Issuu on Google+

KEVAD, 2013

NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3

VÕRGU VIIMANE VÄLJAASTE NELJAS KOHTUMINE PIKAAJALISES ARENGUPROGRAMMIS KOHALIKELE OMAVALITSUSTELE "INNUSTAVAD TEOD KOOLIRASKUSTES NOORTE TOETAMISEKS"

AJAKAVA I päev – teisipäev 5. märts 12.00 Kogunemine, vahepealsete uudiste jagamine 13.00 Lõunasöök 14.00 Meie ajalehed Kuidas luua oma algatusest head näidet? Kuidas noori kaasata? Kuidas oma ettevõtmise mõju laiendada? 18.00 Õhtusöök 19.00 Aruteluring ”Julge küsida” II päev – kolmapäev 6.märts 09.30 Päeva algus Millest head koostööd ära tunda? Kuidas partnereid kaasata? Ruutude mäng Lõpumõtted 13.00 Lõunasöök, lahkumine

PEATOIMETAJA VEERG Hea meel on saata teele kirjalik kokkuvõte märtsis toimunud koolituskohtumisest Rakveres. Loodetavasti aitab see meelde tuletada koolitusel toimunud arutelusid ja on abiks tegevuste ellu viimisel. Nõnda nagu looduses, on aprill-mai suurte muutuste aeg, nii ka arenguprogrammis tehakse just nendel kuudel hulk innustavaid tegusid (kooliraskustes) noorte toetamiseks. 5. juunil kohtume Tallinnas programmi lõpuseminariks, et vaadata tagasi toimunud tegevustele, elluviidud algatustele ning üheskoos õppida enda ja teiste kogemustest. Mida teile soovida? Et teil ikka hästi läheks!

SISUKORD • • • • • • • •

Ajakava, peatoimetaja veerg Isiklik tagasiside rühmadele Enesemääratlemise teooria Kasulikud lingid Arutelu ”Kuidas noori kaasata?” Projekti rada ja suunavad küsimused hea näite kujundamiseks Koostöö – kerge või keeruline?! Mõtisklus ruutude mängu tulemusena

Sa ei pea nägema tervet treppi. Lihtsalt tee esimene samm.


SOOVITUSI

ISIKLIK TAGASISIDE GRUPPIDE ALGATUSTELE Tartu teadlik koostöö kooliga – milles seisneb ja väljendub? milles teadlikkus seisneb, kuidas seda mõõdetakse? analüüsiratas kõlab kenasti, hea näide tegevuse mõju mõõtmiseks tundub mõistlik idee kogu klass haarata tegevusse, mitte vaid ”probleemsed” – käsitleda klassi kui tervikut hea idee ka õpetajatele pakkuda võimalust kogu aktsioon läbi teha mida teete väljalangejatega? programmi tegevuste osas läbi mõelda, mida pakute, millised pädevused toetavad noore hakkamasaamist, ”vähendavad” kooliraskust? mis saab osalenud noortest edasi? Jätkutegevused, kes ja kuidas toetab noort koolikeskkonnas? Koostöö õpetajatega. Valga hea mõõdetav eesmärk (igale lapsele huviharidus), kuigi võiks täpsustada vanuserühma materjali/voldiku väljatöötamisse kaasata noori materjali lisada ka huvitegevuse mõju, kasulikkuse kirjeldused erinevatele kasutajagruppidele (vanemale, õpetajale, noorele) kaaluda regulaarsete küsimustike sisseseadmist huvihariduse teemadel edasiste tegevuste osas mõelda, kuidas toetada huviringide juhendajaid ja tõsta nende pädevusi sihtgrupi kaasamisel kuidas hoida 5.-6. klassi õpilasi huvitegevuse juures

KUULUTUS •

Ära anda juba leiutatud jalgratas. Kontakt: teie grupi mentor

Haapsalu positiivne suund! Lähtekoha muutus (kaunistamine mitte koristamine; meeldivas võtmes töökasvatus) oluline, et ei sildistaks kooliraskustega noori, ometi tekkis küsimus: mis noortest edasi saab, kes laagris osalenud? huviharidust poisslastele, suhtlusringi muutmine rõõm hakkamasaamisest ja et kuulub kuhugi oluline teha perega ka tööd idee ettevõtluseks (ehk tahavad linnaelanikud noori tellida); laiema võrgustiku kaasamine kaasamise küsimus: kuidas noored ise sooviksid algatusega liituda, kuidas tegevus huvitav tunduks, koolitus kui töölaagri osa kuidas põhimõtteid edasi levitada? noorte kogemuse mõtestamine, analüüs oluline - laagri õpikogemuse /arengu ülekandmine kooli konteksti

Saue mõelda läbi, kuidas kutsuda noori laagrisse usaldusisiku roll ja tegevused läbi mõelda, kirjeldada millist toetust ja/või koolitust vajab tugiisik? õpetajate suhtumine ja roll laagris osalenud noorte toetamises, nendega koostöö kavandamine kaardistada pikem protsess – mis juhtub noorega, kes kord laagris osalenud; mis tema võimalused on edaspidi, kes ja kuidas toetab koolis hakkamasaamist enda töö ümbermõtestamine

Meie maakera ei vaja suurt hulka edukaid ja rikkaid inimesi. Maailm vajab rahu loojaid, tervendajaid, restauraatoreid, juttude vestjaid ja lihtsalt armastavaid inimesi. Ta vajab inimesi, kelle kõrval on hea elada. Ja nendel omadustel on väga vähe ühist sellise ”edukusega”, nagu seda mõistetatakse meie ühiskonnas. Dalai-laama


KEVAD, 2013

NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3

KASULIKUD VIHJED, KA SPORDIPSÜHHOLOOGIAST

ENESEMÄÄRATLEMINE Enesemääratlemisteooria (Deci & Ryan) väidab, et inimese parimaks arenguks, motivatsiooniks ja toimimiseks on kolm olulist vajadust: seotus, kompetensus ja iseseisvus (enesemääratlemine). Enesemääratlemine, vahel sõnastatud ka autonoomia või iseseisvusena, on inimese vajadus tunda end tegevuse käivitaja ja suunajana. Igapäevastes situatsioonides avaldub see sageli valikuvõimaluse andmisena. Kompetents või pädevus on vajadus kontrollida tulemust ja kogeda situatsioonist üleolekut, mis vastab nende võimetele. Motiveerivam on anda inimestele jõukohaseid ülesandeid – mis pole ei liiga kerged ega liiga ülejõukäivad. Seotus tähendab vajadust olla rahulolevates suhetes teiste inimestega. Teised inimesed meie ümber on olulised motivatsiooniallikad. Selgituseks võib vaadata Elina Kivinuki pikemat kirjutist spordipsühholoogia veebipäevikus http://spordipsyhholoogia.wordpress.com/2013/0 2/04/mis-sind-kaima-tombab/

KAKS KASULIKKU MÕISTET MÕÕTMISEST Tulemus on meie poolt mõõdetavalt ära tehtud tegevus või loodud väärtus. Näiteks: koolitatute arv, asutatud internetifoorum, toimunud üritus. Tulemuse saavutamine ei tähenda, et midagi meie tegevuse tõttu tegelikult ka paremaks muutus, et me midagi mõjutasime. Mõju on meie tegevuste ja tulemuste tõttu tekkinud positiivne või negatiivne muutus. See võib toimuda inimestes (nt 30% intervjueeritavatest kinnitas oma enesekindluse kasvu), olukordades (kaitsealale annetatakse aastas 25% rohkem). Mõju võib olla ka negatiivne, näiteks kui ebakvaliteetne nõustamine lööb riskiperede elurütmi endisest rohkemgi sassi. Allikas: Vabaühenduste liidu EMSL suvekooli 2009 ”Üheshindamine” materjalid, www.ngo.ee/suvekool

KASULIKUD LINGID •

Millised on kaasamisalased tõkked tänapäeva ühiskonnas? Inspiratsiooniks kõne TED-konverentsilt osalemisest (ka eestikeelsed subtiitrid): http://www.ted.com/talks/dave_meslin_the_antidote_to _apathy.html

Pädevus

Millist nõu annab programm Euroopa Noored projektide mõju suurendamiseks (nähtavuse tõstmiseks, tulemuste levitamiseks): http://euroopa.noored.ee/node/2695

Iseseisvus, enesemääratlemine

Seotus

Julgematele (teisitimõtlejatele?) kirjutab Veigo Kell kirjutab oma veebipäevikus mõõtmise müüdist (ilmunud toimetatud kujul ajakirjas Director oktoobris 2008): http://sellinemaailm.wordpress.com/2007/07/27/mootm ise-muut/

Juhi esimene ülesanne on määratleda reaalsus. Tema viimane ülesanne on tänada. Vahepeal on aga juht lihtsalt teenija. Max DePree


TEEJUHIKS ... KUIDAS KUJUNDADA HEAD NÄIDET?

AJURÜNNAK Kuidas kaasata noori, keda tahad?

Ideid, kuidas kaasata noori tegevustesse, vanus 12-13 ja veidi vanemad (võimalik siit edasi arendada!) • Sõbra kaudu, tema kutsub, kleebib enda külge • Leida, mis tegelikult huvitab • Lapsevanemate kaudu • Eelnev usaldusisik, rühmavanemaga kontakt • Isiklik kirjalik kutse • Meelitada tüdrukutega • Facebook-üritus  osale liikumises • Kuulsusega meelitada • Teha öösel

Kolm küsimust “Heast suurepäraseks” (Jim Collins) • Mis paneb mul silma särama, inspireerib? • Millises tegevuses olen ma Eestis maailma parim? • Kuidas seda finantseerida, et asi end ära tasuks? Väärtused • Veendumused või mõtted, mis on seotud soovitavate tagajärgede või käitumisviisidega, konkreetsetes olukordades püsivad ning suunavad käitumise, inimeste või sündmuste valikut ning järjestuvad suhtelise tähtsuse järgi. • Mis on need põhimõtted, mille nimel oleme valmis võitlema? Päästev eesmärk – Hea tulla segaduse ajal tagasi! • Mõõdetav • Konkreetne • Põnev • Meie isiklik, meie oma • Realistlik Projekti nähtavus Projekti nähtavaks muutmine tegevuste ajal, et toetada projekti eesmärgini jõudmist. • Mis on selle juures oluline? Mis on meie alaeesmärgid projekti nähtavaks tegemisel? • Kuidas projekti nähtavaks muuta mõistlikus mahus? (vt kõrvalolevat fotot) Kes peab olema projektist teadlik (sihtgrupp)? Miks ja mida ta teada peab saama (sõnum)? Milline on parim viis sihtgrupini jõudmiseks (kanalid ja vahendid)? Projekti tulemuste kasutamine ja mitmekordistamine • Mis on projekti tulemuseks – saavutatud eesmärgid, tegevused, saavutused, tehtud vead, õpikogemused, vmt? • Kuidas teised saavad meie tulemusi kasutada? Kuidas oma tulemusi levitada – kellele, miks ja mida? • Kuidas saame ise seda kogemust üle kanda uutesse projektidesse? Õppida enda ja teiste vigadest?

Asju, mida on kõige lihtsam teha, on ka kõige lihtsam tegemata jätta. Robin Sharma


KEVAD, 2013

NELJANDA KOHTUMISE HÄÄLEKANDJA – VOL 3

KOOSTÖÖ – KERGE VÕI KEERULINE?!

Millest head koostööd ära tunda • • • • • •

• • • • • • •

Kõik osapooled panustavad Aktiivne selge suhtlus ja üksteise kuulamine Selged eesmärgid On tunda osalejate huvi antud teemaga Ühised eesmärgid Hea infoliikumine, ühine visioon, entusiasm, jagatud väärtused, igaüks panustab, erinevad rollid ja ülesanded, mis on ühtselt koordineeritud ja leiavad tunnustamist Suudetakse ka keerulisi olukordi lahendada, üksteist innustada Aktiivsed osalejad Ladus töökorraldus, teineteise mõistmine, üksmeel, särasilmis helge meeleolu Sõbralikud kolleegid Teiste huvide ja vajadustega arvestamine ning nende aktsepteerimine Inimesed, kes töötavad koos, teevad seda innuga, mitte vastumeelselt Usaldusväärne ja sõbralik töökeskkond, kus tunned mõnusat energiat, mis meeskonnas on. Nii nagu õhu ja tuulega – tunned, et on õhku, kuidas suvine tuuleke puhub. Nii on! Üks hea selge ühine asi koos ajada

Meenuta head koostöökogemust – mis tegi selle võimalikuks? • • • • • • • • • • • • • • •

Kõikidel meeskonnaliikmetel on konkreetne ülesanne, tahe tegutseda. Kõik panustasid Ühine eesmärk Toredate inimeste, kellel oli sarnane visioon, olemasolu Soov, tahe, entusiasm üheskoos midagi toredat korda saata! Üksteise kuulamine ja ühine arutelu, ühine eesmärk, üksteisega arvestamine Varasem õnnestunud koostöökogemus Kõik teadsid oma ülesandeid ja tegutsesid neist lähtuvalt ja usaldasid üksteist Koos tegutsedes on väärtused, millest lähtutakse, samad või vähemalt ei ole kaardinaalselt erinevad. Kõik panustasid Tegijatele meeldis se, mida nad tegid ja meeskond oli väga huvitavatest inimestest koostatud Head ideed, mis on kasulikud mõlemale osapoolele Usaldussuhe Koostöö tuttavatega Soov ja tahe aidata ning jõuda ühiste eesmärkide täitumiseni Jätkub järgmisel lehel 

Just meie valikud ja mitte niivõrd meie võimed näitavad, kes me tegelikult oleme. Albus Dumbledore, ”Harry Potter”


MÕTTEAINEKS KOOSTÖÖ – KERGE VÕI KEERULINE? (jätkub) Meenuta üht mitte nii head koostöökogemust – mida õppisid, võtsid kaasa edasiseks? •

• •

• • • •

Oluline on leida teineteist mõistvad ja ühist tööd toetavad inimesed. Kurb, kui keegi hakkab teiste seljal liugu laskma. Üks meeskonnaliige tahtis soleerida ja see segas kogu meeskonna tööd. Õppetund – meeskondades väldidakse seda inimest. Keegi toetab mingit mõtet sõnades, aga tegutseb selle mõtte elluviimise vastu. Juhtus nii, et tegin ära kogu meeskonna töö. Õppisin – vajalik on konkreetselt paika panna, kes mida ja mis ajaks teeb. Isegi kui erinevad inimesed täidavad erinevaid ülesandeid, on vajalik ühtse visiooni olemasolu ning keskne, korralik koordineerimine. Kurb, kui plaan tehtud, kuid ei peeta kinni kokkulepetest. “Ma räägin seda pärastpoole” ei tööta! Kohe alguses kaasata ideesse ja kõik ausalt ära rääkida. Erinevate ülesannete koordineerimata jätmine – ühise nägemuse puudumine. Juhtus nii, et kirjutasin projekti ja abi paludes ma jäin abist ilma, sest miskipärast ei sobinud ma meeskonda … ja rohkem pole ma projekte kirjutanud. Koostöö peab olema tähtis kõigi osapoolte jaoks!

MÕTISKLUS RUUTUDE MÄNGUST Mulle meeldib ruutude mängu ”süütu” ilme. Esialgu tundub ülesanne lihtne ja arusaadav, samuti on ülesannet üsna lihtne täita. Osalejatel on vaja vaid istuda laua ääres ja sõnadeta kujundeid kokku panna. Aga pikapeale asendub mänglev õhkkond segaduse ja ebakindlusega. On see normaalne, et me ülesannet ikka täidetud ei saa? Kas meil on kõik vajalikud tükid? Miks ta aru ei saa, kuidas seda ruutu kokku panna? Mida me valesti teeme? Ilmselt peab meeles pidama, et me ei pruugigi midagi valesti teha. Koostöö võibki olla keeruline ja mitmetimõistetav. Ruutude mängus on alati teada, et ülesanne laheneb – kõigi osalejate ees peab olema võrdse suurusega ruut. Tegelikus elus me ei tea alati lõpptulemust. Kuid võime kindlad olla, et kui lepime kokku reeglites, siis neid ka täidetakse. Või kui neid ei täideta, on meil rohkem õigust reeglite täitmist nõuda – juhul, kui nendest on eelnevalt räägitud. Võime kindlad olla, et iga meeskonna liige on andnud endast parima, mis sel hetkel võimalik, et ülesanne laheneks. Ja me saame alati lammutada oma terviku (võtta rohkem aega uute inimeste integreerimiseks, rääkida läbi reeglid, võtta aega, et senitehtut analüüsida, loobuda senistest reeglitest) selle nimel, et saada paremat tulemust või teha paremini koostööd. Mõtiskles Elina Kivinukk

Meenutuseks neli koostöö astet:

KUULUTUS Lammutustööd soodsalt! Vajadusel teostame töid üle Eesti.

Esimene aste – minul pole seda (kujundit) vaja, annan selle kellelegi, kellel pole seda samuti tarvis Teine aste – minul pole seda vaja, annan selle kellelegi, kes saab seda kasutada Kolmas aste – minul on seda tarvis, annan selle kellelegi, kes saab seda kujundit ka kasutada Neljas aste – olen nõus oma terviku lammutama, et terve meeskond saaks ülesande täidetud.

Toimetuse kontakt Elina Kivinukk kivinukk@gmail.com

Kristi Jüristo kristijuristo@gmail.com


Arenguprogrammi "Innustavad teod ..." neljanda kohtumise kokkuvõte