Page 1

VEEBRUAR 2014

Lähenevad sündmused Rahvakultuuritegelased saavad tunnustatud Rahvamuusikatöötluses pole piire Sünnipäevalapsed märtsis


TOIMETAJA Mart Valner mart@errs.ee KUJUNDAJA Henry Semmel henry.semmel@gmail.com VÄLJAANDJA EESTI RAHVATANTSU JA RAHVAMUUSIKA SELTS Kaastööd oodatud toimetaja aadressil.

3 4 8 10 11 12

Lähenevad sündmused Rahvakultuuritegelased saavad tunnustatud Rahvamuusikatöötluses pole piire Rahvakultuuri Keskus 20 Sünnipäevalapsed märtsis Vaata ka naabreid

2 / ERRSi TEATAJA


PÄRIMUSTANTSU PÄEV EESTI VABAÕHUMUUSEUMIS 5. märtsil 2014 täitub 80 aastat Eesti folkloristi, rahvatantsude koguja, uurija ja õpetaja, rahvakunstiansambli Leigarid esimese kunstilise juhi Kristjan Toropi sünnist. Selle sündmuse puhul korraldavad Leigarid Eesti Vabaõhumuuseumis Pärimustantsu päeva põnevate õpitubade ja lõbusa simmaniga. Ürgleigarite eestvedamisel avatakse muuseumis Kristjan Toropi nimeline pink. Eelregistreeritud osavõtjatele sissepääs kõigile päeva sündmustele TASUTA. Registeerumine 1. märtsini aadressil info@leigarid.ee

PÄEVA KAVA:

11:00 TANTSUÕPITOAD Kolu kõrtsis 11:00–11:45 Eesti 12:00–13:15 Leedu 14:00–15:15 Läti 15:30–16:45 Poola 17:30 KRISTJAN TOROPI PINGI pidulik avamine Sassi-Jaani talu värava juures, kohv ja vestlus Kolu kõrtsis 19:00–23:00 SUUR SIMMAN Kolu kõrtsi talli all

Korraldajad: Rahvakunstiselts Leigarid ja Eesti Vabaõhumuuseum Toetaja: EL Elukestva õppe programm Grundtvig

Muutuvad traditsioonid – Taaselustada ja/või ellu jääda? 6. märtsil kell 12 toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis (Müürivahe 12) sinise laega saalis rahvusvaheline seminar-vestlusring “Muutuvad traditsioonid – taaselustada ja/või ellu jääda?” (Traditions in transition – revival and/or survival?) Arutelu peateemaks on pärimustantsu ja -muusikaga seotud traditsiooniliste oskuste ning teadmiste edasiandmise efektiivsed vormid tänapäeva kiiresti muutuvas keskkonnas. Oma kogemusi ja ideid jagavad Poola,

Leedu, Läti ja Eesti tantsijad, muusikud ning kultuurikorraldajad. Juttu juhib Traditsioonilise Tantsu Festivali Sabatants meeskonna liige Kristiina Kapper. Kõik tantsu- ja muusikasõbrad on väga oodatud! Sissepääs tasuta. Korraldaja: Rahvakunstiselts Leigarid Toetaja: EL Elukestva õppe programm Grundtvig ERRSi TEATAJA

/ 3


Rahvakultuuritegelased saavad tunnustatud TEKST: Kadi Hainas

President Toomas Hendrik Ilves annab vabariigi aastap채eva eel Eestile osutatud teenete eest 99 inimesele riikliku autasu, nende saajate seas on ka kolm folkloori- ja rahvatantsutegelast. K천ik kolm olid lahkelt n천us ka oma saavutustest ja tegemistest pajatama ERRSi Teatajale. 4 / ERRSi TEATAJA


Valgetähe V klassi autasu

Marju Kõivupuu: Aega kirjutamiseks tuleb jõuga võtta „Kõike, mis lapsepõlvest kaasa saadud, on võimalik muundada hindamatuks lisaväärtuseks,“ leiab folklorist Marju Kõivupuu, kes hakkas oma praeguse tegevusalaga teadvustamata kujul tegelema juba üsna noores eas. Folkloristina on ta oma töös saanud realiseerida nii kirge looduse, botaanika kui ka geoloogia vastu. Regilaulu viljeleva ansambli Hellero ning samuti Viljandi kultuuriakadeemias töötamiseni on teda aga juhatanud lauluoskus ning lapsena õpitud rahvalaulud. 2013. aastal ilmus Kõivupuu sulest raamat „Igal hädal oma arst, igal tõvel ise tohter. Sissevaade eesti rahvameditsiini“. Kõivupuu kolleegid seadsid Eesti esimese ülevaatliku rahvameditsiiniraamatu riigi kultuuripreemia nominendiks ning raamatumüügi edetabelid näitavad, et see on leidnud ka oma sihtgrupi luge-

jate näol. Koostöös Eesti Instituudi ja Riin Alataluga valmis möödunud aastal ka teine raamat - Estonian Heritage. Kuuldavasti läheb seegi nagu soe sai. Samuti kirjutas ta peatüki möödunud aasta teises pooles ilmunud raamatusse „Kaika Laine inimesed“, mis jõudis elulooraamatute edetabelis teisele kohale. „Ma ei tunne küll haiglast vajadust kõiki ja kõike süsteemselt edetabelitena reastada, kuid variserlik oleks ERRSi TEATAJA

/ 5


väita, et autorit ei rõõmusta, kui tema tekste loetakse,“ on folklorist saavutuste üle õnnelik. Lähiaja suurimaks eesmärgiks on ta seadnud pooleliolevate käsikirjade ja artiklite lõpetamise. „Aega kirjutamiseks tuleb vahel jõuga võtta ja öelda otsustavalt „ei“ tegevustele, millele kulutatud aeg on kogusummas suurem kui selle aja jooksul loodud lisaväärtused“. Lisaks kirjanduslikule tegevusele oli Kõivupuu ka Kultuuripärandi aasta

saadiku rollis, mis võimaldas tal enda jaoks kultuuripärandiga seotud teemasid uute nurkade alt lahti mõtestada. Eelmise aasta kulminatsiooniks ning kirsiks tordil peab ta nii oma doktorandi, Sille Kapperi edukat lõpetamist kui ka aasta kodaniku auväärset tiitlit. „Minu kõrval on palju selliseid inimesi, kelle südame lipukirjaks on „mõistuse ja südamega“, mõtiskleb Kõivupuu ning lisab, et kõigi seast väljavalituks osutuda on tema jaoks väga suur tunnustus.

Valgetähe IV klassi autasu Ene Lukka-Jegikjan: Kõigil peab olema võimalus osaleda pärimus­kultuurilises tegevuses Esmalt leidis pärimusmuusika eden-daja ja pedagoog Ene Lukka-Jegikjan enda jaoks Põhja-Ameerika põliselanike pärimuskultuuri. Oma enda juurte kultuuri vägevuse, jõu ja sobivuse teadvustami­ ses avaldas aga olulist mõju Jaan Toominga etendustes „Rahva sõda“ ja „Kihnu Jõnn“ esitatud mehine eesti rahvalaul. Kui naine esimest korda emaks sai, tundis ta tugevat vajadust omaenese pärimuslikku teadmist ja oskusi arendama hakata. Suureks eeskujuks peab ta seejuures seto ja kihnu naisi ning nende väärikust ja oskust pidada tähtpäevi ja pühi koos oma kogukonnaga. Sellise järjepidevuse tagamisse soovib ka naine ise veelgi rohkem panustada. „Et igal inimesel oleks oma paikkonnas võimalus osaleda pärimuskultuurilises tegevuses,“ unistab ta. Eriti rõõmus on ta jälgi jätvate tegevuste üle , mida mööda saaksid inimesed tulevikus edasi liikuda minevikust sõltumata. Ning selliseid jälgi 6 / ERRSi TEATAJA

on mitmeid - näiteks kõneldakse Sangastes edasi koha- ja perepärimusjutte ning peetakse pärimuslikke tähtpäevi, Iisakus väärtustatakse kohalikke pärimusteadjaid ja rakendatakse nende oskusi, Võnnu neiud ja tüdrukud vääristasid end naisena paastumaarjapäeval, tshuvashii ja seto mehed leidsid ühise keele Kultuuriruumi rikkuse pärimuspeol jne. Lukka-Jegikjan peabki kõige olulisemaks oskust innustada inimesi väärtustama ennast oma pärimuse kandjana. Presidendi tunnustus annab motivat-


siooni ning julgust end edasi arendada. „See on pigem hea unenägu kui teg­elik elu,“ sõnab ta tänulikkusega. Lukka-Jegikjan leiab, et meie ümber on palju tunnustust väärivaid inimesi. Vähem märgatakse neid, kes tegutsevad vaikselt, aga kindlalt oma külas või vallas. Võrumaal korraldatud tunnustuskooli-

tusele olid palutud kõik ajaloolise Võrumaa pärimuskultuuri eestvedajad, eeskujud ja pärimuskandjad. „Kutsutud oli 76 inimest, aga neid on veel – neid kõiki tahan tunnustada ja tänada!“, sõnab ta ning lisab, et sarnaselt Võrumaale väärivad tähelepanu ka teiste maakondade eestvedajad.

Valgetähe V klassi autasu Ene Jakobson: See on minu jaoks tõeliselt suur au ja tunnustus Kui rahvatantsuõpetaja Ene Jakobson oli teismeline, kuulis ta emalt kuldseid sõnu: „Sinust peab saama tantsuõpetaja!“. Juba tol ajal õpetas neiu klassikaaslastele nii omaloomingut kui ka lihtsamaid tantse Ullo Toomi „tantsupiiblist“. Jakobson on alati uskunud, et enne õpetama asumist peab kõigepealt ise õppima. Seepärast asus ta Tallinna Pedagoogilisse Instituuti tantsujuhtide erialale. Tänaseks on Jakobsoni loodud Tallinna Huvikeskus Kullo tantsuansamblis Sõleke 350 tantsijat ning kokku on see tegutsenud juba 38 aastat. „Aastaid on mulle öeldud – see, mida ma teinud olen, on küll elutöö,“ räägib Ene, kes on tantsuansamblile ja noorte tantsuhuviliste koolitamisele täielikult pühendunud. Esimesed õnnesoovid sai Jakobson e-maili teel. Ta tänas viisakalt ning huvitus, mille puhul küll õnne soovitakse? „Kui ma teada sain, et pälvisin Vabariigi presidendi teenetemärgi, nutsin rõõmust ja üllatusest,“ meenutab ta oma esimesi emotsioone. Vanem tütar

aga kepsles kõrval ning rõõmustas ema üle. Ene mõtetesse tuli omakorda tema enda ema, kes tütre mudilasena tantsu juurde suunas. „See on minu jaoks tõeliselt suur au ja tunnustus,“ räägib tantsupedagoog, kelle sõnul on vastutustunne kasvavate noorte ees nüüd veelgi suurem. Käesoleva aasta suurimaks ülesandeks peab tantsuõpetaja Sõlekese rühmade ettevalmistamist tantsupeoks. Samas ei jää tähelepanuta ka muud traditsioonid nagu kevadkontserdid, festivalid ja kontsertreisid ning suvel toimuvad treeninglaagrid Karepal.

Palju õnne kõigile laureaatidele ka ERRSi meeskonna poolt! ERRSi TEATAJA

/ 7


Rahvamuusikatöötluses pole piire TEKST: Kadi Hainas

K

ui kohtuvad kolm näitlejat, jazzmuusikut või muu sama valdkonna tegijat ning hakkavad üheskoos rahvamuusikat töötlema, võib nende lähenemises märgata sarnaseid jooni – samas stiilis õpetused

Folkansambel Rüüt koosseis: Maarja Soomre, Maili Metssalu, Juhan Uppin, Toomas Oks. 8 / ERRSi TEATAJA

moodustavad sarnase tulemuse. Kuid mis sünnib siis, kui kokku saavad näitleja, jazzmuusik ja kaks lõõtsamängijat? Folkansambel Rüüt, koondades endas kõik eelnevad, pälvis eelmise aasta Moisekatsi Elohelü rahvamuusikatöötluste festivalil parima kohustusliku rahvalaulu töötluse tiitli. Moostes toimuv festival oli bändi esimene suurem eesmärk, mis andis võimaluse koondada kõigi liikmete ideed ning panna need Põlva kihelkonnast pärit laulu „Õtak tulõ“. Lõpptulemuse saamiseks läks ansamblil üsna kaua aega, kuid see-eest valmistas kogu protsess kollektiivile palju põnevust. „Kui on võõras lugu, siis hakkame lihtsalt peale ning vaatame, kuidas asi voolama hakkab,“ kirjeldab näitlejataustaga Maili Metssalu bändi loomingulist protsessi. Mõnikord on proovid ideedevaesed, teinekord jälle tuleb end tagasi hoida, sest häid mõtteid koguneb kokku palju.


„Moostega on hea – seal pole küpsise eest käimine,“ kiidab Metssalu festivali auhindu. Tänu heale tulemusele sai Rüüt valmis oma kodulehe ning esimesed salvestused.

Taustateadmised on kõige alus „Kui oleks olemas pärimuspolitsei, siis oleks palju, mida sihikule võtta,“mõtiskleb Metssalu. Koolides õpetatakse tajuma täpseid nüansse, kuid need, kes pole õpetust kogenud, lähenevad loomingule teisiti. Näitlejana võib Metssalu võtta loo, ammutada inspiratsiooni ning luua taiese, mille kohta asjatundjad ütleksid: „Kuidas nii üldse saab?“. Kuid nüüd, õppinud ka pärimust, tunnistab ta, et tausta teades on raamidest välja astuda kindlam ning mõjub kultuurile paremini. „Ei saa midagi väga mööda teha,“ usub ta, et kõige olulisem ongi töötlust teha teadlikult. Üks asi on traditsiooniline pärimus, mida kuulda arhiivisalvestustest, teine töötlused ise. Metssalu leiab, et rahvamuusikatöötlust tehes on kõige olulisem süübida loo tausta ning omandada baas, millele hiljem lugu üles ehitada. „Minu arust on lubatud kõik,“ ei taha pärimusmuusik siiski raamidesse kinni jääda. Näitena toob Metssalu välja Sandra Sillamaa Trad.Attacki, mis nihutab piire väga heas suunas. Töötlused on professionaalsed ja läbimõeldud ning avavad põneva maailma. „Samas ma ei tea, kas see õpetajate arvates lubatud on,“ mõtiskleb ta. Metssalu imetleb ka Greibi „Vihma loitsu“ töötlust, mis annab tema arvates hästi edasi loo tegelikku iseloomu – süngust ja salapära.

XV Eesti Rahvamuusikatöötluste Festivali võistluskontserdi nominendid: 1. Üks Seltskond (Tallinn) 2. Ars Apta (Viljandimaa) 3. Miinus Seitse (Tallinn) 4. KoKoKo (Lõuna-Eesti) 5. M.S.M (Tartu) 6. Greip (Pärnu) 7. Soejoro (Põlvamaa) 8. Värska Muusikakooli pärimusviiuldajad (Värska)

Kirju seltskond pärimusmaastikul Hubase ja õdusa atmosfääriga Moisekatsi Elühelü rahvamuusikatöötluste festival annab aimu hetkeolukorrast pärimusmaastikul. Metssalu sõnul on pilt üsna kirju. Eelmise aasta põhjal julgeb ta öelda, et osa võtavad nii nooremad, kes alles kompavad maastikku kui ka vanad tegijad, kes on juba mitmeid etappe läbi käinud ja teavad, mida tahavad. „Mõlemad teevad oma asja väga hästi,“ leiab ta ning lisab, et osadele ansamblitele ei oskaksi auhindu anda, sest nad on teistest niivõrd erinevad. Tänavu Rüüt võistlusest osa ei võta, vaid tegutseb selle nimel, et kokku saada täispikka esinemiskava. Ansamblit saab kuulata juba märtsi lõpus Tallinn Music Week’il . ERRSi TEATAJA

/ 9


Kultuuriteemad Eesti Linnade-Valdade Päevadel Rahvakultuuri Keskusele tehti Eesti Linnade Liidu poolt ettepanek sisustada kultuurivaldkonda puudutav teemaplokk Tallinnas Hotell Viru konverentsikeskuses 26.-27. märtsini toimuvatel Eesti Linnade-Valdade Päevadel. Esialgne pealkirjaga „Kultuurikorralduse vedurid ja pidurid: riiklik, maakondlik ja kogukondlik mõõde“ teemaplokk on kavas 27. märtsil kell 13-16 seminariruumis Allegro. Avaettekande kultuuripoliitikat teeb minister Urve Tiidus. Linnade-Valdade Päevade näol on tegemist kohalike omavalitsuste traditsioonilise suurüritusega, mis seekord saab teoks juba kümnendat korda.

Valgamaal teeb ringreise Rahvakultuuri Keskuse Jutukooli projekt “Lugu loob, jutt juhib” Projekt on jätkuks kultuuripärandi aastal alustatud sarnasele jutuürituste sarjale Viljandimaa koolides ja raamatukogudes. Sel aastal on kuulajaiks Valgamaa koolilapsed ja noored. Ringreis kestab veebruarist aprillikuuni. Koostööpartneritena osalevad projektis Lüllemäe Põhikool, Kaagvere Lasteaed, Hargla Kool, Koikküla Lasteaed-Algkool, Puka Keskkool, Tsirguliina Keskkool, Ala Põhikool, Aakre Lasteaed-Algkool, Pikassilla Kool, Ritsu Lasteaed-Algkool,Hummuli Põhikool ja Hummuli Lasteaed Sipsik. Jutukoolis tutvustakse jutuvestmise traditsiooni ja eesti rahvajutupärimust. Jututunde viib läbi jutuvestja ja Jutukooli eestvedaja Piret Päär. Ettevõtmist toetab Eesti Kultuurkapital. Rohkem infot: Piret Päär, tel 5140 242

10 / ERRSi TEATAJA


Märtsi sünnipäevalapsed 5.03.1949 Sirje Luik 65 5.03.1969 Krista Tõldmaker 45 7.03.1931 Luule Lehemets 83 11.03.1964 Ingrid Sukamägi 50 13.03.1925 Helju Mikkel 89 13.03.1959 Tiiu Tulvik 55 14.03.1969 Kätrin Järvis 45 20.03.1949 Lea Danilova 65 21.03.1925 Linda-Elisabeth Laht 89 24.03.1949 Galja Jõgi 65 25.03.1964 Kaarin Reinson 50 27.03.1964 Piret Torm-Kriis 50 29.03.1959 Marianne Jaanson 55


id

Va

bre a a n a k ata

Veebruari kuu teemad: Miks peaks tantsu õpetama?/ Anu Sööt

Pärimustantsu õpetamisest rahvatantsurühmas ja mujal/ Kristiina Kapper

30 aastat vabatantsu Tartus/ Sirel Heinloo

Veebruari kuukirja leiad siit: http://www.tantsuharidus.ee/attachments/092_ethl-veebruar_v2.pdf

ERRSi Teataja veebruar