Issuu on Google+

club one 4/2009

Club one püsikliendi ajakiri

Suusatama Soome ja Rootsi!

Energiline Läänemeri

www.tallink.ee

Jõulubuffet – rõõmu ka gurmaanile

Tiit Pruuli reisid maal ja merel Muinasjutumaa Stockholmis

Unustamatud peod merel Ki ng iid ee d!

• Nauding šampanjast ja vahuveinist • Prantsuse sarm Silja Line`i laevadel • Merereis muusikalidega


presents

Uma Thurman

THE NEW FRAGRANCE

www.givenchy.com


18

sisukord

10

9

6 Kingid kõige kallimatele 9 Loodusest inspireeritud 10 Neli korda ümber maailma 14 Energiline Läänemeri 16 Puhas meri 18 Junibacken, muinasjutumaa Stockholmis 22 Suusatamine – 100% pühendumist

34

41

36

26 Kruiisilaev kui liikuv Las Vegas 30 Lauderide iludünastia 33 Kaunid komplektid 34 Lõhnade top 36 Šampanja – pärl veiniklaasis 39 Jõulubuffet –rõõmu ka gurmaanile 41 Prantsuse sarm Silja Line’i laevadel 43 Vene köögi hõrgutised 44 Broadway kutsub! 46 Muusikalid merel

43

48 Kasuta boonuspunkte! 50 Sportlik ilupoe müüjanna

22 sisukord

3


Meeldivat vaheldust argipäevale!

Clube One info +3726409808 clubone@tallink.ee www.clubone.ee Club One püsikliendiajakiri on kõigile Gold ja Silver taseme klientidele postiga saadetav väljaanne. Ajakiri ilmub neli korda aastas. Järgmine ajakiri ilmub jaanuris 2010.

Kohtumiseni merel! Kaidi Krimm, Club One manager Kirjuta ja võida! Missugune lugu meeldis sulle kõige rohkem? Millest sooviksid veel ajakirjast Club One lugeda? Kõigi vastanute vahel loositakse välja Stockholmi kruiis kahele Lux-klassi kajutis koos hommikusöökidega. Vastuseid ootame aadressil clubone@tallink.ee kuni 15. detsembrini.

avaveerg

4

foto virge viertek

K

eeruline on mõelda jõuludele, uusaastapidudele või suusatamisele, kui maad katab veel pruunikirju lehevaip ning aeg-ajalt sajab lausvihma. Siiski on paljudel daamidel juba uusaastapeoks kleidid ostetud ning nii mõnedki mäesuusatamise fanaatikud on oma talvevarustuse läikima löönud. Et saada kõige soodsam pakkumine, tasub oma järgmist pidu ja reisi plaanida varakult. Oled sa kunagi tähistanud uut aastat 40 tundi järjest? Või veelgi enam – võtnud uut aastat vastu Läänemerel? Osta pilet ja saa osa järjekordsest Tallinki uusaastapeost! Naudi Tallinki kokkade valmistatud pidusööke ja jooke öö läbi parimas seltskonnas parima meelelahutuse saatel! Tee oma jõuluostud juba varakult. Reisides Tallinki laevadega, astu kindlasti läbi ka supermarketist ja parfümeeriapoodidest. Oleme teinud sulle kinkide ostmise lihtsamaks: ostuvihjeid koos asjalike kommentaaridega leiad siitsamast ajakirja jõulunumbrist. Meeldetuletus ostjale: enne ostu sooritamist esita kindlasti oma Club One kliendikaart, et koguda ostudelt boonuspunkte! Saad ju neid kasutada juba oma järgmise reisi korraldamiseks. Ja ajakirjast leiad muidugi ka suusareiside ja muude sihts i sku kohtade soovitusi, samuti ideid, kuhu reisida lastega. ink ügike l l ! Ta mü tus Eriti tähelepanelikult tasub lugeda meelelahutusest laevaeti Tar pil a k assa k i del. Alati särav ja kaunis Anne Veesaar on toonud oma meesd t pile ja on nüü uus 6 i 5 konnaga meie uuele laevale Baltic Queen kaheosalise meek n ra reeTalli us Sõb ast v t l r lelahutusshow pealkirjaga “The Sound of Broadway”. Ainult e a a ä T äev asp asub esm 19, laup ella d selle show pärast tasub võtta ette üks merereis Rootsi. u k t ava ella 10– õuna L ik Soovitame leida aega, külastamaks laeva jõulubuffet’d. . n 7 e 1 d 10– Seitsmekäiguline õhtusöök osta kindlasti ette ning säästa kella .30. 14 kuni 10% hinnast! Jõulubuffet’lt leiad traditsioonilisi Eesti, 14– aga ka Rootsi ja Soome jõuluroogi. Club One ajakiri Helsingist Stockholmi sõitvad suursugused valged kruiisilaevad Silja nr 4/2009 Symphony ja Silja Serenade on aga muutuVastutav toimetaja: nud justkui väikeseks Prantsusmaaks. LaeKaidi Krimm vade promenaadil on tsirkus ja tänavamuuToimetaja: sikud. Õhtu tipp on suurejooneline varieSirje Maasikamäe teeshow, kus kirgastes kleitides tantsijad esiKujundaja: tavad kankaani. Ja muidugi Prantsuse hõrKülli Kuusik gutised ja veinid laeva restoranides ja baaReklaam: rides! Prantsuse teema Silja laevadel kestab Siim Kala siim@menuk.ee jaanuari lõpuni. Teostaja: Võta aega ning tule puhka Tallinki laeMenu Kirjastus vadel, kus meelelahutus, hea seltskond, resVäljaandja: toranid ja baarid ning diskod on kõik sinu AS Tallink Grupp jaoks, et pakkuda meeldivat vaheldust argiSadama 5/7, 10111 Tallinn päevale! Trükikoda: AS Vaba Maa


Üks pilk ütleb rohkem kui tuhat sõna BEAUTIFULLY TRUE

EXCELLENGTH MASCARA NATURAL LASH EXTENSION

Luba endale maagiline pilk. Lumene innovatsioon natural lash extenders™ sisaldab arktilise valge turba ja õuna tüvirakkude ekstrakti, mille toimel tugevnevad ripsmed, tagades neile maksimaalse pikkuse. Jalustrabavad ripsmed, mis loovad maagilise pilgu. ARCTIC NATURE, PROVEN EFFECTIVENESS

Testi toodet www.lumene.com


2

1 3

4

Kingid

kõige kallimatele

Üllata oma lähedasi säravate kingitustega Tallinki laevadelt. Uus parfüüm, suus sulavad maiustused, pidulikud joogid, pilkupüüdvad ehted või põnevad mängusajad muudavad pidupäevaks ka argipäeva. šoping laeval

6


7

6

1. Elizabeth Arden 5th Avenue Style naistele 649.50 2. Givenchy Ange Ou Démon naistele 975.3. Diesel Only de Brave meestele 732.40 4. Guerlaine Rouge G Premiumi huulepulk 499.20

8

5

5. Konjak Remy Martin VSOP Premier Cru 1000.6. Liköör Cointreau (0,5 l) 211.30 7. Vahuvein Panfi Rosa Regale (0,75 l) 217.50 8. Glögi Loimu 2009 (0,75 l) 148.70 9. Ti Sento ehted. Ostes Ti Sento ehteid, saad kingituseks pärliga kõrvarõngad. 10. Oilily rahakott 311.40 11. Oilily rahakott 374.12. Seiko kell 13. Anne Kleini kell

9 10

13

12

11

e ja Ann Seiko d a ll e k Kleini bris ja novem bris detsem

. –15%

šoping laeval

7


14 15

16

14. Mozartkugeln südamekujulises karbis 92.30 15. Mozartkugeln läbipaistvas karbis 86.10 16. Fazer Nordic Gourmet’ kommid 117.40 17. Kalapüügimäng 195.60 18. Poiste tööriistapink 208.10 19. Disney teekomplekt tüdrukutele 211.30 20. Bburago 1:24 Star Bilar poistele 184.70 Hinnad on Eesti kroonides ning võivad eri laevaliinidel erineda.

19 18 17

20

šoping laeval

8


Loodusest

inspireeritud

Põhjamaade ilus loodus on inspireerinud kunstnikke ja heliloojaid. Nüüd saab sellest ideid aga ka maitsemaailm.

F

azeri uutes Nordic Gourmet’ šokolaadides on ekvaatoril kasvava kakao kõrval aukohal karges ja ainulaadses põhjamaa looduses küpsenud maitsvad marjad – pohlad, mustikad, vaarikad ja murakad.

äratavad pohla-piimaparfee, mustikapiruka, muraka panna cotta ja vaarika-šokolaadivahu maitsed. Tootesarjas on kolm ilusat karpi šokolaadikompvekkidega ja kolm marjatäidisega šokolaaditahvlit.

Marjade maagia Uued Karl Fazeri Nordic Gourmet’ sarja šokolaadid arvestavad tarbija kasvavat maiustamisvajadust ja soovi nautida võimalikult looduslikku ja töötlemata maiust. Fazeri tooteliini juht Farid Hamadi ütleb: “Praegu on põhjamaa marjad kõige hinnatum tooraine toidutööstuses. Inimestele on oluline, et maitse on ehe ja see saadakse päris marjast.” Uue maitseelamuse Nordic Gourmet’ šokolaadides annabki rohke marjasisaldus – ühe kilo mustikamoosi tegemiseks kasutatakse kuus kilo marju. “Fazer segab marjad ja kõrgekvaliteedilise piimašokolaadi uuel viisil – marjad lisatakse šokolaadile õhukese moosikihina. Seepärast on marjamaitse šokolaadis tugevam, kui see oleks kuivatatud marjade lisamisel,” ütleb Hamadi.

Hea Soome maitse Tasapisi muutuvad soomlaste maitse-eelistused ja šokolaadi kasutamise viisid teiste eurooplaste eelistustega sarnasemaks. Ent kuigi ka tume šokolaad saab aina enamate nautlejate lemmikuks, on soomlased siiski traditsioonilise piimašokolaadi rahvas. Sellega on arvestanud ka uus Nordic Gourmet’ sari. Julged tooted, huvitavad maitsekombinatsioonid ja ehe põhjamaisus on praegused šokolaadituru suunad. “Läänemere maade juhtiva magusatootjana toome turule täiesti uue maitseelamuse ja tootekontseptsiooni. Oleme uhked oma Soome päritolu üle ja uue tootesarjaga on meil võimalik tutvustada ehedat ja värsket põhjamaiste marjade maitset,” ütleb Juha Ovaska, Fazeri kommitehase ekspordijuht. Lisaks nauditavale maitsele on erilised ka Nordic Gourmet’ sarja pakendid, mis tutvustavad põhjamaade selgejoonelist disaini. Kaunis pakendis šokolaad sobib hästi ka kingituseks, mis pakub saajale peale maitseelamuse ka silmailu.

Kohv ja šokolaad Tänapäeval on enda hellitamine magustoiduga tõusev trend, ja euroopalik tava süüa šokolaadi kohvi kõrvale või nautida seda iseseisva magustoiduna tõstab pead mujalgi. Magus amps maitseb ju hästi pärast kosutavat einet või kuuma joogiga. Leviv desserdisöömise komme inspireeriski Fazerit looma uusi tooteid. Seetõttu on kollektsioonis isu-

šoping laeval

9

Faz e Gou r Nor r met dic toot ed ’

on m laev üüg ade il Ta k ne llink ostu auplus i tes. Club esit Ena O ne k i ainu n d klien l lt ni dika asti i pun art kte. kogud – boo nus -


Neli

Tekst: Heli Lehtsaar I Fotod: Egert Kamenik

maailma

korda ümber

“Olen Tartu poiss, seega olin kuni täismeheks saamiseni merest ja merelisest eluviisist nii kaugel kui võimalik. Meri oli minu jaoks põhiliselt romantilistes noorsoojutustustes eksisteeriv irreaalne mateeria, mitte midagi reaalset,” meenutab Tiit Pruuli, kes praeguseks on maailmale neli korda tiiru peale teinud. Loomulikult ka merd mööda.

K

ohtun Tiit Pruuliga tema ettevõtte Balti jaamas asuvas büroos, mis, tõsi küll, klassikalise büroo mõõtu välja ei anna – seda muidugi heas mõttes. Tiidu ruumikas töötoas jäävad peale loomingulise segaduse silma kirevad vaibad ja meremaalid, mis vihjavad selgelt toa peremehe reisikirele ja armastusele mere vastu. Kuidas see kõik aga alguse sai? Tartu Ülikoolis 1980. aastatel ajakirjandust õppinud Tiidul oli suur huvi selle vastu, kuidas Eestit välismaailmas nähakse ja mida meist kirjutatakse. “See huvi oli ka üks põhjus, mis viis mind 1991. aastal välisministeeriumisse Lennart Meri juurde pressisekretäriks. Siis algas mu elus ka reisiperiood, esialgu küll komandeeringud. Kuid ühel päeval jätsin ma Lennart Meri lauale kirja, lootuses, et tema, vana rännumees, mind mõistab. Teatasin, et sõidan Austraaliasse, kuid tulen mõne kuu pärast tagasi, kui tal peaks mind veel vaja olema,” meenutab Tiit

persoon

10

ja lisab, et Meri soovitas tal lahkumisavaldust mitte kirjutada, vaid vormistada palgata puhkus tervise halvenemise pärast. Nii jõudiski Tiit Austraaliast naastes välisministeeriumi tööle tagasi. Lennukiga ümber maailma Mõnikord ei ole sündmuste toimumise taga pikk planeerimine, vaid hoopis juhuste soodne kokkulangemine. Nii juhtus ka kümme aastat tagasi oktoobris, kui seitsmeliikmeline reisiseltskond asus jahtlaeva Lennuk pardale, et viia sinimustvalge lipp ümber maailma. “Kapten Mart Saarsol ning tema poisikesepõlve purjetamiskaaslastel Tiit Riisalol, Margus Kasteheinal ning Indrek Tarandil oli ammune unistus purjetada ümber maailma. Nii tuligi ühel 1997. aasta õhtul mu Lasnamäe korterisse tulevane Lennuki teine tüürimees Tiit Riisalo ja ütles, et purjetame ümber maailma!” meenutab Tiit ja mäletab ka end küsivat, kas purjetatakse homme või ülehomme – mõeldes,


Poolteist aastat Lennukiga merel pakkus nii adrenaliinirohkeid emotsioone kui aega m천elda olulistele inimestele ja teemadele.

11


et tegemist on hea naljaga. Riisalo aga vastanud, et ei, natuke läheb ettevalmistustega aega ikka ka. Hoolimata sellest, et enne Lennuki teekonna ettevalmistamise algust oli Tiit vaid korra purjekaga merele saanud, meeldis talle ümber maailma seilamise mõte kohe. Nii hakatigi reisi ette valmistama. “See oli väga hariv, intensiivne ja raske periood. Polnud kerge kokku saada vajaminevat raha ja inimesi ega panna neid ühise eesmärgi nimel tegutsema, liiati kui üheksakümnendate aastate teine pool polnud teab mis majanduslik paradiis,” resümeerib Tiit. Ometi sai kahe aastaga jahtlaev valmis ning paika meeskond ja marsruut. “Saime õnneks kohe autoriteetsed toetajad, kes lisasid meie ettevõtmisele, mis esialgu võis tunduda poisikeste seiklusena, kaalu,” meenutab Lennuki madrus Tiit toonase piirivalveülema Tarmo Kõutsi, tuntud ekspeditsioonidel käija Andres Tarandi ning president Lennart Meri tuge. Tiit usub kaljukindlalt, et Eestile kui mereriigile

on väga oluline, et Tallinnast asus kümme aastat tagasi teele sinimustvalge lipu all seilav laev ning jõudis kodusadamasse ka tagasi. “Nõukogudeaegse 50 aastaga oli meie mereriigist saanud rannariik ja randagi polnud üleliia lihtne pääseda. Kõik, mis oli merega seotud, oli muutunud marginaalseks, ning Eesti kultuuriruumi ei tekkinud merega seotusest positiivseid impulsse. Ümber maailma purjetamises pole tänapäeval midagi üleloomulikku, kuid ometi on see sümboolne tegu, mis peab igal mereriigil olema,” kinnitab Tiit. Ta lisab, et kui ümbermaailmareis on kõikide reiside kuningas, siis ümber maailma purjetamine on kõikide ümbermaailmareiside kuningas.

Nägin illuminaatorist välkudest valget

taevast, vihma kallas nagu kastekannust.

Teisi juhtimas Go Groupi nõukogu liige ja GoTraveli juhataja Tiit Pruuli leiab, et eestlastele on reisimine paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes muutunud lihtsaks, mugavaks ja normaalseks. Näiteks kui võrrelda reisimist Soome ja Rootsi 20 aastat tagasi ja praegu – Tiidu ema läks 1989. aastal Jyväskylä ülikooli tööle ning poeg käis Soome vahet üsna tihti –, nendib Tiit, et praegu on asisust rohkem ja elevust vähem. Oma praeguses töös GoTravelis tegeleb ta ettevõtte juhtimise kõrval ka kaasmaalastele põnevate reiside korraldamisega ning on võtnud enda peale ka giiditöö. Näiteks sai Tiidu juhtimisel aasta tagasi üks reisigrupp maailmale tiiru peale teha. Talle endale oli see neljas ümbermaailmareis, 2002–2004 toimunud Rolling Estoniansi autoretke järel. Giiditöös on talle kõige raskem ja ka kõige huvitavam mitteformaalse inimeste grupi juhtimine suhteliselt rasketes tingimustes. “See on väike juhtimisharjutus, kus pole tavapäraseid organisatsioonis esinevaid ülemuse-alluva suhteid või väljakujunenud suhtlemistavasid, mis aitavad tavaliselt olukordi lahendada. Kõigil on reisiseltskonnas ju veidi erinevad huvid ja ma pean jälgima, et keegi ei lahkuks kahe nädala pärast nii, et tema pole oma huvi saanud realiseerida. Kõik peavad tegema väikeseid kompromisse,” kinnitab Tiit. Nii giidiamet kui ka juhitöö nõuavad inimeselt kahtlemata liidrioskusi. Kas need on Tiidul kaasa sündinud? Selle küsimuse peale jääb mees pikemalt mõttesse, turtsatab siis ja räägib sellise loo. “Mu ema tuletab vahel meelde, kuidas ma äsja rääkima hakanuna panin kaks tooli üksteise otsa, ronisin nende peale, vehkisin kätega ja ütlesin, et olen Gustav Elnesaks. Siis kukkusid toolid kokku.”

persoon

12

Meri, ikka ainult meri 1990ndate lõpul esile kerkinud Tiidu uus armastus – meri – ei ilmutanud end üksnes jahtlaeva parda all. “Kui Lennuki projekt alguse sai, siis ma pöörasin natuke ära küll, sest kõik merega seonduv muutus väga huvitavaks. Hakkasin kollektsioneerima Eesti kunstnike mereteemalisi töid, samuti postkaarte Eesti laevadest, sadamatest, tuletornidest. Avastasin isegi, et koju oli tekkinud stiliseeritud tuletorni kujuga tualetipotiharja hoidik,” naerab Tiit. Poolteist aastat Lennukiga merel viibinud Tiidule oli see unikaalne aeg, mida oleks igapäevaste ülesannetega mässamise kõrvalt olnud raske võtta. “Mõtlesin oma suhete üle oluliste inimestega ja olulistel teemadel. Nendeks mõteteks ja raamatute lugemiseks kulus minu vahist vaba aeg pea täielikult.” Lisaks võimalusele mõelda ja lugeda pakkus ümbermaailmareis loomulikult ka unustamatuid adrenaliinirohkeid emotsioone. “Esimene torm ekvaatoril tekitas minus väikest kõhedust. Nägin illuminaatorist välkudest valget taevast, vihma kallas nagu kastekannust. Tormasin välja, kuid taglas plagises nii, et kapteni korraldusi polnud meetri peale kuulda. Kuid kapten Saarso näos, kes oli ekvatoriaalses kliimas varemgi olnud, ei liikunud ükski närv,” muigab Tiit. Tormile vastukaaluks jäi talle unustamatuna meelde ka Austraalia ja Uus-Guinea vahel paikneva Arafura mere täielik tuulevaikus, mil päike kõrvetas all kambüüsis asuva laua nii kuumaks, et seal oleks saanud mune praadida. Tiidu reisijuhtumisi kuulates tuleb mulle vägisi meelde hiljuti loetud intervjuu näitleja Andrus Vaarikuga, kes nentis, et vananedes ei suuda ta enam niimoodi vaimustuda kui noorena. Mida Tiit sellest arvab? “Ei tea, kas põhjus on selles, et olen veel liiga noor või loll, aga ma endiselt vaimustun asjadest pööraselt. Kuid ma mõistan Andrus Vaariku mõtet ja olen mõnikord endaltki küsinud, et kas on veel uusi asju, mille peale võiks vaimustunult plaksutada. Aga saan aru, et on – eriti siis, kui süvenen ühte või teise teemasse ja näen lähedalt selle asja või kultuuri unikaalsust,” on vastus ühene.


Energiline

Tekst: Eila Jaakola

I Fotod: corbis

Läänemeri

Kui vaatad tuulega lainetavat merd, mida sa siis näed? Ohtralt energiat.

läänemeri

14


L

äänemere lainetuses sisalduva potentsiaalse energia kogus arvatakse olevat koguni 24 TWh. See vastab kahe suure tuumajaama toodangule või üle miljoni kodumaja kütmiseks kuluvale energiahulgale aastas. Loodetakse, et laineenergiast saab tuuleenergia järel järgmine tulutoov taastuvenergia allikas. Arvestuste kohaselt on laineenergia tehnoloogia areng võrreldes tuuleparkidega 20 aastat maas, kuid see edumaa võib kiirelt kahaneda. Uuringuid tehakse nüüd palju tempokamalt, sest merelainetuse energia “püüdmine” on seni olnud liialt kulukas. “Lainetuse kõrgus ja sagedus määravad selles sisalduva energia,” ütleb perspektiivsetele energiaküsimustele spetsialiseerunud Espoo tehnikaülikooli professor Peter Lund. Lained jätkavad mäslemist ka pärast tuule vaibumist. Seetõttu ongi laineenergial tuulevõimsusest tulutoovam perspektiiv. Rootsi on võtnud laineenergia arendamise strateegiliseks prioriteediks. Kalkulatsioonid Läänemere lainete potentsiaalse energiatootlikkuse kohta põhinevad Uppsala ülikooli uuringutel. Maailmas on laineenergia tootmiseks valminud ligi sada kontseptsiooni. Uuringuid tehakse eelkõige tuultele soodsatel Atlandi ja Põhjamere rannikualadel. Uppsalas uuritakse laineenergia tootlikkust Rootsi läänerannikul, kus merepinnal ujuvaid poisid kasutatakse generaatoritena. Ka Soomes on paljulubavaid laineenergiaga seotud ettevõtteid. Firma Ecowave on patenteerinud meres õõtsuva lainejõujaama ning AW-Energy Oy innovatiivset põhjalainete liikumise energia elektriks muutmise tehnoloogiat katsetatakse praegu Portugali rannikul. Energeetikafirma Fortum teeb koostööd teiste hulgas Uppsala ülikooliga ning kavandab täismahus katselise lainejõujaama rajamist Rootsi läänerannikule. Valmiv rajatis oleks omasuguste seas maailma suurim. “Tehnika arengust sõltub, kui kiiresti lainejõujaam Läänemerel kasu hakkab tooma,” ütleb Rootsis Fortumi uuringute ja tootearendamise eest vastutav Tomas Wall. Omaette väljakutseks on Läänemere jääolud. Talv on just see aeg, mil laineenergiat varuda. Fortumi arendusjuht Stefan Bradt mainib, et Uppsala ülikool on teinud vastavaid uuringuid Ahvenamaa ümbruses.

ra.” Sarnaselt tuuleenergiaga nõuab ka laineenergia tootmine esialgu suuri investeeringuid, kuid hilisem ekspluatatsioon tuleb kätte peaaegu tasuta. Tellimus tuulele Tuulejaam toodab energiat efektiivselt siis, kui tuulekiirus on 4–25 m/s. Heades tuuletingimustes toodab 1 MW võimsusega jaam elektrit saja elektriküttel oleva eramaja tarbevajaduseks. Põhjamaades on tuuline tavaliselt just talvekuudel, kui ka energiakulu on suurem. Tuulejõujaamade suurema kasutuselevõtu kohta on kriitilisi noote seoses merepõhjale, linnustikule ja maastikule põhjustatud kahjuga. WWFi hinnangute kohaselt pole aga tuulejaamade loodusele põhjustatud võimalik kahju võrreldav fossiilsete kütteainete ja tuumajaamade tekitatud kahju ja riskidega. Praeguse seisuga on Soomes 118 tuulejaama koguvõimsusega 143 MW. Põhiosa neist asuvad Botnia lahe rannikul ja Ahvenamaal. Lähiaastatel lisandub neile mitukümmend tuulejaama. Rootsis on tuulejõu kasutamine elektrienergia tootmiseks viimastel aastatel kasvanud ning valitsus toetab selle edasist laienemist. Riigis on juba 1100 tuulejaama, mille ühine tippvõimsus on rohkem kui 1000 MW. Läänemere maadest on tuulejõu kasutamisel esirinnas Taani.

Loodetakse, et laineenergiast saab tuuleenergia

järel järgmine tulutoov taastuvenergia allikas.

Tähtis on lõpptulemus Taastuvenergia osakaal on tänapäeval Soomes 29 ja Rootsis 41 protsenti kogu energia tarbimisest. Professor Peter Lundi sõnul on taastuvenergia järele tohutu vajadus, vähendamaks heitgaaside hulka. Euroopa Liidus on rohelise energia osakaal praegu umbes 9 protsenti, kuid aastaks 2050 peaks see olema 60 protsenti. Peter Lundi arvamuste kohaselt kasvab lähiajal eelkõige tuuleenergia kasutuselevõtt: “Läänemere alade tingimused on soodsad tuuleenergia tootmiseks: meil on pikad rannikualad, hõre asustus ja hea infrastruktuur. Läänemeres on palju madalikke, kuhu on tuuleparki rajada märksa lihtsam kui näiteks Atlandile. Kui jõujaamad muudetakse praegusest tõhusamaks, võib tuulenergia hind praegusega võrreldes odavneda ligi poole võr-

läänemeri

15

Soojus merepõhjas Läänemere sügavustes leidub nn settesoojust, mis on seotud päikese käes soojenenud merepõhja settekihtidega. Vaasas on juba valmistatud teedrajav leiutis elurajoonide settesoojusega kütmiseks. Mere põhjasetetesse akumuleerub suvine päikesesoojus tõhusalt. Kesktalviseks keskmiseks temperatuuriks on 3–4 meetri sügavuses mõõdetud koguni 8–9 soojakraadi, kuiva maapinna temperatuur on sel ajal poole madalam. Vaasa merepõhja on horisontaalselt paigaldatud ligi 8 kilomeetrit torustikku. Suviti saab seda kasutada aga majade jahutamiseks. “Meie merelahtedes on juba olemas rahvuslik soojusenergia allikas,” sõnab Mauri Lieskoski madalaenergiavõrkudele spetsialiseerunud Mateve Oyst. Ka merevee soojusenergia rakendamisel on saadud häid tulemusi. Lieskoski sõnul on Soome rannikul käivitatud mitu settesoojuse talletamise projekti. Muu hulgas on Espoo linn kavandanud uue elamuala, mida hakatakse kütma merepõhjas talletunud soojusega. Allikad: www.tuulivoimayhdistys.fi/tuulivoima www.svensk-vindkraft.org www.energimyndigheten.se www.wattenfall.fi www.fortum.com www.teknat.uu.se/forskning/ www.el.angstrom.uu.se/forskningsprojekt/WavePower/Lysekilsprojektet www.mateve.fi www.asuntomessut.vaasa.fi


meri

Tekst: Luulea Lääne I Fotod: Tallink, corbis/scanpix

Puhas

K

uid kui paljud ka tegelikult nii mõtlevad? Meil on neli äärmiselt vaheldusrikast aastaaega, veel üsna puutumatu loodus ning meri. Eesti merekeskkond on meile pakkunud mitmekülgseid võimalusi. Läänemere maalilised laevareisid on viinud Eesti firma Tallinki auväärsele kohale maailma laevafirmade seas. Meri annab meile tööd ja toob arvukalt külalisi teistest maadest. See on ilus sümbioos, millesse Tallink suhtub vastutustundega, tegutsedes keskkonnasäästlikult ja panustades reaalsetesse tegudesse. Tegevusetult tuleviku ootamine ei ole aus ei keskkonna ega sellest hoolivate inimeste suhtes. Rubriigis “Keskkond” hakkame tutvustama Tallinki keskkonnastrateegiat ning keskkonnakaitselist tegevust. Huvilised saavad meie kodulehelt www.tallink.com lugeda ka meie sotsiaalse vastutuse ja keskkonna raportit, kus neid teemasid on veelgi üksikasjalikumalt käsitletud. Keskkonnakaitse ametlik külg Tänapäeval on keskkonnakaitse vajadus väga te-

Kui sügistormid taas maad võtavad ning päike ennast üsna harva näitab, nendivad ilmselt paljud tüdinenult, et Eesti geograafiline asukoht võiks olla parem. ravalt teadvustatud ning meretranspordi vallas on kohalikud ja rahvusvahelised instantsid selle peensusteni reguleerinud. Ka Tallink on võtnud oma töö aluseks vastavad nõuded ning ettevõttele on antud hulk keskkonnasõbralikku opereerimist kinnitavaid tunnistusi. Kuid Tallink ei piirdu vaid reeglite täitmisega, vaid on paljudes keskkonnaküsimustes võtnud initsiatiivi. Tallink püüab olla liidrirollis ka keskkonnakaitses, et olla positiivne eeskuju teistele samas valdkonnas tegutsejatele ning teha looduse heaks koos veelgi enam. Tallinki laevadel on keskkonnasertifikaadid ISO 14001:2004, mida väljastab Lloyd’s Register. ISO 14001:2004 on kõrgelt hinnatud rahvusvaheline sertifikaat, mille taotlemine on ettevõtetele vabatahtlik. Tallinki laevadel on kõik nõutavad rahvusvahelised naftareostuse vältimise tunnistused, samuti nõuetekohased reoveesaaste vältimise tunnistused. Laevade jäätmekäitlust kontrollitakse regulaarselt ning neile on antud ka spetsiaalsed prügireostuse vältimise tunnistused. Kuna tunnistusi väljastatakse piiratud perioodiks, taotleb Tallink korrapäraselt nende pikendamist enne aegumist.

Tallinki rahvusvahelised keskkonnasertifikaadid: • ISO 14001:2004 keskkonnasertifikaat, välja andnud Lloyd’s Register • MARPOLi reoveesaaste vältimise tunnistus • MARPOLi õhusaaste vältimise tunnistus • IAFSi veeorganismide tõrje süsteemi nõuetele vastavuse tunnistus • MARPOLi naftareostuse vältimise tunnistus • MARPOLi prügireostuse vältimise tunnistus ISO (International Organization of Standardization) – rahvusvaheline standardiseerimisorganisatsioon. Tegemist pole lühendiga – kreekakeelne sõna iso tähendab “võrdne”. 1946. aastal asutatud ISOsse kuulub üle 75 rahvusliku standardiinstitutsiooni. Näiteks on ISO liikmed ANSI (American National Standards Institute) ja Eesti Standardiamet. MARPOL – rahvusvaheline laevade saaste vältimise konventsioon. MARPOL 73/78 on üks olulisemaid Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO, International Maritime Organization) konventsioone, mille eesmärk on ennetada mere reostamist laevaheitmetega. Konventsioon võeti vastu 1973. aastal ja seda täiendati protokolliga 1978. aastal. Konventsioon loodi, et vähendada inimtegevusest põhjustatud merereos-

keskkond

16

tust, sh nii naftajäätmete kui ka teiste heitmete merrelaskmist. Konventsiooni eesmärk on säilitada merekeskkonda, lõpetades täielikult naftajäätmete ja teiste heitmete merrelaskmine ning viies miinimumini selliste heitmetega seotud õnnetused. 2008. aasta juuni seisuga oli konventsiooni I ja II lisaga ühinenud 146 riiki. Eesti liitus MARPOL 73/78 konventsiooni ja selle I–V lisaga 1992. aastal ning VI lisaga 2007. aastal. Nimetus MARPOL 73/78 tuleneb ingliskeelsetest sõnadest marine ja pollution ning eelnimetatud aastaarvudest. 1997. aastal lisandus konventsioonile protokoll, mis käsitleb laevade õhusaastet. IAFS – (International) Anti-Fouling Systems. AFS-konventsioon on raamkonventsioon, mis võimaldab laevadel kasutatavate kahjulike reostusvastaste süsteemide keelamist, võttes arvesse Rio de Janeiro keskkonna- ja arengudeklaratsioonis väljendatud ettevaatuspõhimõtet. Rahvusvaheline laevade kahjulike reostusvastaste süsteemide järelevalve konventsioon (AFS-konventsioon) võeti vastu Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni egiidi all ühenduse liikmesriikide diplomaatilisel konverentsil 5. oktoobril 2001. Eesti Vabariik võttis laevade kahjulike kattumisvastaste süsteemide kontrolli rahvusvahelise konventsiooniga (AFS-konventsioon) ühinemise seaduse vastu alles 2008. aasta lõpus, Tallink on aga konventsioonis viidatud meetmeid oma laevadele kohaldanud juba aastaid.


Welcome to the Casino A lot of excitement and a touch of tactics Black Jack and Roulette are some of the sophisticated casino games we provide. All our casino gaming options give you the chance to play tactically and use your skills. Find your favourite at our gaming tables! You will find information about the age limit at our gaming services onboard.


Osta pile tid Tallinki kassades t! Piletite hinn ad: • täiskasvan u 157 krooni , • 3-15-aas tased 141 krooni , • kuni 2-aa stane laps tasuta .

Junibackeni mängupaigad on pisiasjadeni läbi mõeldud: Pipi ja Karlssoni juures peab ju olema ka törtsuke mõnusat segadust.

Junibacken on avatud sept embrist detsembrin i T-P kella 10.00– 17.00.

Junibacken, muinasjutumaa Stockholmis

Tekst: Maarja Hein I Fotod: Junibacken, Maarja Hein

18


Stockholmis on muinasjutuja mängumaa, kus on hea nii suurtel kui ka väikestel. See on Junibacken, eesti keeli Jaanikingu, kus elavad paljude Astrid Lindgreni lugude tegelased Vahtramäe Emilist Ronja ning vendade Lõvisüdameteni välja, Pipist ja Karlssonist rääkimata. unibacken, Rootsi lastekirjanduse muuseum, on veel mitmete teistegi raamatutegelaste kodu. Ostad pileti, annad üleriided ära ja mõnus päev võib alata. Kui oled ületanud muinasjuttude väljaku (NB! Ole valmis mängimiseks, sest väljaku ääres elavad muumid, Pettson ja Findus ja teised tegelased) ning üle vaadanud paljude Lindgreni raamatute illustratsioonide autori, eestlanna Ilon Wiklandi nurgakese, võid istuda muinasjuturongile. Rongiga juttude sisse Istud mugavalt vagunisse ning sõit algab. Kõigepealt käiakse ära Madlikese juures Jaanikingul, seejärel tuleb Kassisalu, kus Emil on Ida lipumasti tõmmanud. Rong viib üle katuste Karlssoni koju, mis on täis igasuguseid vidinaid ja katusekambri kola. Ümbrust õnnestub vaadata pöialpoiss Nils Karlssoni silmadega, olla koos Ronja, röövlite ja tötskääbustega metsas ning kohtuda Nangijaalas vendade Lõvisüdametega. Rongisõit kestab 11 minutit, aga ei tasu imestada, kui avastad end sellele mõtlemast veel tükk aega hiljem. Võibolla viis see reis sind hoopis kaugemale? Niisugust muinasjuturongi ei ole kusagil mujal maailmas. Rongi kavandamisel osales algusest peale ka Astrid Lindgren. Kõik, mis sellel sõidul ette tuleb, on Astrid Lindgreni otsustatud ja öeldud. “Astrid nägi iga joonistust, iga nukku, iga pisimatki asja, mis on seal olemas,” jutustab Kylliki Hellström, südamlik ja jutukas Junibackeni eestlannast pedagoog. Ka muinasjuturongi tekst on Astrid Lindgreni kirjutatud. “See oli viimane tekst, mida ta üldse kirjutas, ja see oli viimane kord, kui ta ka üldse midagi linti luges.” Jah, rootsikeelne tekst kõlab Astridi häälega. Seepärast soovitabki Kylliki kuulata ka seda. “Astridi hääl on fantastiline. Rootslased on tema häälega nii harjunud, sest filmidele loeb teksti ka just tema.” Maja

Ometi on lastel koht, kus võib vabalt mängida ja kõike puutuda.

valmimisel oli Astrid Lindgren 89aastane. “Aga ta jaksas siiski,” rõõmustab Kylliki. Paljuski suudavad just täiskasvanud oma teadmiste ja kogemustega aru saada, missugune aare see rong on. Detailirohkust ei pruugi lapsed suurtega sarnaselt tajuda, täiskasvanu teadvusesse ehk mahub, et seda rongi tegi 200 inimest kaks aastat. Iga puuleht on käsitsi välja lõigatud, iga lill Kirsiorus käsitsi külge kleebitud. 30 puu tegemine võttis ühel inimesel pool aastat. Kõik on peensusteni läbi mõeldud kirjeldamatu käsitöö. Lapsed aga lihtsalt tahavad sõita rongiga veel ja veel.

Võrratu mängupaik Junibacken on mõeldud kuni kümneaastastele lastele. “Alates 4.–5. klassist tahavad lapsed olla juba nii suured,” on Kylliki märganud. “Samas siis, kui murdeiga läbi, tundub see paik jälle sobivat, ning on ka palju murdeealisi, kellele siin väga meeldib.” Mängu- ja tegevuspaigad on ehitatud just väiksematele lastele mõeldes: kõik on paras ja mugav ning täpselt käe-jala juures. Ise saab ronida KarlssoJunibacken on ni katusekambrisse, seejuures jälgides, et libedalt sobivaim kuni katuseplekilt alla ei kukuks. Ja mängida nõrkemikümneaastastele seni Pipi Segasummasuvilas, kus on tõepoolest niilastele. sugune loov segadus, mille sarnast kodus ilmselt ülearu sageli korraldada ei lubata. Ei puudu liulaskmise ega joonistamise võimalus. Päeva jooksul toimub siin koguni viis teatrietendust! Etendused on

sihtkoht

19


Kus asub Juniback en? Junibacken asub imepärase va atega majas Stockhol mi südalinna lähedal Djurgårdenis. Sadam ast on sinn a imevähe m aad ja koha le jõuda lih tne. Buss nr 76 viib sada mast Djurgårdeni saar e silla juurde, kesklin nast saab sõita buss iga numbe r 47 otse saar ele. Ligiduses asuvad teised hiiglama põne vad kohad, näiteks Vasa laev, Põhjamaade muuseum, Skansen. Muuseumis on iga natukese aja tagant midagi uut: väljapanekut vahetatakse sageli.

küll rootsikeelsed, ent majas võib soovi korral liikuda eestikeelse giidi saatel: peale Kylliki töötab siin veel kaks eestlannast giidi. Suured muinasjutumaal Junibacken on ütlemata mõnus paik ka lapsevanematele: siin ei pea lapsed kuulama üht lõputut ära-puutu-ära-võta-ära-pane-ära-too-ära-teejuttu. Vastupidi, kõik tehtud nii, et KÕIKE TOHIB PUUTUDA. Igale poole tohib minna. Peabki! See aeg on kõigile puhkus: lastele huvitav, täiskasvanutele rahulik. Laste mängu ajal saavad suured ajada oma jutte ja juua kohvi. Kylliki kinnitab, et Junibackenisse tuleb palju täiskasvanuid ka ilma lasteta: kõik on ju kunagi lapsed olnud ja lasteraamatuid lugenud. Paik on väga inspireeriv. “Paljud ütlevad, et oh, läheks otsiks uuesti üles “Vennad Lõvisüdamed”. Muidugi! Ja siis loevad nad seda oma lastele,” kinnitab Kylliki. “Me väga loodame, et see soov tekib paljudel, sest lapsed, kellele vanemad on palju raamatuid lugenud, õpivad ju kiiremini lugema, on harmoonilisemad, näitavad üles suuremat huvi elu vastu ja hakkavad ka ise tulevikus rohkem lugema. See aitab neid väga palju.” Kohe sealsamas ongi ka raamatupood. Ka Astrid Lindgreni tütar Karin leiab Kylliki sõnul aeg-ajalt tee Junibackenisse. “Ta armastab sõita rongiga, sest tunneb, nagu istuks siis ema kõrval,” jutus-

tab Kylliki. Palju käib gümnaasiumiõpilasi ja ka pensionäride gruppe.

Junibacken on ka teater, kus toimub mitu etendust päevas.

sihtkoht

20

Karlssoni lihapalle või Pipi pannkooke? Junibackeni imepärase vaatega restorani hittroad on Karlssoni lihapallikesed ja Pipi pannkoogid. Toit on ökoloogiline, menüüs puuduvad koolajoogid, friikartulid ja viinerid. Kõik koogid ja tordid on valmistatud kohapeal, et oleks hea, värske ja mõnus. Õhtuti, kui Junibacken pannakse lastele kinni, avatakse see täiskasvanutele. “Meil on siin tohutult hea peokoht: Segasummasuvilas on pulmapidu peetud, siin on olnud mereröövliteemaline 75. aasta juubel, ka kuningapere on siin üht sünnipäeva tähistanud,” loetleb Kylliki. Kui ma oma tütrelt küsin, kas ta tahaks Junibackenisse minna ka kolmandat korda, vastab ta pikemalt mõtlemata: “Jaa!” No miks ka mitte? Junibackenisse ei pruugi minna üksnes siis, kui on koolivaheaeg või puhkus, vaid ka muul ajal on hea ette võtta üks väike nädalalõpukruiis argirutiini peletamiseks. Üks päev on Junibackeni jaoks ideaalne ning isegi halba ilma ei ole vaja karta: kõik on ju majas sees. Junibackenis muudetakse midagi kogu aeg ja ühtelugu ehitatakse miskit uut. Praegu lõpetatakse Lennart Hellsingi maailma ehitust. Uuel näitusel on tohutult suur mereröövlilaev, täiesti segane linn, kus kõik on vastupidi, palju huvitatavaid kohti, kuhu sisse ronida või kus muusikalist teatrietendust vaadata. Mäng ei lõpe ju kunagi!


w

Lihtne piletite registreerimine Club One klientidele Tallinnas D-terminalis Tallinki kassade juures on reisijapiletite registreerimise elektroonilised terminalid, kus saab mugavalt ja kiiresti oma piletid registreerida ning teha nii laevale pääsemiseks fast check-in. 1. Tõmba Club One kliendikaart läbi fast check-in’i terminali kaardilugeja. Tallinki kliendid, kel ei ole Club One kliendikaarti, saavad samuti oma reisi kiiresti registreerida. Sisesta oma reisibroneeringu number ning turvakood – mõlemad leiad broneeringu kinnituselt. Jälgi ekraanile ilmuvaid juhiseid ning registreeri oma piletid! 2. Ekraanile kuvatakse kõik selle kliendikontoga seotud broneeringud.

3. Järgmiseks kuvatakse ekraanile kiri: “Palun kinnitage pileti registreerimine allolevale väljumisele. Olen lugenud ja NÕUSTUN kõikide Tallinki teenuste tingimustega.” Vajuta ekraanil olevat kirjet “Nõustun ja kinnitan”.

4. Fast check-in’i terminali ekraanile kuvatakse “Valmis” ning trükitakse välja kõikide reisijate pardakaardid. Ära unusta võtta pardakaarte!

Pereliikmete lisamine kliendikontole Club One e-teeninduses Club One e-teeninduses aadressil www.clubone.ee saab lisada pereliikmete andmeid ning tellida neile kliendikaarte. Pereliikmete all mõeldakse samas majapidamises ja samal aadressil elavaid pereliikmeid. Kliendikaardid tellitakse kõigile samal aadressil elavatele vähemalt 18-aastastele perekonnaliikmetele. E-teeninduses saab registreerida maksimaalselt 5 pereliiget.

1. Registreeru Club One e-teeninduse kasutajaks, kui sa pole varem registreerunud.

2. Sisesta kasutajatunnus ja parool ning sisene e-teeninduse keskkonda.

3. Avaneb järgmine vaade.

4. Lisa pereliikmete andmed.

iseteenindus

21

5. Täida etteantud väljad: eesnimi, perekonnanimi ning sünniaeg. 6. Vali “Telli”. 7. Lisakaart tellitakse ning saadetakse kliendi registreeritud aadressil umbes nelja nädala jooksul.


Tekst: Heli Lehtsaar I Fotod: erakogu, scanpix/corbis, bulls

Suusatamine –

100%

pühendumist “Suusad ja saapad libisesid ees ja mina lohisesin järele,” meenutab Anneli Brandt oma esmakordset kokkupuudet mäesuusatamisega, mis võitis raskustest hoolimata kohe ta südame. sihtkoht

22


Suusakeskused pakuvad elamusi mitmele maitsele, näiteks saab sõita koerarakendiga.

K

irglik mäesuusataja sai Tallinki müügikaldud rajalt kõrvale ja maandud lumme, nii et direktorist Annelist Brandtist tänu selsuuska välja ei saa, siis alati keegi aitab. Samuti juhtub, et kukkudes jääb kas suusk või lele, et ta käis neli aastat tagasi tutvumisreisil Rootkepp üles mäkke, aga alati toob mõni sis tuntud Åre suusakeskuses. “Seal möödasõitja selle alla – ei pea isegi pasaingi suusatamist proovida. Esimene luma,” on Annelil näiteid abivalmidukord panin muidugi pea ees uperkuuse kohta varrukast võtta. ti, aga mõnus tunne, mis tekib mäest Tema meelest on suusatajad mõnualla tulles – see meeldis. Tunne, et saan sad inimesed: “Seltskondlikud, väga oma tegevusele sajaprotsendiliselt püavatud, heatahtlikud, abivalmis.” henduda,” meenutab Anneli toonaseid emotsioone. Eelarvamusteta mägedele Välistamaks eelarvamusi, et teda “Oo jaa!” hüüatab energiline naine peetaks hulljulgeks kihutajaks ja advastuseks küsimusele, kas ta ka oma tutvusringkonda suusavaimustusega renaliiniotsijaks, lisab Anneli, et suuri kiirusi ta tegelikult ei armastagi, vaid nakatas. “Silja Line’ist tuli meile tööle just rahulik mäest laskumine ja sellenaine, kellega meie lauad sattusid vasle tegevusele keskendumine pakub takuti. Eelmisel aastal jäi meie suusaerilist mõnu. seltskonnas üks koht üle ja pakkusin talle, et tulgu proovigu. Talle väga meelNaerdes meenutab ta, et mäe otdis, nii et temast on saanud tulihingesa saamiseks oli vaja õppida ka suusaliftiga sõitma. “Åres olid sellised istline suusataja,” kirjeldab Anneli. Ka teimed, mis tuli jalge vahele tõmmata, ne näide on tal tuua kolleegide seast – lumistest mägedest vaimustus terve pemitte peale istuda. Minul ei tulnud rekond. “Kusjuures kolleegi naine tesee kuidagi välja, muudkui kukkusin "Suusatajad on seltskondlikud ja abivalmid," kiidab Anneli Brandt (paremal). gelikult kartis kõrgust, kuid mäesuuhange,” lõkerdab Anneli oma abitust satamine aitas tal sellest üle saada,” lisab Anneli. meenutades. Seejuures kiidab ta suusamägedel käijate – oleAnneli soovitab algajal suusatajal laskumisranemata vanusest või rahvusest – abivalmidust. “Kui dade raskusastet ehk mägede värvi mitte üksühe-

sihtkoht

23


Soome ja Rootsi keskustes tasub uurida, kas mäed on ka õhtul valgustatud.

selt võtta, sest näiteks must laskumisrada (see tähendab keerulisimat ja kõige järsemat laskumist) võib suusakeskustes olla sootuks erineva tasemega. “Näiteks Trysilis Norras on must mägi ikka tõesti raske, aga Himose must mägi pole sellega võrAnneli Brandt soovitab: • Ära osta suuski, saapaid ja keppe enne, kui pole kindel, et just need sobivad sulle ideaalselt. Anneli ostis oma esimesed suusad liiga pikad ja teab, et algaja ei kontrolli end veel väga hästi ning pikk suusk hakkab võbelema. • Kasuta sõites kindlasti kiivrit ning hea, kui sul on ka suusaprillid. • Osta ilmastikukindel riietus. Annelil on Eesti tootja Ilves Extra suusajope ja -püksid ning ta on väga rahul, sest need on väga ilmastikukindlad, hoiavad hästi tuult ja niiskust. Oluline on ka soe aluspesu. • Halva tujuga ära mäele mine. • Arvesta teiste inimestega, ole abivalmis. • Sõlmi enne reisi tervisekindlustus.

sihtkoht

24

reldav. Kui mõtled, et mägi on must või punane, tekivad eelarvamused ja sa hakkad kartma,” arvab Anneli. Anneli on nautinud peamiselt Soome, Rootsi ja Norra suusakeskusi. “Rootsis on armsad suusakeskused Funäsdalen ja Vemdalen, mis sobivad neile, kes tahavad rahulikult suusatada ega armasta eriti möllu. Väike Idre Fjäll on eriti hea neile, kes esmakordselt suusatamist proovivad. Åre on aga Skandinaavia suurim suusakeskus, seal on väga head mäed, aga ka väga palju inimesi ja möllu. Åre on kuulus ka oma after-ski poolest,” jagab Anneli soovitusi. Himos – Tuttav ja lähedal Soome suusakeskustest meenutab Anneli hea sõnaga Himost, mis eestlastele tutvustamist ei vaja. “Hea lähedal käia, peaaegu nagu Tartu ots,” põhjendab Anneli Helsingist 220 kilomeetri kaugusele jääva suusakeskuse eelistamist. Lapimaa suusamägedele Soomes pole ta veel jõudnud, kuid teab, et näiteks Tahkot hinnatakse kõrgelt.


Soome ja Rootsi tuntumad suusakeskused Kõigis suusakeskustes on murdmaarajad ja muu talispordiga seonduv, laenutada saab suusavarustust. Enamikus suusakeskustes on ka veekeskus.

Soome Kaugus Helsingist (km)

Suusanõlvade arv

Pikim laskumine (m)

Olud

3 tunni mäepilet (eurot)

Päevapilet (eurot)

Lõuna-Soome Himos

220

21

950

Sobib nii algajale kui keskmiste oskustega suusatajale. Majakeste valik väga suur ning osa neist asub nõlvadele väga lähedal. Võimalik ööbida ka hotellis. Lumeoludest saab reaalajas ülevaate www.himos.fi

30

34

Messilä

117

10

800

Sobib nii algajale kui keskmiste oskustega suusatajale, nõlvad on majakestest jalutuskäigu kaugusel ning õhtuti valgustatud. Leidub ka hotelle. Lumeoludest saab ülevaate reaalajas www.messila.fi

26

30

Kesk-Soome Tahko

446

23

1200

Mõeldud keskmise tasemega ja headele suusatajatele, sest nõlvad on järsemad ja pikemad kui Himosel. Suur valik majakesi, samuti hotelle. Õhtuti ei ole kõik nõlvad valgustatud. Lumeoludest saab ülevaate reaalajas www.tahko.com

26

32

Vuokatti

600

13

1110

Sobib nii algajatele kui ka headele suusatajatele. Hea valik majakesi, ööbida saab ka hotellis. Lumeolude ülevaade reaalajas www.vuokatti.fi

26

32

Levi

1007

45

2500

Soome suurim suusakeskus, sobib igal tasemel suusatajatele. Suur valik majakesi ja hotelle. Õhtuti valgustatud nõlvu vähe. Lumeoludest saab ülevaate reaalajas www.levi.fi

27*

31*

Ruka

800

28

1300

Sobib igal tasemel suusatajatele, suur valik majakesi ja hotelle. Enamik nõlvu õhtul valgustatud. Lumeoludest saab ülevaate reaalajas www.ruka.fi

27**

33**

Ylläs

983

44

3000

Soome pikimad ja kõige järsemad nõlvad. Majutus on nõlvadest mitme kilomeetri kaugusel, kuid mäele ja tagasi majakestesse viib tasuta suusabuss. Õhtuti valgustatud nõlvu on vähe. Lumeoludest saab ülevaate reaalajas www.yllas.fi

29***

34***

Lapimaa

* Märgitud on talvehind, mis kehtib 1. detsembrist 18. veebruarini. Kevadel on hind paari euro võrra kallim, soodushindu pakutakse hooaja algusest novembri lõpuni ning 19. aprillist hooaja lõpuni. ** Märgitud on tipphooaja hind, mõne euro võrra soodsamalt saab suusatada 1.10.–18.12.2009 ja 19.04.–9.05.2010. *** Märgitud on tipphooaja hind, mõne euro võrra soodsamalt saab suusatada hooaja algusest kuni 18. detsembrini ja 19.04–2.05.

Rootsi Åre

630

103

6500

Skandinaavia suurim suusakeskus, kus on neli küla. Sobib nii algajatele kui ka headele suusatajatele. Väga suur valik majutusvõimalusi. Info www.executiveskiing.se

Idre Fjäll

490

42

2800

Sobib nii algajatele kui ka headele suusatajatele, hinnatud koht perepuhkuseks. Hea valik majutusvõimalusi. Info www.idrefjall.se

Funäsdalen

580

101

1500

Rootsi suuruselt kolmas suusakuurort sobib nii algajatele kui ka headele suusatajatele. Meeldiv valik majutusvõimalusi. Info www.funasdalen.com

Kuigi suusahooaeg algab Skandinaavias novembri lõpul ja kestab aprilli lõpuni, kui lund jätkub, soovitab Anneli mäele minna jaanuari esimesel, teisel või kolmandal nädalal. “See on vaikne periood ja hinnad on ka soodsamad. Seevastu veebruarist märtsi lõpuni on tipphooaeg ning rahvast palju,” teab Anneli. Muuseas soovitab ta suusakeskuse valikul uurida ka seda, kas mäed on õhtul valgustatud – talvel läheb Soomes ja Rootsis ju teadupärast vara pimedaks. “Õhtul tasub kindlasti mäele minna, sest meeleolu on teistsugune, kui lumi särab ja mäed on valgustatud,” kirjeldab Anneli. Muidugi ei pea suusakeskuses ainult mäest alla tuhisema. Võib ka suusatada murdmaad, liht-

salt vaadet nautida, mäetipus asuvas kohvikus kuuma jooki rüübata, spaas vedeleda või koerarakendiga sõita. Ka lastele on igas suusakeskuses võimetekohased nõlvad. “Koerarakendiga sõita on väga populaarne, mina proovisin seda Åres. Ees on kaks rahulikku juhtkoera, aga tagumised koerad satuvad ärevusse ja tahavad kiiresti minema hakata – nad lähevad nii ähmi täis. Seda on vahva vaadata,” naerab Anneli. Anneli arvates võiks igaüks proovida suusatada, et kaoks hirm, et mägi on liiga kõrge. “Proovi, ja anna endale võimalus. Ja kui tundub, et reis läheb pisut kalliks, siis tea, et see on seda väärt!” julgustab Anneli.

sihtkoht

25


Kruiisilaev

kui liikuv Las Vegas Laeval on olemas kõik. Baarid, restoranid, ööklubid, spaa, saunad, magamiskohad ja konverentsiruumid. Niisugust mitmekesisust ei leia ühestki maapealsest hotellist. Miks mitte korraldada seminar, firmapidu või koguni pulmad just sellises liikuvas Las Vegases? konverentsid

26


Tallinki konveren tsilaevad Tallinn–Hel singi Baltic Prince ss Konverents iruume: 9 Tallinn–Mar iehamn–St ockholm Baltic Queen Konverents iruume: 9 Victoria I Konverents iruume: 11

Tekst: Tõnu Tramm I Fotod: Tallink

K

us korraldada seminari, ettevõtte jõulupidu või muud üritust, mis töötajatele ka meelde jääks? Kus oleks peale asjaliku töise õhkkonna võimalik ka korralikult lõõgastuda ning hiljem, kui väsimus kallale kipub, puhkama heita? Ei ole ühtegi hotelli, milles pakutavat saaks võrrelda nüüdisaegsel laeval leiduvaga. Oma konverentsiruumide, kaupluste, spaa, restoranide, baaride, diskosaalide ja muude meelelahutuskohtadega, kus pakutakse elavat muusikat, on laev nagu väike linn. Lisaks kübeke merereisi eksootikat ja ekskursioon kaptenisillale – see kõik on väga põnev! Sellel, et töiseid arutelusid just laeval pidada, on veel üks suur pluss: rahvas mõtleb kaasa, sest muud pääsu lihtsalt pole! Nali naljaks, kuid maapealses konverentsikeskuses jäävad paljud oma mõtetega koduste asjade juurde. Laevale seminarile tulles aga arvestavad kõik osalejad sellega, et ei ole võimalik poole pealt minema jalutada, ja olmemured lülitatakse peas lihtsalt välja. Soomlastest ettevõtjad on seda tõdenud juba ammu ning konverentsid laevadel on väga populaarsed. Laev kui vaatamisväärsus Kui Eesti taasiseseisvus ja inimestel avanes esmakordselt võimalus sõita ise sinna, kust aastakümneid oli pikisilmi valget laeva oodatud, muutus laevareis suisa kohustuslikuks ürituseks, mis tuli igal juhul ette võtta. Ja võetigi! Kuid laevad olid tol ajal üsna kehvakesed. Paljudele inimestele, kel Soome või Rootsi kuigi sageli asja pole olnud, ongi jäänud mälestus,

konverentsid

27

Turu–Ahven amaa

–Stockholm Galaxy kuidas toredal Ko nv erentsiruum merereisil käidi e: 9 ühe väsinud ja Helsingi–M ariehamn– väriseva laevaga, Stockholm Silja Symph ony & Silja kus tassi kohvi Serenade Konverents iruume: 24 eest tuli maksta Stockholm ulmelist hinda –Riia Romantika ning mugavat Konverents istumispaika iruume: 10 oli pea võimaAllikas: Talli tu leida. nk Nüüd sõidavad Läänemerel maailma moodsaimad kruiisilaevad ning tassi kohvi hind on elatustaseme tõusuga muutunud taskukohaseks kõikidele eestlastele. Laevasõit on saanud võrreldes 18 aasta taguse ajaga täiesti uue tähenduse ja miks mitte anda oma töötajatele võimalus seda kogeda? Stockholmi vahet kurseeriv Baltic Queen tegi esimese reisi 2009. aasta 24. aprillil. Laeval on suurim, tipptehnoloogiaga varustatud 300kohaline konverentsisaal, mis eri ruumide ühendamisel mahutab kuni 1000 inimest. Pärast töise osa lõppemist jagub tegevust absoluutselt igale maitsele, sest kohti selleks jätkub alates Ibiza-nimelisest vabaõhu-diskobaarist kõige ülemisel tekil kuni saunade-basseinini kõige alumisel tekil. Nende kahe vahele mahub veel hulgaliselt baare, restorane, tantsusaale ja poode. Täpselt sama võib leida Helsingi vahet kurseerivalt Baltic Princessilt, mis on Baltic Queenist vaid aasta jagu vanem. Ja sellelt laevalt on neil, kes tõesti pea-


Kruiisip aketid Tallinki laevadel Tallinn–H elsingi–Ta llinn Hind alates 454 krooni st ühele reisijale sisa ldab: • kruiisipile tit B-klassi kajutis, • konverents iruumi kasu tamist kuni viis tu ndi, • kohvibuffe t’d, • üht homm ikusööki Ro otsi lauas, • üht joogik upongi, • üht saunak upongi. Tallinn–Sto ckholm–Ta llinn Hind alates 1157 krooni st ühele reisijale sisa ldab: • kruiisipile tit B-klassi kajutis, • konverents iruumi kasu tamist kuni viis tu ndi, • kohvibuffe t’d • üht homm ikusööki Ro otsi lauas vabalt valit ud suunal, • üht õhtusö öki Rootsi la uas vabalt valit ud suunal, • üht joogik upongi, • üht saunak upongi.

Laeval saab korraldada ka unustamatu pulmapeo. Noorpaari õnnitleb Superstari kapten Tarvi-Carlos Tuulik.

vad varem koju minema, võimalik Tallinna naastes kohe maale minna, kes aga soovib, saab jääda laevale pidutsema kas või hommikuni.

Peod ja pulmad Laev on suurepärane koht ka firma jõulupeoks või miks mitte pulmadekski. Allikas: Talli nk “Meil on üks kapten, kes on varemgi inimesi paari pannud,” nendib Tallinki müügijuht Aarne Pikk. Tõsi küll, paaripanek on pigem sümboolne ja päris seaduslikku jõudu sellel ei ole, kuid pulmapidu, mis eluks ajaks meelde jääb, on garanteeritud. Ettevõtte jõulupidu on laeval mugav pidada, sest ostes kindla hinnaga paketi, mis sisaldab nii ruumide renti, kajutite kasutamist, sööke ja muud, ei pea muretsema meelelahutusprogrammi pärast ega tellima ansamblit. Kõik on juba hinna sees ehk mõnel laval võib täiesti vabalt sattuda kuulama näiteks Tanel Padarit, ja seda täiesti tasuta. Tõsi, esinejate valikul ettevõte kahjuks kaasa rääkida ei saa, kuid keh-

konverentsid

28

vi ülesastujaid laeval ei ole ja mitmete meelelahutuskohtade show-programmid peaksid rahuldama kõige erinevamate maitsetega inimeste ootusi. Loomulikult saab iga ürituse juurde tellida linna- ja laevaekskursioone. “Soome ettevõtted on jõulude ajaks juba suurema osa aegadest varakult ära broneerinud, kuid küsida tasub alati. Ja pidu võib pidada ka pärast jõule. Näiteks jaanuaris, kui suur sagimine on möödas ja perekesksed olengud peetud,” nendib Aarne Pikk. Kuid kõige olulisem küsimus: kui palju läheb konverents laeval kallimaks maapealsest üritusest? “See ei pruugi üldse kallim olla. Näiteks kruiisipakett Helsingi liinil maksab alates 454 kroonist inimese kohta ja selle sees on juba konverentsiruumi kasutamine, kajut, kohvibuffet, hommikusöök Rootsi lauas, joogija saunakupong, rääkimata ohtratest tasuta showprogrammidest. Vaevalt et maapealses konverentsikeskuses on võimalik sama raha eest sama palju saada,” nendib Aarne Pikk. Rootsi liinil maksab selline pakett alates 1157 kroonist, kuid sisaldab peale hommikusöögi ka õhtusööki Rootsi lauas.


Firma asutaja Arinobu Fukuhara ja Gold Cream, üks esimestest Shiseido kreemidest.

“Erilisus – see on meie pärand”, aastast 1872 Üle 130 aasta kosmeetikas on andnud Shiseidole ainulaadse kogemuse luua tooteid kõrgelt arenenud tehnoloogia abil. Tunne rahulolu nahahoolduse, meigi ja lõhnade maailmas! Koge enneolematuid võimalusi ja pidevat heaolutunnet! Üks kutsumus: täielik, terviklik ilu. Ilu on tähtis ning ilutooted peavad edasi andma emotsioone. Üks detail võib muuta kõik. Shiseido esteetika on ainulaadne. Iga toode edastab midagi erakordset ja hingelist.

Üks eelis: tehnoloogia Shiseido oli maailmas esimene, kes kaasas kosmeetika valdkonda biotehnoloogia, hakates 1980. aastatel tootma hüaluroonhapet. Esimesena hakkas Shisheido uurima ka parfüümide mõju kehale ja vaimule. Seda teadust kutsutakse aroomteraapiaks ning seda kasutatakse nii lõhnade kui ka nahahooldustoodete loomisel. Aroomteraapia mõju on hinnatud nii füüsilise kui ka vaimse heaolu saavutamisel.

Üks eesmärk: absoluutne rahulolu Pakkudes usaldust, austust ja naudingut, lähenetakse aupaklikult kõige tähtsamale – kliendile. Kliendi täielik rahulolu kindlustab kõigi toodete arengu. Töötades selles suunas, on kõik oluline: – hoolikalt disainitud pakend, – jäljendamatud tekstuurid, – garanteeritud retsept, mis tagab maksimaalse tõhususe minimaalse kogusega. Nahka koheldakse austusega. Shiseido väärtustab harmooniat, stabiilsust ning homöostaasi tasakaalu. Shiseido ihuhooldusvahendid, meigitooted ja lõhnad on suunatud iga nahatüübi individuaalsetele vajadustele ja eelistustele. Tooted on pühendatud puhtale, täielikule ja tingimusteta kosmeetilisele naudingule, et parandada tervist ning saavutada ilu ja heaolu. * Reklaamtekst. Toode on müügil laevadel Silja Symphony, Silja Serenade, Galaxy, Silja Europa ja Baltic Queen


Lauderide

iludünastia “Kellel on maailma kauneim nägu? Sinul.” Estée Lauder

Tekst: Kristi Pärn-Valdoja (ajakiri Mood) I Fotod: Bulls, corbis/scanpix

Estée Lauder oli üks kolmest – ja neist noorim – Ameerika kosmeetikatööstuse grand old ladyst. Nagu Elizabeth Arden ja Helena Rubinstein, alustas temagi kreemide segamist omaenda köögis. ilu

30


E

stée Lauder sündis väidetavalt 1906. aastal. Just nimelt väidetavalt, sest kui ta 1994. aastal suri, ei teadnud Estée tõelist vanust isegi tema pereliikmed.

“Kui aeg ei ole teie sõber, siis mina olen!” Queensis sündinud Estée õige nimi oli Josephine Esther Mentzerina, tema ema oli pärit Ungarist, isa aga Tšehhist. Mentzerid pidasid väikest rauatarvete kauplust ning just selle poe ülemisel korrusel oma toakeses hakkas noor Josephine Esther unistama omanimelisest kosmeetikaimpeeriumist. Ja mitte ainult unistama, vaid ka tegutsema – koos keemikust onuga hakkas ta katsetama kreemisegusid ning pärast abiellumist Joseph Lauderiga asutas Esther 1946. aastal firma Estée Lauder. Alustati nelja kreemi ja usuga, et iga naine võib olla ilus. Estée ja Joseph müüsid oma iluseerumeid ja kreeme väikestes kosmeetikapoodides, kuurortides ja rannaklubides. Lauderid olid alati veendunud, et kreemi müümise juurde kuulub ka suurepärane teenindus ning personaalne konsultatsioon. Selline suhtumine meeldis ka Saks Fifth Avenue’ kaubamaja bossidele, keda Lauderidel õnnestus veenda, et noodki nende ilutooted müügile võtaks. Lauderid olid ka esimesed, kes tõid turule luksusliku kreemi, mis maksis üle saja dollari. Ja seda ajal, kui kreemi keskmine hind oli mõni dollar! Tegemist oli juba tollal revolutsioonilise vananemisvastase võidega Re-Nutriv, mis on Estée Lauderi valikus siiani. Loomulikult uuenenud ja täiustatud kujul. “Kui aeg ei ole teie sõber, siis mina olen,” deklareeris Lauder naistele, kes soovisid kaotada kortse ja näida välja nooremana.

“Miniatega suheldes hoia

oma suu lukus

ja rahakott avatud.”

Heldekäeline ilukuninganna “Ma tahan näidata nii paljudele maailma naistele kui võimalik mitte ainult seda, kuidas ilus olla, vaid ka seda, kuidas ilu säilitada,” on Estée Lauder öelnud. Ta oli esimene kosmeetikatootja, kes mõistis vajadust jagada tasuta tootenäidiseid. Just tema oli see, kes tõi kasutusele mõisted “tester” ja “sämpel”. Ta hakkas jagama väikeseid tootenäidiseid oma kuulsatele sõpradele ja tuttavatele, et need prooviksid Estée Lauderi kreeme ning soovitaksid neid rahule jäädes omakorda ka oma sõpradele. Ja rahule nad jäid – Lauderide iluimpeerium ja äri võtsid enneolematuid mõõtmeid ning ajakirja Time 20. sajandi kõige mõjukamate äritegelaste tabelis oli Estée Lauder 1998. aastal kahekümne mehe seas ainuke naine. Ühtlasi oli temast saanud selleks ajaks üks Ameerika rikkamaid naisi. Ent Estée Lauder ei olnud ainult iluleja, ta oli ka tuntud filantroop ja heldekäeline annetaja. Näiteks andis ta raha fondi, mis tegeles Versailles’ los31


si taastamisega, samuti ehitati tema kuludega New Yorgi Central Parki kolm laste mänguväljakut. Heategevusega tegeletakse Estée Lauderis tänapäevani, eriti heldelt toetatakse naiste rinnavähi ennetamise uuringuid. Esimene parfüüm Peale lahke rahajagamise oli Estée Lauder tuntud ka laia joone poolest – ta armastas korraldada suurejoonelisi pidusid, oli hea tuttav Windsori hertsogi ja hertsoginna ning paljude teiste sinivereliste ja muidu kuulsatega. Just tema tuli ka ideele hakata kasutama reklaamikampaaniates tuntud naisi, nimetades neid “Estée Lauderi naisteks”. Nii on näiteks praegugi Lauderi reklaaminägudeks modell ja näitleja Elizabeth Hurley, filminäitleja Gwyneth Paltrow, modell Carolyn Murphy jt. 1953. aastal esitles Estée Lauder oma esimest parfüümi Youth Dew. Ja jällegi suutis ta olla novaator: kui senimaani oli naistel soovitatud prantslannade eeskujul kasutada parfüümi vaid paari tilga haaval – piserdades seda õrnalt kõrva taha – siis Estée tõi koos parfüümiga turule ka vannivahust ja kreemist koosneva kehasarja, soovitades lisada vannivette lõhnavat vedelikku terve pudeli! Pariisis Galeries Lafayette’i kaubamajas pillas ta justkui kogemata marmorpõrandale pudelikese Youth Dew’d ning loomulikult lõhnas selle järele siis terve korrus… Uudishimulikud kliendid tulid uurima, mis parfüümiga tegu, ning müük kerkis enneolematutesse kõrgustesse. Proua Lauder oli tuntud ka oma hea huumorimeele ja vaimukate ütlustega. “Miniatega suheldes hoia oma suu lukus ja rahakott avatud,” ütles ta näiteks. Estéel ja Josephil – kes muide neli aastat pärast abiellumist lahutasid, aga hiljem uuesti abiellusid, jäädes kokku kuni surmani – oli kaks poega, kellest üks, Leonard, juhib firmat ka praegu.

Aerin Lauder.

Imeline jõulukollektsioon Tänavu jõuludeks toob Estée Lauder turule imelise jõulumeigikollektsiooni Ultimate Red Color, mis on inspireeritud pühadehooaja rikkalikest toonidest ja luksuslikust värvigammast. Sarja kuulub glamuurne lauvärvide komplekt, vibreeriv ripsmetušš Turbo Lash, mis lisab ripsmetele kuldset sära, ning sensuaalne punane huulepulk ja huuleläige. Estée Lauderi edulugu jätkub…

ilu

32

Glamuurne pojatütar Peale Leonardi on Estée Lauderi firma juhtfiguure Estée imekaunis pojatütar Aerin Lauder, keda ajakirjandus on tituleerinud “glamuurseimaks naiseks ilumaailmas”. Just tema on see, kes tegeleb firmas uute toodete väljamõtlemise ja loomise ning loomulikult ka nende esitlemisega. Sarnaselt oma vanaemaga armastab Aeringi korraldada uhkeid vastuvõtte, suhtleb elavalt filmi- ja moemaailma säravate tähtedega ning tegeleb palju heategevusega. “Ta on tõeline “Ameerika tüdruk”, kes tuletab inimestele meelde, et huulepulk, mille nad ostavad, ei ole lihtsalt huulepulk – selle taga on ühe perekonna ja inimeste lugu,” on Aerin Lauderi kohta öeldud. Aerin teadis juba teismeeast peale, et soovib karjääri teha perekonna iluimpeeriumis. “Mäletan, kuidas mu vanaema käis ise kaubamajade Estée Lauderi iluletis kliente konsulteerimas,” on Aerin ühes intervjuus maininud. “Ja see tundus mulle nii cool, et kõik naised soovisid temaga rääkida ja temalt ilunõu küsida. Mäletan ka, et vanaema lõhnas alati imehästi!”


Biotherm Aquasource’i naiste nahahoolduse kinkekomplekt 609.-

Kaunid

Givenchy AOD Le Secreti kinkekomplekt, sisaldab EdP 50 ml 975.-

komplektid

Kingituseks lähedastele, aga miks mitte ka endale, sobivad mitmesugused kaunis pakendis komplektid – ahvatlevad lõhnad ja eksklusiivsed nahahooldusvahendid. Elizabeth Arden Red Doori kinkekomplekt, sisaldab EdT 50 ml 675.-

Biotherm Aqua Poweri meeste kehahoolduse kinkekomplekt 521.-

Jean Paul Gaultier’  kinkekomplekt Le Male, sisaldab EdT 125 ml 919.Boss Pure kinkekomplekt, sisaldab EdT 75 ml 920.Hinnad on Eesti kroonides ja võivad eri laevaliinidel erineda.

ilu

33


2 1 3

Naiste top 5 1. 2. 3. 4. 5.

Versace Bright Crystal EdT 50 ml 788.Dolce Gabbana Light Blue EdT 50 ml 781.Boss Orange EdT 50 ml 728.Gucci Flora EdT 50 ml 869.Lacoste EdP 50 ml 689.-

4 5

Lõhnade

top

Tekst: Sirje Maasikamäe I Fotod: tootjad

Tallink koostab kaks korda aastas parfüümide edetabeleid – missugused lõhnad on ostjaile enim meeldinud. Top-lõhnadele aitab pilku heita Baltic Princessi parfümeeriapoe müüja Kaja Teivas.

E

detabel näitab, missuguseid lõhnu on eelistanud väga paljud. Samas annab see häid vihjeid, kui inimene ei suuda parfümeeriapoe lõhnaahvatluste külluses valida või on otsus vaja teha kiiresti. Edetabelisse tõusnud parfüümidega on raske alt minna! Loomulikult mõjutab edetabel omakorda ostjate eelistusi, kinnitab Kaja Teivas. “On ostjaid, kes küsivad kohe poodi astudes – mis on teil kõige populaarsem. Siis on hea teda edetabeli juurde juhatada – palun, siin on kõik järjekorras. See aitab ka siis, kui inimene ei suuda näiteks kahe lõhna vahel otsustada.” Samas on kogenud müüja sõnul kliente, kes pigem soetavad lõhnu, mis on edetabelis tagapool – et mitte sarnaneda teistega. Soomlastest ostjad kuulavad meelsasti müüjate nõuandeid ja usaldavad neid. Eestlased on iseteadlikumad, abi ja nõu eriti ei otsi. Hea klassika ja uustulnukad Viimast topi silmitsedes märkab seal nii häid tuttavaid kui ka uustulnukaid. Iga uus lõhn ei jõua tingimata edetabelisse, ütleb Kaja Teivas – lõhn peab

ilu

34

inimestele meeldima. Mõni uudis võetakse kergemini omaks, mõni ei jõuagi edetabelisse, aga mõni lõhn tuleb, et jääda populaarseimate hulka kauaks. Praegune naistelõhnade liider Versace Bright Crystal on olnud kolme parima hulgas pikka aega. Kaja Teivas usub, et menu põhjus on lõhna kergus ja pehmus, seda on lihtne müüa. “Bright Crystal pole liiga intensiivne ja sobib nii nooremale kui ka soliidsemas eas naisele. Seda sobib vabalt kasutada ka näiteks igapäevalõhnana.” Väga populaarne on olnud ka Dolce Gabbana Light Blue, mis muutus kohe müüki tulles uskumatult menukaks. Populaarseimate naistelõhnade hulka jõuavadki pigem kergemad ja rahulikumad lõhnad. “Väga tugevaid ja äkilisi pole,” kinnitab Kaja. Meestelõhnade edetabelis leidub nii klassikat kui ka uustulnukaid. Kui kolmanda koha omanik Giorgio Armani Acqua di Gio Uomo on üks ostjate lemmikuid olnud pikka aega, siis Paco Rabanne One Million on müügil olnud umbes aasta. Mis veel inimesi mõjutab? Eks ikka hind. “Oi, ma saan siit nii hea hinnaga!” lahkuvad Kaja sõnul palju ostjad poest rahulolevalt.


2

5

3

1 4

Meeste top 5 1 Versace Eau Fraiche Ph EdT 50 ml 623.2. Paco Rabanne One Million EdT 50 ml 656.3. Giorgio Armani Acqua Di Gio Uomo EdT 50 ml 806.4. Boss Bottled EdT 50 ml 666.5. Lacoste Essential EdT 75 ml 672.Hinnad on Eesti kroonides ja v천ivad eri laevaliinidel erineda.

ilu

35


Šampanja – pärl veiniklaasis

“Leidsin tee, kuidas pääseb inglite juurde!” olevat üle kolmesaja aasta tagasi lausunud benediktiini munk Dom Pérignon valget kihisevat veini maitstes. Just tema arendas Prantsusmaal Champagne’i maakonnas šampanjavalmistamise kunsti täiuseni. tekst: Heli Lehtsaar I Fotod: Virge Viertek, tootjad

“Š

ampanja levis alguses kõrgklassi hulgas ning on suutnud tänapäevani oma positsiooni säilitada,” kirjeldab Tallinki veinikategooria tootejuht Jaanika Jõgiste – üks kahest inimesest Läänemere suurimas laevafirmas, kellest sõltub laevadel pakutavate joovastavate jookide valik. Šampanja teeb nauditavaks ka tema loomise ja täpsust nõudva valmistamismeetodi ajalugu. “Asja lähemalt tundes saad aru, miks šampanja on kallim kui vahuvein ning millest oleneb hind,” lisab Jaanika.

jook

36

Vahuveinide kuningas Šampanja Niisiis võivad šampanja uhket ja väärikat nime kanda üksnes need vahuveinid, mis valminud Champagne’i maakonnas Kirde-Prantsusmaal. Seal leidub umbes 12 000 maitsva joogi tootjat, millest enamik on väikesed perefirmad. Šampanjat tohib valmistata kolmest viinamarjasordist: Chardonnay’st, Pinot Noir’ist ja Pinot Meunier’est. Väga oluline on valmistamisprotsessi täpsus, sest vaatides kääritamisele järgneb kääritamine pudelites, mis peab kestma vähemalt 15 kuud. Vintage- ehk ühe aastakäigu


marjadest valmistatud šampanja peab käärima aga kolm aastat. Samasugusel meetodil tehakse vahuveini muidugi ka teistes Prantsusmaa piirkondades ja mujal Euroopas, kuid šampanja nime need kanda ei tohi. Näiteks on mujal Prantsusmaa piirkondades valmistatud vahuveini nimetuseks crémant. Sekt tuleb Saksamaalt, Hispaania on tuntud oma cava poolest ning itaallased saavad uhked olla prosecco frizzante üle. Dom Pérignon arendas välja šampanjavalmistamise tehnoloogia ning avastas muuseas ka selle, kuidas pudeleid kääritamise ajaks õhukindlalt sulgeda. Šampanja laialdasema leviku eest võime tänada aga prantsuse lesknaist madame Clicquot’d. Tema leidis 19. sajandil viisi, kuidas muuta sogasevõitu šampanja selgeks, ning hakkas väärt jooki villima paksemast Inglise klaasist pudelitesse – varem oli šampanja transportimine väga riskantne ettevõtmine, sest pudelid kippusid lihtsalt purunema. Kalleim šampanja laeval – Dom Pérignon Tallinki laevade kauplustes, baarides ja restoranides on esindatud suurem osa kuulsaid šampanjasid ja vahuveine, mis enamjaolt tuuakse otse neid valmistavatest veinimajadest. Jaanika põhjendab sellist praktikat kahe lihtsa tõsiasjaga – Tallinki tellitavad kogused on üsna suured ning otse veinimajadest joogipoolist ostes on võimalik pakkuda klientidele soodsamat hinda. Jaanika sõnul hindavad Tallinki kliendid kindlaid kaubamärke, sest šampanja on luksusjook, mille puhul loeb nimi ja imago. Populaarseimad šampanjad on Moët & Chandon, Veuve Clicquot, Lanson ja Piper-Heidsieck, kuid loomulikult on saadaval ka šampanjade kroonijuveel Dom Pérignon, millele kuulub ühtlasi ka laeva kalleima šampanja tiitel. Pudel Dom Pérignoni maksab Stockholmi–Tallinna liinil tax-freekauplustes umbes 1600 krooni, maapealsetes poodides pakutavaga võrreldes säästab laevalt ostja ligi tuhat krooni. Vahuveinidest on laevareisijad enim eelistanud selliseid marke nagu Pere Ventura, Freixenet ja Törley ning Jaanika kinnitab, et kallima hinnaklassi vahuvein võib olla isegi sama hea kui mõni šampanja. Kuid nagu öeldakse – maitse üle ei vaielda. Kaks päeva maitsmismaratoni Siiski ei jää Jaanikal ja tema kolleegil, Tallinki peasommeljeel Priit Õunapil muud üle, kui vähemalt kord aastas võtta ette tõsine maitse üle vaidlemine – seda selleks, et leida laevadele iga aasta maikuuks uus valik vahuveine, šampanjasid ning veine. Kuigi sügisel tundub maikuu olevat veel mägede taga, alustatakse uue sortimendi valikut juba septembris, mil saadetakse suurematele veinimajadele info oma soovide kohta. Mõne aja pärast saabuvadki degusteerimiseks pudelid ning algab suur maitsmismaraton. Eriti põhjalikud ollakse kaheks aastaks sortimenti jäävate laevaveinide, -šampanjade ja -vahuveinide valikul, mille üle otsustamisel abistavad paar-kolm sommeljeed igalt laevalt. “Paneme pudelid kottidesse ning nummerdame need. Seejärel tuleb igalt laevalt kaks-

Jaanika Jõgiste: “Šampanja on kuninglik ja elegantne jook, mis sobib ideaalselt tervitusjoogiks ning sündmuste tähistamiseks.”

kolm sommeljeed, kelle abiga valime kahe päeva jooksul välja viis parimat šampanjat, viis parimat vahuveini ning punast ja valget veini,” kirjeldab Jaanika valiku tegemise käiku. Muide, laevaveinide, -šampanjade ja -vahuveinide tarnijatele kehtib range nõue neid mujal Põhjamaades mitte müüa. Tänavu maist on laeva vahuveiniks olnud Pere Ventura ning laeva šampanja üle on Jaanika eriti uhke, sest tegemist on Taittinger Cuvée Prestige’iga, üle ilma tuntud ning aukartustäratava ajalooga tootjaga. “Taittinger Cuvée Prestige sai meie pimetestis esikoha,” rõhutab Jaanika.

Naudi Šampanjat aperitiivina Jaanika Jõgiste arvates on šampanjad ja vahuveinid ideaalsed aperitiivid. “Šampanja on kuninglik ja elegantne jook, mis sobib ideaalselt tervitusjoogiks ning sündmuste tähistamiseks. Usun, et ka näiteks aastavahetuspeol ei peaks šampanja avamisega ootama keskööni, mil kõigil kõht liiga täis söödud, vaid šampanjaga võiks alustada kohe, kui sõbrad on saabunud,” soovitab Jaanika. Ka sobivad šampanjad ja kuivad vahuveinid eelroogade kõrvale – mereandidega, sushiga, carpaccio’de, kalast ja kergemast linnulihast toitudega. Demi-Seci, mis on küll tõlkes poolkuiv šampanja, kuid mille maitse on tegelikult pigem magus, võiks pakkuda puuviljadessertidega, sinihallitusjuustu ja foie gras’ga. Brut Roséga sobivad ka kergemad lihatarrendid ja pasteedid ning tugevad linnuliharoad. Seevastu magusad vahuveinid passivad hästi magustoitude ja puuviljade kaaslasteks.

jook

37


Jaanika Jõgiste soovitab Šampanjad

Kinkepakendis Piper-Heidsieck Sub Demi-Sec Aromaatses, mahedas ja karamellises šampanjas on tunda ka ananassi ja kuivatatud aprikoosi. See seltskonnajook sobib kergete magustoitude, puuviljade ja juustudega.

Laeva šampanja Taittinger Cuvée Prestige Šampanja aroomis on tunda virsikut, akaatsiat, vanilli, värskeid puuvilju ja mett. Ideaalne valik aperitiiviks või niisama nautimiseks, samuti sobib hästi koorikloomade kõrvale.

Kinkekarbis ja kinkekotis Nicolas Feuillatte Palmes d’Or (VGE). Täidlane ja intensiivne, õuna-, pähkli- ja vürtsiaroomiga šampanja. Sobib aperitiiviks, lihtsalt nautimiseks, samuti koorikloomade ja kergete kalaroogade kõrvale.

ika Jaan te i g Jõ s ! ik m m e l

Taittinger Brut Les Folies de la Marquetterie Intensiivse ja väga puuviljase buketiga šampanja, millest aimub virsikut ja aprikoosimoosi. Sobib aperitiiviks, lihtsalt nautimiseks, samuti koorikloomade ja kergete kalaroogade kõrvale.

Vahuveinid

Segura Viudas Brut Reserva Heredad Elegantne vahuvein, millel on värske ja pikk järelmaitse. Sobib seltskonnajoogiks ning koorikloomade ja kergete kalaroogadega.

Kinkekarbis Banfi Rosa Regale Magus, punaste marjade aroomiga vahuvein. Ideaalne seltskonnas nautimiseks ja magustoitude kõrvale.

Moscato Petalo Wine of Love Magus ja aromaatne vahuvein, mille maitses on tunda õuna, roosi ja mett. Hea aperitiiv, sobib seltskonnas nautimiseks, samuti kergete dessertide kõrvale.

jook

38

Laeva vahuvein Pere Ventura Cuvée Especial See vahuvein on karge, värske ja puuviljane. Sobib seltskondlikuks aperitiiviks, samuti salatite kõrvale.


Baltic Princessi ja Baltic Queeni rikkaliku jõulubuffet’ menüüs on peale traditsiooniliste Eesti jõuluroogade ka sihtkoha piduroad.

Jõulubuffet – rõõmu ka

gurmaanile Tekst: Karen Vesse I Fotod: bulls, tallink

õulud on aeg, kui perenaine toob lauale tavalisest erilisemad road. Baltic Princessi peakokk Aire Korela ja Baltic Queeni peakokk Rainer Kurikjan kutsuvad kõiki kruiisireisijaid nautima imelist jõuluaega maitsvate söökidega buffet’s. “Soovitan kindlasti külastada rikkalikku jõulubuffet’d, kus me ka sel aastal pakume traditsiooniliselt rikkalikus valikus jõuluroogi – luksuslikku kalavalikut, verivorsti, hapukapsast, väga populaarseid kaalika- ja porgandivorme, punast kapsast mustade ploomidega. Ka toidu suhtes nõudlik ja valiv klient leiab siit eest põnevaid maitseüllatusi. Saladuskatte all võin öelda, et selleks on näiteks kaneelivodkaga maitsestatud graavilõhe, piparkoogimaitseline kaste ja palju muud põnevat. Maiasmokki ootavad imeliste täidistega struudlid, kaneelisaiad ja jõulutähed,” tutvustab Baltic Princessi peakokk Aire Korela menüüd. Toit kui kunstiteos Tallinkis on Aire Korela töötanud seitse ja pool aastat, neist viimased neli aastat peakokana. Kokandusalased õpingud läbis ta 21 aastat tagasi Tallinna 15. kutsekeskkoolis välisturistide toitlustamise oskusega kokkade grupis. “Meil oli väga professionaalne grupimeister, kes nõudis ka meie käest maksimumtaset. Tema on olnud mulle suur eeskuju. Oma töös nii koka kui peakokana olen järginud põhimõtet: anda endast parim ja teha tööd hingega,” lausub Aire Korela. Ta lisab, et kokk on nagu kunstnik – vajab inspiratsiooni, et valmis saada järjekordse teosega. “Mina saan seda oma kodust, huvitavatelt kaaslastelt ja muusikast,” tunnistab Baltic Princessi peakokk. Buffet’ külmlaud pakub maitsvat ja rikkalikku kalavalikut. Kes tahab teada, milliseid kalaroogi söövad soomlased jõulude ajal, võiks taldrikule tõsta lõhe, mida on keedetud kergelt happelises puljongis, või siis erilistes marinaadides heeringaid. Gurmaanidel tasub

toit

39


Jõulukru iis Tallin nast Stockho lmi Pühenda ae ga oma pere le ja sõpradele! Tallink i laevadel sa ate koos na tida tõelist ujõulumeele olu – hõrke luroogi ja m jõueeliköitvat showprogra mi ning teha msoodsaid siss eoste. Lisaks on võimalik külastada ül emerenaabr te jõuluturge ija heita pilk nende aast lõputoimetus atele. Veetke sel aastal jõ lud mõnusas umeremeele olus! Hind alates 945 kroon i reisija! Hind sisald ab • kruiisipile tit valitud ka jutiklassis 1– inimesele; 4 perekajutis 2 täiskasvanule, ühele  lapsele vanu ses 12–17 aastat ja üh ele lapsele vanuses 6– aastat; 11 • õhtusööki 1–4 inimes el e Rootsi laua vabalt valit s ud suunal. Tallinki onlin eXMAS CRUISE broneerimise kood EST. Pakkumine kehtib 21.11.–26. 12.2009, v. a punased väljumised .

samuti laevade jõulubuffet’d külastada, sest roogi ise kokku sobitades võib tulemuseks olla huvitav maitse. Mustade sõstardega glasuuritud graavilõhe on sobilik üllatus ka kodusel jõululaual. Selle valmistamine pole keeruline: purusta saumikseriga suvel varutud mustad sõstrad, maitsesta veidi likööriga ja laota tervele, eelnevalt soolatud lõhele, lase mõned tunnid maitsestuda, ja ongi valmis. Serveerimisel jääb kalale ilus sõstravärviline äär ja mõnus maitse. Salatitest soovitab peakokk Aire Korela maitsta peale traditsiooniliste seene-, kartuli- ja Waldorfi salatite ka tervetest marjadest pohlasalatit.

Jõulupraad ja kaalikavorm “Kui reisijate hulgas on soomlaste ülekaal, süüakse rohkem kalaNB! Tutvu pakkumis roogi, eestlased eelistavad ikkagi vee ja väljumiste värv ikaardiga Tallinki ko rivorsti ja hapukapsast,” märgib pealehel www du .tallink.ee kokk Aire Korela. Mahedamaitseline Club One kl iendid teen ivad pakkumiselt boon kergelt hapendatud punane kapsas uspunkte. mustade ploomidega, vürtsikad krõbeda koorikuga peenikesed verivorstid, seakaelakarbonaad aprikooside ja mustade ploomidega tagavad korraliku kõhutäie. Aukohal on aga soomlaste jõuluroad – kaalika- ja porgandivorm. Oma maitsemeelt võib üllatada piparkoogikastmega, lisades seda liharoogadele. Maiasmokkadele pakuvad kokad paljude jõulumaitsetega üllatusi desserdilaual. Peale jõulubuffet’oodatakse kõiki ka Baltic Princessi teistesse restoranidesse nautima imelist jõuluaega koos suurepäraste menüüde ja kliendisõbraliku teenindusega. Baltic Queeni peakokk Rainer Kurikjan soovitab jõulu­buffet’s maitsta just rootsipäraseid jõulutoite, eriti meeltmööda on need kalaroogade austajaile. Peakoka sõnul eelistavad rootslased süüa magusamas marinaadis, kerge sinepi või sidruniga maitsestatud heerin-

toit

40

gat, mis näiteks vürtsikama maitsega harjunud eestlastele võib pakkuda huvitavat maitseelamust. Kalavalikusse kuuluvad kindlasti nii sinepiheeringas kui ka lasimestarin silli ehk klaasimeistri moodi marineeritud heeringas. Heeringat leotatakse üle öö piima ja vee segus, pestakse ning tehakse peale magus marinaad, ning tulemus viib keele alla. Rootslastele meeldib jõulude ajal tuua lauale just heeringat, mida nad muul ajal ei söö. Näitamaks, et heeringal võib olla mitu eri maitset, pakutakse seekord klientidele punapeedi-jõuluheeringat. Kurikjan juhib tähelepanu sellele, et külmale lauale valmistavad kokad veel tervelt keedetud lõhet majoneesi ja mustade oliividega – tegu on uuema aja roaga rootslaste jõululaual. Samas ei saa rootslaste jõululauas üle ega ümber libekalast, mida serveeritakse bešamellkastmega. Rainer Kurikjani ütlust mööda sööb ta seda ise meelsasti ja soovitab kindlasti proovida ka Eesti klientidel. “Vähemalt korra võiks libekala maitsest meki suhu saada, kuigi selle valmistamise viis võib eelarvamusi tekitada. Aga kindlasti on libekala meeldiv üllatus maitsemeeltele.” Rainer Kurikjan on Tallinkis töötanud 11 aastat, viimased neli aastat peakokana. Tallinna Majaka teeninduskooli restoranikoka eriala lõpetanud Kurikjan peab esmatähtsaks kliendi rahulolu. “Olen laeval töötatud aastatega õppinud, et kui olen ise enda tehtud söögiga rahul, siis on ka klient rahul.” Et klient oleks rahul, arvestab laeva köök reisijate söömisharjumustega. Rootslaste traditsioonilisele jõululauale kuulub rullsink musta pipraga, mis meenutab eestlastele tuttavat rulaadi, samuti taine jõulusink, mis on sama oluline kui libekala. Pealt magusa sinepiga pintseldatud sinki, mida on paneeritud riivsaias ja küpsetatud ahjus, serveeritakse külmalt lahti lõigatuna. “Jõulusinki armastatakse süüa koos magusa jõululeivaga. Sel aastal on meil laual puuviljaleib ning jõululimppu. Samas on meil võimalik süüa sama sinki soojalt, vastavalt kliendi soovile lõikab kokk praest korraliku suutäie,” ütleb Kurikjan. Rikkalikus jõuluvalikus on mõeldud ka eestipärasele maitsele. Sealt ei puudu seavälisfilee jõulumarinaadis, seapraad praeleemes, hapukapsas ja punane kapsas, mustad ploomid ja herned, mitmed vormid ning muidugi verivorstid. Kui kõhus on veel ruumi, tasub mõnusale söögile punkt panna magustoiduga. Kes soovib, valib glögis marineeritud pirnid mandlitega, ahjus küpsetatud juustu murakamoosiga või safraniga Lucia saia. Mõistagi ei puudu laualt jõuluaja lahutamatud kaaslased – piparkoogid –, mis on rootslaste kodudes suure au sees, samuti mandariinid, õunad ja glögi. Magustoidu kõrvale sobibki suurepäraselt alkoholivaba glögi mandlite, pähklite ja rosinatega, mida rootslased armastavad koduses miljöös tempida vähese rummi või konjakiga. Mitte ainult buffet’s, vaid ka à la carte’i ja gurmeerestoranides saab nautida jõuluteemalisi pakkumisi: mitmeid hõrke roogi koos meelelise veinielamuse ja suurepärase teenindusega.


Sylvestre Wahid on loonud menüü, mis pakub Põhjamaadehõngulist Prantsuse kööki.

Prantsuse

sarm Silja Line’i Tekst: Karen Vesse I Fotod: tallink, Artur Sadovski, bulls

laevadel

Kuni jaanuarikuuni on Silja Serenade’i ja Silja Symphony reisijatel võimalik käia Helsingi–Stockholmi reisi jooksul Prantsusmaal.

L

aeva promenaadist saab elav Prantsuse tänav, kus leidub palju huvitavat. Etenduse annavad tänavamuusikud ja tsirkuseartistid, keskendutakse šarmantsele Prantsuse muusikale, millega on maailmakuulsust pälvinud näiteks Edith Piaf, Mireille Mathieu, Jacques Brel, ning meenutatakse aegu, kui muusika oli veel tõeliselt kaunis. Viie kuu jooksul uuendatakse nii õhtuprogram-

mi kui ka menüüd. Veinibaarides toimuvad Prantsuse veinide degusteerimised ja kohvikutes pakutakse Vahemere-hõngulisi värskeid saiakesi. Kruiisi tipphetk on suur varietee-etendus, kust ei puudu ka energiline ja värviküllane kankaan. Tõelist Prantsusmaad võib tundma õppida muusika, kabaree või Prantsuse köögi kaudu. Pakistanis sündinud prantsuse kokk Sylvestre Wahid toob Silja Line’i Bon Vivanti restoranidesse uut vürtsi ja mõnusaid maitseelamusi. Sylvestre Wahid on kahe Michelini tärniga kokk, kes on ligi kümme aastat töötanud koos ühe maailma tuntuima koka Alain Ducasse’iga. Praegu töötab ta Les-Baux-de-Provence’i provintsis restoranis L’Oustau de Baumniére. Mõnusaks einestamiseks Bon Vivanti restoranides on Sylvestre Wahid loonud menüü, mis pakub Põhjamaade-hõngulist Prantsuse kööki. Restoranides saab tellida Prantsuse toitu, veini ja šampanjat. Menüüs leidub Prantsuse juustu, bouillabaisse’i (kalasuppi), rannakarpe, austreid, kreppe, Prantsuse siidrit, Beaujolais Nouveaud (kuiv punane Burgundia vein) ja teisi delikatesse. Prantsusmaa ja austrid Prantslaste populaarne armuroog šokolaadi kõrval on austrid. Vähemasti ühe austri võiks igaüks elu jooksul ära süüa küll, et saada hinnatud karplooma maitsest ettekujutus. Soolakas mekk käib austripala juurde, sest auster lebab oma karbis merevee sees. Erilise maitseelamuse saamiseks peab auster jõudma söö-

toit

41


Vene

ja suhu värskena, seega elusalt. Austrite toiteväärtus ületab mõneti kanamuna oma, samas on see hõrgutis kolesteroolivaba. Austrid on väärtuslikud fosfori-, tsingi- ja joodiallikad, vitamiinidest on olulisel kohal B12. Peale toorelt ehk elusalt söömise kasutatakse austreid toiduks töödeldult, sh konserveeritult. Näiteks tehakse austritest kastet, mida kasutatakse sarnaselt sojakastmega vokiroogade maitsestamiseks. Gurmaanid ja veinispetsialistid soovitavad austrite kõrvale Chablis’d, sobivad ka karged kuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc, samuti šampanja ja vahuveinid. Kuumutatud austrite juurde maitseb valge Burgunder, ka Chardonnay, šampanja, vahuvein.

Tallinki peakokk on meister austrite avamises

Baltic Princessi peakoka Aire Korela sõnul on ehtsad Vene pliinid väiksemad kui alustass ja neid süüakse kalamarjaga. Tekst: Karen Vesse I Fotod: tallink

Tänavused Soome austriavamise meistrivõistlused võitnud Tallinki peakokk Anti Lepik tõi austriavamise maailmameistrivõistlustelt 15 riigi seast Eestile kuuenda koha. Maailmameistriks krooniti sel aastal Belgia esindaja, teisele kohale tuli USA ning kolmandale Iirimaa austriavaja. Neljanda koha pälvis Kanada ning viienda Norra võistleja. Võistlustel tuleb avada aja peale 30 looduslikku austrit. Auster peab olema avatud nii, et seda sobib kohe serveerida ja süüa. Kohtunikud kontrollivad pärast avamist, et liha ei oleks vigastatud, karbis poleks puru ning et auster oleks alumisest karbist ka korralikult lahti lõigatud ja puhas. Nimelt võib kokk avamisel kätt vigastada ja nii võib austrisse verd sattuda. Kõige karmimalt jälgitakse seda, et auster ei oleks surnud. Olenevalt võistluste reeglitest võib see lõppeda võistleja diskvalifitseerimisega. Vea eest karistatakse 4–30 trahvisekundiga. Anti Lepiku tänavune võistlusaeg oli 3 minutit ja 7 sekundit. Võistluste võitja, Belgia esindaja Xavier Caille’i aeg oli 2 minutit ja 33 sekundit. Lepiku sõnul oli võistlus kõrgetasemeline ning parimate seas mitmeid varasemate aastate maailma- ja Euroopa meistreid. “Peale austrite avamise kiiruse ning puhta töö panin sel korral erilist rõhku ka serveerimisele, mis lõi mulle paremad võimalused tulla esimeste sekka,” lisab Anti Lepik. Ainsa Balti riigina osalenud Eestile olid need maailmameistrivõistlused neljandad. 2007. ja 2008. aastal osales MMil Anti Lepik ning 2005. aastal Inka Keller. Mullu pidi Lepik leppima kümnenda kohaga, 2007. aastal oli ta aga neljas. Varem mitmel Tallinki reisilaeval peakokana töötanud Anti Lepik on Tallinki peakokk alates 1999. aastast. 1997. aastal saavutas ta Eesti kokkade meistrivõistlustel esikoha. Anti Lepik on olnud mitmete kõrgetasemeliste kokandusvõistluste züriis. Ta on käinud end täiendamas Itaalias, Prantsusmaal, Šveitsis, Soomes, Rootsis ja paljudes teistes Euroopa riikides.

toit

42


köögi

hõrgutised

Ü

ks Vene köögi omapärasid on kahtlemata seik, et odavate ja lihtsate tatrapliinide lisand on üks maailma kallimaid hõrgutisi – must kalamari ehk kaaviar. “Kodus pliine tehes olen neid serveerinud ka forellimarjaga, muidugi võib kasutada ka muud kalamarja või süüa pliine koos graavilõhega,” soovitab peakokk. Pliine valmistada pole keeruline, kuid siiski on kasulik teada mõningaid nippe. Alustada tuleks aga pannist. “Pliinide küpsetamiseks on vaja väheldase läbimõõduga paksupõhjalist ümmargust malmpanni. Kuna pliinid on paksud, siis õhukesel pannil võivad pliinid väljastpoolt kõrbeda, aga seest tooreks jääda,” selgitab Aire Korela. Taina valmistamisel soovitab peakokk järgida retseptis toodud koguseid, mis tähendab, et pool jahukogusest peab kindlasti olema tatrajahu. Pliinide kohevus ja kergelt hapukas maitse ongi tingitud spetsiaalsest pärmi-tatrajahutainast. “Head pliinid saab, kui lasta tainal vähemalt kaks korda kerkida, aga mitte üle kerkida. On vaja hoolsalt valvata, et õigel ajal küpsetamist alustada,” sõnab peakokk. Veelgi kohevama taina saab, kui segada hulka törtsuke õlut ning munakollased ja vahustatud munavalged lisada eraldi. Et tainasse ei jääks jahutükke, võib lisada veidi õli. Siis lagunevad jahuklimbid segamisel paremini. Kõige maitsvamad tulevad pliinid siis, kui praadida neid nn kirgastatud ehk selitatud või ehk võirasvaga. See annab kõikidele roogadele suurepärase maitse ja ainsa rasvana saab seda kasutada korduvalt – selitatud või maitseomadused ei muutu. Seejärel vala pannile veidi õli ja võibki hakata küpsetama. Pliinide küpsetamine nõuab kannatlikkust, muidu võib tulemuseks olla seest tainane küpsetis. Õige aeg pliine keerata on siis, kui pealispinnale tekkinud mullid avanevad ja servad pruunistuvad. Keerates peab alumine pool olema pruunikas. Kui pliidi juures seismine igavaks läheb, võib proovida pliine ümber keerata, nagu teevad meister-pannkoogitegijad: visata neid õhku ja püüda tagasi pannile. Pliinid antakse lauale parajalt kuumalt ja kalaa em te e Ven 2.2010. del 6.01 – 14.0 marjalisandiga. Selle kõron Tallinki laeva vale serveeritakse hapukse: Pliine pakuta atarina", "K nis ra koort ning maitserohesto re si • Baltic Princes “, nis „Aleksandra ra sto re list ja sibulat. ni ee , • Baltic Qu restoranides et" mantika "Gourm • Victoria I ja Ro s Grill“. in´ ta ap „C restoranis • Silja Festivali

toit

43

PLIINID (pärmitainast Vene pannkoogid) 1 l piima 5 muna 250 g tatrajahu 250 g nisujahu 25 g kuivpärmi 3 sl suhkrut näpuotsaga soola  Sega kausis pärm, suhkur ja 1 dl sooja piima (mitte kuuma!) ning jäta pooleks tunniks seisma.  Klopi eraldi kausis munakollased ning lisa vaheldumisi jahu ja piim.  Vala juurde pärmisegu.  Lisa näpuotsaga soola ja kõige lõpuks vahustatud munavalged.  NB! Kui tainas on liiga vedel, lisa nisujahu, mitte tatrajahu.  Küpseta lusikapannkoogid.  Serveeri kalamarja, hapukoore ja sibulakuubikutega.  Head isu!

Peakoka poolt valitud kolm lisandit Siiamari, heeringasalat, külmsuitsupõhjapõdra tartar

391.50 EEK

Peakoka poolt valitud kuus lisandit Rääbise- ja siiamari, jõevähi tartar, heeringasalat, seenesalat, külmsuitsupõhjapõdra tartar

469.50 EEK Lisandid eraldi

78.50 EEK Pliinid serveeritakse sibula, hapukoore ja venepärase soolakurgiga. Club One liikmetele menüüdest –10%


“Ainuüksi selle muusikali pärast tasub teha üks reis Rootsi,” kinnitab Anne Veesaar, kes koos Mikk Purrega toob laeval Baltic Queen lavale kaheosalise muusikalilavastuse “The Sound of Broadway”.

Broadway kutsub!

Tekst: Tõnu Tramm I fotod: Muusikaliteater, Tallink

meelelahutus

44


“L

aevadel on ennegi lauldud fragmente muusikalidest, kuid sedavõrd kompaktset ja sisutihedat programmi ei tea küll, et oleks varem etendatud,” tunnistab Anne Veesaar, kellele on “The Sound of Broadway” nime kandva muusikali tegemine laeval huvitav väljakutse. “Eks laeval ole ikka kõik pisut teistmoodi. Õõtsutab rohkem, publik on lõbusam. See seab Aastavah etuse ka lauljad olukorda, kus kunagi ei tea, mis erikruii s kohe juhtuda võib, ja alati peab oskama Muusikalipro gramm kessellest olukorrast välja tulla. See on lauljatab Baltic Queenil ku ni 4. tele-näitlejatele väga hea kool.” jaanuarin

i. Ka vana-a astaõhtul on tä isprogramm ja sinna on võ Muusikalide paremik imalik kruiis ipileteid osta. Mis muusikal “The Sound of Broadway” Hind sisaldab piletit valitud kajutiklass siis õigupoolest on? Anne Veesaare sõnul ei is, hommikusöö ki vabalt va saagi öelda, et see on üks ja kindel rahvale litud suunal , vana-aasta tuntud muusikal. Ehkki tuntus on siin väga õh tu pidulikku õhtusööki Ro otoluline nüanss. Laeval on rahva tähelepanu si lauas (õ lu, vein, m ahl, piim, kohv, köita tunduvalt raskem kui kontserdisaalis tee hinna se es), meelelahu ning esitatavad palad peavad olema inimestusprogram mi vaatamist ka tele tuttavad ja hingelähedased olenemata rahhel õhtul, ke sköist kehaki nnitust uusa vusest või vanusest. “Tegu ongi läbilõikega väas taööl kohvik us ning valit ga erinevatest muusikalidest. Võib isegi öelda, ud jooke laeva baarides (k aet kõlab maailma muusikaliparemik alates rastusjoog id, vaadiõ lu ja -siider, dzin 1930ndatest kuni tänapäevani välja. Kuid omen, viin, rum m, kohv, tee) jm ti ei puudu siin kindel läbiv joon, n-ö emotsio. Kohtade ar v on aastavah naalne külg, mis sunnib vaatajaid etendust aletuse erikru iisil piiratud.

gusest lõpuni jälgima,” nendib Veesaar. Kuna Rootsi suunal on tegemist paljuski paketireisijatega ehk sinna ja tagasi sõidavad suures osas ühed ja samad inimesed, siis on ka Rootsi ja Tallinna suunal etendatavad lavastused eri-

meelelahutus

45

nevad. Kõlavad valitud palad Andrew Lloyd Webberi “Ooperifantoomist”, aga ka muusikalidest “Miss Saigon”, “Hairspray”, “Wicked”, “Cats”, “Mamma Mia”, “Vampiiride tants”, “Kabaree”, “Chicago”. Lisaks on eraldi osa pühendatud Disney-muusikale, kus esitatakse hitte muusikalidest “Kaunitar ja koletis”, “Lõvikuningas” ja “Mary Poppins”. “Need peaks köitma rohkem lapsi, kuid kindlasti on seda huvitav jälgida ka täiskasvanutel. Nii-öelda kogu pere muusika,” lõpetab Veesaar loetelu üle maailma tuntud muusikalidest, mille paladest laeval etendatav programm koosneb. Peale heade vokaalsete võimete eeldab kogu programm esinejatelt ka väga head tantsuoskust ehk lavalist liikumist – sellest on lähtutud ka lauljatenäitlejate valikul. Lauljatest toob Veesaar esile Bert Pringi, Marvi Vallaste ja Ly Lumiste. Etenduse koreograaf on Kristin Pukka, näitlejameisterlikkuse eest vastutab Anne Veesaar, etenduse projektijuht on Mikk Purre. Esinejatest saavad meeskonnaliikmed Laeval etendust anda tähendab lisaks oskusele kohaneda ootamatute olukordadega ka seda, et näitlejad võetakse selleks ajaks laevapere liikmeteks. See tähendab, et esinejatele kehtivad needsamad reeglid ja kohustused, mis kõikidele teistele laeval töötavatele inimestele. Nad peavad läbima vastava koolitusprogrammi ja oskama vajadusel ka päästetöid teha. “Ei ole nii, et anname etenduse ära ja siis teeme, mida tahame. Näitlejad on laeva töötajad. See on kahtlemata väga põnev ja huvitav kogemus kõikidele,” nendib Veesaar.


Muusikalid merel Hilissügisel vallutavad Rootsi liini laevade lavad muusikalid oma suurepäraste show’dega. Jätke argimured koju ja nautige meeleolukaid elamusi sügistalvisel Läänemerel! MS BALTIC PRINCESS Kuni 31.12 “LOVE, MONEY AND ROCK’N’ROLL” Agentuuri Dance Factory kabareeshow on hoogne, võimas ja romantiline kollektsioon tuntud lugudest armumise ja igatsusega. Dünaamiline, humoorikas ja intrigeeriv esitus täidab lava energiaga, millele ei suuda vastu panna!

MS BALTIC QUEEN 02.11.2009 – 04.01.2010 “THE SOUND OF BROADWAY” Teie ees avaneb muusikali võlumaailm oma maagilise külgetõmbe ja glamuuriga. Säravate muusikaliartistide esituses näete vaatemängulisi shownumbreid ja kuulete hingematvalt kauneid meloodiaid muusikalidest “Hairspray”, “Mamma Mia!”, “Wicked”, “Dreamgirls”, “Chicago”, “The Phantom of the Opera” jne. See on show, mida te ei unusta iial.

MS VICTORIA I

Hoogsad vene peod

01.11–26.12 “A NIGHT AT THE MUSICALS” Kuulsaid muusikale ümbritseb justkui salapärane loor, mis hoiab need värskena. Paljud maailmakuulsad ja armastatud laulud on pärit muusikalidest ning saanud hittideks. Kutsume teid muusikalide paraadile Tallink-Broadwayle! Siit leiate just selle, mis muusikalid nii atraktiivseks muudab –

tükikese komöödiat, killukese tragöödiat, tantsu ja draamat, head muusikat, fantastilisi kostüüme ning hitte. Suurejoonelises kontsertlavastuses kõlavad menulood muusikalidest “Chicago”, “Helisev muusika”, “Grease”, “Cats” ja “Cabaret” ning kaunimad palad teistest armastatud muusikalidest.

MS ROMANTIKA 27.10.2009–04.01.2010 “RAINBOW WHITE” Selles show’s on ühendatud vikerkaarevärvid suurepärase koreograafia ja kaunite kostüümidega. Vaatajateni tuuakse tükike muusikalist “Chicago” ning kogeda saab prantsuspärast õhkkonda tõelise kankaaniga. Show sünnib valgusest, valgus loob liikumise ning selle kaudu tuuakse vaatajani armastuse olemus.

MS FESTIVAL 03.11–06.12 “LET’S GET LOUD” Suunal Riia–Stockholm saab näha energilist show’d koos särava naissolistiga, kes ei jäta külmaks ühtegi pealtvaatajat. Teid haaravad ladinarütmid ja kirglikud kreeklannad ning peagi tõdete, et Elvis on tagasi. Suunal Stockholm–Riia taaselustuvad ajatud ja meeldejäävad meloodiad. Särtsu ja hoogu lisavad vene tants ja show’ kulmineerub kankaaniga. Uues ootamatus võtmes shownumbreid esitavad ilusad ja andekad artistid.

MS Baltic Queen 05.01–15.02 “TASTE OF RUSSIA” Pidu ja pillerkaar! Vene pidu pühib lumehanged hingest! Tuntud meloodiad tänapäevases ettekandes, slaavi kaunitarid, kasakad ja “Kalinka”! “SECRET MISSION IN RUSSIA” Publikut ootab saladuslik, kirglik ja ohtlik seiklus. Bondilikku showetendusse on pikitud vene maitsekaid stiilielemente ja külluslikke detaile. Produtsent: Dance Factory

MS Victoria 27.12.09–14.02.10 “RUSSIAN WITH LOVE”, “KONFETKI, BARANOCHKI” Produtsent: Showagency Galaxy

MS Romantika

Jaanuaris ja veebruaris ootavad reisijaid meeleolukad ja kaasahaaravad vene folkloori sugemetega programmid. Nüüdisaegse koreograafia elementidega programmides kõlavad kogu maailmas tuntud ja armastatud vene laulud. Tempokad show’d köidavad kindlasti igas vanuses publikut.

meelelahutus

46

05.01–15.02 “STARLIGHT DIVAS”, “RUSSIAN SPICES” Produtsent: Showmakers

MS Festival 07.12.09–14.02.10 “RUSSIAN FAIR”, “KARUSSELL” Produtsent: Showagency Galaxy


Club One kaardi partnerite pakkumised

StockOptikas Club One kaardiga PRADA prilliraamid ja päikeseprillid 50% soodsamad! StockOptika, Tartu mnt 18, Tallinn (Stockmanni kaubamaja vastas). Vaata lisaks: www.optiline.ee. Sealt leiad 30 väga hea teenindusega prillipoodi üle Eesti. Club One kaart annab neis kõigist hindadest 10% soodustust!

Parim valik Norra kvaliteetmantleid! 10 erinevat värvitooni suurustes 34-48

Jänesenahast müts 1590.Puuvillased mantlid 1450.Nahktagid 3990.Sulemantlid 4990.Vihmamantlid alates 1590.Villased mantlid alates 3900.Jänesenahast kasukad 9990.Jänesenahast sallid 2490.-

Bowlingu ja piljardiklubi Ku:lsa:l Bowlingu- ja piljardiklubi Ku:lsa:l on Tallinna kesklinnas Mere pst 6 asuv atraktiivne vaba aja veetmise koht. Kahel korrusel on 12 AMFi bowlingurada ja kaks baari. Lisaks bowlingule on võimalik mängida piljardit ja snookerit eraldi paiknevas piljardisaalis. Kokku on Ku:lsa:lis kaheksa kvaliteetset piljardilauda. Uusim meelelahutus on aga lauajalgpall. Ku:lsa:l on sobiv koht nii isiklike sündmuste tähistamiseks kui firmadele ja bowlinguklubidele ürituste ja võistluste korraldamiseks.

Club One kaardiga kogu kaup -10%.

Club One kaardi omanikele on bowling 10% soodsam ja kingade kasutamine tasuta!

partnerite pakkumised

47


Kasuta boonuspunkte! Boonusreisid suunal Tallinn-Helsingi kuni 31.12.2009 Sõidugraafik

Boonusreisid suunal Helsingi-Tallinn kuni 31.12.2009 Sõidugraafik

Punktid

Laev

HELSINGI Väljumine

Punktid

E-K

Tallinn Saabumine

N

R

L

P

Laev

Tallinn Väljumine

HELSINGI Saabumine

E

T-N

R

L

P

Star/SuperStar

07.30

09.30

5

4

4

4

-

Star/SuperStar

07.30

09.30

5

5

5

-

-

8.30

10.30

-

-

-

5

-

10.30

12.30

6

7

7

7

6

Star/SuperStar

11.00

13.00

5

5

5

-

6

Star/SuperStar

Baltic Princess

11.30

13.30

-

-

-

5

-

Star/SuperStar

Baltic Princess

13.00

16.30

4

4

4

4

5

Star/SuperStar

14.30

16.30

4

5

6

4

4

17.30

19.30

6

6

7

5

6

Star/SuperStar

14.00

16.00

6

6

6

6

7

Star/SuperStar

Star/SuperStar

17.30

19.30

6

6

6

7

7

Baltic Princess

18.30

22.00

4

4

5

4

4

Star/SuperStar

21.00

23.00

5

5

5

5

6

Star/SuperStar

22.00

00.00

4

4

4

4

4

Boonusreis 6-17a. lapsele maksab kuni 2 boonuspunkti, Business Lounge’s kuni 5 boonuspunkti vastavalt väljumiste värvikaardile.

Boonusreis 6-17a. lapsele maksab kuni 2 boonuspunkti, Business Lounge’s kuni 5 boonuspunkti vastavalt väljumiste värvikaardile.

Boonusreisid business lounge’s suunal Helsingi-tallinn kuni 31.12.2009

Boonusreisid business lounge’s suunal Tallinn-Helsingi kuni 31.12.2009 Sõidugraafik

Laev

Tallinn Väljumine

Sõidugraafik

Punktid HELSINGI Saabumine

E

T-N

R

L

Laev

P

HELSINGI Väljumine

Punktid Tallinn Saabumine

E-K

N

R

L

P

Star/SuperStar

07.30

09.30

12

11

11

11

-

Star/SuperStar

07.30

09.30

12

12

12

-

-

Star/SuperStar

11.00

13.00

12

12

12

-

13

Star/SuperStar

8.30

10.30

-

-

-

12

-

Star/SuperStar

11.30

13.30

-

-

-

12

-

Star/SuperStar

10.30

12.30

13

14

14

14

13

Star/SuperStar

14.30

16.30

11

12

13

11

11

Star/SuperStar

13.00

16.30

-

-

-

-

-

Baltic Princess

14.00

16.00

13

13

13

13

14

Star/SuperStar

17.30

19.30

13

13

14

12

13

18.30

22.00

-

-

-

-

-

22.00

00.00

11

11

11

11

11

Star/SuperStar

17.30

19.30

13

13

13

14

14

Baltic Princess

Star/SuperStar

21.00

23.00

12

12

12

12

13

Star/SuperStar

Boonusreis 6-17a. lapsele maksab kuni 2 boonuspunkti, Business Lounge’s kuni 5 boonuspunkti vastavalt väljumiste värvikaardile.

Boonusreis 6-17a. lapsele maksab kuni 2 boonuspunkti, Business Lounge’s kuni 5 boonuspunkti vastavalt väljumiste värvikaardile.

• Hind sisaldab ühte kajutit 1-4 reisijale, tekikoht ühele reisijale. • DeLuxe ja Sviit klassis sisaldub hinnas hommikusöök ja karastusjoogid kajutis. • Gold-taseme klientidel on võimalik broneerida reisi boonuspunktide eest kuni 6 kuud ja Silver ning Bronze taseme klientidel kuni 4 kuud enne soovitud sõidukuupäeva. Sviiti ja Executive Sviiti saab boonuspunktide eest broneerida kuni 2 nädalat enne reisi väljumist. • Väljumiste värvikaartidega tutvu Tallinki kodulehel www.tallink.ee • Boonusreiside broneerimisel punktide eest lisandub sadamamaks 63 EEK reisija kohta ühel suunal. Rostocki liinil on sadamamaks 156 EEK täiskasvanud reisija kohta. Sadamamaks lisandub reisijatele alates 12. eluaastast. • Tallink Grupp jätab endale õiguse piirata boonusreiside arvu teatud ajaperioodil. • Tallink Grupp jätab endale õiguse muuta sõidugraafikuid ning hindasid sellest ette teatamata.

veinid

48


TALLINN-STOCKHOLM

HELSINGI-ROSTOCK

KAJUTIKLASS

Liin

Kruiis

Liin

Kruiis

Liin

Kruiis

KAJUTIKLASS

Liin

Liin

B

10

18

-

32

23

41

Tekikoht

10

14

22

A

13

25

-

42

31

55

B

48

67

110

Perekajut

17

31

-

53

38

69

A

60

84

137

85

DeLuxe

70

97

159

DeLuxe

20

38

-

66

47

Sviit

28

52

-

91

65

118

Executive Sviit

38

72

-

125

90

162

Liin

HELSINgI-STOCKHOLM/AHVENAMAA KAJUTIKLASS

RIIA-STOCKHOLM

Liin

Kruiis

Liin

Kruiis

Liin

Kruiis

Tekikoht täiskasvanud

4

-

-

-

16

-

Tekikoht laps 6-17

1

-

-

-

2

-

Tekikoht laps 0-5

0

-

-

-

0

-

KAJUTIKLASS

Liin

Kruiis

Liin

Kruiis

Liin

Kruiis

C

6

12

-

18

21

39

B2

7

12

-

19

22

41

C

9

14

-

23

21

35

B

11

16

-

26

25

41

B

8

14

-

21

24

46

A

10

18

-

28

33

62

DeLuxe

15

28

-

43

51

96

Sviit

21

39

-

59

70

132

Promenade

13

20

-

33

31

51

A

14

21

-

35

33

55

Perekajut*

18

27

-

45

42

69

DeLuxe

22

33

-

55

52

86

Commodore

30

45

-

76

71

118

Executive Sviit

52

78

-

130

122

203

* Perekajut kuni 2 täiskasvanut ja 3-4 last

TURU-STOCKHOLM/KAPELLSKÄR KAJUTIKLASS

Liin

Liin

Kruiis

Kruiis

Liin

Liin

Kruiis

Hommik

Õhtu

Hommik

Õhtu

Tekikoht täiskasvanud*

3

5

-

-

9

14

-

Tekikoht laps 6-17*

1

1

-

-

1

1

-

Tekikoht laps 0-5*

0

0

-

-

0

0

-

C ja E

5

7

6

9

17

24

20

B2

5

7

7

10

18

25

21

B

6

8

8

11

20

28

23

A

7

10

10

15

27

38

31

Perekajut

9

13

12

18

33

48

39

DeLuxe

11

16

15

23

41

59

48

Sviit

15

22

21

32

56

81

66

Executive Sviit

21

30

29

44

78

111

91

* Tekikoht ainult Turu-Stockholm/Ahvenamaa liinil ühele reisijale

veinid

49


Baltic Queeni ilupoe müüja Riina Renno tunnistab, et Tallinkis töötatud aja jooksul on ta õppinud armastama merd, saanud klientidega suheldes head psühholoogiakoolitust ning suurfirma on võimaldanud tal teenida perele leiva lauale. 

Sportlik ilupoe müüjanna

S

Tekst ja foto: Karen Vesse

ee viimane oligi peamine põhjus, miks Riina 15 ja pool aastat tagasi otsustas vastata kuulutusele, mis kutsus inimesi tööle Tallinki väikelaevadele.  “Töötasin enne seda Westmani tehnikapoes müüjana. Aga abikaasa õppis ning tütar ja poeg olid väikesed, seega langes pere leivateenimise kohustus minule. Laeval maksti siis paremat palka kui maa peal. Kuna suurel laeval oleksin pidanud töötama kaks nädalat merel ja olema perest pikalt eemal, kandideerisin tööle tiiburlaevale, kus töötsükkel kestis korraga vaid kolm päeva,” meenutab Riina. Vajalikud psühholoogioskused “Mulle meeldi, suhelda inimestega ja neid aidata. Kunagi mõtlesin psühholoogiat õppima minna. Mu

meeskond

50

töö on aga olnud parimaks koolitajaks, sest inimesi on igasuguseid ja nendega suheldes peab tundma hästi inimloomust, kehakeelt, olema kannatlik ja viisakas,” selgitab Riina. “Olen sattunud töötama kohtadel, mis on olnud mulle meele järele,” kinnitab ta. Riina rõõmustab koos ostjaga, kui viimane on leidnud soovitud toote ja lahkub kauplusest rahulolevana. Suureks tunnustuseks oma tööle peab müüja seda, kui inimene tänab mitu kuud tagasi tehtud õnnestunud ostu eest. Kui soomlased on valmis müüjalt nõu küsima, siis eestlane tahab omaette kaupa uurida ja ootab müüjalt abi alles viimases hädas. Võiks ju arvata, et parfüümipoe imelised aroomid panevad ostjad käituma vaoshoitult ja viisakalt. Müüja peab olema nii hea suhtleja, et suudab toime tulla ka vindise inimesega, kes ukerdab riiulite vahel ja lennutab kallid lõhnad põrandale. Riina tunnistab, et kuigi ta muude Tallinki koolituste seas on läbi teinud ka reservjuhtide koolituse, pole ta tundnud endas pakitsemas soovi karjääri teha. Ta on rahul tööga, mis annab kindlustunde homse suhtes. Ka kahenädalane töögraafik on Riina meelest väga suur pluss, mis võimalik vaid Tallinkis. Vabadel nädalatel naudib Riina aga ametialaseid koolitusi, et olla kursis uuemate kreemide, meigitoodete ja parfüümidega. Mehega tantsima Kui Riinal pole vaja tööl olla, võtab ta oma abikaasa Joeli ning pea veerandsada aastat koos elanud abielupaar läheb tantsima. Kaks korda nädalas saab kokku Tallinna Tehnikakõrgkooli folgigrupi Savijalakesed vanem rühm. Sportlik ja energiline Riina on rahvatantsuga tegelenud 25 aastat. Tantsimine on Riina elus olnud tähtis väga kaua aega. Kui ta oli väike Kadrioru tüdruk, viis tee lasteaeda mööda jäähallist. Seal nähtu pani viieaastasele piigale pähe kinnisidee: ka temast peab saama iluuisutaja. 12 aastat visa treenimist ja võistlusi tõi meistrikandidaadi järgu. Sporditüdrukule polnud aga pärast 32. keskkooli teatrikallakuga klassi lõpetamist loogiline minna õppima näitlemist, vaid hoopis kehakultuuri. Kõrgkooli uks jäi Riina jaoks küll suletuks, kuid soovitud ametisse sai ta diplomitagi. Lukutehases Vasar tuli Riinal kui spordimetoodikul ette valmistada spordivõistlusi, muretseda varustust. Enne abiellumist käsipallurist Joeliga töötas Riina veel mõnda aega majandusala juhataja ametis teenindusettevõttes Junor. Vahepeal kasvatas Riina kodus lapsi, siis tuli töö Westmanis ja Tallinkis. Enne kui Riinast sai müüja suurel laeval, tundis ta nii mõnigi kord omal nahal, mida tähendab tormine meri, kui oled pähklikoorena näival väikelaeval. Ükskord elus on ta tundnud ka hirmu. See oli siis, kui tiiburlaev Laura kolmemeetriste lainete ja kõva tuulega võitles, nii et paar päästeparve minema lendas ja akendesse mõrad tekkisid. Sadamasse jõudes oli hinges õnnis pääsemise tunne.  Oluline aasta oli Riinale 1997, kui ta sai Tallinkist pikaajalise töölepingu, mis andis tulevikuks kindlustunde. Samal aastal valiti Riina ka kuu parimaks teenindajaks, preemiaks reis Hispaaniasse. “Omal ajal jäi meil pulmareis tegemata, see sai teoks 13 aastat hiljem.”


REN – täiustatud nahahooldus Brittide nahahooldusseeria REN on kaasaegne, funktsionaalne nahahooldusseeria, mis sisaldab 0% parabeene, sulfaate, naftakeemiatooteid, polüglükoole (PEGS), di- ja trietanoolamiini (TEA/DEA), sünteetilisi lõhnu ja muid aineid, mis võiksid teie nahale kahjulikud olla. Võib vabalt öelda, et RENi loojad Anthony Buck ja Robert Calcraft valutavad südant nahahoolduse pärast. Kuid nii pole see sugugi alati olnud. Anthony ja Roberti partnerlus sai alguse reklaamivaldkonnast, kus nad töötasid edukate kaubamärgikonsultantidena. Ühe olulise sündmuse tõttu aga toimus meesterahvaste elus radikaalne pööre. Kui Anthony abikaasa jäi lapseootele, tekkisid tal ägedad allergilised reaktsioonid peaaegu igasuguse kosmeetika suhtes. Ainukesed tooted, mida ta kasutada sai, koosnesid täies ulatuses looduslikest komponentidest. Probleem oli ainult selles, et need tooted polnud sama efektiivsed ja neid polnud sama meeldiv kasutada, kui harilikke nahahooldustooteid. Turul leiduvad looduslikud tooted ei lõhnanud hästi ja olid kleepuva konsistentsiga. Nii tärkaski idee luua REN. Anthony ja Robert otsustasid luua nahahooldusseeria, mis ei sisaldaks kõiki neid kahjulikke sünteetilisi komponente, mida leidub paljudes tuntud kaubamärgiga toodetes. Samas peaksid tooted olema tõhusad ning mugavad kasutada. Rääkida lihtsam kui teha, kuid pärast aastatepikkust arendustööd, mida juhtis tunnustatud Prantsuse farmakoloog Dr. Colette Haydon, jõudsid nad lõpuks sihile. Septembris 2000 toodi REN Inglismaal turule. Tänaseks on sajad tuhanded inimesed kõikjal maailmas avastanud naturaalse, kõrgtehnoloogilise ja tõepoolest toimiva nahahoolduse eelised – muuhulgas sellised kuulsused nagu Uma Thurman, Jude Law, Jade Jagger ja Kate Moss.

Frankinscense and Boswellia Revitalising Repair Cream Bioaktiivsed koostisained pehmendavad ja noorendavad teie nahka sellal, kui magate.

Hydracalm Global Protection Day Cream Taastab niiskusesisaldust, vähendab ärrituvust ja kaitseb tundlikku nahka õhusaaste eest.



Club One 4