Page 1

Meetodimess 2010

Euroopa Noored Eesti b체roo, SA Archimedes

Merle L천hmus EBS Juhtimiskoolituse Keskus


Sissejuhatuseks

Õpetaja prof. Ülo Vooglaiule mõeldes


jututuba, kus saab õdusalt aega veeta ning üksteisele midagi huvitavat rääkida ühe ametialase kohustuse täitmine

sihiteadlik looming

ÕPE avastamisretk või otsing meelelahutamise ja silmaringi laiendamise vorm

tuupimine ülearuste pingete maandamise vahend


Targemaks saamise teid on mitu …

• • • • • • •

Õppimine (sh. iseõppimine) (Läbi) mängimine e. simulatsioon Reprodutseerimine e. jäljendamine Tegutsemine katse – eksituse teel Mediteerimine e. mõtisklemine Uurimine e. avastamine ….


Mida saab õpetaja õppijale anda? • Keskkonda, millest võib leida teadmisi ja soovitusi oskuste omandamiseks • Vabadust selleks, et olla iseseisev ja luua • Õigusi kasutada vabadust • Eeskuju: hoolitseda, toetada, jälgida, arvestada • Tagasisidet , millest on väärtuslik vaid tunnustus


Millest räägime? • Meetod – metoodika – metodoloogia MIS ON MIS? • Õppemeetodite valimine: KUIDAS? • Õigesti valitud meetod tagab tulemuse. ON SEE IKKA NII? • Millele peaksin mõtlema ja mida meeles pidama: abiküsimusi


KUIDAS ?

Koolitaja • Hoiak • Stiil • Esitlusviis

Õppematerjal • Tekstid • Objektid E E S M Ä KOKKU R LEPITUD G I D Keskkond • Füüsiline • Sotsiaalne

Õppija • Motivatsioon • Õpistiil • Õpiharjumused • Tähelepanu • Taju • Mälu


Koolitaja ülesanded D I  Analüüsi õppijat - kes? G R Ä  Püstita eesmärgid – milleks? M S E  Vali õppemeetodidE– kuidas? D U– mida?  Kogu materjal T I P E  KoostaLajakava – millal? U • Füüsiline K  Kujunda õpikeskkond K • Sotsiaalne O K • Psüühiline


Terminitest (1) Allikad: teatmeteosed (ÕS, VS, entsüklopeediad)

• MEETOD – ingl. Method - kreeka keelest

< uurimistee; μέθοδος méthodos; tulnud sõnadest metá: pärast, järele ja hodós: tee, käik, liikumine

• Meetod - järele minemine, järele uurimine, jälitamine, võrdlemine. Meetod on lahendusviis, kuidas mingit kindlalt piiritletud ülesannet täita • Meetod on tööriist plaanipärasteks ja/või järjepidevaks tegutsemiseks; asjadele lähenemiseks; objektide uurimiseks; tegutsemise ja lähenemise eriviis mingis valdkonnas


Terminitest (2) • METOODIKA (ingl. methodology) on korrastatud lähenemine suuremale tegevusele. Metoodika jaotab protsessi väikemateks osadeks, püstitab osadele eesmärgid ning võib näidata ära meetodid nende eesmärkide saavutamiseks • Metoodika on meetodite kogum; ped. aine õpetamise õpetus • On olemas üldised metoodikad tegevuste läbiviimiseks, näiteks õpetamise metoodika, tarkvaraarenduse metoodika, läbirääkimiste metoodika, turu-uuringute metoodika


Terminitest (3) • METODOLOOGIA - filosoofiline õpetus printsiipide kohta, mille kohaselt inimene tegutseb mingis valdkonnas • Metodoloogia on õpetus teadusliku uurimise meetoditest


Zoopedagoogika 3 põhimeetodit 1. jäljendamine, imiteerimine - kindlal eluperioodil nooruses, hiljem ei toimi 2. katse-eksituse meetod vanemate järelvalve all - nt. jahipidamise õpetamine 3. keelud - toimivad need keelusignaalid, mida loom mõistab; löömine ei toimi! Näiteks: • pigista lauba-silmade-ninajuure kohalt, kattes peoga silmad = „ära mitte kunagi tee niimoodi!“ • Turjast kinni ja raputa = „ära praegu niimoodi tee!“ (koerlased)

Karistus on kättemaks. Loomad kättemaksmisega ei tegele. Aga inimesed? Allikas: Aleksei Turovski esinemine konverentsil “Koolitaja õpirännak”. Tallinna Konverentsid 2005


Õppemeetodid Meetod on • plaanipärane tegutsemisviis; • eesmärgistatud, otstarbekas toimimisviis; • praktilise tegevuse või tunnetuse korrastamise viis Võõrsõnastik, TEA Kirjastus


Õppemeetodi valik oleneb: Kokkulepitud õppe-eesmärgist (eesmärkidest) ……………………… .. Inimeste vajadustest ……………………… .. ja võimalustest (õppijad, koolitajad) Teemast/ainest ……………………… .. Ressurssidest ja vahenditest (ruum, aeg, IKT, raha jm) ……………………… .. Õppe printsiipidest..e. põhimõtetest ……………………… Aktiviseerimine  Individualiseerimine  Ülekanne  Järjestamine ja struktureerimine  Tagasisidestus

METODOLOOGILISED

ALUSED


Õppija on ainus, kes võib olla sel` määral aktiivne, et toimuks õppimine. Kõik, mida õpetaja võib teha, on tingimuste loomine. Kurt Gestrelius


Õpimotivatsiooni mõjutavad tegurid Õpitava seostatus tajutud tegelikkusega

Enesetõhususe ootus; usk oma võimetesse

Eksamihirm

Eesmärgi seadmine Ambitsioonikus

Õppeprotsessi kognitiivne ja emotsionaalne haaravus

õpimotivatsioon

Pere suhtumine ja toetus

Hüvitise saamise ootus Elav eeskuju

Edu lootus Sõprade ja tuttavate suhtumine

Jõukohasus


Tajutüüpide e. eelistatud meelesüsteemi lühiiseloomustus * Ameeriklastega läbiviidud katsed (Hall jt.) Tajutüüp * Fookus

Visuaalne 60% Kiire vaataja

Auditiivne 20% Süsteemne kuulaja

Kinesteetiline 20% Kogemuste otsija

Üldiseloomustus

Kiirete liigutustega, kärsitu, žestikuleeriv

Süsteemne, põhjalik, loogiline, aeglane. Rikkalik sõnavara

Naudib liikumist, (ei suuda pikalt paigal püsida); otsustab oma kogemuste alusel

Igapäevane elu

Korrastatud keskkond esteetiline välimus

Tähelepanelik kuulaja; põhjalik vastaja

Füüsiline komfort; tundlik kehaliste aistingute suhtes

Õpib kuulates. Kuulab juhendeid, suulisi selgitusi; keskendub kõnele “Kassettmälu”. Kordab kuuldut. Grupiarutelud, helisalvestised.

Õpib tegevuse käigus Tahab ise proovida. Kogemusõpe, katsetamine, rollimängud. Liikumisega seotud mnemotehnilised võtted

Õpib vaadates. Õppimine Juhendid, illustratsioonid. Filmid, slaidid, graafikud, joonised, värvikoodid, olulisima väljakirjutamine


Õpistiilid • Õpistiilid peegeldavad järjekindlat viisi, kuidas inimesed reageerivad stiimulitele ja kasutavad neid õppimise kontekstis (Claxton & Ralston, 1978) • Õpistiil väljendab kognitiivset, afektiivset ja psühholoogilist käitumist, mille suhteliselt püsivad indikaatorid näitavad, kuidas õppijad tajuvad õpikeskkonda, millisel viisil ennast sellega seostavad ja kuidas sellele reageerivad (Keefe, 1979)


Õpistiili alusel eristuvad õppijate reaktsioonid õpikeskkonna elementidele: • Füüsilisele keskkonnale (müra, valgus, temperatuur, ruumikujundus) • Emotsionaalselt (motivatsioon, vastutus, püsivus, struktureeritus) • Sotsiaalselt (üksinda või grupis õppimine, mentorlus) • Füüsiliselt (auditiivne, visuaalne, taktiilne, kinesteetiline aktiivsus; päeva-aeg, mobiilsus) • Psühholoogiliselt ( impulssiivsus-refleksiivsus, divergentsuskonvergentsus) Rita Dunn (1984)


Meetodite klassifitseerimise võimalusi • esitavad (loeng, demonstreerimine, tahvli kasutamine, AV vahendid) • interaktsioonil põhinevad (küsimusedvastused, diskussioon, rühmatöö) • uurimismeetodid (eksperiment, praktika) 3


Õppeprotsessi tulemuslikkuse seos õppija aktiivsusega loeng õpetaja

õpik

2 5

programmõpe

aine

4

6 5 õppija 6

interaktsioon (küsimusedvastused)

rühmatöö

uurimine 6 - tulemuslik õppimine 2 - vähetulemuslik õppimine

Alan Rogers, UK


Õpime tulemuslikumalt, kui saame õpitut võimalikult kohe rakendada • simulatsioonid ja harjutused, kus kasutatakse tegelikkusest toodud näiteid • laboratoorsed tööd • intervjuu • vaatlus • situatsiooni analüüs • olukorra kirjeldus (protokoll, “pildistus”) • omandatu rakendamine igapäevaelus, töös


Kogemusele järgneb üks kolmest: 1. mitte-õppimine ( enesekindlus, mittearvestamine, tagasilükkamine e. eitamine) 2. mitte-refleksiivne õppimine (õppimine tavatähenduses: päheõppimine, mehaaniline oskuste omandamine) 3. refleksiivne õppimine (kogemuse läbimõtestamine, katsetamine ja hindamine) Allikas: Jarvis, P. 1998 Täiskasvanuharidus ja pidevõpe. Teooria ja praktika. Tallinn: SE&JS


Aktiivne õppimine põhineb tähendusliku kogemuse omandamisel Peter Jarvis RÄÄKIMINE

KUULAMINE Aktiivne kuulamine Refleksiivne dramatiseerimine KOGEMINE

DRAMATISEERIMINE

REFLEKTSIOON

Refleksiivne rääkimine KOMMUNIKATSIOON INTERAKTSIOON

Tähenduslik lugemine

LUGEMINE

Eesmärgistatud kirjutamine

VAATLEMINE

Fokusseeritud vaatlus KIRJUTAMINE


Aktiivõppe meetodite kasutamist raskendab:

Raske protsessi kulgemist ja tulemusi täpselt ette prognoosida Aeganõudev ettevalmistustöö Osalejate isikliku huvi, valmisoleku, vastutustunde ja aktiivsuse suur osakaal õppe õnnestumises ….


Aktiivõppe meetodite kasutamise plussid Tagab protsessi õppijakesksuse Võimaldab saada ühist kogemust, mis liidab õpperühma nii tegevuslikult kui ka emotsionaalselt Võimaldab kasutada õppijates enestes peituvat potentsiaali (kogemused, varasemad teadmised, sotsiaalsed oskused) Tõstab osalejate huvi ja õpimotivatsiooni Mõjutab osalejate hoiakuid ja suhtumisi Arendab kommunikatiivseid ja koostöö oskusi Lubab jagada vastutust õppe tulemuslikkuse eest


Aktiivõppe meetodite kasutamisel peaks koolitaja (1) valdama käsitletavat teemat sellisel tasemel, et ta vajadusel oleks suuteline paindlikult sisse viima muudatusi käsitlusviisis ja tegevustes jälgima, et kasutatav meetod vastaks koolituse eesmärkidele ja selle tehniline teostus oleks jõukohane kõigile osalejatele olema paindlik: suutma muuta, ümber struktureerida, täiendada või kohandada harjutust/ülesannet vastavalt koolitatava eripärale ja vajadustele


Aktiivõppe meetodite kasutamisel peaks koolitaja (2) oskama prognoosida ka mitteplaneeritud tulemusi ja ootamatusi valdama meetodit selle tehnilisest küljest (teostus!) suutma läbi viia tehtu analüüsi ja käivitama ning ohjama arutelu andma tagasisidet nii töö tulemuste kui ka protsessi kohta


Meetodi valimisel küsi endalt (1) 1. kas need meetodid sobivad sellega, mida ma tahan saavutada, st kas need on eesmärgipärased? – kas need meetodid on efektiivsed õppimise tulemuslikkuse seisukohalt? 2. kas need meetodid arvestavad õppimise seaduspärasusi? millised meetodid motiveerivad õppima? 3. kas need meetodid sobivad selle rühma liikmetele? kas ma olen küsinud grupilt, milliseid meetodeid nemad eelistavad? 11


Meetodi valimisel kĂźsi endalt (2) 4. mida ma pean tegema nende meetodite efektiivsuse tagamiseks? kas mul on olemas nende meetodite rakendamiseks vajalikud oskused? millised protsessi juhtimisele esitatavad nĂľuded tulenevad nende meetodite kasutamisest grupis? kas nende meetodite kasutamine sobib minu stiiliga? kas on olemas tingimused nende meetodite kasutamiseks?


Mõned kuldreeglid (Ü. Vooglaiu põhjal)

Ära tee ühtki liigutust, mida võiksid teha õppijad; ära räägi õpilastele seda, mida nad võiksid avastada ise - aita neid tunnetusteele ja rõõmusta koos õppijatega leidmiste üle!

• • •

Ära kahjusta kedagi ega midagi! Ole õiglane ja usaldav! Ära suhtu kellessegi ega millessegi üleolevalt!

Arvesta, et mitte keegi ei saa ennast targaks õppida; targaks saab kasvada. Vaja oleks teada, millistel eeldustel see võib juhtuda.


Merle Lõhmuse ettekanne Meetodimessil 2010  

Ettekanne 24. augustil 2010 ESF "Noorsootöö kvaliteedi arendamise" programmi raames toimunud Meetodimessilt.

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you