Issuu on Google+

TLÜ VÕTA NÕUSTAJA JUHEND

Käesolev

juhend

on

loodud

Tallinna

nõustamisoskuste

ja

-teadmiste

Ülikooli

arendamise

VÕTA

nõustajate

toetuseks.

Juhend

sisaldab teavet nii nõustamistegevuse ja eneseanalüüsi toetamise kui ka hindamise ja tõendusmaterjalide ning VÕTA korra ja tasude kohta. Lisaks on juhendi lõpus esitatud kokkuvõtlikult nõustamisprotsessi etapid

ja

kontrollküsimused

nõustajale.

Nõustamispõhimõtete

ja

nõustajate ülesannete illustreerimiseks on kasutatud lõike Tallinna Ülikooli VÕTA nõustajate intervjuudest (kasutatud on pseudonüüme).

Sisukord 1. Nõustamine VÕTA protsessis

2

2. Eneseanalüüs

7

3. Tõendusmaterjal

10

4. Hindamine

11

5. VÕTA kord ja tasud

13

6. Nõustamise etapid ja küsimused

15

Lisainfo

18

1


1 NÕUSTAMINE VÕTA PROTSESSIS Nõustamine on VÕTA protsessi oluline osa, kuna aitab taotlejal mõista VÕTA põhimõtteid, selgitada taotlemise vajadusi ja eesmärke ning nendest lähtuvalt mõista ja teadvustada taotlejale oma varasemat õppimist. Nõustamise oluline roll on lisaks VÕTA taotlemise eesmärkide ja varasema õppimise selgitamisele informatsiooni andmine ja selleni suunamine, sest taotlejad ei tunne VÕTA põhimõtteid ja selle protsessi. Nõustajad on VÕTA protsessis ka need, kes selgitavad negatiivse otsuse põhjuseid, samuti korraldavad tehniliselt VÕTA protsessi.

Tallinna Ülikoolis nõustab taotlejat varasemate õpingute ja töökogemuste arvestamisega seotud küsimustes akadeemilise üksuse VÕTA nõustaja või Karjääri- ja Nõustamiskeskuse akadeemiline nõustaja.

2


Nõustamine on inimese toetamine ning nõustaja ja nõustatava vastastikune

õppimisprotsess.

Nõustamine

tähendab

selliste

tingimuste loomist, kus taotleja õpiks oma probleeme lahendama ja eesmärke saavutama, kasutades enda ressursse. Taotleja toetamine ehk nõustamine tähendab taotleja vajaduste, küsimuste või murede selgitamist mitte vastuste ja lahenduste pakkumist.

Nõustamise keskne idee on nõustatava toetamine endast teadlikuks saamisel. VÕTA nõustamisel on oluline toetada taotleja õppimist enda kohta – toetada varasema õppimise teadvustamist oma kogemustest ja enda eesmärkide teadvustamist VÕTA taotlemisel. Nõustaja ülesanne on

toetada

teadlikuks

saamist

enda

tugevustest,

nõrkustest,

vajadustest ja soovidest ning eesmärkidest. Lisaks ka informatsiooni andmist ja selleni suunamist.

Nõustaja on VÕTA protsessis...

... õppimise toetaja, kes võimaldab läbi toetava õpikeskkonna loomise taotlejatel mõista ja teadvustada enda varasemaid õpikogemusi ja enda eesmärke ja vajadusi taotlemisel – õppida.

... ekspert, kes tunneb VÕTA protsessi, ülikooli regulatsioone, nõudeid ja piiranguid ning aitab neid selgitada taotlejale.

Nõustaja ei ole VÕTA protsessis hindaja, seega ei tohi ta anda hinnanguid ja hinnata, kas taotlus võib saada positiivse otsuse. Küll aga on nõustaja üks oluline ülesanne uurida ja selgitada taotleja varasemaid kogemused ja teadmised nägemaks, kas taotlemine on vajalik ja võimalik.

3


Nõustamise olulisus Varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamisel on esimeseks probleemiks, et taotlejad ei saa aru mida nad tegema peavad ja kuidas. Ei kirjeldata vajalikke kompetentse ja oskusi enda soovidest lähtuvalt. Teiseks oluliseks probleemiks on arvestamise protsessis taotlejate vähene kogemus ja oskamatus kogemuste reflekteerimisel ja analüüside koostamisel.  Taotlejad vajavad informatsiooni VÕTA reeglitest ja korrast, et taotlust reeglitele vastavalt koostada.  Taotleja

vajab

selgust

hindamispõhimõtete

ja

vajalike

tõendusmaterjalide osas.  Taotlejale tuleb selgitada, kuidas taotlust koostada ja analüüsida oma varasemat õppimist.  Oluline on pöörata rõhku kogemuse olemasolu ja kogemusest õpitu eristamisele. Töökogemuse puhul jääb neile sageli arusaamatuks, et meie ei taha teada töökogemust, vaid seda, mida on sellest õppinud.. seda on raske selgitada.. nad ütlevad, et kui nad on töötanud, et siis see juba ongi kogemus.. aga just kogemusest õpitu huvitab meid (Tiia, TLÜ VÕTA nõustaja).

On oluline taotlejaid nõustada, suunata analüüsi oskuse arendamisel, selgitada VÕTA põhimõtteid ja protsessi. Taotleja vajab infot VÕTAst, õppekavade sisust ja eesmärkidest ning õpiväljunditest. Samuti vajavad taotlejad toetust, et saada aru, mida selles protsessis neilt oodatakse, mõistmaks ja ära tundmaks, mida nad on õppinud. Vähene või puudulik nõustamine võib põhjustada taotlejale oma kompetentside alahindamise ja puudulikult täidetud dokumendid. Vähese

toetuse

puudumisel

ei

oska

taotlejad

õigesti

hinnata

taotlemiseks vajaminevate dokumentide täitmiseks kuluvat aega ega pööra piisavalt tähelepanu esitatud analüüside sisule.

4


Nõustaja ülesanded 

Nõustaja

ülesanne on

selgitada

taotlejale,

mis

on

VÕTA.

Tutvustada VÕTA reegleid, õppekava ja õpiväljundeid. 

Selgitada välja mida taotleja on varasemalt õppinud. Aidata taotlejal mõista, mida ta tegelikult teab ja oskab, sest alati ei pruugi inimene oma oskusi ja teadmisi ise piisavalt väärtustada.

Toetada taotlejat eesmärkide teadvustamisel ja tema arengus, nägemaks mida, millal ja kuidas on vaja teha, et oma eesmärke saavutada, mis ei tähenda vastuste andmist vaid suunamist küsimustega vastuseid nägema.

Selgitada kogemuse ja kogemusest õpitu erinevust.

Selgitada hindamisprotsessi ja -põhimõtteid.

Nõustamise põhimõtted Nõustamise puhul on oluline, et see oleks eesmärgistatud ja järjepidev protsess o Nõustajad peavad suunama nõustatava edasi

juhul,

kui

esilekerkinud

probleem

ületab

nende

kompetentsi o Nõustamisel tuleb lähtuda nõustatavast ning vältida juhtimist,

oluline on suunata vastuseid nägema o

Oluline on nõustada vastavalt vajadusele o Nõustajaid on nn kaaseksperdid,

kes

peaks

mõjutamist

tema

otsustes

nõustamine

tähendab

vältima o

taotleja

otsest

Taotleja vajaduste,

nõustatava

toetamine küsimuste

ehk või

murede selgitamist mitte vastuste ja lahenduste pakkumist.

Nõustatavad vastutavad ise enda arengu eest, nõustajad saavad olla otsuste tegemisel ainult toeks.

5


Nõustamisel on tähelepanu keskmes nõustatav Oluline

on

aktiivne

kuulamine,

nõustatava

jutust

kokkuvõtete

tegemine, et nõustatav mõistaks mida ta on öelnud. Avatud küsimuste esitamine on oluline, et toetada mõistmist. Kogemused ei too endaga alati

kaasa

õppimist,

võtmetegur

kogemusest

õppimisel

on

refleksioon. Nõustamisel on oluline avatud küsimuste esitamine: Mis? Millal? Kus? Kuidas? Võid sa tuua näiteid? Räägi veel? Ja siis?

Tuleb vältida suletud küsimuste esitamist, nagu: Soovitust või enda arvamust sisaldav küsimus; Küsimus, kus pakutakse vastust; Mitme valikuga küsimus; Kas küsimus.

Olulised on peegeldamisoskused: 1. Ümbersõnastamine – rääkija mõtete ja arvamuste peegeldamine. Näiteks: Ma saan aru, et sa…; Sa arvad, et…; Ma sain su jutust aru, et… 2. Tunnete

peegeldamine

rääkija

poolt

väljendatud

tunnete

kokkuvõtlik tagasipeegeldamine.

3. Tähenduse peegeldamine – tunnete sidumine kontekstiga. Näiteks: Sa tunned…, sest… 4. Kokkuvõtlik sõnastamine.

peegeldamine Näiteks:

Võtame

räägitu

kokkuvõtmine

seniräägitu

lühidalt

ja

tagasi

kokku…;

Ma

märkan, et me jõuame ühe ja sama teema juurde tagasi… (Kaia Köster, 2010)

6


2 ENESEANALÜÜS

VÕTA protsessis on eneseanalüüsil oluline roll. Esmalt taotlejale, et mõtestada ja mõista enda poolt õpitut ning teiseks eneseanalüüsi

ja

tõendusmaterjali

põhjal

hindajatele, kes

hindavad

õpiväljundite

saavutamist. Nõustaja roll on toetada taotlejat eneseanalüüsi koostamisel, sest tihtilugu on ainuüksi sõna „analüüs“ taotlejale hirmutav ja keerukas.

Eneseanalüüs on mõtlemine oma mõtlemise ja käitumise üle ehk teisisõnu see on protsess, mille tulemusena antakse isiklik tähendus kogetule ja õpitule.

Eneseanalüüs

on

VÕTA

protsessi

võti,

mis

teeb

võimalikuks

oma

kogemustest õppimise. See on hinnang sellele, kus me oleme olnud ja kuhu tahame edasi liikuda. Analüüsimise eelduseks on oma kogemuse mõistmine ehk teadlik olemine sellest,

mida

ollakse

kogenud.

Kirjeldades

oma

tegevusi,

täidetud

ülesandeid, oma rolli või koolitusel õpitut liigume sammukese lähemale, et mõtestada kõige selle tähendust. Õppimine, mis on toimunud töö käigus, koolitustel või mõnes muus kontekstis on vajalik enda jaoks mõtestada ja sellele tähendus anda. Nõustajana saame siin olla taotlejale abiks. 1. Aita taotlejal mõista, milline on see kogemus(-ed), mis antud taotluse kontekstis tema arvates katab õpiväljundid. VÕTA taotlemisel lähtub analüüs alati õppekavas sõnastatud õpiväljunditest ning taotleja püüab oma kogemusest ja õpitust tuua seoseid.

7


Abiks on järgmised küsimused:  Kirjeldage kogemuse omandamise tausta. Millega oli tegu (nt töö ja/või koolitus ja/või muu kogemus)?  Kus nimetatud kogemus toimus ja millal?  Kes olid kogemusega seotud (nt kolleegid; kaasõppijad jt)?  Mis oli tulemus ja kuidas selle tulemuseni jõudsite?  Mis on VÕTA taotluse keskmes: Mis aineid soovid taotleda? Millised on õpiväljundid, mille omandamist soovid tõestada?

2.

Eneseanalüüsi puhul on hea alustada kirjeldusest, kus ollakse

midagi õppinud. Analüüsida on võimalik siis kui me teame, mida soovime analüüsida ning kirjeldus aitab näha, milline on minu kogemus, millest olen õppinud. Abiks on järgmised küsimused:  Kirjeldage, mis on õpitulemustega seotud aspektid?  Milline oli teie roll ja vastutusala kogemuse omandamisel? Milliseid ülesandeid täitsite; mis ülesande endale püstitasite?  Miks midagi juhtus, toimus, leidis aset?  Kas keegi teine teie tegevust hindas ja kuidas?  Mis läks hästi? Miks? Mis läks halvasti? Miks? Mis oli oluline?  Kas on alternatiivseid lähenemisi, teisi vaatenurki?

3.

Kogemuse kirjeldus võimaldab näha selle ulatust ja tähtsust

taotleja jaoks ning ühtlasi teeb võimalikuks analüüsimise. Taotleja annab

kogetule

tähenduse

ja

seostab

enda

poolt

õpitut

õpiväljunditega. Abiks on järgmised küsimused:  Milliseid teadmisi ja/või oskusi saab selle kogemuse abil demonstreerida?  Milline on selle kogemuse tähendus sinu jaoks ja miks?  Mida sa õppisid sellest kogemusest, sündmusest jne?  Kuidas on eelnevalt analüüsitud õpikogemused seotud õpiväljunditega? Miks arvate, et just antud kogemus(ed) on parimaks näiteks antud õpiväljundi(te) omandamisel?  Kas olete samu oskusi / teadmisi kasutanud ka teistes olukordades, tooge näiteid?

8


Taotleja poolt vaadatuna näeb eneseanalüüsi protsess välja järgmiselt:

•Millega ma olen tegelenud? •Mida olen õppinud? •Mis on õpitu tähendus minule? •Millistes valdkondades saan õpitut kasutada? •Mida ma tegelikult soovin teha?

•Millist osa õpitust saan kasutada, et saavutada seda mida soovin? •Milliseid tõendusmaterjale vajan? •Kas peaksin midagi lisaks õppima? •

EESMÄRKE BASELGE

EESMÄRK SELGEM

EESMÄRK TÄIDETUD

EESMÄRK ON SELGE • Kuidas õpitut saab

•Milliseid võimalusi/ eeliseid VÕTA kasutamine mulle annab?

hinnata? •Kas tõendusmaterjalid ning eneseanalüüs on piisav?

Eneseanalüüsi toetav on ka kogemusest õpitu analüüsi vorm.

9


3 TÕENDUSMATERJALID

VÕTA taotluses on olulisel kohal eneseanalüüsi kõrval ka tõendusmaterjalid, millega taotleja tõendab ehk annab kinnitust selle kohta, et õpiväljund on omandatud.

Tõendusmaterjalide

kogummine

ja

kvaliteet

on

taotleja

vastutus ning nõustaja saab olla abiks tõendusmaterjali valiku tegemisel. Hea tõendusmaterjal annab piisavalt tõendeid selle kohta, et õppimine on toimunud o On sisuline ehk aitab mõista ja näha tegelikult toimunut, millele viidatakse eneseanalüüsis o On seotud eneseanalüüsiga ning esitab seda, millest analüüsis kõneldakse o On asjakohane ning tõendab seda mida vaja ning mis on õpiväljunditega kooskõlas o Tõendab kogemusest õpitu piisavust ja nüüdisaegsust õpiväljunditest lähtuvalt. Tõendusmaterjale on mitmesugususeid ning üht ja kõigile taotlejatele sobivat loendit siinkohal ei ole. Tõendusmaterjale võib liigitada järgmiselt:

Otsesed tõendusmaterjalid annavad sisulist infot kogemuses kirjeldatu ja analüüsitu kohta. Otsesed materjalid on näited tehtud töödest, juhitud projektidest, täidetud ülesannetest ehk see, mis aitab tõendada tehtut.

Kaudsed tõendusmaterjalid annavad infot taotleja kohta ja seda läbi soovituskirjade, tagasiside kokkuvõtete, arenguvestluste jms. Kaudsed materjalid on koostatud enamasti kellegi teise poolt, et anda hinnang taotlejale.

Tõendusmaterjali valikul on abiks järgmised küsimused: 

Milliseid taotletava õppeaine õpiväljundeid aitab dokument tõendada?

Millist sisulist infot annab tõendusmaterjal?

Mida antud materjaliga soovin tõendada?

Milliseid näiteid saan taotlusele lisada, et anda sisulist infot?

Kas lisaks tunnistusele või töölepingule saan tuua ka näiteid?

10


4 HINDAMINE

Hindamine

on

osa VÕTA

protsessist,

mille

tulemusena

arvestatakse

varasemalt õpitut õppekava osana või sisseasutmistingimuste täitmiseks. Hindamine on tihtipeale kõige salapärasem osa VÕTAst, mille sisu võib jääda ebaselgeks.

VÕTA hindamine lähtub õppetasemest, õppekavast ja kõige enam taotletava õppeaine õpiväljunditest. Hindaja ülesanne on saada kinnitus, et taotletava õppeaine kõik õpiväljundid on saavutatud.

Hindamine VÕTA protsessis: 1. Taotlusega tutvumine lähtuvalt kehtivatest regulatsioonidest. Hindaja jaoks on fookuses, kus õppekavas paikneb taotletav aine ning miks soovib taotleja antud aine puhul rakendada VÕTAt. 2. Õpiväljundite hindamine, kus fookuses on leida tõendusmaterjali ning enesenalüüsi tulemusena kinnitus õpiväljundite saavutamise kohta. Lähtutakse aine sisust ja õpiväljundis nõutust, kus oluline on hindaja jaoks mõistmine, mida on taotleja teinud õpiväljundi saavutamiseks. 3. Hindamisotsuse kujunemine on hindaja või hindajate omavahelise arutelu tulemus, kus vaadatakse üle, kas taotlus vastas esitatud kriteeriumitele ning kas kõik õpiväljundid on tõendatud. Puudujääkide puhul

võivad

hindajad

anda

taotlejale

võimaluse

taotluse

täiendamiseks või rakendatakse täiendavaid hindamismeetodeid. 4. Taotluse tagasisidestamine on oluline aspekt hindamistegevusest, kus antakse tagasisidet taotlejale.

11


Hindamisel

lähtutakse

taotleja

poolt

esitatud

taotlusvormist,

eneseanalüüsist ja tõendusmaterjalist ning regulatsioonidest, mis ülikoolis on kehtivad, kuid hindajad võivad rakendada ka täiendavaid meetodeid. Lisaks taotlusvormile on kasutusel vestlus ehk intervjuu, mille

käigus

on

taotlejal

võimalik

suuliselt

vastata

hindajate

täiendavatele küsimustele. Kogemusest õpitu analüüsi vorm on abiks juhul kui üks või mitu õpiväljundit selgelt ei ilme taotlusvormist. Samuti võidakse hindajate poolt paluda täiendavaid materjale. Tallinna Ülikooli VÕTA taotluste hindajad: 

Sama

astme

õpingute

ülekandmist

ning

sisseastumis-

tingimuste täitmist hindab õppekavajuht või õppejuht, kes vajadusel kaasab ainet õpetatava õppejõu. 

Täienduskoolituste, töö jm kogemuse arvestamist sisaldavate taotluste ning eelmise astme õpingute hindamine toimub üleülikoolilises ekspertkogus.

Keelte vastavust hindab Keelekeskus, eesti keele vastavust hindab Eesti Keele ja Kultuuri Instituut, arvutioskuse vastavust Informaatika Instituut.

Hindamise ajakulu: 

Hindamine toimub üldjuhul 30 päeva jooksul pärast taotluse esitamist (alates sellest ajast kui akadeemilisse üksusesse on esitatud kontrollimiseks tõendusdokumentide originaalid). Aeg võib pikeneda juhul, kui taotlejalt küsitakse lisamaterjale.

Semestri alguses esitatud taotlused vaadatakse üle kiirendatud korras, et üliõpilasel oleks võimalik negatiivse otsuse korral end ainesse registreerida.

Sisseastumisel on viimane tähtaeg taotluse esitamiseks kaks kuud enne vastuvõtu algust.

12


5 VÕTA KORD ja TASUD Tallinna Ülikoolis on VÕTAga seotud võimalused ja piirangud seotud sellega, mis on meie õppekava ülesehituse loogika ja eesmärk – tudengitel on võrreldes teiste kõrgkoolidega suurem valikuvõimalus vaba- ja valikainete näol. Lähtuvalt sellest on paika pandud, mida milleks saab arvestada. 

Sama astme õpinguid (nt bakalaureuseõppest bakalaureusesse) saab arvestada nii kohustuslikeks, valik- kui ka vabaaineteks.

Eelmise astme õpinguid (nt bakalaureuseõppest magistrisse) saab reeglina arvestada vaid kohustuslikeks aineteks.

Täienduskoolitusi, töö- jm kogemusi saab reeglina arvestada vaid kohustuslikeks aineteks.

Sisseastumistingimuste

täitmisel

saab

arvestada

nii

varasemaid

õpinguid, töökogemust, täienduskoolitusi kui ka muud kogemust. Valik- ja vabaaineteks ei saa töö- jm kogemust, koolitusi ning eelmise astme õpinguid arvestada seetõttu, et valik- ja vabaainete eesmärgiks on end täiendada ülikoolis õpetatavate ainetega ning nende puhul on üliõpilasel võimalus valida mõni muu ülikoolis õpetatav aine. Kohustuslike ainete puhul aga ei pea üliõpilane hakkama sama asja uuesti läbima.

Taotluste esitamine Üliõpilased esitavad VÕTA taotluse õppeinfosüsteemis (ÕISis), selle kohta on

olemas

ka

juhend.

Mitteüliõpilased

saavad

täita

paberkandjal

taotlusvormi. Taotluse esitamisel on oluline meeles pidada: 

Taotlust ei saa esitada ainesse, kuhu üliõpilane on registreerinud.

Vabaained

kantakse

üle

reeglina üliõpilase

õpingute

lõpus

(kuna

üliõpilased tihtipeale avastavad aineid, mida ikkagi soovivad lisaks võtta) ainult õppekavaga ettenähtud mahus. Seejuures tuleb arvestada keeleja arvutioskuse nõuetega.

13


VÕTA tasud Tallinna Ülikooli üliõpilastele on VÕTA tasuta. TLÜ senati 19.12.2011 otsusega on VÕTA tasuline: 

Tallinna Ülikooli katkestanud endistele üliõpilastele, kes küsivad enne

reimmatrikuleerimist/sisseastumist

eelhinnangut

ainete

vastavuse ning õppekava täitmise osas. 

Mitteüliõpilastele, kes soovivad teisest kõrgkoolist üle tulla või on teises kõrgkoolis õpingud katkestanud ning küsivad enne Tallinna Ülikooli ületulemist/sisseastumist eelhinnangut ainete vastavuse ning õppekava täitmise osas.

Avatud tasemeõppes (Avatud Ülikoolis) õppijaid ja eksterne käsitletakse kui mitteüliõpilasi.

Tasude suurused: 

Kuni 24 EAP mahus taotluse ülevaatamise hind on 30 eurot.

Alates 25 EAP mahus taotluse ülevaatamise hind on 50 eurot.

Taotlejale esitatakse arve ja pärast arve tasumist hakatakse taotlust hindama. Hindamisotsus on seejuures ka tähtajaline ning kehtib reeglina samal aastal sisseastumisel.

Selgitus: Sisuliselt

on

kõigil,

kes

soovivad

Tallinna

Ülikoolis

varasemaid

õpinguid ja/või töökogemust arvestada võimalus üliõpilaseks astuda ning sel juhul neilt tasu ei võeta, sest TLÜ üliõpilastele on VÕTA tasuta.

14


6 NÕUSTAMISE ETAPID JA KÜSIMUSED

15


1. Nõustamine

saab

alguse

taotleja

soovide

ja

eesmärkide

välja

selgitamisega. Oluline on nõustajal kontrollida, kas käidi läbi järgmised küsimused:

Tegelikult on kõige olulisem teada

Mis on taotlemise eesmärk?

Miks on soov VÕTAt kasutada?

Mida taotleja võidab?

Mida taotleja kaotab?

saada, mida üliõpilane tegelikult tahab ja siis sealt nagu lähtuda. Et milleks ta seda teeb ja kas tal seda üldse vaja on. (Maiken)

2. Järgmiseks sammuks on nõustamisel lähtuvalt taotleja soovidele ja eesmärkidele selgitada taotlejale VÕTA reegleid ja õppekorralduse eeskirja ning reeglitest lähtuvalt taotlemise võimalusi. Oluline on nõustajal kontrollida, kas käidi läbi järgmised küsimused: 

Kas taotleja saab aru VÕTA reeglitest ja põhimõtetest?

Kas taotleja teab kust leida vajaminevat informatsiooni?

Kas

taotleja

teab,

et

VÕTAga

arvestatud

aineid

ei

arvestata

õppekoormuse arvestamisel? 

Mida milleks on võimalik arvestada ja miks?

Kas taotleja teab kuidas näeb välja õppekaart ja mis on õpiväljundid?

Kas selgitasin ajakulu?

Kas

taotleja

saab

hakkama

järgnevate

ainetega

või

lõputöö/

lõpueksamiga, kui ta VÕTAt rakendab? 

Kas nõustatav sai aru, mida ta järgmiseks tegema peab?

Ma seletan kõik ära kuidas moodi see kõik käib, kuidas arvestatakse... palun vaadata õppekorraldus eeskirjast ja vot VÕTA kord on ju hästi täpselt üleval seal kodulehel, et ta seda ka vaataks ja et ta kodus ära vaataks ja kui ta aru ei saa siis küsiks minu käest (Viivika)

3. Kui on välja selgitatud, et mida ja miks taotleja soovib arvestada ning on ka taotlejale selgitatud reegleid ja taotlemise võimalusi siis järgmiseks sammuks on välja selgitada mida on taotleja varasemalt õppinud. Juhul kui on tegu varasema töökogemuse ja täiendkoolituse arvestamisega, siis on nõustaja ülesandeks ka analüüsioskuse toetamine. Oluline on nõustajal kontrollida, kas käidi läbi järgmised küsimused:

16


Mida taotleja on varasemalt õppinud?

Kas taotleja varasemalt omandatud teadmised ja oskused vastavad nõutud tasemele/õpiväljunditele?

Kas olen selgitanud, kuidas analüüsi koostada?

Millised on VÕTA taotluste hindamispõhimõtteid?

Kas nõustatav sai aru, mida ta järgmiseks tegema peab?

Oluline nii üliõpilase kui nõustaja jaoks on just arusaam, mida tudeng on varem omandanud, kas tal võimalik seda arvestatud saada või mitte... et just see et kas üliõpilane suudab need saavutatud pädevused ja oskused ülesse leida oma varasematest kogemustest, see on just see oluline. Et just nagu suunata üliõpilast sinna poole, et ta hakkaks ise rohkem mõtlema, et mida ta siis on varem õppinud kuskilt (Jaanika)

4. Järgmiseks sammuks on nõustaja ülesanne selgitada taotlejale milliseid dokumente peab taotleja esitama, ja suunama ning selgitama kust taotleja leiab juhendid taotluse koostamiseks. Samuti on nõustaja ülesandeks kontrollida, kas taotlus on nõuetekohaselt täidetud ja viitama võimalikele vigadele. Oluline on nõustajal järgmised küsimused: 

Milliseid dokumente on esitada?

Kuidas ÕISis taotlust täidetakse?

Kust leiab ÕISi juhendid?

Kas taotlus on õigesti täidetud?

5. Viimaseks

nõustamise

etapiks

on

kontrollida, kas käidi läbi

Ja kui ta minu juurest ära läheb, siis ma pean olema kindel, et ta on asjast aru saanud, teab kust asju leid küsib minult. (Viivika)

taotluse

otsusest

teatamine

ja

võimaliku negatiivse otsuse põhjuste selgitamine. Oluline on nõustajal kontrollida, kas käidi läbi järgmised küsimused: 

Kas selgitasin negatiivse otsuse põhjuseid?

Negatiivse vastuse korral tuleb kindlasti aga pärast seletada uuesti lahti, et miks see negatiivne vastus tuli, sest vastus, et taotlus lükati tagasi sellest kindlasti alati ei piisa. (Tiia)

17


LISAINFO

Veebilehed Tallinna Ülikooli VÕTA koduleht: www.tlu.ee/vota VÕTA portaal: vota.archimedes.ee

Ülikooli kodulehelt leitavad vormid Paberkandjal taotlusvormid Kogemusest õpitu analüüsi vorm Õpetajakoolituse praktika arvestamise vorm Kokkuleppe vorm

Ülikooli kodulehelt leitavad juhendmaterjalid VÕTA taotleja juhend VÕTA hindaja memo Juhend üliõpilasele: VÕTA taotluse esitamine ÕISis Juhend ülikooli töötajale: VÕTA taotluse esitamine ÕISis

WWW.TLU.EE/VOTA 18


TLÜ VÕTA nõustaja juhend