__MAIN_TEXT__
feature-image

Page 1

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES OKTOOBER 2015 NR 3 (124) 16. AASTAKÄIK

Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire lk

11

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa lk

15

Uus inimliik – Homo lohacus jobuensis lk

19

Kirde regioon: karjäärid, metsad, istutusmahud lk

31


2

Sisukord 3 Juhtkiri Globaalsest mõtlemisest igapäevase tegutsemiseni

4

Uudised Peateemad

11 11 Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire 15 Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa 19 Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed 21 KOMMENTAAR Poollooduslike koosluste hooldusrendile andmist võiks lihtsustada 23 PARTNER Järva Teed ehitab metsateid, aga ajab vajadusel ka kraavid kinni 27 PERSOON Leili Mihkelson talletab metsaelu veebipäevikusse 31 RMK üle Eesti 31 ÜKSUS Kirde regioon: põlevkivikarjäärid, metsamassiivid, suurimad istutusmahud 35 AMET Mõnusa matka eest tasub tänada ka loodusvahti 37 Teadusuuringud Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest 41 Puhkepäev 41 Maailma metsad Mets, kus puhkab suurmehe süda 47 Ürituste kalender 48 Pärandkultuur Mulkide tõdemus: tahad latva ronide, akka tüvest peale! 50 Sündmused Rahvusvahelised puupäevad Väljasõit seente juurde 52 Loodusblogi Noppeid loodusblogist 54 Õnnitlused Juubilarid: september–detsember 56 Spordiklubi 58 Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust Aleksei Zverjevi tähtis külaskäik 60 Metsik disain Uus trend – puidust käekellad 61 Metsamees soovitab: raamat 62 Ristsõna 63

Uued töötajad

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

RMK AJAKIRI WWW.RMK.EE/METSAMEES OKTOOBER 2015 NR 3 (124) 16. AASTAKÄIK

Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire lk

11

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa lk

15

Uus inimliik – Homo lohacus jobuensis lk

Kirde regioon: karjäärid, metsad, istutusmahud

19

lk

31

Metsamees Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele mõeldud väljaanne, mille esmanumber ilmus 2000. a mais Nr 3 (124) Oktoober 2015 Ilmub 4 korda aastas VÄLJAANDJA:

RMK

TOIMETUSE AADRESS:

Metsamees Toompuiestee 24 10149 Tallinn Telefon 676 7033 metsamees@rmk.ee www.rmk.ee/metsamees PEATOIMETAJA:

Katre Ratassepp TOIMETAJA:

Kristiina Hanga KEELETOIMETAJA:

Tuuli Kaalep DISAINITIIM:

DF Identity Matters & Visual Affairs™ TRÜKK:

Aktaprint TIRAAŽ:

3100

KAANEFOTO:

Rasmus Jurkatam (esikaas) LEVI JA AADRESSIDE PROBLEEMID:

metsamees@rmk.ee Ajakiri Metsamees on trükitud paberile RecyStar® Polar (valmistatud 100% korduvkasutusega kiust)


Juhtkiri

3

Globaalsest mõtlemisest igapäevase tegutsemiseni Aigar Kallas RMK juhatuse esimees Suvi on läbi saanud (kui seda tänavu üldse oli, muutumisega. Siiski on hea teadmiseks võtta, ütleksid mõned) ja sügis kätte jõudnud (no kus et vaatamata globaalsele rahvastiku kasvule on need seened siis on?), aga looduses käib elu ikka ÜRO vastavaldatud metsaraporti kohaselt ikkagi ühte ja sama ringi pidi. Jälle on käes aeg teha üle 30% Maa maismaa territooriumist endiselt panuseid, kas sel aastal talve tuleb või jäävad metsaga kaetud. Ja mis veelgi olulisem – kuigi suusad taas keldrisse tolmu koguma. Meie viimase 25 aasta jooksul on igal aastal metsakliima-asjatundjad on pandud päris hullu olupindala keskeltläbi 5 miljoni hektari võrra väikkorda – globaalse kliimamuutuse valguses ooda- semaks jäänud (s.o umbes Eesti ja Läti metsade takse neilt ennustust mitte ainult järgmise, vaid jagu kokku), on vähenemise kiirus viimasel viiel tervelt järgmise saja aasta temperatuuri, tuule aastal kolmandiku võrra langenud. Veelgi olulisuuna ja kõigi teiste parameetrite kohta, mille sem, metsade taandumiskiirus jääb kümme korda abil ilma kirjeldatakse. Kõik ikka selleks, et alla rahvastiku kasvukiirusele. Palju numbreid ja jõuaksime hinnata, kuidas võimalike muutustega suhtarve, mis igapäevases elus väga palju kasutusümbritsevas elukeskkonnas toime tulla. otstarvet ei oma, aga võiksid siiski aidata meil Selle tänamatu töö tulemuseks on värskelt saa- teadvustada ja kinnistada arusaamist, et metsa dud teadmine (usk, arvamine), et saja aasta pärast arukas kasutamine on metsamaa kasutusotstarbe on keskmine temperatuur Eestis ca 3–4 kraadi muutmisest etem mitte ainult kliimamuutustega võrra kõrgem, tuuled tugevamad, lumikate harul- toimetulemiseks, vaid ka rahvaarvu suurenemidus, Läänemere jäätumisest räägitakse ainult sega kaasneva tarbimiskasvu rahuldamiseks. Ja mineviku vormis ja metsa talveteede tegemisest kindlasti on see parem alternatiiv looduse kaitspole põhjust unistadagi. Laual on muidugi ka mise egiidi all inimese metsast väljatõrjumisele. vastupidiseid arvamusi ja eks aeg annab lõpuks Näpuga näitajaid ja tagantjärele tarku on terve arutust, aga fakt on see, et ilmaolude kiire vahel- maailm täis. Ja kindlasti tulebki nii 50 (!) miljoni dumine ja ekstreemsete sündmuste – näiteks hektari iga-aastaste metsapõlengute, sigu mööda meidki oluliselt mõjutanud Tudu ja Eisma ruttava katku, ja mis seal salata, ka Aafrikast ja tormide – sagenemine on Aasiast pärit põgenikevoolu paratamatus, millega tuleb Maa maismaa territooriumist põhjuseid otsida kliima muuleppida. Ka meilt küsitakse tumisest ja maailma rahvaon metsaga kaetud 30%. Vabariigi Valitsuse poolt arvu kasvamisest. Aga meie välja töötatava saja aasta jaoks on oluline teadmine, kliimamuutuste kohanemiskava sisendit. Paindet harilik mänd jääb meie laiuskraadil ka edaspidi likkus metsatööde korraldamisel, mida Virumaal valdavaks puuliigiks, tänagi enamasti vähemalt mõlema ülalnimetatud olukorra lahendamiselgi kahe puuliigi segus kasvavad puistud saavad ka kasutada tuli ja tihedalt paigutatud ning hästi tulevikus tormidest kõige vähem kannatada ning korras hoitud teede- ning kuivendussüsteemide mets, mis meie käsutuses olevast 45 000 hektavõrk on „meetmed”, mille meie peame suutma rist juba enam kui poole katab, lubab meil endale tagada selleks, et riigi toimimine muutuvates majad ehitada ning need soojaks kütta ka siis, keskkonnatingimustes kannatada ei saaks. kui maailmas nafta- ja gaasikraanid süsiniku emi Kohanema peab inimene, kohanema peab ka teerimise lõpetamiseks täiesti kinni keeratakse. mets. Metsal, tuleb tunnistada, on hoopis raskem Ainult ühte asja on tarvis – tarka majandamist.  kohaneda inimtekkeliste mõjutuste kui kliima Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


4

Uudised

Valmib ligi 500 kilomeetrit metsateid

Sellisteks investeeringuteks ja regulaarseteks hooldustöödeks kulub aastas 23,3 miljonit eurot. Kõige rohkem tehakse RMK metsaparandustalituse juhataja Margus Reimanni sõnul töid Eesti metsarikkai­ mates maakondades Pärnu- ja Ida-Virumaal. „Märkimisväärsed on töömahud ka Jõgevamaal, Lääne-Virumaal, Valgamaal ja Põlvamaal, kus valmivatesse objektidesse investeeritakse maakonniti 1,3–1,8 miljonit eurot,” sõnas Reimann. Teid ja kuivendussüsteeme ei valmi tänavu vaid Hiiumaal. Valdavalt lõpevad tööd septembrisoktoobris, RMK-le pakub

Foto: KAUPO KIKKAS

RMK tellimusel ehitatakse ja uuendatakse sel aastal üle Eesti 489 kilomeetrit metsateid, kuivendussüsteeme rekonstrueeritakse 23 800 hektaril.

LIGIPÄÄS: Parem metsateede võrgustik lihtsustab metsatöid ja on oluline ka metsatulekahjude kustutamiseks, seenelistele-marjulistele ja matkajatele. Pildil kolm aastat tagasi rekonstrueeritud Kõõru metsatee Saaremaal.

teenust üle poolesaja ettevõtte. Metsateid rajatakse ja vanu metsakuivendussüsteeme rekonstrueeritakse selleks, et parandada ligipääsu metsa, lihtsustada metsatöid ning säilitada varasema kuivendusega saavu-

Premeeritud magistritöö toob välja kitsaskohad RMK premeeris 700 euroga Eesti Maaülikooli magistrant Sandra Silma, kes uuris oma lõputöös rohunditerikaste kuusikute elupaiga seisundit ja taimestikku. Magistritööst selgub, et praegu Natura 2000 võrgustikus kaitse alla võetud rohunditerikastest kuusikutest paljud ei kvalifitseeru tegelikult selle liigituse alla ning juba kaitse alla võetud alasid oleks vaja senisest oluliselt paremini uurida. RMK juhatuse liikme Tiit

Timbergi sõnul on preemia saanud Sandra Silma töö väga aktuaalsel teemal, põhjalik ja andis juurde uusi teadmisi. „Uute alade kaitse alla võtmise asemel tuleks juba kaitse all olevaid alasid paremini inventeerida ning viia vastavusse metsa tegelik olukord ja selle kajastumine andmebaasides,” sõnas Timberg. „Näiteks selgus magistritöö käigus läbi viidud välitöödest, et vaadeldud aladel oli kaitsealuseid liike lausa kolm korda rohkem kui andmebaasides kirjas.”

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

tatud puidu lisajuurdekasv ja parem kvaliteet. Teadlaste hinnangul kasvab tänu metsakuivendusele Eestis igal aastal ligikaudu üks miljon tihu­ meetrit puitu rohkem.  (MM)

Magistritööst ilmneb, et paljud praegu kaitse alla võetud rohunditerikkad kuusikud ei kvalifitseeru selle elupaigatüübi alla, sagedaseim põhjus selleks oli ala kasvukohatüüp, mis kehtivast klassifikaatorist lähtuvalt ei iseloomusta rohunditerikkaid kuusikuid. Tiit Timbergi sõnul viitab see vajadusele korrigeerida rahvuslikke klassifikaatoreid ning leida juba olemas­ olevate kaitsealade seast üles rohunditerikkad kuusikud, mis sisuliselt sellesse kategooriasse kuuluvad ja kaitset vajavad. Magistritööd juhendasid Henn Korjus ja Teele Paluots. RMK on parimat maaülikooli magistritööd premeerinud juba 15 aastat.  (MM)


Uudised

58 RMK metsnik-metsakorraldajat ja looduskaitsespetsialisti läbisid koolituse, mis andis neile vajalikud teadmised ja oskused vääriselupaikade äratundmiseks looduses. Kokku töötab selle pädevusega inimesi RMK-s nüüd 93. Vääriselupaiga inventeerijate kümnepäevane koolitus koosnes kevadisest, suvisest ja sügisesest

õppetsüklist, mille käigus õpiti peamiselt välitöödel tundma vääriselupaikade struktuuri ja indikaatorliike. RMK hoole all olevast riigimetsast moodustab rangelt kaitstav mets 18,4%, majanduspiirangutega mets 20,7% ning majandatav mets 60,9%. Vääriselupaigad liigi­ tuvad rangelt kaitstava metsa alla. Vääriselupaigaks loetakse kuni seitsme hektari suurust

Foto: ANTS ANIMÄGI

RMK sai juurde 58 vääris­ elupaikade asjatundjat

5

MIS SAMMAL ON?: Koolitus oli praktiline, suurem osa toimus metsas.

ala, kus suure tõenäosusega võib esineda ohustatud, ohu­ alteid või haruldasi liike. RMK hoole all olevas metsas on hetkel 14 600 hektarit vääriselupaikasid, uusi alasid on seni lisandunud igal aastal.  (MM)

Armastuse skulptuur kattub lukkudega Suvel Keila-Joa pargis avatud Mati Karmini skulptuur „Kaks südant” on hästi omaks võetud ning oma igavese armastuse kinnita­ miseks on sinna kolme kuu jooksul tabaluku kinnitanud üle 120 paari.

elus hoida ja sildadelt eemal­ datud lukkudele uus väärikas koht leida, telliti skulptor Mati Karminilt avangardlik metallvarrastest skulptuur põimunud südametega. „Küllap väljendab jõgi elu voolavust, liikumist ja ühiselt

„Esimese kolme kuu põhjal võib arvata, et skulptuur on hästi vastu võetud ja traditsioon sildadelt jõesaarele edukalt üle kandunud,” hindas olukorda RMK loodushoiuosakonna Tallinna piirkonna juhataja Kristjan Maasalu. „Päevas on Keila-Joa pargis käinud keskmiselt vähemalt üks paar ning meeldiva uudisena ei ole peale skulptuuri avamist keegi rippsildadele enam lukke kinnitanud.” Varem kinnitasid noorpaarid oma pulmapäeval tabalukke Keila-Joa pargi sildade külge, kuid see rikkus sildade konstruktsioone ning vanad lukud tuli renoveerimistööde käigus eemaldada. Et kaunist traditsiooni

KIBE!: Skulptor Mati Karmin rõõmustab – töö on läinud asja ette, vastabiellunud Aljona ja Artjom on oma armastuse kindlalt lukku pannud.

Foto: ERNEST BONDARENKO

kinnitatud lukk selle kohal armunute lootust, et kaunis tunne kestab igavesti,” sõnas Mati Karmin skulptuuri avamisel, kui sellele kinnitasid oma luku nii sel päeval abiellunud noorpaar kui ka viiendat pulma-aastapäeva tähistanud paar.  (MM)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


6

Uudised

Suve hakul anti Luua metsanduskoolis välja Eesti saja tuhandes kutsetunnistus, selle sai Võrumaa harvesterioperaator Aare Aasa. Aare on Luua metsanduskooli vilistlane, läbinud töökoha­ põhise õppe ja töötab praegu riigimetsas. Iseõppijana alustanud mees töötas esmalt välja­ vedajal, hiljem läks aga üle langetustraktorile ehk harves­ terile. Luua metsanduskooli õppima tuli ta tööandja, RMK lepingupartneri – FIE Aare Kanniku soovitusel. „Algul arvasin, et ega midagi eriti õppida polegi, töökogemust oli ikka aastaid. Aga koolis sai selgeks, et midagi juurde õppida on alati,” rääkis Aasa.

Metsandustöötajatele, sealhulgas harvesterioperaatoritele, on kutse andjaks Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) ning Luua metsanduskool. Alates aastast 2006 on liit välja andnud kokku 1822 kutsetunnistust, neist 284 harvesteri- ja forvarderioperaatoritele. Lisaks metsamasinate operaatorite kutsele omistab EMPL kutset saematerjalide tootjatele ja töötlejatele, arboristidele, raie­töölistele, metsuritele ja metsandusspetsialistidele, kelle ametile on loodud kutsestandard. Kutsestandardite koostamist ja kutseeksamite korraldamist koordineerib Eestis SA Kutsekoda.  (MM)

Foto: RANDO KALL

Raielangil anti kätte tähtis tunnistus

SAJA TUHANDES: Ümmarguse numbriga kutsetunnistuse saanud Aare Aasal on metsatöökogemust juba 21 aastat.

Uued võimalused metsandusõppes Alanud õppeaasta tõi kaasa uued erialad maaülikoolis ja Luua metsanduskoolis. Eesti maaülikoolis saab nüüd omandada puidutöötlemise tehnoloogia rakenduskõrgharidust, nelja-aastane õpe toimub koostöös Võrumaa kutseharidus­ keskusega. Üliõpilased saavad teadmised ja oskused nii puidu esmaseks töötlemiseks, projekteerimiseks ja disaini­ miseks kui ka puittoodete lõppviimistlemiseks. Luua metsanduskool pakub sellest aastast metsandusspetsialisti õpet, mis on kõige kõrgema astme kutseharidus. Eriala lõpetajad saavad töötada näiteks tehnikute, metsakorraldajate,

praakerite, logistikute, metsakasvatuse või metsaparanduse spetsialistidena. Kooli esindaja Toomas Kelt rõhutas eriala praktilisust ja lisas, et kool avas mittestatsionaarse rühma, sest tegemist on jätkuõppega, mistõttu ei pea töötavad ini­mesed iga päev koolis käima. Esmakordselt avati Luua metsanduskoolis ka puittaimede hindaja ehk meisterarboristi õpe. Maaülikool on Eesti ainus metsanduslikku kõrgharidust pakkuv kool: bakalaureuse­ õppes saab õppida metsandust, rakenduskõrgharidusõppes puidutöötlemise tehnoloogiat ja magistritasemel metsa­ majandust ja -tööstust. Luua metsanduskoolis on

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

erialad nii põhi- kui ka kesk­ hariduse baasil, nii statsionaarses kui ka sessioonõppes. Peale metsandusspetsialisti ja puit­ taimede hindaja eriala saab seal omandada metsamajanduse ehk metsuri eriala, õppida metsakasvatust, metsamasinate juhtimist ja arboristi ametit. Metsandusharidust jagatakse ka Pärnumaal, sealse kutsehariduskeskuse Voltveti koolituskeskuses õpivad põhikooli lõpetanud noored arboristideks või metsuriteks, ilma põhiharidusenõudeta saab Tihemetsas õppida metsakasvatust. Põhihariduse baasil õpetatakse metsakasvatust ka Hiiumaa ametikoolis.  (MM)


Uudised

7

Arboristid otsivad aasta puud Arboristide Koda ootab ettepanekuid, millisest puust võiks saada Eesti inimeste aasta puu 2015. Võidupuu esindaks meid järgmisel Euroopa puu valimisel, sel aastal võitis selle tiitli Orissaare staadioni tamm.

Et Eesti edulugu jätkata ja inimestele erinevates piirkondades olevaid puid tutvustada, tuleks huvitava puu lugu, fotod ja koordinaadid saata hiljemalt 5. novembriks meiliaadressile info@arboristidekoda.ee. Nomineerida võivad kõik: eraisikud, firmad, omavalitsused.

Euroopa aasta puu mõte on juhtida tähelepanu huvitavatele puudele kui olulisele looduslikule ja kultuurilisele rikkusele. Erinevalt teistest võistlustest ei ole Euroopa aasta puu puhul oluline ilu, suurus ega vanus, vaid lugu ja seotus inimestega ja kohaliku kogukonnaga.  (MM)

Hiidruuporid pälvivad rahvusvahelist tähelepanu

Ootamatut kooslust on kohapeal vaatamas käinud sadu inimesi ning see on saanud rohkelt kajastust välismeedias. Lisaks hinnatud disaini- ja arhitektuurikanalitele ning meelelahutusplatvormidele on Eesti metsadesse paigutatud kõlakodasid kajastanud suured rahvusvahelised päevalehed, telekanalid ja uudisteportaalid. Kõlakojad sündisid Eesti Kunstiakadeemia sisearhitektuuri üliõpilaste esimese kursuse ja RMK ühistööna, kui tudengid püüdsid mõtestada metsa­ raamatukogu mõistet. Valminud ideekavandite seast valiti välja Birgit Õiguse töö „RUUP”, mille ehitasid augustis Tallinnas EKA töökojas valmis üheksa tudengit. Seejärel transporditi kolm hiiglaslikku ruuporit rekkaga nende päriskoju,

Foto: HENNO LUTS

Võrumaal RMK Pähni looduskeskuse lähedal metsalagendikul avati 18. septembril kolmest hiidruuporist koosnev puidust installatsioon, millega saab võimendunult kuulata looduse helisid.

KÕLAB HÄSTI: Avamisel pakiti kolmest paberisse mähitud kõlakojast välja kolm meest – ühes istus ja luges raamatut Valdur Mikita, kahes ruuporis peitsid end ansambel Puuluup muusikud, kes kohe metsaaluse kenasti kõlama panid.

Võrumaale Pähni kanti. „Eesti märgiks on nii meie metsade helirikkus kui ka vaikus,” kommenteeris ette­ võtmisse kaasatud kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. „Ruuporites olles saab kuulata mõlemat, see on koht, kus lehitseda looduse raamatut ja kuulata ja lugeda metsa läbi helide,” lisas Mikita. RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo sõnul pakuvad kõlakojad looduses seiklejale peavarju ning vähe-

nõudlik matkaline võib neis ka öö mööda saata. „Asukoht RMK Pähni looduskeskuse läheduses võimaldab unikaalseid kõla­ kodasid kasutada põneva väli­ õppeklassina, samuti sobivad need väiksemate kultuurisündmuste läbiviimiseks,” sõnas ta. Tudengeid juhendasid arhitektuuribüroo b210 arhitektid Aet Ader, Karin Tõugu, Kadri Klementi ja Mari Hunt ning uuskasutusmööblit loova Derelict Furniture’i disainerid Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.  (MM)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


8

Uudised

Tulekul puitarhitektuuri konverents 25.–26. novembril toimub Nordea kontserdimajas üheksas puitarhitektuuri konverents „Puit – homse elukeskkonna võti”. „Puit on ainus tõsiseltvõetav taastuv ehitusmaterjal, mille kasutamine keskkonnasäästlikkuse tõttu aina kasvab. Eestil kui metsarikkal riigil on siinkohal võimalus kohalikku ressurssi oluliselt väärindada ja selles valdkonnas maailmas tuntust koguda,” sõnas

konverentsi tutvustuseks Henrik Välja, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) puidukasutuse edendamise teemajuht. „Juba täna on Eesti puitmajade ekspordilt Euroopas esirinnas, mis on kaasa tõmbamas ka arhitektuuri ja inseneeria arengut. Sellest hoolimata on valdkonna spetsialistidest endiselt puudus ja puitehituse osakaal Eesti ehitusturul madalam kui teistes metsa­rikastes riikides.” Konverentsil esinevad

tipparhitektid ja -insenerid nii Eestist, mujalt Euroopast kui ka Ameerika Ühendriikidest, tutvustades silmapaistvat puit­ arhitektuuri ning jagades kogemusi puitehituse tuleohutusest, akustikast ja innovatsioonist. Konverents on mõeldud nii arhitektidele, inseneridele, ehitus- ja kinnisvarasektori inimestele kui ka kõikidele puitehituse huvilistele. Konverentsil kuulutatakse välja ka aasta puitehitise konkursi võitjad. 

Urmas oli harukordselt heaks sillaks ning tõlgiks metsameeste ja infotehnoloogia arendajate/programmeerijate vahel.

Urmas Koljat 24.04.1975 –10.07.2015

3124. See number oli paljudel RMK tööta­jatel peas või kiirvaliku all. See oli Urmas Koljati, RMK tõelise raudvara telefoni­number. Enam see ei vasta, sest Urmas lahkus meie seast 10. juulil. Metsanduse IT-spetsialist Urmas Koljat jõudis metsanduses töötada 18 aastat. Alustanud abimetsaülemana Tudulinnas ja Sondas, liikus ta peagi metsamajanduse infosüsteemide peale. Tema loodud on kümme aastat töötanud MIS, millest tulenes ka Urmase hüüdnimi „MISi issi”. Urmase kindla hoole all olid tööjuhtide AXA töölauad LTL, PTL, PET. Urmast meenutavad lähimad kolleegid.

Urmas ei läinud kunagi närvi või vihaseks, kuigi ta sai igapäevaselt palju ärritunud kõnesid ning lahmivaid e-kirju. Pigem võttis ta asja huumoriga. Lõppude lõpuks olid ja on RMK IT-teenused väga heal tasemel ja seda suuresti tänu Urmase innovaatilisele lähenemisele ning oskusele koguda erinevate inimeste head mõttekillud järjekordseks IT-edulooks. Urmast iseloomustas pühendumus tööle. Polnud harvad juhud, kui meilivahetus käis veel peale keskööd, rääkimata nädalavahetusest. Urmasele meeldis ehitada, peale tööasjade arutlesime tihti ehituse teemadel. Ehitusega sisustas ta oma vaba aja. Ka puhkusele minnes oli juttu, et kodus Roelas on vaja asju ümber tegema hakata. Vaikne, töökas ja järjekindel suure südamega abivalmis mees. Urmas oli alati valmis meie haavu siduma, kahjuks jäid tema enda haavad sidumata.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Erametsa uudised

UUDISEID ERAMETSAST

9

Uues rubriigis tutvustavad oma uudiseid Eesti erametsaomanikud

29. augustil kuulutati Baruto puhkemajas toimuval metsamajandajate kokkutulekul välja 2015. aasta parim metsamajandaja, austava tiitli sai Tõnu Mändla Valgamaalt. Konkursil anti lisaks välja seitse eriauhinda: tublimale metsakultuuri kandjale (Tiit Linnamägi), püsimetsa majandajale (Andres Sõnajalg), metsa mineviku vaatlejale ja tulevikuplaneerijale (Andres Tõnisson), teede-ehitajale (Ilmar Ait), maaparandajale (OÜ Rimmukas), metsauuendajale (OÜ Eremka) ja tublimatele kaasomanikele (Lea Türnpu, Ain Einberg, Kaalu Kirme).

Teist aastat uut nime kandev metsamajandajate konkurss on järg 20 aastat toimunud talumetsamajandajate konkursile ja seda korraldab metsaomanike esindusorganisatsioon Eesti Erametsaliit. Konkursi nime­ vahetuse tingis soov tunnustada lisaks talumetsamajandajatele ka vastutustundlikke ettevõtteid. Tunnustatud metsaomanikke iseloomustab erametsaliidu hinnangul tulevikku vaatav tegutsemine, lisaks on konkursil osalenud metsaomanikud aktiivsed ühistute liikmed. Tänavu oli žürii rõõmuks näha palju investeeringuid taristusse – teedesse ja kraavidesse, mis annab

Fotod: KRISTEL ARUKASK

Parimaks metsamajandajaks valiti Tõnu Mändla

PARIM: Tõnu Mändla Valgamaalt.

kinnitust, et Eestimaa erametsanduses on suund pikaajalisele ja läbimõeldud majandamisele. 

ILUS: Parima metsamajandaja tehtud harvendusraie.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


10

Erametsa uudised

Doktoritöö metsaomanike ühistegevusest Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudis sel suvel doktorikraadi kaitsnud Priit Põllumäe uuris oma väitekirjas „Eesti erametsaomanike koostöö analüüs”, millised on metsaomanike ühistegevuse suunamise senised nõrkused ja tugevused. Põllumäe hinnangul on Eesti riik võrreldes paljude teiste Ida-Euroopa riikidega ühistegevuse olulisust rõhutanud ja soodustab seda ka mitmesuguste toetusmeetmetega. Selleta ei

oleks metsanduslik ühistegevus meil nii tublisti arenenud. Siiski on praegu vaid väike osa (6–8%) omanikest metsaühistute liikmed. Metsaomanike passiivse tegutsemise põhjustena toob Põllumäe välja, et Eesti mets on erakätesse läinud alles viimase veerandsaja aasta jooksul, mistõttu suur hulk maaomanikke ei ole metsandusküsimustega piisavalt kursis või puudub neil konkreetse metsaga isiklik seos. Põllumäe sõnul on nii metsaomanike

koostööl kui ka regulatsioonidel praegu eelkõige majanduslik sisu, kuid metsaomanike eesmärgid ja väärtushinnangud on tegelikkuses märksa mitmekesisemad ning lisaks ka ajas muutuvad. Kuna sellega on erametsanduse riiklikul suunamisel vähe arvestatud, on metsapoliitikas seatud eesmärke keeruline saavutada. Metsaühistud ja ka riik on seetõttu väljakutse ees, kuidas ühistegevust enam laiendada ning killustatud eraomandi nõrkused tugevusteks pöörata. 

Metsaühistud ühise kaubamärgi alla Tekst: Toomas Kelt, Keskühistu Eramets kommunikatsioonispetsialist Septembri algul esitleti metsaühistute uut ühist kaubamärki METSAÜHISTU, mida saavad edaspidi kasutada kõik Eestis tegutsevad metsaühistud, mis vastavad kokku lepitud kvaliteedistandarditele.

„Idee, et Eestis tegutsevad metsaühistud võiksid kasutada ühist kaubamärki ja brändi, on tekkinud juba aastate eest. Siiski ei ole ideed senini veel ellu rakendama asutud,” rääkis kaubamärgi rakendamise projekti juht Priit Põllumäe. Ta lisas, et vajadust ühise kaubamärgi järele tundsid eelkõige metsaühistud ise. Ühel varasemal Keskühistu Eramets liikmete nõupidamisel otsustati,

et ühise kaubamärgi väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks tuleb ise initsiatiiv haarata. Nii telliski Keskühistu Eramets rahvusvaheliselt tootedisaini- ja brändinguettevõttelt Brand Manual OÜ metsaühistute ühise visuaalse identiteedi ning selle rakenduspaketi. Vooremaa Metsaühistu tegevjuht Harry Pütsepp sõnas, et ühist kaubamärki on metsaühistutele väga vaja. „Kaks aastat oleme me nii-öelda köögilaua taga endale reklaami välja mõelnud. Nii visiitkaardid, blanketid, Facebooki lehekülg – kõik tuli endal mõelda. Siis mõtlesimegi, et aitab küll, sellega peaksid tegelema vastava ala spetsialistid, meie tugevus on metsaga tegelemine. Ühine kaubamärk vabastab ühistu reklaamitööst. Lisaks on väga hea, kui kõigil ühistutel on samasugused

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

kvaliteetsed teenused. Nii saab metsaomanik nii Vooremaal kui ükskõik kus mujal olla kindel, et metsaühistu on tema usaldusväärne partner,” rääkis Pütsepp. Priit Põllumäe lisas, et ühis­ brändi kasutuselevõtuks tuleb veel palju tööd ära teha. „Oleme alustanud brändiga liitumisest huvitatud metsaühistutega tööd kaubamärgi kasutuselevõtu tingimuste ja kasutamise reeglistiku osas. Seda reeglistikku praegu veel olemas ei ole, oma panuse saavad anda kõik asjast huvitatud metsaühistud,” lisas Põllumäe. Ühise kaubamärgi kasutuselevõtt hakkab olema avatud kõigile ühiselt kehtestatud kriteeriumitele vastavatele metsaühistutele. 


Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire

Peateemad

11

Rubriik „Peateemad” avab RMK ja kogu metsandussektori aktuaalseid teemasid. Avaldame kommentaare, tutvustame RMK kliente ja partnereid ning Eesti metsale olulisi persoone.

Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Jüri Pere

„Meil käib ajaarvamine enne ja pärast tormi,” muhelevad Ain Saapar ja Erkki Etverk, kõneledes 14 aasta tagusest juuli­ tormist. Endla järvest alustanud ja alles Aidu karjääris raugenud torm murdis oma teel kõige rohkem puid Kirde-Eestis: Tudus, Paasveres ja Oandul.

PIKALI: Looduskaitsealasid koristada ei lubatud ja nüüd on need täitunud peamiselt halli lepa, toominga- ja pihlakavõsaga.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


14 AASTAT TAGASI: Niisugune nägi pärast tormi välja Paasvere kõige ilusam männitukk.

14 AASTAT HILJEM: Noored männid kasvavad, keskel võrdluseks jäetud tormis murdunud puu.

Foto: RASMUS JURKATAM

Mehed – Ain oli ametis Tudu ning Erkki Paasvere metsaülemana – märgivad, et torm oli metsameestele tubliks õppetunniks, mis andis tagantjärele hulganisti tarkust. Muuhulgas näiteks seda, et murdunud puust palki lõigates tuli seda teha kolm meetrit murdekohast kõrgemalt, sest madalamalt lõigatud palk mõranes saekaatris. Ümber lükatud sai arusaam, et suured lagedad alad uuenevad kehvasti. Kõikjal, kus lubati tormimurdu koristada ja metsa uuendada, kasvavad nüüd ilusad noorendikud. Kumbki tolle aja metsaülematest mäletab saatuslikku 16. juulit aastal 2001 omal moel. Ain puhkas perega Peipsi ääres ning hakkas tumedaks tõmbunud taevakaare eest kodu poole sõitma. Sattus aga hoopis tormimöllu sisse ning jõudis langenud puudele vaatamata kuidagi Tudusse välja. Seal vedeles juba kõikjal murdunud puid, purunenud katuseid ja kasvuhooneid ning elektri- ja telefoniposte. Paasveres viibinud Erkki aga, märgates lähenevat äikest, otsustas metsamineku asemel sõita Ussimäele tööpäeva jätkama. Seal sai mees kõne ärevil metskonna naistelt, kes teadsid metsaülemat metsas viibivat ning neilt kuulis ta, et suur vaher oli kukkunud just selle koha peale, kus ta enne ärasõitu autot parkis.

Foto: JÜRI PERE

Peateemad Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire

Foto: RASMUS JURKATAM

12

JUTTU JÄTKUB: Erkki Etverkil (vasakul) ja Ain Saaparil (paremal) jagub tormijutte küll ja veel. Silver Sellik (keskel) on see mees, kes seisab hea uuendatud alade hooldamise eest.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Kogu jõud kirdesse

Peateemad

13 Foto: RASMUS JURKATAM

Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire

Täpsem arusaam sellest, mida torm metsas korda on saatnud, tekkis järgmisel päeval, kui Ain koos teiste ametimeestega tulevalvelennukiga tormiala vaatlema sõitis. Kolm päeva hiljem tehti uus lend, millele tuli ka Erkki kaasa ning mehed kandsid filmile püütud info pärast kaardile. „Et üldse oleks võimalik tööd organiseerida, vajasime kahjustustest ülevaadet,” selgitab Ain, täpsustades, et juba siis käis tormimurru koristamine täie hooga ning lennult oli näha puiduvirnasidki. Hiljem tehti aerofotode abil metsakorraldus­ keskuses ka ametlikud tormialade kaardid. SELGITUSEKS: Kuna inimestes tekkis küsimus – Raietööd mujal riigimetsas pandi seisma ning miks murtud puid ometi ära ei koristata – paigaldas kõik jõud, nende hulgas 30 alltöövõtjate harves- keskkonnateenistus vastavate selgitustega infostendi. teri, sõitsid tormis kahjustada saanud riigimetsa lõikama. Masinraie osakaal hakkas Eesti metsatoominga- ja pihlakavõsaga ning kui üritada landes sestsaadik kiiresti tõusma, kuna mõisteti, gile kõndima minna, peab hoolega jalge ette vaakuivõrd jõudsam on masinraie käsisaega töötatama, et mitte maaslebavatele tüvedele komistada. misest. Muidugi ei saadud ka käsisaemeesteta Üks niisugune koht, kus koristamata ja uuenehakkama, neid töötas tormialadel ligi 400. nud lank asuvad kõrvuti ja pakuvad teineteisest Ain ja Erkki muhelevad, et RMK koosolekutel kardinaalselt erinevad vaatepilti, asub Tudu alesaidki ainult nemad kahekesi ja Oandu metsaviku külje all. Ain meenutab, et Suigu kaitsealal ülem Raul Orgla raietöödest aru anda, sest teised lükkas tuul külili kaks kvartalit 120–130-aastast metskonnad ei lõiganud ju sisuliselt midagi. kuusikut – hea materjal, mille võinuks päästa, Ain Saapar meenutab, et Tudu kuid kõik tuli maha mädanema metskond oli esimene RMK-s, jätta. See, mis tormis püsti jäi, Tormi laastamistööd kus lõigati aastas 100 000 on nüüdseks enamjaolt samuti likvideeriti kolm aastat. ümber kukkunud. Kuna kohalitihumeetrit – kõik tormist tingituna. „Muidu oli aastane maht kes elanikes ja lausa bussidega 30 000–40 000 tihumeetrit,” võrdleb ta. Kõige kohale sõitnud nn tormituristides tekitas selline kiirem oli murdunud okaspuude koristamisega, asi nõutust ja küsimusi – miks puid ometi ära et puit hapuks ei läheks. Lehtpuulangid ja tormi- ei koristata – tehti metsaservale vaateplatvorm ning keskkonnateenistus paigaldas vastavate heide jäid esialgu ootele ning tööde järjekord selgitustega infostendi. saigi vastavalt sätitud. Kokku kestis tormi Samalaadne lugu on pajatada ka Erkkil – laastamistöö likvideerimine ligi kolm aastat. Paasvere metskonnas ei lubatud koristada „Kui see aeg läbi sai, polnud meil praktilisel põlismetsa nimekirjas (aga vaigutusjälgedega) midagi lõigata,” nendib Ain. männikut. „Külamehed rääkisid, et Paasvere metsaülem on täitsa hull, ei korista mände ära,” Kõike ei tohtinud koristada kõneleb Erkki. Selle kohta, kui palju RMK Kui nüüd aastal 2015 endise Tudu ja Paasvere korraliku puidu koristamata jätmisega kahju sai, metskonna mail ringi sõita, viitab kunagisele koostas ta lausa eraldi Exceli tabeli. Kolm aastat tormile kaks asjaolu. Esiteks see, et seal kasvab hiljem võeti murdunud mets põlismetsa nime­ suurtel aladel niivõrd palju noort metsa, mida kirjast maha ja siis sai puidu ära koristada, metsamajandamiskava järgi majandades ei saaks paraku kõlbas see siis üksnes kütteks. ühes kohas ja lähestikku sellises mahus olla. Pärast tormi andis RMK metskondadele teede Teiseks annavad kunagisest tormist aimu loodus- korrastamiseks, ehitamiseks ja metsakuiven­ kaitsealad, millelt tormimurdu koristada ei luba- duseks kohe raha – masinad sõitsid teed kohevaks tud. Need on täitunud peamiselt halli lepa, ning lagedatel aladel tekkinuks kuivenduseta Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Peateemad Suur torm nihutas võimete ja teadmiste piire Foto: RASMUS JURKATAM

14

KÕRVUTI: Vasakul on kuusega uuendatud tormimurruala, kuhu kask on looduslikult juurde tulnud. Paremal asuval looduskaitsealal, mida uuendada ei lubatud, kasvavad haavad ja teised lehtpuud.

suur soostumise oht. Niipea kui võimalik alustati ka uuendustöödega, mida tuli samuti suures mahus teha. Oli isegi sajahektariline lank, millel töötas korraga paarkümmend istutajat. Kirde-Eesti regiooni metsakasvataja Silver Sellik ütleb, et kõik istutused ja külvid on ilusad, neile on tehtud üks või kaks valgustusraiet ning peagi saab noorendikud metsaks üle kanda. Murtud männikusse – mis oli Paasveres kõige ilusam männitukk – lasi Erkki mõned murdunud ja erineva kõrgusega männid mälestuseks tormist ja metsauuenemise võrdluseks püsti jätta. Nüüd on need murdunud tüved noorte mändidega peaaegu ühekõrgused. Puud, millest tormi jõud üle ei käinud, jäeti raietööde käigus kasvama, kuid see osutus veaks, sest hiljem murdusid need ikkagi. Saatuse nöögina tuli sinnakanti torm taas puid murdma nii sama aasta sügisel kui ka järgmise aasta juulis. Tormi tekitatud kaos pani metsameeste turjale suure koormuse. Polnud siis ju veel niisuguseid IT-põhiseid lahendusi nagu praegu. Metsnikud näiteks olid ööpäev läbi metsas ja andsid puidukoormaid vedajatele üle. Kuna korraga tekkis laoplatsidele väga palju puitu, tuli seda ka varguste ära hoid­ miseks valvata, nii et tööd jätkus sõna otseses mõttes 24/7. 

TORMID RIIGIMETSAS 2001. aasta juulitormis sai kahjustada täielikult 3324 ja osaliselt 3015 hektarit riigi tulundusmetsa. Lamandus või murdus hinnanguliselt 970 000 tihumeetrit metsa. Kolmveerand kahjustustest koondus KirdeEestisse RMK Tudu, Paasvere ja Oandu metskonda. Uus maru murdis metsa 2001. aasta 15.–16. novembril. Kõige rohkem said kannatada taas Kirde-Eesti metsad, kus suvised haavad veel lahti, samuti Jõgeva- ja Järvamaa. Kokku vajas seisukorrajärgset raiet u 33 000 tihumeetrit metsa. 4.–5. juulil 2002 raputas Eesti metsi järjekordne torm. Enim sai kahju mets Halliku metskonnas, teised suuremad kannatajad olid Alatskivi, Vara, Kastre, Paasvere, Avinurme, Märjamaa, Vardi, Laiksaare ja Orajõe metskond. RMK hallatavates metsades kahjustas maru u 4530 hektarit, pikali kukkus 266 000 tihumeetrit metsa. 2005. aasta jaanuaritorm (7.–9.) tekitas suurimat kahju Pärnu- ja Viljandimaal, kuid ka Valga, Tartu, Võru ja Jõgeva maakonnas. RMK majandatavas riigimetsas hinnati kahjustatud metsade pindalaks 15 988 hektarit ja mahuks ligi 554 000 tihumeetrit. 2010. ründas torm taas Eestimaad, suurema hoobi andis see Lääne-Virumaale. Tormis sai viga 2200 hektarit majandatavat metsa mahuga u 165 000 tihumeetrit. Allikas: Ulvar Kaubi

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Peateemad

15

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Arno Mikkor, Kristiina Hanga

Vabariigi valitsus kinnitas augusti lõpus keskpolügoonile ohuala, mis hakkab olema neil päevil, mil polügoonil toimuvad suuremat sorti õppused, tavainimesele suletud. Ala sulgemistest, mis matkajate liikumist takistavad, on aegsasti plaanis teada anda ka loodusegakoos.ee leheküljel.

Lahinglaskmised liikumise pealt Ohuala on tarvis, et arendada kaitseväe soomusmanöövervõimet – tuleva aasta lõpust on Hollandist Eestisse saabumas 44 jalaväe soomus­ masinat CV9035. Kaitsevägi sooviks Klaseni ütlust mööda ideaalsete väljaõppetingimuste loomiseks veelgi suuremaid alasid – laiendatud ohuala on optimaalne miinimum, et tugevdatud soomusjalaväe pataljoniga lahinglaskmisi teha. Optimaalse lahenduseni jõudmisel on sõjalise väljaõppe arvelt tehtud hulganisti kompromisse, näiteks jäeti ohualadest välja Kõrvemaa suusarajad. „Soomukitest pole kasu, kui võimas ja kallis varustus seisab kusagil laos, vaid sellega peab

90 PÄEVAKS KINNI: Keskpolügooni laiendatud ohualasse jääb ka Eesti omanäolisim loodusrada, mis kulgeb läbi Jussi nõmme. Kui keskpolügoonil toimub suuremat sorti õppus, siis rada läbida ei tohi.

Foto: KRISTIINA HANGA

Põhja-Kõrvemaal käima harjunud inimeste jaoks tähendab see, et 90 päeval aastast ei saa teatud piirkonnas, sealjuures näiteks Jussi ja Paukjärve loodusrajal liikuda. Ohuala asetseb polügoonist eelkõige lääne ja ida suunas ning haarab tüki ka RMK pikast matkateest, mistõttu on plaanis maha märkida alternatiivne rada, et matkalised ei peaks oma rännakul toppama jääma. Kaitseministeeriumi infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõuniku Heddy Klaseni andmetel polügoonist välja jäävatel ohualadel sõjalist väljaõpet läbi viima ei hakata – nn lahingutegevus käib endiselt polügoonil. Ohuala on tarvis, et tagada õppuste turvalisus, sest teoreetiliselt võib laskemoon väljapoole polügooni piire sattuda. „Ohuala ei lähe RMK puhkealana kasutusest välja ning üritame jätkuvalt pakkuda võimalikult head looduses liikumise võimalust,” ütleb RMK loodushoiu osakonna juhataja Marge Rammo.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


16

Peateemad Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Aluskaart: MAA-AMET

Fotod: ARNO MIKKOR

VAADE TULEJUHTIMISTORNIST: Keskpolügooni sihtmärgiala on ainuke koht Eestis, kus saab lasta kõigist Eesti kaitseväe kasutuses olevatest relvadest. Siin saavad oma töö teha suurtükid, lennukid, tankitõrje, miinipildujad, raskekuulipildujad. Kui soomukid Eestisse saabuvad, siis ka nemad. Soomukitest tulistamiseks oligi vaja ohuala laiendada.

UUS: Kevadel valminud lasketiir keskpolügoonil. Laskmiste ohutuse tagab taamal olev vall, mis on täidetud liiva ja saepuruga ning mis püüab kuulid endasse.

HAARAB TÜKI: Laiendatud ohuala piiresse jäävad Jussi ja Paukjärve loodusrada ning Liiapeksi-Aegviidu matkarada (osaliselt), Jussi telkimisala, Koersilla parkla ning jupp RMK pikast matkateest.

saama harjutada,” selgitab kaitseväe peastaabi väljaõppeosakonna major Arti Levandi, miks keskpolügoon kaitseväele kitsaks jääb. Samuti on tema sõnul piisavate võimalustega harjutusalade olemasolu vajalik liitlasüksuste kohaloleku tagamiseks, siia harjutama tulevate üksuste eesmärgiks on korralik väljaõpe. Praegustes oludes, mil relvade ohuala jääb polügooni piiresse, saaks tulistada vaid seisvast soomukist, korraga kuni kolmest masinast. „Ohuala laiendamine võimaldab kaheteistkümnel soomukil korraga liikumise pealt lahinglaskmisi teha, kasutades erinevaid sihtmärke,” täpsustab Heddy Klasen.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Peateemad

17

Fotod: ARNO MIKKOR

Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

PUUSSE: Sihtmärgialal kasvav puu, mis on lahinglaskmiste käigus tabamuse saanud.

90 päeva oktoobri ja juuni vahel

Lisaks ohualale moodustas valitsus tänavu suvel ka Soodla harjutusvälja – kui keskpolügoon on suuremate lahinglaskmiste ajal kinni, saavad ülejäänud üksused seal harjutada. Alasid valides analüüsis kaitsevägi Arti Levandi sõnul kogu Eesti territooriumi. „Ainus koht, kuhu on võimalik luua selline harjutusala, mis mahutaks uute ja võimsamate relvade ohuala, on endise Nõukogude Liidu polügooni territoorium,” kinnitab ta. Aastatel 1957–1992 kuulus keskpolügoon Aegviidu polügooni koosseisu, Soodla veehoidla lõunakallas oli aga kasutusel tankodroomina.

Arti Levandi ütlust mööda plaanib kaitsevägi ohuala sulgemistega väljaõpet korraldada aegadel, mil see kohalikke elanikke ja looduses liikujaid võimalikult vähe häiriks. „Väldime tegevusi nädalavahetusel ja suvisel puhkuste perioodil,” täpsustab ta. „90-päevane sulgemisaeg jaotuks eelkõige oktoobri ja juuni vahelisele ajale. Proovime luua hajutusalade kasutamisse rutiinsed graafikud, et kohalikud teaksid sellega arvestada.” Levandi rõhutab, et planeeritud laiendusega ei kaasne suuremahulist ja pikaajalist maa-alade sulgemist. „Ohualad suletakse ainult konkreetsete laskmiste ajaks ja seda võidakse vastavalt harjutustele ja kasutatavale relvastusele teha ka tsoonidena, nii et korraga ei pea sulgema kogu ohuala.” Ka praegu ei ole keskpolügoon tavainimesele täiesti suletud territoorium – kui harjutusi ei ole käimas, võib sealt näiteks läbi sõita või seenelemarjule minna. Kogu polügoon või osa sellest on tavainimestele liikumiseks suletud õppuste ajal.

Tähistatud ja valvatud

EKSKURSIOON: Kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelevalve ohvitser Heigo Leht tutvustas Metsamehele keskpolügooni.

Kogemata kombel ohtlikule alale sattuda ei ole praktiliselt võimalik, sest polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ja infotahvlitega. Levandi ütleb, et samamoodi saavad tähistatud ka Soodla harjutusväli ja keskpolügooni ohuala. Õppuste ajal heisatakse harjutusväljade lipu­ mastidesse punased lipud ning vajadusel piiratakse sissepääs harjutusväljale. Selleks suletakse kaitseväe harjutusalade arendus- ja järelevalve ohvitseri Heigo Lehe sõnul käidavates kohtades tee tõkkepuuga ning paigutatakse mehitatud Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


18

Peateemad Kaitsevägi võttis oma kasutusse tubli tüki riigimetsa

Planeeringud ja ehitusprojektid Kohalikke elanikke puudutab harjutusvälja rajamine ja ohuala laiendamine eelkõige seeläbi, et nende elu muutub rahutumaks – laskmised ja liiklusmüra on paratamatult ümbruskonnas kosta. Paar talu jääb Soodla harjutusala piirilt 500 meetri kaugusele, kahe kilomeetri raadiuses elab umbes 400 inimest. Keskpolügooni ohualasse jääb kaks püsielanikega kinnistut, millest üks on Leppoja turismitalu. Heddy Klaseni ütlust mööda on nii harjutusväljal kui ka ohualal eramaid, mis pole elamumaad. „Kui Soodla harjutusväljade maade puhul peab kaitseministeerium eelkõige läbirääkimisi maade ostmiseks vastavalt turuhinnale, siis ohualadesse jäävatel aladel on võimaluseks ka kasutusõiguse seadmine 90 päevaks aastas,” ütleb Klasen. Teisisõnu tähendab see, et neil päevil, mil ohuala on suletud, omanik oma valdustes viibida ei või.

SULETUD: Alad, kuhu minna ei tohi, on tähistatud. Siin on tõkkepuu ja hoiatava sildiga takistatud pääs keskpolügooni sihtmärgialale.

Fotod: ARNO MIKKOR

valve. Sissesõiduteede kollast värvi infotahvlitel on kirjas, mis harjutusväljal toimub ning vastutava isiku telefoninumber. „Piirkonna inimesi teavitatakse väljaõppe läbiviimisest võimalikult aegsasti infotahvlite kaudu, ka erinevates meediakanalites ja veebilehtedel,” kirjeldab Levandi, kuidas harjutusväljadel toimuvast avalikkusele teada antakse. Kaitseväe kõikide harjutusalade kasutusinfot saab vaadata ka aadressil harjutusvali.mil.ee. Lisaks on kaitseväel plaanis välja töötada ka mobiiltelefonipõhiseid teavitussüsteeme. KOGEMATA EI SATU: Polügooni piir on tähistatud postide, tõkkepuude ja infotahvlitega.

Soodla harjutusväljale ei ole nõuniku kinnitusel kavas rajada püsivaid hooneid või muid rajatisi, eelkõige on plaanis sinna püstitada sihtmärgid laskmiste jaoks ning kohendada või rajada uusi pinnasteid manööverharjutuste tarbeks. Uusi manööverkoridore ja sihtmärgialasid on ette näha ka keskpolügoonile. „Selleks tehakse kas planeeringud või ehitusprojektid ja hinnatakse kavandatud tegevuste keskkonnamõju,” ütleb Klasen. Soodla arendamiseks algatatakse esimene riigi eriplaneering – see on planeeringuliik, millega alates selle aasta juulist otsustatakse riiklikes või isegi rahvusvahelistes huvides olevate suurobjektide rajamise üle. Õppuste tarvis esialges valmisolekus peab Soodla olema hiljemalt 2017. aasta alguseks, mil esimesed lahing­ masinad on Eestisse jõudnud.  Soodla harjutusväli asub Harjumaal, Soodla jõe ja veehoidla ümbruses. Harjutusvälja pindala on umbes 5865 hektarit. Keskpolügooni ohuala hõlmab metsaalasid Harjumaal ja Lääne-Virumaal. Läänes kattuvad laskmiste ohualad Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealaga ja idas Ohepalu looduskaitsealaga. Polügooniga külgnevate ohualade pindala kokku on u 10 000 hektarit. Harjutusväljasid (valitsejaks on kaitseministeerium) majandab ja majandamist finantseerib RMK. Soodla harjutusväljale jääb Harjumaa metsaülema Andrus Kevvai andmetel u 1500 hektarit majandatavat riigimetsa. Keskpolügooni ohualas on u 500 hektarit majandatavat riigimetsa, sh 90 hektarit Lääne-Virumaalt.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed

Peateemad

19

Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed Tekst: Katre Ratassepp Fotod ja illustratsioon: RMK, Aleksei Turovski

Mattias Turovski: „Homo lohacus jobuensis kuulub inimlaste sugukonda ja lohakaliste perekonda. Lohakalisi on zooloogilistes kroonikates tähel­ datud juba alates 18. sajandist, ent suurem enamus selle perekonna liikidest on tänaseks kas välja surnud või segunenud teiste inimlastega. Kui lohakaliste perekonda võib iseloomustada üldiselt nende hajameelse ja ühiskondlikult ebaleva hoiaku poolest, hakkab jobuensis ehk harilik prügistaja lisaks silma oma sügava ignorantsiga ühiskondlike normide ja loodusest

hoolimise suhtes. Füsioloogiliselt on see liik peaaegu eristamatu teistest lohakalistest, ainsaks kindlaks liigitunnuseks on keskmisest enam arenenud asjade-pagasnikust-välja-loopimise lihased. Tänini ei ole päris selge, kuidas harilik prügistaja lohakaliste perekonnas välja arenes, juhtivad hüpoteesid viitavad aga asjaolule, et see võis toimuda segunemise teel nüüdseks välja surnud Homo lohacus tainapeacus’ega. Pesapaigaks valib harilik prügistaja reeglina ilusa metsaaluse või -lagendiku, mille siis

Illustratsioon: ALEKSEI TUROVSKI

Kolm kuud prügikaameraid riigimetsas on kahe prahistaja jaoks lõppenud rahatrahvi ning metsa alla sokutatud prügi ärakoristamisega. Mitmed kahtlased tegelased on jäänud pildile äratundmist raskendaval viisil. Nende piltide silmitsemisest sündis keskkonnaeetik Mattias Turovski abiga uue inimliigi kirjeldus – Homo lohacus jobuensis ehk harilik prügistaja.

LOHAKALINE: Oma pidurdamatu prügistamisega teeb Homo lohacus jobuensis kahju loodusele ja kinnistutele.

hämmastava kiirusega isiklikuks prügilaks transformeerib. Harilik prügistaja poegib aastaringselt, paaritumisrituaalid keerlevad auto rataste ringiajamise ning kohvitopside aknast välja viskamise ümber. Söögiks valib ta reeglina just plastikusse mässitud toiduartiklid.”

Foto: RMK

Kaamerad pidevas liikumises

HOIATUS: Kaameratest metsas annavad teada sildid, pildid prügistajatest saadetakse uurimiseks Keskkonnainspektsiooni.

Esimesed valvekaamerad pani RMK riigimetsa üles juuli alguses. Suve lõpuks oli kaks inimest tänu neile juba kinni püütud ning kaamerad end õigustanud. „Seega ostame kaameraid juurde ning saame valvata rohkemaid alasid korraga,” kinnitas RMK

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Peateemad Prügikaameratesse jäävad Homo lohacus jobuensis’ed

metsakasvatuse peaspetsialist Toomas Väät. Valvekaamerate täpset arvu ja asukohta ei ava­ likustata, ent kaameraid tõstetakse pidevalt ümber 140 metsaala vahel üle Eesti. Alad, kuhu valvekaamerad paigutatakse, valitakse välja lähtuvalt sellest, kuhu varem isetekkelisi prügilaid on tekkinud. Aladele on paigaldatud ka kaameratest teavitavad sildid, mis mõistagi ei asu täpselt konkreetse kaamera kõrval. Sel aastal on RMK oma aladelt koristanud ligi 400 tonni prahti ja selleks on kulunud 103 000 eurot. „See on umbes 23 rongivagunitäit prügi – valdavalt olmejäätmed, aga ka autorehvid, ehitusjäätmed, loodusele ohtlik eterniit,” loetles Toomas Väät. Tänu valvekaameratele on tänaseks Keskkonnainspektsiooni jõudnud kaks juhtumit. Mõlemal juhul sõitis harilik prügistaja oma saagiga kaamerapilti ja auto eriliste tundemärkide järgi oli võimalik selle omanik tuvastada.

MÄRKA JA TEATA

Illustratsioon: ALEKSEI TUROVSKI

20

Kui peaksite kohtama harilikke prügis­tajaid metsa alla prügihunnikuid tekitamas, võib neist ja nende autodest (et number oleks näha) teha pilti ja edastada see info Keskkonna­ inspektsioonile telefonil 1313 või e-posti aadressil 1313@112.ee. Lisada tuleks märkida, kus ja millal juhtum aset leidis, samuti on vajalikud teataja kontaktandmed.

Paaril korral on kaamerapilti jäänud isik nii, et teda pole võimalik tuvastada ning ühel juhul jättis prügistaja, olles avas­tanud valvekaamera, RMK-le vabanduskirja (vt kõrval). Vastavalt jäätmeseadusele saab eraisikust prügi metsa alla viijat praegu karistada kuni 1200-eurose rahatrahviga. Juriidilisest isikust prügistaja puhul on trahvisumma kuni 3200 eurot. 

VAJALIK RANGE LIITUMISKOHUSTUS

MIS ON ÄRATEGEMISEST KASU OLNUD?

Peeter Eek, Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhtaja: „Prügistamise üks kõige olulisemaid põhjuseid on paljude majapidamiste väljajätmine olmejäätmete veosüsteemist. Statistikaameti hinnangul oli 2012. aastal väljaspool kogumissüsteemi 5% elanikkonnast, mis tähendab ligikaudu 65 000 elanikku. Sellele lisanduvad veel suvekodud. Kui inimestel oleks olemas liitumine jäätmete kogumissüsteemiga, siis poleks vajadust otsida prügile muud kohta. Liitumise tagamine veossüsteemiga on kohalike omavalitsuste ülesanne, kes aga ei ole selles küsimuses sageli piisavalt ranged. Kahjuks saab praegu väita, et suurem paindlikkus kogumise tingimustes ja veosagedustes soodustab sageli ka prügistamist.”

Meelika Hirmo, „Teeme ära!” maailmakoristuse avalike suhete juht: „2008. aastal koristasid Eesti inimesed viie tunniga loodusest ära 10 000 tonni prügi. Tuhanded eestimaalased said erilise kogemuse, et neist sõltub midagi. „Teeme ära!” on nüüd paljudes riikides Eesti tuntuim bränd. „Teeme ära!” maailmakoristuse tegevustes on praeguseks kaasa löönud 13,5 miljonit usinat kätepaari. Mitmed meie võrgustiku riigid on hakanud juurutama prügivaba ühiskonna (inglise keeles Zero Waste) mudelit. See tähendab, et riigi eluolu korraldatakse nii, et prügi peaaegu ei tekigi ning kõike käsitletakse ressursina. „Teeme ära!” Sloveenia eestvedamisel saab Ljubljanast õige pea maailma esimene Zero Waste pealinn. Selline arenguhüpe sai seal alguse just „Teeme ära!” koristusaktsioonist.”

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Kommentaar

Peateemad

21

KOMMENTAAR

Poollooduslike koosluste hooldusrendile andmist võiks lihtsustada Riigikontroll avaldas kevadel auditi riigi tegevuse kohta pool­ looduslike koosluste säilimisel. Audit oli ootuspäraselt kriitiline ja tõi peamiste valukohtadena välja vastutuse hajumise riiklike organisatsioonide vahel, alusandmete puudulikkuse, taastamis- ja hooldustööde kvaliteedi järelevalve nõrkuse ja toetusskeemide puudulikkuse nii rahalise mahu kui ka üldiste tingimuste poolest. Mainitud probleemid on kindlasti tõsised ja vajavad kiireid lahendusi, et riiklike strateegiadokumentide poolt seatud eesmärke täita. Olgu siinkohal meelde tuletatud, et kui auditi andmeil oli meil 2013. aastal hooldatud ca 25 000 hektarit kooslusi, siis pelgalt nelja aastaga peaks see tõusma 45 000 hektarini. RMK poolt vaadatuna jäi aruannet lugedes peamise asjana silma, et Riigikontrollil ei olnud meile ühtegi soovitust, kuidas võiksime poolloodus­ like koosluste väljarentimist, meie poolt tehtavaid taastamistöid ja seiret muuta. Ainsa soovitusena võis käsitleda ettepanekut, et alasid, mida ei õnnestu välja rentida, võiks RMK ise hooldada (teeme seda praegu tulenevalt suurest avalikust huvist vaid Pirita jõe ürgoru maastikukaitsealal). Sellest

hoolimata peame meiegi mõtlema, kuidas oma tegevust efektiivsemaks muuta ja läbipaistvana hoida, et riigimaadel asuvatest poollooduslikest kooslustest võimalikult suur osa jõuaks hooldusesse ning omaks võimalikult kõrget looduskaitselist väärtust. RMK-l on täna poollooduslike koosluste hooldamiseks maarendilepinguid kokku 27 556,9 ha, millest poollooduslikud elupaigad moodustavad keskkonnaregistri järgi 20 670,6 ha. Potentsiaalseid renditavaid alasid on veel ca 15 952 ha – see on maa, millele pole seni leitud rentnikku (9837 ha) ning reformimata riigimaal asuvad poollooduslikud kooslused (6115 ha), mis alles tulevad RMK koosseisu. Auditi tegemise hetkel oli meie rendikonkursside õnnestumise määr ca 90%.

Kaupo Kohv RMK looduskaitseosakonna kaitsekorraldusspetsialist

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


22

Peateemad Kommentaar

RMK poolt rendile antud ja potentsiaalselt rendile antavad poollooduslike koosluste alad. Poolloodusliku koosluse (PLK) elupaigatüüp Rannaniidud

Veidi saab seda parandada, aga kõikide alade väljarentimine ei ole tõenäoline, sest osale aladele (nt väikesaartel, kitsad ribad jõgede ääres vms) puudub ligipääs või pole sealkandis inimasustust ning sellest tulenevalt tõuseb tööde hind ebamõistlikult kõrgeks. Olime auditi koostamise ajal ja oleme ka praegu seisukohal, et niikaua kuni erasektori poolt on tugev nõudlus poollooduslike kooslustega maade kasutusse võtmiseks, on meie esmane ülesanne pakkuda ettevõtjatele välja võimalikult palju sobilikke alasid. Lisaks peame tagama neil aladel hooldamiseks vajaliku infrastruktuuri ja aitama kaasa alade esmasele taastamisele. Kasutusse antud PLK (ha)

Kasutusse Reformimata andmata riigimaal olev PLK (ha) PLK (ha)

4267,9

629,8

3571,7

2,7

609,8

10,8

Kadastikud

373,4

123,8

136,4

Kuivad niidud lubjarikkal mullal Kuivad niidud lubjarikkal mullal Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

186,7

4,5

25,4

435,2

161,2

144,6

728,9

354,8

142,5

2090,8

456,1

406,2

Sinihelmikakooslused

400,5

322,1

82,7

Niiskuslembesed kõrgrohustud

436,5

316,5

73,0

8996,7

3485,6

516,9

325,8

244,7

184,4

Kuivad nõmmed

Lood (alvarid)

Lamminiidud Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud Puisniidud Liigirikkad madalsood Puiskarjamaad KOKKU

450,6

851,2

80,5

1441,7

2030,2

589,9

533,2

246,3

150,3

20 670,6

9836,6

6115,3

Poollooduslikeks koosluseks ehk pärandkoosluseks nime­ tatakse loodusliku elustikuga kooslusi, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Lisaks esteetilisele väärtusele Eesti kultuuris ja maastikupildis etendavad poollooduslikud kooslused väga olulist osa loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Tiina ja Tõnu Talvi „Poollooduslikud kooslused”

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Kuidas siis ikkagi parandada alade väljarentimist? Eelkõige saab oluliselt parandada rendile antavate alade väljavalimist. Kuigi riigikontroll on seisukohal, et alade rentimine peaks lähtuma kaitsekorralduskavadest, on alade hooldusesse võtmine tegelikkuses alati lähtunud peaaegu ainult ettevõtjate huvist ja hooldusvõimalustest. Looduskaitse korraldajatel jääb üle siinkohal vaid loota, et luues hooldajatele vajaliku infrastruktuuri, abistades neid koosluste taastamisel ja esitades seejuures mõistlikke ning arusaadavaid nõudeid, tõuseb hooldatavate koosluste pindala eesmärgi lähedale ja kindlasti saab hõlmatud enamik hetkel prioriteetsematest aladest. Praeguse korra järgi teeb alade väljarentimise ettepanekud ja vaatab üle tingimused, mis me alade hooldamiseks lepingus kehtestame, Kesk­ konnaamet. Praktikas läheb aga umbes samapalju maid rentimisse ka RMK spetsialistide ettepanekul, mis siis jooksvalt Keskkonnaametiga koos­ kõlastatakse. See kõik on muutnud renditavate alade eelvaliku suhteliselt juhuslikuks ja erinevate spetsialistide tööd dubleerivaks. Oleme arvamusel, et maade kasutusse andmiseks on mõistlik luua infotehnoloogiline lahendus, kust võimalikud hooldajad näevad riigimaal asuvaid poollooduslikke kooslusi ja neil kehtivaid lepinguid. Nad saaksid end identifitseerides teada anda oma potentsiaalsest huvist konkreetse maatüki vastu. Seejärel saaks RMK spetsialist juba ala üle vaadata ja otsustada, kas seda on mõistlik rentida ja millistes piirides ning tingimustel võiks seda teha. See võimaldaks olemasolevatel hooldajatel senisest palju paremini aru saada, kui suur on nende potentsiaal oma tegevust riigimaade abil piirkonnas laiendada. Uutel tegijatel võimaldaks see aga paremini oma tegevust planeerida. Oleme asunud tegema ettevalmistusi sellise IT-lahenduse loomiseks RMK-s. 


Partner

Peateemad

23

PARTNER

Järva Teed ehitab metsateid, aga ajab vajadusel ka kraavid kinni Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam

„Kui need tööd siin valmis saavad, anname ala metsistele ekspluateerida,” märgib AS-i Järva Teed projektijuht Tiit Poopuu Öördi rabas Soomaal, kus on parajasti käimas metsise elupaiga vee­ režiimi taastamine.

TEE-EHITAJAD RABAS: OÜ Järva Teed on koostöös RMK-ga veerežiimi taastamistöid teinud nii mitmeski rabas. Projektijuht Tiit Poopuu seisab Kuresoosse viival purdel – siin tegi ettevõte oma esimese raba taastava töö. Ka see purre on tööde käigus rajatud.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Peateemad Partner

Ettevõte puhastas määratud ala võsast, sulges voolu kunagistes kuivenduskraavides ning ehitas tammid, suunamaks vett kuivendusest mõjutatud rabasse. Sarnase sisuga looduskaitsetööd RMK-le on tee-ehitusele ja -hooldusele spetsialiseerunud firmale väljakutset pakkuvaks vahelduseks olnud juba mitu aastat. Suuremalt jaolt ehitab Järva Teed RMK-le siiski metsateid ja rekonstrueerib maaparandussüsteeme, viimast vastupidiselt eelkirjeldatule hoopis metsa kuivemaks muutmise eesmärgil. „Sel aastal oleme RMK-le lõpetanud juba kuus objekti,” räägib Poopuu. Hiljuti lõpetati Öördiga sarnane looduskaitsetöö – kraavide sulgemine, tõkketammide ehitamine – turbakaevandmisega rikutud Viru raba freesturbaväljal. Sellist tööd koos raadamisega tegi ettevõte kolm aastat tagasi ka Rannu raba jääksoo taastamiseks. Lisaks veerežiimi muutvatele töödele külvas Järva Teed kaks aastat tagasi Viru raba jääksoos

Fotod: RASMUS JURKATAM

24

TEISTMOODI: Tiit Poopuu tunnistab, et tööde iseloom – muuta mets mitte kuivemaks, vaid märjemaks, pani imestama küll.

neljale hektarile turbasambla osi – lõikas mujalt rabast sammalt ja paigutas need freesturbaväljale laiali. Külvid kaeti kuivamise vältimiseks põhuga. Esimese raba taastava tööga tegi Järva Teed algust kolm aastat tagasi Soomaal Kuresoo kaguosas, kus esmalt tuli kraavitatud alal raiuda. „Kõvad hektarid metsa võtsime maha, ukerdasime teedeehitaja jaoks päris keerulistes tingimustes,” kirjeldab Poopuu ja lisab, et õnneks pidas talvel külma ning seetõttu sai materjali probleemideta ka välja vedada. Seejärel järgnes tammide ehitus, ehitusmaterjaliks sealtsamast mahavõetud puit ja pinnasest ammutatud turvas. „Puidust tammide ehitus on käsitöö, tugevate meeste mängumaa – puit veetakse peamiselt ihurammuga kohapeale,” märgib Poopuu. Turbast paisusid ehitatakse ekskavaatori kaasabil. Kõiki töid soos ettevõte oma tehnika varal muidugi ära ei tee ning vajadusel on masinaid renditud välismaaltki. „Ka turba­väljade valdajate tehnika on abiks olnud,” märgib Poopuu, kust tee-ehitaja rabas vajaminevaid masinaid hangib.

Puhas juhus

KURESOOS: Juba on näha, mida muutunud niiskus­ režiim teeb. Liigne vesi on alusmetsa kuused hukutanud. Rabamaastiku taastamine aga ongi eesmärgiks.

Kuidas aga satub üks tee-ehituse ja -hooldega tegelev firma üldse rabasid taastama? Poopuu sõnul on see puhas juhus – sel hetkel, kui Kuresoo taastamistööd riigihankesse tulid, oli ettevõttel piisavalt maaparandustööde kogemust, et hankel osaleda. Tööd selles vallas alustas ettevõte RMK maaparandussüsteemide puhastamisega. „Esimene hooldushange oli Järvamaal, seega meie lähedal,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Partner

Peateemad

25

Foto: RASMUS JURKATAM

mõtlesime – oleme noored mehed, väge täis, kordades vähem,” kinnitab projektijuht. Kuigi proovime,” kõneleb Poopuu, kuidas Järva Teede ettevõte seda, kuidas nende tehtu loodusele koostöö RMK-ga alguse sai. Nii sai tehtud veel mõjub, ei hinda – selleks on teised inimesed – mitu maaparandussüsteemide hooldustööd ja on Kuresoos hästi näha, mida muutunud vee­ maaparandustööde hankel osalemiseks vajalikku režiim teinud on. Metsa alla voolanud vesi on referentsi kogutud ning nelja aasta pärast ehitas hukutanud näiteks alusmetsa noored kuused – ettevõte Eesti suurimat maaparandussüsteemi eesmärgiks aga ongi rabamaastiku taastamine. rekonstrueerimisobjekti – Lepikvälja Laeva lähedal. Hea kool Päris esimene tee-ehituse objekt RMK-le oli Suuremate töödena väljaspool metsa hooldab Järva Teede jaoks Aegviidu-Rehessaare-Krani Järva Teed kodumaakonna riigimaanteid, samuti tee uuendus ja nagu tee-ehituses ikka, kuulus ehitab näiteks maateeameti tellimusel teid kõiksinna juurde ka kraavide ja truupide rekonstjal Eestis. Üks suuremaid käesolevaid töid, ja rueerimine. Tehtud tööde varal jagus ettevõttel see kestab kolmandat aastat, on olnud kaitseväe julgust osaleda ka raba taastamise hankes. keskpolügooni arendamine: raadamised, teed Küsimusele, kas sellelaadne tööpakkumine – (sh täiesti uus rasketehnika jaoks mõeldud tee teha tegelikult ju senisest vastupidist, muuta Tapalt keskpolügoonile), sildade ehitus. maastikku mitte kuivemaks, vaid hoopis uuesti „Võimas värk!” kommenteerib märjaks – pani tee-ehitajaid (Pilti keskpolügooni ka imestama, vastab Poopuu: Metsas ehitamise eeliseks Poopuu. teest saab näha Metsamehe „Oi, ja kuidas veel!” on loodus ja linnulaul. polügooni laiendamisest Projektijuhi sõnul tundus kõneleva artikli juures.) tööde iseloom eriskummaline, aga töö on olnud väga huvitav. Pealegi hea vahel- Nii RMK kui ka kaitseväe tööd tuleb teha hästi keerulistes tingimustes ning neil objektidel dus tee-ehitusele, mis valdavalt toimub asulas saadud kogemused on teineteist hästi toetanud. keset liiklust. „Metsas ehitamise eeliseks on „Oleme saanud hea kooli,” tõdeb Tiit Poopuu. loodus ja linnulaul. Igapäevast närvilisust on

VEEVOOL KINNI: Metsise elupaiga veerežiimi taastamine Öördi rabas. Kraavid suletakse pinnasest kooritud kihiga.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


26

Peateemad Partner

TEHTUD: Ajapikku muutub maastik siin nüüd märjemaks.

Fotod: RASMUS JURKATAM

Kaitseministeeriumi tellimus ongi ettevõtte jaoks senitehtuist mastaapseim. Nüüd ootab Järva Teed Tallinna-Tartu maantee kaherealiseks ehitamist, et sellesse oma panus anda. Eksivad need, kes arvavad, et talv on tee-ehi­ tajale vaiksem periood. „Talv on intensiivsem, sest siis tuleb meil metsas ehitatava tee materjal metsa tuua,” selgitab Poopuu. „Kui talve ära ei kasuta, oled suvel hapus olukorras.” Koostööd RMK-ga hindab Järva Teede projektijuht heaks ega pea töödele esitatavaid nõudmisi ülemäärasteks. „RMK-ga kui tööde tellijaga ei ole tööde kvaliteedi osas kunagi konflikti tekkinud,” kinnitab ta. 

ALUSEKS: Nagu igasugune maaparandus, nii tehakse ka raba taastamistööd projekti järgi.

RABADE TAASTAMINE Kaupo Kohv, RMK looduskaitseosakonna kaitsekorraldusspetsialist: Sel aastal peaks lõppema raba taastamistööd Muraka looduskaitsealal u 1400 hektaril ning kraavide sulgemised Soomaa rahvuspargis metsise uuringualadel rohkem kui 200 hektaril. Sel aastal alustati taastamistöödega ka Endla looduskaitsealal, järgmise aasta alguses algavad tööd Soomaa rahvuspargi soodes, kus taastamisalad moodustavad vastavalt 690 ja 1400 hektarit. Kuna mõlemal alal on kavandatud sekundaarsetes metsades suhteliselt ulatuslikke raied veetaseme tõstmise toetamiseks, võib prognoosida, et objektide lõpetamine võib võtta kaks kuni neli aastat. Endla looduskaitsealal on kavandatud erineva intensiivsusega taastamisraieid u 330 hektaril, Soomaa rahvuspargis 450 hektaril. Tänavu on sõlmitud lepingud taastamistööde kavandamiseks rohkem kui 3000 hektaril, mis hõlmab järgmisi soid: Sangla soo – Alam-Pedja LKA (Tartumaa) Sookuninga soo – Sookuninga LKA (Pärnumaa) Tolkuse ja Maasika soo – Luitemaa LKA (Pärnumaa) Maarjapeakse soo – Luitemaa LKA (Pärnumaa) Rubina soo – Rubina LKA (Valga- ja Viljandimaa) Kukka soo – Kukka MKA (Hiiumaa)

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Persoon

Peateemad

27

PERSOON

Leili Mihkelson talletab metsaelu veebipäevikusse

Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Leili Mihkelson

Foto: RASMUS JURKATAM

„Kui vähegi võimalik, käin iga päev metsas,” ütleb Leili Mihkelson (72). Sellest, mida ta metsas teeb, näeb ja nähtust arvab, saab juba kaheksandat aastat lugeda Maalehe veebis ilmuvast blogist „Leili metsalood”. Metsamees sai Leiliga lähemalt tuttavaks.

HINNALINE PAIK: Metsaomanikuks sai Leili siis, kui talle omandireformiga tagastati kodutalu maad. Esiisade kodukohta peab naine väga oluliseks.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Peateemad Persoon Foto: RASMUS JURKATAM

28

AINULT HOOLDAB: Rahalise kasu saamiseks Leili oma metsi praegu ei raiu, küll aga hooldamise eesmärgil.

Blogi pidama hakkas Leili tollase Maalehe veebi- käivate poegade toetamiseks oli hädasti raha tarvis. „Kohe alustasin ka istutamist ja need toimetaja Kai Simsoni tellimusel. Kirjutisteks noorendikud on juba suured,” märgib Leili. ainest leida ei ole tema kinnitusel sugugi keeru Metsa istutas ta aastatel 1999–2012 igal kevadel line, sest mets ise pakub igasuguseid olukordi. ja seda suuresti talgute korras. Sealjuures on ta Olgu selleks mõni metsas kohatud loom või kuuski kasvama pannud ka kunagistele põldudele, lind, ülestähendamist vääriv taim või olukord. Metsaomanikuks sai Leili paarkümmend aastat mis kasvatasid leppi ja olid tagastamise aegu juba tagasi, kui talle omandireformiga tagastati kodu- metsamaana kirjas. Metsakultuuri on Leili ise hooldanud – esimese võsasae soetalu maad. Kodumetsale lisaks tas ta sajandivahetuse aegu, kuid õnnestus vabade maade erastamisel Talvel lõikab ta noorendike hooldust on ta siiski kolm kinnistut juurde osta, praegu on Leilil Vändra lähistel 90 hektarit lepikust võsasaega lasknud teenustööna teha, sest tervis endale küttepuitu. ei luba pikalt võsalõikajaga askelmetsa. Metsandust ta õppinud ei dada. Enam-vähem igal talvel ole, nii et tarkust metsas talitada on lõikab ta lepikust oma maja­pidamise tarvis küttetulnud hankida omal käel. „Palju olen käinud puitu ning suurema tööna pärast viimast lage- ja õppepäevadel ja püüdnud praktikute tegemisi harvendusraiet on ka tormimurdu koristanud. jälgida. Hoian ka RMK metsakasvatusel silma peal,” räägib Leili.

Kooliraha kodumetsast Rahalise kasu saamiseks naine oma metsi praegu ei raiu, küll aga hooldamise eesmärgil. „Viimane raie, natuke lagedat ja harvendust, mille eest ka raha sain, jääb krooniaja lõppu,” nendib ta. Algusaastatel raius ta metsa agaramalt, sest ülikoolis

Nostalgia vanade metsade järele Muuhulgas on Leili võtnud sihiks kasvatada ühest oma kuusemetsast tõeline vana kuusik, selline pime ja tumerohelise samblavaibaga võiseenemets, millist ta sealsamas oma lapseeas mäletab kasvavat. „See kuusik on minu lapsepõlvemälestuste taastamine,” viitab Leili käega kõnealustele,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


aastat nelikümmend ja pluss vanuses puudele. Omal ajal ehitas kolhoos farmihooneid ja raius vana kuusiku palkideks, kuid õnneks sirguvad seal ka järeltuleva põlvena taas kuused. Üks kohalik mees on naise tellimisel kuusikut kujundava raiega ka algust teinud. „Polnud kannatust oodata, mil alusmetsa väiksed puud ise suurte all kõdunevad ja mullaks saavad,” kirjutab Leili kuusikurajamisest ka oma veebipäevikus. Vanade metsade ja nende hoidmise teema on naisele väga hingelähedane, samavõrd valutab ta südant nende maharaiumise pärast ning neist asjust kõneleb ta nii mitmeski blogipostituses. „Vana metsa kadumise hirm on vist seotud minu vanuse ja minu ümbrusega. Olen siin elades ju kogu aeg neid näinud ja neis käinud ja ühel hetkel on kahju, kui nad on maha raiutud. Selline tunne on, et vana jääb jalgu,” arutleb Leili ja lisab, et tema arusaamad on ilmselt tänapäevaste metsameeste omadega vastuolus. „Kogu aeg on sund, et küps mets tuleb maha võtta. Saan sellest mõistusega aru, aga tunded on midagi muud. Kui mets on terve, las ta siis kasvab.”

Mitte üksnes puit

Foto: LEILI MIHKELSON

Leili tõdeb, et mida aeg edasi, seda enam on ta saanud kogeda metsa tõelist väärtust. „See ei ole ainult puit, veel vähem metsast saadav raha. Mets on puhas õhk ja elukeskkond, mis ei teki üleöö, vaid kujuneb välja aastakümnete, koguni sajandite vältel. Temast ilma jääda võime küll üleöö. Mets

Peateemad

29

Foto: RASMUS JURKATAM

Persoon

TULEVANE VÕISEENEMETS: Leili kavatseb ühest oma kuusikust kasvatada tõelise vana kuusiku, sellise pimeda ja rohelise samblavaibaga, nagu ta lapsepõlvest mäletab. Üks kohalik mees on kuusikut kujundava raiega ka algust teinud.

on rahu toov, vaimu kosutav, hinge hariv ja meeli parandav paik, mis inimest, kes teda mõistab, kunagi alt ei vea. Omakasupüüdlik inimene võib metsa suhtes ülekohtune olla,” mõtiskleb ta. Leili on kord pooleldi naljatamisi öelnud metsameestele, kes riigimetsas raiusid ja teda üha seal ringi liikumas kohtasid, et on metsavalvur, sest tal pole sugugi ükskõik, mis on juba juhtunud või juhtub tema koduküla metsadega. Ta avaldab blogis kahjutunnet, kui mõni saja-aastane mets maha võetakse ning ei karda olla kriitiline riigimetsa majandaja aadressil. Näiteks, kui metsasiht on mülkaks sõidetud. Samas jagub tal RMK jaoks ka kiidusõnu – riigimets on põlvest põlve majandatud, istutatud ja hooldatud, mida Leili sõnul ei saa tõdeda kõigi erametsade kohta. „Erametsad on jäetud looduse meelevalda,” ei lepi Leili metsamajandajana hooletusega. „Liiga palju näen suurfirmasid, kes teevad raie ära ja nii jääbki. Süda lihtsalt tilgub verd.”

Uhke kaitsealuse metsa üle

LEITUD: Esimese kotkapesa avastamisel oma metsas hakkas Leili kotkaste vastu tõsist huvi tundma. Selle pildi tegi Leili oma kodukülas septembri keskel.

Leili üks vähestest erametsaomanikest, kes räägib rahulolevalt sellest, et tal on ka looduskaitsealust metsa. Tekitavad ju piirangud enamikus majandamisest huvitatud omanikest pigem nurinat. Tema ei saa majandada 15% oma metsamaast, kus asub kolm vääriselupaika ja kaks väike-konnakotka pesaterritooriumi. Esimese pesa avastamisel 2000. aastate alguses hakkas Leili kotkaste vastu tõsist huvi tundma. „Avastasin ümbruskonnas veel mitmeid pesi,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


30

Peateemad Persoon

Foto: RASMUS JURKATAM

uurisin raamatuid, istusin tundide kaupa metsa ääres põlluserval, binokkel käes ja jälgisin linde,” meenutab ta. Viimased kümme aastat on ta

SILM PEAL: Leili on kord pooleldi naljatamisi öelnud, et on metsavalvur, sest tal pole sugugi ükskõik, mis on juba juhtunud või juhtub tema koduküla metsadega.

LEILI METSALOOD blog.maaleht.ee/leilimetsalood 25. august 2008

Hooldasin täna kuusekultuure. See töö nõuab kannatlikkust ja pidevat tähelepanu ning väsitab tublisti. Ühtki taime ma seekord õnneks ei vigastanud. Kõige suurem vaenlane on kastik, mis märjana muutub raskeks ja lamandub, mattes väiksemad kuusekesed enda alla. Eelmisel sügisel tehtud hooldustööst on tublisti kasu ja lepavõsa on juba palju vähem. Küll aga tuleb vanadest põllukraavidest pajuvõsa igal aastal uuesti niita. Tema sunnik ei väsi inimesega võitlemast ja jääb kindlasti peale. Ja hea kah, sest kust põdrad ja kopradki peaksid toitu saama, kui pajuvõsa enam poleks. Minu mure on mõned aastad kuuskede eest hoolt kanda ja kui ladvad juba rohust ja muust võsast kõrgemad on, küll siis tulevad ise toime. 26. aprill 2010

Iga päevaga läheb metsaelu põnevamaks. Selliseid avastusi, nagu täna tegin, ei juhtu just iga päev. Natuke on häbi ka, et varem ei teadnud. Olen ju kogu aeg kiidelnud, et tunnen oma metsas iga puud, aga võta näpust… Metsas on ka muid üllatusi. /…/ Olin varem kuulnud, et kraavi taga metsas on suure remmelga all üks vana kaev ja läksin seda vaatama. Ilusasti kividega vooderdatud ja vajaks seest puhastamist. Veidi eemal, lookas ja sassis toomingate vahelt paistis mingi kivihunnik. Läksin

jälginud kõigi omakandi kotkapaaride kevadist saabumist ja pesitsusedukust. Metsas ringkäiku tehes – „selle lahmaka murdis torm, siia tahan vahtriku kujundada” – näitab Leili meile kohta, mis tähistatud sildiga „Siin kasvas karukask”. Juurde pajatab loo, millest sündis tuntud laul „Vändra metsas Pärnumaal”. Nimelt kõmmutas üks tema esiisa, Kobra talu peremees Jüri kase otsast surnuks suure isakaru, kes oli tulnud sinna lähedusse maetud hobust hauast välja kraapima. „Laskemoonaks olid purustatud pajakillud, püssil tuli suitsu eest ja takka, aga karu sai surma,” pajatab Leili suust suhu liikunud legendi, mida talle räägiti juba lapseeas. Karu liha jagati kohalike vahel ära, naha aga ostis mõisnik ning selle raha eest toodi Pärnust talusse uus sälg. Lisaks sündis ka laul, mida osatakse laulda tänapäevalgi.  vaatama ja sain aru, et maa­kividest laotud kelder see küll ei ole olnud. Ümmargune ja keldri jaoks liiga väike. Pigem lubjapõletusahi. Nüüd tuleb pärandkultuuri konsulentidelt tarka nõu küsida. 2. aprill 2015

Vihmasel ja porisel kolmapäeval nägin metsas, et inimene on siiski valmis oma tehtud vigu parandama, näotut heaks tegema. /…/ Vihm tegi riided märjaks ja oma metsahoolduse tükilt ära tulles nägin, et ühe riigimetsa sihi otsas seisab auto. Nagu mul kombeks – vaja uurida mis toimub. Piki porist pinnaseteed kulgesid metsa poole laiade roomikute jäljed. See pidi ekskavaator olema. Kuulsin ka kolksatusi – kusagil masin töötas. Oli väike lootus, et ehk tõesti tuldi ojasid lahti päästma, ja otsustasin järele vaadata. /…/ Esimesena suundusin kõige kaugemale sihile, mida läbib kaks looduslikku oja ja kus sihiga ristuva oja vesi ei pääsenud edasi liikuma ja uputas riigimetsa noorendikku. Hiljutise lageraie käigus oli ka raiejäätmeid kukutatud otse ojja. Jõudsin kohale ja mis ma nägin! Sihi alla oli plasttruup pandud ja lageraielangil risu ojast välja tõstetud! Voh! Vaat nii oligi vaja teha. Kopp ise oli järjega kusagil teise ojaga tegelemas, kolksud kostsid. /…/ Mul on siiralt hea meel, et pärast seda, kui saatsin metskonnale kirja looduslike metsaojade sulukohtade ja läbimatute metsateede kohta, käidi vaatamas ja reageeriti. See näitab, et riigimetsas arvestatakse ka piirinaabriteks olevate eraomanike huvidega.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Üksus

RMK üle Eesti

31

Millega tegelevad meie kolleegid teises Eesti otsas? RMK on ju suur asutus ning tore oleks teada saada, millised on meist kellegi tegemised ja toimetamised. Metsamees tutvustab RMK üksuseid ja ametikohti lähemalt.

Kirde regioon: põlevkivi­ karjäärid, metsamassiivid, suurimad istutusmahud Tekst: Kristiina Hanga Fotod: Rasmus Jurkatam, Ilmar Paal

Foto: ILMAR PAAL

Kirde regioon on RMK kolmest regioonist kõige põlevkivisem. See pruuniks kullaks ristitud maavara puudutab riigimetsamajandajaid eelkõige sel moel, et kasutusse tulevatel kaevandusaladel lõikavad nemad koostöös kaevanduste omanikega metsa maha. Samuti istutab RMK tühjaks kaevatud karjäärialadele uue metsa.

METS KASVAMA: Kirde regiooni uuendab igal aastal 100–200 hektarit endisi kaevandusalasid.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


RMK üle Eesti Üksus

KESKUS: Kirde regiooni kontor Rakvere külje all Ussimäel.

Endisi kaevandusalasid Ida-Virumaal uuendab RMK igal aastal 100–200 hektarit, olenevalt sellest, kuidas kaevandaja tellib. Viimastel aastatel on uut metsa kasvama pandud peamiselt Kiviõli keemiatööstuse ja Eesti Energia kaevandusaladele. Sobivaimad puuliigid selleks on mänd ja kask – viimaseid pannakse ribana mändide vahele kasvama selleks, et vähendada põlenguohtu. Tavalise metsaistutusega karjääride taasmetsastamist võrrelda ei saa, sest läbi kaevatud pinnas on kõva ja õhuke ning kuivab kiiresti. „Istutuse edukuse protsent sõltub kevadest,” ütleb Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal ja täpsustab, et kevad peab olema sademeterohke, muidu lähevad taimed välja. Viimasel kolmel aastal on abinõuna kuivamise vastu hakatud taimede juuri hüdrogeeli sisse kastma ning seetõttu on kasvamaminek poole võrra paranenud. Poole võrra tähendab seda, et kasvama läheb umbes 70% taimedest. Aastate jooksul on selgeks saanud, et karjääridesse pole mõtet istutada potitaimi – juured lihtsalt ei hakka ümbritsevasse pinnasesse hargnema ning seetõttu lähevad sinna üheaastased seemikud. „Vinged männikud, kuigi vähekese karvased, see tähendab okslikud,” iseloomustab regiooni juht Avo Siilak taasmetsastatud kaevandusalasid.

Foto: RASMUS JURKATAM

32

Kuusikud lähevad hukka Endised põlevkivialad on Kirde eripära, kuid siiski marginaalne osa regioonist, mis haarab enda alla poole Harjumaast, mõlemad Virumaad, Järvamaa ja tüki Jõgevamaast. Metsi jagub sinna igasuguseid: suuri metsamassiive Lääne- ja Ida-Virumaal, aga ka erametsade ja põllumaaga läbipõimunud väikseid ja kuivi kasvukohatüüpe Järvamaal ja Lääne-Virumaal. Töid on suurtel aladel hea teha, ei pea arvestama näiteks erametsas toimuvate lageraietega. Paljud alad on aga looduskaitse all ja majandamine neis on kas täiesti keelatud või siis tohib raiuda teatud tingimustel, näiteks üksnes külmunud pinnasega. „Piirangu eesmärk on, et raie­ töödega pinnast ei vigastataks. Ka kuival suvel ei riku metsatööd pinnast, kuid suvel me raiuda ei või,” märgib Avo Siilak ja lisab, et õigustatuks niisugust tingimust küll pidada ei saa. Eramaadega läbi põimunud alade majandamine Järva- ja Lääne-Virumaal nõuab samuti paraja aja leidmist, sest kuigi on tegemist kuivade kasvukohatüüpidega, ei pääse metsamehed neile ligi siis, kui oleks sobivaim aeg, vaid siis, kui eramaaomanikud seda võimaldavad. Kui ikka

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


põld ees laiub ja teist juurdepääsu langile pole, tuleb raietöödega oodata, kuniks vili koristatud. Küsimusele, kui tootlikud on regiooni metsad, kostab regioonijuht, et väga hea tootlusega oleksid Järvamaa ja Lääne-Virumaa kuusikud, paraku ei saa neid aga raiuda selles vanuses, mil nad kõige väärtuslikumad on. „Raiume neid 80-aastasena, aga tulnuks raiuda siis, kui ma põhikoolis käisin,” märgib Siilak, kelle põhikooli aeg jääb 1980-ndatesse. Kui 50-aastasest kuusest saab Siilaku selgitust mööda 70% ulatuses lõigata palki ehk sortimenti, mille eest kõige kõrgemat hinda makstakse ning kasvava metsa hektari tagavara poole sajandi vanuses kuusikus on 300 tihumeetrit, siis 30 aastat hiljem annab kuusik välja vaid 40% palki ja hektari tagavara on kahanenud 230–250 tihumeetrini. Põhjuseks juuremädanik ja muud kahjustajad, kes või mis on viljakal kasvukohal selleks ajaks kuuskedele häda teinud, nii et puud mädanevad ja kuivavad. Siilak märgib, et toodud arvud on ehk meelevaldsed, kuid suurusjärgud on umbes niisugused.

Mure asulalähedaste metsadega Et Kirde regioonile kuulub pool Harjumaast, tuleb majandada ka pealinna ja selle ümbruse asulate lähedases metsas. See on metsameeste sõnul omaette muusika, sest vähimassegi raiumisse suhtutakse tõrjuvalt. „Linnainimene näeb metsas ainult n-ö valmis porgandipeenart ega taha aru saada, et sügisel porgandid koristatakse,”

RMK üle Eesti

33

Fotod: RASMUS JURKATAM

Üksus

METSAKASVATAJA: Kirde regiooni metsakasvatusjuht Ilmar Paal. Tema selja taga paistab metsaülemate park – kui Ussimäe tehti regiooni kontoriks, hakati sinna ümbrusse parki rajama. Siin kasvab juba üle 60 puuliigi.

võrdleb regiooni juht. „Linnainimene tahab, et tema lähedal kasvaks alati „valmis porgandi­ peenar”, kust porgandeid kunagi üles ei võeta.” Nii et üldjuhul, kui linna lähedale raieid planeeritakse ja neid tehakse, saabuvad metskonda ka nurisevad kõned. Ja mis seal salata, ette on tulnud ka jõulisemaid avaldusi, nagu kahe ja poole aasta tagune pikett Aegviidu lähistel Mustjõe kõrtsitalu lähedase lageraie vastu. Ometi vajavad asula­ lähedasedki metsad raiumist, sest ega risusse kasvanud mets ka metsas liikujaid rõõmsaks tee. Siilakul on pajatada ka teistlaadne lugu Piritalt, kus üks naine tuli seal temalt, metsnikult ja praakerilt uurima, mida nood kavandavad. Kuuldes siis, et metsast on plaanis välja raiuda kuivanud puud ja võsa, hakkas naine nurisema. „Siis tulevad siia sportlased ja ma ei saa enam rahulikult koeraga jalutada,” vahendab Siilak tookordset vestlust.

KIRDE REGIOON

REGIOONI JUHT: Kirde regiooni juht Avo Siilak näitab kaardil piirkonna ulatust.

Lääne- ja Ida-Virumaa, Järvamaa, pool Harjumaast ja tükk Jõgevamaast. Regiooni juht Avo Siilak, metsakasvatusjuht Ilmar Paal, logistikajuht Raul Orgla, analüütik Janek Tarto, assistent Inga Rute. Ametis 12 praakerit, 7 logistikut, 10 metsakasvatajat, 4 harvesterioperaatorit, 2 forvarderioperaatorit, 44 raietöölist ja 2 maapinna ettevalmistajat-traktoristi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


RMK üle Eesti Üksus Foto: ILMAR PAAL

34

on taaselustanud maapinna istutuseelse ette­ valmistuse kopaga. „Teeme kopaga künka ja istutame sinna peale,” selgitab Paal, lisades, et niimoodi tehakse näiteks Soomes. See töö on küll kallim adraga tehtavast, kuid seevastu ei ole esimesel aastal tarvis teha kultuurihooldust.

Teistest suurem istutusmaht ENNE ISTUTAMIST: Maapinna ettevalmistamise argipäev. Seda tööd tehakse Kirde regioonis palju, sealjuures osutatakse teenust ka erametsaomanikele.

Puhas rahaline rehkendus Nagu RMK-s tavaks, on Kirde regiooniski raie­ tööde aluseks uuendus- ja harvendusraie arvestuslank, mida ei vaadelda mitte niivõrd ühe aasta lõikes, vaid summaarselt alates 2011. aastast. Siilak märgib, et arvestuslangi täitmise erinevus 2014. aasta lõpuks oli 1%, mis tähendab, et oleks võinud raiuda 154 hektarit rohkem. Sel aastal on plaani võetud teha lageraiet 3291 hektaril ning harvendust 2975 hektaril. „Täiendavalt raiume veel mitusada hektarit kahjustatud ja madala täiusega puistuid,” märgib Siilak. „Nende raiumine ongi esmatähtis.” Ükski plaan aga ei täitu tema sõnul kunagi sajaprotsendiliselt. Igal praakeril on alati ka varuks plaan B ja C ehk alati on varus mingi hulk kuivi lanke, kui peaks tulema niisugune soe ja lumeta talv, nagu oli sel aastal. Samuti hoitakse varus märgi lanke, juhuks kui tuleb sarnane kuiv suvi nagu tänavu. Praegu näiteks ongi käimas raie­ tööd Endla rabas 300 hektaril, taastamaks kunagist niiskusrežiimi. Mullu ületas RMK Kirde regioon nii mitmegi väljaande uudiskünnist, kui vedas taimi metsa laiali kopteriga, sest maad mööda olnuks see tunduvalt kulukam, aeganõudvam ja kohati lausa võimatu. „Puhas rahaline rehkendus,” põhjendab Ilmar Paal, miks niisugune liigutus teha otsustati. Paal võrdleb, et kui eriti keerulisse kohta sai ta tööpäeva jooksul jalgsi käe otsas kohale viia kaks taimekotti, kummaski 75 taime, siis kopter tõstab kõik vajaminevad kotid kohale kolme minutiga. Liiatigi mitte langi serva, vaid sinna, kus tööjärg laiub. Rahaline rehkendus on ka selle põhjuseks, miks Kirde regioon

Oma töötajate kohta lausub regiooni juht üksnes kiidusõnu. Kui näiteks 2008. aastal ehk aastal, mil RMK struktuuripõhisele tööle üle läks, tegi üks praaker keskmiselt 60 000 tihumeetrit raiet, siis eelmisel aastal jõudis see arv juba ligi 100 000 tihumeetrini. Samamoodi on kasvanud ka logistikute ja metsakasvatajate töömaht, sest nende tööd iseloomustavad numbrid sõltuvad otseselt praakeri tehtust. Raiete kogumaht on Siilaku sõnul teistest regioonidest mõnevõrra suurem, oma osa on siin ka keskpolügoonil tehtavatel raadamistel. Kindlalt edestab Kirre Kagu ja Edela regiooni aga istutusmahtude osas. Kui need istutasid kevadel kumbki 5,5 miljonit taime, siis Kirdes pisteti mulda 7,5 miljonit ja nüüd sügisel veel 1,5 miljonit lisaks. „Loodus­ likule uuenemisel jätame me vähe lanke, sest muidu tulevad need liigid, mida me ei taha. Näiteks valge lepp. Sellest tulenevalt ongi meie istutusmaht suurem,” selgitab Paal. 

PUIT SADAMASSE Alates aastast 2008 veab Kirde regioon osa müüdavast puidust Kunda sadamast 6 kilomeetri kaugusele Malla laoplatsile. „Veame puidu enne laeva saabumist valmis ning kui laev tuleb, veame puidu kaile,” selgitab Kirde regiooni logistikajuht Raul Orgla. Niisugune tarneklausel – puit läheb kliendile üle laeva pardal, muudab Orgla sõnul puidu metsast väljaveo paindlikumaks, sest Malla lattu saab koorma maha panna igal ajal. „Vahel ei ole mingile sortimendile tarnevõimalust, siis veame puidu platsile ja turustus hakkab seda alles siis müüma,” selgitab Orgla. „Üldjuhul on tavaliselt kohe teada, kellele materjal minemas on.” Suur puidukogus sadamas on kliendile atraktiivne ning võimaldab laevatäie osta ka näiteks neil, kel Kundas enda mehitatud terminali ei ole. Tänavu esimesel poolaastal on Malla laost klientidele müüdud u 50 000 tihumeetrit puitu.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Amet

RMK üle Eesti

35

Mõnusa matka eest tasub tänada ka loodusvahti Tekst ja fotod: Susanna Kuusik

Pool päeva koos loodusvaht Kalle Kalamehega lubasid piiluda selle rahustava nimetusega ameti köögipoolele. Kohtun RMK Lõuna-Eesti loodusvahi Kalle Kalamehega suvel lõpul, mil tema kõige kiirem tööaeg hakkab läbi saama. Loodusvaht on RMK loodushoiu osakonna töötaja, kes hooldab puhkealasid ja loodushoiuobjekte. Kokku on neid RMK-s ametis 25.

ABIKÄSI: Loodusvahi töö nõuab tähelepanelikkust ja kannatlikkust ning muidugi kuldseid käsi.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


36

RMK üle Eesti Amet

Endine metsnik ja metskonna autojuht Kalle Kalamees on riigimetsas töötanud juba aastakümneid, sellest kümmekond aastat hooldanud lõkkekohti ja õpperadu. „Saaksin oma kolleegidega suhelda mööda jõgesid,” ütleb Kalamees ja viitab sellele, et kaks olulist jõge, Võhandu ja Ahja, saavad alguse tema kodukoha lähedalt. Kanuuga loksumise asemel sõidab ta aga objektide vahel iga päev 160–170 kilomeetrit, tema hoole all on suvel 28 ja talvel 5 lõkkekohta.

Objektil meistri nägu Sõidame Kanepist Taevaskodade matkarajale, kust viib läbi RMK pika matkatee Peraküla-Aegviidu-Ähijärve haru. Eesmärgiks on märkida üles külastajate loenduri tulemused. Jalutame mööda matkarada ja kohe saab selgeks, et loodusvahi pilk erineb matkaja omast. Ühel ja teisel kohal viitab ta lahtisele lauale, kõveraks painutatud käepidemele või pehkinud trepiastmele, mida tavainimene ei märkagi. Avaldan arvamust, et loodusvaht peab olema väga leplik ja kannatlik. Kalle ei vaidle vastu, vaid toob ridamisi näiteid, kus ja mida viimasel ajal lõhutud on. Samas on olukord võrreldes esimeste trööstitute tööaastatega siiski palju paremaks läinud. Külastame Kiidjärve looduskeskust, kus Kalamees näitab oma kätetööna valminud eksponaate – sipelgakuhila maketti ja õpperajal kasutatavat loodusmängu. Looduskeskusest läheme Sõnajala lõkkekohta. Loodusvahi sõnul on kõik objektid ja lõkkekohad meistri nägu, ta ise armastab pruuni ja punase kombineerimist.

panema, mitu matkajat on andurist mööda läinud. „Kord oli loenduri näit eriti suur ja Kui palun võrrelda loodusvahi teerada sõrajälgi täis – kohalik tööd eelmiste ametitega, siis põllumees oli oma lambakarjaga Kalamees muheleb ja sõnab, anduri juurest mööda läinud et talle meeldib võimalus kõiki ja numbri suureks ajanud,” oma oskusi näidata. „Loodusmeenutab ta kurioosset seika. vaht peab freesima suunaviitaValgesoo õpperajal jalutades sid, keevitama grillialuseid, räägib loodusvaht sealse laudtegema elektri- ja sanitaartöid tee ehitamisest, mille tarbeks metsamajades, saagima rajale ta talvel materjali rabasse tahtis langenud puid,” loetleb ta. viia. Pinnas osutus aga ootamaLoodusvahid suhtlevad ka tult pehmeks ja paremat pinnast matkajatega, et teada, milline otsides ei leidnud ta enam õiget olukord on rajal ja püüavad teed autoni. Rabast sai ta välja seda parendada, muutes näiteks alles neli tundi hiljem. mõne sildi lisamisega matkajate Talv on loodusvahi tööl plaelu lihtsamaks. Kalamehele neerimise ja suuremate projekmeeldib loodusprogrammide tide tegemise aeg, siis valmivad juures kaasas käia, retkejuhile lauad-pingid, katusealused ja lisaks rääkida ja infotahvlite alulastega tegeleda. sed. Üks lisatöö Mulle meeldib Ühel hetkel on talvel veel: võimalus kõiki oma loodusvaht peab palub loodusvaht oskusi näidata. ronida mul puude hooldama suusavahelt läbi, sest radu, selleks see on hea energiaga koht. otstarbeks on ta ehitanud „Ma teen seda kõigi õpilasrüh- mootorsaani haakesse rajakelgu. madega. Neile väga meeldib,” Viimaks viime Laho metsa­ kinnitab ta. Mõnikord jääb onni küttepuid ja tualettpaberit. Kalamees külastajatele nii hästi Küsin, mis on Kalamehe meelde, et nad tulevad hiljem lemmikobjekt ja saan kiire RMK üritustel juttu puhuma. vastuse. „Kooraste, sest seal on „Mõned külastajad helistavad väga tugev kohalik kogukond, Tartust välja sõites, et nad kes igal kevadel „teeb ära” ja hakkavad seenele tulema.” aitab looduses liikumise võimalusi paremaks teha,” sõnab ta. Ent sealgi tuli esialgu vaeva Lambakari metsarajal näha, et matkajad, turistid ja Edasi sõidame Valgesoo õppekohalikud teineteist segama rajale, kus paneme samuti kirja ei hakkaks. külastajate arvu. RMK jaoks on Lõpetame oma sõidu Tammiku oluline teada, kui palju inimesi pubis, mille lähedal on Erastvere suve jooksul üht või teist objekti pargi telkimisala. Räägime veel külastab ja selleks on looduKalamehe hobidest: mees käib sesse pandud spetsiaalsed tantsurühmas Päripidi ja on andurid. Kalamehe arvates on aidanud mitmele kohalikule kõige tüütum töö nende kalibetendusele dekoratsioone teha. reerimine, milleks peab pikalt Ühtlasi lepime kokku, et kohjälgima ja manuaalselt kirja tume õige pea taas looduses. 

Ole valmis, tulen seenele

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

Teadusuuringud

37

Metsa majandamist ei saa arendada ilma teadustööta. Tutvustame teile igas Metsamehe numbris ühte RMK toetatavat või muidu huvitavat teaduslikku rakendusuuringut.

Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

Harilik männikärsakas armastab süüa noore okaspuu koort ja põhjustab seeläbi paljude puude hukkumise. Kolm aastat kestnud teadusprojekti tulemused soovitavad taimede kaitseks kasutada biovaha. Raiemahu suurenemisest tingitud putukkahjurite, eelkõige hariliku männikärsaka kõrge arvukus ning nende põhjustatud kahjustused raiesmikele istutatud okaspuukultuurides on probleemiks nii Eestis kui kogu Euroopas. Suured ning lähestikku asetsevad lageraiesmikud loovad soodsad tingimused selle metsakahjuri arvukuse tõusuks, sest talvistest raie­töödest järele jäänud okaspuukändudest ja tooretest raiejäätmetest lenduvad lõhnaühendid meelitavad kevadel kohale hulgaliselt männikärsakaid. Lisaks on värskete okaspuu­ kändude juured, metsakõdu ja mullaga seotud mittekuivanud raidmed männikärsakale sobilikuks munemiskohaks ning munadest koorunud tõukudele heaks arenemis- ja toitumispaigaks. Toidutaime leiab männikärsakas üles põhiliselt lõhna, lühidistantsilt ka

nägemise abil. Kuigi putuka toidu­ taimede nimistu on pikk, haarates pea kõiki okaspuid, toimub mardikate munemiseelne ja -järgne küpsus- ja taastumissöömine raiesmikele istutatud või seal kasvavate mõneaastaste kuuse- ja männitaimede koorel, mida näritakse laikudena. Kõrge asustus­ tiheduse korral ning sobilike toidu­ taimede puudumisel toitutakse ka lehtpuude (sarapuu, tamm, kask jt) koorest ning isegi rohttaimedel. Mardikad toituvad ka raiesmikuga piirnevate okaspuude ning raiesmikel olevate seemnepuude võrades. Männikärsakaid võib Eestis ühel raiesmikul olla 100 000–150 000 hektari kohta, soojema kliimaga LääneEuroopas on kahjureid kordades rohkem. Sõltuvalt asustustihedusest võib ühte taime kahjustada korraga mitu

Ivar Sibul, PhD Eesti Maaülikooli dotsent

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Teadusuuringud Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest kuni mitukümmend mardikat. MassiKa Eesti riigi- ja erametsades on mänlise esinemise korral aga kooritakse nikärsakas kõige olulisem männi- ja kogu tüveke juurtest kuni esimeste kuuseistutuskultuuride kahjustaja. oksteni paljaks. Kõige intensiivsem Arvestades, et Eestis istutatakse igal on kahjustus puukese tüve maapinnaaastal raiesmikele keskmiselt kuni lähedases osas. Nõrgad kahjustuse 18 miljonit okaspuutaime, millest veetagajärjed võivad taimel ajapikku rand kuni kolmandik männikärsakate kattuda vaiguga ja armistuda. Kahjus- tõttu hukkub, ulatub männikärsakate tuskohast võib tekitatav potentalguse saada aga ka Eestis hukkub männikärsaka siaalne kahju taime nakatumine täiendava istutusjuurepessu eostega tõttu veerand kuni kolmandik materjali ja tööjõuistutatud mände ja kuuski. või teiste ohtlike kulu näol era- ja seenpatogeenidega, riigimetsas rohkem sest uusimate uuringute valguses kui poole miljoni euroni aastas. suudab männikärsakas neid haigus­ Männikärsakate kahjustuste välti­ tekitajaid endaga kaasas kanda. Sageli miseks, kahjurite tõrjeks ja taimede jäävad kahjustatud istikud kasvus kirat- kaitseks on aegade jooksul välja töötasema, tugeva vigastusega puukesed tud mitmesuguseid meetodeid. Peamihukkuvad juba sama suvel. Kui mardi- selt on kasutatud sünteetilisi insektitkaid on palju, võib hävineda kogu siide, alates ülimürgistest kloor- (DDT, kevadel istutatud metsakultuur. heksakloraan) ja fosfororgaanilistest (klorofoss, bensofosfaat) putukamürkidest kuni sünteetiliste püretroidprepaMõõdetav kahju raatideni (Decis, Fastac, Kestac, Männikärsakatest põhjustatud otsene Sherpa jt). Viimasel kuuel-seitsmel kahju metsamajandusele on suur, näiaastal on taimede kaitsmiseks männiteks Rootsis ulatub see ca 15–30 milkärsakate eest riigimetsades kasutatud joni euroni aastas. Euroopas tervikuna sünteetilist neonikotinoidpreparaati küündib võimalik kahju ligi 140 milActara 25 WG (tootja Syngenta), joni euroni. Männikärsakate võimalik millega töödeldakse kõik kultuuri kaudne kahju seenpatogeenide levitaistutatavad taimed juba taimlas. jana võib olla aga kordades suurem. Sel sügisel lõppenud uurimistöö Eesti Maaülikoolis selgitas, miks see inimestele ja looduskeskkonnale ülitoksiline preparaat on olnud siiski väheefektiivne. Leiti, et kontakt- ja seedemürgina mõjuval süsteemsel neonikotinoidil Actara (toimeaine tiametoksaam) puudub mardikatele peletav mõju, mistõttu selle preparaadiga eelnevalt töödeldud okaspuutaimed satuvad looduslikes tingimustes paratamatult männikärsakate rüüste alla. Samas, olles kontaktis ja toitudes töödeldud taimedel, kannavad männikärsakad preparaadi jääke loodusesse laiali, saastades sellega otseselt keskkonda ning viies neid ka biotoobi toiduahelasse. Uuringutulemused näitasid, et selle preparaadi üliväikesed Foto: IVAR SIBUL

38

TEMA ISE: Harilik männikärsakas kuuseistikut kahjustamas.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Alternatiivide otsingul Taoline keemiliste preparaatide otsene ja kaudne mõju keskkonnale on sundinud paljusid Euroopa Liidu riike kas osaliselt või täielikult keelustama nende kasutamise ning ärgitanud otsima efektiivseid ja loodussäästlikke metsakaitsemeetodeid. Üks võimalus metsauuendusega seotud putukkahjurite tõrjeks ja nende põhjustatud kahjustuste vähendamiseks on istikute töötlemine looduslike bioaktiivsete ühenditega, näiteks tööstuslikult toodetud insektitsiidsete bioõlidega, mis maskeeriksid kahjurputuka eest loodusliku toidutaime lõhna või peletaksid nad hoopis taimest eemale. Keskkonnasäästlik tõrjeabinõu on ka taimetüvekese katmine mingi kaitsekihiga või selle ümbritsemine mehhaanilise kaitsebarjääriga, mis pidurdab putuka jõudmist taimeni ja ei võimalda mardikatel sellel toituda. Selliste biopestitsiidide ja mehaaniliste tõkete ning kaitsekatete eeliseks sünteetiliste pestitsiidide ees on nende kiire lagu­ nemine looduses, selektiivne toime putukkahjuritele, suhteliselt väike

39

või olematu keskkonna saastumise risk ning ohutus inimese tervisele. Pestitsiididevabad ehk mehaanilised kaitseabinõud puukeste kaitsmisel võivad olla oma olemuselt lihtsad, kuid on samas üsna tõhusad. Alates kaheksakümnendate algusest on Põhjamaades ja mujal katsetatud raiesmikele istutatavate okaspuutaimede katmist erinevate tehiskiudude, kaitsetorbikute ja kaitsemääretega. Poolsünteetiliste vahadega taimede katmist on kasutatud seni ainult vähesel määral aianduses, näiteks pookevahadena. Kuid kaas­ aegsete materjalitehnoloogiliste võimaluste arenguga ning vaha koostist pidevalt modifitseerides on tänaseks mõned Põhjala riigid loonud rafineeritud looduslikest koostisosadest ja

KAITSTUD: Uurimistöö käigus kaeti taimed enne metsa istutamist biovahaga, mis kaitseks neid männikärsakate eest. Esialgsed katsetulemused on paljulubavad, vaha kaitseb noori puid mitu aastat.

LÕHNA PEALE: Männikärsakaid meelitab kohale raiesmike lõhn. Kui alal hakkavad kasvama uued taimed, on putukad juba ootamas. Foto: IVAR SIBUL

kogused ja preparaadi jäägid, mis jäävad näiteks männikärsaka kehasse pärast pestitsiidiga töödeldud taimekoore söömist, surmavad ja mõjutavad paljusid raiesmikel elunevaid männikärsaka looduslikke vaenlasi, eelkõige rööv­ toidulisi jooksiklasi. Näiteks selgus katsete tulemusena, et pestitsiidide nõrgad doosid võivad tõsiselt häirida jooksiklaste üldist motoorset aktiivsust ja lokomotsiooni ning käitumuslikke termoregulatsioone, millel on otsesed kahjulikud tagajärjed mardikate ökoloogilisele kohasusele ja populatsioonidele metsa ökosüsteemides. Nii võib jooksiklaste väiksemgi kokkupuude selle keemilise preparaadiga vähendada mardikate ellujäämist nende tüüpilistes elupaikades – avatud okaspuulageraiesmikel, kus esinevad järsud ja kiired temperatuurimuutused.

Teadusuuringud

Foto: IVAR LEPMETS

Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


40

Teadusuuringud Keskkonnasäästlik biovaha kaitseb puid männikärsaka eest polümeeridest koosnevad vahad, mis võivad osutuda sobivaks vahendiks metsakahjustuste ennetamiseks rajatud okaspuukultuurides. Uurimistöö käigus kasutati Norra tehnoloogiafirma Norsk Wax AS poolt toodetut vaha (KVAAE Wax), mida modifitseeriti erinevate biopestitsiididega. Kesk­ konnasäästlik KVAAE vaha ei sisalda toksilisi aineid ning tootja andmetel on selle koostis sarnane taimelehti katva kaitsevahaga. See elastne UV-kiirguse kindel ning päikesesoojuses mittesulav vaha on värvuselt valge, mis vähendab ühelt poolt kuumuse mõju taimele ning teisalt toimib valge värvus männi­ kärsakatele visuaalselt peletavalt.

RMK rahastatud teadusprojekt „Metsakultiveerimisega seotud metsakaitseprobleemid Eesti metsanduses ning nende vältimine keskkonnasäästlike tõrjevõtetega” kestis kolm aastat, 2012–2015 ning läks maksma 139 740 eurot. See kätkes endas metsakaitselisi, entomoloogilisi ja fütopatoloogilisi baas- ja rakendusuuringuid. Projekti juht oli Ivar Sibul Eesti Maaülikooli metsandus- ja maaehitusinstituudist, põhitäitjatena oli kaasatud kümme spetsialisti ja üheksa kraadiõppurit Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist. Projekti toel valmis kolme aasta jooksul üks doktoritöö, seitse magistritööd ja üks bakalaureusetöö ning projekti andmestiku põhjal valmivad 2016. aastal üks doktoritöö ja kolm magistritööd. Avaldatud on kaheksa teaduspublikatsiooni, kaks populaarteaduslikku ülevaadet ning valmimas on mitmed käsikirjad.

Ivar Sibul on Eesti Maaülikooli dendroloogia dotsent. Ta on cum laude lõpetanud nii Luua metsakooli (1993) kui ka Eesti Põllumajandusülikooli (1995) metsamajanduse erialal. Alates aastast 1998 loodusteaduste magister (cum laude) entomoloogia erialal ja aastast 2005 põllumajandusteaduste doktor. Stažeerinud ja õppinud Austrias, Saksamaal, Rootsis, Soomes jm. Töötanud Eesti Põllumajandusülikooli (Eesti Maaülikooli) taimekaitse instituudis teadurina ning metsandus- ja maaehitusinstituudis vanemteaduri ja dotsendina. Avaldanud rohkem kui 100 teaduslikku ja populaarteaduslikku kirjutist metsakaitsest, entomoloogiast ja dendroloogiast. Mitmete raamatute ja brošüüride tõlkija, autor ja toimetaja. Populariseerinud teadust üldhariduskoolides, televisioonis ja raadios. Rahvusvahelise teadusajakirja Forestry Studies peatoimetaja. Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Paljulubavad katsetulemused Eesti Maaülikooli metsaentomoloogia uurimisrühm tegi aastatel 2012–2015 rea laborkatseid ning rajas Eesti esimesed vahatatud taimedega katsekultuurid. Uuriti taimedele kantud kaitsevaha ja biopestitsiidide mõju okaspuutaimede kasvule ning männikärsakate toitumiskäitumisele. Esialgsed katsetulemused on väga paljulubavad. Vahaga kaetud okaspuutaimi kahjustati raiesmikel oluliselt vähem kui katsetes võrdluseks olnud püretroid- ja neonikotinoid­ preparaatidega töödeldud seemikuid ja istikuid. Ka osutus vahakate koos kasutatud biopestitsiididega taime­ tüvekestel piisavalt püsivaks, hoides männikärsakad taimest eemal kahe kuni kolme aasta jooksul pärast taimede istutamist metsa. Labori­ katsetes pärssis vaha männikärsakate toitumist täielikult, olles samas putukatele mittetoksiline. Kuivõrd Eestis puuduvad seni veel igasugused kogemused vahataimede kasutamise osas okaspuukultuuride rajamisel, siis on lisaks läbiviidud pilootuuringule oluline välja selgitada ka vaha ja vahatamise mõju eri tüüpi istutusmaterjalile (poti- ja avajuurne taim), peamiselt selle elujõule ja kasvuparameetritele, ning uurida vahatöötluse mõju taime stressitaluvusele ja füsioloogiale. Eelkõige tuleks uurida vahade mõju just eritüübilistele kuusetaimedele, sest Eestis kasutatakse metsauuendustöödel enam just hariliku kuuse taimi. Baasuuringutele toetudes võib loota, et pärast täiendavaid katseid saab sünteetiliste insektitsiidide kasutamisest Eesti metsades ning taimlates täielikult loobuda. Uurimistulemused näitasid, et insektitsiidsete bioõlide ja vaha­ taimede kasutamine metsas vähendab oluliselt keskkonnariske ning langetab keemilise tõrje mõjust tulenevaid ohte meie metsade mitmekesisusele ja elurikkusele. 


Maailma metsad

Puhkepäev

41

Nagu nädala lõpus, nii pöörame ka meie ajakirja lõpuosas pilgu argistelt teemadelt pehmematele. Vaatame muuhulgas, mida pakub Sagadi metsamuuseumi fotokogu ning saame osa reisisellide pajatustest.

Mets, kus puhkab suurmehe süda Tekst ja fotod: Indrek Rohtmets

Auto aken oli veidi irvakil, kui metsateele pööran. Mõne aja pärast tunnen väga valusat torget parema jala pahkluu kandis. Vajutan kogemata liiga kõvasti gaasipedaali ja auto teeb porisel metsateel ootamatu siksaki. Kohe üritab keegi tiivuline minu laupa rünnata ja saavutab mõningast edu, otsaesist kaunistab juba mõnekümne sekundi pärast paras muhk. Sulgen auto aknad ja üritan mõrvamõtteid vaos hoidmata autosse tunginud parmulaadsetest kahetiivalistest vabaneda. KODUNE: Miombomets on pigem koduse kui silmatorkavalt eksootilise üldilmega.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


HÜÄÄNKOER: Hea õnne korral võib miombometsas kohata viimasel aastakümnel järjest haruldasemaks jäänud hüäänkoeri. Hüäänkoertel on iga loom omaette unikaalse mustriga.


Foto: INDREK ROHTMETS

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Puhkepäev Maailma metsad

Olen Põhja-Sambia miombometsas, tsetsekärbeste põliskodus ja väga lähedal nendele paikadele, kus maadeavastaja David Livingstone oma päevaraamatusse elu viimased tähelepanekud tegi. Sambia on liblikakujuline maa. Üks mu sõber ütles kord, et Sambia on „päris Aafrika”. Sain aru, et ta pidas silmas eelkõige seda, et riik on massiturismi peavoolust kõrvale jäänud. Tihemalt võib mitut masti külalisi kohata vaid Victoria joal Sambesi jõel ja Luangwa rahvuspargis, mujal aga oled valge turistina enamasti ise kohalike jaoks vaatamisväärsus. Minu esialgseks sihiks Sambias oli maa kesk- ja põhjaosa, kus soisel madalikul laiub Bangweulu järv ja asub mitmeid kaitsealasid, mille hulgas ka Kasanka rahvuspark. Tahtsin liikuda veidi maad doktor Livingstone’i jälgedes ja uudistada miombometsasid.

Livingstone ja miombo Aafrika lõunaosa pakub loodusehuvilisele suurel hulgal maastikke. Taimede liigirikkus on peadpööritav ja see kirevus kajastub ka sealsetes taimekooslustes.

Fotod: INDREK ROHTMETS

44

MÖÖBLIPUU: Pterocarpus angolensise vili. See on aeglase kasvuga puu, kellel on erinevalt väga paljudest troopilistest puudest aastarõngad. Tema puit on väga kõrges hinnas mööblimeistrite seas.

1866. aasta detsembris rändas David Livingstone praeguse Põhja-Sambia aladel ja jõudis silmapiirini laiuva metsavööndini. Ta kirjutas oma reisipäevikusse: „Ma peaksin seda imekaunist maad paremini tundma õppima ... see paik võiks kindlasti olla tulevikus kohaks, mis inimeste meeli hakkab kütkestama. Võimatu on kirjeldada, millist pillavat mitmekesisust siin võib kohata.”

VILI: Miombopuu Brachystegia stipulata vili meenutab suurt lamedat kauna.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Maailma metsad

Puhkepäev

45

detailidega. Miombopuud on madalad, 15 meetrit on enamasti laeks, paljud aga kasvavad vaid 8–10-meetriseks. Kui üritada leida Eesti loodusest mõni kaudseltki miombot meenutav kooslus, siis võiks ehk midagi sarnast leida Saaremaal mõnel umbekasvaval puisniidul või kusagil Kesk-Eestis kraavi ajamata jõge raamiva luha servas kasvavas lehtpuuhõrendikus.

Aafrika seenemetsad

See maastik, mille kirjeldamist Livingstone pidas võimatuks, on miombo, kooslus, mis võtab Lõuna-, Kesk- ja Ida-Aafrikas enda alla ei rohkem ega vähem kui 2,8 miljonit ruutkilomeetrit. Ligemale 80% Sambia ja 50% Tansaania looduslikust taimestikust kasvab miombokooslustes. Nimetus miombo tuleneb sealse kõige levinuma puudeperekonna Brachystegia nimetusest. Need puud on paljudes kohalikes keeltes tuntud kui muombo-puud (miombo on puude nimetus mitmuses), mis selgitab üldnimetuse päritolu. Ka eesti keeles kannab Brachystegia puude­ perekond nimetust miombopuu. Hoolimata dr Livingstone’i kommentaarist, üritan siiski kirjeldamatut veidi kirjeldada. Miombokooslused on hõreda ja liigirikka heit­ lehise­metsaga kaetud alad. Paljusid Aafrika taimekooslusi iseloomustab mitmesuguste okkaliste puude-põõsaste olemasolu, miombos aga puuduvad torkivad taimed. Miombometsa saabunud eestlase jaoks on avanev pilt pigem kodune, sest hõredas madalas metsas kasvavad puud ei kipu toretsema põhjamaalase jaoks eksootiliste

Fotod: INDREK ROHTMETS

MAADEAVASTAJA: David Livingstone oli Šoti päritoli maadeavastaja ja misjonär. Ta avastas Euroopa jaoks Sambesi jõe ja Victoria joa. Palju aastaid pühendas ta Niiluse lätete otsimisele, kuid need jäid tal leidmata.

Miombometsa peamine üllatus oli minu jaoks tõsiasi, et tegemist on seenemetsaga. Seene­ metsasid oleme harjunud gloobusel ikka siia meie kodusele põhjapoolkerale sättima, aga tuleb välja, et see pole kaugeltki õige. Seeneaeg saabub miombossse detsembri lõpus ja kestab veebruari alguseni. Tegemist on vihmaperioodiga ja seda aega nimetatakse sealkandis ka näljaajaks, sest vana põllusaak kipub otsa saama ja uus pole veel valminud. Livingstone, kes 1866. aasta detsembris läbi miombometsade rändas, kannatas koos oma kaaslastega nälga ja just seened aitasid oluliselt kaasa haigustest nõrgestatud rännumehe taastumisele. Ta kirjeldab, et tulid naised ja tõid oma korvides kuni kümmet erinevat liiki seeni ja orhideeõisi, mis maitsesid head ja kosutasid tervist. Jääb veel lisada, et miombometsades kasvab maailma suurima viljakehaga söögiseeen, Termitomyces titanicus, kelle kübara läbimõõt võib küündida üle meetri. See värskelt söödav seen on võis praetult kõrgelt hinnatud delikatess ja temast saab valmistada näiteks ka hiigelpitsa, asetades seenekübarale lihtsalt tomatipastat

SEENEMETS: Seeneaeg saabub miombossse detsembri lõpus ja kestab veebruari alguseni. Maailma suurima viljakehaga söögiseen, Termitomyces titanicus, võib kasvada koguni nii suureks, et tema kübar küündib üle meetri.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Puhkepäev Maailma metsad

Fotod: INDREK ROHTMETS

46

MEENUTADES: 1973. aastal, 100 aastat pärast surma, püstitati Chitambo küla lähistele Sambias tagasihoidlik obelisk, mis meenutab Aafrika uurijat ja aafriklaste sõpra David Livingstone’i. Mälestusmärgi avas Sambia legendaarne president Kenneth David Kaunda, kes juhtis riiki 27 aastat.

ja juustu ning torgates selle kõik ahju, kui muidugi juhtub nõnda suur ahi olema! Miombo pakub tänapäeval elatist ligemale 50 miljonile inimesele, kelle elujärg oleneb selle loodusmaastiku poolt pakutavast puidust ja mitmesugustest metsaandidest, mille seas on olulisel kohal näiteks metsmesi ja mitmesugused ravimtaimed. Ja lisaks veel niisugune eksootiline valguallikas nagu mitmesugused söödavad putukavastsed ehk lihtsalt üteldes röövikud ja tõugud, keda vihmaperioodil metsadest väga suurel hulgal kogutakse ja asulatesse turule viiakse. Massiturismi arendajad ei näe miombometsades kuigi suuri turismimagneteid, küll on aga see piirkond bioloogiliselt väga oluline kasvõi süsihappegaasi bilansi reguleerijana Maa atmosfääris. Umbkaudu kümnendik miombost on tänaseks kaitse all ja bioloogid, eriti botaanikud, leiavad, et sellel loodusmaastikul on teadusele veel palju huvitavat pakkuda.

Süda puhkab mupundupuu all 1870. aastate algul jätkas Livingstone üha halvenevast tervisest hoolimata Niiluse lätete otsimist just tänase Sambia miombometsade vahelt.

Lisaks malaariale, kopsupõletikule ja piinavatele haavanditele oli selleks ajaks suur osa talle järele saadetud varustusest varastatud. Haigustest puretud ja murtud (Niiluse lätteid polnud leitud), jõudis ta 1873. aasta 1. mail Chitambo külla, kus surm olevat teda tabanud siis, kui ta parasjagu oma voodi kõrval põlvitades palvet luges.

RÄNNUTEEL: Kui pojad on üles kasvatatud, liiguvad miombometsade linnud nii nagu suve lõpul meie tihased ja lehelinnud, rühmiti ringi, mitmed ja mitmed eri liigid koos. Pildil on Platysteira peltata, kes püüab putukaid nagu meie kärbsenäpidki ja on neile ka kaude sugulane.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Ürituste kalender

Tänapäeval ei asu Chitambo küla enam samas paigas kui Livingstone’i aegadel. Seal, puudesalga keskel seisab 1973. aastal püstitatud lihtne monument maadeuurijale ja misjonärile, kes tõepoolest ühe esimese eurooplasena hakkas südant valutama aafriklaste tuleviku pärast. Livingstone ei näinud neis üksnes sünnipäraseid orjasid nagu valdav osa Euroopast Aafrikasse saabunud õnneotsijatest kolonistidest ja igat sorti äri ajajatest. Ka külavanem, pealik Chitambo, hindas doktorit kõrgelt ja kui Livingstone suri, leidis ta, et sõbra süda tuleb matta Aafrikasse, sest sinna see kuulub. Nõnda siis valmistasidki Livingstone’i ustavad teenrid ja kaaslased James Chuma ja Abdullah Susi doktori maised jäänused viimaseks ekspeditsiooniks ette. Maadeuurija süda ja sise­elundid maeti tema onni lähedal kasvanud mupundupuu alla. Mupundupuul eestikeelset liiginime pole, küll aga on see puuperekond nimetatud meil parinaariks – miks mitte siis livingstone’i parinaar, kui tuua taimenimede puhul sisse ajalugu ja emotsioone! 1899. aastal saabus Chitambo külla Londoni Kuningliku

Ürituste kalender

Puhkepäev

47

Geograafiaühingu (ka Livingstone oli selle liige) ekspeditsioon eesmärgiga lõigata maha kuulus mupundupuu ja saagida sealt kaasavõtmiseks üks pakk, mille peale oli doktori surma järel lõigatud tema ja tema kaaslaste nimed. Toda pakku säilitatakse tänaseni Londonis. Livingstone’i keha balsameeriti soola ja põletatud viinaga, kuivatati ja mähiti kalinguri. Kõige ümber mässiti ja õmmeldi kinni suur purjeriidest kott, mida tihendati veel tõrvaga. Kandam kinnitati lati külge ja misjonäri viimane ekspeditsioon võiski alata. 11 kuud ja 3000 kilomeetrit sammusid Chuma ja Susi läbi metsade ja savanni India ookeani poole Bagamoyosse. Sealt toimetati doktori maised jäänused Sansibarile ja edasi Londonisse, kus need sängitati 18. aprillil 1874. aastal pidulikult paljude Briti impeeriumile kuulsust toonud kroonikandjate, sõjameeste ja teadlaste naabrusesse Westminster Abbeys. Kaheksa aastat hiljem sai Westminster Abbey ka Charles Darwini viimaseks puhkepaigaks. Kuulsa mehe keha saabus ühte maailma kõige väärikamasse matusepaika otse miombometsast. 

Uuri lisa: loodusegakoos.ee

KUUPÄEV

NIMI

ASUKOHT

PUHKEALA / KAITSEALA

LISAINFO

16.10– 11.12.2015

FOTONÄITUS „VERETA JAHT 2015”

TALLINNA TEABEPUNKT

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

676 7500

27.10.2015

VESTLUSÕHTU „METSARAHVA MÕTISKLUSED”

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

5.11.2015

SIIS, KUI MINU VANAEMA… MARDI- JA KADRIKOMBEID

MATSALU RAHVUSPARK

MATSALU RAHVUSPARK

472 4236

7.11.2015

TALVINE TEABEPÄEV

OANDU LOODUSKESKUS

LAHEMAA RAHVUSPARK

676 7010, 509 9397

10.11.2015

LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

24.11.2015

VESTLUSÕHTU „METSA RAHVA MÕTISKLUSED”

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

30.11– 4.12.2015

JÕULUD TULEVAD

ELISTVERE LOODUSKESKUS TARTU-JÕGEVA PUHKEALA

5.12.2015

ADVENDIAJA KAUNISTUSTE MEISTERDAMINE

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

5.12.2015

JÕULUEELSED ASKELDUSED OJAÄÄRSE MAJAS JA METSAS

OJAÄÄRSE LOODUSMAJA, OJAÄÄRSE METSARADA

PÕHJA-EESTI PUHKEALA

676 7010, 509 9397

7.–11.12.2015

JÕULUKS METSAST

RISTNA LOODUSKESKUS

HIIUMAA PUHKEALA

5322 9499

8.12.2015

LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

8.–10.12.2015

JÕULUNÄDAL

KAUKSI LOODUSKESKUS

PEIPSI PÕHJARANNIKU PUHKEALA

5681 5722, 5620 0080

8.12.2015

LOODUSE JA LOOVUSE RING TÄISKASVANUTELE

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

8.–11.12.2015

PÄKAPIKULE KÜLLA

MUSTJALA LOODUSKESKUS

SAAREMAA

527 7421, 457 9737

10.12.2015– 12.01.2016

JÕULUTERVITUSED METSAST!

KABLI LOODUSKESKUS

PÄRNUMAA PUHKEALA

5302 0833

12.12.2015

SIIS, KUI MINU VANAEMA… ADVENDIAEG JA JÕULUD

MATSALU RAHVUSPARK

MATSALU RAHVUSPARK

472 4236

15.12.2015

LOODUSÕHTU

VIIMSI LOODUSKESKUS

TALLINNA ÜMBRUSE PUHKEALA

5340 7513

19.12.2015

UHKE KUUSE TUPPA TOOME…

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

20.12.2015

UHKE KUUSE TUPPA TOOME…

NÕVA LOODUSKESKUS

NÕVA PUHKEALA

5302 1650, 676 7180

525 3395

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


48

Puhkepäev Pärandkultuur

Mulkide tõdemus: tahad latva ronide, akka tüvest peale! Tekst: Vaike Pommer Fotod: RMK, ERM

Lõuna-Viljandimaa on põlise Mulgimaa osa. „Paraku valitseb aga paljude Abja, Halliste ja Karksi suurejooneliste talude õuel vaikus, ainsaks hääleks vajuva katuse praksatus või müürist kukkuva kivi potsatus. Põline tamm sahistab õuel lehti, müüri ääres ootab paremaid aegu kapsaraud ja lagunevas rehealuses roostetanud vedruvanker,” tõdeb Keskkonnaameti looduskasutuse spetsialist Hille Lapp. Pärandkultuuri kaardistamisega andsid Viljandimaa kaardistajad ja seda toetanud kohalik kogukond panuse, et unustusehõlma ei kaoks sellest paikkonnast võrsunud ja latva jõudnud suurvaimud, nende juured ja pärand. Kaardile sai kunstnik Johann Köleri sünnikodu, president Konstantin Pätsi vanavanaisa talu, kirjanik Kristjan Jaak Petersoni sünnikodu, kirjanik Anton Hansen Tammsaare ema sünnikoht, riigivanem ja Eesti Panga president Jüri Jaaksoni sünnikoht... Selle ringiga kaardistati kokku ligi 2200 objekti, aga meil kõigil on võimalus anda sellele oma panusega lisa.

Kille taluhäärber

ERM Fk 361:60

Sass rajas aastatel 1903–1908 tallu uhke häärberi. Pärast tema Rootsiaegsest (võimalik, et ka surma käis Kille käest kätte, vanemast) talu- ja veskikohast kuni 1939. aastal omandas selle sai 1811. aastal Abja-Vanamõisa August Kõrgesaar. Pererahva karjamõis, mis müüdi koos vesi- lahkumise järel jäi talu kolhooveskiga 1858. aastal baltisaksa sile, kuid on nüüdseks tagastatud möldrile Eduard Hassele. Tema omaniku järeltulijaile. Häärbepärija, metsnik-maamõõtja Edgar ris oli algselt seitse eluruumi,

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Foto: RANDO KALL

Kui lisada pealkirjas toodud mulkide elutarkusele ka laulu sisse kirjutatud tõdemus, et „Mulgimaal, seal on hea elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa. Sääl on uhked metsasalud, suured jõukad Eesti talud”, siis on põhilised Mulgimaa väärtused kirjeldatud. Elor Ilmet Viljandimaa metsaülem

Ülemöödunud sajandi teisel poolel käis Viljandimaalt pärit mees Jaan Jung mööda Viljandi-, Pärnu- ja Liivimaad ning kogus rahvapärimust ja uuris kohalikku ajalugu. Tema tegi ka esimesed väljakaevamised Lembitu linnuses Lõhaveres. Sel aastal möödub ajaloolase Jaan Jungi sünnist 180 aastat. Tema raamatusari „Muinasaja teadus eestlaste maal” on aga tänaseni aktuaalne ja sisaldab endas pärimusi, mille oleme vahepeal unustanud. Kasutasin ka ise tema andmeid ja leidsin metsast nii mõnegi unustatud objekti, mis on tänaseks kaardile jõudnud. Võiks öelda, et RMK poolt algatatud pärandkultuuri kaardistamine on nagu Jaan Jungi uus tulemine. Mets peidab endas jätkuvalt unustatud saladusi. Võtkem vaevaks ja pangem nad kirja, et suures linnastumise ja eurooplasteks saamise tuhinas säiliks ning rikastuks meie kultuurilugu!


Pärandkultuur

Puhkepäev

49

väliselt on häärber säilinud endisel kujul, hävinud on klaastrepikoda ja rinnatisega rõdu. Säilinud on omapärased nurgakapi-sarnased käimlad.

Fotod: RMK

Näiteks oli Ruto metsandikus ca 20 ha maa-alal nõrgkivi õhutamise katseala. Nõrgkivi paksus oli ca 30–40 cm, 60–80 cm sügavused kraavid aeti üksteisest 6 m (Kaardistaja Jaanis Roots) kaugusele. Katsete tulemused olid silmnähtavad, sest kraaviAbja toorlinavabriku tamise lõpp-punktist mõned meetrid eemal kasvasid kidurad, hoonetekompleks ja Karksi mõisa metsahärra mehekõrgused männid, aga Georg Cornelius. katsealal kõrgus võimas mets. Wilhelm Knersch asus Polli Võõrpuuliikidest istutati piki mõisa metsaülemana tööle 1863 kvartalisihte nulge, ebatsuugat ja oli selles ametis 1900. aastani. (duglaasia), lehist ja valget Ta asus elama Polli-Peraküla (Veimuti) mändi. (Lilli) karjamõisa, kuhu 1865. Karksis leidus arvatavasti ka aastal ehitati metsaülemale uus ainus pöögikultuur Eestis, istuVabrik ehitati 1914. aastal. Peaelumaja (nõukogude ajal sai tatud 1880.–1890. aastatel vahelmiseks tegevuseks oli linavarte sellest Polli metskonna kontor). dumisi kuuskedega. Pöök jäi esmane töötlemine, leotamine, Polli-Lilli metsandikus katsetas meie kuusele alla, kuid üksikud ja linaluude murdmine, siin tehti Knersch võõrpuuliikide kultivee- neist olid alles veel 1939. aastal. ka värnitsat. Just linakasvatus rimist. Metsade majandamiseks (Kaardistaja Olev Kallas) tõi Mulgimaale rikkuse ja Abja kujundas Knersch mõisamoonatoorlinavabrik aitas sellele kõkatest metsatööliste kaadri, pani Laose ja Lubjassaare vasti kaasa, olles ainuke suurpaika metsavahtide elukohad ja tööriistade kogu tööstusettevõte Mulgimaal. See lasi neile ehitada korralikud eluoli esimene toorlina töötlemise majad. Rajati ka aurujõul töötav vabrik kogu Tsaari-Venemaal, saeveski, mis tegutses 1920. seepärast toetas riik vabriku aastateni. 1900. aasta lõpul ehitamist 25 000 kuldrublaga. jäi Knersch pensionile ja edasi Ka nõukogude ajal oli see Eesti asus metsaülema kohale lätlane juhtiv linatöötlemisettevõte. Andresens. 1909. aastast kuni Tootmine lõpetati 1990. Praegu Polli metskonna moodustamion lagunev hoonetekompleks seni oli Polli mõisa metsaülekunagise jõuka Mulgimaa aja1877. aastal ostis Jüri Triisa maks Alfred Reinbach. 1920. loo tumm tunnistaja. On täheleLõhavere mõisa käest Laose talu aastal moodustati Metsade panuväärne, et siit sai alguse Peavalitsuse korraldusega Polli- ja maksis selle eest 2800 hõbekogu Eestimaa maakapitalismi rubla. Talus tegeldi vilja- ja Lillis Polli metskond, metsa­ jõudne areng. (Kaardistaja Jaanis Roots) loomakasvatusega. Talu praeülemana jätkas Reinbach. gune omanik Vello Triisa tegeleb Karksi mõisa metsi hoiti Polli metskonna kontor Georg Corneliuse metsaülemaks peale talupidamise ka vanade Metsade majandamist selle täna- olemise ajal eeskujulikus seisu- talutööriistade kogumisega. ses tähenduses saab vaadelda korras. Igal aastal toodud Saare- Algselt asus kogu Laose talus, kuid 1998. aastal viidi see alates mõisate metsamajanduse maalt ligi sajapealine kraaviLubjassaarde. Siin on säilinud ja -korralduse algusest. Polli ja kaevajate pere, kes siis terve Karksi mõisa metsade majanda- suve metsadesse kraave kaevas vana rehielamu, taastatud saun, mine oli eeskujulikul tasemel ja metsa istutas. Teadusmehena ait ja kõrvalhooned. Kogus on üle 100 eksponaadi, mis on mitte ainult Vene oludes, vaid ei leppinud Cornelius üksnes ka Lääne-Euroopa mõistes. metsade kuivendamise ja teede eraldi gruppides: hobuveokid, hobupõllutöömasinad, sõidukid Polli mõisa metsahärra oli ehitamisega, vaid tegeles ka ja tarbeesemed.  (Kaardistaja Rünno Viir) Wilhem Knersch (1837–1912) metsateaduslike katsetustega. Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


50

Puhkepäev Sündmused

Rahvusvahelised puupäevad Tekst ja fotod: Krista Keedus

Traditsioonilised Sagadi puupäevad augusti alguses meelitasid tänavu kohale tuhatkond külalist. Koos oli rahvusvaheline seltskond – eestlaste ja venelaste kõrval said programmist osa ka prants­ lased, türklased, hiinlased.

Traditsioon:

Rõõmu laastukorvide punumisest pakutakse puupäevaliste soovidele vastu tulles igal suvel.

Rahvusvaheline:

Juhendaja Tiiu õpetab Hiina noormehi kadakaseibidest kuumaalust meisterdama.

Maastikumäng:

Viljapuuaias otsiti õisi ja putukaid.

Täpsussaagimine:

Eesmärgiks on täpselt 100-grammise puiduketta saagimine.

Uus asi:

Seemnepallide tegemisel kasutati vanapaberit.

Seenemaja:

Tänavune vihmane suvi tõi seenesaaki juba juulikuus.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Ilutegijad:

Nahast ehete valmistamine on jõukohane igas vanuses inimestele.


Sündmused

Puhkepäev

51 Foto: RAIVO TASSO

Väljasõit seente juurde

Tekst: Katre Ratassepp Fotod: Raivo Tasso (Delfi/Ekspress Meedia), Andres Eilart (Maaleht)

Võrumaal:

Kui seenelised Pähni kandis metsa jõudsid, läks ilm nii pimedaks ja sajuseks, et seenetargad pidid seente valgustamiseks taskulampi kasutama.

Foto: RAIVO TASSO

Foto: ANDRES EILART

Foto: ANDRES EILART

Maaleht ja RMK korraldasid septembri algul ühise seenepäeva, viies kolm bussitäit rahvast koos tarkade mükoloogidega vähemtuntud söögiseeni avastama.

Suur saak:

Kokku leidsid retkelised üle 70 seeneliigi, nende seas oli igas mõõdus kübaraid.

Seeneaabits:

Moonakotti mahtus võileiva kõrval ka kasulik seeneraamat.

ANDRES to: EI Fo L

Foto: RA I VO DRE

SE

TA S

SO

Foto: AN

T AR

SO TAS

Maitseb hea:

Pärnumaa seenelised seiklesid Tolkuse kandi metsas, kõhtu täitis matkasupp RMK Tõotusemäe lõkkekohas.

IL A RT

: to IVO RA

O IV RA

Fo

O TASS

Fo to :

to Fo

Foto: RAIV O

ASSO OT

TAS SO

AIV :R

Kirev valik:

Vaatamata tänavusele kesisele seeneaastale panid seenelised Võru-, Pärnu- ja Harjumaal korvi kireva valiku vähemtuntud söögiseeni.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


52

Puhkepäev Loodusblogi

Noppeid loodusblogist RMK kodulehel on üleval loodusblogi, kuhu kirjutavad oma tööst ja selle käigus tekkinud tähelepanekutest RMK looduskaitseosakonna töötajad. Neile lisaks teeb sissekandeid zooloog ja loodusfotograaf Tiit Hunt, kes vahendab uudiseid looma-, linnu- ja taimeriigist. Blogi hoiab silma peal ka loomade tegutsemisel RMK looduskaamera ees Saaremaal – praegu taas hirvedel, suvel mäkradel. Neile, kes blogi veel avastanud pole, pakume siin isu äratamiseks mõned nopped. Foto: TIIT HUNT

Mäkradest maailmameistrid Tiit Hunt annab aru, kes suve jooksul mägrapaaril külas käisid ning kuhu küll jäid kauaoodatud pojad. Peamine, millega Kadi ja Tõnis sel suvel „suurde meediapilti” pääsesid, oli nende vähemalt poolteist tundi kestnud paaritumisakt „otse-eetris” 25. juunil. Teadaolevalt pole maailmas nii pikka mäkrade armumängu varem dokumenteeritud. KÜLALISED: Hirvede kõrval astusid suve jooksul mägramaja juurest läbi ka kährikud, metssead, metskits ja metsnugis.

ÕHUST: Droonipilt kinnitas, et Hara jääksoos oli veeseis üllatavalt hea, ent paisud vajavad siiski parandamist.

Šaakal pildile püütud Tiit Hunt ajab jälgi, kuidas šaakal ikkagi Eestimaa pinnale sattus. Et see välimuselt hundi ja rebase vahepealne loom end Eestis sisse on seadnud, selles pole kahtlust. Praegu on kindlalt teada pesitsevad šaakalid Lääne- ja Pärnumaalt, ent teateid on tulnud ka Saaremaalt, Ida-Virumaalt ja Viljandimaalt.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Foto: TIIT HUNT

Kaupo Kohv tutvustab, et RMK testib droonide kasutust looduskaitsetöödes. Augustis tehtud esimeste katselendudega uuriti, kas Laeva jõe alamjooksu taastamine on õnnestunud, kuidas on taastunud Hara raba ja Viru raba jääksoo ning mis seis on Mustoja maastikukaitsealal asuva Tinaliiva liivikuga, mida RMK on juba mitu aastat eksperimentaalselt taastanud. Testlennud jätkuvad, hetkel tundub, et droonide kasutamisel jalavaeva vähendamiseks potentsiaali jagub.

Foto: KAUPO KOHV

Droonidega loodust kaitsmas

OLEMAS: Kui palju šaakaleid Eestis on, ei tea keegi. Pildile on neid püütud mitmel pool.


Loodusblogi

Puhkepäev

53

Leevi Krumm jagab pilte ja meenutusi Lahemaa rahvuspargis toimunud ebapärlikarbi inventee­ rimismetoodika koolituselt. Praktilisele koolitusele olid kohale tulnud nii Eesti kui ka välismaa eksperdid, et välja selgitada, mida tuleks teha ebapärlikarbi olukorra parandamiseks. Muu hulgas selgus ka näiteks, et üks tegelane, kes ebapärlikarpi ohustab, on kobras, kes takistab oma tammiehitusega kalade rännet jões ning põhjustab paisutamisega setete kuhjumist.

Foto: LEEVI KRUMM

Ebapärlikarpe inventeerimas

VAATA SIIA: Ühed uurivad, teised filmivad. Koolitust jäädvustas keskkonnasaade Osoon.

ENNE: Enne taastamist kattis ala vana ja tihe kadastik ning vaade maastikule oli piiratud.

Foto: ANTS ANIMÄGI

Ants Animägi teeb puust ja punaselt selgeks, mida kujutavad endast koosluste hooldus- ja taastamistööd ning mis peitub mõistepaari „maastike avamine” taga. Saaremaal Kingli hoiualal kasvas 2013. aastal väga raskelt läbitav kadastik, tänaseks on 8,5 hektari suurusest alast kujundatud taas kena rohumaa ning rentnik karjatab seal juba loomi. Taastatud ala on elupaigaks paljudele taime- ja putukaliikidele, mis omakorda mõjutab ka linnustikku.

Foto: ANTS ANIMÄGI

Kadastikust rohumaaks

PÄRAST: Kaks aastat hiljem on läbimatust kadastikust saanud ilus rohumaa.

Toomas Hirse tutvustab Tartu Ülikooli ja RMK koostöös ette võetud pilootprojekti, mille käigus rajati 2015. aastal rekonstrueeritavatele metsakuivendusobjektidele (Ropka ja Valgma) negatiivset kuivendusmõju vähendavate looduskaitse­ liste meetmetena erinevaid väikeveekogusid. Ideest teostuseni läks nii mõnigi aasta, kuid täna võib rõõmustada, et veekogud on valmis ning järgnevatel aastatel saab hakata nende kasutegurit mõõtma. 

Foto: TOOMAS HIRSE

Pilootprojektiga kuivendusmõjusid leevendama

VEE-ELUSTIKU KODU: Sellised lombid kuivendus­ objektidel peaksid vee-elustikule meeldima.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


54

Puhkepäev Õnnitlused

Riigimets mühiseb septembrikuu juubilaridele! Hille Reinsalu

Karl Erik Sahtel

Taimla- ja seemnemajandusosakond, tööjuht

2.09

55

Leho Jõgi

IT-osakond, süsteemiadministraator

18.09

27.09

6.09

25

Kaire Vinkel 40

Helle Veltman Lääne-Eesti piirkond, teabespetsialist

IT-osakond, IT arvutispetsialist

Viljandimaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

20.09

Tiit Liiv

Puiduenergeetikatalitus, energiapuidulogistik

12.09

Üllar Rosin 45

Ahto Vaga 45

Saaremaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

21.09

Puiduturustusosakond, turustusspetsialist

15.09

50

Katrin Võlli 55

Puiduturustusosakond, turustusassistent

22.09

55

Rein Kingla 55

Kagu regiooni metsakasvatus, raietööline

27.09

55

Riigimets mühiseb oktoobrikuu juubilaridele! Anatoli Gorelik Kirde regiooni metsakasvatus, raietööline

3.10

Uno Vait 60

Malle Viiburg Järvamaa metskond, spetsialist

20.10

6.10

Arvet Hiieste 60

Are Orion 55

Alvar Peterson

Taimla- ja seemnemajandusosakond, seemnemajandusjuht

15.10

Jahindusosakond, jahindusspetsialist

60

Põlvamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

24.10

Kagu regiooni metsakasvatus,raietööline

14.10

Priit Voolaid 60

Mare Samma 60

Alvar on pärit Otepäält ning peale keskkooli ja sõjaväeteenistust lõpetas ta Eesti Põllumajanduse Akadeemias metsanduse eriala. Esimese töökogemuse sai ta Eesti Metsainstituudist, kus asus tööle insenerina Tartu puukool-katsemajandis. 1997. aastal moodustati aktsiaselts Tartu Puukool, mida Alvar asus juhtima. Täna on Alvari õlul kogu

Sagadi metsakeskus, teenindaja

26.10

14.10

35

Vello Piir 60

Eesti seemnemajanduse ja metsaseemlate majandamise korraldamine. Loodus on Alvari elus väga tähtsal kohal ja tema teadmised selles vallas väga head. Kui on vaja määrata mõnda puu- või taimeliiki või tunda ära taimekahjustajat, siis tasub küsida Alvari käest, tema teab. Kevadisel ajal võib Alvari abiga tuvastada kõik linnud, kes ümberringi laulavad. Samuti võib

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015

Looduskaitseosakond, looduskaitsespetsialist

Kagu regiooni metsakasvatus, raietööline

26.10

50

Alvar põhjalikult rääkida, mis ajal keegi pesitseb ja millal pojad kooruvad. Suvel saavad liblikad määratud nii eesti kui ka ladina keeles. Mees nagu orkester! Alvar on kohusetundlik, tark ja hea huumorimeelega inimene. Soovime talle jõudu ja jätkuvat teotahet! Kolleegid taimla- ja seemnemajandusosakonnast


Õnnitlused

Puhkepäev

55

Riigimets mühiseb novembrikuu juubilaridele! Ain Aru

Kagu regiooni metsakasvatus, raietööline

2.11

Annely Põder 55

Mati Leppik

Harjumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

15.11

Sagadi metsakeskus, ettekandja

10.11

Aivo Arold 40

Vaiko Saar 55

Kirde regiooni logistika, logistik

27.11

Lääne-Virumaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

12.11

Karl Ruukel 55

Raivo Tiidolepp 35

Kagu regiooni tootmine, raietööline

28.11

55

Metsaparandustalitus, metsaparandaja

13.11

65

Lui Kunnus

Jõgevamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

29.11

65

Riigimets mühiseb detsembrikuu juubilaridele! Rain Pint

Jõgevamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

3.12

Enn Raav 50

Tarvi Nurk

Järvamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

15.12

Metsaparandustalitus, metsaparandaja

8.12

Heikki Kund 50

Mati Kond 40

Kagu regiooni metsakasvatus, raietööline

20.12

Põlvamaa metskond, metsnik-metsakorraldaja

11.12

Urmas Alaküla 60

Kadi Laagus 45

Taimla- ja seemnemajandusosakond, tööline

21.12

40

Kirde regiooni tootmine, praaker

13.12

50

Sulev Tänav

Edela regiooni tootmine, praaker

21.12

40

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


56

Puhkepäev Spordiklubi VÕTA MEIEGA ÜHENDUST:

spordiklubi@metsasobrad.eu www.facebook.com/metsasobrad www.metsasobrad.eu

Neljas RMK Kõrvemaa Nelikürituse hooaeg läbi Tekst: Ulvar Kaubi Fotod: Sportfoto.com

Päikesepaistel laupäeval, 26. septembril toimunud RMK Kõrvemaa Rattamaratoniga lõppes neljas hooaeg, mil spordi­ ürituste sari kandis RMK Kõrvemaa Nelikürituse nime. Rattamaratoni 40 km distantsil saavutas RMK töötajatest kõrge 23. koha sõitu nautima läinud Aivar Lagenõmm, kelle veelgi parema tulemuse rikkus kukkumine sõidu esimeses pooles. Tipus sõitjate kiirus on suur ning korra maha jäänuna on väga raske eessõitjaid püüda. Lühemal ehk 18 km distantsil oli väga tubli Helle Väärsi, kes saavutas naiste parima ajaga üldarvestuses 10. koha. Nelikürituse parimaks meheks oli neljandat aastat järjest Allar Soo, naistest võitis esma­ kordselt nelikürituse kaasa teinud Tea Pärnik. Lühikeste distantside arvestuses võitis meestest Martin Sagaja, naistest Kaili Tikk. Kõigil üritustel toimusid enne põhistarte võistlused lastele, kus kõik osalejad said partnerite auhindu ja diplomi. HEA SÕIT: RMK Sagadi metsakeskuse aednik Helle Väärsi saavutas 18-kilomeetrisel rattasõidul naiste parima ajaga üldarvestuses kümnenda koha.

START: Rattamaratoni põhisõidule, 40-kilomeetrisele distantsile, startis ligi 700 ratturit. Tihedas grupifinišis pani oma paremuse juba kolmandat aastat järjest maksma Helmet Tamkõrv.

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Spordiklubi

Puhkepäev

57 Foto: SPORTFOTO.COM

Lisaks said lapsed RMK lastealal „Noorendik” uusi teadmisi metsas toimuva kohta. RMK Kõrvemaa Neliküritus on Põhja-Eesti suurim rahvaspordi sari, kus hooaja jooksul osalejate arv püsinud viimastel aastatel 4000 juures, sh traditsiooniliselt rohkearvulisim kevadjooks, seejärel rattamaraton, suusamaraton ja triatlon. RMK töötajad ja nende pereliikmed on nelik­ ürituse võistlustel alati kaasa löönud ning kõigil neljal võistlusel osales sel aastal pikkadel distantsidel Jaak Väärsi, kes üldkokkuvõttes saavutas 16. koha, ning Ulvar Kaubi, kes tuli 26. kohale. Mõnusat looduses liikumise võimalust pakub Kõrvemaa maastik ja rajad ka väljaspool üritusi. Kasutage seda, kuni algab RMK Kõrvemaa Nelik­ürituse viies hooaeg.  NAUDIB SÕITU: RMK töötajatest väntas rattamaratoni põhidistantsi kõige kiiremini läbi Kirde regiooni praaker Aivar Lagenõmm, kes tuli 23. kohale.

Pallimängude treeningajad Võrkpallihuvilised on oodatud Metsasõprade klubiga liituma ja osalema treeningutel:

Tennisehuvilised on oodatud klubiga liituma ja osalema treeningutel:

TARTUS Kivilinna kooli võimlas (Kaunase pst 71) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Arvo Lind, arvo.lind@rmk.ee

TALLINNAS Tere tennisekeskuses (Sõjakooli 10) pühapäeviti kell 19.00–20.30, kontakt: Kadri Alasi, kadri.alasi@envir.ee

TALLINNAS Mustamäe gümnaasiumis (Keskuse 18) teisipäeviti kell 17.30–19.00, kontakt: Taivo Denks, taivod@gmail.com

RAKVERES Linnuse tennisehallis (Linnuse 5) pühapäeviti kell 16.00–17.30 kontakt: Lea Ong, lea.ong@rmk.ee

LAAGRIS: Spordiklubi Metsasõbrad tennisesektsioon Kadri Alasi eestvedamisel korraldas 21.–23. augustil laagri. Alustati reede õhtul ja lõpetati pühapäeva hommikul, treeningud toimusid Viljandi järve ääres, supluskoha lähedal. Treener Julika Leiki käe all arendasid oma oskusi 20 osalejat, nende seas oli nii algajaid kui ka edasijõudnuid.

Foto: KADRI ALASI

TARTUS Tähtvere tennisekeskuses (Laulupeo pst 19) esmaspäeviti kell 20.30–22.00 kontakt: Meelis Tamm, meelis.tamm@rmk.ee

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


58

Puhkepäev Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Aleksei Zverjevi tähtis külaskäik Tekst: Ain Kütt Fotod: RMK Sagadi metsamuuseumi arhiiv

Nagu kõike muud, juhiti Nõukogude Liidu ajal ka metsandust Moskvast, Eestis toimuval hoiti silma peal tähtsate tegelaste külaskäikudega. 1985. aastal väisas Eestit Nõukogude Liidu metsanduse kõrgeim juht Aleksei Zverjev ning Sagadi metsamuuseumis nähtu sai eeskujuks loodavale Venemaa metsamuuseumile. Ehkki Eestit peeti tol ajal omamoodi „lääneks”, ei olnud Moskva tippjuhtide külaskäigud siin sugugi igapäevased. Tihti külastati Eestit mõne pikema visiidi osana ning sellised külaskäigud ei toimunud tavaliselt mitte lennukiga, vaid autoga. Seetõttu venisid visiidid üsna pikaks, Zverjev veetis Eestis kolm päeva.

Mõjuvõimas mees Zverjev oli vana ja kogenud aparaaditöötaja. Metsanduslikku eriharidust Zverjevil ei olnud, ta oli lõpetanud Valgevene põllumajanduse akadeemia agronoomina. Pikemalt töötas Zverjev Novosibirski oblasti parteikomitees, sealt edutati ta 1973. aastal Nõukogude Liidu metsamajanduse ministriks. Pärast ministeeriumi restruktureerimist 1984. aastal sai sellest NSVL metsakomitee ning Zverjevist asutuse esimees. Sellel ameti­ postil olles Zverjev Eestit külastaski. Zverjevi puhul oli tegemist äärmiselt mõjuvõimsa mehega. Sellise kaliibriga mehi tavatseti kohapeal vastu võtta suure püüdlikkuse ja pidulikkusega. Üldjuhul ei kirjutatud selliste külaskäikude puhul Moskvast kindlat stsenaariumi ette ning see, kus käia ja mida teha, jäeti suuresti vastuvõtjate otsustada. Tavapäraselt püüti näidata

NÕÕ: Hobusõit Roela-Liival, kus asus Rakvere metsa­ majandi suurim hobusekasvandus. Kuna tõuhobuste müük Venemaale oli majandile vägagi tulus äri, demonstreeriti kasvandust külalisele kui eesrindlikku ettevõtmist.

ILUS MÖÖBEL: Rakvere metsamajandi direktor Simo Nõmme ja Aleksei Zverjev jälgimas Koljaku lasteaialaste etteastet. Laulust-tantsust enam paelus külalist lasteaed ja selle mööbel.

ikka seda, mis hästi, tihti ka paremini kui tegelikkuses. Visiidi õnnestumine ehk külalise rahulolu oli üheks võtmeks, mis võis aidata Moskva raha- ja varustusekraane lahti keerata.

Julged avaldused Visiidi esimesel päeval külastati Kaarepere metsakaitsejaama, lühike ringsõit tehti ka Järvamaa metsamajandis. Sagadi mõisa külastas Zverjev visiidi teisel päeval, mis oli täies mahus pühendatud Rakvere metsamajandile. Kolmandasse päeva jäi vastuvõtt EKP Keskkomitees ning ringkäik Kirovi näidiskalurikolhoosis. Nagu nimigi ütleb, oli viimase puhul tegemist tollase Eesti ühe eliitmajandiga, kuhu viidi pea eranditult kõik Eesti külalised. Ringsõidul Rakvere metsamajandis jättis Zverjev vastuvõtjatele küllalt heatahtliku inimese mulje, samas võis ta olla ka väga kangekaelne ja ütlemistes järsk, avaldades nii positiivseid kui ka negatiivseid seisukohti otse ja avalikult. Seda, mille kohta arvamust avaldada, jagus visiidi ajal küllaga. Näiteks Rakvere metsamajandi esinduspoes Diana pidas külaline kaubavalikut lahjaks, eriti ei meeldinud talle kaupade kõrged

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Kilde Sagadi metsamuuseumi fotokogust

Puhkepäev

59 Foto: RMK SAGADI METSAMUUSEUMI ARHIIV

hinnad, peaasjalikult puitkäsitöö-toodete puhul. Udujärve koertekasvanduses ei saanud Zverjev aru, kuidas saab seda üldse kasvanduseks nimetada, kui sirgumas on ainult neli koera. Võsul asunud Käsmu metskonna hoonesse keeldus ta aga üldse sisse minemast. Siiski jagus ka ohtralt kiidusõnu. Koljaku väikeses, ümberkaudsete metskondade töötajate lapsi teenindanud lasteaias esinesid lasteaialapsed kõrgele külalisele väikese kontserdiga. Kui laste tants ja laul jättis Zverjevi võrdlemisi külmaks, siis kiidusõnu teenis lasteaia sisustus. Kogu maja oli sisustatud metsapunktis valmistatud täispuidust mööbliga, VÄIKE MEENE: Sümboolne meenetevahetus Roelas mis riiklike lasteaedade kroonuliku metallmööbli 16. mail 1985. Väikeste kingitustega üritati kinnistada, et külalisel antud koht ikka meeles seisaks. kõrval mõjus täiesti teise maailmana. Positiivse hinnangu teenis ka Rakvere kinos külalisele näidatud metsamajandi tegemistest vändatud ülevaate- Siberis, oli plaanis istutada Siberi seedermände. film „Laanekuningad” ning käik Sagadi mõisa. Paraku juhtus sellega omapärane apsakas. Nimelt saabusid istutamiseks hoopis keerdmänni istikud. Parata polnud enam midagi ja nii läksidki mulda Visiidi tipphetk hoopis teist liiki puud. Tollane Pargi metskonna Sagadi mõisa külastusest kujuneski tähtsa külametsaülem Urmas Kaja kaevas hiljem siiski lise jaoks mõneti planeerimatult kogu visiidi üks valed taimed välja ja asendas need seedermänditipphetkedest. Mõisa restaureerimistööd polnud dega. Seega tänapäeval kahjuks Zverjevi käega veel kaugeltki lõppenud, härrastemajas oli selleks istutatud puud alles pole. ajaks valmis suur saal ja viis kõrvaltuba. Hoogsalt käisid aga metsamuuseumi ekspositsiooni koosteOotamatu järelmäng tööd, antiikse mööbliga oldi jõutud enam-vähem täita maja idatiiva toad. Loetud päevad pärast Zverjevi visiidil on aga üks eriskummaline Zverjevi külaskäiku saabus Tallinnfilm, kes asus järelmäng. Sagadi mõisakompleks avatigi seatud neis tubades üles võtma mängufilmi „Savoy ball”. tähtajal, pidulik sündmus toimus 26. juunil 1987. Olgugi et veel poolik, jättis Sagadi ka sellisena Ehkki Zverjev oli endiselt kõrges ametis, polnud Zverjevile võimsa mulje. Riigi metsandusjuht kohal ei teda ega ka teiste liiduvabariikide ministpüstitas kõrge eesmärgi, et kogu kompleks peab reid. 1989. aastal läks mees pensionile, põhjendavalmima Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutdes seda hiljem soovimatusega istuda kuristiku siooni 70. aastapäevaks ehk siis 1987. aastaks. suunas kihutava kiirrongi esimeses vagunis. Kuid Lisaks kohustas ta metsamajandit esitama talle Sagadis nähtu ei andnud kuidagi rahu. Nii hakkaski kahe nädala jooksul detailse abinõude endiselt kõbus vanahärra organiseerima plaani ülesande täitmiseks. Zverjev Sagadis nähtu Venemaa metsamuuseumi rajamist ja lubas isiklikult avamisele tulla ning 1996. aastal avatigi Moskvas pidulikult ei andnud võtta ühes kõigi teiste liiduvabariikide Zverjevi eestvõttel rajatud Venemaa kuidagi rahu. metsanduse ja looduskaitse ministrid. metsamuuseum. Kunagise suurriigi Mõisakompleksi lääneservale rajataendine kõikvõimas metsandusjuht vasse dendroparki istutas delegatsioon neli lööb jõudumööda muuseumi tegemistes kaasa nimelist puud, ettevõtmist oli üles võtmas ka tänagi, eelmisel aastal peetud juubeli puhul ilmu„Aktuaalse kaamera” võttegrupp. Näitamaks nud mälestustrükises nimetab Zverjev muuseumi kõrgele külalisele, et tegemist on tõsiseltvõetava loomise idee initsiaatorina just Sagadis nähtut dendropargiga, toimus kaks päeva varem suur ja kogetut. Nii kummaline kui see ka ei tundu, istutuspäev, kus ligi 200 Eesti metsandussektori võime seega üht väikest Eesti metsamuuseumi juhtivtöötajat istutas kokku 278 puud ja põõsast. lugeda suure Venemaa metsamuuseumi kui mitte Kuna Zverjev oli aastakümneid elanud ja töötanud esiisaks, siis ristiemaks vast küll.  Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


60

Puhkepäev Metsik disain

Uues rubriigis tutvustame Eesti disainerite uudistooteid, mis on tehtud puidust või teistest metsasaadustest.

Uus trend – puidust käekellad Tekst: Katre Ratassepp Fotod: tootja fotod

Puit on Eesti disainerite seas armastatud materjal, millest meisterdatakse nii kikilipse, ehteid, prilliraame kui ka telefonikatteid. Tänavu Eesti õpilasfirmade võistluse võitnud Wooch ning noor kunstnik Kersti Teenu on pühendunud aga puidust käsitöökellade valmistamisele. Mõlemad kellatootjad eelistavad toorainena peamiselt Eesti puitu. Kui Woochi kellad on eranditult tehtud tammepuust, siis Kersti Teenu vormib Tartus Antoniuse õues asuvas ateljees omanäolisi aksessuaare kasest, kadakast ja vanades viljapuuaedades leiduvast puidust. „Kasutan oma töö tegemisel põhiliselt jääke, mis teistest puiduga tegelevatest ettevõtetest üle jäävad. Viljapuudest eelistan õuna-, kirsi- ja ploomipuud, mille saan sageli sõpradelt või kliendi käest,” rääkis Kersti Teenu. Tema materjalide seas leidub ka eksootilisemat tumedat pähklit, mille värv on eestlastele meeltmööda. Mõlemad kellatootjad lausuvad nagu ühest suust, et puidust kellade kandjal pole vanusepiiri ning nende ostjate ja kandjate seas on mõlemast

KIIRE EDU: Wooch sai alguse vaid aasta tagasi Miina Härma Gümnaasiumi õpilaste Henri Halliku, Magnus Loosi, Meelis Pihlapi ja Roland Sirge õpilasfirmana. Tänaseks on puidu-Rolexiks tituleeritud Woochi kellad jõudnud vähemalt kahe Euroopa peaministri randmele ja neid võis imetleda 2015. aasta Expo-l Eesti paviljonis.

OMA NÄGU: Teenu Design’i nime all tegutseva noore kunstniku Kersti Teenu igal puidust käsitöökellal on oma nägu, sest looduses ei leidu identse süüga puud. Tema esimesed puidust ajanäitajad valmisid eelmisel aastal Tartu kõrgema kunstikooli mööbli ja restaureerimise eriala lõputööna ning pälvisid koheselt suure tunnustuse 2014. aasta Eesti disainiauhinna BRUNO nominendiks nimetamisega.

soost, eri vanusest ja rahvusest inimesi. Seda ilmestab hästi Woochi austajate ring, kuhu kuu­ luvad nii ettevõtlike õpilaste klassikaaslased kui peaminister Taavi Rõivas, kes kinkis kella ka oma Itaalia ametivennale. „Puidust kellad sobivad hästi kingituseks, kuna iga tellija saab materjalis ja disainis ise kaasa rääkida,” leiab Kersti Teenu, kelle looming on jõudnud näiteks Austraaliasse ning Pariisi moenädala ajal kohaliku pop-up poe müügilettidele. Puidust käsitöökella tellijatel tuleb eksklusiivse ajanäitaja kättesaamiseks varuda paar nädalat kuni kaks kuud. Woochi käekella saab soetada 169 euro eest, Teenu Design’i kellad jäävad hinnavahemikku 150–250 eurot. 

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Metsamees soovitab: raamat

Puhkepäev

61

Eesti metsamarjad Taimi Paal

EESTI METSAMARJAD Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 232 ISBN: 9789985334096

Raamatusse on koondatud peaaegu kõik need Eestimaal looduslikult kasvavad taimed, mille vilju rahvas nimetab marjaks. Juttu ei tule ainult söödavatest marjadest, vaid ka neist, mis asjatundmatu ravimtaimeks kasutamise, pahaaimamatu proovimise või söömise tõttu tervisele palju pahandust võivad teha, kuna nad on mürgised. Üks niisugune on näiteks näsiniin, ning kuigi raamat kõneleb sellestki, kuidas joodik viinatõvest näsiniinemarjadega terveks ehmatada, soovitab autor seda võtta kui meelelahutuslikku kurioosumit, sest näsiniin on tõesti ohtlikult mürgine. Teisi rahvameditsiinis tuntud kasutamisvõtteid tasub muidugi kõrva taha panna, sest taimedest leitud toime­ ained on autori sõnul teinekord palju

tõhusamad ja organismi säästvamad kui sünteetiliselt saadud arstirohud. Raamatut saab kasutada käsiraamatuna, kuid teda sobib lugeda ka silmaringi laiendamiseks. Taimi on raamatus palju, sealhulgas neidki, millega tavaliselt sõna „marjad” ei seostugi. Näiteks maikelluke või harilik kuutõverohi. Mööda pole mindud ka marju kandvatest puudestpõõsastest ning neid leidub Eestimaal rohkesti, sõstardest laukapuuni. Igatahes see, kes raamatu hoolega läbi loeb, ei kahtle kindlasti enam selles, kas lodjapuu või musta leedri marjad süüa sünnivad. 

Eesti imetajad Epp Moks, Jaanus Remm, Oliver Kalda, Harri Valdmann

EESTI IMETAJAD Ilmumisaasta: 2015 Lehekülgi: 280 ISBN: 9789985334706

Kuigi loomi on mitmesuguseid ja enamik neist kuulub selgrootute hulka, seostub sõna loom suuremale osale inimestest siiski imetajatega – püsisoojaste loomadega, kes toidavad oma järglasi piimaga. Selles pole midagi üllatavat, sest imetajad on silmatorkavad juba oma välimuse poolest ja nendega oleme seotud olnud väga pikka aega alates ajast, mil meie suhteid määras see, kas nemad said saagiks meile või vastupidi – meie neile. Raamat annab tänapäevase ülevaate Eesti loomastiku kujunemisest, ime­ tajaliikide süstemaatikast ja bioloogia

iseärasustest Eestis ja Euroopas. Käsitlemist leiavad liigid, kes elavad või keda on kohatud Eestis alates 20. sajandist, lisaks on välja toodud liigid, kelle levila võiks Eestisse laieneda. Iga liik on illustreeritud fotoga ja lisatud on ka levikukaardid. Viimane sarnane koguteos ilmus ligi 60 aastat tagasi ning vahepeal on Eesti loomastikus toimunud väga suuri muutusi. 

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Puhkepäev Ristsõna

Metsamees nr 123 ristsõna lahendus: KALLI-KALLI

Foto: JÜRI PERE

62

Metsamees www.rmk.ee/metsamees nr 3 (124) oktoober 2015


Uued töötajad

63

Liigikaitse spetsialist Meelis Leivits Augustis alustas RMK-s liigikaitse spetsialistina tööd Meelis Leivits. See on looduskaitseosakonnas uus amet ning Meelise üks olulisemaid ülesandeid on aidata kaasa Eesti metsiste elujärje parandamisele – alustades liigi soodsa seisundi saavuta­miseks vajalike põhimõtete ja meetodite väljatöötamisest kuni selleks vajalike tööde kavandamiseni. Tema tööks on ka sooelupaikade taastamise tulemuslikkuse seire väljatöötamine ja käivitamine. Meelise leivanumbriks on igasugune modelleerimine,

eriti elupaikade ja liikide levikut puudutav. Ta on lõpetamas Tartu Ülikoolis doktorantuuri geograafia erialal, omal käel õppides on omandatud programmeerimine ja andmetöötlus. Meelis on töötanud kunagises Nigula looduskaitseala administratsioonis ning tunneb hästi paljusid liike ning nende elujärge, erilise tähelepanu all on siiski soolinnud ja metsakanalised. Napp vaba aeg kulub perele ja ehitamisele. 

Jurist-hanke­spetsialist Katrin Ametmaa Lapsehoolduspuhkusele läinud Katrin Keerti asemel asus riigihangete osa­ konnas juuli lõpus tööle Katrin Ametmaa. Enne RMK-sse tulekut töötas ta juristina Maa-ametis, enne seda Võnnu ja Mäksa vallavalitsuses ning OÜ-s Estover. RMKs valmistab Katrin ette ja viib läbi riigihankemenetlusi – koostab hangete alusdokumente, hangete menetlustes tehtavaid õiguslikke otsustusi ja

hanke­lepinguid ning teeb vajalikke toiminguid riigihangete registris. Katrini peres kasvab kaks last ning tema huvialaks on agility ehk vaatemänguline koera­spordiala. Sellega tegelemiseks on peres lausa kaks koera – beagle Lota ja toller (Nova Scotia retriiver) Hubert. 

IT-analüütik Chris Sinihelm IT-analüütik Chris Sinihelm tuli RMK-sse tööle septembris. Tema kohustuste hulka kuulub tarkvaralahenduste kaardistamine, analüüs, dokumenteerimine, prototüüpide koostamine ja testimine. Chris on süsteemi­administraatoriks õppinud IT Kolledžis. Vaba aega veedab ta hea meelega nii ninapidi arvutis kui ka koeraga ringi liikudes, võimalusel linnapiiridest väljaspool. 

RMK töötajate jõulupidu toimub sel aastal 18. detsembril ning töötajate laste pidu 6. detsembril.

Kohaks ikka RMK Sagadi metsakeskus. Lisainfo tulekul!


VERETA JAHT 2015 Parimad fotod üleval RMK majas Toompuiestee 24, Tallinn

Halljänes Foto: Jarek Jõepera

Okaspuu-kooresikk

Punaselgõgija

Foto: Seppo Parkkinen

Foto: Tõnis Haamer

Tedrekukk

Rebane

Foto: Ingmar Muusikus

Foto: Arne Ader

Kokku ootab teid üle 60 karvase ja sulelise, tasub tulla.

Korraldajad:

Profile for RMK

Metsamees 124 (oktoober, 2015)  

Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele, aga ka kõigile teistele loodusest hoolivatele inimestele mõeldud ajakiri, mis ilmub ne...

Metsamees 124 (oktoober, 2015)  

Ajakiri Metsamees on RMK töötajatele ja partneritele, aga ka kõigile teistele loodusest hoolivatele inimestele mõeldud ajakiri, mis ilmub ne...

Profile for metsamees
Advertisement

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded

Recommendations could not be loaded