Page 1

Jukka Kolari

paremad videod

Canon LEGRIA videokaameratega


paremad videod  l 3

2

paremad videod

Canon LEGRIA videokaameratega Digitaalsed videokaamerad on toonud professionaalse kvaliteediga videod kodukasutaja käeulatusse. Elavaid mälestusi pere igapäevatoimetustest ja pidudest on tänu kaasaegsete digitaalsete videokaamerate suurepärasele pildikvaliteedile hea vaadata ka aastate pärast. Kuigi videokaamerate poolt loodava pildi tehniline kvaliteet on väga kõrge, soovivad paljud kodukasutajad teha paremaid videoid. Paljud koduvideod tõestavad, et kaamera kasutaja on tuttav vaid murdosaga kaamera funktsioonidest. Kõige enam kasutatakse suumi, mis on sageli üleekspluateeritud. Kui võtted on harvad ja liiga pikad ning kaamerat liigutatakse suumide vahel juhuslikult, pole lõpptulemusest palju loota – ei vaataja ega operaatori seisukohast. Selles raamatus soovime anda nõuandeid ja teavet, mis aitab kaamera kasutajal teha paremaid videoid. Raamatu esimeses osas käitleme kaamera tehnoloogiat, keskel videograafia põhiküsimusi ning lõpus tutvustame valmis videote esitamise ja avaldamise eri viise. Raamatu lõpus on sõnastik, milles selgitatakse videograafia põhitermineid.

Tutvumine digitaalse 1 videokaameraga Paremad videod

Canon LEGRIA videokaameratega Väljaandja Habakuk ITC Ltd / Habakuk Books Tekst ja tootmine Efortium / Jukka Kolari Kujundus Workshop Pälviä Oy / Heikki Pälviä Fotod Peter Forsgård, Jukka Kolari, Panu Pälviä Copyright 2010 Habakuk ITC Ltd / Habakuk Books ISBN 978-952-5668-52-0 Muudatuste õigus on kaitstud. Kõik ettevõtte- ja/või tootenimed on kaubamärgid ja/või registreeritud kaubamärgid, mis kuuluvad vastavale omanikfirmale selle sihtturgudel ja/või -riikides. Kõik kaubamärgid on kaitstud.

Printing Partners OÜ, Estonia 2010. 1. väljaanne.

Digivideo paljud võimalused Standard- või kõrglahutus? Canon LEGRIA videokaamerad Videokaameraga tutvumine Videograafiat toetav tehnoloogia Menüüd ja põhisuvandid Videokvaliteedi valimine Fotode tegemine videokaamera abil Videokaamera lisatarvikud

2 Video salvestamise põhitõed 6 8 10 12 14 16 18 20 22

Lihtne alustada! Kasutage suumi mõõdukalt Panoraamimine ja kallutamine Digivideo töövoog Üldplaanist suure plaanini Võttenurga ja asukoha muutmine tasub end ära Hankige statiiv ja muutke filmimisasend täiuslikuks Mitmekülgsed videod täiustatud funktsioonide abil Valgusest ja valgustamisest Heli salvestamine Nõuanded video tegemiseks

Raamatu näidetes kasutatakse Canon LEGRIA videokaameraid, mis salvestavad välkmällu. Paljusid raamatus kirjeldatud näiteid saab kasutada ka muude digikaameratega. Et funktsioonid erinevad sõltuvalt videokaamera mudelist, soovitame tutvuda oma videokaamera funktsioonide ja juhtelementidega, mida tutvustatakse kaameraga kaasas olevas kiirjuhendis ja juhendis.

3 Videote näitamine ja levitamine 26 28 30 32 34 36 38 40 42 44 46

Videote taasesitus videokaameras Video taasesitus teleris Võtete edastamine videokaamerast arvutisse Videote redigeerimine PIXELA ImageMixer Videote redigeerimine ImageMixeri abil Valmis videote näitamine teistele Muud videoredaktorid

50 51

Sõnastik

64

52 54 56 58 60 62


4

paremad videod  l 5

1

Tutvumine digitaalse videokaameraga

Digitaalne videokaamera pakub väga laialdasi võimalusi. Selle raamatu esimeses osas tutvustatakse videokaamerate kasutamise põhialuseid.


6

paremad videod  l 7

Digivideo paljud võimalused Tavaliselt on uue videokaamera ostmisel kindel põhjus – vana kaamera on ajast ja arust või te soovite teha eesseisvast üritusest võimalikult hea kvaliteediga videosalvestist.

Digitaalsete videokaamerate abil on lihtne salvestada elu olulisi hetki. Teie lapse arengu etapid, sünnipäevad, pulmad ja muud peresündmused, puhkuse tipphetked, lemmikloomad, pereliikmete hobid – kõiki neid momente on lihtne salvestada ja koduarvutis, DVD-l või Blu-Ray-plaadil säilitada. Samuti saab neid interneti kaudu jagada kogu maailmaga.

Standard- ja kõrglahutus Videokaamera ostjatel on nüüd rohkem võimalusi kui kunagi varem. Kaamerad on algajale lihtsalt kasutatavad, kõrglahutusega mudelid, millel on

te, Teie valistada! e lv mida sa d on nüü e e s Kõik am kui lihts varem! kunagi

Lihtne, kvaliteetne video teie oma videokaameraga Lisaks digitaalsetele videokaameratele on turul saadaval ka muid videosalvestusseadmeid. Igal alternatiivil on oma tugevused ja nõrkused.

täiustatud funktsioonid, ja professionaalsele kasutajale mõeldud kaamerad. Tänapäeval kasutatakse kõigis videokaamerates digitaaltehnoloogiat. Videokaamerad jagatakse SDmudeliteks, mis salvestavad standardlahutusega videoid, ja HD- ehk kõrglahutusega mudeliteks. SD (standardlahutus) tähendab traditsioonilist resolutsiooni (720 x 576 pikslit). See on piisav nii tavalisele telerile kui ka internetis. HD on lühend sõnast high definition e kõrglahutus. Kõrglahutusega videokaameratega loodav resolutsioon on kas 1920 x 1080 või 1440 x 1080 pikslit. Kui pilt salvestatakse 1440 piksli laiusena,

Lapse sünd, sünnipäev, lapse pulmapidu, lapselapse esimesed sammud. Elavad mälestused puhkusest või pere igapäevatoimetustest. Mängiv lemmikloom. Milline näeb teie golfilöök välja aeglustusena?

suurendatakse seda teleris 1920-pikslise laiuseni. Kõik selles raamatus tutvustatavad kõrglahutusega videokaamerad toodavad 1920 x 1080 täisHD-videoid.

Välkmälu kasutamine on kasvanud Varasemad videokaamerad salvestasid videoklipid kas lindile, DVD-plaadile või kaamera kõvakettale. Sellised videokaamerad on endiselt müügil, kuid lõviosa uusi kaameraid kasutab välkmälu, mis võimaldab toota väikseid, kergeid ja vastupidavaid kaameraid. Välkmäluga LEGRIA kaamerad ühilduvad SD- ja SDHC-mälukaartidega. Canon LEGRIA sarjas on ka niinimetatud Dual Flashi kaamerad, mis võimaldavad kasutada lisaks SD- ja SDHC-mälukaartidele kaamera sisevälkmälu. Canon LEGRIA kaamerasarja tutvustatakse lähemalt leheküljel 10–11.

Mobiiltelefon lihtsalt kaasaskantav, kuid see ei paku pildi redigeerimise võimalust ning videopilt ise on üsna küsitava kvaliteediga, kui salvestustingimused pole olnud head. Kompaktfotoaparaadid pakuvad pildistamise ajal paremat pildikvaliteeti ja ergonoomiat, kuid need ei ole videopildi kvaliteedi poolest videokaameraga võrreldavad. Videofunktsiooniga SLR-kaamerad salvestavad kvaliteetseid täis-HD-videoid ka vähese valgusega, samuti suudavad nad kontrollida teravussügavust. Autofookus on salvestamise ajal aeglane, mis tähendab, et liikuva objekti korral on tavaliselt vaja käsitsi fokusseerimist. Kaamera kiirel liigutamisel võivad pildid viltu kiskuda ning võtete maksimaalne arv olla piiratud. Teisalt loodi digitaalsed videokaamerad selleks, et teha kvaliteetseid videoid ergonoomselt. Autofookus toimib kiiresti ja töökindlalt. Video salvestamiseks mõeldud pildistabilisaator vähendab tõhusalt kaamera kasutaja käte värisemisest tekkivat värinat. Te ei pea objektiivi vahetama, sest suumiobjektiiv katab laia ala alates videonurgast kuni telefotoni. Vajadusel saab suure LCD-ekraani pöörata filmitava isiku poole. Tänu välkmälu levikule on muutnud videokaamerad väiksemaks, kergemaks ja vastupidavamaks. Videovõtteid saab kiiresti kopeerida välkmälust arvuti mälukaardile. Uue LEGRIA videokaamera funktsioonid, nt režiimid Dual Shot ja Video Snapshot muudavad kaamera kasutamise lihtsamaks kui kunagi varem. LEGRIA sarjas on ka nõudlikule kasutajale mõeldud kaamerad, millel on lai valik juhtelemente.


8

paremad videod  l 9

Standard- või kõrglahutus? Canon LEGRIA sarjas on nii standardlahutusega (SD) kui ka kõrglahutusega (HD) videokaamerad. Üks kesksemaid küsimusi digitaalse videokaamera ostmisel on see, kas traditsioonilisest videokaamerast piisab või on vaja kõrglahutusega kaamerat.

Kõigi LEGRIA kaameratega on võimalik saada kvaliteetseid pilte, kuid kõrglahutusega kaameratel on detailid veelgi teravamad. Erinevus ei pruugi olla märgatav veebivideotes ega tavalises teleris, kuid kõrglahutusega teleris on erinevus selgelt näha. HD-pildi resolutsioon on kuni viis korda kõrgem kui SD-videol. Kõrglahutusega videos avalduvad väikesed detailid hoopis teisiti kui tavalises videos. HD-kaamerate hind on veidi kõrgem kui SD-kaameratel. Kui kavatsete kasutada videokaamerat harva ega soovi osta HD-telerit, on mõttekam muretseda endale SD-videokaamera.

utusega Kõrglah ötlemine video tö hkelt mälu o nõuab rivõimsust. t u v ar

Hiilgavad pildid kõrglahutusega kaameraga Kõrglahutusega kaamerad võimaldavad luua kõrge kvaliteediga täpseid videoid. Inimeste ilmed ja muud väikesed detailid on videolt selgelt näha. Kui teil juba on HD-teler ning kõrglahutusega kaamera hind pole takistus, on mõttekas osta HD-videokaamera, mis võimaldab kasutada HD-teleri potentsiaali täiel määral. HD-kvaliteediga telejaamu on vähe, kuid oma HD-videokaameraga on lihtne luua kvaliteetset meelelahutust. HD-videokaamerad salvestavad videoid HDVvõi AVCHD-tehnoloogia abil. HDV-tehnoloogia, mis on turul kauem olnud, salvestab video lindile. Kaamerad, mis kasutavad salvestamiseks uuemat AVCHD-meetodit, kasutavad video salvestamiseks sisevälkmälu, mälukaarti, kõvaketast või DVD-d. Kui te soovite oma videoid arvutis redigeerida, on kasulik teada, et kõrglahutusega videote töötlemine nõuab rohkelt mälu ja arvutivõimsust. Redigeerimisest räägitakse uuesti selle raamatu lõpus.

Täiskõrglahutus, st 1920 x 1080 piksline resolutsioon loob suurel HD-teleril selgelt teravama pildi kui tavalisel 720 x 576 pikslise resolutsiooniga venitatud digivideol. Pildid on palju detailirohkemad. Alljärgnevalt kirjeldatakse HD- ja SD-videokaamera pildi erinevusi HD-teleril.

SD

HD

Täis-HD

HD-valmidus

AVCHD

MPEG-4

Standardlahutus, traditsiooniline digivideo resolutsiooniga 720 x 576 pikslit. (Lühendit SD kasutatakse ka seoses SD- ja SDHC-mälukaartidega.)

Kõrglahutusega video. Kõrglahutusega videokaameratega loodav resolutsioon on kas 1440 x 1080 või 1920 x 1080 pikslit.

Täiskõrglahutust (1920 x 1080 piksilt) kasutatakse kõrgeima kvaliteediga kõrglahutusega telerites ja täis-HDvideokaamerates.

Termin, mis tähendab seadme kõrglahutusvalmidust. Terminit kasutatakse üldiselt seoses teleriga, kus see tähendab 1366 x 768 pikslilist resolutsiooni. HD-valmidusega telerite puhul tuleb HD-videokaamera resolutsiooni vähendada.

Advanced Video Coding High Definition kasutab MPEG4/H.264 kodeeringut ning on spetsiaalselt HD-video jaoks välja töötatud salvestusmeetod, mida kasutatakse video salvestamiseks välkmällu, DVD-plaadile või kõvakettale.

Uus video- ja helikompressiooni standard, mis saavutab tõhusama kompressioonisuhte kui varasema MPEG-2 standardiga. Välkmälu, kõvaketta ja DVD-ga videokaamerates kasutatav AVCHD-vorming põhineb MPEG-4 standardil.


10

paremad videod  l 11

Canon LEGRIA videokaamerad Uued digitaalsed videokaamerad kasutavad salvestamiseks välkmälu. LEGRIA videokaamerate eelisteks on vastupidavus, väiksus ja parandatud funktsioonid.

Videokaamerate välkmälu saab kasutada kahel viisil. Sisemälu on püsimälu, mis on kaamerasse statsionaarselt paigaldatud ja alati kasutusvalmis. Lisaks sisemälule võib kasutada ka eraldi mälukaardil olevat välkmälu. Dual Flash Memory kaamerad kasutavad nii sisemälu kui ka mälukaarte. Sisemälu suurus on üldiselt 8–64 gigabaiti. SDHCmälukaartide maht on kuni 64 gigabaiti. 16-gigabaidine mälu mahutab üle kahe tunni kõrglahutusega videot resolutsiooniga 1920 x 1080 pikslit.

Canon LEGRIA FS

SD

Algajatele ja põhilisteks videofunktsioonideks Videokaamerad LEGRIA FS on Canoni tootevalikus ühed väiksemad ja kergemad ning sobivad kasutamiseks näiteks perekaameratena. LEGRIA FS-seeria kaamerad pakuvad ka algajatele lihtsat ja taskukohast võimalust salvestada kvaliteetseid videoid, mille puhul pole vaja kõrglahutust.

Välkmälu sobib hästi videote salvestamiseks. Lisaks väiksele energiakulule on välkmälul ka muid eeliseid. Väike suurus võimaldab toota väikeseid ja kergeid kaameraid. Videoid saab lihtsalt arvutisse kopeerida. Välkmälu on ka väga vastupidav, sest sellel pole mehaanilisi osi. Seetõttu on välkmäluga kaamerad sobilikud ka kõige nõudlikumale kasutajale.

Välkmäluga kaamerate eelised

Tähelepanu

+ Hea mälumaht ja lisamälu tekitamise

– Välkmäluga kaamerad kasutavad AVCHD

võimalus mälukaartide abil

salvestusmeetodit ning selliste materjalide sujuvaks töötlemiseks on vaja võimsat arvutit.

+ K erge ja väike kaamera,

mille saab igale poole kaasa võtta

Järeldus

+ Kaamera käivitub kohe,

Digitaalsed videokaamerad, mis salvestavad välkmällu, sobivad kasutajatele, kes soovivad osa saada tehnika viimasest sõnast, omada väikest kaamerat ning kasutada suurt mälumahtu. Mälukaardile salvestatud klippe on lihtne sõprade ja perega jagada.

kui vajutate toitenuppu

l 

+ Väike energiatarve + Vastupidavad ja kahjustuskindlad mehaanilised osad

+V  ideoid on sõpradega lihtne jagada

Canon LEGRIA HF R

HD

Canon LEGRIA HF M

HD

Canon LEGRIA HF S

HD

Taskukohane kõrglahutus

Suurepärane pildikvaliteet ja väike vorm

Täiustatud funktsioonid

Stiilne videokaamera LEGRIA HF R annab soodsa võimaluse teha algust kõrglahutusega videote salvestamisega.

Stiilsed ja kompaktsed kõrglahutusega videokaamerad LEGRIA HF M on rohkete funktsioonide ja nuppudega.

Sarja LEGRIA HF R videokaamerad on kerged ja väikesed ning sobivad ideaalselt näiteks puhkusele kaasavõtmiseks.

Võite kasutada LEGRIA HF Mi juhtimiseks nii nuppe kui ka 6,8 cm (2,7-tollise) diagonaaliga puuteekraani.

LEGRIA HF S-seeria tooted esindavad Canoni tavakasutajatele mõeldud kaameravaliku tippkvaliteeti: 8-megapiksline CMOS-sensor ja kvaliteetne optika loovad hiilgava kõrglahutusega pildi. Lisaks puuteekraanile ja pildiotsijale pakuvad LEGRIA HF S-seeria mudelid ka palju muid täiustatud funktsioone.


12

paremad videod  l 13

Videokaameraga tutvumine Kaamera funktsioonide tundmine on eduka videograafia oluline osa. Kaamerat saab juhtida menüüde ja nuppude abil, mis asuvad kaamera korpuse eri osadel. Nuppude abil saate muuhulgas valida töörežiimi, käivitada ja seisata salvestamise, suumida, teha fotosid ja valida kaamera menüüst suvandeid. Mõned nupud asuvad ekraani alumises osas ja on nähtavad ainult siis, kui ekraan on avatud.

Suuminupp Suuminupu abil saab muuta fookuskaugust ka võtte ajal. Liigne suumimine pole siiski soovitatav. Kui soovite vaadet laiendada, liigutage suumihooba W (lainurga) suunas. Kui soovite objektile lähemale suumida, liigutage suumihooba T (telefoto) suunas.

onid Funktsio rinevad de . ja seade mera mudelist a a k lt a a sõltuv av on om Soovitat udeli juhend m kaameraeda ja lugemise g e lu läbi nktsioon ajal eri fuovida. pro

Märgutuli SEES/VÄLJAS Toitenupu kõrval olev ON/OFFindikaatortuli näitab, millises režiimis on kaamera. Kui kaamera on salvestusrežiimis ja salvestamiseks valmis või vaaterežiimis, on tuli roheline. Ooterežiimis on tuli oranž. Kui toide on välja lülitatud, on tuli kustunud.

Nupp START/STOP

Nupp PHOTO

Salvestamise alustamise nupp. See oluline nupp asub kaamera tagaküljel, kus seda saab hõlpsalt pöidlaga vajutada. Nupu START/STOP kasutamist on soovitatav harjutada, et kaamera ei liiguks vajutamise ajal. Salvestamist on soovitatav alustada paar sekundit enne salvestatava tegevuse algust ja lõpetada paar sekundit pärast salvestatava tegevuse lõppu.

Nuppu kasutatakse fotode tegemiseks. Kui nupp PHOTO pooleldi alla vajutada, toimub automaatne teravustamine. Kui näete üht või mitut rohelist fookusraami, võite nupu PHOTO lõpuni alla vajutada ja kaamera salvestab foto mällu.

Toitenupp Sellest nupust saab kaamerat sisse ja välja lülitada.

LCD-ekraan

Kaameramikrofon

Kohandatav nupp/ketas (CUSTOM)

Kaameral on integreeritud mikrofon, mille helinivood saab menüüs reguleerida.

Mõnel LEGRIA kaameral on programmeeritav nupp/ketas, millele saab määrata mõne sageli kasutatava funktsiooni. See võimaldab kiiret juurdepääsu kindlale funktsioonile, ilma et selleks oleks vaja menüüs liikuda.

Digitaalsetel videokaameratel on LCD-ekraan (vedelkristallekraan), mida saab kasutada nii kadreerimiseks kui ka seadistamiseks. LCD-ekraani suurus on tavaliselt 6,8–8,8 cm (2,7–3,5 tolli). Ekraan on liigendiga ning seda saab soovi korral pöörata ka salvestatava objekti poole. Lisaks videote salvestamisele ja vaatamisele saab ekraanil liikuda ka menüüdes ja sätetes. Mõnel LEGRIA kaameral on puuteekraan, mida juhitakse sõrmeotsa ja liikumisega.

Eesmärk

Canoni HD-videoobjektiivid

Objektiivi fookuskaugus

Objektiivi kiirus

Videokaamera objektiivid on valmistatud mitmest objektiivielemendist, läbi mille liigub valgus sensorini ja tekitab objektist pildi. Kõrglahutusega (HD) video nõuab kvaliteetset objektiivi ning Canoni kõrglahutusega mudelid kasutavad spetsiaalselt selleks otstarbeks mõeldud Canoni HD-videoobjektiive. Osadel professionaalsetel videokaameratel on võimalik objektiivi vahetada, ent enamasti on kaameral fikseeritud suumobjektiiv, mida ei saa eemaldada.

Videokaamera objektiivi fookuskaugust väljendatakse tavaliselt nii kordustegurina kui ka millimeetrites. Näiteks videokaameral Canon LEGRIA HF S21 on 10-kordne optiline suum fookuskaugusega 6,4–64 mm. Objektiiv loob kaamera 1/2,6-tollise CMOSsensori abil sama vaatevälja nagu 43,5–435 mm suumiga objektiiv 35 mm SLR-süsteemil.

Teine oluline näitaja on objektiivi valgusjõulisus, mida väljendatakse f-väärtusena ning mis on seotud konkreetse objektiivi suurima võimaliku avaga – mida väiksem number, seda ”kiirem” (valgusjõulisem) on objektiiv. Kui objektiivi kiirust väljendatakse kahe numbri abil (nt f 1.8–3.0),on väiksem number seotud objektiivi suumi laiema otsa kiirusega ja suurem number objektiivi pikema (suumi) otsa kiirusega.

Töörežiimi valiku nupp LEGRIA kaameratel on salvestamiseks kaks töörežiimi: Dual Shot ja Manual. Režiimis Dual Shot kannab kaamera sätete eest ise hoolt ning fotosid saab teha videote vahel, vajutades nuppu PHOTO. Manuaalrežiimis (M) saab kasutaja kaamera sätteid vabalt reguleerida, kuid videorežiimist fotorežiimi lülitumine nõuab fotorežiimi aktiveerimist enne nupu PHOTO vajutamist.


14

paremad videod  l 15

Videograafiat toetav tehnoloogia LEGRIA videokaamerates kasutatav tehnoloogia tagab kvaliteetse pildi ja optimaalse töö igasugustes oludes. Täiustatud pildistabiliseerimissüsteemid aitavad vältida pildi värisemist kaamera käes hoidmise ajal ning automaatne teravustamine hoiab ka liikuva objekti fookuses.

Pildistabilisaator kompenseerib kaamerat hoidvate käte värisemise ja liikumise, mis tekib video salvestamise ajal ebatasase pinna tõttu. Pildistabilisaator on käsikaameraga filmides alati abiks, kuid statiivi kasutamisel on soovitatav see välja lülitada. Pildi stabiliseerimine on võimalik digitaalselt, piirates sensori salvestatavat kujutist, või optiliselt, kompenseerides kaamera liikumist objektiivielementide liigutamise abil. Digitaalne pildistabilisaator on soodsam, kuid optiline pildistabilisaator on tõhusam ega halvenda pildikvaliteeti. Canoni HD-videokaamerad kasutavad spetsiaalset pildistabilisaatorit, mis on mõeldud kõrglahutusega kasutamiseks ja ennetab nii pildi aeglast kui ka kiiret liikumist. Stabilisaatori sätteid saab muuta menüüs.

Režiimis Dynamic vähendab pildistabilisaator tugevaid vibratsioone (nt neid, mis tekivad kõndimisel) ning on kõige tõhusam lainurga kasutamisel. Režiimis Standard kompenseerib stabilisaator väiksema vibratsiooni, näiteks käte vähese liikumise, kui operaator seisab paigal. Kasutage seda sätet siis, kui olete kinnitanud kaamera külge lainurk- või telefotokonverteri. Mõnel LEGRIA videokaameral on ka režiim Powered IS, mis vähendab väga tõhusalt kaamera kasutaja seismise ajal tekkiva kätevärina. Kui seisate paigal ja salvestusobjekt on kaugel, ei tule lühikeste võtete jaoks tingimata statiivi kasutada, sest Powered IS on kõige tõhusam objektiivi pikas otsas. Režiim Powered IS aktiveeritakse, vajutades LCDekraani küljel olevat nuppu.

Videokaamera üks olulisemaid funktsioone on autofookus. Kõrglahutusega video esitab autofookuse funktsioonile erilise väljakutse, sest fookusevead on nähtavamad kui kunagi varem. Uued LEGRIA kaamerad kasutavad kiiret ja täpset autofookussüsteemi Instant AF, mis reguleerib teravust isegi siis, kui objekt liigub. Samuti saab kasutada režiimi Normal AF, mille võib valida lainurkkonverteri kasutamise ajal või siis, kui soovitakse aeglasemalt reageerivat autofookust. Paljudel videokaameratel on ka käsitsi teravustamise võimalus, mida saab kasutada olukordades, kus autofookus pole piisavalt kiire või usaldusväärne. Autofookuse jaoks on keerulised näiteks olukorrad, kus filmitakse kiiresti liikuvaid või vähese kontrastsusega objekte. Samuti võivad kaamerale väga lähedal olevad objektid autofookuse funktsiooni segadusse ajada. Seetõttu võib näiteks võrkaia taga olevate objektide filmimisel käsitsi teravustamisega parema tulemuse saavutada.

Automaatne näotuvastus

Pildistabilisaator

Autofookus

Sensor ja protsessor tagavad kõrge pildikvaliteedi ja kaamera kiire töö Pilti tekitavad valguskiired liiguvad läbi objektiivi sensorini, seejärel töötleb neid protsessor ning lõpuks salvestatakse kujutis kaamera sisemällu.

Sensor Teine peamine pildikvaliteeti mõjutav tegur on sensor, mis salvestab objektiivi kaudu edastatava pildi. Canon kasutab oma videokaamerates nii CCD- kui ka CMOSsensoreid. HD-laiatarbekaamerates olevad CMOS-sensorid salvestavad täis-HD-pilti resolutsiooniga 1920 x 1080 pikslit.

Protsessor Kaamera sees on ka protsessor, mis mõjutab nii pildikvaliteeti kui ka kaamera funktsioone. Kõrglahutusega (HD) salvestamine võtab kuni viis korda rohkem ruumi kui tavaline (SD) video, seetõttu nõuab video töötlemine ja salvestamine kiiret ja võimsat protsessorit. Uusimad Canoni videokaamerad kasutavad DIGIC DV III protsessorit, mis töötleb kiiresti HD-salvestamise käigus tekkivat hiiglaslikku andmevoogu. Lisaks video töötlemisele ja salvestamisele kannab DIGIC DV III protsessor hoolt värvide ja toonide täpse esitamise eest ning hoiab mürataseme madalal. LEGRIA kaamerate automaatne näotuvastusfunktsioon muudab videote tegemise lihtsamaks, sest kaamera tuvastab automaatselt pildil olevad näod ning rakendab näo jaoks optimaalse fookuse ja muud sätted.


16

paremad videod  l 17

Menüüd ja põhisuvandid

Valge tasakaalu reguleerimine puuteekraani abil Kaamera sätteid saab reguleerida mitmel viisil FUNC. ja MENU suvandite abil. Üks olulistest parameetritest on valge tasakaal.

LEGRIA kaameraid saab juhtida kas nuppude abil või käsitsi menüüde FUNC ja MENU kaudu. Režiimis Dual Shot pole võimalik menüüdesse pääseda, sest kaamera valib kõik sätted kasutaja eest.

Enamasti suudab kaamera valge tasakaalu automaatselt reguleerida, ent kui LCD-ekraanilt on näha, et kaamera hindab valgustingimusi valesti, tuleb kasutajal seda sätet reguleerida. Valge tasakaalu viga on võimalik ära tunda näiteks selle järgi, et valgetel pindadel on märgatav kollane või pruunikas toon või pildi üldine toon tundub olevat vale.

Paneel FUNC.

Selles näites aktiveerime elektrivalguse jaoks mõeldud valge tasakaalu sätte. See on kasulik näiteks olukordades, kus videokaamera pilt on automaatse valge tasakaalu kasutamisel pruunikas.

Paneelil FUNC. on kõige sagedamini kasutatavad salvestusfunktsioonid. Sellelt saate valida näiteks valge tasakaalu, teravustamismeetodi ja salvestusprogrammi. Paneelilt FUNC. pääsete ka menüü MENU suvanditesse.

Uus – puuteekraan MENU Valides paneelilt FUNC. menüü MENU, avaneb sätete menüü. Vahekaartide all olevate suvandite abil saate reguleerida näiteks suumikiirust ja videokvaliteeti ning määrata, millisele andmekandjale video ja fotod salvestatakse.

e Menüüd e võib in m e . väljanägudelist erineda m lt sõltuva umise aga tutv menüüd r e m a a K v oovitata . ajal on s likalt läbi käia hoo h te a jal saateoovitud a l a m a S s asätetes kaamer uudatusi. m

Varem asus peaaegu kõigil digikaameratel osa juhtnuppe ekraani ääres. Nii sai kasutaja näiteks menüüdes liikuda ja neist suvandeid valida. Mõnel uuel LEGRIA mudelil on menüüsuvandite valimiseks puutetundlik ekraan. Juhtnupud ja menüüd muutuvad vastavalt kaamera töörežiimile, valikute tegemiseks tuleb sõrme ekraanil liigutada. Puuteekraani kasutamisel tehakse valikuid soovitud menüüelemendi puudutamisega. Libistades sõrme menüül või pildikataloogis, saate liikuda üles, alla, vasakule ja paremale. Selleks et ekraan reageeriks, peab sõrmevajutus olema piisavalt tugev.

Avage paneel FUNC., vajutades kaamera ekraanil nuppu FUNC. (nupp on nähtav manuaalses videorežiimis). Valge tasakaalu reguleerimiseks valige vajalik menüüelement, vajutades paneelil FUNC. valge tasakaalu nuppu White Balance.

Elektrivalguse sätte leiate teiselt menüülehelt, mis avaneb, kui liigutate sõrme ekraanil üles. Kui elektrivalguse sätte nupp ilmub nähtavale, saate funktsiooni aktiveerida nupule vajutamisega. Valiku mõju on ekraanil kohe näha. Menüü sulgemiseks vajutage paremas ülanurgas olevat nuppu X.


18

paremad videod  l 19

Videokvaliteedi valimine LEGRIA kaameral saab kasutaja muuhulgas valida salvestusrežiimi ja kasutatava andmekandja. LEGRIA kaamerad võimaldavad kasutajal valida salvestusrežiimi, mis omakorda mõjutab salvestusmahtu ja videosalvestise kvaliteeti. Kõrglahutusega mudelitel saab parima pildikvaliteedi luua MXP- ja FXP-salvestusrežiimide abil, mis salvestavad täis-HD-resolutsiooniga (1920 x 1080). XP-, SP- ja LP-režiimides on resolutsioon veidi madalam (1440 x 1080 pikslit), kuid salvestusmahtu saab MXP- ja FXP-režiimis soovi korral kuni viis

korda suurendada. Näiteks mahutab 16 GB mälukaart umbes poolteist tundi MXP-kvaliteedis kõrglahutusega videot. Samale kaardile saab salvestada üle 6 tunni LP-kvaliteediga kõrglahutusega videot. MXP-režiimis salvestatud videoid ei saa DVD-kirjutaja DW-100 abil AVCHD-plaadile kopeerida. MXPrežiimis salvestatud videod on soovitatav varundada arvuti ja kaameraga kaasas oleva rakenduse Pixela ImageMixer 3 SE abil.

Andmekandja valimine Videoid ja fotosid saab salvestada kaamera sisemällu ja mälukaardile. Kui kaameral on sisemälu, salvestatakse videod sinna, kui kasutaja ei vali muud võimalust. Andmekandja valitakse kaamera menüüst; video- ja fotorežiimi kohta saab teha eraldi valikuid. Sisemälu võib kasutada salvestamiseks siis, kui soovite teisendada HD-videod SD-ks otse kaameras, nt internetti laadimiseks või DVDde kirjutamiseks. (Mõned LEGRIA HD kaamerad toetavad HDvormingust SD-vormingusse teisendamise funktsiooni.) Kui kaameral on sisemälu ja mälukaart, saab määrata ka andmekandja automaatse vahetuse. Selle funktsiooni abil jätkub video salvestamine ilma katkestuseta mälukaardil, kui sisemälu saab täis.

1 Avage ekraanil oleva nupu FUNC abil paneel FUNC.

Vajutage nuppu MENU ja valige keskmine vahekaart.

2 Valige suvandi Recording Mode abil soovitud videokvaliteet.

Pärast valiku märkimist näitab kaamera järelejäänud salvestusaega.

3 Menüü sulgemiseks vajutage nuppu X.

Põhivalik: põimitud või progressiivne video?

Salvestusrežiimi juhtimine

Põimitud ja progressiivne video Traditsiooniline video koosneb 50 põimitud kaadrist sekundis, mida tähistatakse 50i (i tuleb sõnast interlaced e põimitud). Põimitud signaali moodustavad vaheldumisi asetsevad horisontaalsed paaritud ja paarisjooned. Lisaks vaikesättele 50i on Canoni HDlaiatarbekaameratel ka režiim 25p. Number 25 tähistab 25 täiskaadrit, mis salvestatakse ühe sekundi jooksul. Täht p tuleb sõnast progressive e progressiivne; kaadrid salvestatakse progressiivrežiimis tervikuna, mitte põimituna. Sellisel juhul võib pilt tunduda teravam, kuid liikumine võib olla järsem, nt kaasavedamise ajal. LEGRIA kaameratega saab soovi korral lisada pildile täiendava kinoefekti, kasutades selleks režiimi Cinema; see muudab mh teravust, heledust ja värviedastust.


20

paremad videod  l 21

Fotode tegemine videokaamera abil Digitaalse videokaameraga tehtud fotode kvaliteet on 10 x 15 cm fotode jaoks piisavalt hea. Fotorežiimis saab videokaameraga LEGRIA HF S21 teha kuni 8-megapiksliseid fotosid, mis sobivad ka A4–A3-formaadis printimiseks. Fotorežiimis tehtud pildid salvestatakse kaamera mälus eraldi failidena. Isegi kui te pole eraldi fotosid teinud, saate neid teha hiljem arvutis videost. Pildikvaliteet pole küll päris sama hea kui eraldi tehtud fotodel, mistõttu videokaadritest tehtud fotod sobivad kõige paremini näiteks internetti.

Fotode tegemine videokaamera abil Digitaalse videokaameraga saab teha ka fotosid. Videokaameraga tehtud fotod ei pruugi kvaliteedi poolest konkureerida fotoaparaadiga tehtud fotodega, kuid need sobivad siiski mälestuseks ja internetis kasutamiseks. Kvaliteetseid fotosid on kõige lihtsam saada tavalise digitaalse fotokaameraga, kuid fotode tegemise funktsioon on ka digitaalsetel videokaameratel. Kuigi need ei sobi ilmselt plakatisuuruste fotode tegemiseks, saate piisava valgusega pildistades siiski head 10 x 15 cm fotod. LEGRIA sarja kaameratel on võrreldes vanemate mudelitega suurem sensor, parem optika ja tõhusam pildistabilisaator.

Puhkuse ajal piisab videokaamerast täielikult. Kuigi videokaamera fotofunktsioon ei pruugi sobida igapäevaseks kasutamiseks, ei jää olulised fotod siiski pelgalt sellepärast tegemata, et fotoapa-

raati parasjagu kaasas ei ole. Näiteks saate puhkusereisile kaasa võtta ainult ühe kaamera – videokaamera, mis teeb ka fotosid. Fotode suurus on eri kaameratel 1–8 megapikslit. Fotosid saab salvestada kaamera sisemällu ja mälukaardile. Fotode salvestamisel mälukaardile saate neid lihtsalt välja trükkida, ka oma reisi sihtpunkti kohalikus fotopoes. Fotode printimiseks kodus pole isegi arvutit vaja. Fotosid saab printida otse LEGRIA videokaamerast; kaamera ja printer ühendatakse USB-kaabli abil ning printimist juhitakse kaamerast. Printer peab toetama PictBridge’i standardit.

Suum aitab ka fotode tegemisel Digitaalsed videokaamerad sisaldavad suumobjektiivi, mis on kasulik ka fotode tegemisel. Ülalolevad fotod on tehtud samast kohast, kasutades maksimaalset lainurka ja telefotot.

Kasutage välku ainult vajaduse korral Videokaamera sisseehitatud välgu abil saab halva valgusega oludes lähedalasuvast objektist paremaid pilte teha.


22

paremad videod  l 23

Mikrofon Nagu varem öeldud, on kõigil videokaameratel integreeritud mikrofon. See salvestab enamasti mõne meetri kaugusel asuva inimese hääle või sündmuse üldheli.

Videokaamera ostja saab kaasa hea tarvikukomplekti. Peale nende on aga saadaval terve hulk muid tarvikuid, mida võite oma kaamerale muretseda.

Veealune

Videokaamera lisatarvikud

Kui soovite mikrofoni paremini suunata või kui teil on salvestatavale helile kõrgemad nõudmised, tuleks osta eraldi mikrofon. Kaamera peal olevale tarvikutallale saab paigaldada mõningaid väliseid mikrofone (nt Canoni suunatavad stereomikrofonid DM-50 ja DM100 ning ruumilise heli mikrofon SM-V1). Välise mikrofoni saab 3,5 mm pistiku abil ühendada ka paljude laiatarbekaamerate mikrofonipessa. Mikrofonil peab sellisel juhul olema oma toiteallikas.

Ümbris

Statiiv

Kui peate kaamerat ja selle tarvikuid ühest kohast teise transportima, on soovitatav muretseda sobiv kaamerakott või -ümbris. Näiteks sobib hästi Canoni tootevalikusse kuuluv pehme kandekott SC-2000, milles on palju ruumi lisatarvikutele.

Kui soovite kaamerat intensiivselt kasutada või pikki videoid salvestada, tuleks kindlasti hankida statiiv. Lisaks sellele, et statiiv peab olema stabiilne, peaks selle pea võimaldama kerget ja sujuvat liigutamist.

Veealune video Canoni tarvikute hulgas on kaks veekindlat ümbrist (WP-V1 ja WP-V2), mille abil saab mõnda LEGRIA videokaamerat kasutada turvaliselt niiskuse ja lume käes ning vee all salvestamiseks kuni 40 meetri sügavusel. Valge tasakaalu saab hõlpsalt parandada kaameras oleva veealuse video režiimi abil.

Mäluseadmed

Videolambid

Akud

Enamikul LEGRIA videokaameratest on sisseehitatud minivideolambid, mis annavad halva valgusega oludes lisavalgust. Eraldi videolambid on sisetingimustes ja öösel salvestamise korral täiendavaks abiks. Need aitavad halbades valgustingimustes värve ja detaile välja tuua. Videolamp saab energiat kas oma patareist või tarvikutalla kaudu kaamera akust. Canoni tarvikuvalikusse kuulub mitu videolampi.

Digitaalsed videokaamerad kasutavad tavaliselt liitiumioonakusid. Enamasti kinnitatakse aku kaamera tagaküljele ning seda laetakse toitekaabli kaudu, mis ühendatakse kaamera külge. Täislaetud aku peab salvestamisel vastu umbes ühe tunni; rohke salvestamise korral tuleks kindlasti hankida vähemalt üks lisaaku. Lisaks tavalistele akudele saab paljude videokaameratega kasutada võimsaid akusid, mis peavad kauem vastu. Aku tühjenemise eest hoiatab uutel videokaameratel olev funktsioon, mis peab järelejäänud akuvõimsuse üle arvet kas minutites või protsentides.

Enamikul uutest videokaameratest on tänapäeval sisemine välkmälu, kuid on ka kõvakettapõhiseid kaameraid, mis salvestavad videomaterjali videokaamera sees olevale kõvakettale. Muude videokaameramudelite kasutajad peavad hankima oma kaamera jaoks vajaliku hulga mäluseadmeid, näiteks mälukaarte, MiniDV-linte või DVDsid. Isegi kui välkmälu kasutaval kaameral on sisemälu, saab täiendava andmekandjana kasutada SD-kaarti või võimsamat SDHC- või SDXC-kaarti. Mälukaartide kirjutamiskiirus on jagatud klassidesse: 2. klassi kaartide kirjutamiskiirus on 2 MB/s (16 Mbit/s), 4. klassi kaartidel 4 MB/s (32 Mbit/s), 6. klassi kaartidel 6 MB/s (48 Mbit/s) ja 10. klassi kaartidel 80 Mbit/s (10 MB/s). Täis-HD-videote salvestamiseks on vaja vähemalt 4. klassi SDHC-mälukaarte. Mälukaardid on väga vastupidavad, kui nendega õigesti ümber käia. Kaardiliidese kontakte pole soovitatav puudutada ning kaarte ei tohi painutada. Mälukaardid tuleb panna mälukaardipilusse õigesti – kaarti ei tohi jõuga lükata, kui see ei lähe sisse. Mälukaardi saab kaardipilust välja võtta järgmiselt: vajutage kaart õrnalt sisse ning see hüppab seejärel välja.


24

paremad videod  l 25

2

Video salvestamise põhitõed

Selles osas käsitleme tegureid, mille abil on võimalik parandada videote kvaliteeti. Teemade hulgas on kadreerimine, pildi piiramine, stabiilne salvestamine ja valgustingimused.


26

paremad videod  l 27

Dual Shot ja Video Snapshot – lihtne alustada! Canoni LEGRIA videokaameratega on video salvestamine väga lihtne. Režiim Dual Shot võimaldab teha nii videoid kui ka fotosid. Funktsioon Video Snapshot võimaldab salvestada lühikesi klippe, millest on väga lihtne teha muljetavaldav film.

Topeltvõte

Video Snapshot (videokollaaž)

Režiimis Dual Shot juhib videokaamera peaaegu kõike – kasutajal tuleb vaid kaamera objektile suunata ja kadreerida. Kasutaja saab soovi korral valida ka mälu, mida videoklippide ja fotode salvestamiseks kasutada. Automaatsed funktsioonid tuvastavad objekti omadused ning tausta- ja valgustingimused, millest lähtuvalt määratakse fookus, säri ja muud videot mõjutavad põhisätted. Režiimis Smart Auto valivad LEGRIA kaamerad 31 stseenitüübi hulgast kõige sobivama (nt paigalseisvad inimesed, liikuvad inimesed, maastik või lähedal asuvad objektid). Salvestamise alustamiseks vajutage nuppu START/STOP ja salvestamise peatamiseks vajutage sama nuppu uuesti. Kui soovite teha fotosid, vajutage esmalt nupp PHOTO pooleldi alla, et automaatselt teravustada. Kui ekraanile kuvatakse üks või mitu teravustamisraami, vajutage nupp PHOTO lõpuni alla. Kaamera teeb foto ja salvestab selle eraldi pildifailina mällu.

Funktsioon Video Snapshot (videokollaaž) võimaldab hõlpsalt salvestada filme, kus üksikud kaadrid on vaid mõne sekundi pikkused. Selle funktsiooni kasutamisel salvestab kaamera paari sekundi pikkuse klipi iga kord, kui kasutaja vajutab nuppu START/STOP. Päeva jooksul salvestatud klippidest saab hõlpsalt tempoka videoesitluse luua – selleks tuleb klipid paigutada mälukaardil esitusloendisse, kust neid saab otse mängida.

Videoklipi pikkus LEGRIA videokaamerate videokollaaži üksikute klippide vaikepikkus on 4 sekundit, kuid seda saab muuta vahemikus 2 kuni 8 sekundit.

is Režiimshot saab heli p Sna austa Videooomuliku t usikaga mu te l video kaameras ada. e d ots asen evale ras ol ndada e m a e h ka Lisaks ale saate ümängija ja k a i 3 s u mu eraga MP amuusikan t m s . a u e a a l k iklau ada t kasut ma lemm o

Lihtne videokollaaž Funktsiooni Video Snapshot aktiveerimisel nupuga VIDEO SNAP ilmub LCD-ekraanile sinine raam. Kui seejärel vajutada nuppu START/STOP, salvestab kaamera neljasekundilise klipi ja naaseb selle lõppedes ooterežiimi. Kui olete järgmise kaadri salvestamiseks valmis, vajutage uuesti nuppu START/STOP.


28

paremad videod  l 29

Suumobjektiiviga kaugustesse Videokaamera suumobjektiivi abil on võimalik saavutada tõeliselt lai pildiala. Siin olevad pildid on tehtud kaameraga Canon LEGRIA HF S 21 samast kohast. Ülemisel pildil on kasutatud lainurka ja alumisel pildil telefoto sätet.

Pildi kadreerimiseks tuleb liigutada kaamerat või kasutada suumi. Kõigil laiatarbekaameratel on suumobjektiiv, mis võimaldab objektiivi fookuskaugust muutes kiiresti kaadri paigutust muuta. Suumimisel muutub näiliselt objektide vaheline kaugus: lainurgaga tunduvad objektidevahelised kaugused suuremad kui objektiivi pikas otsas. Suumifunktsioon on väga praktiline, sest selle abil saab kaugemal asuvatest objektidest kiiresti lähivõtteid teha. Suumi liigset kasutamist tuleks siiski vältida, sest pidev suumimine teeb video rahutuks. Professionaalsed kasutajad suumivad tavaliselt kaadrite vahel – see on kasulik nipp ka amatööridele. Laiatarbekaamerates juhitakse suumi suumihoova abil. Pilti saab laiendada, liigutades suumihooba lainurga (W) suunas. Kitsama ja objektile lähema kaadri saamiseks liigutage suumihooba telefoto (T) suunas. Aeglaseks suumiseks vajutage hooba õrnalt, kiiremini suumimiseks tugevamalt. Suumi kiirust saab muuta menüüs.

Optiline ja digitaalne suum Lisaks objektiivi pakutavale optilisele suumile mainitakse videokaamerate reklaamides sageli digitaalset suumi, mis põhineb pildi kärpimisel. Digitaalne suum saavutatakse tavaliselt pildi keskosa suurendamisel interpolatsiooni abil, mille käigus väheneb pildikvaliteet seda rohkem, mida suurem on suumisuhe.

Peale ja maha suumimine Peale suumimine suurendab fookuskaugust, muutes pildil oleva objekti suuremaks. See sobib näiteks detailide esiletoomiseks. Maha suumimine vähendab fookuskaugust ja toob nähtavale objekti ümbruse. Maha suumimine algab tavaliselt suurest plaanist, kus objekt on selgelt nähtav. Maha suumimist võib kasutada näiteks videomontaaži viimase pildina, et maastik üldplaanis välja tuua.

peale suumimine

Videokaamerad pakuvad kuni 2000x digitaalset suumi – seda on tore proovida, kuid tavaliselt on pildikvaliteedi huvides parem jääda optilise suumi juurde. Canoni SD-videokaamerad võimaldavad kasutada ka täiustatud suumifunktsiooni (Advanced Zoom), mis kasutab sensori kõrglahutust. Selle kasutamisel ei vähene pildikvaliteet selliselt nagu tavalise digitaalse suumiga.

maha suumimine

ite Kui soov unktsiooni if m u u s stage a kasutad ise ajal, ärge alu uses. lg m a salvesta ist kohe võtte bjekti o e suumim filmig eejärel lt a e p e s Kõig kund ning ; mõni se age suumimist ttel t õ s lu im a õh samal p toimigeast suumimise pär ist. lõpetam

Optiline või digitaalne suum?

Kasutage suumi mõõdukalt

Lainurk- ja telekonverterid Laiatarbekaameratel ei saa objektiivi vahetada. Mõned kaamerad võimaldavad siiski fookuskaugust muuta lainurk- või telekonverteri abil, mis kinnitatakse objektiivi ette. Lainurkkonverter on kasulik näiteks siseruumides, samuti maastiku- ja arhitektuurivõtete tegemisel, sest kaadrisse on võimalik mahutada hoopis suurem ala. Näiteks videokaamera Canon LEGRIA HF S21 harilik lainurga säte on 43,5 mm (35 mm ekvivalent).

Äärmuslikes olukordades ei ole see piisav, kuid kui kinnitada objektiivi ette Canoni lainurkkonverter WDH58 (suurendusteguriga 0,7), annab see tulemuseks tõelise lainurga (35 mm ekvivalent 30,45 mm). Canoni telekonverter TL-H58 suurendab teisalt fookuskaugust teguriga 1,5, tuues kaugelasuvad objektid lähemale. Telekonverter on praktiline spordi- ja loodusfotode tegemisel.


30

paremad videod  l 31

Panoraamimine ja kallutamine Kaadreid saab hõlpsalt elavdada, kui kaamerat läbimõeldud viisil liigutada. Kaamerat võib liigutada horisontaalselt või vertikaalselt, et tekitada panoraam, või vedada pilti liikuva objektiga kaasa.

Panoraamimine Panoraamimine tähendab kaamera horisontaalset liigutamist paremalt vasakule või vastupidi. Kui jälgite panoraamimise ajal liikuvat objekti, on võimalik vaataja tähelepanu objektile suunata, kuna taust muutub häguseks. Liikuva objekti jälgimisel on hea komponeerida pilt selliselt, et liikumise suunas on rohkem ekraaniruumi. Panoraamida saab statiivipea hooba liigutades või oma keha pöörates. Keha pööramine on soovitatav eelnevalt läbi mõelda, et panoraamimine oleks algusest lõpuni sujuv. Panoraamimine toimib kõige paremini vedelikpeaga statiivi kasutamisel. Statiivi kasutamisel tuleks pildistabilisaator panoraamimise ajaks välja lülitada, et vältida videos asjatuid nõksatusi.

l mimise Panoraa e olema sujuv umin laia peab liikõdukas: ei liiga iire. k õ a m ig ja ga ega li ine ulatuse t u s a am Statiivi k era liikumist am aitab kahtlustada. ü

Kallutamine Kui panoraamite kaamerat käes hoides, on mõttekas kasutada pildistabilisaatori režiimi Dynamic või Standard. Panoraamida tuleks alati aeglaselt. Kui soovite, et pilt oleks stabiilne, proovige panoraamimise ajal mitte filmida liiga laia nurgaga. Eelkõige käsikaameraga filmimisel on panoraamimine efektsem, kui kaamerat pööratakse umbes 30 kraadi võtte kohta. Objektiivi lainurksätte kasutamine aitab paremini panoraamida. Panoraamimisel on soovitatav hoida kaamerat enne ja pärast panoraamimist mõni sekund paigal. Alustamisel ja lõpetamisel on mõttekas kaamera liikumist aeglustada.

Vertikaalsel panoraamimisel kallutage kaamerat suunaga ülevalt alla või vastupidi. Kaamerat on vaja kallutada näiteks kõrghoonete filmimisel. Kaldenurk võib olla kuni 90 kraadi. Nagu horisontaalse panoraami puhul, on ka kallutamisel mõttekas kaamerat kaadri alguses ja lõpus mõni sekund paigal hoida. Kallutamise alustamisel ja lõpetamisel tuleks kaamera liikumist järk-järgult aeglustada.


32

paremad videod  l 33

Digivideo töövoog Uute digitaalsete videokaameratega on võimalik luua kvaliteetseid koduvideoid, mida saab jagada pere ja sõpradega või interneti kaudu koguni terve maailmaga. Kvaliteetsete videote loomiseks tuleb arvestada digivideo töövoo nelja komponendiga: ettevalmistus, salvestamine, töötlemine ja avaldamine.

1 Ettevalmistus

Hea ettevalmistus on eduka võtte võtmetegur. Kui lähete video tegemiseks kodust eemale, tuleks kõik vajalikud asjad alati kaasa võtta. Kas olete kaasa võtnud ühe või mitu varuakut ja kas kõik akud on täis laetud? Keegi ei soovi, et aku saaks tühjaks näiteks keset pulmatseremooniat! Kui palju mälukaarte, linte või DVDsid on vaja, et kõik salvestatud saaks? Kas teil on vaja statiivi või filmite käsikaameraga? Samuti on mõttekas kirjutada üles kõik võimalikud kaadrid, mida soovite salvestada.

a ge jub Mõel valmis, e ette u ja kellel ida. t lug millis ovite rääk mise o s esta te b salv aks. a d u u m See m alju lihtsa deo on . p i v s i arem lm Ka va hul palju p u j l sellise

2 Salvestamine Videotöövoo keskmes on video salvestamine. Paljud algajad suunavad kaamera lihtsalt objekti poole, alustavad salvestamist ja püüavad tekitada pildi liikumist, kasutades pidevalt suumi. Tihtipeale on lõpptulemuseks pikk klipp, kus kaamera lihtsalt liigub ruumis ühelt inimeselt teisele. Kui soovite teha kvaliteetseid videoid, tuleks mõelda teisiti. Kõigepealt on tavaliselt parem teha lühemaid klippe, mis tuleks salvestada eri nurkade alt. Samuti tuleks teha nii üld-, kesk- kui ka suures plaanis võtteid – kuid kasutage suumi säästlikult ning peamiselt kaadrite vahel. Lõpuks peaks teil olema monteetimiseks piisavalt materjali. Ärge unustage salvestada ka klippe, mida saab kasutada video algus- või lõpukaadritena. Kaadrite vahel vaadake salvestatud klippe kaamera LCD-ekraanilt, et kontrollida nende kvaliteeti. Hiljem võite ühendada kaamera teleriga ja vaadata, kuidas klipid teleriekraanil paistavad.

3 Töötlemine

Videokaamera ühendamisel arvutiga saate klippe töödelda ja monteerida, et oma video kokku panna. Canoni välkmäluga LEGRIA videokaamerad ja kõvakettaga kaamerad on varustatud tarkvaraga PIXELA ImageMixer. Selle lihtsalt kasutatava rakenduse abil saate klipid kaamerast arvutisse kopeerida ning neist valmis videod monteerida, lisades ka pealkirju, eriefekte ja muusikat.

4 Avaldamine

Pärast videote töötlemist saate neid jagada sõprade ja terve maailmaga. Videoid saab salvestada DVD-plaadile, mida on DVD-mängijas ja arvutis lihtne mängida, või laadida videote jagamiseks mõeldud veebilehtedele, nagu YouTube, Vimeo ja Flickr. Kõike seda on võimalik teha PIXELA tarkvaraga ImageMixer.


34

paremad videod  l 35

Üldplaanist suure plaanini Kuigi võtte ajal tuleks vältida liigset suumimist, sisaldavad muljetavaldavad filmid ja videod alati eri viisil komponeeritud ja eri kaugustelt tehtud kaadreid. Selles tabelis kirjeldatakse plaane ja rakursse.

drid vad kaa d Vaheldud klipid hoiava valt a e t s a e g r ik ä h m ja lü anu salvestis tähelep vaataja ini kui üks pikk t. parem samast kohas suumi el saab siooni h a v e it Kaadr sti komposit abil kiire muuta.

Videoesitused, kus kasutatakse mitmesuguseid plaane ja eri pikkusega kaadreid, hoiavad vaataja tähelepanu märgatavalt paremini üleval kui sama koha pikk salvestamine. Kui soovite videoklippe pärast arvutis monteerida, tehke ümbruskonnast, üksikasjadest ja sündmusel viibivatest inimestest mitmesuguseid võtteid. Ärge unustage salvestada kaadreid, mis sobivad video algusse ja lõppu. Avavõte võib olla näiteks üldine pilt, mis kujutab ürituse keskkonda, lõpuvõte võib olla suurenduskaader või poollähivõte.

Üldplaan

Kesk-üldplaan

Võte, kus põhiobjekt mahub täielikult kaadrisse. Objekti taga asuv maastik või ümbrus on samuti selgelt näha. Üldplaani saab komponeerida kitsamalt ja laiemalt, kuid oluline on et objekti kohale jääks veidi ruumi. Jalgade alla pole tingimata vajalik ruumi jätta.

Filmides on see kõige sagedamini kasutatav neutraalne pildisuurus, kus ümbruse tähtsus on väiksem kui üldvaates. Kui objekt seisab, on teda näha umbes vöökohast ning tema ilme on juba märgatav.

Keskplaan

Lähivõte

Objektile keskenduv võte, kus on näha ühe, kahe või maksimaalselt kolme inimese pea ja ülakeha. Keskplaani, kus objekti ilme on juba rohkem näha, võib kasutada näiteks vestlus- ja intervjuuolukordades.

Võte, kus kaadris on objekti pea, kael ja võib-olla ka õlad. Lähivõttes on objekt kaadri keskel ning objekti ilmed ja tunded antakse selgelt edasi. Suurt plaani kasutatakse palju näiteks intervjuude jaoks. Taust on võrdlemisi ebaoluline.

Detailplaan Lai võte Kõige sagedamini tehakse lainurgale seatud suumobjektiiviga võtteid ürituse toimumispaigast või võttekohast. Laivõttel nähtavad inimesed on üldiselt näha üksnes maastiku osana. Laia võtet võib kasutada videosalvestise algusja lõpukaadritena.

See on efektne ja lähedalt tehtud võte, mis võimaldab esile tõsta loo jaoks olulisi elemente. Portreede puhul kasutatakse detailplaani harva: sellisel puhul on nähtav ainult nägu või näo osa (näiteks kulmutõste või sõrmede liigutamine). Detailplaani saab kasutada meeleolu loomiseks, kuid seda ei tasu liiga palju kasutada.


36

paremad videod  l 37

Võttenurga ja asukoha muutmine tasub end ära Eri plaanides ja rakurssidest tehtud võtted lisavad loole meeleolu ja dramaatilisust.

Ka koduvideod tulevad palju köitvamad, kui filmija ei unusta muuta plaane, võttenurka ja kaamera asukohta.

Silmade kõrgusel Inimestest tehakse lähivõtteid kõige sagedamini silmade kõrguselt – kas objekti silmade kõrguselt või veidi kõrgemalt. Neutraalse mulje saavutamiseks peab filmija langetama kaamera objekti silmade kõrgusele, ka laste ja istuvate täiskasvanute filmimisel.

Ülevalt Ülevalt filmimist võib muuhulgas kasutada ürituse mõõtmete rõhutamiseks või üldpildi mulje loomiseks. Kui kaamera on objekti kohal, paistab objekt sageli väiksena. Suures plaanis võib objekt tunduda isegi nõrga ja alandlikuna. Kui kaamera asub objektist oluliselt kõrgemal (nt rõdul või rahvahulga kohale tõstetud käes), on mulje sageli neutraalsem.

Alt Altpoolt filmitav isik tundub sageli tugeva, võimsa ja enesekindlana.

vite Kui soo onteerida, m iljem st. videot he eri rakurssidenast, n ig o film rusk st ge ümb ikasjade Salvesta sündmuse üks id. st ja aadre inimesteiisaval hulgal k ja ärge p si klippealgus- ja e ik h lü lmi teha Püüdke ge salvestada fiid. e a r t s d a unu lõpuka ineku ele ülemtekas is e t t il r ad õt Ühelt kaldamiseks on m a iga d a a t im e õ p v ja lõ alustada 3–5 sekundi võte terjaliga. lisama


38

paremad videod  l 39

Hankige statiiv ja muutke filmimisasend täiuslikuks

Käerihma kasutamine Käerihma on soovitatav kasutada alati, kui hoiate kaamerat filmimise ajal käes. Reguleerige käerihma selliselt, et nimetissõrm ulatub suumi juhtelemendini ja pöial START/STOP-nupuni. Vasaku käega saab kaamerat toetada kas altpoolt või LCD-ekraani küljelt.

LEGRIA videokaamerad on kerged ja väiksed. Seetõttu on oluline õppida neid filmimise ajal toetama.

Seiske kindlalt Salvestaja asend mõjutab märgatavalt salvestise ühtlust. Kui salvestate seistes, siis hoidke jalgu kergelt harkis ning seiske stabiilsel pinnal.

Leidke tugipunkt Püsti filmides võite toetuda näiteks vastu seina, uksepiita või sammast – leidke midagi kõva ja stabiilset. Kui välist tuge pole, saab filmimisasendit stabiliseerida, toetades küünarnukid filmimise ajaks rinnale. Kui filmite istudes, saate toetada käed näiteks vastu tooli seljatuge.

Pildistabilisaatori kasutamine Nagu eelnevalt mainitud, püüab LEGRIA kaamera optiline stabiliseerimissüsteem kompenseerida kaamera värisemist, mis tekib nii aeglastest kui ka kiiretest liigutustest.

Suureks abiks on statiiv Video salvestamisel on soovitatav kasutada võimalusel statiivi. Statiiv on eriti kasulik pikkade võtete salvestamisel ja suumiobjektiivi laia teleskoopvahemiku kasutamisel. Isegi monostatiivi või ühejalgse tugiposti kasutamine aitab kaamerat stabiliseerida; aktiivsel salvestajal on soovitatav hankida endale videoalus või kolmejalgne statiiv.

Statiivi kõrgus peab olema reguleeritav ja statiivil peab olema ühtlaseks kinnitamiseks videopea. Statiivi ja videopea võib osta ühe tervikseadmena või eraldi. Vedelikuga niisutatud videopea aitab filmijal liigutada kaamerat õrnalt ja stabiilselt, nii et näiteks panoraamimine toimub sujuvalt. Kvaliteetse videopea kõige tähtsam omadus on sujuv liikumine ning liikumise märkamatu algus ja lõpp.

Stabilisaatori sätted ja funktsioonid erinevad sõltuvalt videokaamerast, mistõttu oma mudeli kasutusjuhendit tasub tähelepanelikult lugeda. Stabilisaatori saab välja lülitada, kuid see on soovitatav ainult statiivi kasutamisel.

ilisaator Pildistabaameraga on käsik imisel film ktiline. alati pra

Mõned kasutajad lülitavad stabilisaatori välja näiteks panoraamimise ajal. Üldiselt on soovitatav testida stabilisaatori tööd kõigepealt režiimis Standard või Dynamic ning lülitada stabilisaator välja ainult siis, kui testvõtetel on näha stabilisaatorist tulenevaid nõksatusi või muid pildivigu.


40

paremad videod  l 41

Mitmekülgsed videod täiustatud funktsioonide abil Algajal on kõige lihtsam alustada filmimist topeltvõtterežiimis Dual Shot, kus videokaamera kannab hoolt kõigi seadistuste eest. Iga LEGRIA kasutaja peaks tutvuma videokaamera manuaalsete sätete ja stseenirežiimidega, mis on loodud eri võtteolukordade jaoks. Selles tabelis kirjeldatavad funktsioonid, pealkirjad ja sümbolid on eri videokaamera mudelitel erinevad. Näiteks mõnel mudelil võib olla topeltvõtterežiimi Dual Shot asemel nutikas automaatrežiim Smart AUTO ning manuaalrežiimi asemel võib olla paindlik salvestusrežiim. Selles tabelis olevates näidetes on kasutatud videokaamerat Canon LEGRIA HF S21 ja selle menüüpealkirju.

Manuaalrežiim ja salvestusprogrammid Manuaalrežiimi saab valida keerates režiimilüliti asendisse M. Pärast seda saate kasutada kõiki menüüdes olevaid funktsioone ja reguleerida näiteks säriaega, fookust ja valge tasakaalu ise. Manuaalrežiimis saab valida näiteks kasutatavat salvestusprogrammi. Kui soovite valida salvestusprogrammi, minge paneelile FUNC., vajutades ekraanil nuppu FUNC. ja vajutage jaotist Recording Programs (Salvestusprogrammid).

P (programmeeritud automaatsäri)

Stseenirežiimid LEGRIA videokaameratel on olemas eri stseenirežiimid kindlate võtteolukordade jaoks. Stseenirežiimide hulgas on näiteks: Portrait (portree), Sports (sport), Night Scene (öövõte), Snow (lumi), Beach (rand), Sunset (päikeseloojang), Low Light (vähene valgus), Spotlight (prožektor) ja Fireworks (ilutulestik). Iga stseenirežiim on vastava olukorra jaoks ette valmistatud – näiteks režiimis Portrait (portree) kasutatakse rohkem suurt ava ja pehmendatakse objekti tausta. Režiimides Snow (lumi) ja Beach (rand) püütakse vältida ereda keskkonna tõttu tekkivat objekti alasäritust. Öö- ja ilutulestikurežiimi kasutamisel on tavaliselt kõige parem hoida videokaamerat paigal, näiteks statiivi abil.

Vaikerežiim. Videokaamera kannab kõige eest hoolt automaatselt, kuid kasutaja saab reguleerida näiteks valge tasakaalu.

tes Keerulisolukoris m salvestaaab sätteid s s e d a d õigeks hõlpsaltasutades seada, kiaalseid spets žiime. e stseenir

Rand

Tv (säriaja prioriteet) Kasutaja määrab säriaja ning kaamera valib automaatselt õige ava. Kõige tavalisem säriaeg video tegemisel on 1/50 sekundit. Võite kasutada pikemat säriaega näiteks vähese valgusega oludes, et muuta pilt eredamaks (pildikvaliteet võib kannatada). Lühem säriaeg ”külmutab” üksikute videokaadrite liikumise, mis taasesitamisel võib muuta pildi katkendlikuks.

Portree

Päikeseloojang

Sports (sport)

Low Light (vähene valgus)

Night Scene (ööstseen)

Spotlight (prožektor)

Lumi

Ilutulestik

Av (ava prioriteet) Kasutaja määrab ava suuruse ning kaamera valib automaatselt õige säriaja. Ava reguleerimine muudab teravussügavuse kergelt suuremaks või väiksemaks. Suure ava (= väike avaarv) kasutamisel on üksnes fookuskeskmes olev objekt täiesti terav, mistõttu see tuleb taustal paremini esile. Samamoodi muudab väiksem ava (= suurem avaarv) pildi üldiselt teravamaks. Suur ava on sobiv näiteks portreede tegemiseks, väike ava aga maastikuvõteteks.

Kinorežiim LEGRIA videokaamerad võimaldavad videole režiimi Cinema abil kinoefekti lisada; see mõjutab teravust ja eredust, muutes tugevamaks ka värviesituse.


42

paremad videod  l 43

Valgusest ja valgustamisest Õige valgus on oluline nii hea kvaliteediga video kui ka fotode tegemisel. Kui olemasolev valgus on ebapiisav, tuleks kasutada minivideolampi või lisavarustusse kuuluvat videolampi. Videokaamera kasutaja peaks tutvuma ka videokaamera särielementidega. Videolambi kasutamine Kui pildil olev objekt on liiga tume või kui esineb liigne müra või halb värviesitus, võib videolamp aidata olukorda parandada. Saate suunata objektile rohkem valgust, kasutades videokaamerasse integreeritud minivideolampi või lisavarustusse kuuluvat videolampi. Siiski tuleks märkida, et ei videokaamera oma lamp ega ka välised videolambid ei kata väga suurt ala, tekitades pigem suunatud valguse. Lampe on kõige parem kasutada suhteliselt lähedal asuva isiku valgustamiseks. Videoid ja fotosid saab teha halbades valgustingimustes minivideolambi abil. Enamikul LEGRIA videokaameratel olevat minivideotuld saab kasutada menüüde kaudu.

Väline videolamp Kui teil on vaja tugevamat valgusallikat kui minivideolamp ning videokaameral on tarvikutald, võite kasutada lisatarvikute hulka kuuluvat välist videolampi. Canoni tarvikuvalikusse kuulub mitu videolampi (nt mudelid VFL-1, VFL-2, VL-3 ja VL-5). Enamik tarvikutallale ühendatavaid videolampe saab toidet videokaamerast, mistõttu on mõttekas hoida nende kasutamisel valmis lisaakut.

Reguleerige säri käsitsi Kui kaader on suhteliselt ühtlaselt valgustatud, saab videokaamera säriaega tavaliselt automaatselt reguleerida. Kui kaader on eredalt valgustatud ainult osaliselt (näiteks taustal), võib olla vajalik säriaja käsitsi reguleerimine. Kui näiteks inimesi pildistatakse päikesepaistelise ilmaga siseruumis akna ees, võivad inimesed muutuda tumedaks või pildil olla näha üksnes

nende siluett. Säriaega tuleb reguleerida ka panoraamimisel, kui maastik on ebaühtlaselt valgustatud. Mõned LEGRIA videokaamerad võimaldavad kasutada manuaalset säriaega ja säriaja kompensatsiooni. Mõttekas on tutvuda nende funktsioonidega videokaamera kasutusjuhendi abil.


44

paremad videod  l 45

Heli salvestamine

Kõvaklappide kasutamine Mõnedele LEGRIA videokaameratele saab lisada kõrvaklapid, et jälgida heli taasesitust või salvestusnivood.. LEGRIA videokaameratel ühendatakse kõrvaklapid Av Out / kõrvaklapiliidesesse 3,5 mm pistiku abil.

Heli on video oluline osa. Filmimise ajal salvestatava heli saab hiljem asendada näiteks taustamuusikaga või eraldi heliseadme abil salvestatud heliga. Tavaliselt kasutatakse filmi audiosignaalina siiski koos videoga salvestatavat heli. Kõigil LEGRIA kaameratel on integreeritud stereomikrofon, mille tugevust saab menüüs reguleerida. Sellega saab hõlpsalt salvestada ka ümbritsevat üldheli. Kuigi videokaamera mikrofon pole suunatav, võimaldab see teil salvestada ka samas ruumis rääkiva inimese kõnet, eeldusel et taustaheli pole liiga tugev. Helikvaliteeti saab parandada välise mikrofoni abil. Canoni suunatavaid stereomikrofone DM-50 ja DM-100 saab ühendada videokaameral olevale minitarvikutallale. Suunatav mikrofon võimaldab näiteks salvestada kõnesid ja vestlust keskkonnas, kus on ka muu müra või heli. Canoni tootevalikus on ka ruumilise heli mikrofon SM-V1, mis võimaldab kvaliteetselt salvestada ka suurema ruumi heli. Paljudel videokaameratel saab videokaamera mikrofoniliidesesse ühendada välise mikrofoni. Ühendus luuakse 3,5 mm mikrofonipistiku ühendamisega videokaamera Mic-porti. Mikrofonil peab olema oma toiteallikas.

Puhas heli

Puhastage helimaastik! Kuna integreeritud mikrofon on videokaamera osa ning suhteliselt tundlik, võib see vaikses keskkonnas salvestada ka kaamera tööga seotud helisid. Selle vältimiseks võib kasutada välist suunatavat mikrofoni või eraldi heliseadet. Kõrge kvaliteediga heli tagamiseks on soovitatav vähendada ka välist taustamüra, mida võib tekitada näiteks õhukonditsioneer.

Kuna Av Out / kõrvaklapiühendust saab kasutada nii kõrvaklappide kui ka AV-liidesena, tuleb selle soovitav otstarve valida menüüst. Kui valitud on kõrvaklapirežiim, kuvatakse ekraanil kõrvaklapiikoon.

Helitaseme seadmine

Muud reguleerimissuvandid

Tavaliselt reguleerivad laiatarbekaamerad salvestatava heli taset automaatselt. LEGRIA videokaameratel saab seda reguleerida käsitsi. Valides menüüst manuaalse helitaseme, näete ekraanil lisaks helitaseme tulpadele heli salvestustaseme näidikut, mis võimaldab hinnata reguleerimisvajadust. Helinivood on soovitatav aeg-ajalt reguleerida selliselt, et näidik liigub paremale, 12 dB ikooni poole. Kui salvestustaseme näidik liigub punase (0 dB ikoon) ala suunas, võib helisalvestis moonduda. Selle kohta saate lisateavet oma videokaamera juhendist.

Tuulekaitse aktiveerimisel menüüs summutab kaamera õues salvestamise ajal tuule tekitatava taustamüra. Tuulekaitsesätet pole soovitatav hoida pidevalt sisselülitatuna, sest see võib summutada lisaks tuulele ka muu müra. Praktiline helisäte on ka mikrofoni väljalülitamise võimalus, mis aitab ennetada heli moondumist.


46

paremad videod  l 47

Nõuanded video tegemiseks Eelsalvestamine

Salvestamine vähese valgusega ja automaatne võimenduse kontroll (AGC)

LEGRIA videokaamerad võimaldavad kasutada eelsalvestusrežiimi. Selles režiimis alustab videokaamera salvestamist 3 sekundit enne nupu START/STOP vajutamist. Eelsalvestamise abil saate salvestada ootamatult toimuvate sündmuse alguse, ka kiiretes olukordades. Seda on hea kasutada kiiret reageerimist nõudvates olukordades, kus operaator ei tea, millal salvestamist alustada, näiteks laste- ja spordiüritustel ja ilutulestiku filmimisel.

Kiirkäivitus

Self-timer (viitaeg)

LEGRIA kaamerat pole vaja võtete vahel välja lülitada. LCD-ekraani väljalülitamine sisselülitatud toitega lülitab videokaamera ooterežiimi, kus voolutarve on ainult üks kolmandik salvestamisaegsest voolutarbest. LCD-ekraani avamisel on videokaamera salvestamiseks valmis umbes ühe sekundiga – ja teie samuti.

Canoni LEGRIA videokaamerad võimaldavad kasutada salvestamise alustamiseks viitaega. Viitaja funktsiooni saab aktiveerida videokaamera menüüst. Kui see funktsioon on aktiveeritud, alustab kaamera nupu START/STOP vajutamisel salvestamist 10 sekundit hiljem, andes teile aega ise kaadrisse astuda. Viitaega saab kasutada nii videote kui ka fotode tegemiseks.

Kui videokaamera on ooterežiimis üle 10 sekundi, lülitub toide välja, et aku ei tühjeneks. Kui soovite toite uuesti sisse lülitada, vajutage nuppu POWER.

Vähese valgusega või pimedas filmimisel püüab kaamera suurendada võimendust, et pilti heledamaks muuta. Kuigi terminit ”võimendus” kasutatakse videokaamerate puhul sõna ”tundlikkus” asemel, räägitakse praktikas siiski samast asjast, mis fotoaparaatidel on ISO-tundlikkus. Ka lõpptulemus on sama: kuigi võimenduse suurendamine lihtsustab filmimist vähese valguse korral, suurendab see ka pildimüra, nagu see on pildistamisel ISO-tundlikkuse puhul. Laiatarbekaamerad reguleerivad võimendust tavaliselt automaatselt, kuid mõnel LEGRIA kaameral on automaatne võimenduse kontroll (AGC), mis võimaldab kasutajal määrata maksimaalse lubatava võimenduse. Mida väiksemat AGC-väärtust vähese valgusega filmimisel kasutada, seda tumedam on pilt ja väiksem on pildimüra. Kui soovite, võite määrata AGC-funktsiooni nupule CUSTOM, et saaksite seda kiiresti kasutada, näiteks ühe võtte juures korraga.

Ärge unustage salvestamist peatada Igaüks unustab mõnikord salvestamisfunktsiooni pärast võtte lõppu välja lülitada. Selle tagajärjel salvestab kogemata väljalülitamata jäänud videokaamera klipid, kus pole näha muud, kui maapind ja liikuvad jalad. Olge sellega ettevaatlik, sest kui kaamerat soovitakse uuesti salvestamiseks kasutada, lülitub see nupu START/STOP vajutamisel hoopis välja, nii et võite olulistest hetkedest ilma jääda. Seetõttu on oluline olla tähelepanelik ning alati jälgida, et võtte lõpus vajutatakse nuppu START/STOP.

Digiefektid Digiefekte saab aktiveerida LEGRIA videokaamera menüüs. Valida saab kahe värviefekti vahel (mustvalge ja seepia). Lisaks saab menüüs valida kas ühekordse või iga võtte alguses ja lõpus automaatselt rakenduva üleminekuefekti.

Ekraanimarkerid Lisaks kindlale käele on hea video tunnuseks ka see, et horisont ja muud horisontaalsed elemendid jäävad horisontaalseks ka videol. LEGRIA videokaamerad võimaldavad kuvada LCD-ekraanil salvestamise ajal abiruudustiku või horisontaalse joone. See võimaldab videokaamera operaatoril jälgida näiteks seda, et videokaamera ei oleks filmimise ajal kaldus. Ekraanimarkerid on kasulikud ka panoraamimisel. Ekraanimarkereid saab aktiveerida menüüst.

Elektrooniline pildiotsija Videokaameral Canon LEGRIA HF-S21 on lisaks LCD-ekraanile elektrooniline pildiotsija, mis kuvab sama pildi kui LCD-ekraan. Pildiotsija on kasulik näiteks ereda päikesevalgusega salvestamisel ning väikeste, kiiresti liikuvate või muidu raskestijälgitavate objektide jälgimisel. Pildiotsijat võib kasutada ka siis, kui LCD-ekraan on pööratud objekti poole. Pildiotsija kasutamiseks tuleb see välja tõmmata.


48

paremad videod  l 49

3

Videote näitamine ja levitamine

Selles osas kirjeldatakse salvestatud videoklippide töötlemisega seotud funktsioone. Muuhulgas käsitleme järgmisi teemasid: video taasesitus, klippide kopeerimine kaamerast arvutisse, videote redigeerimine ja DVD- ning Blue-Ray-plaatidel ja internetis levitamine.


50

paremad videod  l 51

Videote taasesitus videokaameras

Video taasesitus teleris

Videokaamera ekraani kasutades tehtud võtteid saab vaadata traditsioonilisel elektronkiir- või kõrglahutusega teleri- ja arvutiekraanil.

LEGRIA videokaameraga tehtavate kvaliteetsete võtete tõeline efekt tuleb esile suurel kõrglahutusega teleriekraanil.

Kolm alternatiivset ühendust

HDMI-sisend

HDMI-väljund HDMI-miniühendus

HDMI-kaabel

Standardne HDMI-ühendus

HDMI-ühendus Kui kasutate HD-videokaamerat ja HDMIliidesega varustatud kõrglahutusega telerit, on soovitatav kasutada HDMI-kaablit, mis edastab videokaamerast telerisse digitaalselt nii pildi kui ka heli. HDMI-kaabli väiksem ots ühendatakse videokaamera HDMI Out-porti ja laiem ots telerisse.

Punane

Komponent

Sinine Komponentkaabel

Roheline AUDIO

AV Valge Stereovideokaabel

Punane

Komponentkaabel Salvestatud klippe saate vaadata kaamera LCD-ekraanil kohe pärast nende salvestamist. Olulistel hetkedel või keerulistes tingimustes tehtud võtteid on LCD-ekraanilt hea üle vaadata. LEGRIA videokaamerate suurelt ekraanilt saab näiteks vaadata, kas säri oli piisav ning kuidas automaatne valge tasakaal valgust tõlgendas. Kui soovite salvestatud võtteid videokaamera ekraanil taasesitada, minge taasesituse režiimi, vajutades nuppu Camera/Play (vt videokaamera kasutusjuhendit). Seejärel valige taasesitatav võte. Taasesitus algab valitud klipist ja kestab kuni pildikataloogi viimase võtteni, kui te taasesitust varem ei peata. Samuti saate valida võtted, mida soovite taasesitada. Sõltuvalt videokaamera mudelist on võtete valimiseks eri võimalusi – soovitatav on tutvuda teie kaamera taasesitusvõimalustega juhendi abil.

Videosalvestiste kopeerimine videokaamera siseselt Kui teie LEGRIA videokaameral on nii sisemälu kui ka mälukaart (või kaks mälukaarti), saate kopeerida fotosid ja videoid ühest mälupesast teise. Palun lugege selle kohta videokaamera juhendist.

Kuigi videoid saab videokaamera ekraanilt vaadata, on salvestatud video kvaliteet palju paremini arusaadav, kui ühendada videokaamera teleriga. Kõrglahutusega video kvaliteet tuleb tõeliselt esile suurel kõrglahutusega teleriekraanil. Kuid videoid saab taasesitada ka traditsioonilisel elektronkiirteleril. Lisaks teleriekraanil vaatamisele saab fotosid vaadata ka videokaamera mälukaardilt.

Samuti võite kasutada kõrglahutusega video edastamiseks videokaameraga kaasas olevat komponentkaablit. Heli edastamiseks tuleb kasutada videokaameraga kaasas olevat stereovideokaablit. AV Stereovideokaabel

Kollane Valge Punane

Stereovideokaabel SD- või HD-videokaamera ühendamisel traditsioonilise elektronkiireteleriga võite ühendada videokaamera teleri külge kaasasoleva stereovideokaabliga. Arvestage, et kui teleri küljesuhe on 4 : 3 ja te soovite mängida 16 : 9 küljesuhtega videot, võib olla vajalik seada teler käsitsi laiekraani režiimi.


52

paremad videod  l 53

Võtete edastamine videokaamerast arvutisse Kui videokaamera sisemälus või mälukaardil on vaba ruumi, võite salvestada võtted videokaameras või mälukaardil. Teatud hetkel on siiski soovitatav kopeerida võtted näiteks arvuti kõvakettale, kus neid saab püsivamalt säilitada ja ka redigeerida. Kui soovite kopeerida videokaamerast võtteid arvuti kõvakettale, ühendage toitekaabel kaameraga ja kaamera arvuti USB-porti kaasasoleva USBkaabli abil. Kui olete ühendanud videokaamera arvutiga USBkaabli abil, ärge avage mälukaardipesa ega eemaldage mälukaarti. Ärge lülitage videokaamera toidet välja ega lahutage USB-kaablit ülekande keskel. Võtteid saab kopeerida LEGRIA videokaamerast arvutisse hõlpsalt videokaameraga kaasas oleva PIXELA ImageMixer 3 SE rakenduse abil. Sama rakendust saab kasutada, kui soovite edastada videofaile arvutist tagasi videokaamerasse.

Videoklippide redigeerimine Arvutisse kopeeritavaid võtteid saab taasesitada ja redigeerida paljude muude rakendustega. Canoni LEGRIA videokaameraga kaasas olev PIXELA ImageMixer 3 SE rakendus võimaldab kasutada põhilisi redigeerimisfunktsioone; samuti on palju muid

rakendusi, mida saab kasutada Windowsi ja Maciga. Tutvume nende rakendustega järgmistel lehekülgedel.

Võtete eemaldamine videokaamerast Ruumi saab vabastada, eemaldades videokaamerast ebaõnnestunud ja ebavajalikud võtted. Olge siiski ettevaatlik, sest kustutatud võtteid ei saa taastada. Kui olete kopeerinud võtted arvutisse, saate videokaamera mälu tühjendada kas kõigi kustutatavate võtete valimisega või mälu vormindamisega (vormindamine tähendab kõigi andmete eemaldamist mälust). Kustutada ja vormindada saab nii videokaamera sisemälu kui ka mälukaarte. Videokaamera tuleb vormindamiseks ühendada toitevõrku.

Videofaile saab kopeerida arvutist tagasi videokaamerasse, et neid seal näiteks taasesitada. Kopeerida saab nii originaalvõtteid kui ka PIXELA ImageMixeri abil redigeeritud videoid. Kui soovite eksportida originaalvideofaile, valige ImageMixeri aknast Launcher videofaili eksportimise käsk Video file export. ImageMixeriga redigeeritud failide korral valige käsk Edited video file export. Lisateavet PIXELA ImageMixeri programmi kasutamise kohta lugege järgmistelt lehekülgedelt.

Väiksemad failid

Videofailide eksportimine

Võtete eksportimine tagasi videokaamerasse

HD-videote konvertimine videokaameras SD-vormingusse Canon LEGRIA kõrglahutusega videokaamerate abil tehtud võtteid saab enne arvutisse kopeerimist konvertida kaameras HD-vormingust SD-vormingusse. See funktsioon on saadaval mõnes LEGRIA HD videokaameras. Pärast konvertimist saab videod PIXELA 3 SE rakenduse abil arvutisse kopeerida ja näiteks DVD-plaadile varundada. SD-vormingusse konverditud videod on palju väiksema mahuga kui algsed HD-vormingus videod, nii et nende üleslaadimine internetti toimub kiiresti. Enne videote konvertimisega alustamist veenduge, et videokaamera mälupesas on piisava vaba mälumahuga mälukaart. Enne konvertimise alustamist võite valida ka konvertimise kvaliteedi (kõrgem bitiarv tähendab kõrgema kvaliteediga videot) ja selle, kas faili loomise aeg on eksporditud videos nähtav. Kõrglahutusega materjali teisendamine SD-vormingusse võtab umbes sama kaua kui teisendatava materjali taasesitus.


54

paremad videod  l 55

Videote redigeerimine Videote arvutis redigeerimine võimaldab luua täiesti uusi kogemusi lähimatele sõpradele ja peredele – või ka kogu maailmale.

redigeerimiseks vaja vähemalt 4-gigabaidilist RAMmälu. Kui kavatsete videoid tihti redigeerida, peaksite kaaluma 64-bitise operatsioonisüsteemiga arvuti soetamist, sest see võimaldab kasutada 8 kuni 16 GB RAM-mälu. Videofailide suuruse tõttu peaks arvutil olema piisavalt kõvakettamahtu (näiteks 500 gigabaiti või rohkem). Kui kavatsete videomaterjali regulaarselt redigeerida, on soovitatav hankida videofailide jaoks eraldi kõvaketas. Et andmeedastuskiirus on video redigeerimise juures oluline, on avuti keskprotsessoriga ühendatud kõvaketas parem lahendus kui väline USB-kõvaketas. Kui soovite kirjutada videoid DVD- või Blu-ray kettale, tuleks oma arvutisse hankida DVD- või Blu-ray kirjutaja.

Rakenduste rikkalik valik SD-videote redigeerimisrakendusi on saadaval kümnete kaupa – nii tasuta kui ka tasulisi programme. Mõni aasta tagasi oli HD käitlemiseks saadaval vaid käputäis programme, kuid nüüd on valik suur nii algajatele, amatööridele kui ka professionaalidele. LEGRIA HD videokaamerates kasutatav AVCHD (Advanced Video Codec High Definition) salvestusvorming põhineb MPEG-4 kompressioonil, kus kompressioon toimub nii kaadri sees kui ka järjestikuste kaadrite kogumite kaupa. LEGRIA kasutajad saavad kasutada video-

Videote digitaliseerimise üks olulisemaid mõjusid on see, et videote redigeerimine on nüüd palju lihtsam. Videote redigeerimisel ja monteerimisel saab isegi algaja luua kvaliteetse koduvideo, mõningase kogemuse olemasolu korral aga koguni lühifilmi. Kui soovite oma videoid arvutis redigeerida, tasuks hankida võimas arvuti, et redigeerimisfunktsioonid toimiksid kiiresti. Lisaks arvuti võimsusele mõjutavad digitaalvideosalvestiste redigeerimise kiirust ka muud tegurid, näiteks video redigeerimise rakenduse poolt kasutatavate arvutusalgoritmide kiirus. Videote redigeerimiseks võib kasutada nii Windowsi kui ka Macintoshi arvutit.

Enamik uuematest arvutitest ja redigeerimisrakendustest saab SD-digivideo (Standard Definition) töötlemisega hõlpsalt hakkama. Materjali töötlemisel võite luua kiiresti näiteks üleminekuid, ekraanitekste ja aegluubis esitust. Kõrglahutusvideo on keerulisem pikslite mitu korda suurema arvu tõttu võrreldes SD-videoga. HD-video redigeerimine on seda lihtsam, mida võimsam arvuti teil on.

Võimas masin HD redigeerimiseks Lisaks võimsale protsessorile vajab videoredaktor ka suurt mahtu RAM-mälu. Nii Windowsi kui ka Maci arvuti puhul on kõrglahutusega video

kaameraga kaasas olevat PIXELA ImageMixer 3 SE rakendust. Programm sisaldab video redigeerimise põhifunktsioone, mida kirjeldatakse järgnevatel lehekülgedel. Lisafunktsioone võib leida näiteks Adobe, Apple’i, Microsofti ja Pinnacle’i rakendustest. Adobe pakub videote redigeerimiseks kahte rakendust: soodsa hinnaga ja algajatele mõeldud Premier Elements ning ka professionaalide vajadustele vastav Premiere Pro CS5. Premier Elements on saadaval Windowsi arvutitele. Premiere Pro rakendus on saadaval nii Windowsi kui ka Macintoshi jaoks. Windows Vista ja Windows 7 kasutajad saavad redigeerida oma videoid Microsoft Windows Live Movie Makeri abil, mille saate internetist tasuta alla laadida. Kuigi selle funktsioonid ei ole nii mitmekülgsed kui tasulistel rakendustel, on see algajale piisav rakendus oma videote tegemiseks. Tasulistest programmidest on Windowsi kasutajatele soodne ja lihtne lahendus Pinnacle Studio 14 HD, millel on palju täiustatud funktsioone. See on väga paljude Windowsi omanikest videoamatööride jaoks eelistatuim videoredaktor. Apple’i arvutitega on kaasas lihtne videote redigeerimise rakendus iMovie, mis sobib algtasemel kasutajale ideaalselt. Apple’i kasutajatest edasijõudnud amatöörid ja filmiprofessionaalid eelistavad mitmekülgset Final Cut Pro rakendust.

Microsoft Windows Live Movie Maker on tasuta videoredaktor, mille saab internetist alla laadida. Rakendus võimaldab redigeerida ka kõrglahutusega videot.


56

paremad videod  l 57

PIXELA ImageMixer LEGRIA videokaameratega kaasas olev PIXELA ImageMixer on lihtsalt kasutatav rakendus, mis võimaldab teil videoklippe korrastada, põhifunktsioonide abil redigeerida ja avaldada.

Võtete taasesitus Võtteid on lihtne vaadata: valige võtted paneelil View ja klõpsake taasesituse nuppu Playback. Kuvatakse taasesituse aken, mille suurust saab menüüs View muuta. Samuti saate muuta taasesituse ajal kasutatavat helitugevust.

2

Valige mälu, milles on videofailid, mida soovite arvutisse importida.

Valige Video file import (videofaili import), et videofaile kaamerast importida.

Võtete kustutamine Ebavajalikud võtted saab arvuti kõvakettalt hõlpsalt kustutada: valige veeru Source jaotisest Library soovitav võte, tehke sellel hiirega topeltklõps ja valige avanevast menüüst Delete. Kui soovite soovitud võtte arvuti kõvakettalt kustutada, valige avanevast aknast Recycle Bin (Prügikast), kui soovite eemaldada võtte üksnes ImageMixeri rakendusest, valige Keep files (Jäta failid alles).

Võtete korrastamine albumites

Käivitage PIXELA ImageMixer ja asuge videofaile importima.

Lülitage videokaamera toide peanupust sisse ja aktiveerige taasesituse režiim. Ühendage videokaamera ja arvuti USB-kaabli abil. ImageMixeri rakendus käivitub automaatselt ning te näete ekraanil üsna varsti ImageMixeri käivitusakent.

Kui soovite arvutis olevaid võtteid kontrollida, klõpsake ImageMixeri rakenduses olevas menüüs videofaili haldamise ja redigeerimise suvandil Video file management & edit. Kuvatakse ImageMixer Library aken. Akna ülemises servas olevatelt vahekaartidelt saate valida, kas soovite töötada videovõtetega AVCHD, SD või MPEG-2 vormingus. Küljepaneelilt Source saate valida eri kaustades ja albumites asuvaid videovõtteid. Kõige ülemises Library valikus kuvatakse kõik videovõtted. Üksikud videovõtted on näha paneelil View kas loendina (List) või pisipiltidena (Thumbnails).

Rakendus PIXELA ImageMixer pakub algajatele hõlpsat ja mugavat võimalust oma videoid töödelda. ImageMixeriga saate nii üksikuid videokaadreid redigeerida kui neid pikemateks videoteks monteerida. Samuti saab materjalile lisada algusja lõputiitreid ning töödeldud videod soovitud vormingus salvestada, et need seejärel näiteks DVD-plaadile kirjutada või internetis avaldada. Käesolevas raamatus puudutame ainult mõningaid põhifunktsioone, mida ImageMixer võimaldab. Põhjalikum teave on ImageMixer 3 SE kasutusjuhendis, mille leiate kaameraga kaasasolevalt CD-plaadilt.

1

Arvutisse kopeeritud võtete korrastamine

3

Valige, kas soovite importida kõik videod või ainult need, mis pole veel arvutisse salvestatud. Valige OK ja importimine algab.

Arvutisse imporditud failid jagatakse kaustadesse vastavalt failitüübile.

Kokkukuuluvad võtted saab ImageMixeris albumitesse jagada. Albumid on praktilised näiteks siis, kui soovite taasesitada või salvestada DVD-le üksnes kindlad võtted. Näiteks kui olete samal päeval filminud nii sünnipäeva tähistamist, jalgpallimatši kui ka õhtust pidutsemist, saate salvestatud klipid paigutada eraldi albumitesse. Albumi loomiseks klõpsake ImageMixeri rakenduse alumises vasakus nurgas olevat nuppu +. Võtte lisamisel albumisse ei looda kõvakettale mitte uut koopiat, vaid ainult viide vastavale võttele. Võtte kustutamisel albumist (või terve albumi kustutamisel) jääb kõnealune võte kõvakettale ning selle leiab ka jaotisest Library. Võtet võib lisada mitmesse albumisse.


58

paremad videod  l 59

Videote redigeerimine ImageMixeri abil

de ka muu Tutvugedustega! raken jatele on alga elle r e ix M Image hend, kuid s ratud. hea va on üsna pii onid k n 2–63 fu tsio lgedel 6 Lehekü stame teile tutvu endusi ja teisi rak nktsioone. nende fu

PIXELA ImageMixeri rakendust võib kasutada põhiliste redigeerimistoimingute tegemiseks. Muuhulgas võimaldab rakendus teil määratleda võtete algus- ja lõpphetked, võtteid kombineerida, lisada võtetele teksti ja reguleerida võtete helitugevust.

Videote põhilised redigeerimistoimingud

Kui soovite redigeerimist alustada, valige ImageMixer Library aknast üks või mitu võtet. Pärast seda vajutage redigeerimisnuppu Movie Edit, misjärel avaneb uus aken, kus tuleb valida uue filmi redigeerimise nupp Edit new movie.

1

Järgmises aknas valitakse redigeeritava filmi resolutsioon. Kui lisate videoid, mis on salvestatud erineva resolutsiooniga, tuleb osa materjali skaalat suurendada või vähendada. Tavaliselt on soovitatav valida kõrgeim algses videos kasutatav resolutsioon.

2

Videoklippide töötlemine võtab pisut aega. Seejärel avaneb video redigeerimise aken. Valitud võtted on nähtaval akna alumises osas kas Storyboardi alas eraldi või, sõltuvalt teie sätetest, järjestikku ajaskaala jaotises Timeline.

3

Redigeeritud videote salvestamine filmina

Projekti salvestamine

Kui soovite salvestada Videoeditori aknas redigeeritud võtted filmina ehk ühe videofailina, klõpsake vahekaardil Save (Salvesta). Soovi korral võite mängida videot akna paremas servas oleval eelvaateekraanil. Kui olete lõpptulemusega rahul, klõpsake akna alumises paremas nurgas olevat nuppu Save (Salvesta).

Võtete töötlemiseks võib luua projekti. Nii saate valmis filmi hiljem uuesti redigeerida, näiteks kui peaksite taasesituse ajal märkama osi, mille kallal on vaja rohkem töötada.

Seejärel saate valida sihtkausta ning alustada videofaili salvestamist. Video salvestamiseks kuluv aeg sõltub muuhulgas filmi pikkusest.

Kui soovite projekti salvestada, valige Videoeditori akna failimenüüst Save project (Salvesta projekt) ja andke projektile nimi.

4

Video redigeerimise akna paremal poolel näete võtete eelvaate ala Preview.

Võtteid saab lisada töödeldavasse filmi jaotise Library kaudu. Nupu Titler abil saab lisada tekste, näiteks ajaskaalal olevatele algus- ja lõppvõtetele. Helitugevuse reguleerimise nupu Adjust volume abil saate reguleerida jaotises Storyboard olevate võtete helitugevust. Kõrvaloleval pildil on näha, kuidas filmi esimeses kaadris olev heli on algul vaigistatud ning valjeneb järkjärgult kaadri keskel.


60

paremad videod  l 61

Valmis videote näitamine teistele Kui videoklipid on redigeeritud ja ühendatud suuremaks tervikuks, soovitakse neid sageli näidata, näiteks pereliikmetele, sõpradele või ka interneti kaudu kogu maailmale. Video eksportimine YouTube’i YouTube on populaarne internetipõhine videoteenus, mille abil on võimalik videoid vaadata ja jagada. Kui teil on olemas YouTube’i konto, saate laadida videoid arvutist YouTube’i PIXELA ImageMixeri rakenduse abil. Valige ImageMixeri rakenduse Launcheri aknas Video file management & edit (Videofaili haldus ja redigeerimine), misjärel avaneb aken Library. Klõpsake akna alumises osas oleval veebi üleslaadimise nupul Web upload. Avaneb veebi üleslaadimise aken, kus saate valida internetti laadimiseks kuni 10 videot. Klõpsates nuppu Add saate lisada faile üleslaadimisloendi väljale Upload list. Kui olete valmis, klõpsake üleslaadimisnuppu Upload, misjärel liigute järgmise sammu juurde ja saate valida video kvaliteedi. Seejärel peate sisestama ImageMixeris oma YouTube’i kasutajanime ja parooli. Lõpuks palub veebi üleslaadimise funktsioon teil määrata pealkirja ja muu YouTube’is vajaliku põhiteabe üleslaaditava video kohta. Võtete konvertimine ja üleslaadimine algab, kui vajutate üleslaadimise nuppu Upload.

Üleslaadimine YouTube’i

Video üleslaadimine YouTube’i otse videokaamerast Samuti on võimalik laadida videoklippe YouTube’i otse videokaamerast. Ühendage videokaamera arvutiga ja valige ekraanile ilmuvast ImageMixeri aknas Launcher suvand Web upload (Laadi veebi). Seejärel saate valida failid, mida soovite YouTube’i üles laadida.

DVD-, AVCHD- ja Blu-ray-plaadile salvestamine

Muude vormingute salvestamine ImageMixeri rakendus võimaldab teil salvestada videofaile arvutisse MPEG-2 vormingus, samuti iPodi ja iPhone’i jaoks. Peale selle saate luua videofaile internetis kasutamiseks, valides iga olukorra jaoks optimeeritud videokvaliteedi. Klõpsake aknas Library menüüs File (Fail) valikul Export (Ekspordi) misjärel avaneb faili sihtkausta valimise aken. Te saate salvestada faili, klõpsates nupul Export.

Kui soovite salvestada kõrglahutusega videoid tavalisele DVD-plaadile, võite alustada salvestiste teisendamisega standardlahutusega failideks juba kaameras (see funktsioon on saadaval mõnes LEGRIA HD-videokaameras). Salvestades konverditud võtted DVD-le, saate mängida plaati tavalises DVD-mängijas ning DVD-mängijaga arvutis. Kaameras standardlahutusega failideks salvestatud võtted saab salvestada DVD-le PIXELA ImageMixeri abil. Teie videovõtteid saab salvestada kõrglahutusega failidena kas Blu-ray- või DVD-plaatidele (viimasel juhul AVCHD-standardina). Videote salvestamiseks võite kasutada ImageMixer 3 SE rakendust ja oma arvutit, kui sellel on salvestav Blu-ray kettaajam. AVCHD-plaate saab salvestada ilma arvutita, kui kasutate lisavarustusse kuuluvat Canoni DW-100 kirjutajat. Selliselt kirjutatud plaate saab mängida DW-100 kirjutajas ja AVCHD-ga ühilduvates DVD- ja Blu-raymängijates. Arvestage siiski, et MPX-vormingus salvestatud kõrglahutusega videoid ei saa salvestada AVCHD-plaatidele.


62

paremad videod  l 63

Muud videoredaktorid Lisaks PIXELA ImageMixerile on palju muid tasuta ja tasulisi videoredaktoreid. Kõige populaarsemate rakenduste funktsioonid on palju mitmekesisemad kui ImageMixeris.

Windows Live Movie Maker

Pinnacle Studio HD (Windows)

Windows Live Movie Maker on tasuta allalaaditav ja lihtsalt kasutatav videoredaktor, mis võimaldab luua ja avaldada videoid. Videofailid salvestatakse Windows Media failidena (.wmv). Võite lisada üleminekuid (näiteks võtete vahelist sulandumist), visuaalseid efekte (näiteks seepiavärv) ning pealkirju ja muid tekstielemente.

Pinnacle Studio HD on videoredaktor, mida eelistavad paljud Windowsi kasutajad. Mitmekülgne ja taskukohase hinnaga rakendus võimaldab tutvuda isegi algajatel videoredigeerimise paljude valdkondadega, samuti on programmis palju funktsioone, mis sobivad ka professionaalsemaks kasutamiseks. Rakendus saab töödelda nii LEGRIA videokaameratega loodud AVCHD-faile kui ka Canoni EOS kaameratega loodud .MOV-faile.

Windows Live Movie Maker võimaldab kasutada mitmesuguseid üleminekuid ja efekte.

Pinnacle Studio HD on mitmekülgne rakendus Windowsi kasutajatele. See võimaldab kasutajatel lisada videotele muljetavaldavat pealkirjagraafikat. Samuti saab heli soovitud viisil reguleerida.

Adobe Premiere Pro (Windows ja Mac)

iMovie (Mac)

Premiere Pro on täiustatud videoredaktor, mille funktsioonid sobivad ka tele- ja filmitootmisse. Premiere Pro on osa Adobe Creative Suite’i rakendustest, mille hulka kuuluvad ka muud videote redigeerimisega seotud rakendused, näiteks Adobe After Effects. Adobe Premiere Pro uusim versioon on 64-bitine rakendus, mis sobib nii Windowsile kui ka Macile.

Samuti on saadaval mitmesuguseid Apple Macintoshi kasutajatele mõeldud videoredaktoreid. Kõige tuntum neist on Apple'i iMovie, mis on uutele Macidele eelinstallitud. iMovie on lihtsalt kasutatav, kuid mitmekülgne algajatele mõeldud rakendus. See võimaldab teil korraldada, redigeerida ja jagada videoklippe.

Premiere Pro on täiustatud videoredaktor, millel on kõik filmitegemiseks vajalikud täiustatud funktsioonid.

Macintoshi arvutis on hea alustada iMovie’iga, mis sobib nii algajatele kui ka videoamatööridele.

Adobe Premiere Elements (Windows)

Final Cut Pro (Mac)

Adobel on ka amatööridele mõeldud videoredaktor Premiere Elements. Kuigi selle funktsioonide valik on väiksem kui Premiere Pros, on see äärmiselt mitmekülgne rakendus. Sellega saab näiteks paigutada iga võtte oma videorajale, mis tähendab, et võtted võivad ajaskaalal kattuda.

Kui Adobe Premiere Pro on esimene valik Windowsile mõeldud rakenduste hulgast, kasutab enamik Macintoshi arvuti omanikest professionaalidest ja edasijõudnud amatööridest programmi Final Cut Pro. Canoni rakendus sobib nii filmi tegemiseks kui ka YouTube’i videote koostamiseks. Eri videovormingute tugi pole küll nii lai nagu Adobe Premiere Prol.

Adobe Premiere Elements on mitmekülgne ja taskukohane rakendus amatööridele, mis võimaldab paigutada ajaskaalale kattuvaid võtteid.

Final Cut Pro sobib professionaalidele ja amatööridele, kes peavad videoid redigeerima professionaalsel tasemel.


64

SÕNASTIK AVCHD AVCHD (Advanced Video Coding High Definition), mis kasutab MPEG-4/H.264 kodeeringut, on HD-videote salvestamiseks mõeldud salvestusmeetod. Seda kasutatakse video salvestamiseks välkmällu, DVD-le või kõvakettale. Blu-ray Kõrglahutusega filmide salvestamiseks mõeldud plaadivorming. Blu-rayplaadile mahub rohkem andmeid kui DVD-plaadile. Fookuskaugus Videokaamera objektiivi fookuskaugust väljendatakse tavaliselt nii kordustegurina kui ka millimeetrites. Näiteks Canon LEGRIA HF S21 videokaameral on 10-kordne optiline suum fookuskaugusega 6,4–64 mm. Objektiiv loob kaamera 1/2,6-tollise CMOS-sensori abil sama vaatevälja nagu 43,5–435 mm suumiga objektiiv 35 mm SLR-süsteemil. Full HD Täiskõrglahutust (1920 x 1080 piksilt) kasutatakse kõrgeima kvaliteediga kõrglahutusega telerites ja täis-HDvideokaamerates. HD HD – kõrglahutusega video. Kõrglahutusega videokaameratega loodav resolutsioon on kas 1920 x 1080 või 1440 x 1080 pikslit. Kui pilt salvestatakse 1440 piksli laiusena, suurendatakse seda teleris 1920-pikslise laiuseni. HDMI-ühendus Kõrglahutusega multimeedialiides. Ühendus, mis võimaldab edastada digitaalselt nii kõrglahutusega kui ka mitmekanalilist heli näiteks videokaamera ja HDTV-teleri vahel. Kallutamine Videokaamera pöörab salvestamise ajal horisontaalselt. Kuvasuhe Pildi laiuse ja kõrguse vaheline suhe. Varasemad videod on salvestatud kuvasuhtega 4 : 3, mida kasutatakse standardlahutusega televisioonis ja CRT-ekraanidel. Tänapäeval kasutatakse sagedamini suhet 16 : 9, mis on kasutusel ka laiekraaniga televisioonis. Kõrglahutus Vt HD.

Lai võte Kõige sagedamini tehakse lainurgale seatud suumiobjektiiviga võtteid ürituse või filmimise asukohast. Laivõttel nähtavad inimesed on üldiselt näha üksnes maastiku osana. Laia võtet võib kasutada videosalvestise algus- ja lõpukaadritena. LCD-ekraan Digitaalsetel videokaameratel on LCD-ekraan (vedelkristallekraan), mida saab kasutada nii salvestamiseks kui ka seadistamiseks. LEGRIA videokaamerate ekraan on liigendiga ning seda saab soovi korral pöörata ka salvestatava objekti poole. Lähivõte Võte, kus kaadris on objekti pea, kael ja võib-olla ka õlad. Lähivõttes on objekt kaadri keskel ning objekti ilmed ja tunded antakse selgelt edasi. MPEG-4 Uus video- ja helikompressiooni standard, mis saavutab tõhusama kompressioonisuhte kui varasema MPEG-2 standardiga. Välkmällu salvestavate videokaamerates ja muudel elektroonilistes salvestuskandjatel kasutatav AVCHDvorming, mis põhineb MPEG-4 standardil. Objektiivi kiirus Objektiivi kiirus, mida väljendatakse F-väärtusena, kirjeldab konkreetsel objektiivil võimalikku suurimat ava. Mida väiksem see number on, seda ”kiirem” (tundlikum) on objektiiv. Kui objektiivi kiirust väljendatakse kahe numbri abil (nt F 1.8–3.0),on väiksem number seotud objektiivi suumi laiema otsa kiirusega ja suurem number objektiivi pikema (suumi) otsa kiirusega. Panoraamimine Videokaamera pöörab salvestamise ajal horisontaalselt. Pildistabilisaator Pildistabilisaator kompenseerib videokaamera tekitatava värina. Progressiivne video Tavalises videos on näiteks 50 põimitud kaadrit sekundi kohta, kuid LEGRIA kõrglahutusega videokaamerad võimaldavad salvestada ka progressiivset videot, kasutades selleks 25 p režiimi. Sellisel juhul salvestatakse igas sekundis 25 täiskaadrit, st mittepõimitud kaadrit. Vrd põimitud video. Protsessor Videokaamera protsessor mõjutab nii videopildi kvaliteeti kui ka videokaamera funktsionaalsust. Lisaks video töötlemisele esitab protsessor täpselt ka värvitoone ja hoiab heli kontrolli all.

Põimitud video Videosignaal, mis koosneb nt 50 põimitud kaadrist sekundis (i-täht tuleb sõnast interlaced e põimitud). Põimitud signaali moodustavad vaheldumisi asetsevad horisontaalsed paaritud ja paarisjooned. Vrd progressiivne video. SD SD (standardlahutus) tähendab traditsioonilist resolutsiooni (720 x 576 pikslit). See on piisav nii tavalisele telerile kui ka internetis. SD, SDHC, SDXC Väikese mälukaardi tüüp, mis põhineb välkmälul. SDHC- ja SDXC- kaartidel on suurem maht kui SD-kaartidel, kuigi kaartide füüsiline suurus on sama. Täis-HD-video salvestamiseks on vaja vähemalt 4. klassi SDHC-mälukaarti. Sensor Andur võtab vastu ja salvestab objektiivi poolt edastatava pildi videokaamera mällu. Canon kasutab oma videokaamerates nii CCD- kui ka CMOS-sensoreid. Standardlahutus Vt SD. Suumimine Videokaamera fookuskaugust saab muuta selliselt, et vaateväli kas kitsenb või laieneb. Topeltvõte LEGRIA töörežiim, kus videokaamera juhib peaaegu kõike. Videokaamera kasutaja peab vaid suunama videokaamera objekti poole, komponeerima kaadri ja salvestama. Täisvõte Võte, kus põhiobjekt mahub täielikult kaadrisse. Lisaks pildi objektile näete taustal selgelt maastikku või asukohta. Täisvõtte võib kadreerida tihedamalt või vabamalt, kuid pildil oleva objekti kohale tuleks jätta veidi ruumi. Videolambid Enamikul LEGRIA videokaameratest on sisseehitatud minivideolambid, mis annavad halva valgusega oludes lisavalgust. Eraldi videolambid on sisetingimustes ja öösel salvestamise korral täiendavaks abiks. Video Snapshot (videokollaaž) Video Snapshoti funktsiooni abil salvestab kaamera START/STOP-nupu vajutamisel paari sekundi pikkuse klipi.

Jukka Kolari raamat "Paremad videod Canon LEGRIA videokaameratega"  

Digitaalsed videokaamerad on toonud professionaalse kvaliteediga videod kodukasutaja käeulatusse. Elavaid mälestusi pere igapäevatoimetustes...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you