Page 1

Riigikohus selgitas maksuhalduri teabenõude esitamise tingimusi

Vaido Põldoja, LL.M. partner, vandeadvokaat

Maksumenetluses maksukorralduse

on

maksuhalduril

seaduses

(MKS).

laialdased Peale

õigused,

mis

maksukohustuslase

on võib

sätestatud ta

nõuda

maksumenetluseks vajalikku teavet ka muudelt isikutelt. Hiljuti täpsustas Riigikohus, 1

millistel tingimustel saab nn kolmandatelt isikutelt teavet küsida .

Kolmas isik MKSi § 61 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt

teavet

maksumenetluses

tähendust

omavate

asjaolude

kindlakstegemiseks MKSis on „kolmas isik“ sätestatud eraldi mõistena. Selle all mõeldakse isikut, kelle õigusi või kohustusi võidakse haldusmenetluse käigus (nt maksuotsuse koostamisega) puudutada. Seega tekib küsimus, kas ka MKSi § 61 alusel võib teavet nõuda üksnes vastavas maksumenetluses kolmandaks isikuks olevatelt isikutelt. Kui MKSi § 61 saaks selliselt tõlgendada, piiraks see tunduvalt maksuhalduri õigusi nõuda teavet, näiteks oleks enamikel juhtudel krediidiasutustelt teabe nõudmine välistatud.

1

Riigikohtu 30.03.2011 otsus haldusasjas nr 3-3-1-98-10.

1/3


Riigikohus leidis, et mõiste kolmas isik kasutamine teabe küsimise kontekstis on eksitav. Isik, kellelt teavet nõutakse, ei pruugi nõude aluseks olevas maksumenetluses olla mitte kolmas isik MKS-s toodud mõiste tähenduses, vaid on üldjuhul n-ö menetlusväline isik. Isikut, kellelt maksuhaldur nõuab MKSi § 61 alusel teavet, tuleb käsitada vastava korralduse adressaadina, leidis Riigikohus. Seega on Riigikohus asunud seisukohale, et MKSi § 61 kohaldamisel on mõiste kolmas isik tähendus laiem kui ainult isikud, kelle õigusi puudutaks maksumenetlusega (nt maksuotsusega) seoses.

Isiku kutsumine maksuhalduri juurde MKSi § 61 lg 1 alusel võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut vajaduse korral ilmuma teabe andmiseks maksuhalduri määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. Ka kõnealuses asjas oli maksuhaldur kutsunud isiku enda juurde selgitusi andma. Riigikohus leidis, et selline nõue võib olla põhjendatud, kui sellega saab tagada isiku vahetud ütlused ning teda ei koormata liigselt. Konkreetsel juhul oli maksuhaldur põhjendanud, miks on vaja isik kutsuda maksuhalduri juurde ning selgitusi sooviti võtta isiku elukohajärgse maksuhalduri ruumides.

Eelnev pöördumine maksukohustuslase poole MKSi § 61 lg 2 kohaselt tuleb üldreeglina pöörduda enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks maksukohustuslase poole (v.a samas sättes esitatud erandid). Riigikohus selgitas, et maksukohustuslaselt eelnevalt teabe nõudmise all ei peeta silmas mitte nõuet pöörduda tema poole ükskõik millises küsimuses, vaid seda, et sama teavet oleks enne küsitud maksukohustuslaselt. Seejuures ei tule piirangu sisuks olevat nõuet, et enne peab olema teavet nõutud maksukohustuslaselt, mõista konkreetsete kokkulangevate küsimuste tasandil. Maksuhaldur peab maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks nõudma samade tehingute kohta teavet kõigepealt maksukohustuslaselt. Seega saab muult isikult nõuda andmeid mitte üksnes vastavalt konkreetsetele küsimustele, mida varem on maksukohustuslase käest küsitud, vaid ka laiemalt uuritavate tehingute või muude asjaolude kohta.

2/3


Topeltselgituste võtmine Maksuhaldur oli kutsunud isiku selgitusi andma teist korda. Riigikohus selgitas, et topeltselgituste võtmine ei ole välistatud. Samas toob see maksuhaldurile kaasa suurema põhjendamiskohustuse. Maksuhalduri põhjendused peavad olema ka õigustatud, arvestades tema kohustust viia maksumenetlus läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja tõhusalt, vältides liigseid kulutusi ja ebamugavusi. Ka selgitas Riigikohus, et andmete nõude kohustuse põhjendatuse ning kohustuse koormavuse hindamiseks saab arvesse võtta tehingute väärtust, mille kohta teavet nõutakse.

Korralduse vaidlustamine Haldusaktid on üldjuhul täitmiseks kohustuslikud (v.a juhul, kui tegemist ei ole tühise haldusaktiga või kui haldusakti täitmise on peatanud haldusorgan või kui täitmise või kehtivuse on peatanud kohus). Seoses kolmandale isikule esitatud teabenõude korraldusega sätestatakse aga MKSi § 146 lg-s 2, et kolmandale isikule antud „korralduse täitmine peatub kuni selles asjas lõpliku lahendi jõustumiseni”. Riigikohus leidis, et vaidlustatud korralduse täitmine peatus MKSi § 146 lg 2 alusel nii vaidemenetluse kui ka kohtumenetluse ajaks. Seega peatub korralduse vaidlustamisel kas vaide- või kohtumenetluses korralduse täitmine ning kuni vaidemenetluse lahendi või kohtulahendi jõustumiseni ei pea korraldust täitma. Kui korralduse täitmise kuupäev jäi aega, mil vastav menetlus veel kestis ja korraldust ei pidanud seetõttu täitma, peab maksuhaldur korraldust muutma või andma uue korralduse.

Lisateabe saamiseks pöörduge palun: Vaido Põldoja partner, vandeadvokaat tel +372 626 4300 vaido.poldoja@varul.com

3/3

Riigikohus selgitas maksuhalduri tingimusi  

Maksumenetluses on maksuhalduril laialdased õigused, mis on sätestatud maksukorralduse seaduses (MKS). Peale maksukohustuslase võib ta nõuda...