus, kaks või neli istet, mahukas veokast, suur tõmbevõime, jpm. Küsi täpsemalt endale sobiva Gatori mudeli kohta oma piirkonna müügimehelt, vaata ka www.stokkeragri.ee.

K A N DIDA AT

Ain Aasa OÜ Estonia

n Järvamaa, Oisu vald n Maakasutus – 10 000 ha. n Teravili 4000, raps 850, rohumaa 3000 ha. n Lüpsilehmi 2200, noorloomi 2200. n Keskmine piimatoodang 9000 kg, piimamüük aastas 19 000 t. n Teravili ja raps – kogusaak 20 000 t, müük 9000 t. n Kaks uut lüpsilauta, kaasaegne põllutehnika, sõnniku töötlemine biogaasijaamas. n Aastakäive 14 mln eurot. n Investeeringud 2004−2013 – 20 mln eurot. n Palgatööjõud – 150 inimest. Esitaja: Eesti Põllumeeste Keskliit


4 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Endel Härm

K A N DIDA AT

Endel Härm Kõlliste talu

juhib moodsat talu

Tänavu 70 aasta juubelit tähistanud Endel Härm peab Põlvamaal perega üle sajapealist piimakarja, soetas lauta lüpsirobotid ega plaani talutöödest niipea kõrvale jääda. “Teeme siin talus kõiki töid kolmekesi – mina, poeg Aivar ja üks palgatöötaja veel lisaks,” räägib Endel Härm. Ehkki soliid­ ses eas peremehel on juustes hõbehalli, on tema rüht sirge, eluaeg füüsilist tööd teinud mees ei suudagi tööta olla ja oma sõnul ei plaani ta veel pensionipõlve nautida. Praeguse talukoha Köstrimäe külas Räpina vallas ostsid Härmid juba 1984. aastal. “Alustasin kahe lehma ja kaheksa hekta­ ri maaga,” meenutab peremees. Nüüd on siinmail mitukümmend aastat tööd rüga­ tud. Kõlliste talu laudas peetakse 112pea­ list lüpsikarja robotlüpsil, lisaks on veel 140pealine noorkari ja maid haritakse mi­ tusada hektarit.

Kolmele inimesele on tööd-tegemist kül­ laga, aga peremees ei nurise. “Enam suu­ remaks piimakarjaga minna ei taha. Ainu­ ke kartus on, et äkki jääme liiga väikeseks. Peaasi et suuremad tootjad meid välja ei sööks,” arutleb Endel Härm.

Mulk Räpina mail Endel Härm on pärit Mulgimaalt SuureJaanist. Ta tuli kunagisse Lahmuse sovhoo­ si mehaanikuks ning hiljem töötas Räpina sovhoostehnikumis aastaid kombaineritraktoristina. Kui oli võimalus hakata talu pidama, sai­ gi Härmist 1990. aastal Kõlliste talu pere­ mees. “Juba kolme aastaga oli karjas 14 leh­

ma, varsti ei mahtunud loomad enam talu­ lauta ära, siis ostsin vana sovhoosi sigala, ehitasin ümber lehmalaudaks,” räägib ta. Kõlliste talu süda on Köstrimäe külas, siin on korras elumaja, kuivati ja enamik ta­ lumaid. Lehmalaut asub seitsme kilomeetri kaugusel. Lauda ühes osas on noorkari, tei­ ses osas vabapidamisel lüpsikari. Ehkki pere kasutab üle 400 ha maad, ei jaksa vanaperemees enam kõike ise harida. Nii ongi 200 ha antud poja firmale. “Aivar on minu peamine abiline ja tugi, ta harib oma maid ja ka minu omi, kasva­ tame rapsi ja teravilja ning saagid on ol­ nud päris head,” kiidab peremees oma poega. Eelmisel aastal saadi siit põldudelt rukki rekordsaagiks 9 tonni hektarilt, üle 6 t/ha on saadud peaaegu igal aastal. Ka nisu saagikus on üle 4 t/ha. Pere on üles kasvatanud neli last, kes kõik elavad kodukoha lähedal ja tulevad hooajatöödel emale-isale appi. Peale nen­ de sirgub Härmide peres kuus lapselast. Üks neist – pojapoeg Marken – omandab samuti põllumajandusharidust. Perenaine Viive enam igapäevase talutööga ei tege­ le. Peremees rõhutab, et ehkki abi on kõi­ gist lastest, on poeg Aivar peamine talutöö­ de jätkaja Kõlliste talus.

Kritiseerib robotlüpsi

“Oleme korraliku talupidamise üles ehitanud ja lapsed elavad ka siin Räpina kandis,” on Endel Härm praeguse elukorraldusega rahul.

Juba 2000. aastate keskel oli Endel Härmist saanud Räpina valla suurim talupidaja. Re­ noveeritud piimakarjalauda juurde ehitati lägahoidla, 2007. aastal monteeriti talulau­ ta kaks DeLavali lüpsirobotit. Need lüpsa­ vad nüüd 112 lehma. “Meie lehmad lüpsavad kuni 8600 kg lehma kohta, aga 10 000-kilogrammist väljalüpsi ma taga ei aja. Peaasi et looma­ de tervis oleks korras,” räägib peremees. Tema karjas lüpsavad lehmad ka kuuendal ja seitsmendal laktatsioonil, vabapidamisel on kari juba ammusest ajast.

n Räpina vald, Põlvamaa. n Piimakarjakasvatus, 112 lüpsilehma aastalüpsiga 8500–8600 kg lehma kohta. n Noorkari 140. n Maad haritakse 240 ha, sellest omandis 180 ha. n Teravili, raps, rohumaad. n Robotlüps, 2 DeLavali lüpsirobotit. n 1 palgatöötaja. Esitaja: Põlvamaa Põllumeeste Liit

Ehkki robotid on tunduvalt hõlbusta­ nud laudatööd, pole Härm siiski praegu DeLavali robotitega eriti rahul. Ta meenu­ tab oma kunagist 2 x 5 kalasaba-lüpsiplat­ si, kus “lehmad olid lüpstud, plats oli puhas, läikis ja säras”. Nüüd on aga Endel Härmi sõnul roboti­ tega päris palju tegemist. Tema robotid lüp­ savad juba viiendat aastat ja süsteemid hak­ kavad tasapisi siit-sealt üles ütlema. “Robot lüpsab küll, aga kui tuleb mõni väike rike, näiteks öösel, siis annab ro­ bot kohe mobiili peale häire ja meil tuleb seitsme kilomeetri kaugusele lauta sõita, et vaadata, mis jälle viga on,” selgitab Härm. “Mõnikord polegi mingit suurt viga, näiteks lehm jättis sabaga sensorile jälje, pühid sel­ le siis südaöösel lapiga ära ja jälle robot töö­ tab, aga uni on rikutud!” Samas on peremehe sõnul aeg-ajalt vaja ka mõni tehnoloogia osa välja vahe­ tada. “Sellised nipet-näpet asjad, väikesed jupid, mis tuleb välja vahetada, on kallid ja tööseisakud takistavad lüpsi,” nuriseb pe­ remees. Härm lisab, et hea meelega palkaks ta ro­ botlauta ööpäevase valve, aga talul nii palju jõukust ei ole, peab oma perega läbi ajama. Põlvamaa Põllumeeste Liidul jagub selle talupere kohta vaid kiidusõnu. “See pere on ehe näide maainimeste töötahtest, südikusest ja tarkusest. Härmide perekond on meie piirkonna au ja uhkus kohaliku ettevõtluse edendamisel,” iseloo­ mustas Põlvamaa Põllumeeste Liidu juhatu­ se esimees Karin Sepp Kõlliste taluperet, kui esitas Endel Härmi kandideerima tänavuse­ le “Aasta põllumehe” konkursile. (Maaleht, 15. august)

LuMeSAhAd

Esisahad harjad paLgihaaratsid ruuLLihaaratsid ruLLpiigid Liivapuisturid paLgihaaratsid puuLõhkujad Big-Bag koti tõstja tõstEkahvLid

koMpAkTLAAdurId

AS SAMI, Harjumaa, TuleTel 20.670 Tel 670 9040, 9621, 2732 AS SAMI, Saue,Saue, Tule 20. 9040, 670670 9621, 528528 2732

www.sami.ee www.sami.ee


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Kalmer Kasvand rajas istanduse

5

Halika õunatalu peremees Kalmer Kasvand on rajanud koos perega Räpina valda tänapäevase õunaistanduse, kus 22 hektarilt jõuab kodumaisele turule üle saja tonni lauaõunu. “Eestis on õuntele turgu küll, me ei jõua nii palju toota, kui nõutakse,” kinnitab talu pe­ remees Kalmer Kasvand. Räpina vallas Halika õunatalus on roh­ kem kui kümnele hektarile rajatud uus is­ tandus, kus põhisordid sirgetes ridades kas­ vamas – nii kaugele, kui silm ulatub. Istandikke on OÜ Halika Õunatalu raja­ nud nelja kohta, sealhulgas taastanud ku­ nagise Räpina aianduskooli Kuuksi aia. Nendes aedades on aasta ringi tööd kogu perel. “Peame investeerima viis aastat ette. Kui uue õunasordi katsetusele võtame, peame ette hindama, kas turg võtab selle vastu K A N DIDA AT

Kalmer Kasvand

OÜ Halika Õunatalu

n Räpina vald, Põlvamaa. n Õunakasvatus 22 hektaril, umbes 50 õunapuusorti. n Uute õunasortide testimine Eesti tingimustes. n Aastatoodang 100 t õunu, millest 75% on kvaliteetne lauaõun. n Õunamüük Tallinnas Nõmme turul ja Tartu Taluturul ning laatadel, eraettevõtetele, restoranidele ja koolidele. n Nüüdisaegne mahlaõuna ja mahla säilitamise külmkamber. n Kasutusel ainulaadne õunapuude lõikamise stiil, mis tagab igaaastase saagikandvuse ja vähendab taime­ kaitsetöid. n Pereettevõte, üks palgatöötaja. Esitaja: Eesti Aiandusliit

või mitte, muidu on see uppunud investee­ ring,” sõnab Kalmer Kasvand. Ta selgitab, et õunakasvataja peab lisaks puude hoolda­ misele, uudsele lõikusele, korjamisele ja säi­ litamisele tegelema ka tarbija maitse-eelis­ tustega. “Eestlase lemmikõun on ‘Kuldrenett’, kuid väga head sordid on ka näiteks ‘Ligol’, ‘Lobo’, ‘Orlik’, ‘Liivika’,” rõhutab peremees, kes väsimatult võtab katsesse uusi ja huvita­ vaid õunasorte, et proovida, mis on parima säilivusajaga ja maitsevad kõige paremini. Praegu katsetab ta, kuidas Soomes ja teistes Euroopa riikides aretatud õunasor­ did Eesti tingimustes kasvavad ja kohane­ vad, sest tema suur unistus on kaasajastada Eesti õunakasvatus ning viia see taas tõu­ suteele.

Teistmoodi õunaaiad Kui Kasvandite pere otsustas hakata ela­ tist teenima õunakasvatusega, uskusid sel­ le äri edusse vähesed, sest heal saagiaastal läheb paljudes koduaedades õunasaak liht­ salt kompostiks. Ometi on see pere kümne aastaga tõesta­ nud, et visa töö, uuenduslike võtete ja pide­ va enesetäiendamisega tuleb ka edu. “20 aastat oleme otsinud sobivat toot­ misharu: pidasime sigu, kasvatasime mait­ setaimi ja lausa 15 aastat maasikaid. Otsisi­ me, kuidas siin Põlvamaal ellu jääda ja tööd leida, lõpuks jõudsime õunakasvatuseni,” räägib Kalmer Kasvand. Just õunakasvatu­ ses leidis peremees lõpuks südamelähedase ala, kus sai ühendada töö ja hobi. “Õunakasvatuses on tohutult võimalusi areneda,” räägib Kasvand. Halika õunatalu istandikes hakkavad silma teistmoodi puu­ võradega, tiheda istutusega ja traaditoestu­ sega õunapuude read, otsekui oleks sattu­ nud kuhugi Kesk-Euroopa istandusse. Puud on madalamad, ei kasva kõrgusesse, oksad painduvad allapoole. Nii saavad õunakorja­ jad redeli abita viljad kergesti kätte. Massilist oksalõikust tegi Kasvand vii­ masel aastal elektrikääridega, käsitsi läks nii suures aiandis raskeks. Suurtel pindadel

Halika Õunatalu aedades on tööl kogu Kasvandite pere. Vasakult: Lauri, pereema Ille, peremees Kalmer ning Alari ja Henri.

on välja töötatud konveierlõikus, kus jagub tööd kogu perele. “See on Eestis uudne õunakasvatusmee­ tod, rakendasime seda esimesena 2003. aastal,” selgitab peremees. Moodsamad puuvõrade lõikamise võtted on ta omanda­ nud koolitustel Euroopa õunaaedades. Uues aiandis kasvab ühel hektaril 1600 puud. Siia istutatakse üha uusi sorte, et tes­ tida nende tootlikkust, samuti säilivusaega külmhoones. Kuuksi aias kasvab seitsmel hektaril um­ bes 3000 puud. Siin on traditsioonilisemad sordid: ‘Sügisjoonik’, ‘Kuldrenett’, ‘Antonov­ ka’, ‘Talvenauding’, ‘Valge klaarõun’, ‘Tellis­ saare’ jmt.

Aiatööl kogu perega Pereema Ille on diplomeeritud aiandus­ agronoom. Pereisa Kalmer töötas varem traktoristi-masinistina, ent nüüdseks on ta omandanud koolitustel kõige moodsamad puuviljanduse võtted.

Kolm poega on jõudumööda abiks. Lauri on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja töötab Halika õunatalu juhatajana. Alari omandab maaülikoolis bakalaureusekraa­ di ja juhib aiandustalust eraldunud firmat OÜ Fruitec Mets. Henri on lõpetanud Mii­ na Härma gümnaasiumi ja õppinud kitar­ rimängu, plaanib küll minna mõneks ajaks oma bändiga Soome, aga kitarrimängu kõr­ valt lööb aianduses innukalt kaasa. “Juhendan kõiki oma poegi. Olen ise väga palju õppinud ja ennast täiendanud. Neid vigu, mida ise omal ajal tegin, ei tohi pojad korrata,” teatab peremees. 2001. aastast käivad siin õppe-ekskur­ sioonidel ja praktikal ka Räpina aiandus­ kooli õpilased. Talu on MTÜ Piiriveere Liider toetuse­ ga rajanud ka moodsa mahlaõuna ja mah­ la säilitamise kambri. Pere plaanib soetada LEADERi abiga ka mahlavalmistamise ag­ regaadid. Halika Õunatalu mahl peaks tu­ lema müüki 2015. aastal. (Maaleht, 25. juuli)


6 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Endel Leius kasvatab Palvemaja talus Endel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel. “Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa,” selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja. Nüüd on Tea ja Endel Leius aastaküm­ netega rajanud siia eeskujuliku talumajapi­ damise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toode­ te müügiks. Müügipunktis on otsekui näitu­ sel rivis küülikunahast kotid, muhvid, ves­ tid, papud ja mänguasjad, mida osavate näppudega perenaine on valmistanud.

Üle kümne aasta küülikukasvatust “Kasvatame aastas umbes tuhat küülikut. Töötame abikaasa Teaga kahekesi, vajadu­ se korral käib tütar perega abiks,” räägib peremees. Taluõue on ehitatud nüüdisaeg­ sete seadmetega väliköök, kus saab valmis­ tada küülikulihast toite. Otse värava kõrval on aga rivis mitu näi­ dispuuri, kus eri tõugu pikakõrvalised kar­ vapallid on kõigile vaatamiseks välja pan­ dud, sest tõufarmi võõraid ei lasta. Nimelt pakub Palvemaja talu ka turismiteenust. Siia tallu tulevad kooli- ja lasteaialapsed küülikuid uudistama.

“Kasvatame küülikuid 2000. aastast peale. See pole lihtne töö, enne tuli selgeks teha nii küülikukasvatuse põhitõed kui ka tõud,” selgitab peremees. Koos perenaise Teaga õppisid nad koolitustel lihakäitlemist ja töötlemist, tapahügieeni ja loomade alg­ töötlemist, sest eesmärk oli rajada tallu ka oma tapamaja. “Algul saatsin nahad Taani Kopenhaage­ ni oksjonile, aga kuna hinnad läksid seal alla, tuli üle minna lihatõugudele. Perenai­ ne hakkas ise nahast tooteid valmistama ning meie liha ja lihatooteid turgudel müü­ ma,” räägib peremees. Kunagine talulaut kohandati küülikufar­ miks, kus korraga on üle 400 küüliku – nii tõu- kui lihaküülikuid. Kokku kasvab siin farmis üheksa eri tõu­ gu loomi. Puurides karglevad ringi califor­ nia, suur hele hõbeküülik, rex, viini sinine, tšehhi albiino, tšintšilja hiidküülik jm tõu­ gu pikk-kõrvad. Põhikarjas ongi tavaliselt 40 tõuküüli­ kut, neist saadakse aastas umbes tuhat liha­ keha. Tulevikus on plaanis farmi laiendada. Kuna talul on omandis vähe maad, ka­ sutatakse heinategemiseks rendimaid. Loo­ madele antakse ette heina, maisi, otra, rap­

“Meie küülikuid käivad lapsed vaatamas ja silitamas, liha tellitakse kõige rohkem aga jaanipäevaks ja jõuludeks,” räägib Endel Leius.

sikooki, samuti porgandeid, söödapeeti, õunu, lisaks on veel Farmplanti jõusööt. Värske vesi tuleb automaatjooturitest.

Avas moodsa tapamaja Eelmise aasta lõpus avas pere otse talu­ õues moodsa tapamaja. Ettevalmistusi tea­ vitatud tapamaja avamiseks tuli teha ligi

kuus aastat. Oli vaja end koolitada, tellida tapamaja plaan, mis kinnitati veterinaar- ja toiduametis, alles siis sai peremees ehita­ ma hakata. Nüüd pääseb tapamajja ristsaastumise vältimiseks kahest uksest – eraldi nn musta ja puhtasse tsooni. Tapamajas on kolm ruu­ mi: kogumisruum, taparuum ja liha käitle­ mise ruum koos jahutuskambriga.

Sulev Matto pakub Hiiumaal parimat Sulev Matto piimakarjas Hiiumaa Agros lüpstakse Eesti parimat piima, mida müüakse toorpiimana kohalikele elanikele Kärdla kaupluses.

“20 aastat tagasi läksin Saksamaale, tööta­ sin sealses farmis sulase ja õpipoisina. Mä­ letan, kuidas sakslasest farmiomanik tegi oma lõaspidamislaudast vabalauda, laskis lehmad lahti ning lüpsiplatsile lüpsma, see oli toona uus asi. Nüüd – 20 aastat hiljem – on ka minul oma vabapidamislaut,” teatab Sulev Matto. Oleme Kärdla lähistel Ala külas Hiiumaa Agro rekonstrueeritud Ala farmis, kus farmi ühes osas nosivad piimalehmad vabapida­ mislaudas, teises osas on noorkari. Matto on renoveerinud-uuendanud vana hoonet juba mitu aastat, nüüd on loo­ madel avaramad võimalused, kaasaegsed pidamistingimused. Söödarobot suristab vaikselt ühest lauda äärest teise, lükates loomadele silo ette. Loomadel on oma jalu­ tusala, samuti sügamisharjad, neid lüpstak­ se kalasaba-lüpsiplatsil. “Nüüd on kogu mu kari selles farmis, kokku 136 lüpsilehma – see ongi Hiiumaa suurim piimakari,” teatab Sulev Matto. Uues laudas on vähem töötajaid, nädalava­ hetustel ja koolivaheajal on peremehe suu­ reks abiks ka tütred Johanna ja Anette.

Lüpsab parimat piima

“Minu parimad abilised kõikidel töödel on tütred Anette ja Johanna,” kiidab Sulev Matto oma tütreid.

Hiiumaa põllumees ei aja piimakarjaga taga lüpsirekordeid, vaid keskendub oma sõnul pigem piima kvaliteedile. Kui lehmad lüp­ sid varem 6000 kg lehma kohta aastas, siis nüüd on aastalüps tõusnud 6900 kg-ni.

“Meie karjast tuleb hea puhas piim, siin on kõige vähem somaatilisi rakke, aga somaatiliste rakkude arv näitabki piima kvaliteeti,” selgitab põllumees, mille poo­ lest nende piim parim on. Nii on Jõudluskontrolli Keskus tunnis­ tanud Hiiumaa Agro OÜ piimakarja piima juba kaks aastat järjest parimaks enam kui sajapealiste piimakarjade seas, andes firma­ le ka sellekohased tunnistused. Sulev Matto naljatleb, et kui nad nüüd ka kolmandat aastat järjest kvaliteetseima piima tunnistuse saavad, siis see on küll tubli rekord, mismoodi hiidlaste lehmad mandri omadele maitsva piima tootmises ära teevad.

Toorpiim otse kraanist Põllumehe sõnul ei saagi Hiiumaal taga ajada mahtusid, seda juba tingituna saare väheviljakast pinnasest. Siin tulebki kes­ kenduda nišitootmisele, milleks nende pu­ hul on piima kvaliteet. Ka peavad lehmad Matto laudas vastu hoopis kauem kui tavapäraselt – 2–3 lak­ tatsiooni asemel on siin karjas juba juba 6.–7. laktatsioonil lüpsvaid lehmi. “Eesti põllumees ei saa enne rikkaks, kui tal leh­ mad laudas kauem lüpsma jäävad,” rõhu­ tab peremees. Maid on tal omandis 600 ha, seal kasvab teravili, osa on rohumaad. “Meil mais ei kasva, oma sööt lõppes juba kevadel. Märtsist saati oleme ostusöö­


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

küülikuid Kogu sisustuse soetamiseks koos jahu­ tuskapiga on saadud LEADERi toetust. Li­ hakehad pakitakse tervelt vaakumpakendi­ tesse ja müüakse. Nii jahutatud kui suitsutatud liha säili­ vusaeg on vaid seitse päeva, nii et liha too­ detakse peamiselt ettetellimustega, konser­ vide säilivusaeg on aga kolm kuud. Tänavu kevadel avati ka taluköök ja väli­ köök, kus saab suitsutada küülikuliha ja val­ mistada konserve müügiks. “Minu tapamaja vastab täielikult euro­ nõuetele. Nüüd tohin kodus küülikuid tap­ pa ja lihakehasid nii jahutatult, suitsutatult kui ka konservidena müüa,” teatab pere­ mees. Palvemaja talu küülikuliha saab osta Tar­ tu Lõunakeskuse taluturult. Pere käib too­ teid müümas ka laatadel ja turgudel, lisaks müüakse tooteid ka ettetellimisel otse ko­ dust. “Kogu küülikuliha ostetakse ära, kätte ei jää midagi. Eriti suur on nõudlus just jõulu­ de ajal,” ütleb peremees. Nii askeldabki Leiuste pere usinalt oma farmis: kasvatavad, töötlevad ja müüvad, li­ saks võtavad vastu turismigruppe. Pereme­ he sõnul hakatakse tehtud investeeringuid alles sel aastal tasa teenima. “Nüüd hakkab ka natuke kasumit tulema,” nendib pere­ mees. Samas teeb Leiuste peret nõutuks see, et küülikuid ei taheta tunnistada põllumajan­

piima dal, sest meil ei olnud nii palju rohumaid, et oma karjale piisavalt sööta varuda,” toob Matto esile igapäevaraskused. Et hea piima maitse niisama raisku ei lä­ heks, on Sulev Matto sõlminud koostööle­ pingu Hiiumaa Tarbijate Ühistuga. “Olime Eestis esimesed, kes hakkasid otse kauplustes toorpiima müüma. Esime­ ne piim jõudis laudast poodi juba 2011. aasta jaanuaris,” räägib Matto. Tarbijate ühistu auto käib kolm korda nädalas Ala farmis piimal järel, see veetak­ se otse poodi ja müüakse kliendi taarasse. Mõni ostab ka 10 liitrit korraga. “Inimesed ütlesid mulle kohe, et ära pane piimaautomaati üles, sest siis läheb hind liiga kõrgeks,” teatab Matto, et vastu tulles kohalike elanike soovidele ta nii tegi­ gi. Ei mingit piimaautomaati, piima hoidmi­ seks kasutatakse spetsiaalset roostevabast terasest pütti, kus piim seisab külmkamb­ ris ja kraanist keerates valatakse liitri kau­ pa otse ostja piimanõusse. “Minu piimapütt on kui õlleankur, ja väga armas on, kui mõni ostja laseb piima valada otse plastist õllepudelisse,” naerab Matto. Alla nelja tonni pole ta poes toorpii­ ma kunagi müünud, parim müük on olnud üheksa tonni kuus. Suur osa Hiiumaa Agro piimast läheb ka Saaremaa piimatööstusele. Piimatootja nendib, et suurt vahet hin­ nas ei ole, kas piim läheb Saaremaa tööstu­ sesse või kauplusele.

K A N DIDA AT

Endel Leius

Palvemaja talu

n Sõmerpalu vald, Võrumaa. n Küülikukasvatus, põhikari 40, 9 tõugu, 1000 küülikut aastas. n Teavitatud küülikutapamaja. n Küülikuliha müük 2,5 t: jahutatud liha, suitsuliha, lihakonservid. n Küülikunahad ja küülikunahast toodete müük. n Õpitubade korraldamine, küülikukasvatuse tutvustamine. n Maad on omandis 2 ha, rendimaad 13 ha. Esitaja: Maaleht

dusloomadeks ja küülikukasvatajad ei saa riiklikke toetusi. Peremees Endel Leius rõhutab, et tõu­ küülikud on väga kallid, nad peavad neid ostma välismaalt, nii Saksamaalt kui ka Hollandist. “Oleks väga tore, kui kasvatajad saaksid tõuküülikuid osta väikese riikliku toetuse­ ga,” teeb ettepaneku Endel Leius. Palvemaja talu on liitunud projektidega “Uma meki toidutee” ja Võrumaa “Muhe ja mahe”. (Maaleht, 8. august)

K A N DIDA AT

Sulev Matto

Hiiumaa Agro OÜ

n Pühalepa vald, Hiiumaa. n Piimakarjakasvatus, 136 lüpsilehma, 147 noor­ looma. Aasta­lüps 6900 kg lehma kohta. n Toorpiima müük Kärdla kaupluses. n Maad on omandis 600 ha, teraviljakasvatus ja silo­ valmistamine. n Palgatöötajaid 5. n Rekonstrueeritud vabapidamisega laut, kaasaegne tehnoloogia põldudel. Esitaja: PRIA

“See, et ma müün omakandi inimestele toorpiima, on minu jaoks põhimõtte küsi­ mus. Need on kõik tuttavad inimesed, kes purkidega ostmas käivad, ma ei saa sellest enam loobuda,” arutleb Sulev Matto, et mingit suurt kasumit ta otsemüügiga taga ei aja. Matto meenutab raskeid aegu mõni aas­ ta tagasi, kui piimaliitrist maksti 10 senti. “Kolleegid Saksamaalt naersid siis, et kas tõesti 10 sendi pärast panete loomale masi­ nad alla. Aga me töötasime edasi, ei viinud kõiki lehmi kombinaati, sest peamine ees­ märk oli ellu jääda. Nüüd tegutsevad pea kõik Hiiumaa piimatootjad edasi, vaid kaks tootjat on vähem,” räägib ta. (Maaleht, 1. august)

7


8 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Kalmer Märtson edendab seakasvatust

OÜ Hinnu Seafarmi juhataja Kalmer Märtsoni hinnangul võiks Eestimaale rajada kodumaisel kapitalil lihatööstuse, et põllumehed ei peaks nii palju sõltuma sealiha ekspordist. “Meil on täistsükliga seafarm, toodame kõik oma loomad ise, pidevalt on lautades 12 000 siga, põrsaid sünnib juurde, elussi­ gu müüakse välja, tühje loomakohti prak­ tiliselt ei olegi,” räägib Hinnu Seafarmi ju­ hataja Kalmer Märtson. Hinnu Seafarmist eksporditakse elussi­ gu peamiselt Leetu, Lätti, Poolasse. “Olen kindel, et tänavu pole ükski sea­ kasvataja kasumisse saanud, sest seali­ ha börsihinnad on kogu Euroopa Liidus praegu väga madalad,” rõhutab Kalmer Märtson.

Harjunud vastutama Kalmer Märtson juhib koos abikaasa Ulve­ ga Kuusalu vallas seakasvatust, kus reno­ veeritud seakasvatuskompleks laiub 8 hek­ taril ja tööd saab kohapeal 27 inimest. Hinnu Seafarm on Eesti kapitalil ette­ võte, kus enamusosalus on Märtsonite pe­ rel. Nüüd kus seakasvatuses on keeruli­ sed ajad, teavad vaid asjaosalised ise, mil­ K A N DIDA AT

Kalmer Märtson Hinnu Seafarm OÜ

n Kuusalu vald, Harjumaa. n Seakasvatus täistsükliga, 12 000 siga. n Tunnustatud tapamaja, sealiha ja elussigade müük, enamikus eksport. Aastas müüakse umbes 22 000 siga. n Maad on omandis 8 ha. n Renoveeritud laudad, kaasaegne tehnoloogia. n 27 töötajat. Esitaja: Maaleht

list närvikulu, töökust ja ennastsalgavust nõuab nii suure ettevõtmise edendamine. Seafarmi juhataja Kalmer Märtson on tagasihoidlik ja napisõnaline, oma sõnul ei vaja ta avalikkuse tähelepanu. Mees, kes teeb pühendunult igapäevast tööd, on har­ junud ka kõige keerulisemast seisust välja­ pääsu leidma ja piirkonna heaolu eest vas­ tutama. Lisaks eraettevõtlusele on Kalmer Märtson seotud Kuusalu valla juhtimi­ sega 1993. aastast: teda on kolmel kor­ ral valitud volikogu esimeheks ja ta on ol­ nud ka mitu aastat vallavanem, praegu on Märtson vallavalitsuse liige. “Vallaelu on mulle sama oluline kui minu ettevõte,” teatab mees ise. Kuusalu kanti tuli pere pärast Eesti Põl­ lumajandusakadeemia lõpetamist, sest siin on pereema Ulve lapsepõlvekodu. Kalmer lõpetas põllumajanduse mehhaniseerimi­ se eriala ja Ulve veterinaaria eriala. Koos asuti tööle Kuusalu kolhoosi 1989. aastal. Kui 1993 kolhoos reorganiseeriti, erastati ka seafarm ettevõtte töötajatele, enamus neist töötab tänaseni samas firmas. Märtsonid on aastatega rajanud kunagi­ se kolhoosi sigala baasil kaasaegse tehno­ loogiaga seakasvatuse, kus suuremate re­ noveerimistega alustati 1998. aastal. Renoveeritud lautades on automaatne söötmine, arvutijuhtimisel ventilatsiooni­ seadmed, põrsaste boksides põrandaküte ja lautu köetakse sõnnikust saadud sooju­ sega maasoojuspumpade kaudu. Firmal on nõuetele vastav tapama­ ja, kus tapetakse kuus 300–400 siga. Enamik müüakse rümpadena Tallin­ na lihapoodidele. Tellida saab ka põr­ said grillimiseks või ahjupraeks. 1500– 1700 siga läheb elussigadena ekspor­ ti, varem Venemaale, nüüd Leetu, Lätti, Poolasse. Ulve ja Kalmer Märtson on pälvinud aasta seakasvataja tiitli 2004. aastal.

“Tööd on kõvasti tehtud, vaeva nähtud ja tulemused on olemas. Praegu veel ei kahetse, et valisin seakasvatuse,” ütleb Kalmer Märtson. Ta loodab, et madalseisus tootjahinnad hakkavad ometi kord tõusma.

Lautade rekonstrueerimised on olnud võimalikud tänu investeeringutoetuste­ le, muid toetusi seakasvatuses ei ole. Oma probleemidest on seakasvatajad põlluma­ jandusministeeriumis korduvalt rääkinud ja nüüd loodavad nad uue maaelu arengu­ kava (MAK) peale, rasket olukorda leeven­ daks emisetoetuse maksmine.

Rajame oma lihatööstuse Venemaa sulges eelmise aasta märtsikuus piiri Eesti sigade ekspordiks, viidates sel­ lele, et Euroopa Liidu seafarmid ei vasta elussigade ekspordi nõuetele. Selline keeld on nüüd poolteist aastat kehtinud ja viinud meie seakasvatuse raskesse seisu. “Eelmise aasta aprillist kuni selle aasta juulikuuni töötasime pidevalt kahjumiga. Käesoleva aasta augustis suutsime teenida väikese kasumi, septembrist hakkasid hin­ nad jälle langema. Mis edasi saab, ei tea veel täpselt – tootmist lõpetada ei tahaks,” räägib Märtson.

“Eesti lihasektor on jagunenud, suur osa sektorist on Soome talunike ühistute käes,” viitab Märtson, et nii Valga kui Rakvere li­ hakombinaadid ei kuulu praegu Eesti liha­ tootjatele. Neid lihakombinaate varustavad nen­ de oma süsteemis tegutsevad seakasvata­ jad. Samas ülejäänud seakasvatajad pea­ vad oma toodangule ise uusi turge otsima, sest kohalikud tööstused nende liha vastu huvi ei tunne. Nii arutleb Kuusalu valla ettevõtja, et seakasvatajad võiksid teha omavahel suu­ remat koostööd ja rajada katusorganisat­ siooni Eesti Tõusigade Aretusühistu juur­ de oma lihatööstuse, kuhu ühistu liikmed saaksid elussigu saata. “Sigade tapavõimsust Eestimaal jätkub, aga kindlasti elaksid seakasvatajad natuke paremini, kui meil oleks oma ühistuline li­ hakombinaat ja käivituks söödakomponen­ tide ühisostud,” innustab Kalmer Märtson tootjaid koostööle. (Maaleht, 10. oktoober)

VALTRA TEHASEGARANTII 4 AASTAT!

Pakkumine kehtib kuni 15. novembrini. Kiirusta! Tehnika 8, 72213 TÜRI tel 384 6671, faks 384 6670

MÜÜK: Toomas Jürgen, 504 8564 MÜÜK: Janek Rannama, 5302 4858 MÜÜK: Kristo Glase, 5306 9657

Tartu mnt 56, ÜLENURME tel 736 7720, faks 735 2222

MÜÜK: Andres Kontse, 515 4355 MÜÜK: Urmas Sarja, 514 3163 MÜÜK: Tarmo Toover, 5333 5170

Külasta meie kodulehte www.taure.ee ja www.valtra.ee!


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Jane Mättik:

Noortel tasub maal elada

Kuusiku talu perenaine Jane Mättik Harjumaalt peab lihaveiseid, kasvatab kolme last ja õpib samal ajal Eesti Maaülikooli magistriõppes. “Mingil juhul ma linna tööle ei läheks!” tea­ tab Jane Mättik. Ta selgitab, et siis peaks raiskama päevas paar-kolm tundi Tallinna tööle sõiduks, lisaks sõidukulu, ja oma pe­ ret suurt ei näekski. “Nüüd on mul kodu ja töö koos, mulle meeldib see eluviis, sest olen saanud hoo­ pis rohkem ka lastele pühenduda,” räägib hakkaja perenaine.

Laste kõrvalt magistriks Jane ja Elmar Mättik on aastatega rajanud Rookülla oma talu, kus nad on FIEd ja ta­ lutööd-tegemised omavahel ära jaganud. Peremehe põhitegevus on teraviljakasvatus ja rohusöötade tootmine. Perenaise hooleks on üle saja lihaveise – kõik tõupuhtad aber­ diin-angused, lisaks peetakse oma lustiks nelja hobust. Jane on Rookülas üles kasvanud, lapse­ põlvekodu on praegusest talust mõnesaja meetri kaugusel. Pärast Alavere põhikooli lõpetamist õppis Jane Kehra keskkoolis, see­ järel tudeeris aasta Tallinna Pedagoogikaüli­ koolis, õppides kehakultuuri. Siis abiellus ja jäi aastateks lastega koju. Kuusiku talu, kus nad elavad, on abikaasa Elmari kodu. Selle kunagise tööliste elamu ostsid El­ mari vanemad 1983, hiljem erastati juur­ de maid. Nüüd on see renoveeritud huba­ seks kahepereelamuks, elatakse kõrvuti El­ mari venna perega. Siinsamas lähedal on ka masinakuur ja viljakuivati, kaugemal karja­ maal nosivad loomad rohumaadel.

9

Jane Mättik püüab oma lihaveiseid hooldada nii, et nad kestaksid karjas kaua. Ka tema magistritöö Eesti Maaülikoolis on seotud lihaveistega.

“Õppisin aasta Säreveres hobusekasva­ tust ja sain sealt kutsehariduse ning põl­ lumajandustootja kolmanda kategoo­ ria,” räägib Jane. Sellele järgnes maaüli­ kooli bakalaureuseõpe põllumajanduset­ tevõtte majandamise alal. Praegu on Jane magistrant. “Olen olnud 15 aastat kodus ja kasvata­ nud kolme last. Laste kõrvalt läksingi õppi­ ma ja alustasin 2008. aastal ka oma ettevõt­ lusega,” selgitab Jane Mättik. KANDIDAAT

Jane Mättik FIE Jane Mättik

n Kuusiku talu, Anija vald, Harjumaa. n Lihaveisekasvatus, üle 100 aberdiin-anguse. n Tõuloomade müük Eestisse ja Lätti, liha­ loomade müük Türki. n Omandis 100 ha maad, rendimaid on u 250 ha. n Teraviljakasvatus 150 hektaril, rohumaade hooldamine. n Kaasaegne põllutehnoloogia. Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Mättikute vanim poeg, 18aastane Kaa­ rel õpib Olustvere teenindus- ja maamajan­ duskoolis põllumajanduse eriala teisel kur­ susel. Vanemate sõnul on ta suurim abili­ ne talutöödes. 14aastane Anett ja 10aasta­ ne Mattias käivad Alavere koolis. “Sõidan juba teist aastat Tartu vahet, ma­gistriõppes on päevaõpe. Tahan magistri­ kraadi kätte saada, pingutan, et saada uusi teadmisi ja laiendada silmaringi,” kinnitab söakas pereema, kel jagub sihikindlust iga­ päevatööde kõrval teaduskraadi omandada. Magistritöö teema on kultuurrohumaa­ de ja püsirohumaade võrdlev uuring. “Teen võrdlevaid katseid, kui palju võtavad liha­ veised kaalus juurde looduslikel rohumaa­ del, kui palju rajatud rohumaadel ja kui pal­ ju erineb seetõttu nende kaaluiive,” selgitab Kuusiku talu perenaine.

Valis lihaveised Kuusiku talu alustas omal ajal T-25 traktori­ ga, kasvatati natuke teravilja, lisaks oli kar­ tulimaa, Elmari ema pidas ka piimakarja. Elmar hakkas FIEna tegutsema 2001. aas­ tal, Jane alustas FIEna 2008. Nüüd on taluõu uusimat tehnikat täis. Investeeringutoetustega on soetatud trak­ tor Case, lisaks kaasaegne söödatootmisteh­ noloogia ja loomakasvatuseks vajalik inven­ tar – kogumisaiad, kaal, puur. Mättikud, kes on kokku ostnud umbes 100 ha ümberkaudseid maid, leidsid, et osa rohumaid on nii madala boniteediga, et

neid ei tasu vilja alla panna. Nii toodigi tal­ lu esimesed aberdiin-angused. 2009. aastal taotles Jane noortaluniku toetust ja soetas veel 35 aberdiini. Nüüd ongi lihaveisekari perenaise hoole all ja kujunenud tema põ­ hitööks. Kuigi ta ei kartnud lihaveistega alusta­ da, on tulnud ise väga palju juurde õppida ja teistelt kasvatajatelt teadmisi omandada. Praegu on Jane Mättik Eesti Lihaveisekas­ vatajate Seltsis juhatuse liige. Lihaveisekasvatus on Jane sõnul kehva­ del maadel hoopis tulusam kui teraviljakas­ vatus, selliseid rohumaid on kasulikum vää­ rindada läbi lihaveiste. “Mul on iga loom arvel, olen väga kohu­ se­tundlik ja püüan veiseid hooldada nii, et nad kestaks karjas kaua,” teatab Jane, kes pühendunud lihaveisekasvatajana kinnitab, et lihaveistega on tööd palju, alates poegi­ mistest ja söötmisest kuni müügitööni välja. Mättik müüb nii sugupulle kui lehmi­ kuid peamiselt Eestisse, aga müügiks on läinud tõuloomi ka Lätti ja lihaloomi Türki. Noor ettevõtja kummutab eksiarvamu­ se, justkui oleks lihaveiste kasvatamine ime­ lihtne. Tema sõnul nõuab lihaveiste pidami­ ne nii aega, teadmisi kui pühendumist, mui­ du tulemust pole ning kasumisse ei jõua. “Vale on arvata, et ostan lihaveised, pa­ nen võssa elama, annan natuke süüa ja küll see kasum ka tuleb. Tegelikult nõuab liha­ veiste pidamine palju hoolt ja vaeva,” rõhu­ tab Jane Mättik. (Maaleht, 30. mai)


10 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Urmas Nurmsalule meeldib rukist kasvatada

Urmas Nurmsalu leiab, et head masinad on saagi alus. See on ka üks põhjus, miks Oilseeds Agro maad järjest paremaid saake annavad.

Oilseeds Agro OÜ juhataja Urmas Nurmsalu on mõne aastaga ettevõtte põllud saaki andma pannud ning toonud viljelusvõistluselt ära mitu võitu rukkikasvatuses. Aeg-ajalt räägitakse veregruppidest. Kui neid jutte uskuda, siis Urmas Nurmsalul on n-ö rukki veregrupp. Mees tunnistab, et temale meeldib rukist kasvatada. Viljandimaal Kalju kolhoosis, kuhu Nurmsalu pärast Olustvere tehnikumi lõpe­ tamist tööle läks, oli peaagronoomiks Ees­ ti NSV teeneline agronoom Reinu Kuum. “Võtsin tema teadmised ja oskused jüle,” üt­ leb ta. “Juba majandi ajal tuli meil rukkikas­ vatus hästi välja. See on hingelähedane ka – igapäevast leiba vajab ju igaüks.” Praegu kasvatab Nurmsalu peamiselt hübriidrukist. Tema sõnul on nende saak KANDIDAAT

Urmas Nurmsalu Oilseeds Agro OÜ

n Neli üksust: Savikoti Agro OÜ, OA Linnamäe, OA Vigala, Variku Põld PÜ. n Maakasutus kokku 3300 ha põllumaad. n Teravilja-, rapsija seemnekasvatus. n Viljelusvõistluse võidud rukkiga 2011. ja 2012. aastal. n Kaasaegne põllutehnika. n Palgatööjõud kokku 12 inimest. Esitaja: AS Oilseeds Trade

tavasortidest poole kõrgem. Ka viljelus­ võistluse võidud on ta korjanud hübriid­ rukkiga ‘Agronom’. Rukkikasvatuse üks nippe on alustada koristamist varem. Kuivatamine võtab küll kauem aega, aga toiduviljale ei tohigi käre­ dat kuumust anda. Kui rukis aga vihmade kätte jääb, läheb ta peas kasvama ja sealt enam korralikku leivavilja ei tule. Nurmsalu väidab, et kui suudad korra­ liku vilja kasvatada, on sellele alati ostjaid. Rukist aitab realiseerida ka Oilseeds Agro emafirma Oliseeds Trade. “Sel nädalal peamegi rukist külvama hakkama,” ütleb Nurmsalu. “Hea saagi saab, kui 10. septembriks on rukis maas.” Sel sügisel läheb rukis 300 hektarile. Ja seekord mitte ainult hübriidid, vaid ka Jõ­ geva aretatud ‘Elvi’. “Eesti sort peab ehk talvele paremini vastu.”

Põllud olid rapsiga välja kurnatud Viljakasvatusfirma Oilseeds Agro OÜ koos­ neb neljast taimekasvatusettevõttest: Savi­ koti Agro OÜ Viljandimaal, Oilseeds Agro Vigala Raplamaal, Oilseeds Agro Linna­ mäe ning Variku PÜ Läänemaal. Ühendfirma sai alguse sellest, et nime­ tatud põllumajandusettevõtted sattusid raskesse seisu. Osadel neist jäi üles ka võlg viljakaubandusega tegelevale firmale Oil­ seeds Trade. Savikotis ja Vigalas kuulutati välja pankrot, Varikul panid endised oma­ nikud maa ja vara müüki. Oilseeds Trade

ZETOR MAJOR 80 Garantii 2 aastat!

AS moodustas neist 2008. aastal taimekas­ vatusfirma Oilseeds Agro. Kui Urmas Nurmsalu 2009. aastal firma agronoomikonkursile läks, küsiti pärast lü­ hikest vestlust: “Kas sa juhatajaks ei taha hakata?” – “Tahan küll!” vastas ta ja nii oli asi otsustatud. Aega kevadeni kasutas ta tutvumiseks inimeste, masinate ja maadega. Põllu­ kaardid ja mullaproovid loomulikult, ent Nurmsalu tahtis rohkem teada. “Lugesin läbi Mihkel Aitsami kirjuta­ tud Vigala ajaloo. Sealt sain teada, et juba 1800. – 1840. aastani oli Vigala parun Üx­ küllide käes ja koos Märjamaaga Eesti ni­ suait,” räägib ta. Sealsed rasked savimaad sobivad nisu­ kasvatuseks ka praegu. Sama kehtib Savi­ koti Agro kohta. Läänemaal Varikul on lii­ vased ja turbased mullad, Linnamäel õhu­ kesed paepealsed – sinna on mõttekam külvata otra või kaera. “Kui alustasin, olid saaginumbrid ühed ja kahed,” meenutab ta hektarisaake. Nii oli rukkikasvatus ka sundkäik, et rapsihaigus­ te ahel katkestada. Tagantjärele on Nurm­ salu rahul, et tal oli julgust nii palju rukist panna. See kasvas hästi ja aitas mulda ter­ vendada. Ta seadis sisse külvikorrad, tõ­ hustas taimekaitset ning hakkas talvel, kui aega rohkem käes, saaginumbreid analüü­ sima. Praeguseks on Oilseeds Agro kõikide ettevõtete keskmine saak kokku kasvanud 4,7 tonnini hektarilt. Ettevõtte käsutuses on praegu kolm uut New Hollandi kombaini, seitse trakto­

See mees, kes külvab, ka koristab Ühed ja samad töömehed käivad nendele usaldatud masinatega ühest üksusest teise ja teevad kõikides vajalikud tööd ära. Õn­ neks lubab seda põldude eripära. “Kevad­ tööd algavad esimesena Savikotis, nädala pärast Vigalas, siis Läänemaal,” selgitab et­ tevõtte juhataja. Ehkki meestel on magamisvõimalus nii Savikoti Agros kui Vigalas, 24tunniseid tööpäevi siiski ei tehta. “Öötööd pole põl­ lul mõtet teha, siis on inimesed liiga väsi­ nud,” ütleb Nurmsalu. “Ja enamik masina­ purunemisi juhtub ka ikka öösel pimedas!” Oma kogemused on ta võtnud kokku koostöös Saku teadlastega kirjutatud ar­ tiklites, teda on kutsutud esinema nii oma firma õppepäevadele, viljelusvõistluse se­ minaridele kui mujalegi. Aga kõige paremini tunneb ta end oma ilusas lillerohkes kodus, mille nad on koos abikaasa Anu ning lastega rajanud Vaste­ mõisa küla servale mäenõlvale. “See on mul nagu paradiis,” kiidab ta. (Maaleht, 22. august)

Tunnustatud Tšehhi kvaliteet ja töökindlus! Esilaadur

SÜGISKAMPAANIA

23 500 € Hinnale lisandub käibemaks.

rit, kolm taimekaitsepritsi ja kaks külvikut. Enamik neist on Amazone omad, mida va­ hendab samuti Oilseeds Grupi alla kuuluv tehnikafirma Jatiina OÜ. “Head masinad on saagi alus,” ütleb Urmas Nurmsalu. “Amazone masinad on heast metallist, töökindlad ega ole väga keerulised.”

6150 € Hinnale lisandub käibemaks.

Tule Maaritsasse traktoritega tutvuma või küsi lisa!

MÜÜK: HOOLDUS JA VARUOSAD: INDREK TÄTTE, tel 5648 9424 Marko Saksjaak, tel 5665 5533 PEEP ORLOVSKI, tel 553 4033 Maaritsa, Valgjärve vald, Põlvamaa INDREK PUNGAR, tel 504 1986 info@talutehnika.ee • www.talutehnika.ee URMAS PUNGAR, tel 526 6103 Meie ametlik edasimüüja: AgroFort OÜ VÄINO KIVILA, tel 527 9827

17 aastat professionaalset kliendituge Eesti põllumeestele!


KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2013”

Konverentsi toetab Euroopa Liit

Kuidas tagada Eesti toidutootjate konkurentsivõime Euroopas? Veebruaris kiitsid ELi riigijuhid heaks ühenduse eelarve aasta­ teks 2014–2020. Septembriks on nõukogu ja Euroopa Parlament jõudnud kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sisulistes küsimustes. Loodame, et peagi tuleb ka parlamendi heakskiit eelarvele. Aasta alguses tundsime rõõmu, et saime eelarveläbirääkimistel tänu aktiivsele sel­ gitustööle oodatust palju parema tulemu­ se. Viimased kuud on toonud rohkem sel­ gust reformitud ühise põllumajanduspolii­ tika rakendamise kohta, mis mind isiklikult teeb murelikuks. Euroopa Liidu pakutu pole ideaalne, kuid annab siiski võimalusi Eesti toidutoot­ mise arendamiseks. Nii näiteks võib eba­ võrdsete toetuste tasandamiseks jätkata si­ seriiklike üleminekutoetuste maksmisega. Samuti lubati määratleda aktiivne põllu­ majandustootja ning ahendada tugitooli­ põllumeeste võimalusi toetuste taotlemisel. Uuel perioodil pakutakse võimalust maksta tootmisega seotud toetust, et loo­ ma- ja taimekasvatussektoris tagada aktiiv­ sele toidutootmisele suunatud ettevõtete konkurentsivõime. Nii uue maaelu arengu­ kava kui otsetoetuste rakendamise üle käi­ vate siseriiklike arutelude valguses tundub, et seni justkui õigel teel olnud rong on tõu­ sul hakanud tagasi libisema ning eeltoodud võimalusi pigem ei soovita kasutada.

Eesti toidutootjate väljakutsed Murelikuks teeb, et Eesti põllumeeste toe­ tused – vaatamata meie toetuste niigi ma­ dalale tasemele – uue perioodi alguses pi­ gem vähenevad kui suurenevad. Riikliku li­ samakse kadumisel on erilise surve all just need tootjad, kes kindlustavad meie toidu­ laua piima, teravilja ja lihaga. Tõsi, ühtse pindalatoetuse eelarve järg­ misel aastal 10% kasvab, kuid see ei kom­ penseeri aktiivsetele tootjatele siseriiklike toetuste ning loomadega seotud maaelu arengukava toetuste vähenemist. Tekkimas on paradoksaalne olukord, et tugitoolipõl­ lumehed ja maaomanikud võivad muigel­ sui tulevikku vaadata, kuid toidutootjad

Loodan siiralt, et uue perioodi põllumajandus­poliitikat kujun­ dades suudame tagasi fookusesse tuua toidutootmise arendamise ja 1,3 miljoni Eesti toidutarbija huvid. Eesmärk peaks olema tõsta kodumaiste toiduainete ja -toorme turuosa import­kauba arvelt.

“Euroopa Liidu poolt pakutu pole ideaalne, kuid annab siiski võimalusi Eesti toidu­ tootmise arendamiseks,” nendib Roomet Sõrmus.

peavad sissetuleku säilitamiseks senisest märksa rohkem pingutama. Eri tüüpi tootjad said seni pindala või loomadega seotult järgmist tuge (loete­ lu pole täielik): ühtne pindalatoetus; kesk­ konnasõbraliku majandamise toetus; eba­ soodsamate piirkondade toetus; veiste kar­ jatamise toetus; piimalehma, veise ja amm­ lehma kasvatamise täiendavad otsetoetu­ sed; põllumajanduskultuuri täiendav otse­ toetus, ja veel mõned väiksemad toetused. Kui analüüsida eri tootmissuundadega tootjate võimalikke toetusi ettevõtte kohta alates järgmisest aastast võrrelduna 2011. aastaga, on tootjaid tabamas päris korra­ lik toetuste langus. Praeguse seisuga maks­ takse ülaltoodud nimekirjast alates järgmi­ sest aastast ainult järkjärguliselt suurenevat ühtset pindalatoetust ning keskkonnasõbra­ liku majandamise toetust, mis alates 2015. aastast tõotab pea poole võrra väheneda. Kui vaadelda läbi toetuste prisma mõnd konkreetset Eestile üsna iseloomulikku 300–1000 ha suurust tootmisettevõtet, kes tegeleb piima-, teravilja- ja segatootmisega ning lihaveisekasvatusega, siis ebameeldiva faktina saavad luubi alla võetud ettevõtted lähiaastatel (võrreldes aastaga 2011) kokku

20–35% vähem pindala- ja loomapõhiseid toetusi. Halvemal juhul jäävad toetused uue perioodi lõpuni senisest madalamaks. Kaotus on ilmselt suuremgi, kui arvesta­ da ettepanekuid toetuste ümberjaotamise osas esimeste hektarite suunas. Tõsiselt peaks analüüsima, kuidas ma­ japidamiste kasutuses oleva esimese 39 ha toetamine kõrgema määraga mõjutab Ees­ ti põllumajandussektori konkurentsivõi­ met. Maakasutuse struktuuri ja rendimaa­ de suurt osakaalu arvestades on see ettepa­ nek meie liikmetes tekitanud suuri kõhklu­ si. Kas selline meede ei soosi maa aktiivsest tootmisest väljaminemist ja maa rendihin­ dade tõusu?

Maaelu arengukava raha kasutamine peab olema arukas Professor Rando Värnik ütles 26. septemb­ ril Riigikogule peetud ettekandes: “Meie toidutootjad konkureerivad rahvusvahelis­ tel turgudel teiste tootjatega, kelle toetus­ tasemed on kõrgemad. Seetõttu tuleb soo­ dustada tootlikke investeeringuid ettevõte­ tesse, kes loovad riigi mõistes lisandväär­ tust ja aitavad suurendada eksporti. Maa­

elu arengukava vahendid on mõeldud eel­ kõige põllumajandussektori kui toidutoot­ mise elujõulisuse suurendamiseks.” Nõustuda saab ka samal arutelul kõla­ nud Meelis Mälbergi mõttega, et iga euro peab olema suunatud tootlikkuse kasvule, lisandväärtuse suurendamisele ja konku­ rentsivõime tõusule ning tagama jätkusuut­ liku arengu. Paraku tekitavad ebakindlust ka mitmed maaelu arengukavaga seotud plaanid. Põl­ lumajandusettevõtete investeeringutoetus­ te mahtu tahetakse oluliselt vähendada. Läbipaistmatu investeeringumeetme siht­ grupp võib ohtu seada aktiivsete toidutoot­ jate arenguvõimalused. Eelnõust ei paista eelistust pikaajalistele investeeringutele. Loomakasvatajate sisse­ tulekuid ohustab veiste karjatamise toeta­ mise lõpetamine, teraviljakasvatajaid ootab ees keskkonnasõbraliku majandamise toe­ tuse vähenemine. Oleks arukas, kui tasakaalu ja sidusu­ se saavutamiseks vaadeldaks eri meetmete eesmärke ja sihtgruppe arengukava lõikes terviklikult. Ignoreerida ei saa ka muutusi otsetoetuste maksmisel. Loodan siiralt, et uue perioodi põlluma­ janduspoliitikat kujundades suudame ta­ gasi fookusesse tuua toidutootmise aren­ damise ja 1,3 miljoni Eesti toidutarbija hu­ vid. Eesmärk peaks olema tõsta kodumaiste toiduainete ja -toorme turuosa importkau­ ba arvelt. Konverents “Aasta põllumees 2013” on õige koht viimaste arengute analüüsimi­ seks. Usun, et see üritus aitab avada ühise põllumajanduspoliitika rakendamise vali­ kuid ja võimalusi. Oleme konverentsile esi­ nema kutsunud hulga välisesinejaid, et suu­ daksime siseriiklikke otsuseid tehes tunne­ tada ka laiemat rahvusvahelist konteksti.

ROOMET SÕRMUS Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja


12 KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2013”

17. oktoober 2013

SIMO TIAINEN: Põllumajandus

on soomlastele eluliselt vajalik Soome MTK esindaja Brüsselis Simo Tiainen kinnitab, et ühise põllumajanduspoliitika uuendusi ei tasu karta, vaid sealt tuleb leida uusi võimalusi. Milline on Soome põllumajanduse hetkeseis? Mis toob teile edu ja kuidas riik toetab farmereid? Üldine olukord Soome põllumajanduses viitab üha rohkem teatud ebakindlusele, seda on tekitanud põllumajandusturgude kõikumine viimasel viiel-kuuel aastal. Nii toormaterjali kui toodete hinnad kõiguvad, põhjustades farmeritele meelehärmi, arves­ tada tuleb meil ka Soome karmimate klii­ matingimustega. Energia, väetiste ja söö­ tade hinnad on märkimisväärselt tõusnud, see mõjutab toidutootmise kasumlikkust. Kui hinnata põllumajandustootmise ka­ sumlikkust, siis Soomes on loomakasvatu­ ses olukord kindlasti parem kui teravilja­ kasvatuses, sest teravilja hinnad on langu­ ses ja paljuski sõltutakse rahvusvaheliste turgude olukorrast. Soome põllumajanduse edu seisneb selles, et oleme üle elanud integreerumi­

KONVERENTSI VÄLISKÜLALINE

Simo Tiainen n Soome Põllumeeste ja Metsa­ omanike Keskliidu MTK Brüsseli esinduse juht. n Konverentsil esineb ettekandega “Reformitud ühise põllumajandus­ poliitika rakendamine Soomes”.

se Euroopa Liidu (EL) põllumajanduspo­ liitikasse. ELi liikmelisus on Soome põllu­ majanduspoliitikale tõepoolest mõjunud murranguliselt. Ka riiklik poliitika on kindlalt toetanud Soome oma põllumajandust. Soomes on jõutud üksmeelele selles, et meile on põl­ lumajandus eluliselt vajalik. Millised on teie vaated ELi põllumajandusele uue ÜPP (2014–2020) valguses? Õnneks on uue ÜPP kokkulepped lõ­ puks käes, ehkki uuendamise protsess kes­ tis mitu aastat. Selline poliitiline ebakind­ lus pole põllumajanduses sugugi hea, sest

investeeringuid tehakse ju vähemalt küm­ neks aastaks. Küllap on võimalik elada ka uue ÜPP suuniste järgi, samas kõik ei ole nii täiuslik, üks probleem on suurenev bü­ rokraatia. Olen kindel, et näiteks rohesta­ mise uued reeglid tekitavad palju peavalu nii farmeritele kui ametnikele. Millised muutused ootavad ees Soome farmereid? Ühine põllumajanduspoliitika on loo­ mulikult baasiks ka Soome enda põllu­ majanduspoliitikale. Väga suur tähtsus on ÜPP teisel sambal maaelu arengule. Ka LFA toetused ja põllumajanduse keskkon­ natoetusted on Soome farmeritele väga olulised. Peamised ÜPP muudatused leiavad aset aastal 2015, sest uuenduste käivitamist tu­ leb ka siseriiklikult ette valmistada. Rohes­ tamine on üks silmatorkavam nõue. Edas­ pidi on farmeritel ka rohkem võimalu­ si, kuidas saada ÜPP raames toetusi, mõ­ ningaid muudatusi toob kaasa uus maa­ elu arengu programm. Tasub märkida, et ka uus keskkonnatoetuste süsteem kätkeb endas palju uusi suundi, võimalusi, olles ulatuslikum kui praegune.

Simo Tiaineni hinnangul on uued rohestamise nõuded paras pähkel nii farmeritele kui ametnikele.

Millised on teie hinnangud Eesti põllumajandusele – mis on meie vead, mis edusammud? Eestis on põllumajandusega tegelemi­ seks head tingimused, olen kindel, et tu­ levikus saab teilt kuulda veel palju edulu­ gusid. Teil on mitmekesised ja suurepära­ sed toidutooted ning olete küllalt head tu­ rundajad. Ka viimatisel Berliinis peetud Grüne Wochel oli eestlaste näitusepind tunduvalt avardunud ja täis huvitavaid toiduaineid. Eestlaste lähiajalugu on viimasel 75 aas­ tal olnud väga raske ja see on loomulikult jätnud oma jälje, mis kajastub ka põlluma­ janduses. Põllumajanduspoliitika nõuko­ gude ajal ja nüüd ELis on olnud põllume­ hele raske. Selle ajaga olete kaotanud palju potentsiaalseid farme ja farmereid. Samas hiljutine ÜPP kokkulepe ei ole Eesti põllu­ meestele sugugi nii halb.

OECD hoiab põllumajanduspoliitika kujundamisel Põllumajanduspoliitikale esita­ vad uusi nõudmisi üha kasvav ebakindlus turgudel, suured hinnakõikumised, loodusressurs­ side piiratus ja kliimamuutused. Samal ajal sunnib rahandusdistsipliin ka rikkaid OECD riike üha enam jälgima põl­ lumajanduspoliitika kuluefektiivsust – riik­ likud meetmed peaksid toetama kehtesta­ tud eesmärke. Majanduskoostöö ja Arengu Organisat­ sioon OECD hindab põllumajanduspoliiti­ kate olemust ja tulemuslikkust. OECD me­ toodikad liigitavad ja mõõdavad riikide toe­ tusi ning OECD sekretariaadis on kõikide liikmesriikide kohta põhjalik andmebaas, mida uuendatakse igal aastal. Koostöös liik­ mesriikidega täiustatakse mõõdikuid ja sa­ geli muutub diskussioon poliitiliseks. Hoo­ limata põllumajanduspoliitika sarnastest eesmärkidest, kasutavad riigid väga erine­ vaid põllumajanduspoliitikaid ning toetuste struktuur ja maht erineb riigiti palju.

Kuidas kiirendada tootlikkuse kasvu? Pärast ajalooliselt madalat põllumajan­ dustoetuste taset 2011. aastal näitab toe­ tuste määr jälle tõusutrendi nii OECD liik­ meriikides kui ka mujal. Toetuste osatäht­ sus kasvas ka Euroopa Liidus, moodusta­ des 2012. aastal 19% põllumajandustoot­ jate sissetulekust. Üldine suundumus on siiski toetus­ te, eriti turgu moonutavate subsiidiumi­ de vähenemise suunas. Toetuste lahtisidu­

0ECD n Eesti sai OECD (Organisation for Economic Co-operation and Development) ehk Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liikmeks 2010. aastal. Organisatsioonil on kokku 34 liiget, kellest 21 Euroopa Liidu liikmesriigid. OECD peakorter asub Pariisis. n OECD lipukirjaks on “Tõhusamad poliitikad parema elu jaoks!”. Kui möödunud sajandil tegeles OECD eelkõige majanduspoliitikaga, siis nüüdisajal on eesmärgiks ühiskonna tasakaalustatud areng. Arengu kirjeldamiseks tegeleb OECD andmete kogumise, teabevahetuse, majandusanalüüsi, prognooside ja riiklike meetmete tulemuslikkuse mõõtmise ning võrdlemisega. n Analüüsid väljenduvad võrdlustabelitena, mis aitavad mõõta muutuste kulgu ja kiirust – seda võrdluses teiste OECD riikidega. OECD eksperdid vaagivad tõendeid rakendatud poliitikate tugevuste ja nõrkuste kohta ning pakuvad välja lahendusi. Riikidel on võimalus neid suuniseid järgida või mitte, aga ajalugu on näidanud, et OECD aitab kaasa tõhusamale riigivalitsemisele. Selle tõestuseks on elukvaliteedi pidev ja mõõdetav edenemine OECD liikmesriikides, aga ka põllumajandussektori tootlikkuse pidev kasv.

mine tootmisest on vajalik, aga isegi olu­ korras, kus suurem osa otsetoetusi on lah­ ti seotud, saavad sellest pigem kasu suure­ mad ettevõtted. OECD soovitab kasutada rohkem eesmärgipäraselt suunatud toetu­ si, sh keskkonnakaitseliste eesmärkide saa­ vutamiseks. OECD leiab, et põllumajanduspoliitika peaks üha enam toetama tootlikkuse kasvu ning stimuleerima erasektori innovatsioo­ ni- ning rahastamisvõimekust. OECD juhib tähelepanu sellele, et mõnes riigis on põllu­ majandussektori tootlikkuse kasv peatunud. Tootlikkuse kasv on aeglane hoolimata sel­ lest, et nõudlus põllumajandustoodete järele kasvab ja pikemas perspektiivis ennustatak­ se toiduhindade pidevat suurenemist. OECD soovitab kasvu kiirenduseks suu­ rendada avalikke investeeringuid. Riigi ül­ dised teenused (haridus, teadus, nõuanne,

taimekaitse, loomahaiguste tõrje ja kont­ roll, toiduohutus) moodustab Euroopa Lii­ dus ca 12% kogutoetuste eelarvest. Just teadusinvesteeringute osakaal on murette­ gevalt väike: keskmiselt moodustab teadus ja arendus vaid ca 1% OECD riikide põllu­ majandustoodangu lisandväärtusest. Riigi tugi ja erainvesteeringud peaksid OECD ar­ vates suurenema teadus-, arendus- ja inno­ vatsioonisüsteemidesse.

Põllumajandusettevõtete majandustulemuste võrdlev analüüs Tänavusel “Aasta põllumehe” konverent­ sil räägib ülalmainitud teemadest lähe­ malt OECD põllumajandus- ja kaubandus­ osakonna juhataja Frank Van Tongeren. Ta kasutab oma ettekandes OECD üldiste soo­ vituste illustreerimiseks ka Eesti tausta.

Konverentsil tutvustatakse ka hiljuti val­ minud põllumajandusettevõtete majandus­ tulemuste võrdlevat analüüsi. OECD uurin­ gus osalesid lisaks Eestile Austraalia, Belgia, Kanada, Saksamaa, Itaalia, Holland, Suur­ britannia ja USA. Eesti põllumajandusette­ võtete viie aasta andmed (2004 ja 2006– 2009) pärinevad Maamajanduse Infokes­ kusest, kus põllumajandusliku raamatupi­ damise andmebaasi (FADN) haldab Marju Aamissepp ja tema tubli meeskond. OECD uuris Eesti ja teiste riikide põllu­ majandustootjate majandustulemusi järg­ miste indikaatorite põhjal: kogutoodan­ gu väärtuse ja kogukulude suhe ning kasu­ mimarginaalid (tööjõu, hektari ja omakapi­ tali kohta). Majandustulemuste alusel jaga­ ti ettevõtted gruppidesse (25% edukamad ja 25% kehvemad) ning hinnati edu võt­ metegureid. Mõned tähelepanekud: uurin­ gu põhjal selgus, et majandustulemusi mõ­ jutab eelkõige ettevõtete suurus, mis on eri­ ti oluline taimekasvatuses ja piimasektoris. Ainukesena paistis silma Eesti piimasektor, kus kehvemad majandustulemused olid pi­ gem suurtootjatel. Ettevõtete majandusedu sõltub eelkõige tööjõu ja maakasutuse efek­ tiivsusest. Uuringust ilmnes veel üks Eesti eripära: kui teistes riikides on mahepõllumajandus­ tootja majanduslikult edukamate seas, siis Eestis on vastupidi. Uuritud riikide hulgas on Eestis mahetootjate osakaal kõige suu­ rem ja OECD leiab, et mahetoetused kan­ nustavad Eestis ekstensiivset tootmisviisi, mis omakorda mõjutab majandustulemusi. Selgub ka, et Eesti edukad taimekasva­ tusettevõtted investeerivad suhteliselt roh­ kem, aga piimafarmides pole vahet: nii


KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2013”

17. oktoober 2013 ERAKOGU

HELENA JONSSON: Odavam

13

import rõhub Rootsi põllumehi

HENRIK WITT

Mida võiksime Soomest eeskujuks võtta? Väikeses riigis on väga tähtis hea koostöö põllumeeste liitude ja valitsuse vahel. Mida üksmeelsem on farmerite ja valitsuse hääl Brüsseli suunal, seda sel­ gem on sõnum. See põhimõte on Soo­ mes siiani küllalt hästi töötanud. Palun rääkige veidi ka endast, oma tööst MTK alalises esinduses Brüsselis. Asusin MTK Brüsseli esinduse direk­ torina tööle mõni aasta tagasi, olin seal ka aastatel 2004–2007, vahepeal tööta­ sin MTK peakorteris Helsingis. See on minu töökarjääri jooksul nüüd juba kol­ mas kord olla Brüsselis. Olen harjunud sedalaadi tööga, inimesed siin on meeldi­ vad. Olen abielus, meil on kolm last, kaks neist juba tudengid ja elavad omaette.

SILJA LÄTTEMÄE

silma peal KONVERENTSI VÄLISKÜLALINE

Frank van Tongeren n OECD kaubandus- ja põllumajanduspoliitika osakonna juht. n Konverentsil esineb ettekandega “Põllumajandus- ja kaubanduspoliitikate kujundamine”.

edukamad kui ka kehvemad investeeri­ vad võrdselt. Ka ei sõltu ettevõtte edu­ kus tootmispiirkonnast – majandustule­ musi ei mõjuta tootmine vähemsoodsas piirkonnas. Ettevõtete sissetulek sõltub Eestis rii­ gi toetustest rohkem kui mujal, seda ka võrdluses teiste ELi riikide ettevõtetega. Ma loodan, et OECD ettekanne 22. oktoobril annab häid mõtteid nii põllu­ meestele kui ka põllumajanduspoliitika kujundajatele ja sellele järgneb sisukas mõttevahetus.

TIINA VARES põllumajandus­ ministeeriumi esindaja Eesti Vabariigi esinduses OECD juures

Pikemalt loe: OECD 2013. aasta põllumajanduspoliitikate seire ja hindamise aruanne; OECD riikide põllumajandusettevõtete majandustulemuste võrdlev analüüs, www.epkk.ee/5828

Rootsi Põllumeeste Liidu (LRF) presidendi Helena Jonssoni arvates unustavad poliitikud tihti ära, et põllumajandus on lisaks keskkonnahoiule ka toidu ja energia tootmine. Samas tun­ nistab põllumeeste eestkostja, et Rootsi põllumajandus pole ilma ÜPPta konkurentsivõimeline. Tooge palun näiteid toetustest, mida Rootsi riik on maksnud oma põllumeestele lõppeva eelarveperioodi jooksul ja mis muutub riiklike toetustega uuel perioodil? Meil on riiklik toetus Rootsi põhjaosas te­ gutsevatele põllumeestele, mis sai kokku le­ pitud liitumisläbirääkimistel. See toetus jät­ kub. Muid riiklikke toetusi meil põllumees­ tele ei ole, kõik ülejäänud tuleb ÜPP kaudu. Mis seisukohal on Rootsi põllumehed ÜPP kahe samba – otsetoetuste ja maaelu arengu toetuste – eelarve proportsioonide suhtes uues ÜPP eelarves? Mõlemad sambad on olulised. Oleme olnud kriitilised Rootsi valitsuse seisuko­ ha suhtes, mis puudutab eelarve jagune­ mist. Kuna valitsus on eelistanud teist sam­ mast esimesele, arvasime, et valitsus võitleb maaelu arengu programmi suurema eelar­ ve nimel. Kuna see ei ole õnnestunud, sei­ same silmitsi maaelu arengu toetuste vähe­ nemisega. Riiklik kaasrahastamine ei suu­ rene, et hoida maaelu arengu toetusi seni­ sel tasemel. Neil kahel sambal on erinevad põhimõt­ ted ja eesmärgid. Kuna teise samba meet­ med kompenseerivad juba tehtud väljami­ nekuid või lisakulutusi, ei saa neid vaadelda toetustena. Esimese samba toetused (otsetoetused – toim) on sissetulekutoetused, mis on Rootsi põllumajandusele olulised. Näib, et Euroopa põllumajandus lähtub üha enam keskkonnakaitselistest põhimõtetest. Milliseid väljakutseid on need Rootsi põllumeestele esitanud? Pikas perspektiivis ei ole põllumajandus jätkusuutlik, kui ei täideta kõiki kolme as­ pekti – majanduslikku, sotsiaalset ja kesk­ konnasäästlikku. Keskkonnahoiule kesken­ dumine on hea põhimõte, aga väga tähtis on pidada silmas, et põllumehe äriline ees­ märk on toidu ja bioenergia tootmine. Va­ hel unustavad poliitikud selle ära ning pöö­ ravad liiga suurt tähelepanu keskkonnale. Kui meie põllumehed on konkurentsivõi­ melised, on ka keskkond heas seisus. Mis motiveerib Rootsi põllumehi keskkonnasõbralikult või mahepõllumajanduslikult majandama? Ennekõike turunõudlus. Kui tarbijad nõuavad teatud lisandväärtusega toitu, täi­ davad põllumehed neid nõudmisi. Eesti tarbijate eelistusi mõjutab eelkõige hind. Kas viimastel aastatel eelistavad ka rootslased üha enam odavamat importtoodangut?

“Kui meie põllumehed on konkurentsivõimelised, on ka keskkond heas seisus,” toob esile Helena Jonsson.

KONVERENTSI VÄLISKÜLALINE

Helena Jonsson n Rootsi Põllumeeste Liidu president. n Konverentsil esineb ta ettekandega “Reformitud ühise põllumajanduspoliitika rakendamine Rootsis”.

Näeme praegu kaht üheaegset suundu­ must – tarbijad eelistavad kas odavat toitu või kõrge kvaliteediga toitu. Üldiselt on im­ port suurenenud ja see on avaldanud toidu­ kaupade hindadele survet. Kuidas veenda tarbijaid keskkonnahoiu nimel toidu eest rohkem maksma? Selles küsimuses tuleb pidevalt tarbijate­ ga suhelda! Kas riiklik isevarustatus ja toidujulgeolek on praegu Euroopa Liidus üldse olulised? EL näeb liitu tervikuna ega jälgi eriti olu­ korda liikmesriikides eraldi. Samal ajal on ÜPP üks eesmärke, et põllumajandus toi­ miks kõikjal ELis. LFRi seisukohast peaks iga liikmesriik kasutama oma ressursse, tootmaks toitu jätkusuutlikul moel. Ülemaailmselt tuleb toidu tootmist kõ­ vasti suurendada ja kliimamuutused muu­ davad selle keeruliseks. Mis te arvate, kas rangeid nõudmisi loomade heaolule ja keskkonnakaitsele rakendatakse ühesuguselt kõikides Euroopa Liidu maades? Ei, tegelikult mitte. Rootsis on loomade heaolule Euroopa Liidu põhinõuetest kõr­ gemad nõudmised. Mida arvate greening’ust ehk nn rohestamisest? Greening’u algne idee oli üsna väärt mõte, aga välja kukkus kehvasti. Rootsi põllumehi ei suuna see keskkonnasõbrali­ kuma tootmiseni, vaid toob neile kaasa roh­ kem bürokraatiat.

Mis saab järgmisel eelarveperioodil Rootsi LFA (less favoured areas – ebasoodsamad piirkonnad) aladest? Juhtorganid ja maaeluministeerium vii­ vad läbi hindamist, kuidas on kõige targem LFA skeemi rakendada. Nad on koostanud kava, mis meile ei meeldi ja mille rakenda­ misel on negatiivne mõju paljudele vähem soodsatel aladel tegutsevatele põllumees­ tele. Selle kavandi järgi jäävad LFA aladest välja paljud praegused põllumajanduseks ebasoodsad alad. LRF püüab saavutada lä­ birääkimistel paremat tulemust. Miks on teistest ELi riikidest imporditud toodang odavam kui Rootsis toodetud? Nii mõneski valdkonnas on meil kõrge­ mad standardid ja rangem seadusandlus. Näiteks ei tohi Rootsis lõigata sigadel sa­ basid, kõiki lüpsilehmi tuleb teatud kindla aja vältel väljas karjatada. Põhjamaine klii­ ma seab põllumehed raskemasse olukorda, ning kuna Rootsis on suured vahemaad, ku­ lub palju raha ja aega transpordile. Kui rääkida ÜPP uuest perioodist – 2014−2020 −, siis mis on teie nägemuse järgi ELi põllumajanduse väljavaated, ennekõike maailma vabakaubanduse tingimustes? Ideaalis me ei vajaks maailmas ega ka Euroopa Liidus ÜPPd. Arvan, et kõik põllu­ mehed sooviksid konkurentsivõimelist et­ tevõtlust ja mitte sõltuda ÜPPst. Nad soo­ viksid oma toodangu eest korralikku hinda. Aga me ei saa seda praegu ilma ÜPPta, sest tingimused ja põllumajanduspoliitika ning seadusandlus on riigiti väga erinevad. Miks on ÜPP oluline? Rootsi põllumajandus ilma ÜPPta pole üldiselt konkurentsivõimeline. Tuleb tun­ nistada, et toodang on languses ja me ei suuda konkureerida odavama importtoi­ duga. Vajame ÜPPd kõrgemate standardite ja klimaatiliste tingimuste kompenseerimi­ seks ja konkurentsivõime suurendamiseks.

HEIKI RAUDLA


14 KONVERENTS “AASTA PÕLLUMEES 2013”

17. oktoober 2013

PÕLLUMAJANDUSEL

Konverents

“Aasta põllumees 2013”

on potentsiaali ka XXII sajandil Erinevalt mitmest jätkuvalt surve all olevast majandusharust – nagu paberitööstus, mandritevahelised meritsi kaubaveod või metallide tootmine –, on Euroopa põllumajandusel läinud majanduskriisis suhteliselt paremini. Sest toiduaineid vajatakse nii majanduskasvu kui ka -surutise ajal. Põllumajandusharu edu taga peituvad kahtlemata ka suuremad üleilmsed trendid, mis jäävad seda sektorit mõjutama pikema aja jooksul. Nimelt hakkab põllumajandu­ sest maailma rahvastiku kasvu, elatustase­ me tõusu ja tehnoloogia arengu tõttu saa­ ma üha suurema potentsiaaliga majandus­ haru, seda nii globaalselt, kuid miks mitte ka Eestis. Eesti põllumajandus on ekspordi kasvanud osakaalu tõttu aina rohkem seo­ tud Euroopa põllumajanduse väljavaadete­ ga ja kaubanduspartnerite käekäiguga. Pärast ELiga liitumist ei pea enam piir­ duma Eesti turuga – kellel jõudu ja peale­ hakkamist, vaatab üha rohkem väljapoole. Vähemasti valmistoodang jõuab kohati juba eksootilistele turgudele. Pealegi soosib Eu­ roopa põllumajanduspoliitika põllumeest, toetades tootjate rahvusvahelist konkurent­ sivõimet põllumajandustoetuste ja ka sood­ sate kaubanduslepete kaudu. “Toodetud ELis” on kaubamärk, mis ai­ tab edukalt müüa ka väljaspool ühisturgu. Eesti unikaalne asukoht ELi äärealal lubab saada osa ka arenevast Vene turust. Tea­ me, et turulähedus on kindel eelis eeskätt kergesti riknevate toodete puhul. Areneva­ te turgude ebastabiilsust kompenseerib li­ gipääs stabiilsematele turgudele. Koos kas­ vavate maailmaturu hindadega võimaldab see ka Eesti põllumehel tasa ja targu inves­ teerida oma tootmise ajakohastamisse ja automatiseerimisse.

Mahukad investeeringud Kas teate, et Eesti põllumajanduse, metsan­ duse ja kalanduse investeeringud kokku ületasid tänavu I poolaastal esimest korda koguni Eesti suurima majandusharu – tööt­ leva tööstuse investeeringute mahte. Lisaks on Eesti põllumajanduse panus majandus­ kasvu olnud viimasel kahel aastal (erine­ valt tsüklilistest majandusharudest) stabiil­ ne ning küündinud juba arvestatava 0,35 protsendipunktini SKTst. Arvudest tähtsamgi on see, et maad ei jäetaks sööti ning loodaks töökohti, et elu maal võimaldaks ära elada neil, kes hinda­ vad avarust ja looduslähedust. Sajaprotsen­ diline linnastumine ei ole kindlasti eluterve. Samas on urbaniseerumine kahtlemata globaalne trend ja ka heaoluühiskondadel

Eks iga põllumees oskab ise kõige paremini hinnata, mis tegevusest tuleb parasjagu tulu ning kus peaks tegema muudatusi, et olla konkurentidest kiirem ja paindlikum.

on vaja luua väljaspool keskusi noori mee­ litavat atraktiivset elukeskkonda. Näiteks juba pärast I maailmasõda elas sõjast räsi­ tud Viinis 1/3 Austria elanikkonnast, ehkki tühi kõht sundis vaatama ikka põllumees­ te poole. Seejuures küündis töötus Austrias pärast 1930. aastate majanduskriisi 20%ni nagu meil kriisi haripunktis.

Edu ei tule lihtsalt Viimased kaks aastat on põllumeeste endi hinnangul olnud üle keskmise head. Kui mullu aitasid kasumi teenimisele kaasa kõrgemad maailmaturu hinnad, siis täna­ vu soodustas saagikoristust eestlase jaoks pea lõunamaine suvi. Õigupoolest on kasvutingimused Eestis mitmele põllukultuurile paremad kui näi­ teks 40kraadises Almería piirkonnas. Meil on piisavalt niiskust ja vett. Tuleb vist väl­ ja, et Eesti kliima ei ole sugugi alati nii halb, eriti arvestades laiemat konteksti. Külma ja niiske kliima, keelebarjääri ja madalate sis­ setulekute tõttu on tung Eestisse seni olnud väike, mis on aidanud hoida põllumaa hin­ na madala. See olukord aga muutub tasapisi, nagu näitavad kasvanud tehingud maaga. Siit ka soovitus analüüsida, kuidas on muutunud näiteks Skandinaavia põllumaa hinnad ja maakasutus, ning teha oma järeldused, kas maad on mõistlik müüa või rentida. Parem on olla heasoovlik ja koostööaldis mõisnik ning tööandja, kui et pops, kes sõltub teis­ te tahtest. Edu ei tule muidugi lihtsalt, ilma riski, pideva visa arendustöö ja ka õnneta. See on ilmne, kui uurida näiteks 2013. aasta Ees­ ti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Maale­ he aasta põllumehe kandidaatide tausta. Mis puudutab konkurentsi, siis paraku on suund traditsiooniliste põllumajandusharu­ de puhul (nt piimatootmine, teraviljakasva­

tus) paljuski suurtootmise poole nagu Taa­ nis. Samas näitab naaberriikide ja ka Ees­ ti edukate ettevõtjate praktika, et tegelikult jääb piisavalt ruumi ka väiksema maalapiga toime tulevatele nišitootjatele. Kõik ei saa ju olla suurtootjad. Tegevusvaldkondi leid­ likele innovaatoritele on küllaga. Soomes oli toetust saavate põlluma­ jandusüksuste keskmiselt hallatav pind­ ala 2012. aastal ca 40 hektarit ning endi­ selt elatus ca 40% farmeritest kuni 20 ha suurusest põllumaast. Samas võib viimase kümne aasta jooksul selgelt täheldada suu­ remate põllumajandusüksuste võidukäiku. Kui 10–20 ha suuruste farmide osakaal on alates 1995. aastast vähenenud 32%-lt 21%-le, siis 50–100 ha põllumaad majan­ davate ettevõtete osakaal on rohkem kui ka­ hekordistunud (6%-lt 18%-le). Ilmselge, et võimalused 20 ha või siis juba 200–2000 ha suuruste majapidamiste investeerimisvõi­ mekuse vahel on mäekõrgused. Paljud põllumajandusharud on teadagi kapitalimahukad. Samas aitab teatud juh­ tudel ehk just ühistöö ka väiksematel toot­ jatel saavutada kokkuhoidu, olgu siis trans­ pordi, toodete turustamise (sh tootjalt tar­ bijale otseturunduse) või koguni turundu­ se vallas. Kõik ikka selleks, et tarbija saaks langetada teadliku valiku Eesti kindla kva­ liteediga tootja kasuks ning et tootmisku­ lud ja ka vahendustasud jääksid mõistlik­ kuse piiresse. Peale selle võimaldab ühistegevus laie­ malt arendada potentsiaalseid lisategevusi (nt teenuseid nagu turism, käsitöö, maitse­ taimede ja toiduainete tootmine, energia­ majandus, metsahooldus, transport jne), millest laekub osale põllumeestele lisatu­ lu. Ühele kaardile panustamine heitlikus keskkonnas tähendab teadagi liigset riski, samas võimaldab spetsialiseerumine koon­ dada piiratud ressursse. Eks iga põllumees oskab ise kõige pare­ mini hinnata, mis tegevusest tuleb parasja­ gu tulu ning kus peaks tegema muudatu­ si, et olla konkurentidest kiirem ja paindli­ kum. Soomes tegeles 2010. aastal 31% põl­ lumajandusüksustest peale põhitegevuse ka lisategevustega, hõlmates metsandust, kalandust jm tegevusalasid. Meil pole kahjuks põhjapõtru, keda he­ likopteriga karjatada. Lapis suusatamas käies kohtasin baaris üht sellist karjakut.

TÕNU PALM Nordea Eesti peaökonomist

Teisipäeval, 22. oktoobril algusega kell 10 Riigikogu konverentsisaalis Tallinnas Lossi plats 1a

PÄEVAKAVA Alates 9.15 osavõtjate registreerimine 10.00 Avasõnad Aivar Viidik, ajalehe Maaleht peatoimetaja Roomet Sõrmus, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja juhataja 10.10 Tervitused Kalvi Kõva, Riigikogu maaelukomisjoni esimees Ants Noot, põllumajandusministeeriumi kantsler 10.30 Põllumajandus- ja kaubandus­

poliitikate kujundamine

Frank van Tongeren, OECD kaubandusja põllumajanduspoliitika osakonna juht

11.15 Põllumajandusettevõtete peamised väljakutsed finantseerija pilgu läbi

SILVER KUUS, Nordea Liising

11.25 Põllumehe aasta

RAIVO KÜLASEPP, aasta põllumees 2012, AS Grüne Fee 11.35 Kohvipaus 12.00 Reformitud ühise põllumajandus­

poliitika rakendamine

Michael Pielke, Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu peadirektoraat

12.25 ÜPP rakendamine: Euroopa põllu­ meeste jaoks kriitilised küsimused

Paulo Gouveia, COPA-COGECA üldosakonna direktor

12.50 Reformitud ühise põllumajandus­ poliitika rakendamine Rootsis Helena Jonsson, Rootsi Põllumeeste Liidu president

13.15 Reformitud ühise põllumajandus­ poliitika rakendamine Soomes

Simo Tiainen, Soome Põllumeeste ja Metsa­ omanike Keskliidu Brüsseli esinduse juht 13.40 Väike paus 13.45 Aasta põllumees 2013 Nominentide tutvustus

EV presidendi Toomas Hendrik Ilvese tervitus

14.30 Aasta põllumees 2013 väljakuulutamine 15.00 Vastuvõtt

NB! Riigikogusse konverentsile pääsevad ainult kutsutud ja eelregistreeritud külalised isikut tõendava dokumendi ettenäitamisel. Osavõtuks registreerimine 17. oktoobrini Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojas.

Konverentsil kuulutatakse välja aasta põllumees 2013, kellele traditsiooniliselt antakse üle “Külvaja” kuju vähendatud koopia (pildil). Skulptor Ferdi Sanna­ mehe 1927. aastal valminud pronksist skulptuuri võitis 1928. aastal tollane Piistaoja talu peremees Theodor Pool kui Eesti parima talu omanik.


17. oktoober 2013

Mait Nõmmsalu näeb

AASTA PÕLLUMEES 2013

maheviljale uusi võimalusi

Tartumaa põllumees Mait Nõmmsalu, kes juhib ühtaegu mitut firmat, kasvatab nii mahekui ka tavateravilja. Ta loodab, et mahevilja saab tulevikus kohapeal rohkem väärindada. AS Tatoli peahoone õueala on täis nii uusi kui vanu traktoreid, kombaine ning haake­ riistu. “Esindame New Hollandi masinaid, aga võtame tehnikaostjatelt vastu ka vanu traktoreid-kombaine, sest kuhu see põllu­ mees oma vana romu ikka jätab, pakume sedagi müügiks,” teatab AS Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu. “Viimasel ajal ostavad neid soomlased, veavad üle lahe, eestlastel on aga juba nii suured pinnad, et neile on vaja võimsamat tehnikat,” teatab Nõmmsalu. Vähem teatakse aga seda, et Tatoli juha­ taja on ka ise kõva teraviljakasvataja. Kokku harib ta mitu tuhat hektarit maad ja enamvähem võrdselt on tal kasvamas nii mahekui tavavilja.

Mahe- või tavavili? Mait Nõmmsalu ongi oma sõnul hingelt pi­ gem põllumees. “Ainult kontoris istumine nii väga mulle ei sobi, kui kiired asjad ae­ tud, lähen ikkagi põllule.” Teravilja kasvatab ta nii Tartumaal kui Lääne-Virumaal. EPA agronoomina lõpeta­ nud mees katsetab juba aastaid eri tehno­ loogiaid ja uusi masinaid oma põldudel, et saada korralikke saake nii tava- kui mahe­ põllunduses. “Tavasaagid olid tänavu head, aga osa talivilja tuli ümber külvata. Tavavilja koris­ tasime Taimistu OÜ ja Hansujüri PÜ põldu­ delt juba 20. augustiks, saak oli keskmiselt 4−5 t/ha,” räägib mees. Mahepõldudelt, mis asuvad Tartumaal ja mida haritakse Tammistu Agro OÜ nime all, saadi rukki ja kaera saagiks umbes 2 t/ha, rapsi 0,8 t/ha. Mullu oli maheviljal veidi suurem saagikus. Vastuseks küsimusele, kumba on tulu­ sam kasvatada, kas mahedat või tavavilja, laob mees kuulaja ette pika arvutuste jada. “Viljakasvatuses võidad igal seitsmendal aastal, ülejäänud aja vireled piiri peal. Sest

15

K A N DIDA AT

Mait Nõmmsalu

Taimistu OÜ, Tammistu Agro OÜ

n Luunja vald, Tartumaa. n Teraviljakasvatus, maad haritakse 1000 ha. Nisu, oder, raps, talirüps. n Teravilja keskmine saagikus 4−5 t/ha, raps 2 t/ha. Enamik rendimaad. n Maheteraviljakasvatus, maad haritakse 1200 ha. n Maid omandis 2000 ha, sellest 1500 ha on IdaVirumaal rendile antud. n Viljamüük läbi Kevili ja maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili. n Palgatöötajaid tavaviljakasvatuses 3, maheviljakasvatuses 3. n Kaasaegne põllutehnika, kuivatid, viljahoidlad.

Esitaja: Tartumaa Põllumeeste Liit Mait Nõmmsalu on mees nagu orkester – juhib korraga mitut firmat, müüb tehnikat, kasvatab vilja, propageerib mahedat, ja kui vaja, istub ka ise kombaini- või traktorirooli.

vili on börsikaup, kus iga päev hinnad kõi­ guvad, ja kes õigel hetkel hinna fikseerib, võib saada suuremat tulu,” selgitab mees. Nii on praegu keskmiselt tavavilja hind 150 eurot tonnist, kevadel oli 170 eurot tonn. Mahevilja tonnist aga saab kaera puhul 200−230, rukki eest 230 eurot. “Kui maheviljast saad 2 t/ha ja tavavil­ jast 4−5 t/ha, siis on tulusus võrdne,” rõ­ hutab viljakasvataja. “Me peame mahepõllunduses mängima külvikordadega, et mulla huumust säilita­ da, osa põlde on kogu aeg ristiku all. Samu­ ti püüame tõsta mulla aktiivsust, katseta­ me nii meresoola kui puusöega, et saagid oleks kahest tonnist kõrgemad,” selgitab Mait Nõmmsalu, et pikemas perspektiivis

on mahepõllundus siiski tulutoovam, seda nii loodussäästlikkuse, mõtteviisi kui tervis­ liku toitumise mõttes.

Vaja oma tööstust Põllumehele, kes kasvatab ise sadu tonne mahevilja, tundub võõristav see, et meie põllumehed peavad eksportima pea kõik mahevilja riigist välja, kuna kodumaal pole praegu selle järele erilist nõudlust. Kogenud viljakasvataja Nõmmsalu on maheviljakasvatajate ühistu Wiru Vili üks asutajaliikmeid ja väga rahul sellega, et me­ hed on jõud kokku pannes ehitanud Ida-Vi­ rumaale Avinurme Baltikumi moodsaima maheviljaterminali, kuhu saab ladustada

17 000 tonni mahevilja. Mehe sõnul koondab moodne terminal veelgi mahekasvatajaid. Eelmisel aastal eksporditi 97% mahevil­ jast, üksnes väike osa läks Moe piiritusete­ hasele. Tänavu võiks Nõmmsalu hinnan­ gul siiski rohkem mahedat ka Eestisse jää­ da, ehkki nõudlust on nii Saksamaal, Taanis kui Soomes. Aga mees laiutab käsi, et liht­ salt ei ole kellelegi seda toodangut nii suu­ res mahus kodumaal müüa. “Siseturg on liiga väike. Mitmed pagari­ tööstused teevad küll maheleiba, TÜ Eesti Mahe on kõigile soovijatele selle vilja müü­ nud, paraku läheb praegu siiski tooraine eksporti,” nendib Nõmmsalu, et põllume­ hed on töötlevast tööstusest mahetootmi­ sega suure sammu võrra ees. “Ei saa nii, et algul teen tööstuse, aga mul pole toorainet. Nüüd on tooraine, aga pole tööstust,” arutleb Nõmmsalu. Kogenud põllumees lisab, et pole välis­ tatud, et kunagi ehitavad Wiru Vilja mehed oma terminali juurde töötleva tööstuse. “Mis me veame seda vilja niisama välja, või­ me ise hakata kaerahelbeid tegema või pa­ garitööstuses maheleiba,” arutleb Nõmm­ salu, kelle arvates võiks varustada mahe­ toodanguga ka lasteasutusi. Aga ütleb kohe, et kõike korraga ei saa – ühe aastaga termi­ nal, saiatööstus ja poeketid. (Maaleht, 3. oktoober)

Eesti Põllumeeste Keskliidu liikmetel on hea meel, et 16 aasta põllumehest ja elutöö preemia saajast 12 on meie liidu liikmed. EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIT Central Union of Estonian Farmers

Koos Põllumajandus-Kaubanduskojaga võitlesime ligi kaks aastat võrdsemate konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidus ja aitasime Eestisse tuua 170 lisamiljonit. Esindame eelkõige tegevpõllumehi ja seisame hea võimalikult põllumehesõbraliku majandusruumi eest.

Meie liikmed toodavad ligi 80% Eesti toidutoormest. Kas sinu ettevõte on meie liige? Vaata kodulehte www.eptk.ee ja astu liikmeks! Meie tunnuslause on „EestiMaa heaks!”


16 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Aivar Pikkmets joodab mahepiimaga Aivar Pikkmets Pärnumaalt saadab üle päeva Tallinna mahepiima, mida tarbijad saavad osta Selveri toorpiima automaatidest ja Laagri Maksimarketist

“Meie talu piim maitseb paljudele. On tul­ dud ka tänama, et nüüd pole lastel enam allergiat, kannatavad maapiima juua,” on Mätiku talu peremees rahul. Enam ei pea ta kogu oma mahepiima ta­ vapiimana tööstustesse saatma, vaid tar­ bijad saavad seda osta otse TÜ Eesti Mahe piimaautomaatidest. Nii on Mätiku talu tei­ nud oma toodangu tuntuks paljudele pea­ linlastele. Peremees rõhutab, et kui üle Eesti on paigaldatud 15 piimaautomaati, siis kuuest automaadist tuleb Mätiku talu piim. Väärt kraami saab Tallinna piirkonnas osta Keila, Kadaka, Kakumäe ja Järve Selverist, Laagri Maksimarketist ning Ülemiste Rimist. “Mõtlesime vahepeal, et villime oma pii­ ma pudelitesse, aga jätsime asja katki, sest piimaautomaadid on rahva jaoks atraktiiv­ semad,” naerab Pikkmets. Ta on oma pere­ ga Koonga vallas majandanud aastaküm­ neid. Mahetootmisele läks ta üle kümme­ kond aastat tagasi. Sestpeale on peremees häälekalt nõudnud foorumitel mahepiima­ le väljundit, et seda ei segataks tavapiimaga kokku ja et talumees saaks selle väärt piima tootmise eest kõrgemat hinda.

Veendunud mahetootja “Mätiku talu tegutseb loodusega kooskõlas, lehm väärindab rohu ja sõnnik toidab viljapõldu,” toob Aivar Pikkmets esile mahetootmise põhitõed.

Kairo Pilviste

Mahepiima automaatide paigaldamise eest on Aivar Pikkmets võidelnud koos talupi­ dajate keskliiduga. Just taluliidu eestveda­

misel ja TÜ Eesti Mahe abiga hakkas asi lõ­ puks liikuma. Õla pani alla ka põllumajan­ dusministeerium, et tervislikule mahepii­ male oma turustuskanal leida. Eelmisel aastal see õnnestuski ja Selveri kauplustes avati piimaautomaadid. Mahe­ piima kilo eest makstakse Mätiku talu pere­ mehele 36 senti, lisaks käibemaks. Osa pii­ ma saadab Pikkmets Saaremaa piimatöös­ tusesse, sealt saab 30−32 senti piimakilost. “Selline toorpiima müük on tõsine tege­ vus, pangalaenuga tuli soetada automaa­ did, Maaelu Edendamise Sihtasutus andis meile tagatise, nüüd aastase tegevusega oleme kulud enam-vähem tagasi saanud,” selgitab Aivar Pikkmets. Selveritesse paigaldatud automaadid kuuluvad TÜ-le Eesti Mahe, mille juhatuse liige on ka Pikkmets. Piimaautomaadid on ainulaadsed, valmistatud eritellimusel Itaa­ lias ja piima realiseerimisaeg on 72 tundi. Peremees harib ka ümberkaudseid põlde mitmesajal hektaril. Kasvatatakse nisu, ru­ kist, kaera, rapsi. Enamik viljast läheb oma loomadele. Vabalaudas lüpstakse paralleellüpsiplatsil 50 lehma. “Koonga vallas on kehvad põllumaad, tootlikkus madal, siia sobib vaid mahe­ tootmine. Peame piirduma oma loodusli­ ku ringlusega ja hoidma külvikorda pai­ gas. Lehmad väärindavad rohu ja sõnnik toidab viljapõldu,” võtab Mätiku talu pere­ mees oma tootmise kokku. Ta lisab, et ma­

kiidab šoti mägiveiseid

Kairo Pilviste hooldab šoti mägiveiste abiga rannikualasid Saaremaal Mustjala vallas ja pakub OÜ Ranna Villas ekskursioone ning sarviliste loomade lihast tehtud konserve. “Ma pole põline saarlane, tulin siia hoopis Soomest,” teatab Pilviste, kes sattus mägi­ veiseid pidama täiesti juhuslikult. Nimelt saadeti mandrilt pärit koolipoiss 1991. aastal õpilasvahetusega Soome. Seal lõpetas hakkaja noor Hämeenlinnas ja Hel­ singis kaks kooli, omandades nii arvuti- kui ehitusoskused ja asutas oma ettevõtte. “Kohtasin Soomes ka oma tulevast abi­ kaasat Sinikkat, koos asutasime tantsukooli Pilvisteps, kus õpetasime edukalt seltskon­ natantse pea paarkümmend aastat,” räägib praegune OÜ Ranna Villa omanik. Kui Pilvisted kümmekond aastat taga­ si Saaremaale suvekodu otsima hakkasid, sattusid nad Mustjala valda Küdema kül­ la, kust ostsid kena rannavaatega maatüki. Paraku oli rand tihedalt roogu kasvanud. Nad kaalusid, kas võtta lambad, aga kohali­ kud naabrid laitsid mõtte maha, soovitades soetada hoopis lihaveised. Teemaga inter­ neti kaudu põhjalikumalt tutvudes võtsid Pilvisted lõpuks eeskuju soomlastest, kes kasutavad rannaalade puhastamiseks eel­ kõige šoti mägiveiseid. Nii need karvased sarvilised loomad Küdema külla jõudsidki.

Esialgu suvituspaigana mõeldud Küde­ ma küla hakkas abielupaarile üha enam meeldima, suvila asemel kerkis elumaja ja rannaalade hooldamine aina laienes.

Lihaveiste alal iseõppija Peagi jäid tantsupoognad parketil kõrvale, jalga tõmmati kummisäärikud, ning uus ja põnev ala – lihaveiste kasvatamine – ongi nüüd Kairo ja Sinikka põhitegevus. 2007. aastal ostis Kairo Pilviste Taanist esimesed 10 mullikat ja ühe pulli. Nüüdseks on kari laienenud 160 puhtatõulise mägi­ veiseni, puhtatõulisi loomi on ta ostnud ka Soomest, Saksamaalt ja Šotimaalt. Pilkupüüdvad karvased ja sarvilised hooldavad nüüd kilomeetrite viisi ranna­ piiri viies Saaremaa vallas. OÜ Ranna Villa harib 500 ha nii põllukui karjamaid. Heinamaid on u 250 ha, suu­ rem osa renditud. Tehakse nii silo kui heina, aga niiskemaid, raskelt läbipääsetavaid ala­ sid hooldavad mägiveised. “Olen täiesti iseõppija. Hakkasime abi­ kaasaga ennast koolitama, käime liha­

Kairo ja Sinikka Pilviste juhtisid varem Helsingis edukalt tantsukooli, nüüd aga peavad Saaremaa kadakate vahel šoti mägiveiseid.

veisekasvatajate seminaridel, õpime kogu aeg midagi juurde. Paar korda aastas käi­ me välismaal farmidega tutvumas, püüa­ me sealt midagi kasulikku üle võtta,” sel­ gitab Pilviste.

Tõmbenumber turistidele Šoti mägiveistest on peremees vaimustu­ nud ja kiidab neid igati. “Nad on kergemad rahulikud loomad, kes suudavad liikuda ka kõige raskemini ligipääsetavates kohtades.

Nende hooldamine on lihtne, nad sobivad rannaaladele suurepäraselt.” Kuna OÜ Ranna Villas on puhtatõuline kari, müüakse tõuloomi ka teistele. Head si­ demed on Saksa, Soome ja Šotimaa veise­ kasvatajatega. “Olime Eestist esimesed, kes müüsid omakasvatatud veiseid tõulooma­ dena Soome,” teatab peremees. Kairo Pilviste on MTÜ Šoti Mägiveis ju­ hatuse esimees ja kuulub ka Eesti Lihavei­ sekasvatajate Seltsi. Ta tõdeb, et mägiveiste karjad on Eestimaal aasta-aastalt üha suu­


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

pealinlasi hetootmine muutub tulevikus üha perspek­ tiivikamaks. “Tervislikku toitu vajatakse aina rohkem, meie tegutseme loodusega kooskõlas, min­ geid imporditud taimekaitsevahendeid me ei kasuta,” rõhutab Pikkmets. Ta toob esile, et nii mitmedki naabrid on tulnud ise oma põlde neile rendile pakkuma ainuüksi see­ tõttu, et peremees majandab mahedalt. “Mulle öeldakse: sa oled mahepõllu­ mees, ei mürgita meie põldu, väetad sõnni­ kuga, sulle anname hea meelega oma põllu harida,” naerab peremees.

Elujõuline talupere Pere juured on Oidremal, kus asus ka Aivari vanaisa talu. Oma talu rajasid Aivar ja Hel­ ga 1991. aastal kolme lehma ja 10 ha maa­ ga. Aastatega on pere ümberkaudseid maid kokku ostnud ja nüüd on omandis 400 ha. Talus on sirgunud kuus last. Pere jaoks on kõige tähtsam oma lastele hariduse and­ mine, alles siis tuleb tootmine. Nüüd ongi enamik lapsi juba koolitatud − kel magist­ rikraad taskus, kel rakenduskõrgharidus. Maaelu ja Oidrema külaga on lapsed ühel või teisel moel seotud. Talupere on õpeta­ nud oma lapsi maast madalast maaelu ar­ mastama ja nad polegi suurlinna pagenud. “Mul on kuus last ja 11 lapselast, kui kõik kokku tulevad, on taluõu rahvast täis,” tea­ tab isa ja vanaisa uhkelt.

K A N DIDA AT

Aivar Pikkmets OÜ Mätiku Talu

n Koonga vald, Pärnumaa. n Piimakarjakasvatus. 50 lehma, aastalüps 8800 kg lehma kohta. Mahepiim. n Maad on omandis koos metsaga 450 ha. n Haritakse umbes 350 ha oma ja rendimaid. n Teraviljakasvatus ligi 100 ha-l, lisaks rohumaa. n Maheviljelus: nisu, ’Sangaste’ rukis, kaer, oder, rüps, raps. n Pereettevõte, neli palgatöötajat. Esitaja: PRIA

Piimameheks on üks talu perepoega­ dest, Siim, täiskohaga töötab talus ka pe­ repoeg Kaarel. Teised lapsed Hardi, Mikk, Mirjam ja Karmen abistavad talutöödel jõu­ dumööda. Osa lastest on oma elamise soetanud ko­ dutalu ümbrusesse. Ka Oidrema küla on Pikkmetsi täis – oma lastele lisaks lähisugu­ lased ja nende lapsed. Hea organisaatorina tuntud Mätiku talu peremees kuulub Pärnumaa taluliidu juha­ tusse, ta on MTÜ Eesti Mahe juhatuse liige ja Koonga valla volikogu liige. (Maaleht, 27. juuni)

K A N DIDA AT

Kairo Pilviste

Ranna Villa OÜ

n Mustjala vald, Saaremaa. n Lihaveisekasvatus, 160 šoti mägiveist. Tõuloomade müük ja vahendamine. n Veiselihakonservide ja vaakumpakendis lihatoodete müük. n Maad kasutatakse 500 ha, omandis 100 ha. Heinamaad 250 ha. n Rannaalade hooldamine mägiveiste abiga. Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

renenud. Praeguseks on nende sarviliste arv Eestis üle kolme tuhande ning huvili­ si, eelkõige rannaaladelt, tuleb aina juurde. Lisaks loomakasvatusele tegeleb OÜ Ranna Villa ka turismiga. Püstitatud on mitu rannamajakest vaatega verandalt me­ rele. Siin on suviti käinud nii eestlased kui soomlased, sakslased, inglased. Kõige kau­ gemad külalised on olnud USAst. Korral­ datakse ekskursioone mägiveiste farmi ja müüakse ka konserve. Nimelt soovib pere­ mees ise loomade liha väärindada. Sõlmi­

tud on koostöökokkulepe ASiga Maag ning Märjamaa Lihatööstusega, kus valmistatak­ se konserve ja sügavkülmutatud lihapakke. “Meil on talus müügipunkt koos külm­ laoga. Müüme vaakumpakendatud paket­ te, kus viiekiloses pakis on hakkliha, filee, samuti tagatükid. Veiseliha hind on 10–12 eurot kilo,” teatab peremees. Liha või konserve saab nende firmast tellida neti teel, suuremate koguste korral viiakse laadung kohale. Ehitatakse grillima­ ja, kus saab maitsta grillitud veiseliha. Samas eelistatakse siiski tegelda looma­ de müügiga. “See tuli meile suure üllatuse­ na, et kõige kasulikum on ikkagi tõupuhas­ te loomade müük ja vahendamine,” rõhu­ tab Pilviste. (Maaleht, 4. juuli)

17


18 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Tõnu Post on parim

KANDIDAAT

Tõnu Post

Kõljala Põllumajanduslik OÜ

piima­karja­kasvataja

n Pihtla vald, Saaremaa. n Piimakarjakasvatus. n 521 lüpsilehma aastalüpsiga 10 834 kg lehma kohta ja noorkari. n Eesti punane kari 75%, holstein 25%. n Maad haritakse 1500 ha, sellest omandis 400 ha. n Teraviljakasvatus ligi 500 ha-l. n Teraviljasaak: rukis 3,5 t/ha, talinisu 4,8 t/ha, oder 3,8 t/ha. n Palgatöötajaid 27. n Rekonstrueeritud lüpsilaut, nüüdisaegne tehnoloogia.

Saaremaa põllumees Tõnu Post tõstis nii punase kui ka holsteini karja aastalüpsi ligi 11 000 kg-ni, pälvides Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aasta parima piimakarjakasvataja tiitli. Viimase aja suurim üllataja põllumajandu­ ses on Tõnu Post, kelle juhitav Kõljala osa­ ühing annab majandusnäitajate poolest mandrimeestele silmad ette. Haeska farm, kus kolmveerand on pu­ nane kari, on paari aastaga tõusnud piima­ karja väljalüpsiga vabariigi tippu. 520pea­ lise piimakarja suurim aastalüps on olnud 10 800 kg lehma kohta ja jõudluskontrolli keskuse edetabelis on jõutud esikolmikusse. Kunagi varem pole Saaremaa karjakasvata­ jad nii kõrgeid tulemusi saavutanud. Postil oli julgust osta ära ka raskustesse sattunud Valjala põllumajandusühistu. Kõl­ jala ja Valjala ühistu maad ja tootmist ühen­ dades on Tõnu Post tõusnud Saaremaa suu­ rimaks põllumajandustootjaks. Tema vii­ mase aja tegevust tunnustati Saaremaa aas­ ta ettevõtja tiitliga. Tõnu Posti kodutalu on Pihtla vallas. Pihtla mail kunagises sovhoosis alustas ta oma töömeheteed, taskus EPA veterinaari diplom. Kui sovhoosid lagunesid, rajas Post koos teiste sovhoosi töötajatega senise ma­ jandi asemele Kõljala põllumajandusliku osaühingu, mida on saarlasliku visadusega aastakümneid juhtinud.

Punase karja kõrge väljalüps Haeska moodne farmikompleks laiub mit­ mel hektaril. Siia on ehitatud uus vabapi­ damislaut ja lüpsiplatsiga laudaosa rekonst­ rueeritud vana farmi baasil. Juba 1950. aas­ tal ehitati siia esimene laut, praegune on sama koha peal kolmas farm, mis ehitati 2005. aastal. “Meie käes seisis hoone kaua tühjana, siis leidsime, et see sobib väga hästi vabapi­ damislaudaks – tegime konstruktsiooni pi­ kemaks, laiemaks ja saimegi kõik oma loo­ mad ühte kohta,” räägib Post. Laudas on 2 × 20 paralleellüpsiplats Westfalia, kus lüpstakse lehmi kolm korda

Kõljala ja Pihtla mail majandav Tõnu Post püüab tegut­ seda nii, et ümbruskonnas oleks inimestel tööd ja nad tahaksid kodukanti elama jääda.

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

päevas. “Nüüd tuleb 10–15 protsenti piima juurde nii, et me seda ei märkagi, möödu­ nud aastal saime 10 834 kg lehma kohta,” muheleb põllumees, lisades, et lehmad on kolmekordse lüpsiga rahul. “Ega punane lehm ole viletsam, ta an­ nab ka korralikult piima, kui söödavarumi­ ne on heal järjel ja sööt tuleb hästi kätte,” teab loomaarsti haridusega juht, kes paneb suurt rõhku mitmekesisele söödale ja hoiab silma peal nii loomade tervisel kui ka tõu­ aretusel. “Meil on ülekaalus eesti punane kari, kuid aretuses oleme kasutanud viimastel aastatel ka punasekirjut holsteini, et roh­ kem suurust saada,” selgitab Post. Piim müüakse Saaremaa piimakombinaadile, mis kuulub ühistulise ettevõttena oma toot­ jatele. Saaremaal on kõrgeid tulemusi saada tunduvalt raskem, sest siinsete maade boni­ teet on kehvem kui mandril. Ka loomadele väärt silo valmistamiseks tuleb teha tundu­ valt rohkem tööd, sest kesisema rohukasvu tõttu tuleb siin kasutada rohkem maid kui

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Piimafoorum

2013

Tartus Eesti Maaülikooli aulas (Kreutzwaldi 1a)

5. novembril 2013 kell 10.30–16.30

mandril. Kõljala ühistus kasvatatakse tera­ vilja ja rapsi umbes 500 hektaril ja enamik viljast läheb oma karja toitmiseks. “Viljamüügiga ma väga ei pinguta, kas­ vatan seda peamiselt söödaviljana looma­ dele, sest kari tahab toitmist. Ometi oleme ka vilja müünud nii palju, et pole häbi poest leiba-saia osta,” ütleb põllumees.

Edu tuleb oskusliku tööga Tõnu Post selgitab, et ühe ettevõtte arenda­ mine-laiendamine on väga pikaajaline töö. Tuleb ära kasutada kõik võimalused, mõist­ likult tegutseda ja pikalt tegevusi ette pla­ neerida. Kui avanes võimalus osta majandusli­ kes raskustes Valjala osaühing, ei kõheldud Kõljalas pikalt ja tehti tehing ära. Nüüd on ühendatud põllumajandusettevõttes Kõlja­ la uus lüpsiplatsiga farm ja Valjala robot­ laut, piimalehmi kokku üle 800 ja maid 2500 ha. “Varem ei saanud lubada endale võim­ samaid masinaid, tehnikat, suuremate pin­

• Tootjate vaade piimasektori olukorrale

Jaanus Murakas, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

• ÜPP 2014–2020 rakendamine piimandussektoris

Helir-Valdor Seeder, EV põllumajandusminister

• Läti piimanduspoliitika 2014–2020 Rigonda Lerhe, Läti Põllumajandusministeerium

• Iirimaa ja maailma piimatoodete turu väljavaated Catherine Lascurettes, Iirimaa Põllumeeste Liit

Foorumil osalemine on toidutööstustele, põllumajandustootjatele ja EPKK liikmetele tasuta. Lisainfo ja registreerimine kuni 31. oktoobrini: www.epkk.ee või Roomet sõrmus, tel 600 9349

• Piimatoodete turu areng Euroopa Liidus

Foorumi korraldamist toetab Euroopa Liit.

Lampros Lamprinakis, Norra Agraarökonoomika Instituut

Christophe Lafougere, GIRA (kinnitamisel)

• Piimaühistute väljakutsed

dadega on aga suuremad investeeringud tehnikale põhjendatud,” selgitab mees. Sel aastal soetatigi uus silokombain, ka teravil­ jatehnoloogia uuendamine on suurematel pindadel majanduslikult põhjendatud. “Juba Panso ütles, et vaja on üks prot­ sent andekust ja 99 protsenti tööd,” teatab Saaremaa parim ettevõtja, milles seisneb tema edu saladus. Kõik tööd tuleb korrali­ kult planeerida, teha ära õigel ajal ja töö­ päevad on enamasti pikemad kui kaheksa tundi. Põlisel Saaremaa mehel on peale juhi­ omaduste ja töökuse ka tubli annus mis­ sioonitunnet, et oma kodukandi elu eden­ dada. Ta on olnud mitu koosseisu Pihtla val­ la volikogu esimees, praegu on volikogu lii­ ge. Postide pere on üles kasvatanud kolm last, äsja maaülikooli lõpetanud tütar Pii­ be on juba agronoomina isa firmas ametis. Tõnu Post on Pihtla vallas suurim töö­ andja, andes alalist tööd ligi 30 inimesele. Põhimõtteliselt ei taha ta Haeska farmi lüp­ siroboteid muretseda, sest siis jääks töökä­ si ettevõttes vähemaks ja kodukandi inime­ sed tööta. “Püüan tegutseda nii, et mul oleks tööd pakkuda ja inimestel oleks võimalik siia­ kanti elama jääda. Mina ei taha majanda­ da nii, et peale minu ja lehmade ei ela siin ühtki inimest, kuna kõik on mujale tööle läi­ nud,” ütleb põllumees. (Maaleht, 29. august)

• Kogemusi ühistulise piimatööstuse arendamisest Uldis Krievars, Läti Piimatootjate Ühistu Trikata

• Eesti piimatootjate majandusnäitajad võrdluses

Marju Aamisepp, Maamajanduse Infokeskus

• Finantsinstrumentide võimalused piimasektoris Madis Reinup, Maaelu Edenamise Sihtasutus

• Piimalehmade taastootmisest Mart Uba, Jõudluskontrolli Keskus

• Biogaasi tootmisel tekkiva digestaadi ja läga väetusomaduste võrdlus Peep Pitk, Tallinna Tehnikaülikool


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Aldo Vaan

19

on parim lihaveisekasvataja Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi. Topi talu asub maalilise looduse keskel Ka­ sari jõe käärus. Hakkaja pererahvas Marit ja Aldo Vaan on siin üles kasvatanud viis last, keskmine poeg Andres elab oma pere­ ga sealsamas lähedal oma talus ja on nüüd­ seks Topi Mõisa OÜs ohjad enda kätte võt­ nud, vastutades peamiselt hobusekasvatu­ se eest. Samuti aitab ta tublisti kaasa Topi talu lihaveiste majandamisel ja teraviljakas­ vatuses. Suviti on talutöödel abiks ka poeg Krist­ jan Robert, kes õpib Kuressaare ametikoo­ lis ärijuhtimist. Vanim poeg Indrek ja tütar Laura elavad oma peredega pealinnas ning jõuavad talutöödele appi harvem. Pere pe­ samuna Piia Katharina õpib Lihula güm­ naasiumis. Vaan asus oma vanemate talu taasta­ ma 1989. aastal, nüüdseks on rajatud ees­ kujulik talumajandamine, mis on paisunud igas suunas suurtootmiseks. Põlde haritak­ se uusima tehnoloogiaga ning osa viljapõl­ de ja karjamaid majandatakse mahedana.

KANDIDAAT

Aldo Vaan

Topi Mõis OÜ

n Topi talu, Lihula vald, Läänemaa. n Lihaveisekasvatus, u 200 limusiini, 50 heledat akviteeni. n Lihaveiste tõuaretus, loomade müük Eestisse ja Türki. n Maad haritakse üle 800 ha, sellest 400 ha-l tegeldakse maheviljelusega. n Teraviljakasvatus 400 ha-l, osa mahedana; karjamaad. n Lisategevuseks hobusekasvatus ja mesindus. n Palgatööjõudu üks põhikohaga pluss abilised hooajatöödel. n Kaasaegne põllutehnoloogia.

Lemmikud on limusiinid Aldo Vaan on laia haarde ja mitmekülgse­ te huvidega mees. Ülikoolis on ta õppinud bioloogiat, olnud kooliõpetaja, pidanud pii­ makarja ja üle kolmekümne aasta mesila­ si. Tori hobuseid kasvatades harrastab ta nüüdki aeg-ajalt kaarikusõitu. Ehkki töö põllul ja lihaloomade juures neelab suure osa peremehe ajast, on tema energia ammendamatu – lisaks igapäeva­ töödele juhib Aldo Vaan ka Eesti Lihaveise­ kasvatajate Seltsi ning aeg-ajalt korraldab seminare ja õppepäevi ka oma talus. Talumaja üks osa – kunagine hobusetall − ongi renoveeritud mahukaks seminari­ ruumiks, kus saab tulevikus õpitubasid ja ka seltsi koosolekuid läbi viia. Lisaks kuulub

Esitaja: Maaelu Edendamise Sihtasutus

Vaan Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ning on tori hobuste haruseltsi juhataja. See mees teeb kõike kirega, iga majanda­ misvaldkonda on ta süüvinud äärmise põh­ jalikkusega. Praegu on ta innustunud liha­ veisekasvatusest, Topi talus kosub 250peali­ ne mahekari, suund on võetud puhtatõulise karja aretusele. Topi talu karjamaadel nosib umbes 200 limusiini ja 50 heledat akvitee­ ni. Vähenõudlikumaid, peamiselt aberdiin anguse ja herefordi veresusega ristandeid peetakse looduslikel rohumaadel Matsalus.

“Ostan oma karja täienduseks ainult puhtatõulisi loomi,” kinnitab Aldo Vaan heleda akviteeni karja keskel. Seda tõugu mullikaid on ta toonud nii Rootsist kui ka Saksamaalt, et aretada puhtatõuline kari.

“Me püüame suurendada lihaveisekas­ vatust, kuid teraviljaga oleme saavutanud optimaalse suuruse,” teatab Aldo Vaan, et väheviljakatel Läänemaa maadel on hoopis tulusam pidada lihaveiseid. Nii kõrget saaki nagu parimatel teraviljakasvatajatel ei suu­ da siinkandi rasketel maadel kunagi saa­ da, samas võib lihaveiseid tippkarjaks are­ tada küll. Topi talus alustati lihaveisekasvatusega 2002. aastal. Karja toodi esimene puhtatõu­ line limusiini pull ja tasapisi hakati limusiini karja suurendama. Siiani on rõhutud liha­ loomadele, kuid nüüd tahab peremees üha rohkem teha tõuaretust. “Olen viimasel ajal ostnud puhtatõulisi loomi nii Taanist, Rootsist kui Saksamaalt,” teatab Aldo Vaan, et tahab edaspidi lisaks lihaloomadele hakata tõuloomi müüma, kuna nende eest saab kõrgemat hinda.

Lihaturul madalseis Lihaveisekasvatajate seltsi esimehena teeb Vaanile tuska see, et lihaveiste müük Türgi turule on takerdunud ning mõne aasta eest alanud lihaveiste hinnatõus Eestis, mis sai alguse tänu ekspordile, on peatunud.

Kui varasematel aastatel on Türki pä­ ris palju meie loomi viidud, siis tänavu ei ole see turg veel avanenud. Üks põhjus on lisaks tapapullidele ka alla 300kg nuum­ pullidele kehtestatud kõrge tollimaks, mis alandab siinseid kokkuostuhindu. Siia­ ni aitas Eesti Tõuloomakasvatajate Ühis­ tu (ETKÜ) karjakasvatajatel loomi korrali­ ku hinnaga Türki müüa, aga mis saab liha­ ekspordist tänavu sügisel, on praegu veel ebaselge. Euroopas on suur puudus veiselihast, seda veetakse sisse Lõuna-Ameerikast ja meie põllumeestel oleks lihaturul lööki küll, samas pole soodsaid turustuskanaleid eriti tekkinud. Sel aastal on hoogustunud koostööprojekt šveitslastega. Igas kuus va­ rutakse Balti riikide karjakasvatajatelt Es­ tonian ACB Vianco abiga partii lihaloomi, millest valmistatud toodang turustatakse kaubamärgi “Baltic Grassland Beef” nime all Šveitsi tarbijale. Vaan toob esile, et lisaks välisturgudele on ka Eestis kasvanud huvi tõuloomade vas­ tu. Kevadisel oksjonil tõusid heleda akvitee­ ni ja limusiini mullikate hinnad alghinnaga võrreldes kahekordseks. (Maaleht, 6. juuni)

DEUTZ-FAHR AGROTRON 6180 P

83 000 € + km

Mootor Deutz Tier 4i, võimsus 172 hj, pöördemoment 740 Nm. Uus kabiin, õhukonditsioneer, iseseaduv juhiiste, pehme kaasreisija iste. Transmissioon 50 km/h, 6käiguline käigukast: 40 edasi / 40 tagasi, aeglustiga. Multifunktsionaalne käetugi PowerCom S, süstikrevers, mugavussidur. Jõuvõtuvõlli pöörlemiskiirused 540E/1000E ja 540/1000 p/min. Hüdropumba tootlikkus 120 l/min, rippsüsteemi tõstejõud 9200 kg. Rehvid 540/65R28 ees ja 650/65R38 taga (fikseeritud veljed). Esisillavedrustus, pneumaatiline kabiinivedrustus, hüdrauliline haagisepidur. Raskuste raam 300 kg, hüdrauliline väljatõugatav haakekonks, plokisoojendus.

Suurim masinakeskus Soomes, nüüd tehnikamüük ka Eestis!

Uskumatult hea pakkumine:

Liisingupakkuja: Pohjola Finance Eesti AS

esimesel aastal liisinguintress 0%, esmane sissemakse alates 10% Traktorid on kohe saadaval! Kampaania kestab aasta lõpuni või niikaua, kui masinaid jätkub.

Garantii on 24 kuud või 2000 töötundi.

Müük ja varuosad Volli Geherman, tel 5336 4573 Vitamiini 2a, 51014 Tartu

Hooldus ja remont Karla Kreitsman, tel 515 1359 Tehnika 9, 72213 Türi

info@agrimarket.ee • www.agrimarket.ee


20 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Maire Valtin

pakub meesegusid

Lääne-Virumaa mesinik Maire Valtin hakkas esimesena Eestis valmistama ja müüma meesegusid. Kõige tuntum neist on TÕMS, mis sisaldab ka taruvaiku, õietolmu ja suira. Väikses Inju külas püüab tee ääres pilku suur maakividest hoone Meemaja sildiga. Siin on Valtinite perefirma Artocarpus OÜ tootmishoone ja müügikoht. “Mina olen siin firmas mesinik, aga teen ka mänedžeri ja müügitööd – kõike mida vaja,” ütleb Maire Valtin. Meemajas käib kibekiire töö, tegemist on nii pereisa Igoril kui perepoeg Martinil. Tä­ navu saadi korralik meesaak, mis on vaja vurritada ja retsepti järgi segudeks segada. Enamik mesinikke müüb tavamett, kuid Maire Valtini innustusel on Artocarpus põ­ hiliselt meesegude müüja. Samas nõuab se­ gude valmistamine euronõuetele vastavaid käitlemisruume ja lisatööd, sest vaja on kor­ jata ka ravimtaimi, marju, neid kuivatada ja KANDIDAAT

Maire Valtin

Artocarpus OÜ

n Vinni vald, Lääne-Virumaa. n Mesindus, 80 mesitaru. n Meetoodete valmista­ mine ja müük. n Ligi 30 eri toodet. n Pereettevõte. n Nüüdisaegne tootmishoone ja tehnoloogia. Esitaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

jahvatada. Valtinite pere on kõigi töödega hakkama saanud ja peab mee väärindamist segudeks õigeks valikuks, sest selliste lisa­ väärtusega meesegude järele nõudlust on.

Mesilased tulid ise kohale “Me polnud kunagi mesindusega tegelnud, aga ühel päeval tulid mesilased ise meie aeda – järsku oli aias puude otsas mitu suurt sülemit,” meenutab Maire Valtin, kuidas nad 1996. aastal mesindusega alustasid. “Meie elus oli toona selline hetk, et me ei teadnud, kuidas jätkata, kolhoosid olid la­ gunenud, talupidamise ja kauplustega oli­ me lõpetanud. Nii võtsimegi mesilasi nagu märki, et sellest saab meile uus elukutse.” Valtinite pere oli tulnud Lääne-Viru­ maale elama Tallinnast, kuna kolmelapse­ lise pere üks lastest vajas astmaatilise bron­ hiidi tõttu teist kliimat. Toonane talukoht oli mahajäetud ja räämas, pere ehitas sel­ le uuesti üles. Valtinid olid ka Lääne-Viru­ maal esimesed, kes hakkasid talupidajaks – peeti lüpsilehmi, sigu, kanu, parte, hanesid ja jäneseid. Maire on EPA lõpetanud agronoomina ja töötas varem lillekasvatusagronoomi­ na. Nii ei olnud üleminek mesindusele talle väga võõras. Tasapisi tulid kogemused. Al­ gul müüdi tavamett Jõhvi ja Narva turgu­ del, hiljem mindi üle meesegudele. Perenaine meenutab, et kui veel talu peeti, lubanud lapsed koguni maalt linna kergema ameti peale põgeneda, aga nüüd on kaks last maal tagasi: tütar väimehega

“Kõik ravimtaimed, mis mee sisse panna, säilivad ega rikne, mesi on looduslik konservant,” selgitab Maire Valtin. Tagaplaanil on tööhoos Martin Valtin, Mihkel Vadi ja Igor Valtin.

tegeleb ka mesindusega, elavad Pärnumaal, aga mesilasi peavad Lääne-Virumaal. Noorem poeg Martin on samuti läinud vanemate jälgedes ja saanud mesiniku kutse. Hiljuti andsid vanemad osaühingu Artocar­ pus pojale üle. Ettevõtte mesitarud on grup­ pidena laiali 17 km raadiuses, vahel tuleb mesilasi hooldades päevas läbi sõita 70 km.

Tõmbenumbriks sai TÕMS “Üritame kõik kasulikud ained, mis on tai­ medes, segada mee sisse nii, et need ei kao­ taks oma väärtust,” selgitab Maire Valtin. Artocarpus valmistab ja müüb praegu üle 20 erineva meesegu, mis on tehtud kumme­ li, saialille, musta sõstra, kadakamarjade jt taimede-marjade baasil. Kõige populaarsemaks on tarbijate sil­ mis tõusnud aga meesegu TÕMS, mida Artocarpus on valmistanud juba viisteist aastat. TÕMS on oma nime saanud koos­ tisosade järgi: t − taruvaik, õ − õietolm, m − mesi, s − suir. Maire sõnul on segu väga hea maksale, hoiab vere vedela ja tugevdab veresooni, samuti kogu immuunsüsteemi. Valtinid meenutavad, kuidas nad müü­ sid aastaid tagasi TÕMSi Tallinna Lillepavil­

jonis meepäevadel ja nende juurde tuli Pär­ nus tegutsev südamearst doktor Enn Lõuk, et kiita neid sellise tervistava segu eest. Artocarpus on soetanud taimede kuiva­ tamiseks kuivatuskapi ja veski, et segudesse vajalikud taimed kuivatada ja tolmuks jah­ vatada. Investeeringutoetusega on soetatud meesegajad, mida kasutatakse toidutööstu­ seses tainasegajatena. Omal ajal iseõppijana alustanud Mai­ re Valtin koolitab nüüd teisi. Eesti Mesini­ ke Liidu aktiivse liikmena on Valtin aastate­ ga läbinud kõik mesinikele mõeldud kursu­ sed. Nüüd korraldab ta ise koolitusi ja õp­ pepäevi. “Kõik meesegude retseptid oleme ise väl­ ja töötanud, meid on aidanud ka proviisor Kaljo Mandre,” teatab kogenud mesinik. Maire on ka Meemaja uuele elule ärata­ nud. Endisel maakaupluse hoonel ei lastud lihtsalt laguneda, vaid pere erastas selle, re­ noveeris ning hoonele leiti originaalne ra­ kendus. “Meemüük kohapealt on meil vaid kor­ ra nädalas, aga tagasi ei saada me kedagi. Kes tuleb, saab meie käest alati mett,” üt­ leb Maire Valtin. (Maaleht, 12. september)

Lihaveise­kasvatus on Leino Vessart Raplamaalt on paarikümne aastaga pannud aluse Eesti kaasaegsele lihaveisekasvatusele.

“Olin esimene, kes limusiinid Eestisse tõi, nüüd on see tõug kasvatajate seas üsna levinud,” ütleb Leino Vessart oma limusiinikarja keskel.

Vessart oli esimene talumees, kes 1990. aastate algul uskus, et lihaveiste kasvata­ misel on siinmail tulevikku. Toona, kolhoo­ side lagunemise aegu, kasvatati Eesti üksi­ kutes lihakarjades ainult hereforde. Kaas­ aegsest tõuaretusest ei teatud suurt mida­ gi ning uute tõugude Eestisse toomine oli ennekuulmatu. Kui aga väiksemad lehmapidajad olid sa­ jandivahetuse majandusraskuste tõttu sun­ nitud piimakarjakasvatusega lõpetama, tekkis paljudel võimalus minna üle lihavei­ sekasvatusele, sest tänu Vessartile ja tema mõttekaaslastele oli Eestis juba tekkinud põllumeeste seltskond, kes innukalt seda ala edasi arendas. Nii on Vessart oma tegevusega kaasa ai­ danud maaelu säilimisele, sest paljud talud võtsid uue suuna ega pidanud lõpetama, kui viimase piima pukile viisid. Kui poleks

seda Kaiu meest, kes väsimatult kuulutas, et Eestis on võimalik eri tõugu lihaveiseid kas­ vatada ning jõuda selles valdkonnas võrd­ väärsele tasemele Soome, Rootsi ja Norra talumeestega, siis kes teab, kui palju meil maal üldse talupidamisi alles oleks. Praegu on Eestimaal lüpsilehmi umbes 100 000, samas on PRIAs arvel 1572 liha­ veisekasvatajat ja lihaveiseid ligi 60 000. Nii võimsaks on tõusnud kunagine põllumajan­ duse kõrvalharu.

Rajas Karitsu Rantšo Kui Kaiu kolhoos lagunes, otsustas Vessart alustada lihaveisekasvatusega. Ta rajas Ka­ ritsu õppetalu, põllumajandusreformiga õnnestus saada vana karjalaut ja Vessart tõi Eestisse esimesed puhtatõulised limusiini li­ haveised. Paraku oli algus raske. “Tegime


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Väino Veersalu

21

lambad hooldavad Lahemaad

Iisaka Lambakasvatus- ja Käsitöötalus aretatud eesti mustapealised lambad pügavad Lahemaa Rahvuspargi loopealseid ja on pälvinud parima aretuskarja tiitli. “Kõige tähtsam siin talus on lambakasva­ tus,” teatab peremees Väino Veersalu. Lam­ bakasvatust rõhutab peremees seetõttu, et Iisaka talu on saanud kuulsaks ka käsitöö poolest: pere teeb kõike, mida lambast saab – nii villa kui naha – käsitööks. Kuusalu vallas Uuri külas Iisaka talu kar­ jamaadel nosivad uted, karjatamiskohad on piiratud nii arhailise roigasaia kui kiviaia­ ga. Põhja-Eestile iseloomulikult on kandili­ sed kiviklibud üksteise peale sirgesse ritta surutud – on ju siitkandi maastik eelkõige paene ja kivine. Iisaka talu karjatab lambaid Lahemaa Rahvuspargi loopealsetel aladel. “See on väga tähtis, et suudame lammastega neid poollooduslikke kooslusi, loopealseid säili­ tada, et nad ei võsastuks,” räägib peremees. Talvel oli tal tööd palju – raius 7 ha loo­ pealseid alasid kadakatest hõredamaks, et lammastel oleks rohkem nosimist. “Te­ gime väga tõhusat harvendust. Kui varem oli lammastel sellises kadarbikus süüa vaid paariks nädalaks, siis nüüd on nendel hõre­ damatel aladel karjatamisperiood neli kor­ da pikem,” on Veersalu rahul.

Tunnustatud tõukari Iisaka talus kasvatatakse ainult eesti mus­ tapealisi lambaid. Talu on karja aretanud puhtatõuliseks kümmekond aastat. 2010. aastal omistati tõukarjale Eesti parima are­ tuskarja tiitel. Nüüd on peremehe hooleks see, et tema uted-jäärad jõuaksid teiste kas­ vatajate karjadesse tõugu parandama.

“Ma ei müü oma loomi lihaks, vaid are­ tuseks, mulle on tõulammaste kasvatamine missioon. Kohe kui lambakasvatusega alus­ tasime, tahtsime minna sügavuti, et aretada välja tõukari,” selgitab peremees. Väino tuli koos abikaasa Marega oma ku­ nagisse isatallu Uuri külla elama paarküm­ mend aastat tagasi. “Algul pidasime nelja lehma, olid lambad ja sead, aga kuna ole­ me naisega kõvad rahvatantsijad, pidime leidma kesktee, et saaksime oma hobidega tegelda, ringreisidel käia ja ühtaegu pidada selliseid loomi, kes ei paneks meid iga päev kinni – nii me lammaste juurde jõudsime­ gi,” räägib peremees. Pere ostis korraliku algmaterjali ja kari on pikkamööda kasvanud. Nüüd on Iisaka talu müünud Eesti Lambakasvatajate Seltsi vahendusel oma jäärasid ja uttesid nii Türki kui Lätti, samuti Eesti karjadesse.

Vill ja nahad käsitööks Kui saarte lambakasvatajad kurdavad ran­ gete normide üle, et nad ei suuda poolloo­ duslikke karjamaid kuidagi nõuetekoha­ selt puhtaks teha, siis Veersalul sellist mu­ ret ei ole. “Mõni aasta tagasi olid nõuded hoopis rangemad,” räägib Põhja-Eesti lam­ bakasvataja. Väino ja Mare on üles kasvata­ nud viis last. Lapsed on kõik täiskasvanud ja suviti saab siin taluõues kokku juba ka­ heksa lapselast. Osa selle suure pere liikme­ test elab lähinaabruses oma peredega ja tüt­ red on emale kõvad abilised käsitöö meis­ terdamises.

KANDIDAAT

Väino Veersalu

Iisaka Lambakasvatusja Käsitöötalu

n Kuusalu vald, Harjumaa. n Lambakasvatus. n Eesti mustapealise lamba aretuskari. 90 tõukarja utte, kuni 10 tõujäära. n Maad omandis 42,5 ha. n Poollooduslike koosluste hooldamine. n Lambavillatooted. n Villatoodete müük, käsitööpood Kuusalus. Esitaja: Maaleht “Meie pere on villausku,” teatab Väino Veersalu, kes on Iisaka talu kujundanud arhailises stiilis talupidamiseks.

“Kõik, mis lambakasvatusest tuleb, lä­ heb oma talus ümbertöötamisele,” rõhutab Väino Veersalu. Tema abikaasa on suur kä­ sitööhuviline ja sellesse tegevusse on haara­ tud pea kogu pere. Kui lambad on pügatud, läheb naistel vil­ lapesuks, pestud vill vahetatakse Raasiku villavabrikus lõngaks, nahad lastakse parki­ da Jõgeva nahavabrikus. Siis hakkab osava­ te näppudega talu naisepere usinalt tööle. Talu käsitöötuba on uhketest toodetest kirju ja rikkalik kui hoolsa peretütre veimevakk. “Vanem tütar Ulla koob kindaid ja sok­ ke, kuhu mina teen tikandi peale. Noo­ rem tütar Liis teeb villatekke, samuti vil­

Leino Vessarti elutöö projekte, pöördusime ministeeriumisse, et saaksime limusiine osta, aga toetust ei an­ tud, kõik projektid lükati tagasi põhjendu­ sega, et Eestisse lihaveisekasvatus ei sobi,” meenutab Vessart. Kuid jonni ta ei jätnud. “Kui Rootsis ja Soomes saab neid loomi pidada, siis saab ka meil!” jäi mees endale kindlaks, võttis pangast laenu ja tegi oma mõtte teoks. Karitsu talus hakati õppepäe­ vi korraldama ja rahva huvi lihaveiste kas­ vatamise vastu üha suurenes. Soomest too­ di kohale nõustajad, taluõu oli õppepäeva­ del rahvast puupüsti täis. Peagi jõudsid Eestisse ka uued tõud – aberdiin-angused ja šaroleed. 2000. aastal kogunesid lihaveisekasvatajad Kaiusse ning asutasid Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi. Seltsi esimeheks sai Leino Vessart, kes pi­ das seda ametit üle 11 aasta. “Kui me poleks õppetalu ja edasi Karitsu Rantšot teinud, ei oleks lihaveisekasvatus Eestis nii kiirelt arenenud,” nendib Vessart. Sest just siinse õppetalu tegevusest said

paljud innustust, siin jagati uusimat teavet, müüdi tõumaterjali, otsiti küsijate problee­ midele lahendusi. Selts asus üha innukamalt seisma oma liikmete eest ja lõpuks hakati veisekasva­ tajatele ka toetusi andma, seda juba enne euroliitu astumist. Loodi sidemed Soome, Rootsi, Prantsusmaa, Iirimaa, Taani ja teis­ te riikide lihaveisekasvatajatega “Eesti on saanud nüüd lihaveisekasvatu­ sega nii tuntuks, meie liha müüakse Šveit­ si ja mujale Euroopasse,” on Vessart rahul.

Vajaks oma müügipunkte Peagi 74aastaseks saav lihaveisekasvata­ ja on nüüdseks OÜ Karitsu Rantšo tegev­ juhtimise üle andnud oma pojale, ise on ta jäänud osanikuks ja aitab firmat arendada nõukogu esimehena. “Lihaveisekasvatuse arendamine on ol­ nud minu elutöö, aga tegevpõllumees ma enam eriti pole,” teatab kogenud lihavei­

sekasvataja. Ta on rahul, et tema töö ei ole tühja läinud. “Piimatootmine käib praegu tööstuslikul tasemel, külad on tühjaks jäänud ja piima­ karju ostavad kokku välismaalased. Kui po­ leks lihaveisekasvatust, mida siis inimesed maal teeksid? Nüüd on vähemalt lihaveised jäänud kohalike inimeste pidada, nad saa­ vad sissetulekut ja oma kodud maal säilita­ da, see on suur asi,” räägib Vessart. Mees ei väsi otsimast uusi võimalusi, et valdkonda arendada. Ta arutleb, et meie veisekasvatajatel on viimane aeg rajada oma väikesed lihalõikamis- ja müügipunk­ tid, sest lihahinnad on poes liiga kõrged. “Võtkem eeskuju Leedust, kus kasvata­ jatel on kaasaegsed müügipunktid ja otse­ tellimustega müüakse inimestele soodsalt kümnekiloseid lihapakette, kus on nii hakk­ liha, fileed kui keskmist liha. See võib olla ka meie tulevikusuund, sest nõnda võida­ vad hinnas nii kasvatajad kui tarbijad,” rõ­ hutab Vessart.

ditud salle ja mänguasju,” kiidab Mare. Ta lisab, et nende pere koob ka mitme maakonna vöökirjadega sokke ja neid oste­ takse päris hästi. Iisaka talu käsitöötooted on alaliselt müügil ka Kuusalus, kus pere peab oma käsitööpoodi. Toodetega kaubel­ dakse veel laatadel, kaltsuvaipu saab osta pealinna vaibapoodidest. “Poeg Priidu liigub talu ülevõtmise suu­ nas. Ta oskab teha kiviaedu ja puutööd. Tüt­ red teevad käsitööd, ehkki vahepeal vaata­ sin, et üks tütar kaob linna. Nüüd on tema­ gi villausku tagasi pöördunud,” muheleb pereisa. (Maaleht, 19. september)

KANDIDAAT

Leino Vessart OÜ Karitsu Rantšo

n Kaiu vald, Raplamaa. n Lihaveisekasvatus, 395 veist. n Müük lihaks 90, tõuloomadeks 50 veist aastas. n Keskkonnasäästlik majandamine, põhiettevõttes mahetootmine. n Maad omandis 321,64 ha, lisaks rendimaad. n Kasari jõe ääres hooldatakse 200 ha karjamaid ja koristatakse 150 ha jõeluhta. n Kaheksa palgatöötajat. Esitaja: Rapla Põllumeeste Liit

Leino Vessart tunnistati 2006. aastal pa­ rimaks lihaveisekasvatajaks. Ta on pälvinud Valgetähe V klassi ordeni ning Kaiu valla elutööpreemia. (Maaleht, 13. juuni)


22 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Helju Veskaru

KANDIDAAT

Helju Veskaru OÜ Suurekivi

ehitas unikaalse robotlauda OÜ Suurekivi juhataja Helju Veskaru avas Kuusalu vallas uusima tehnoloogiaga lauda, kus lüpsirobotite kõrval tegutseb ka iseliikuv söödamikser, mis on Baltimaades ainulaadne. Tuntud piimakarjakasvataja Helju Vesk­aru on koos kahe lapselapse – Anti Peensalu ja Siim Põldsaluga – ehitanud paari aasta­ ga ühe moodsaima piimakarjalauda. Ehkki lüpsirobotid pole enam haruldased, lüpsa­ vad OÜ Suurekivi lautades juba täiustunud tehnoloogiaga Lely Astronaudid. Esimesena Eestis, aga ka Balti- ja Põhja­ maades pani Helju Veskaru tööle unikaal­ se iseliikuva söödamikseri Vector. Nii ongi Tallinnast mitte väga kaugel asuv Suureki­ vi uus laut saanud otsekui turismimagne­ tiks. Siia tuuakse põllumajandusdelegat­ sioone Uus-Meremaalt, Soomest ja Saksa­ maalt. Uudistamas käivad ka meie põllume­ hed, et oma lautades mõned nipid üle võtta. Helju Veskaru, kes pidas oma karja aas­ takümneid vanas Valkla farmis, on rahul, et

lõpuks on tema eluunistus täitunud. “Meil oli kaks võimalust: kas lõpetame piimakar­ jaga või ehitame uue lauda. Tagantjäre­ le imestame ise ka, kuidas me suutsime!” räägib Veskaru, kes alustas uut ettevõtmist kahe lapselapse toel.

Laudaehitus maksis üle miljoni euro Vanaema on OÜ Suurekivi üle andnud lastelastele, jätkates ise firma juhatajana. Osaühingus Suurekivi majandatakse pere­ ettevõttena: firmas töötavad ka Helju abi­ kaasa Vello ja tütar Inge Põldsalu. Uues laudas on 288 loomakohta. Praegu on piimakari 132pealine, ent seda on plaa­ nis suurendada, et kogu laut täisvõimsusel tööle saaks. Esimesed loomad toodi uude

lauta eelmise aasta 10. detsembril, farm läks täielikult käiku tänavu 15. jaanuaril. Ehkki lehmad harjusid robotlüpsiga kii­ relt, võttis algul muude laudaoludega koha­ nemine aega. Nüüdseks on loomad harju­ nud nii sõnnikukraabiga kui oma lemmiku, söödarobot Vectoriga, kes jagab neile vas­ tavalt programmidele maitsvat ninaesist. Tipplehmad, kelle lüpsiand on kõrgem, saa­ vad lisasööta automaatsöödaboksist ja va­ sikaid joodab automaatne Lely Calmi vasi­ kajootja. Laut läks maksma 1,7 miljonit eurot. Toetust on saadud 0,5 mln eurot, nii et pan­ gale on jäänud laenu üles 1,2 mln eurot. Innovaatilistest laudaseadmetest ongi kõige haruldasem automaatne söötmissüs­ teem Lely Vector, mis võimaldab lüpsileh­ mi sööta ööpäev ringi. Lely Vector koosneb söödaköögist ja söödamikserist ning töötab vastavalt sisestatud programmile. Nii vee­ takse söödaköögi alale mitme päeva jagu silo, samuti võib sinna vedada heina ja põh­ ku. Haarats tõstab silo mikserisse, kuhu lii­ guvad vastavalt ratsioonile ka jõusööt ja mi­ neraalid. Siis segab mikser segu valmis, viib selle loomadele ette ja jagab laiali. “Mikseril on mitu ülesannet. Ta lükkab silo lähemale, aga tal on ka seitse välja eri ratsioonidega ja igale väljale lükkab robot erineva segu. Lehmad näevad kohe, kui ro­ bot tuleb, ja kogunevad kokku, teades, et nüüd saab süüa,” kirjeldab Veskaru. Rahul on firmajuhataja ka uudse ven­ tilatsioonisüsteemiga, kus pikemad korst­ nad laes tõmbavad laudalõhnad välja ja lü­ hemad korstnad puhuvad värske õhu sisse.

Vahetas piimatööstust

“Kõige ainulaadsem seade meie laudas on Vectori söötmissüsteem, mis tunduvalt on vähendanud rasket käsitsitööd,” on Helju Veskaru rahul.

Veskaru ise on paaril viimasel aastal käinud koolitustel Hollandi moodsamates farmi­ des, samuti teinud endale selgeks vajalikud arvutiprogrammid. Väga palju on olnud ka iseõppimist ja järelduste tegemist oma tä­ helepanekutest.

n Kuusalu vald, Harjumaa. n 132 lüpsilehma aastatoodanguga 10 173 kg, noorkari 147. n Uus vabapidamisega robotlüpsilaut 288 loomakohaga. n 3 Lely Astronaudi lüpsirobotit. n Maad kasutatakse 670 ha, sellest 180 ha omandis. n Teravilja- ja rapsikasvatus 257 ha-l. n Palgatöötajaid 7. n Kaasaegne põllutehnoloogia. Esitaja: Eesti PõllumajandusKaubanduskoda

OÜ Suurekivi saatis aastaid oma toorpii­ ma E-Piima. Nüüdseks on osaühing aga sel­ lest ühistust lahkunud ja annab piima va­ rumisühistule OÜ Elpa i.e, kes veab piima Leetu. “Tahtsime piimaraha õigel ajal kätte saa­ da, madal piimahind ei olnudki kõige suu­ rem probleem. Paraku E-Piim kogu aeg vii­ vitas piimaraha maksmisega, pidime aina raha lunima ja lõpuks sai mõõt täis,” tea­ tab Veskaru, lisades, et niimoodi takerdu­ sid ka nende maksed nii liisingute eest kui pangale. Varumisühistuga Elpa on juhataja rahul. Ta kinnitab, et nüüd saavad nad kõrgemat piimahinda, raha laekub õigeaegselt. Ka imestab Veskaru, kuidas tööstused nurisevad, justkui ei tohiks tootjad oma toorpiima üle piiri vedada. “Kuidas saab tööstus piimaveo ära keelata, kui ta ise ei jõua korralikku hinda maksta?” seisab südi naine piimatootjate õiguste eest. Helju Veskaru on mitmel aastal valitud Harjumaa parimaks piimakarjakasvatajaks, oma karja toodanguga – üle 10 000 kg leh­ ma kohta – on ta vabariigi tipus. Paar aas­ tat tagasi valiti ta ka rahva lemmikpõllu­ meheks. “Nüüd on vaja veel kaasaegseid silo­ hoidlaid ja üht võimsamat traktorit põllu­ le,” teatab särav firmajuht, kel jagub nii aru­ kust kui ettevõtlikkust suurejoonelisi ideid ellu viia. (Maaleht, 20. juuni)


AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

23

Ahto Vili tõstis Torma piimakarja tippu Torma Põllumajandusosaühingu (POÜ) laudas lüpsavad tipptoodanguga lehmad ja heade eeldustega aretuspulle müüakse aretusühistule. Ahto Vili on Torma POÜd juhtinud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on ta oma lau­ tades ja põldudel toimetades teinud Torma kandi tuntuks. Samas pole Ahto Vili pelgalt tõsine töö­ rügaja, vaid ka visionäär, kes on osanud ühe ääremaa kandi uuele elule äratada. Vili rõ­ hutab: “Torma on ju Carl Robert Jakobso­ ni noorusmaa, siin ei saa kehvalt majanda­ da, me peame Jakobsoni aateid järgima.” Nii ongi selle mehe eestvedamisel taaselus­ tatud Torma Põllumeeste Selts ja algatatud Jakobsoni künnipäevad, ka peeti siin aastaid Torma puhkpilliorkestrite festivali TOPOF. Laia haardega on Vili edendanud kodu­ kandi elu nii põllumajanduse kui kultuuri vallas, nõnda et Torma POÜ juhatajast rää­ gitakse aeg-ajalt ka kui Jakobsoni mantlipä­ rijast. Mees ise ei taha sellist suurt au vastu võtta. “Pean lugu kõigist suurkujudest, kes siin Tormas on elanud. Arvan, et see vähe­ ne, mis me siin teinud oleme, on ainult väga väike tänu sellele suurele mehele.”

Viis viletsa majandi tõusule Kui 1993. aastal kunagine Torma majand reformiti, oli lehmade keskmine piimatoo­ dang 3700 kg ja teravilja saadi põldudelt vaid 2,5 tonni hektarilt. Oli tõeline hulljulgus ühe mahajäänuma majandi baasil kaasaegne tootmine üles ehitada, aga Ahto Vili ei kõhelnud kordagi. Osaühing moodustati algul 140 inimesega, praeguseks on osanikke 6. Järjekindlalt asuti kaasajastama kogu maaharimis-, külvi- ja silotehnoloogiat. Võeti suuri pangalaene, ehitati uudne far­ mikompleks. 2002. aastal avati Eesti esi­ mene moodne Taani tüüpi vabapidamis­ laut. Investeeringutoetustega ehitati mood­ sad lüpsilaudad, hiljem kerkisid läga- ja si­ lohoidlad, rekonstrueeriti noorloomalaut.

Valime ka rahvapõllumehe

KANDIDAAT

Ahto Vili

Torma Põllumajandusosaühing

n Torma vald, Jõgevamaa. n Piimakarjakasvatus. n 635 lüpsilehma aastatoodanguga 10 600 kg lehma kohta, noorkari 700. n Maad kasutatakse 2178 ha, sellest omandis ligi 800 ha. n Teraviljakasvatus 1090 ha-l, rapsikasvatus 370 ha-l, rohumaad ligi 720 ha. n 38 töötajat.

Esitaja: Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu

Asuti sihikindlalt tegelema tõuaretuse­ ga, muudeti söödaratsiooni paindlikumaks ja tõsteti selles silo osakaalu. Nüüd lüpsab Torma Põllumajandusosa­ ühingu 635pealine piimakari üle 10 600 kg piima lehma kohta, tipplehmade väljalüps on kuni 84 kg päevas.

Koostöö teadlastega tõi edu Juba kümmekond aastat on siin tugevat koostööd tehtud Eesti Maaülikooli teadlas­ tega, et aretada kõrgema piimatoodanguga holsteini lehmi. Embrüod karjaaretuseks on tellitud Tormasse USAst, Kanadast ja Sak­ samaalt. USA embrüotest pärit parema geneeti­ lise potentsiaaliga pullikud müüakse Ees­ ti Tõuloomakasvatajate Ühistule (ETKÜ) Keavas, lehmikud jäävad Torma karja. Nii n Rahvas saab valida aasta põllumehe kandidaatide seast oma lemmiku Maalehe veebiküljel.

“Kõik, mis oleme saavutanud, on tänu maaülikooli rahvale ja minu töötajatele, tänu kõigile neile inimestele, kes minu ümber on,” ütleb Torma POÜ juhataja Ahto Vili.

on Torma POÜ kari saanud ETKÜ-lt tunnus­ tuse kui parim holsteini aretuskari Eestis. Seetõttu polegi ime, et aastatega on just Torma karjas olnud kõige rohkem tipptoo­ danguga lehmi. Jõudluskontrolli Kesku­ se aukirju on Torma POÜ saanud nii kõige kõrgema piimatoodangu eest kui ka läbi ae­ gade parimate tipplehmade eest. Laudas on suurt tähelepanu pööratud loomade õigele söötmisele, mida kontrolli­ takse mikseri näitajate järgi. “Meil on kaas­ aegsed kuivatid, ka muu tehnika on kaas­ ajastatud. Masinatel on valmidus kasutada GPSi, paraku kõigi kaartide andmed ei ühti PRIA kaartidega,” kritiseerib Vili. Koostööd maaülikooliga hindab firma­ juht ise väga kõrgelt. “Kõigi asjade alus siin elus on tarkus. Rumalalt töötada pole vaja, sest higi kogus ei võrdu raha koguse­ ga. Mõistus ja see, mis on ajukäärude vahel, n Oma soosiku poolt saab aadressil www.maaleht.ee/AP2013 hääle­tada 20. oktoobri hilisõhtuni.

loeb ikka rohkem kui ämbritäis higi,” ütleb firmajuht. Edu saladuseks peab ta head koostööd nii teadlaste kui oma töötajatega. “Kõik, mis me oleme saavutanud, on tänu maaülikooli rahvale ja ettevõtte töötajatele, tänu kõigile neile inimestele, kes minu üm­ ber on,” lisab Ahto Vili. Lisaks suurfirma edukale juhtimise­ le jagub Vilil jaksu pidada veel mitut olu­ list ametit − ta on Torma vallavolikogu esi­ mees, Jõgevamaa Koostöökoja juhatuse lii­ ge, ETKÜ nõukogu liige ning laulab Torma kammerkooris, kus on ka koorivanem. (Maaleht, 5. september) Tekstid

SILJA LÄTTEMÄE LII SAMMLER

Fotod

SVEN ARBET n Hääletuse tulemused avalikustame ja rahvapõllumehe kuulutame välja “Aasta põllumehe” konverentsil.


24 AASTA PÕLLUMEES 2013

17. oktoober 2013

Kindel ja kontrollitud kvaliteet! Olen ise agronoom, ka minu isa, ema, vend, naine ja ämm on agronoomid, sealt need kõrged saagid tulevadki. Kvaliteetset leiba saab toota vaid parimast viljast, hea tulemus põllul vajab hoolt ja armastust. MADIS AJAOTS, Aasta Põllumees 2010

Tunnustatud Eesti Maitse päritolu- ja kvaliteedimärk (pääsukesemärk) näitab, et tootes kasutatud põhitooraine on pärit Eestist, toode on laboratoorse ja sensoorse hindamise tulemusel tunnistatud kvaliteetseks.

Tunnustaud Maitse kvaliteedimärk (ristikumärk) antakse tootele, mis on laboratoorse ja sensoorse hindamise tulemusel tunnistatud kvaliteetseks.

Kvaliteedimärkidega tooteid kontrollivad järjepidevalt sõltumatud toidueksperdid, et tarbijateni jõuaks alati kvaliteetne ja maitsev toidutoode.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda www.epkk.ee

Kvaliteedimärgiga tooteid leiad ka Tallinna Toidumessilt! Tule külastama!

AASTA PÕLLUMEES (oktoober 2013)  

MAALEHE erinumber AASTA PÕLLUMEES (17. oktoober 2013)

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you