Page 1

Targa Äri Teataja

FOTOD: MERLIS NÕGENE

September 2010

Webmediat külastades oli korealaste esimene soov näha, kuidas kasutatakse töös videokõnesid.

Korea telegrupp Targa Äri Linnas Septembri viimasel nädalal külastas Ülemiste Cityt Korea telegrupp. Seoul Broadcasting System teeb filmi tänapäeva Eesti IT-olukorrast ja siinsest arengust. Lisaks kajastatakse ka küberrünnakut, mis toimus Eestis kaks aastat tagasi. Korea koges umbes paari kuu eest samuti massiivset küberrünnakut, mille allikas ja eesmärk ei ole veel teada. Korealased peavad Eestit parimaks eeskujuks ja soovivad siinsete kogemuste põhjal õppida, kuidas ennast tulevikus võimalike rünnakute eest kaitsta ja neid ära hoida. Filmigrupp tutvus Ülemiste Cityga, jälgis IT-koolituse arvutiõpet ja tutvus Demokeskuse lahendustega, nagu mobiilne parkimine, ID-pileti ostmine jm. Külastati ka Webmediat, et lähemalt tutvuda ühe suurema Eesti päritolu tarkvaraarendusfirmaga. Peale Ülemiste City linnaku soovis filmigrupp käia Eesti Küberkaitsekeskuses ja tutvuda meie e-valimistega. Tunniajane film valmib novembri alguses ja seda näidatakse Korea televisioonis.

Webmedias tegid korealased intervjuu ettevõtte ekspordiüksuse juhi Priit Potteriga.

Jaan Pillesaar Targast Eestist lk 4 Tule Targa Äri seminaridele! lk 3 Varvara Gasjukova – Dvigatelist Ülemiste Cityni. lk 6 Gert Jostov ei karda raskusi lk 2

CITYPLATZI SÖÖMA JA TORTE TELLIMA! Alates 1. septembrist on restoran CityPlatz avatud esmaspäevast reedeni järgmistel kellaaegadel: kohvik-boulangerie 9–17, restoran 11–17. Taas saab ette tellida ka torte ja kringleid. Tortide ja kringlite valik on lai, sellega saate tutvuda ja tellimust vormistada Mini-Marketi kassas või telefonil +372 617 7338. Laudade broneerimisel, menüüde koostamisel ja hinnapakkumiste puhul aitab vahetusevanem Reenika Vaimets, tel +372 6 177 338, +372 56 47 4459, e-post reenika@foodmaier.ee. Aadressile info@cityplatz.ee on teretulnud kõik ettepanekud ja märkused, et CityPlatz saaks anda endast parima. Vaata lähemalt www.cityplatz.ee

OSALE ÜLEMISTE CITY KLIENDIKAARDI MÄNGUS! Ülemiste City kliendikaardi mäng kestab 13. novembrini. Selle eesmärk on pakkuda meelelahutust ja tutvustada kliendikaardi partnereid. Iga reedest reedeni kestev mäng on pühendatud ühele kliendikaardipartnerile. Vasta küsimusele ja võida auhind! Info mängude kohta leiad www.ulemistecity. ee/est/citytodays. Mängus löövad kaasa: Levi’s Store Ülemiste, 100% Sports, Sexso, Ideaal Kosmeetika, XS Mänguasjad, Jetty, Timberland, La Senza, Saaremaa Sepad, Walking, Rikets Lilled, Effect 68, Reserved, CroppTown ning Time Stop bistroo, grill ja pitsa.

Targa Äri Teataja | 1


INTERVJUU FOTO: VIRGE VIERTEK

Kuidas Ülemiste Citysse tööle sattusid? Ülemiste City areng oli just jõudnud sellisesse staadiumisse, kus oli tekkinud vajadus uue hingamise järele, minule tundus pakutud väljakutse huvitav ja võimalusterohke. Mis on praegu sinu suurim väljakutse? Suurim väljakutse on tagada Ülemiste City jätkuv areng nii füüsilise keskkonnana kui ka täiendavate teenuste vallas. Ülemiste Cityl on tohutu arengupotentsiaal, mille täieliku realiseerimise nimel meie meeskond iga päev töötab. Usun, et juba lähitulevikus rõõmustame oma üürnikke uute ja kasulike teenustega, ja mine tea – ehk õnnestub raske aja kiuste ka Teenustemaja ehituseks kopp maasse lüüa. Millisena näed Targa Äri Linna viie aasta pärast? Plaanin Ülemiste Cityst kujundada teenindusorganisatsiooni, mis peale juba praegu osutatavate teenuste pakub veel teisigi võimalusi, mis aitavad Targa Äri Linna asukatel kiiremini kasvada ja oma unistusi täide viia. Ja loomulikult toob uute teenuste lisamine kaasa Targa Äri Linna laienemise uute hoonete ja parkidega. Milline on sinu moto? Millest elus juhindud? Minule on kõige olulisem keskenduda asjadele, mis mulle huvi pakuvad ja mida ma mõjutada suudan. Sinu isa Mati Jostov oli äriringkondades väga tunnustatud mees, mida temalt õppisid? Õppisin seda, et ükski raskus pole ületamatu. Pead ei tohi norgu lasta ja võidelda tuleb põhimõtete ja tõekspidamiste eest, mitte isikliku heaolu nimel.

Gert Jostov: “Ükski raskus pole ületamatu.” Ülemiste City juht Gert Jostov näeb Ülemiste Citys tohutut arengupotentsiaali, mille nimel iga päev koos meeskonnaga töötada. Olid enne Ülemiste Citysse tulekut poolteist aastat toiduainetööstuses, AS BLM Eesti tegevjuht. Milliseid kogemusi sealt said? Alustasin BLM Eestis hoopis teistmoodi situatsioonist kui nüüd siin Ülemiste Citys. BLM Eesti oli alles alustav ettevõte, kus esimene etapp oli juustutehase ülesehitamine, sellele 2 |Targa Äri Teataja

järgnesid organisatsiooni ülesehitamine ja meeskonna loomine. Ülemiste City oli juba siia tulles hästi toimiv ja juhitud organisatsioon. Eelkõige andis BLM Eesti mulle organisatsiooni nullist ülesehitamise kogemuse: kõik tootmiseks ja juhtimiseks vajalikud süsteemid tuli endal juurutada.

Mida teed vabal ajal? Vaba aja veedan pere ja sõpradega. Südamelähedased spordialad on tennis ja golf, püüan nende jaoks aega leida. Mis oli sinu viimane tõeline elamus? Viimase poole aasta unustamatu elamus oli kahtlemata noorema poja sünd umbes pool aastat tagasi. Ükski raamat, etendus ega film ei tekita minus sama mõõduga elamusi. Küsitles Karin Tamm

GERT JOSTOV Amet: Ülemiste City juhatuse esimees alates 2009. aasta juunist Vanus: 29 Haridus: Eesti Põllumajandusülikool, raamatupidamine ja rahandus, cum laude Perekonnaseis: vabaabielus, kahe ja poole aastane poeg Mattias ja kuuekuune poeg Karl Kristjan


KOOLITUS

Tule Targa Äri Seminari koolitustele!

Dr Graeme Codrington

Targa Äri Seminar koostöös Eksportmentorklubiga kutsub ettevõtjaid, juhte ja müügiinimesi osalema selle hooaja esimestel koolitustel. 7. oktoobril räägib dr Graeme Codrington edu reeglitest tänapäeva uuenenud ärimaailmas ja 18. novembril saab kuulata kultuuridevahelise kommunikatsiooni eksperdi ja praktiku Deborah Swallow’ ettekannet.

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

Mitmekülgne kõneleja ja ekspert

Deborah Swallow on ärikonsultant, kultuuridevahelise kommunikatsiooni ekspert ja praktik, kes on üle kümne aasta valgustanud ja harinud kuulajaid kolmekümne kahes riigis. Ta on jaganud teadmisi mitmekultuurilises keskkonnas töötamiseks ning rahvusvaheliste turgude võitmiseks. Ta on rahvusvaheliselt tuntud kultuuridevaheliste erinevuste ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni spetsialist ja rahvusvaheline äripraktik. Deborah on kõrgelt hinnatud ja tunnustatud konverentsikõneleja, seminarijuht, autor ja kultuuridevahelise kommunikatsiooni konsultant. Deborah on inspireeriv kõneleja, kel on erakordne võime esitada akadeemilisi teadmisi ettevõtjatele arusaadaval moel. Ta suudab oskuslikult siduda teooriat ja praktikat ning näidata, kuidas teooriaid saaks rakendada kiiresti muutuvas ärimaailmas. Tõestisündinud edu- ja ebaõnnestumislood, Deborah’ professionaalsus ja taktikalised näpunäited aitavad olla rahvusvahelisel turul läbilöögivõimelisem. Tema ettekanne “Playing to win: developing cultural intelligence to raise your game in international markets” käsitleb järgmisi teemasid: seitse ohukohta rahvusvahelistes ärisuhetes; müük rahvusvahelistel turgudel; kvaliteetse klienditeeninduse tagamine multikultuurses keskkonnas; kultuurilise intelligentsuse arendamine; inimeste juhtimine multikultuurses keskkonnas; kultuuridevaheline kommunikatsioon; rahvusvahelised suhted jne. Loe lisa: www.deborahswallow.com

Dr Graeme Codrington on kirjanik, kõneleja ja strateegiline konsultant. Tema kogemused ja ulatuslikud teadmised kombineerituna ladusa keelekasutuse ja humoorika esitlusstiiliga teevad tema etteasted unikaalseks. Ta esineb igal aastal rahvusvaheliselt üle 100 000 inimesele ja on võrreldav selliste esinejatega nagu Edward de Bono, Jonas Ridderstrale, Sir Ken Robinson ja Neil Armstrong. Codringtoni on hinnatud aasta kõneleja tiitliga, tema klientide hulgas on maailma edukamad kompaniid. Codrington on nelja edukaima ärikooli külalisprofessor, sealhulgas London Business Schoolis. Tal on doktorikraad ärijuhtimises. Penguini kirjastus on välja andnud kolm tema raamatut, mis on bestsellerid. Ta on ka ülemaailmse konsulteerimisfirma Tomorrow Today kaasasutaja. Graeme Codrington on oodatud esineja nii ärikoolides kui ka konverentsidel. Ta on kodus äärmiselt mitmetes valdkondades – tal on viis teaduskraadi viiest teaduskonnast, sealhulgas

TARGA ÄRI SEMINARID 2009. A SÜGISEL: Kolmapäeval, 7. oktoobril kell 18 Graeme Codrington Kolmapäeval, 18. novembril kell 18 Deborah Swallow

majanduses, kunstis, teoloogias ja sotsioloogias. Ta on töötanud väga erinevates valdkondades: tema CVst võib leida selliseid ameteid nagu KPMG konsultant, ettevõtja IT-valdkonnas, noorsootöötaja, elukutseline muusik jne. 7. oktoobril esineb ta Ülemiste Citys teemal “Brave New World: the keys to success in the new world of work”. 2008. aasta septembris muutus maailm üleöö. Kuigi paljud inimesed loodavad, et maailm muutub pärast majanduslangust taas endiseks, on reaalsus teine. Edu reeglid on nüüd teistsugused. Hinnatud ekspert räägib oma ettekandes, kuidas kaheksakümmend aastat kestnud sotsiaalne ja majanduslik tsükkel näitab, millised väljakutsed ootavad ees majandustõusuks valmistuvaid ettevõtteid. Ta toob seminaril välja kaheksa tõekspidamist uuenenud ärimaailma kohta ja näitab, kuidas sellised meetodid nagu “Hindav uuring” ja teised arendavad strateegiad võiksid ettevõtteid (eriti rahvusvahelisi) praegu aidata. Loe lisa www.graemecodrington.com

Ajakava: 18.00–19.30 ettekanne 19.30–20.30 küsimused, suhtlemine; suupisted Üritused toimuvad Ülemiste Citys Lõõtsa 6 asuvas seminariruumis. Ühe seminari maksumus: 264 krooni. Ettekanded on inglise keeles, ilma tõlketa. Palun registreeru siin: http://www.tallinn.ee/eksportmentorklubi Esimesel seminaril osalemiseks tuleb täita registreerimisleht hiljemalt 2.oktoobriks, teisel seminaril osalemiseks hiljemalt 13. novembriks. Lisainfo: Karin Tamm, Ülemiste City suhtekorraldaja Tel +372 615 0300, +372 513 8862; karin@ulemistecity.ee

Targa Äri Teataja | 3


MAJANDUS FOTO: SCANPIX

Seda süsteemi ei saa pidada mõistlikuks ka riigi maksulaekumiste seisukohalt. Paljud väikeettevõtjad Eestis tööjõumakse täies mahus tegelikult ei maksa, vaid optimeerivad oma maksukoormust kümnel eri moel. Suured ettevõtted makse ei optimeeri, vaid lihtsalt loovad oma eksporditöökohad välisüksustes, mitte Eestis. Mõlemal juhul jäävad maksud riigile laekumata. Lisaks sellele hoiab selline maksusüsteem Eestist eemale targa töö investeeringud.

Tark Eesti

2008. aastal loodi ühendus Tark Eesti. Targa Äri Linnas ehk Ülemiste Citys tegutseva ASi Helmes nõukogu esimees Jaan Pillesaar tutvustab, mis peitub kõlava nime taga. Tekst: Andri Maimets Mida tähendab rühmitus Tarkade Klubi või Tark Eesti? See on vabatahtlik aktiivsete inimeste ühendus, mille kõige levinum ja lõpuks ka meie enda valitud nimi on Tark Eesti. Kõigi ühenduses osalejate soov on Eesti majandust toetada ja mitte esmajärjekorras oma huvisid silmas pidades. Meiega teeb koostööd mõnikümmend aktiivset teabemajanduse juhti, ettevõtjat ja töötajat. Kõik on oma arvamuste avaldamises võrdsed, nagu teabeäris tavaks. Juhte ei ole. Miks selline rühmitus loodi? Targa Eesti nimi ütleb ära ka ühenduse peamise eesmärgi. Kõik majandusuuringud näitavad, et Eesti ainuke võimalik edustsenaarium on kõrge lisaväärtusega teenustöökohtadele toetuv ekspordivõimeline majandus. Niinimetatud tarkadel töökohtadel põhinev 4 |Targa Äri Teataja

majandus on täielik vastand meie praegusele siseturul toimuvale kaubavahendusele ja varade ümberjagamisele orienteeritud majandusmudelile. Kui Eesti majanduse trende ja näitajaid meiega konkureerivate riikide arenguga võrrelda, on näha, et Eesti majanduse nõrga struktuuri peamine kujundaja on maksusüsteem, mis motiveerib vahendamist ja kasumi akumuleerimist, mitte uute teabemahukate ettevõtete alustamist ja targa töö tegemist. Võrreldes konkurentriikidega toetub Eesti riigieelarve oluliselt rohkem tööjõumaksudele. Euroopa Liidus on maailma kõrgeimad tööjõumaksud ja Eesti on omakorda SKT suhtes üks euroliidu kõrgeimate tööjõumaksudega riik. Tööjõumaksud Eestis moodustavad tihtipeale kolm kuni neli korda suurema summa kui ettevõtja kasum.

Üks Targa Eesti enim arutletud ettepanekuid on olnud Eestisse kõrgepalgaliste töökohtade juurdeloomine ning selleks pakkusite võimalust kehtestada sotsiaalmaksu ülempiir ning tõsta vajadusel ka käibemaksu. Kas maksude muutmine on möödapääsmatu? Tegelikult on Eestil kaugemas perspektiivis ellujäämiseks vaja hakkama saada kõikide tööjõumaksude olulise langetamisega, mitte ainult kõrgema otsa langetamisega. See ei ole tarkade töötajate omakasupüüde küsimus, vaid riigi jätkusuutlikkuse küsimus. Küsimus, kas Eesti riik suudab oma pensionäridele kümne aasta pärast tagada inimväärse pensioni või mitte. Tööjõumaksude piiramise idee sotsiaalmaksule lae kehtestamise kaudu kujunes välja koalitsioonipoliitikutega kohtudes. Kuna meie riigieelarve on lastud juba ülemäära tööjõumaksude osatähtsuse poole kreeni, siis on nende maksude vähendamine suur väljakutse – juba väike piiramine tekitab suure puudujäägi. Tekkiva mõneaastase laekumiste augu täiteks oleme soovitanud ajutiselt tõsta teist liiki makse. OECD ja majandusteadlaste soovitus riikidele on vältida tööjõumakse ja eelistada vara- ja tarbimismakse. Sedasama soovitame meiegi. Eriti negatiivselt mõjuvad tööjõumaksud majanduslanguse ajal – Eesti on teel 25 protsendi varimajanduse osakaalu ning 20 protsendini küündiva tööpuuduse poole. Seega üle kolmandiku töötajate pealt kas ei maksta makse või ei ole neil töökohta! Mõlemat oleks märgatavalt vähem, kui riigi peamine maksukoormus ei lasuks tööjõu-, vaid muud liiki maksudel. Millised on olnud Targa Eesti edusammud oma ideede juurutamisel? Saame omavahel kokku umbes kord kahe nädala tagant. Lisaks oleme


FOTO: SCANPIX

MAJANDUS kohtunud sadade inimestega ning neile oma mõtteid selgitanud. Eduks võib ehk nimetada seda, et nüüdseks on kaks juhtivat koalitsiooniparteid meie ettepanekud oma programmi võtnud ning president meie mõtteid ka oma kõnedes kajastanud. Ka paljud inimesed nn vasakerakondadest on Targa Eesti ideele toetust avaldanud, mõistes, et tegemist on riigi kui terviku edu alusega, millele alternatiivi tegelikult ei ole. Meie mõtted sisalduvad ka Arengufondi hiljuti üllitatud “valges paberis”. Sellised edusammud meil on. Eks see ongi demokraatliku ühiskonna toimimise viis – tuleb levitada ideed. Ideede elluviimiseks on Eestis valitsus. Sinna meist keegi kandideerida ei kavatse, saame mõjutada otsuseid vaid müügitööd tehes. Olete oma väljaütlemistes kasutanud palju mõisteid “targad töökohad” ja “targad töötajad”. Kes teie arvates on tark töötaja? Targad töökohad on kõik töökohad, kus töö käib rohkem pea kui kätega. Tarkade töökohtade mõiste hõlmab peaga töötavaid inimesi: arste, advokaate, ajakirjanikke, arhitekte, insenere, IT-töötajaid, loovtöötajaid, pankureid, riigiametnikke, õpetajaid. Miks te ettevõtjate-ärimeestena Eesti majandust ärgitada tahate? Olete ju isegi tunnistanud, et tark inimene võib töötada kus tahes riigis, paljud noored on seda võimalust juba ka kasutanud. Väga õige tähelepanek. Kõik meie liikmed on öelnud, et isiklikult ei võida nad Targa Eesti tegevusest eriti midagi – lihtsam olekski alustada äri teistes riikides kui kulutada oma aega poliitikute veenmise peale. Aktiivsete inimestena hoiab meid aga tegusana mõte, et kena oleks siiski sellele ühiskonnale midagi vastu anda, kus me oleme sündinud ja üles kasvanud. Eesti riiki on eeskätt vaja nendel, kes ei taha riske võtta ja olla ettevõtjad, vaid sooviksid omandada eriala ja klassikalises mõttes tööle minna. Ja vanaduses elada pensionist. Nende inimeste suhtes on Eesti riik praegu vaenulik keskkond.

AS Mainori nõukogu esimees Ülo Pärnits.

AS MAINOR – 30 1. septembril sai AS Mainor 30aastaseks. Mainori sünniajaks loetakse päeva, mil loodi ENSV Kergetööstuse Ministeeriumi Juhtimissüsteemide Projekteerimis- ja Konstrueerimisbüroo Mainor. Peadirektoriks sai Ülo Pärnits. Q

Q

Q

Q Q

Q

Ettevõtte eelajalugu ulatub 1964. aastasse, kui ENSV Kergetööstuse Ministeeriumi juurde loodi Töö Normatiivide Jaam. AS Mainor oli ministeeriumite 41 arendusfirmast ainus, mis 1990. aastate alguses ellu jäi ja edasi arenes. AS Mainor on 40 aasta jooksul kõige rohkem muutunud firma Eestis. Nende aastate jooksul on tegeletud juhtimisteaduse, isiksusetestide standardiseerimise,tippjuhtide valiku ja koolitamise,ettevõtete diagnostika, andmetöötluse arendamise,väikeettevõtete loomise, keeleõppe, personaliotsingute ja turu-uuringutega, lisaks osaleti Nõukogude kosmosetehnika ja oskusteabe vahendamisel läände ning esimese Eesti turvafirma loomisel. Mainor lõi Edgar Savisaare juhtimisel aktiivselt kaasa IME probleemnõukogu töös ja Rahvarinde loomisel. Mainor osales Emori ja Äripäeva asutamisel. Reklaamiklubi Mainor algatas ja viis koos Valeri Kirsiga läbi esimesed Eesti Missi valimised 1988. aastal. 1991. aastal sai Mainorist erafirma.

Q Q Q Q

Q

Q

Q

Q

1992. aastal loodi Mainori Majanduskool, millest kasvas välja Eesti suurim erakõrgkool. 1993–1996 toimus 43 ettevõtte erastamise võidukas konsulteerimine. 1997. aastal moodustati Mainori kontsern. 2005. aastal ostis AS Mainor teised ASi Dvigatel aktsionärid välja ja alustas Ülemiste City arendamist. 2007. aastal tunnistati AS Mainor Eesti kõige konkurentsivõimelisemaks teenindus- ja kinnisvaraettevõtteks. ASis Mainor on töötanud 43 teaduste doktorit ja peale nende Mainori Kõrgkoolis 20 teaduste doktorit. Perspektiivsete noorte valikust on viimase 25 aasta jooksul välja kasvanud 48 tuntud majandustegelast. Alates 1992. aastast on AS Mainor olnudhoolimata kriisidest igal aastal kasumis ja omakapital on kasvanud 3,5 miljonist 932,5 miljonini, s.t 266 korda. Tänapäeval tegutsevad Mainori kontserni kuuluvad ettevõtted sellistes valdkondades nagu haridus, Targa Äri Linna arendus, puidutööstus, metallitööstus, energeetika, sh tuuleenergeetika jm.

Kas Sind on vaevanud üks alljärgnevatest: väsimus, stress, kaela-, käe-, või seljavalu, keskendumishäired, lisaks on Sul alalõpmata kiire? Sul on võimalus tellida massaaå kontorisse! Massaaå, mida on kasutatud sajandeid, kujutab endast kõige tõhusamat vahendit tervise säilitamiseks ja stressi negatiivsetest tagajärgedest vabanemiseks. Keegi ei kahtle enam massaaåi positiivses mõjus tervisele ja enesetundele. Massaaå leevendab pingeid ja stimuleerib vereringet, seega paraneb ajutöö ja tõuseb motivatsioon. Isegi kui kael ei ole veel kange ja nn. „hiirekäe sündroom" end tunda ei anna, sobib massaaå suurepäraselt selle ennetamiseks.

Büroomassaaå

Kellele büroomassaaå? Kahjuks ei leia just need inimesed, kellele massaaå oleks eriti vajalik, sageli aega massööri regulaarseks külastamiseks. Just neile on mõeldud massaaå töökohal, mis põhineb klassikalise- ja idamaise ravimassaaåi võtetel. Et leevendada lihaspingeid, parandada verevarustust ja keskendumisvõimet, töötatakse 10(min) - 20(max) minuti jooksul tugevalt läbi selja, turja, õlgade, kaela ja pea piirkond. Massaaåi tehakse läbi riiete, ilma õlita ning spetsiaalse ehitusega toolil.

Kontakt ja tellimine Tel: 53334564 ; E-post: info@byroomassaaz.ee Koduleht: www.byroomassaaz.ee Hinnad esmatellijale 50% soodsamad!

Targa Äri Teataja | 5


AJALUGU võistlustel. Oli oma lasteaed, pioneerilaager. Tehasel oli oma bussipark, käisime väga palju ekskursioonidel. Elu oli lõbus ja huvitav,” meenutab Varvara. Ka tema mees töötas Dvigatelis. Dvigateli lõpuaegadega seostub ka Interrinde äge tegevus.“See läks minust kuidagi mööda,” ütleb Varvara.“Mind see ei huvitanud.” Aga muidugi mäletab ta, et isegi Žirinovski oli tehases käinud. Millal tehase kõrge piire lammutati, Varvarale täpselt ei meenu, aga ta teab, et seda hoiti pärast tehase lagunemist veel mõnda aega alles, et vargad väärtuslikku kraami laiali ei tassiks.“Algusaegadel oli raske, vargusi oli palju. Probleeme oli palju,” võtab Varvara kokku keerulised üleminekuajad 1990. aastate algul.

Varvara Gasjukova

Eelarvamused ja ajalugu

41 aastat nagu üks päev! Nii reipa ja rõõmsa daami kohta nagu Varvara Gasjukova on kohatu öelda, et ta on nagu elav ajalugu. Aga fakti vastu ei saa – Ülemiste City kliendihaldur Varvara on samas kohas töötanud juba 41 aastat! Tekst: Sirje Maasikamäe “Mulle tundub, et kõik on möödunud nagu üks päev!” imestab eelkõige Varvara ise.“Aga elu kujunes kuidagi selliseks, et ma ei ole tahtnud siit kuhugi minna.” Ta ei varja, et kõnnib uhkusega nüüd juba moodsas korrastatud Targa Äri linnakus. Loomulikult on kolleegid Varvara üle nalja heitnud, et tüdruk tuli ilmselt pärast sündimist kohe Dvigateli ja veetis siin ka oma lapsepõlve. Varvara on sündinud siiski Piirissaares, Dvigateli tuli ta 17aastaselt treialiõpilaseks. Ametisse sai ta po znakomstvu – tutvuse kaudu.“Olin alaealine ja mind poleks tohtinud tööle võtta.” Praegu tundub pea teismelise tüdrukuna treialiks hakkamine uskumatu.“Ajad olid sellised,” naerab Varvara. “Tookord olid paljud noored naised selles ametis.” Varvara lükkab ümber ka arvamuse, et töö oli raske. “Töötasime väikse treipingiga, tootsime väikseid metalldetaile. Oli ka poolautomaatpinke. Töötasin viis aastat treialina ja mulle 6 |Targa Äri Teataja

meeldis see väga – luua midagi oma kätega. Õhtuti õppisin.” Varvara on lõpetanud Tallinna Ehitustehnikumi metallitöötlemise tehnikutehnoloogi eriala. Aste-astmelt liikus Varvara edasi, pidades mitmeid ameteid eri osakondades. Tema töö oli seotud ettevõtte juhtimise ja uute tehnoloogiate juurutamisega. 5000 töölisega masinaehitustehas oli nõukogude ajal suletud ettevõte.“Distsipliin oli väga range, pidi õigel ajal tööle tulema ja õigel ajal lahkuma. Osa tsehhe olid täitsa kinnised – kui sul tööasja polnud, polnud võimalik sinna minna.” Dvigatel oli nagu väike riik riigis, kus oli kõik olemas – alates oma laboratooriumist ja lõpetades ehitusvalitsuse ja polikliinikuga, ka oma raudtee oli. “Aga me ei olnud lahutatud riigist, võtsime osa Eesti elust,” kinnitab Varvara. Dvigateli kohta liikus kuulujutte küll uraani töötlemisest ja muust salapärasest.“Teate, kui siin midagi sellist ka oli, siis mina polnud sellega kursis. Mina olin tavaline tööline. Muidugi kuulsin, et tegime tellimusi aatomielektrijaamadele, kaitsetööstusele, kosmosetööstusele.” Loomulikult valmistati seadmeid ka Eesti tööstusele. Varvara teab sedagi, et lammutatud Sakala keskuse omapärased uksekäepidemed olid pärit siit.“Iga kord, kui seal käisin, mõtlesin, et need on tehtud Dvigatelis.” “Mul on vist elus vedanud – siin oli väga huvitav töötada, siin oli ka väga palju noori. Ka puhkamiseks olid väga head võimalused, sain sporti teha, mulle meeldis suusatada, käisin

Pärast Dvigateli lagunemist oli periood, mil kõik oli kole ja räämas.“Kahju oli vaadata,” meenutab Varvara. Ta möönab, et ehkki Ülemiste City on nüüd moodne, püsivad visalt teatud eelarvamused, eriti noorte eestlaste hulgas. Näiteks soovib keegi ruume rentida ja uurib, kuhu tulla.“Ma siis küsin, et kas te teate, kus asus Dvigatel. Siis tekib justkui pinge.” Seejärel juhatab Varvara teistmoodi:“Ülemiste keskust teate? Sõidate sealt natuke edasi. Need, kes juba tunnevad meie piirkonda, nendele kõigile siin väga meeldib. Paljud firmad tahavad, et kontor oleks just nimelt vanas restaureeritud hoones.” Mõistatuslikult kõlavad ka Ülemiste City tänavate nimed – Lõõtsa, Valukoja, Sepapaja...“Aga meilgi oli algul nendega raske, sest vanasti polnud siin tänavaid, nimed tekkisid alles 1994. aastal. See oli ju tehase ala.” Praegu on Varvara igapäevatöö suhelda rentnikega.“Kui tuli ei põle, arve on tulnud valesti, väravad ei lähe lahti, elektriarvesti vaja panna – igasugused probleemid.” Varvara tegeleb just nendega, kes asuvad vanades hoonetes.“Praegu on Tallinnas palju vaba üüripinda, aga kes on korra Ülemiste City valinud, need ei lahku siit meelsasti. Inimestele meeldib siinne ainulaadne atmosfäär. Paljud firmad on siin töötanud väga kaua – alates 1992. aastast, suure Dvigateli lagunemise aegadest peale.” Kui Varvaral tuleb vanade kolleegidega jutuks, et ta töötab ikka endise Dvigateli alal, siis mõni on imestanud – kas seal üldse on veel midagi.“Kutsun alati vaatama, kui ilus siin nüüd on, kõik on avatud. Nad on alati väga üllatunud. Paljudel on ju mitu põlvkonda Dvigatelis töötanud.” “No kas Varvara on selline Dvigateli karm krunniga tädi?” uurib tuttav, kui tulen kohtumiselt Varvaraga. Olen täitsa keeletu. Piinlik, väga piinlik, kui suured on meie eelarvamused! Meie jäime Varvaraga hoopis lobisema suvisest laulupeost ja kuidas Varvara on ka ise 60. aastatel laulukaare all laulnud – rääkisime kord eesti, kord vene keeles.


FOTOD: TASKA FILM

FILM

Juulikuus lumi oli maas... Kui õues lõõskas suvepäike, käisid endisesse Dvigateli tsehhi loodud talvises võttepaviljonis filmi “Karantiin” võtted.

Pool võttegrupist on Eesti filmiprofessionaalid, samuti lööb kaasa ligi 100 koolilast Eesti vene koolidest.

Tekst: Sirje Maasikamäe

Kas vastab tõele Postimehes väidetu, et Ülemiste City võttepaviljon on Euroopa suurim? Minu andmetel on Saksamaal suurem paviljon, kuid see on jaotatud omaette üksusteks. Siinne võttepaviljon on ehk tõesti üks suurimaid ühtseid ruume.

Hiigelsuures paviljonis on tänavad ja alleed, lumehärmas hooned ja väljakud, hekid ja lopsakas kuusemets – kõik nagu päris. Isegi varbad hakkasid külmetama! Tegime Kristjan Taskaga, ühega filmi produtsentidest, väikese jalutuskäigu talvisel maastikul. Mööda marsivad pioneerid – mis siin toimub? Kujutatakse vana pioneerilaagrit, mis on esimest aastat kasutusele võetud laste puhkekoduna. Siin on üks vana kummaline puu, kuhu on maetud nõia hing. Kuna urn tema hingega kaevatakse välja ja poisid mängivad sellega jalgpalli, siis õudusjutud, kõik need must-must tuba, must-must käsi..., mida lapsed on jutustanud, ärkavad öösel ellu. Ja pannoo pealt tõusevad üles pioneerid-kummitused. Filmis räägivad lapsed õudusjutte, aga need lood oleme eelmisel suvel juba ära filminud. Et oli mingi küla, kus oli lihunik, kel oli näos palju vinne, kui palju ta oli lapsi ära söönud jne. Laps räägib, aga meie läheme pildis, visuaalselt sellesse suvesse. Kellele film on mõeldud – on see õudukas või jõulufilm? See on koguperefilm, mis

tuleb kinodesse aastavahetuseks. Lastele peaks film pakkuma põnevust, täiskasvanutele äratundmisrõõmu ja nostalgilist huumorit. Võtteplatsil kostab valdavalt venekeelset juttu. See film pole mõeldud näitamiseks mitte ainult Eestis või Baltikumis, vaid kogu Venemaal, Ukrainas, Kasahstanis, Valgevenes jne. Seetõttu on peaosades tuntud Vene näitlejad. Renata Litvinova on näiteks Venemaa ametlik Chaneli nägu nagu Nicole Kidman mujal maailmas. Mängib ka kuulus komöödianäitleja Aleksandr Revva, kes on meil esinenud ka oma komöödiashow’ga. Eestis on rahvast, kes tunneb neid väga hästi. Narva bensiinitanklas kogunesid inimesed Reva ümber ja piiri peal jooksid piirivalvenaised kiljudes autogramme võtma. Eesti vaatajale dubleerime filmi eesti keelde. Millal saab Eestis filmi näha? 2010. aasta jaanuaris, kui kõik laabub plaanipäraselt. Filmis mängivad ka mõned eestlased, näiteks kehastab Tarmo Männard laagriülemat. Kas filmiga on seotud veel teisigi Eesti inimesi?

Mis on endise Dvigateli hoone põhipluss võtetel – kõrgus, suurus? See, et siin on suur ruum, kus pole vaheposte. Meil on vaja vaba avarat pinda. Kõrgust on isegi natuke liiga palju. See oli suurim vahepostideta ruum, mida õnnestus Tallinnas leida. Hoone on sama suur kui Jeti jäähall. Paviljonis on muljetavaldav talvemeeleolu ja kuusemets – ligi 500 päris kuuske. Mis saab sellest pärast võtete lõppu? Kuused laotavad oma okkad kahjuks maha. Lumi on ka nagu päris... Me ei ole siia soola raputanud ega ise midagi riivinud, see on Londonist toodud spetsiaalne filmilumi, mis on loodud mängufilmide tegemiseks. Kas sellel, et filmite kohas, mida Vene ajal ümbritses tohutu salapära ja pisut õudustki, on teie jaoks mingi tähtsus? Või pole vahet – paviljon on paviljon? Paviljon on paviljon. Peamine probleem on helikindluse puudumine ja muidugi ajahambast räsitus. Targa Äri Teataja | 7


ANKEET FOTO: VIRGE VIERTEK

Robert Lippin

Nimi: Amet: Riikliku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskuse direktor Haridus: Tartu Ülikool, õigusteadus

1. Kui kaua on teie firma olnud Ülemiste Citys? Üsna pikka aega, 2007. aasta augustist, seega oleme näinud Ülemiste City muutumist ehitustandrist viisakaks keskkonnaks.

2. Millised on firma põhilised tegevusalad?

Robert Lippin

Tegeleme haridusministeeriumi hariduspoliitika elluviimisega ehk meie tegevusalad on üld- ja kutsehariduse riiklike õppekavade väljatöötamine ja rakendamine, EHISe ja SAISi infosüsteemide haldamine, õpitulemuste välishindamise (tasemetööd, põhikooli lõpueksamid, riigieksamid) ettevalmistamine ja läbiviimine ning eesti keele tasemeeksamite ja Eesti Vabariigi kodakondsuse eksamite korraldamine.

3. Mida tahaksid muuta?

Paljude asjade hulgas on praegu tulipunktis enda iseloomu ja suhtumise parandamine.

4. Mille üle valutad viimasel ajal südant? Liialt palju on pinnapealsust ja mittesüvenemist – nii isiklikes suhetes kui ka laiemalt. Hea näide on koosoleku alguses pillatud lause: “Ma ei ole seda lugenud, aga ma arvan, et see ei sobi...”

5. Mis sind viimati südamest naerma ajas? Viieaastase tütre ütlemised ja tähelepanekud elu kohta, mida ei kammitse reeglid.

6. Mis annab energiat? Lastega tegelemine või enda tühjakstreenimine trennis. Huvitaval kombel on järgmisel päeval energiat rohkem...

SIIN.....................!

Rääkimine (slängis)

Saada õige vastus aadressil sirje@menuk.ee. Eelmises Targa Äri Teatajas ilmunud ristsõna õige vastus oli “Kümme aastat”. Mälumängu võitis Leino Lõhmus. Toimetaja Sirje Maasikamäe, sirje@menuk.ee Makett ja teostus Menu Kirjastus Info ja reklaam Karin Tamm, karin@ulemistecity.ee 8 |Targa Äri Teataja

Targa Äri Teataja_3.pdf  

Targa Äri Teataja