Issuu on Google+

Eesti Elektritööstuse Liit Energeetika – kindel valik Eeldused ja oskused Haridus ja palk


Energeetika— TULEVIKU ALA T

ermotuumaenergia, fossiilsed

elektrivõrk’). Iga Eestimaa koduni viivad

kütused, Estlink, smart grid ja

elektriliinid võimaldavad sisse lülitada

säästlik energiakasutus – kas tundub

oma kodu veeboileri või elektriradiaatori

keeruline? Kõik see on tegelikult soojus

ka töö juures olles.

toas, tuli valgusfooris, mobiiltelefoni laadimine ja internetis surfamine. Ener-

valida, kelle käest ja millise hinnaga

geetika on nendele, kes oskavad

elektrit või soojust osta.

keerulistest asjadest aru saada ja neid

Energeetika on tulevikku suunduv

igapäevaelu lihtsate toimingutega seos-

ala. Just praegu on vahetumas tehno-

tada.

loogia ja tehnika. Energeetikas on vaheElektrienergia tootmine. Kütu-

tumas põlvkonnad, kus oskustöölised,

sena on põlevkivi paljuski asendumas

spetsialistid, insenerid ja teadlased

puidu, tuule ja tuumakütusega.

vajavad järelkasvu – noori ja nutikaid,

Ülekandeliinid. Narvas toodetud

kes kutsekoolis või kõrgkoolis on

elektrienergia jõuab Põlvasse, Kures-

valinud oma eriala soojuse, kütuste,

saarde, Helsingisse ja Riiga.

elektri või laiemalt energeetikaga seon-

Smart grid (inglise keeles ‘tark Eesti Elektritööstuse Liit Kadaka tee 42, 12915 Tallinn tel 715 1221

Avatud turg. Igaüks saab ise

duvates valdkondades. Lembit Vali Eesti Elektritööstuse Liidu juhatuse esimees

3


EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

Mitmetahuline energiasüsteem

E

esti energiasüsteem on keerukas

on omakorda keerukas juhtmete, lüli-

soojuse tootmiseks on kasutusele

ka energeetikas üks põlvkond justkui

kompleks, kus töötavad koos nii

tite, kaitsete ja tarbijate süsteem, mis

võetud uus tehnoloogia, ehitatakse

vahelt ära jäänud ning töötajate vanus

Narva põlevkivi-, Iru ja mitmed väik-

lõpptulemusena on valgus laelambis,

loodussõbralikke ja ümbruskonda hästi

on suhteliselt kõrge. Vajaka on headest

semad soojusjaamad, hüdroelektri-

soojus radiaatoris ja keedukannus

sobivaid alajaamu jne.

oskustöölistest, spetsialistidest ja inse-

jaamad ja tuulegeneraatorid. Ülekan-

mulisev teevesi.

deliinid kannavad elektrienergia

4

Energeetika on läbi põimunud

Energeetika alla kuuluvad elektroenergeetika ehk soojuse ja elektri toot-

neridest. Järelkasvu vähesus on enamiku tehnikavaldkondade probleem.

kõrgetel pingetel üle kõigisse Eesti

IT-lahendustega. Viimase kümne aasta

mine, ülekandmine, jaotamine ja müük.

linnadesse ja asulatesse. Ülekandelii-

jooksul on uuendatud pea kõik dispet-

Lisaks kuuluvad energeetikasektorisse

võimeline energeetikata toimima. Mida

nide kaudu on Eesti energiasüsteem

šerjuhtimis- ja andmehõivesüsteemid,

ka erinevad alternatiivsed elektri ja sooja

aeg edasi, seda olulisemaks energeetika

omakorda ühendatud Soome,

samuti suur osa mõõtesüsteemidest.

tootmise viisid, samuti kütuste, näiteks

muutub. Olulised teemad on vabaturg,

Venemaa ja Läti energiasüsteemidega,

Keskkonnasaaste vähendamiseks

põlevkiviõli tootmine.

varustuskindlus ja energiaturvalisus,

mis üksteist vastastikku mõjutavad.

paigaldatakse Narva elektrijaamade

Jaotusvõrkude ülesanne on viia elekter

korstnatele filtrid suitsugaaside ja tuha

praegu ligi 20 000 inimest. Nagu

tehnoloogiad ja uued kütused – see kõik

iga Eesti tehase ja koduni. Igas majas

kinnipüüdmiseks, põlevkivist elektri ja

paljudes Eesti tööstusvaldkondades, on

on kõneaineks kogu maailmas.

Eesti energeetikasektoris töötab

Tänapäevane euroopalik riik ei ole

roheline energia ja energiasääst, uued

5


EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

Kas tuuma- või tuuleenergia? V

alik tuumajaama või mõne muu elektritootmise viisi vahel on

eelkõige valik energiakandjate, majan-

tuulest, veest, puiduhakkest, turbast

duslike põhjenduste ja keskkonnakait-

või muust. Tuumaenergia ja tuule-

seliste tegevuste vahel. Tuumajaam

energia pole tänaste tehnoloogiliste

tuleb – selles võime peaaegu kindlad

lahenduste juures teineteisele siiski

olla. Praegu on veel lahtine, kas riigi või

alternatiiviks, teineteist täiendavateks

mõne ettevõtte omanduses olev

suures energiasüsteemis aga küll,”

tuumajaam hakkab paiknema Eestis,

räägib Eesti Elektritööstuse Liidu

Leedus või Soomes.

tegevjuht Kaie Saar.

Fossiilsete kütuste põlemisega

Ükskõik, kas elekter toodetakse

kaasneb CO² eraldumine, kuid taastu-

tuuma-, soojuselektri- või hüdro-

vatest energiaallikatest tootmine ei

jaamas, on selle jõudmiseks tarbijateni

paku veel vajalikus mahus või vajaliku

vaja elektrivõrke. Ainus maailmas

kindlusega elektrienergia tootmise

olemasolev tehnoloogia elektrienergia

võimalust.

suurte koguste transportimiseks

Tuumajaam võiks saada Eesti

6

„Samapalju on kõne all ka taastuvatest energiaallikatest tootmine –

kõrgetel pingetel vajab liine, alajaamu,

jaoks reaalsuseks 2020. ja 2025. aasta

juhtmeid, automaatikat. Tehnilised

vahel. Jaama rajamiseks ja töös hoid-

ühendused annavad võimaluse

miseks vajalike inimeste väljaõpeta-

turgude ja kauplemise jaoks. Estlink ja

mine on juba alanud. Kolm noort

kavandatav Estlink 2 seovad Eesti

inimest on Eesti Energia stipendiaati-

energiasüsteemi Põhjamaadega tehni-

dena lõpetamas magistrantuuri Rootsi

liselt, kuid annavad ühtlasi võimaluse

Kuninglikus Tehnikaülikoolis, kus nende

osta-müüa elektrit Põhjamaade ener-

erialaks on just tuumaelektrijaamad.

giaturul.


EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

Säästlik mõtteviis algab kodust S

8

äästliku mõtteviisi vajalikkust on

ressursside säilitamise vajadust. Parim

Perekonna elektrikulu

propageeritud viimastel aastatel

viis hoida keskkonda puhtana on

Üldjuhul on keskmise pere aastane elektri-

väga palju. Tänapäeval on võtmekü-

säästa energiat igal võimalikul moel.

kulu 3500–5500 kWh piires (siin ei sisaldu

simus tasakaalu saavutamine majan-

Loomulikult tuleb energiahoid kasuks

elekterkütet), mis kululiigiti jaguneb järgne-

dusliku efektiivsuse kasvu ja loodusva-

ka säästja rahakotile.

valt: • elektriline saunakeris 1000–1500 kWh, • toidu valmistamine 800–1000 kWh, • sügavkülmik 900–1200 kWh, • külmik 400–500 kWh, • pesumasin 400–500 kWh,

rade säästliku kasutamise vahel. Elame

Energia arukad tarbimisharju-

piiratud ressursside maailmas ja tegeli-

mused algavad kodust. Eesti kesk-

kult saab igaüks meist oma igapäeva-

miste näitajate järgi kulub perekonna

seid tegemisi sättida nii, et peetakse

eelarvest soojusele ja elektrienergiale

silmas keskkonna taluvuspiire ning

umbes 12%, Euroopa Liidus 2–3%.

• • • •

nõudepesumasin 400–500 kWh, TV ja stereoseadmed 200–300 kWh, valgustus 400–500 kWh, triikimine ja koristamine 200–300 kWh

Pere aasta jooksul tarbitud soojusest (umbes 20 000 kWh) kulub küttele 40–50%, ventilatsioonile 20–25% ning soojale tarbeveele 15–25%. Kasutatud kokkuhoid.energia.ee materjale

9


EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

Energeetika – kindel valik Energeetikavaldkonnas ootab ees palju olulisi väljakutseid ning lähiaastatel suunatakse sinna mahukaid investeeringuid. Sellega seoses on jätkuvalt suur nõudlus ka energeetika ja sellega seotud valdkondade spetsialistide järele. Spetsialiste vajatakse nii põlevkivi kaevandamise, elektri, soojuse ja õli tootmise kui ka elektri transpordi, müügi ja lisateenuste alal. Tööturul on väga nõutud erineva energeetikaharidusega töötajad alates kutseharidusest kuni inseneriõppeni. Energeetika ja sellega seotud haridus on kindel valik edukale karjäärile alusepanekul. Tuleviku energialahendustesse on oodatud oma panust andma vastutustundlikud ja ettevõtlikud inimesed. Energeetika valdkonda siirduv noor peaks andma positiivsed vastused järgmistele küsimustele: • kas tahan teha olulist tööd, mis mõjutab inimeste elusid? • kas mulle meeldivad põnevad väljakutsed? • kas soovin kindlat ametit ja karjäärivõimalusi kogu eluks? • kas tahan tööd, milles saan end teostada nii oma kodukohas kui ka rahvusvahelisel tasandil? • kas olen vastutustundlik, ettevõtlik ja õppimisvõimeline? • kas tahan anda oma panuse tuleviku energialahendustesse?

Kristel Laud Eesti Energia värbamise ja järelkasvu juht

10

Eeldused ja oskused energeetika nõuab tugevat tehnika-

leiab sobiva töö nii täpne insener, loomin-

huvi ning üle keskmise teadmisi ja huvi

guliste eeldustega inimene, teadustöötaja

loodusteaduste vastu. Valdkonnas tööta-

kui ka kuldsete kätega töömees.

mine eeldab häid baasteadmisi matemaatikas ja füüsikas. Et energeetikavaldkond on väga lai,

Energeetikavaldkonna insenerid töötavad büroos, tsehhis, laboratooriumis


EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

ja väliobjektidel. Töökoht ja selle sisustus

Energeetikavaldkonna

Tartu Kutsehariduskeskus

sõltub suuresti töö iseloomust – mõni töö

erialad kutsekoolides

Viljandi Ühendatud Kutse-

nõuab enam väljas viibimist, mõnda tööd saab

2009/2010. õppeaastal

keskkool

Elektrotehnika ja energeetika

Elektriseadmed

kutsekeskharidusõpe

ja -süsteemid

(põhihariduse baasil)

Tallinna Polütehnikum

teha ainult kindlas ruumis või kontoritingimustes (näiteks dispetšer või projekteerija). Teoreetilised ettevalmistustööd, dokumentatsiooni kasutamine ja uurimistööd nõuavad üldiselt head arvutikasutamise oskust

(eesti ja vene keeles)

ja mitme spetsiifilise programmi tundmist.

Elektrik

Enamik projekteerimistöid tehakse tänapäeval

Järvamaa Kutsehariduskeskus

Soojusenergeetika

samuti arvuti abil.

Tallinna Ehituskool

seadmete hooldus

(eesti ja vene keeles)

ja remont

Energeetikainseneride töös on ülioluline

Tartu Kutsehariduskeskus

Narva Kutseõppekeskus

kasutada õigeid töövahendeid ja järgida töö-

Viljandi Ühendatud Kutse-

(vene keeles)

ohutust.Tööohutust järgitakse vastavalt ISO

keskkool

standardile ning tööandjad kindlustavad

Energeetikavaldkonna

töötajad isiklike kaitse- ja abistavate töövahen-

Elektrik

ditega.

(koosteelektrik)

Tööaeg on keskmiselt 40 tundi nädalas, erandjuhtudel võib see kujuneda pikemaks. On ametikohti, kus on vaja erilisi isikuomadusi. Näiteks tootmise ja võrkude juhti-

Töökohapõhine ehk nn

erialad kõrgkoolides Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ)

õpipoisiõpe Tallinna Polütehnikum

Energeetikateaduskond

(eesti ja vene keeles)

Elektriajamid ja jõuelektroonika

mise poolel töötavate dispetšerite töös on

Elektroenergeetika

väga oluline tähelepanelikkus, keskendumis-

Elektriseadmed

võime ja kiire reaktsioon. Dispetšeril tuleb kogu

ja -süsteemid

tööaja, mis on vahetustega, jälgida andmerida-

Tallinna Polütehnikum

Mehhaanikateaduskond

dega arvutiekraani, reageerida iga veateate või

(eesti ja vene keeles)

Soojusenergeetika

anomaalia korral. Töö on võrreldav lennujuhti-

Elektrotehnika ja energeetika

mise spetsialistide ametiga.

kutseõpe (keskhariduse baasil)

Energeetika on majandusharu, mis sobib

Elektrik

karjääri tegemiseks. Kümne-viieteistkümne

Ida-Virumaa

aasta jooksul saab suur osa praegustest tipp-

Kutsehariduskeskus

Eesti Maaülikooli

ja keskastme energeetikutest pensioniealiseks.

(vene keeles)

Tehnikainstituut

Põlvkonnavahetus annab noortele võimalusi,

Narva Kutseõppekeskus

Energiakasutus

mida pole paljudes teistes sektorites.

(vene keeles)

Geotehnoloogia

TTÜ Virumaa Kolledž Kütuste tehnoloogia

Pärnu Saksa Tehnoloogiakool

12

Energiatehnika


EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIT

Haridus ja töövõimalused E

lektriku õpet. Elektrikuks saab õppida ka Tartus, Pärnus, Ida-Viru-

mise, elektritootmise või jaotusvõr-

maal, Järvamaal ja Viljandis. Elekt-

kude erialale. Loodetavasti kasvab

riku kutseeksamite korraldaja ja

estis on energeetikateadmisi

elektriliste süsteemide, elektrimooto-

rakendusliku kõrghariduse osakaal

kutse omistaja on Eesti Elektritööde

võimalik saada paljudes koolides.

Ettevõtjate Liit (EETEL).

rite, elektriajamite ja muu seadmestiku

kõrghariduses juba lähiaastatel

Insenerierialade kõige laiem valik on

(sh ka valgustuse) väljatöötamise, hool-

tööandjate soovitud suunas.

Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ), kuid

damise ja parandamisega. Elektriinse-

sektoris vajalikke töötajaid koolitab ka

neri töö on uurida ka oma valdkonnas

tasemel. Elektrikuhariduse saab

töö juurde. Mitmed valdkonna

Eesti Maaülikool.

kasutatavate materjalide, toodete või

omandada mitmes koolis. Tallinna

tööandjad võimaldavad töötajatele

TTÜ energeetika-, mehhaanika-,

Kutseharidus on Eestis heal

Pidev täiendusõpe tööandja toetusel kuulub paljudes ametites

protsesside tehnoloogilisi aspekte.

Ehituskool annab ehituselektriku,

igal aastal täiendusõpet kuni ühe

keemia- ja materjalitehnoloogia

Soojusenergeetikaalane kõrgharidus

Tallinna Polütehnikum madalpingee-

kuupalga ulatuses.

teaduskonnas ning matemaatika-

võimaldab saada juhiks või spetsialis-

loodusteaduskonnas on võimalik spet-

tiks soojuse ja elektri tootmise ning

sialiseeruda valdkonnale, mis

kasutamise alal.

võimaldab kooli lõpetamise järel leida

Võimalus omandada üle-euroo-

töökoht energeetikaettevõtetes.

paliselt tunnustatud inseneri kutsetun-

Erialaõpe on kaheastmeline: bakalau-

nistus ükskõik kummal erialal eeldab

reuseõpe kestab 3 aastat. Konkreetse

lisaks magistrikraadi omandamisele ka

eriala ja insenerihariduse saamiseks

kaht aastat erialast tööd.

tuleb õpinguid jätkata kaheaastases

Soojustehnika alal on inseneri

magistriõppes. Erialasid on võimalik

kutse omistaja ESTIS (Eesti Soojusteh-

omandada ka avatud ülikooli õppe-

nika Inseneride Selts), elektroenergee-

programmis.

Palk ja soodustused S

ektori populaarsed töökohad

Energeetikas on tugevad

on Eesti Energia AS, Elering

ametiühingud. Töötajatel on kollek-

(endine Põhivõrk OÜ), Jaotusvõrk,

tiivlepingud, mis tagavad stabiilsuse

tika alal EEES (Eesti Elektroenergeetika

Narva Elektrijaamad, ABB Eesti,

ja pakuvad erinevaid soodustusi.

Selts).

Siemens, Eltel Networks, Elektri-

Osa soodustustest tuleneb vald-

tsentrum, Harju Elekter, Empower,

konna eri osade raskusastmest,

Elektroenergeetika ja soojustehnika insenerid on

1990. aastate alguses toimusid Eesti

VKG, Fortum jpt. Energeetika erihari-

näiteks kaevuritel ja soojatootmises

kõrgharidusega tehnika- ja tehnoloo-

haridussüsteemis suured muutused.

dusega inimesed töötavad ka

tegutsevatel inimestel.

giaspetsialistid, kes töötavad spetsia-

Energeetika valdkonnas kadus raken-

paljudes ehitus- ja projekteerimis-

listina, keskastme- või tippjuhina elekt-

dusliku kõrghariduse omandamise

ettevõtetes.

rienergia tootmise, ülekande ja jaota-

võimalus.

mise valdkonnas. Elektriinseneride töö

14

Õppeprogrammi kahel viimasel aastal spetsialiseerutakse soojatoot-

Praegu annab Tallinna Tehnikaüli-

Energeetikas on alati olnud

Töö- ja karjäärialane liikumine Euroopasse ja mujale on Eestist suhteliselt väike, kuna inseneride ja

Eesti keskmisest veidi kõrgem palk.

heade oskustööliste palgad on piisa-

eesmärk on tagada elektriliste süstee-

kool oma Virumaa Kolledžis haridust

Energeetikasektor on stabiilne –

valt kõrged. Samas on võimalik seda

mide, mootorite ja seadmestiku efek-

energiatehnika erialal, mille lõpetajad

kütused, elektri- ja soojatootmine ei

tööd teha igal pool maailmas, kuna

tiivne ja ohutu töö. Nad tegelevad

saavad rakendusliku kõrghariduse.

kao kunagi. Töö on alati olemas.

töö spetsiifika on kõikjal sarnane.


Väljaandja Tööandjate Keskliit www. tooandjad.ee Teostus Menu Kirjastus www.menuk.ee Fotod: Eesti Energia AS, Elering OÜ ja ABB Eesti AS Trükis valmis Euroopa Sotsiaalfondi toel


elektri_liiit