__MAIN_TEXT__

Page 1

number

25

T

STUSEST

TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I S E P T E M B E R 2020

Vesinik:

perspektiivikas võimalus Eestile Virtuaalne elektrijaam teeb paindlikkuse rahaks Kristian Ruby: elektrisektorit ootavad soodsad arengud

Hando Sutter: elektritööstuses toimub samaaegselt kolm revolutsiooni


- ALUMIINIUM - VASK ja MESSING - ROOSTEVABA TERAS - METALLVÕRGUD - PERFOREERITUD METALL - METALLRESTID ja TREPIASTMED - TSINGITUD LEHED ja RULLID - JAKOB AG TROSS-SÜSTEEMID - PROGRESS ECO VÕRGUD SEBACOM OÜ Kesk tee 21, Jüri, 75301 Harju maakond, Estonia +372 5385 4385 sebacom@sebacom.ee www.sebacom.ee


Kristian Ruby: elekter on tõhusaim tegur süsinikujälje vähendamisel lk 6–8

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.toostusest.ee Toimetus: Meediapilt OÜ, e-post: toimetus@meediapilt.ee, Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Esikaane foto: Tõnu Tunnel Trükk: AS Kroonpress

Eestil on potentsiaali saada edukaks vesinikuriigiks lk 10–15 Eesti Energia arendab virtuaalset elektrijaama lk 18–20 Millised uuendused ootavad energiaturgu? lk 22–25

Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Paldiskisse kerkib Eesti esimene pumphüdroakumulatsioonijaam lk 36–38 Maciej Jakubik: kas õiglane üleminek ka Baltikumile? lk 40–42

ISSN 2382-9540

Estonian Celli investeeringud säästavad elektrit lk 44–47 Lokaalne päikesepark tasub võrku ühendada lk 50–53 Mis kasu saame integreeritud energiasüsteemist? lk 54–55 Särtsakas kaaslane tulevikus lk 56–60 Kuidas päästa töötaja tuulikust? lk 62–63 SMAGRINET sai valmis lk 64–66

Tööstusteemad veebis:

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu põik 4/1 tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Elektritööstuse metamorfoos – süsinikuneutraalsuse tormakas tulemine

TÕNIS VARE

M

EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

eie igapäevast heaolu mõjutab energia kättesaadavus, selle tarnekindlus ja taskukohane hind. Näiteks elekter on inimestele ressurss, milleta on elu raske ette kujutada. Majanduses on aga peamine tootmissisend energia, mille hind sisaldub nii toodete kui ka teenuste hinnas. Kuidas saavutada süsinikuneutraalsus? Euroopa Liit on võtnud kohustuse saavutada süsinikuneutraalsus aastaks 2050. Selleks tuleb muuta majanduse struktuuri ja energiamajandust,­moderniseerida tööstust ja optimeerida energiakasutust. Keskne roll on energiasektoril, kus tekitatakse enam kui 75% EL-i kasvuhoonegaaside heitkogustest. Üleminek saab tugineda energiajulgeolekust lähtuvale ja jätkusuutlikule energiavarustusele, mida toetab turupõhine ja üleeuroopaline lähenemisviis. Samuti eeldab üleminek tehnoloogiliste uuenduste senisest ulatuslikumat kasutuselevõttu. See protsess toob kaasa struktuurseid muudatusi ka Eesti energeetikas. Fossiilsetest kütustest elektritootmine väheneb oluliselt ja taastuvenergeetika osakaal kasvab kiiresti. Kuna süsinikuneutraalse ühiskonna poole liikumisel

4

on prognoositav hüppeline elektritarbimise kasv tootmisprotsesside elektrifitseerimise tõttu, siis hoolimata rakendatavatest energiatõhususe meetmetest elektritarbimise vähenemist ette näha ei ole. Kuna tänapäevane automatiseeritud ühiskond sõltub üha rohkem elektrist kui puhtast kütusest, siis energiasektori täielik dekarboniseerimine on otsene, efektiivne ja tõhus viis dekarboniseerida kogu majandus. Kuidas tagada majanduses õiglane üleminek? Majanduse tasandil tähendab õiglane üleminek CO2-intensiivse majanduse ümberkorraldamist, mis hõlmab nii energiamajanduse ümberkorraldamist kui ka teistes majandussektorites süsiniku väljaviimist tootmisprotsessidest. Samas sisaldab üleminek ka majanduskeskkonna mitmekesistamist koos töötajate oskuste arendamise ja elukeskkonna parandamisega, et tagada tööhõive, sissetulekute säilimine ja strateegiline varustatus elektrienergiaga. Selleks on aga vaja finantsmehhanisme, et vältida energiahindade hüppelist kasvu, Euroopa tööstuse konkurentsivõime langust ja varustuskindluse ning energiajulgeoleku tagamise vähenemist. Eesti Elektritööstuse Liit on seisukohal, et õiglase ülemineku protsessis tuleb elektrienergia tootmisel tagada Eestis energiajulgeolek, varustuskindlus, energiatariifide konkurentsivõime ja minimeerida sektori CO2 heitmed, kasutades seejuures kõige konkurentsivõimelisemaid energia tootmise ja edastamise lahendusi. Sealjuures tuleb eelistada kohaliku

ressursi väärindamist ja biomassi ilma piiranguteta kasutamist energiamajanduses, sest vastuvõetava lõpphinnaga elektrienergia olemasolu majandusele, tööstusele ja ettevõtlusele on Eesti majandusarengu kasvuga otseselt seotud. Õiglase ülemineku fond pole ainus rahaallikas Üleminekut rahastatakse ning viiakse ellu erinevate instrumentide abil. Õiglase ülemineku fond (ÕÜF) on vaid üks allikas, rahastatakse ka muudest EL-i ja kohaliku omavalitsuse arengukavade alusel kavandavatest vahenditest, samuti ettevõtjate investeeringutega. Üks olulisemaid suundi peaks olema ka teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni tugevdamine ja sidustamine Eesti ühiskonna vajadustega, sest praegusi teadmisi arvesse võttes ei ole kõikide tööstus- ja majandusharude täielik dekarboniseerimine tehnoloogiliselt võimalik. Samuti tuleb majanduslikult mittemõistlike investeeringute vältimiseks selgitada, kuidas hakatakse tulevikus, kui EL-i sisene CO2 heitekaubandus lõpeb, käsitlema sektoreid, mida dekarboniseerida ei suudeta. Kuna peamine võimalus Eesti majandusstruktuuri muutmiseks ja kestlikuks arenguks on kasvatada töötleva tööstuse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja töötajate tootlikkust, peab süsinikuneutraalsuse saavutamine lähtuma nendest eeldustest. Majanduse dekarboniseerimine elektrifitseerimise ja energiamajanduse ümberkorraldamise toetamise abil on viis, mille abil saavutada süsinikuneutraalsus Eesti ühiskonnale vastuvõetaval ja kulutõhusal viisil.


LOVATO ON TULNUD, ET JÄÄDA!

Viru Elektrikaubanduse ladudes nüüd saadaval suur valik Itaalia tootja LOVATO koormus- ja ümberlüliteid ning mootorite juhtimiseks ja kaitseks mõeldud seadmeid kontaktorid, termoreleed ning mootorikaitselülitid. Lovato eelisteks on: » kasutajasõbralik disain » toodete laiendatavus ja ühendatavus » väga lai tootevalik

» väga kõrge seadmete kvaliteet » suurepärane hinna ja kvaliteedi suhe

Lisainfot toodete kohta leiad: Kontaktorid: www.ve.ee/lovato-kontaktorid

Koormuslülitid: www.ve.ee/lovato-lulitid

KÜSI NÕU VÕI PAKKUMIST! STEN KIVISTIK kilbid ja kilbitarvikud tooterühmajuht

Sten.Kivistik@ve.ee +372 5669 0722

AS VIRU ELEKTRIKAUBANDUS ve.ee / info@ve.ee • Tallinn / Tartu / Narva / Rakvere


KRISTIAN RUBY:

elektrisektorit ootavad soodsad arengud Foto: David Plas

6


Euroopa Elektritööstuse Liidu (Eurelectric) peasekretär Kristian Ruby kinnitab, et elekter on selgelt kõige tõhusam tegur süsinikujälje vähendamisel, kuid mõnede sektorite jaoks, mille elektrifitseerimine on keerukas, läheb vaja vesinikku ja teisi gaase. Seega ootab sektorit tormiline areng. HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

Järgneb intervjuu Kristian Rubyga. Euroopa Komisjoni algatatud ­roheline kokkulepe seab ambitsioonikad eesmärgid 2050. aastaks. Kuidas mõjutab rohelepe Euroopa elektritööstust? Roheline kokkulepe toob kaasa nii väljakutseid kui ka võimalusi. Süsinikuheite vähendamine elektritootmisel ja teiste sektorite elektrifitseerimine nõuab väga suuri investeeringuid taastuv­energiasse ning täiendavaid investeeringuid vajab ka elektrivõrk. Teisest küljest võib näha uusi ärivõimalusi, mis kaasnevad näiteks e-mobiilsusega. Euroopa majanduse täielikult süsinikuvabaks muutmiseks peab enamik (kui mitte kõik) sõiduautosid pikemas perspektiivis üle minema elektrile. See tähendab suuremat elektrinõudlust, ent ka ohtralt uusi kliente ja teenuseid. Praegu toodab Eesti IdaVirumaal elektrit põlevkivist, kus põlevkivitööstuses töötavad tuhanded inimesed. Need inimesed on oma töökohtade pärast mures. Millist mõju avaldab roheline kokkulepe neile inimestele ja üldiselt kogu põlevkivitööstusele?

Ma mõistan neid inimesi ja see on ühtlasi põhjus, miks Eurelectric on seisnud väga kindlalt õiglase ja sotsiaalselt tasakaalustatud ülemineku eest, kus kellelegi liiga ei tehta. Siiski peame meeles pidama, et majandus on alati muutusi läbi teinud. Tekivad uued tooted ja teenused ning vahetavad senised välja.

Me peame kõik nende arengutega kaasas käima – nii inimesed, ettevõtted kui ka kogu ühiskond. Euroopa Liit kavatseb käivitada õiglase ülemineku fondi, mille eesmärk on hõlbustada intensiivse fossiilkütuse kasutusega piirkondade üleminekut jätkusuutlikumale toimimisele. Millised võiksid olla asjakohased meetmed ja investeeringud, mida Eesti võiks rakendada õiglase ülemineku fondi raames?

Õiglase ülemineku fond on strateegiline meede, mille üle ma tunnen suurt uhkust. Veel aasta tagasi polnud seda fondi olemas ning mitte ühelgi eelarvereal ei nähtud ette toetust töölistele ja ettevõtetele tundlikes sektorites. Eurelectric nägi koos mitmete liitlastega kõvasti vaeva, et see teoks teha. Ning vahetult enne suvepuhkust sõlmisid Euroopa riigipead kokkuleppe vastava fondi (õiglase ülemineku fond – toim) loomiseks, mille järgmise seitsme aasta eelarve on vähemalt 20 miljardit eurot. Me jätkame küll tööd, et fondi mahtu veelgi suurendada, kuid sellegipoolest olen ma saavutatud tulemusega väga rahul. Õiglase ülemineku fondi raha tuleks suunata tundlikes sektorites töötavatele inimestele, et luua neile võimalusi ajal, mil me liigume netonullheitega majanduse suunas. Kasutada võiks laene ja toetusi, et toetada üleminekuprogramme: see hõlmab investeeringute suunamist kohalikku ettevõtlusse, teaduse ja innovatsiooni ergutamist, keskkonna taastamist, puhta energia võimekuse loomist ning töötajate ümber- ja täiendõpet.

Praegu tundub, et elektritootmiseks vajalikke ressursse oleks kogu Euroopas rohkem vaja. Loomulikult on oluline arendada elektritootmist taastu­v­ allikatest, kuid tähtis on ka tarnekindluse tagamine. See näib olevat eriti raske proovikivi, kui arvestada asjaolu, et ilmastikust sõltuval elektritootmisel on Euroopa riikide tuleviku energeetikas märkimisväärselt suurem osakaal. Kuidas suudame saavutada õige tasakaalu kõigi nende eesmärkide vahel?

Taastuvallikatest toodeti tänavu 40% Euroopa elektrist, eelkõige tänu soodsatele ilmastikutingimustele, mis võimaldas saavutada päikese- ja tuuleenergia tootmismahtudes rekordilise taseme. Ent lisaks on põhjus selles, et fossiilsete allikate majanduslik konkurentsivõime üha väheneb. Erinevad tehnoloogiad, nagu näiteks akud, soojussalvestid ja Power-to-X, aitavad võrku tasakaalustada ning tagavad paindlikkuse keskmises ja pikaajalises perspektiivis, kuid meie hinnangul on veel kaua vaja suurt hulka tavapäraseid elektrijaamu, et kindlustada varutoetus taastuvenergia tootmisele. Nende tavapäraste jaamade kasutusaeg lüheneb pidevalt vastavalt sellele, kuidas taastuvenergiajaamade osakaal suureneb, kuid süsteemi stabiilsuse tagamiseks läheb tavapäraseid jaamu siiski jätkuvalt tarvis. Kuidas aga muuta jaam, mis töötab ainult aeg-ajalt, majanduslikult elujõuliseks? Mõned riigid, kellel on tugevad rahvusvahelised sidemed, võivad asendada sellised jaamad imporditud elektriga, ent teistel seda võimalust pole. 7


Eurelectric on seisukohal, et tarnekindlust tuleb oluliseks pidada ning seda paljud riigid ja reguleerivad asutused ka tõepoolest teevad. Lisaks sellele peame tagama ühtsed mängureeglid süsinikuheite osas. On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidu välistel riikidel lubatakse eksportida suure süsinikujäljega elektrit EL-i riikidesse ilma süsinikumaksu maksmata. Digitaliseerimine ja vesinik on kaks märksõna, mida Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide ametnikud sageli kasutavad, kui räägitakse rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamisest. Kui palju on neis kahes väidetavas võluvahendis pelgalt kiidulaulu ja kui palju reaalsust?

Digitaliseerimine ei ole üle tähtsustatud. See on äritegevuse lahutamatu osa, mis aitab meil iga päev kõikvõimalikke probleeme lahendada. Isiklikult olen ma arvamusel, et järgmise aastakümne jooksul ootab meid ees digitaalse tehnoloogia hüppeline areng. Mõned riigid on selles valdkonnas juhtpositsioonil ja Eesti kuulub selgelt nende hulka. Ent selleks, et digitaalse tehnoloogia kõiki võimalusi oma klientide jaoks täielikult ära kasutada, peame standardeid ja protokolle täiendavalt ühtlustama. See võib aidata andmetasandit avada ja võimaldada ettevõtetel arendada uusi teenuseid klientide jaoks nii oma koduriigis kui ka välismaal. Kuid mõistagi peab seejuures hoolega keskenduma privaatsusküsimustele ning sellele, et süsteem vastu peaks. Kahjuks on ka küberohtude esinemissagedus tõusuteel. Mis puudutab vesinikku, siis järgnev kümnend saab olema lakmuspaber, mis näitab selle tehnoloogia elujõulisust. Meie uuringud on näidanud, et elekter on kõige tõhusam tegur süsinikujälje vähendamisel, kuid mõnede sektorite 8

jaoks, mille elektrifitseerimine on keerukas, läheb vaja vesinikku ja teisi gaase. Praegu aga toodetakse 95% Euroopa vesinikust fossiilkütuseid kasutades, mis tähendab, et selles tööstusharus tuleb CO2 heitkoguste vähendamiseks kasutada kulukaid süsinikdioksiidi kogumise ja säilitamise tehnoloogiaid. Lisaks sellele võib ette näha märkimisväärseid kulusid seoses uue või uuendatud vesinikutaristuga. Lühidalt öeldes on vesiniku korral suurimaks probleemiks asjaolu, et see on elektrilahendustest kallim. Seega on oluline pöörata piisavalt tähelepanu otsese elektrifitseerimise meetmetele, kuna need on kõige tõhusamad ning tagavad ulatuslikuma CO2 heitkoguste vähendamise nii lühikeses, keskmises kui ka pikas perspektiivis. Koroonapandeemia on avaldanud tugevat mõju kõikidele maailma riikidele ja nende majandusele. Kas COVID-19 võib saada komistuskiviks, mis ei võimaldagi Euroopa Liidul rohelise kokkuleppe eesmärke saavutada?

COVID-19 kriisi mõju Euroopa majandusele on olnud kiire ja raske. Kuid vastuseks on EL-i asutused oma energia- ja kliimaeesmärke kahekordistanud. Majanduse taastamise pakett, mis arutati läbi kogu Euroopa Liidu tasandil, on vastu võetud selleks, et taaskäivitada majandus jätkusuutlikumal viisil, suunates investeeringuid neisse aspektidesse, mis on rohelise kokkuleppe eesmärgi saavutamiseks kõige olulisemad. Ja kuna elektrifitseerimisel on selles kõiges keskne roll, tähendab see elektrisektori jaoks soodsat arengut. INTERVJUU TÕLKIS INGLISE KEELEST EESTI KEELDE KALLE KLEIN

On vastuvõetamatu, et Euroopa Liidu välistel riikidel lubatakse eksportida suure süsinikujäljega elektrit EL-i riikidesse ilma süsinikumaksu maksmata. Euroopa Elektritööstuse Liidu peasekretär Kristian Ruby


Tuulisel Eestil on potentsiaali saada tubliks vesinikuriigiks 10


TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Professor Enn Lust usub, et Eestis saab odavat vesinikku toota tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. Foto: Margus Ansu, Eesti Meedia/Scanpix

Eesti energiasüsteemis vesinikku ei tunta, selle tootmist meil ei ole ja riigil puuduvad vesiniku kasutamise eesmärgid. Kuid meil on entusiastide usk, et Eestil on potentsiaali tõusta odava vesiniku tootjaks ja eksportijaks.

Mõne kuu eest avaldas Euroopa Komisjon vesinikustrateegia, mis näeb ette, et juba kümne aasta pärast peab taastuvallikatest vesiniku tootmise tehnoloogia olema laialdaselt kasutusel. Eksperdid peavad vesiniku võidukäiku vääramatuks. Kui praegu on vesiniku osakaal Euroopa Liidu energiatarbimises alla 2 protsendi ja see on toodetud põhiliselt fossiilkütustest, siis aastaks 2050 ennustatakse vesiniku osakaalu tõusmist 13–14 protsendini Euroopa kogu energiatarbimisest. Sealjuures toodetakse tulevikus vesinikku vaid taastuvenergiast. Keskkonnaministeeriumi keskkonnatehnoloogia nõunik MariLiis Ummik ütleb, et Eestis vesiniku kasutamise osas mingeid eesmärke seatud ei ole. Ega meil olegi veel mingit kasutamist, rääkimata tootmisest. Vesinikku kasutatakse peamiselt keemiatööstuses ja kuna Eestis suures koguses vesinikku tarbivat tööstust ei ole, siis pole meil ka vesiniku tootmist. Ummik möönab, et Euroopa Liidu vesinikustrateegia näeb ette, et tuleks hakata asendama fossiilsetest allikatest pärinevat vesinikku puhta vesinikuga. Kuid Eestis ei ole ka siin midagi asendada, sest meil puudub fossiilsetest allikatest pärineva vesiniku turg. „Meil on esmalt vaja tekitada terve ahel tootmisest tarbimiseni. Seda ei saa aga üleöö tekitada. Meil on suur töö alles ees,“ nendib Ummik. Kõva tuul ja pikk rannajoon loovad head eeldused Entusiastid leiavad, et Eestil on väga head eeldused olla eeskujulik vesinikutootja ja -tarbija. Vesinikku looduses vabalt ei leidu, seda on vaja toota. Elektrolüüsi teel 1 kg vesiniku (33,32 kWh) saamiseks on vaja ämbritäit vett ja 50

kWh elektrit. Rohelise vesiniku tootmiseks on vaja kasutada ka rohelist ehk taastuvelektrit. „Mina usun, et Eestist saab vesiniku eksportija, kuna Eestit on heldelt õnnistatud suure tuuleressursiga,“ leiab Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu tegevjuht Ain Laidoja. Teda toetab Tartu Ülikooli keemia instituudi direktor, professor Enn Lust, kes kinnitab, et Eesti on kindlasti võimeline kaasa minema Euroopa Liidu vesinikusuundmustega. Tema ütlusel on Eestis väga ulatuslik potentsiaal toota odavat vesinikku tuuleparkides ja päikeseelektri genereerimise kompleksides. „Eestil on väga pikk rannajoon, palju mõõduka sügavusega mitte külmuvat merd ja samuti tohutud segipööratud põlevkivikarjääride alad, kuhu tuleb rajada elektrienergia genereerimise ja vesiniku tootmise pargid,“ selgitab ta plaani. Esmalt kasutusele avalikus transpordis Meestel jagub ka ideid, kus vesinikku Eestis kasutama hakata. Kuna 50 protsenti lämmastik­ oksiidide segust tekib sisepõlemismootoriga (eriti diiselmootoriga) transpordivahendite töötamisel, siis tuleks Lusti väitel alustada eelkõige linnaliinibusside, väikeautode (taksod), mikrobusside, veomasinate ja eriotstarbeliste masinate (tänavakoristus-, prügiveo-, tuletõrjeautod) üleviimisest vesinikuga töötavatele kütuseelementidele. Samuti oleks vesinikku võimalik kasutada parvlaevade, mootorpaatide ja kaubalaevade kütusena. Ka Laidoja toob vesiniku esimese võimaliku kasutuskohana välja transpordi, eriti kohtades, kus elektrifitseerimine ei ole otstarbekas. „Parim näide Eesti kontekstis on raudtee, kus vesinik on raudtee elektrifitseerimisest kolm korda odavam ja võimaldab võrreldes

11


elektrifitseerimisega miljonites eurodes kokkuhoidu,“ sedastab ta. Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing on teinud vastava ettepaneku ka rahandus-, keskkonna- ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, väites, et riik säästab 350 miljonit eurot, kui läheb raudteevõrgu elektrifitseerimise asemel Eesti raudteetranspordis üle vesinikutehnoloogiale. Kõige sisulisema vastuse ettepanekule on andnud majandusja kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas, kelle kinnitusel puuduvad valitsusel vesinikurongi kasutamiseks ametlikud otsused, kuid on võetud põhimõtteline suund raudtee viimiseks rohelisematele kütustele. Vesiniku katseprojektiks sobiks asekantsleri hinnangul kõige tõenäolisemalt Tallinna-Viljandi raudteeliin, mis on elektrifitseerimata, sisuliselt tupikraudtee ja kus liiguvad regionaalsed reisirongid. Kuninga kinnitusel on ka teistes riikides enamik teste tehtud just reisirongidega. Samas viitab Kuningas, et vesiniku kasutamine transpordis on ka mujal maailmas veel testimisel ja ükski riik pole otsustanud seda veel suuremahuliselt kasutusele võtta. Vesinik on tema sõnul eelkõige alternatiiv energia salvestamisele ja vastuseta on veel hulk ohutusküsimusi, kuna vesinik on kokkupuutel õhuga oluliselt süttimisohtlikum kui maagaas või bensiin. Lust ei ole nõus, et vesiniku ohutus tekitab küsimusi. Tema sõnul on vesinik laialdaselt kasutusel keemiatööstuses, kus toodetakse aastas 70–90 miljonit tonni vesinikku. „Seega on inimkonnal olemas väga rikkalikud kogemused vesinikuga ohutuks ja laiaskaalaliseks ümberkäimiseks,“ leiab ta. Salvestustehnoloogiates näeb aga temagi häid võimalusi meie energiasüsteemile. Tema hinnan12

Mina usun, et Eestist saab vesiniku eksportija, kuna Eestit on heldelt õnnistatud suure tuuleressursiga.

Lusti sõnul on vesinikutehnoloogia käivitumise peapõhjus asjaolu, et vesinikkütuseelementide energia muundamise kasutegur on kaks-kolm korda kõrgem kui sisepõlemismootoritega autodes ja seadmetes ning sellel on ülitähtis tervisekaitseline ja kliimasoojemise pidurdamise ning keskkonnahoiu efekt.

Ain Laidoja, Eesti Vesiniku­ tehnoloogiate Ühingu tegevjuht

Uuringutega selguvad edasised tegevused Kuigi Eestis pole praegu riiklikult eesmärke vesiniku kasutuselevõtmisel, siis töö vesiniku Eesti energiasüsteemi toomiseks siiski käib. Tõuke edasisteks arenguteks peab andma Riigikantselei tellitav uuring „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“. Ajakirja trükkimineku ajaks oli hange uuringu teostaja leidmiseks just lõppemas. „Uuring hindab vesiniku tootmise ja kasutamise potentsiaali Eestis ning toob välja võimalikud ärimudelid,“ tutvustab Mari-Liis Ummik. Ta lisab, et analüüsitakse ka riigipoolse toetuse vajalikkust ja võimalikke toetusmeetmeid. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium soovib ka testida, kuidas toimib Eesti oludes tervik­ ahel – alustades tootmisest, lõpetades lõpptarbimisega. Selleks on ministeeriumil kavas teha hange katseprojekti leidmiseks ja toetada selle elluviimist. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika osakonna nõuniku Liisa Mällo sõnul on eesmärk testida Eesti oludes vesiniku tootmist, tarnimist ja tarbimist, et selgitada praktika käigus, kus tekivad kitsaskohad, ja need eemaldada. „See aitab omakorda valmistuda vesinikuturu laialdasemaks arenguks,“ ütleb Mällo. Katseprojekti eelarve on ligikaudu viis miljonit eurot ja meetmeni loodetakse jõuda 2021. aasta esimesel poolel.

13–14 protsendini peaks tõusma vesiniku osakaal EL-i energiatarbimisest aastaks 2050.

gul oleks piisavalt suure võimsusega tuuleelektri- (põhiliselt avamere tuuleparkides) ja päikeseelektriparkides võimalik toota kogu Eestile vajalik elekter. Ületootmise tingimustes tuleks aga elektrolüüsitud vesinikuelekter salvestada ning taasgenereerida sellest elekter piir- ja tippkoormuse tundidel. Kokkuvõttes nendib Lust, et investeeringud taastuvenergiasse ja eriti vesinikutootmisesse on Eestis seni olnud väga väiksed ning tootmis- ja salvestusvõimsused on vaja alles üles ehitada. Kuid ta on kindel, et on aja küsimus, millal algab väga intensiivne arendustegevus ka Eestis. Nii Enn Lust kui ka Ain Laidoja kinnitavad, et vesinikutehnoloogia areneb mujal maailmas kosmilise kiirusega ja see jõuab ka Eestisse.


KEEVITUS

PAINUTAMINE LASERLÕIKUS KEERMESTAMINE

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

KEEVITUS

865.050

seeria

LIHVIMINE

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

KEERMESTAMINE

A4

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

LIHVIMINE

KEEVITUS

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS


Tänavu veebruaris sõlmisid Tartu Ülikool ja Auve Tech lepingu vesiniku jõul töötava isejuhtiva sõiduki loomiseks. Foto: Aldo Luud

Millega tegeleb keskkonnaministeeriumi juures tegutsev vesiniku töörühm? MARI-LIIS UMMIK KESKKONNAMINISTEERIUMI KESKKONNATEHNOLOOGIA NÕUNIK

V

esiniku töörühm kutsuti kokku, et vesinikueksperdid ja teised vesinikuhuvilised saaksid koonduda ning ühiselt kujundada vesiniku kasutuselevõtmist Eestis. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses toimusid kohtumised, mille tulemusena saime vajaliku sisendi uuringu „Eesti vesinikuressursside kasutuselevõtu analüüs“ tellimiseks. Kuigi kevad-suvisel perioodil ei ole vesiniku töörühma kohtumisi toimunud, loodame töörühma tegevustega jätkata hiljemalt siis, kui oleme saanud uuringu vahearuande.

14

Hea teada Vesinik aitab täita kliimaeesmärke, kuna ei emiteeri kasvuhoonegaase. Kütuseelementides ei emiteeri vesinik tahkeid osakesi. Vesinikuga kütuseelemendiga auto eritab ainult veeauru, mille kogus on sama, kui bensiinimootoriga autost eralduv veeauru kogus. Kuid bensiinimootoriga sõiduauto tekitab 1 kilomeetri läbimisel veel lisaks 95–135 grammi süsinikdioksiidi. Vesiniku oksüdeerimisel kütuseelemendis ei moodustu süsinikdioksiidi, süsinikmonooksiidi, vääveldioksiidi, vääveltrioksiidi, lämmastikoksiide, ärareageerimata või osaliselt reageerinud kantserogeenseid orgaanilisi ühendeid ja nanoosakesi. Need ühendid on inimeste tervisele väga kahjulikud, põhjustades aastas kuni 680 000 inimese enneaegse surma ja kuni neljal miljonil inimesel

allergiaid ja hingamisteede raskusi. Eestis toodetud vesinikuga saame asendada imporditavaid fossiilseid kütuseid. Eestis aktiivsemad vesinikutehnoloogia kasutuselevõtmise plaanijad: Eesti Energia, Enefit Green Elering – ühines hiljuti Euroopa Komisjoni algatatud initsiatiiviga European Clean Hydrogen Alliance Operail – tegeleb vesinikveduri ehitamisega Tartu linn – ühines hiljuti projektiga FCH Regions, samuti soovib liituda European Clean Hydrogen Alliance’i initsiatiiviga Keila linn Tallinna linn Eestis on registreeritud ka esimene vesinikuauto Allikas: Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühing


Võimalik või võimatu? EL-i vesinikustrateegia näeb ette, et järgnevatel aastatel toetatakse vähemalt 6 GW elektrolüüserite paigaldamist. 6 GW elektrolüüsiseadme toitmiseks taastuvenergiaga peaks nt paigaldatud tuulikute võimsus olema ligikaudu kolm-neli korda suurem ehk ligi 20 GW. See tähendaks tuhandete tuulikute paigaldamist ühe elektrolüüsiseadme jaoks. On see reaalne?

ENN LUST, TARTU ÜLIKOOLI KEEMIA INSTITUUDI DIREKTOR, PROFESSOR:

Tänapäeval ehitatakse avamere tuuleparkidesse juba tuulikuid, mille nominaalvõimsus on jõudnud 13,8 MW või isegi 15 MWni. 6 GW elektrolüüser vajab umbes 800 tuulegeneraatorit, millest igaühe võimsus on 15 MW. See ei ole Euroopa kohta suur arv.

Ainuüksi Inglismaa rannikule rajatava tuule­elektri pargi Hornsea One võimsus on 1218 MW (120 km kaugusele rannikust püstitatakse 174 tuulikut, igaüks 7 MW). Hornsea Two on kavandatud veelgi suurem. Kuna Euroopa on tuuleparkide ehitamisel piisavalt aktiivne, siis pole siin mingit probleemi ette näha. Lisaks peaks kogu maailmas aastaks 2023 olema tuulikute koguvõimsus 913 GW. Kindlasti toodetakse edaspidi osa vesinikust ka suurtes päikeseelektrijaamades. Kuidas vesinikku transportida? Loodetakse kasutada praeguseid maagaasitrasse, kuid see pole tehniliselt võimalik – vesiniku molekul on nii väike, et olemasolev maagaasitrassi taristu ei pea seda kinni.

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID Li-Ion akudega

ENN LUST: Avamere tuuleparkides toodetud vesiniku transportimiseks kasutatakse armeeritud plastmassist uuetüübilisi materjale. Sellisest materjalist ühekilomeetrise trassi rajamine maksab ainult 300 000–500 000 eurot. See on umbes viis kuni kümme korda odavam, kui sama võimsusega elektriliinide ehitamine. AIN LAIDOJA, EESTI VESINIKUTEHNOLOOGIATE ÜHINGU TEGEVJUHT:

Vesiniku molekul on tõepoolest väike. Olemasoleva gaasitrassi kohandamine vesiniku jaoks oleks siiski märksa odavam, kui uue võrgu ehitamine. Kas olemasolev gaasitrass vesiniku jaoks sobib, saame varsti teada, kui Tallinna Tehnikaülikoolil valmib Eleringi tellitud selleteemaline uuring.

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe


Uus digilahendus lihtsustab põhivõrguga liitumist KÄTLIN KLEMMER ELERINGI KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

KAIJA VALDMAA

E

ELERINGI TOOTEJUHT, TARKVÕRGUTALITUS

lering on viimastel aastatel eest vedanud mitmeid innovaatilisi riikidevahelisi digilahendusi, mis toetavad Euroopa Liidu roheleppe tegevuskava eesmärkide saavutamist ning seeläbi Euroopa ja Eesti kliimaeesmärkide täitmist. Rohelise ehk süsinikuneutraalse tootmise planeerimine pole olnud kunagi nii lihtne kui praegu, mil Elering on tulnud välja uue rakendusega, mis lihtsustab Euroopa taastuvenergiatootjatel põhivõrguga liitumist. Samuti katsetab Elering energeetikalahendusi, mis vajavad erinevate riikide elektri mõõteandmeid, et suurendada konkurentsi ning tõsta taastuvenergia tootmise ja tarbimise osakaalu. Tänavu kevadel valmis Eleringil uus nutikas tööriist e-Gridmap. Rakendus arvutab kiiresti välja elektrivõrguga liitumise kulu ja see on abiks nii ettevõtluskontaktide vahendajatele (EAS, välis-

16

Hea teada Liitumisvõimsuste uus rakendus e-Gridmap võimaldab: vaadata vabu liitumisvõimsusi alajaamades nii praegu kui ka järgnevatel aastatel arvutada välja põhivõrguga liitumismaksumuse nii praegusele vabale ressursile tuginedes kui ka juhul, kui selleks tuleb teha täiendavaid investeeringuid võrgu tugevdamiseks viia kiiresti ja lihtsalt kokku investeeringud roheliste tootmisvõimsuste parandamisse ning leida selleks majanduslikult soodsaimad asukohad

saatkonnad) kui ka valdade-linnade arengu- ja planeerimisspetsialistidele tulevaste arendusprojektide planeerimisel. Uus rakendus annab nii taastuvenergia tootjatele kui ka energiamahukatele tööstus- või muudele arendusprojektidele vaid paari sekundiga elektri põhivõrguga liitumise info ja maksumuse kõikjal Eestis. Varem igale liitumispäringule rätsepatööna käsitsi tehtud ana-

lüüs on nüüd täielikult automatiseeritud. Lihtsas kaardirakenduses aadressil vla.elering.ee saab igaüks igal ajal analüüsida võimalikke asukohti ja stsenaariume, mis teeb mugavaks ka erinevate alternatiivide, piirkondade ja ajaperioodide võrdlemise. Samamoodi on uus tööriist abiks valdadele ja linnadele ettevõtluse arendamise seisukohast, kuna annab võimaluse näiteks üldplaneeringutes perspektiivikate alade juures kuvada võimalikele huvilistele ka ühe olulisima taristu – elektrivõrgu – ligipääsetavust ja vajaminevat investeeringut. EAS ja Eesti välisesinduste majandusdiplomaadid saavad tööriista abil mõne hiireklikiga anda potentsiaalsele investorile või arendajale ülevaatliku kalkulatsiooni, milliste liitumiskuludega arvestada investeerimisotsuse langetamisel. Kogu Eesti on kaardistatud ja liituda saab igal pool. Rakendus aitab leida liitumispunkti nii praegu kui ka tulevikus. See tähendab, et kuvatakse järgneva viie aasta jooksul Eleringi planeeritavaid võrgutugevduse projekte.


Üleeuroopalised energiaandmete katseprojektid Koostöös Euroopa võrguoperaatoritega korraldas Elering kevadel rahvusvahelise konkursi eesmärgiga leida toimivaid ja ideefaasis energeetikalahendusi, mis vajavad erinevate riikide elektri mõõteandmeid, et avardada konkurentsi, aktiveerida tarbijat energiaturul, suurendada taastuvenergia tootmise ja tarbimise osakaalu ning edendada jätkusuutlikke energiateenuseid kodudele ja ettevõtetele. Uudsed energiateenused Konkursi võitjad pääsesid samas koostöös korraldatud European Energy Data Access 2020 programmi, mille mõte on koondada energiaandmetest huvitatud energiateenused ja selgitada välja, millistele andmetele neil on vaja ligi pääseda, mis praegu on eri riikide, ettevõtete ja infosüsteemide vahel killustatud.

Kümme võitjat kuuest riigist (Belgia, Leedu, Hispaania, Norra, Portugal, Eesti) said võimaluse demonstreerida 2020. aasta jooksul oma uudset energiateenust Euroopa tasemel, teha koostööd Euroopa põhi- ja jaotusvõrkudega ning katsetada oma teenust või toodet, liidestudes Eleringi Estfeedi andmevahetusplatvormi katsekeskkonnaga ja pärides elektri mõõteandmeid eri riikide test­ andmebaasidest. Viimane sai võimalikuks tänu Euroopa võrguoperaatoritele, kes jagasid Läti, Leedu, Taani ja Hispaania testandmeid. Augustis sai esimene katse­ projekti partner re.alto energy liidestuse valmis ja tegi esimese eduka mõõteandmete päringu. Järjekorras on Elertis ja FlexiDAO. Septembris alustasime esimeste teenuste ja kasutusjuhtude demodega veebiseminaridel, oktoobris

peaks enamik liidestusi valmima. Detsembris toimuval konverentsil tutvustame kõiki katseprojekte. Mõõteandmed ühel platvormil Elering on alates 2013. aastast arendanud andmevahetusplatvormi Estfeed, mis pakub privaatsete energiaandmete vahetust andmete tarbijate (energiateenused) ja andmete pakkujate (nt elektri- ja gaasiandmelaod) vahel andmete omaniku nõusolekul. Mullu alustati Euroopa võrguoperaatoritega koostööd, et 2025. aastaks välja arendada Euroopale sobiv platvorm, mis võimaldaks tarbijatel nõusolekupõhiselt jagada oma mõõteandmeid eri riikide teenusepakkujatega ja teenusepakkujatel saada eri riikides asuvaid elektri mõõteandmeid ühelt platvormilt. Energiaandmete programm on üleeuroopalise platvormi test.

Küberturvalisuse hindamine, testimine ja auditeerimine Küberturbealane nõustamine, sh infoturbe juhtimissüsteemide ja infoturbealaste standardite juurutamine (ISO 27000, ISKE, NIST) Turbealased koolitused juhtidele, spetsialistidele ja töötajatele Küberturbemeeskond teenusena (CISO as a service) – küberturbealased oskused ja teadmised ilma oma meeskonda palkamata

focusit@focusit.ee www.focusit.ee


Virtuaalne elektrijaam

Tuvastame potentsiaali   Analüüsime seadmete paindlikkuse potentsiaali

1

muudab elektriseadmete paindlikkuse rahaks ALEX KASKA EESTI ENERGIA ÄRILIINI ARENDUSJUHT

P

ole vahet, kas tegemist on suurtööstusega või kommertshoonet haldava ettevõttega, märkimisväärse osa kuludest moodustab elektrienergia. Enamik suurtest elektrit tarbivatest ja tootvatest seadmetest on aga paindlikud ja see võimaldab need varad panna raha teenima, vähendada energiakulusid ja väärtustada paindlikkust kiiresti muutuvatel turgudel. Pariisi kliimalepe ja Euroopa ühine energia- ja kliimapoliitika annavad riikidele ja ettevõtetele selge suuna: meil tuleb liikuda süsinikuneutraalse majanduse poole. Selle eesmärgi saavutamisel mängivad olulist rolli üleminek taastuv­energiale ja majanduse elektrifitseerimine. Viimast kinnitab ka energiasektori katusorganisatsiooni Eurelectricu uuring, mille järgi vähendab just elektrifitseerimi18

15

protsendini võib ulatuda aastane sääst energiakulult, kui suured tööstusseadmed virtuaalse elektrijaamaga liita. ne Euroopa Liidu CO2 emissioone 80–95%. Tarbija roll energiasüsteemis kasvab Maailma energiasektor on seega suurte muutuste keskmes. Tootmine muutub puhtamaks ning suur hulk väiksemaid ja hajatootmisüksuseid asendab seniseid suuri elektrijaamasid.

Transformatsiooni toetab tehnoloogiate kiire areng ja odavnemine. Energiatööstuse jaoks tähendab see silmitsi seismist kahe olulise tulevikuprobleemiga. Vajades aina rohkem energiat, võivad tekkida tipukoormuste järsud tõusud ja kogu tarbimisprofiil võib muutuda ettearvamatumaks. Järjest lisanduvad rohelised tootmisvõimsused on aga raskemini prognoositavad ja sõltuvad ilmastikutingimustest. Tuult ja päikest ei saa õhtul kell kuus võimsamalt „tööle panna“, mis muudab elektrivõrkude balansseerimise (tarbimise ja tootmise tasakaal igal hetkel) oluliselt keerulisemaks. Mõlemal puhul saavad olulise panuse anda ettevõtted, kes omavad suuri elektrit tarbivaid või tootvaid seadmeid. Need ettevõtted saavad seeläbi luua enda jaoks täiendava tuluvoo. See on võimalik tänu elektriseadmete paindlikkusele ehk võimele tõsta või kahandada tarbimise või tootmise koor-


Arvutame võimaliku tulu      Arvutame potentsiaalse teenitava tulu paindlikkusteenuste kasutamisest

Seame mugavuspiirid     Lepime kokku mugavuspiirid, et tagada sinu protsesside sujuv toimimine igal hetkel

2

must. Teisisõnu olla paindlik selles, kuidas ja millal energiat tarbitakse või toodetakse. Ettevõtted saavad siin enda jaoks väärtust luua juba praegustel energiaturgudel, kuid veelgi olulisemaks kujuneb see tulevikus, kuna energiasüsteemi kasutamata paindlikkuse potentsiaal väljakutsetega toimetulemiseks on märkimisväärne. Virtuaalne elektrijaam loob väärtust nähtamatult Nii ettevõtete kui ka eraisikute käsutuses olevate tarbimisseadmete hulk, mille koormust on võimalik juhtida ning seeläbi elektrisüsteemi paindlikkust tõsta, kasvab pidevalt. Veelgi enam: nagu näitavad uuringud, kasvab ka valmisolek neid n-ö tulusalt ja nähtamatult energiapartnerile juhtima usaldada. Eesti Energia strateegiline suund on arendada paindlikkust kasutavaid teenuseid, mis võimaldavad luua kliendile väärtust ja

3

Teenid tulu     Sõlmime lepingu, et saaksid alustada tulu teenimist ühegi täiendava pingutuseta

Pakume lahenduse     Tehnilise lahenduse disain

4

samal ajal muuta tema tegevust keskkonnasäästlikumaks. Virtuaalne elektrijaam osaleb aktiivselt energiaturul, otsides parimaid võimalusi väärtuse loomiseks, võttes seadme üleliigse energia ja makstes selle omanikule teenuse eest. Teenus toimib kliendi jaoks niiöelda nähtamatult, st sellega liitumisel seab omanik tingimused ja piirangud, kuidas ning mis hetkel annab ta oma seadmete paindlikkuse potentsiaali virtuaalsele elektrijaamale kasutamiseks. Kõik operatsioonid kulgevad taustal automaatselt ja kliendil jääb üle ainult jälgida, kui palju on tema seadmeid kasutatud võrgutasakaalu tagamiseks, kui palju on ta teeninud selle pealt tulu ning kui palju on ta aidanud päästa meie keskkonda. Praegu oleme valmis paindlikkusteenuseid virtuaalse elektrijaama abil pakkuma suurematele elektritarbijatele ja -tootjatele, kuid oleme välja töötamas lahen-

5

Kuidas virtuaalse elektrijaama teenust ühegi investeeringuta kasutama hakata. Allikas: Eesti Energia

dusi ka äri- ja kommertshoonete ning eratarbijate jaoks. Virtuaalne elektrijaam võimaldab panna suured tööstusseadmed lisaks oma põhiülesandele nutikalt, nähtamatult ja täiendava investeeringuta raha teenima, vähendades energiakulusid sõltuvalt tegevusvaldkonnast ning seadmest aastas kuni 15%. Arvestades, et kulud elektrienergiale moodustavad sageli tootmise kogukuludest märkimisväärse osa, võib paindlikkusteenust vaadata kui täiendavat tuluallikat. Kogu andmevahetus seadme ja virtuaalse elektrijaama vahel on 100% turvaline. Kes paindlikkusteenusest kasu saavad? Paindlikkusteenus sobib neile tööstusharudele, kus on suure energiatarbimisega seadmeid. Valdkondadest näiteks tselluloosi- ja paberitööstus, tsemenditööstus, külmhooned, logistikakeskused, puidutööstus, vee-ettevõtted, ­metallurgia, keemia- ja plastitöös-

19


tus, koostootmisjaamad. Neis kõigis on seadmed, mille tuluteenimise potentsiaal on praegu veel kasutamata. Näiteks külmutus- ja kütteseadmed, tööstuslikud boilerid, ahjud ning purustid, millega seotud protsessides on inertsus, mis võimaldab nende seadmete koormust nihutada ühelt ajahetkelt teisele. Lisaks elektrit tarbivatele seadmetele on kasulik virtuaalse elektrijaamaga liita ka tootmis- ja salvestusseadmeid, mille tööd saab vastavalt vajadusele kiiresti ümber planeerida. Sinna hulka kuuluvad UPS-id, erinevad suured akud, koostootmisjaamad ja generaatorid. Oluline on, et elektrit tarbiva või tootva seadme koormuse muutmine ei mõjutaks ettevõtte põhiprotsesse. Kasu saavad nii kaevandused kui ka külmlaod Eestis on virtuaalse elektrijaamaga ühendatud teiste seas Estonia kaevanduse võimsad pumbad, mis aitavad hoida enam kui Tallinna-suurust ala veevabana. Iga pumbatud kuupmeeter tähendab elektrikulu, mida on virtuaalse elektrijaama abil võimalik aastas 5–10% võrra vähendada. Toiduainete külmlaod on kiiresti avastamas enda paindlikkuse potentsiaali. Külmutamiseks vajalikud kompressorid on võimalik lühikeseks ajaks välja lülitada nii, et temperatuur püsib lubatud piirides ja laos olevate toiduainete säilivus ei saa kuidagi mõjutatud. Sellise metoodikaga on võimalik virtuaalse elektrijaama abil nende seadmete elektrikulusid vähendada kuni 10%. Virtuaalse elektrijaama klientide seas on lisaks eespool nimetatutele nii õliterminal kui ka puidupurustuskompleks, kes tänu virtuaalsele elektrijaamale saavad reaalset rahalist võitu.

20

tüüpi paindlikkust Tarbimise paindlikkus on seadme koormuse muutmine ajutiselt ehk tarbimise nihutamine ühelt ajahetkelt teisele kas tööstuslikes protsessides või kodumajapidamistes. Tootmise paindlikkus on koormuse alandamine või tõstmine ehk planeeritud tootmisplaani muutmine tarnetunni lähedasel ajahetkel. Salvestamise paindlikkus tähendab salvestusseadmete, nagu akude, pumphüdroelektrijaamade jm, võimekust pakkuda paindlikkust (tarbimine või tootmine) vastavalt vajadusele. See tähendab, et ajal, kui elektritootmine ületab tarbimist, salvestatakse osa toodetud elektrist, et seda kasutada hiljem, mil tootmine on tarbimise vajadusest väiksem. Paindlike seadmete targaks ja

Hea teada Viis fakti virtuaalse elektrijaama kohta Rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogial põhinev virtuaalne elektrijaam on turvaline. Eesti Energia tagab, et klient ei pea täiendavalt investeerima, juhtima ega seadistama. Teenus toimib kliendi jaoks nähtamatult ja ei sega ettevõtte põhiprotsesse. Kasu saavad ettevõtted, kus on suure energiatarbimisega seadmeid. Praegu pakub Eesti Energia virtuaalse elektrijaama abil paindlikkusteenuseid suurematele elektritarbijatele ja -tootjatele. Peagi töötatakse välja lahendus ka äri- ja kommertshoonete ning eratarbijate jaoks.

automaatseks juhtimiseks ning energiaturul väärtustamiseks on Eesti Energia üles ehitanud rahvusvaheliselt tunnustatud tehnoloogial põhineva virtuaalse elektrijaama (VPP). Virtuaalne elektrijaam ühendab klientide varad tasakaaluturgudega, kust võrguettevõtted paindlikkusteenuseid hangivad. Kuigi Baltimaades on nende teenuste hankimine avatud turult suhteliselt uus nähtus ja turud ainult osaliselt olemas, suureneb lähiaastatel nõudlus paindlikkusteenuste järele märgatavalt. Iseäranis seoses Eesti, Läti ja Leedu väljaastumisega BRELL-liidust ning elektrivõrgu sünkroniseerimisega MandriEuroopa sagedusalaga. Võrdluseks – Soomes on paindlikkusteenuse turud kolmandatele osapooltele täielikult avatud.

Eestis on virtuaalse elektrijaamaga ühendatud näiteks Estonia kaevanduse võimsad pumbad, mis aitavad hoida enam kui Tallinnasuurust ala veevabana.


ANNA ROBOTILE TÖÖD!

Suurenda tootlikkust Omroni koostöö- ja mobiilsete robotite abil! Nõu ja lahendusi tööstuse automatiseerimiseks küsi Viru Elektrikaubandusest.

Mobiilsed robotid

Koostöörobotid

OMRON LD-seeria mobiilsed robotid on täisautonoomsed intelligentsed sõidukid, kandevõimega kuni 1500 kg ja liikumiskiirusega kuni 1.8 m/s. Mobiilsed robotid suurendavad läbilaskevõimet, parandavad materjali jälgitavust ja väldivad vigu.

Omron TM-seeria koostöörobotid on parim lahendus tööstusrakenduste jaoks, kus robot töötab koos inimesega. Tõstevõime kuni 14 kg ja siirdeulatus kuni 1300 mm, lisaks 1.2/5 MP kaamera, mis võimaldab tuvastada objekte ja lugeda triipkoode.

Mobiilne manipulaator (MO-MA) Mobiilsele robotile LD-90/LD-250 on võimalik paigaldada Omroni koostöörobot TM 24VDC. MO-MA saab töötada ja liikuda koos inimesega.

KÜSI NÕU VÕI PAKKUMIST! ALEKSANDR BÕSTROV tööstuselektroonika ja ajamid tooterühma juht

Aleksandr.Bostrov@ve.ee +372 5912 5311

AS VIRU ELEKTRIKAUBANDUS ve.ee / info@ve.ee • Tallinn / Tartu / Narva / Rakvere


Mis uuendusi toob energiaturule uus Euroopa Liidu regulatsioon? Mullu vastu võetud direktiivi ja määrusega luuakse energiaturul uusi võimalusi ettevõtluseks ja kehtib nõue igasuguseid reserve turupõhiselt hankida. Samuti soodustatakse elektrisõidukite laadimisvõrkude arengut. MARILIN TILKSON KONKURENTSIAMETI REGULATSIOONITEENISTUSE JUHATAJA, PEADIREKTORI ASETÄITJA

KARIN MARIA LEHTMETS KONKURENTSIAMETI ENERGIATURGUDE OSAKONNA JUHATAJA

22

Teiselt poolt näeb uus regulatsioon ette tarbija teadlikkuse suurenemist ja suuremaid võimalusi ka tavatarbijale elektriturul kaasa lüüa ja isegi teenida, seda nii paindlikkuse pakkumise kaudu kui ka energiakogukondades osalemisega. 5. juunil 2019 võeti vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 ja mää-

rus (EL) 2019/943, mis käsitlevad Euroopa ühtse elektrienergia siseturu reeglistikku. Direktiivi eesmärk on Euroopa Liidu liikmesriikide ühendatud elektriturgude eeliste kasutamisega tagada tarbijatele taskukohased ja läbipaistvad elektrienergia hinnad ning sujuv üleminek säästvale, vähese CO2-heitega energiasüsteemile. Määruse eesmärk on


Euroopa ühtse elektrituru direktiivi eesmärk on ühendatud elektriturgude abil tagada euroliidu tarbijatele taskukohane ja läbipaistev elektri hind. Foto: Shutterstock

luua alus EL-i energiaeesmärkide ning eelkõige 2030. aasta kliima- ja energiaeesmärkide saavutamiseks. Selleks antakse turule signaale nii tõhususe, taastuvate energiaallikate osakaalu, elektrisüsteemi paindlikkuse kui ka jätkusuutlikkuse suurendamiseks, CO2-heite vähendamiseks ja innovatsiooni soodustamiseks. Samas tagatakse süsteemi piisav varustuskindlus. Direktiivi põhimõtted tuleb igal liikmesriigil siseriiklikku seadusandlusesse üle tuua hiljemalt 31. detsembril 2020, samas on määrus otsekohalduv ja sellest tulenevad nõuded hakkasid kehtima juba 2019. aasta suvel. Energiaturul hoitakse silma peal Vastavalt regulatsioonile on regulaatorile tehtud ülesandeks hoida kogu energiaturul nii-öelda silm peal ja suunata turu arengut – seda nii üleeuroopalisest, regionaalsest kui ka riiklikust vaatenurgast lähtuvalt. Eestis on energiaturu regulaatoriks määratud Konkurentsiamet. Konkurentsiameti roll on edendada konkurentsivõimelist, paindlikku, turvalist ja keskkonnasäästlikku elektriturgu ning aidata kõi-

31.12.20 tuleb igal liikmesriigil direktiivi põhimõtted siseriiklikku seadusandlusesse üle tuua.

ge kulutõhusamal viisil arendada tarbijatele mõeldud turvalisi, töökindlaid ja mittediskrimineerivaid elektrivõrke, samuti teha elektrituru järelevalvet. Keskset rolli kogu energiasüsteemis mängib põhivõrguettevõtja, kelleks Eestis on Elering. Eleringi peamine ülesanne on tagada elektrisüsteemi töökindel juhtimine ja tarbijatele ülekandevõrgu kaudu võrguteenuse osutamine. Põhivõrguettevõtja puhul on tegemist monopoolses seisus ettevõtjaga, kel ei ole konkurente. Konkurentsiameti roll võrgu­ ettevõtjate (sh põhivõrguette­võtja) reguleerimisel algab sellest, et amet kiidab heaks võrgutasud, mis peavad olema läbipaistvad, võtma arvesse võrgu turvalisuse vajadust ning kajastama põhjendatud kulusid. Kulud peavad vasta-

ma efektiivsusele ja võrguettevõtja ei tohi tarbijate arvelt liigselt tulu saada. Lisaks on ameti kohustus üle vaadata ja heaks kiita erinevad elektriturgu reguleerivad tüüptingimused ja metoodikad, mis rakenduvad turuosalistele. Sellega kindlustatakse, et tüüptingimused tagaksid võrdse kohtlemise ja ei oleks turuosaliste suhtes diskrimineerivad. Ei elektrisalvestusseadmetele Direktiivist lähtuvalt tuleb põhi­ võrguettevõtjal leida süsteemile vajalikud tugiteenused ja reservid, eelistatult turupõhiseid lahendusi kasutades. Sealjuures vaatab Konkurentsiamet üle ja kinnitab teenuste tehnilised tingimused ja spetsifikatsioonid, et tagada turuosaliste võrdne ja tehnoloogianeutraalne kohtlemine ning majanduslikult kõige efektiivsema lähenemise leidmine. Lisaks peavad nii põhi- kui ka jaotusvõrguettevõtjad uue direktiiviga seoses tagama, et nende omandis ei oleks elektrisalvestusseadmeid (v.a integreeritud võrguelemendid), ja kui on, siis need läbipaistva enampakkumise korras maha müüma. Salvestusseadmete

23


omamise keeld tuleneb sellest, et salvestusseadmed saavad pakkuda elektrisüsteemile ja võrgule reserve, aga kuna reservide ostmine peab käima turupõhiselt, ei saa reservi kasutaja, kelleks on põhi- või jaotusvõrguettevõtja, vastavat seadet ise omada. Enampakkumise tingimuste ülevaataja ja kinnitaja on Konkurentsiamet, kes peab tagama, et hanketingimused oleksid läbipaistvad ja nendega turuosalisi ei diskrimineeritaks. Sarnaselt elektrisalvestusseadmete omamise keelule toob direktiiv suurematele jaotusvõrguettevõtjatele kaasa ka keelu omada elektrisõidukite laadimispunkte ja taristut. Põhjuseks üheltpoolt soov, et laadimistaristu arendamine oleks turupõhine ja ei seaks elektrivõrguga liitumisel takistusi eraettevõtetele. Teisalt ka seetõttu, et laadimisvõrgustikku saab kä-

sitleda salvestusseadmete võrgustikuna, mis tarkade laadijate kasutamisel peidab suurt võimekust elektrisüsteemile vajalikke reserve pakkuda. Loodetavasti näevad laadimisvõrgustiku haldajad tulevikus piisavat ärivõimalust ka oma ressursi pakkumises nii võrguettevõtjatele kui ka põhivõrguettevõtjale reservvõimsusena. Paindlikkus on võtmesõna Elektrituru arengu seisukohast luuakse uue direktiiviga nõue elektrisüsteemi paindlikkuse kaasamiseks elektriturgudele. Paindlikkusena nähakse nii elektri tarbimise kui ka hajatootmise juhtimist ja selle võimekuse pakkumist elektriturule enne elektrituru hinna arvutust. See tähendab, et paindlikkuse pakkumised ja tarbijate võimekus vajadusel vä-

hem tarbida saab mõjutada elektrituru hinda. Paindlikkuse viimine turgudele loob nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele suuremad võimalused ­oma elektritarbimisega hoopis raha teenida. See annab võimaluse uuteks ärimudeliteks paindlikkuse turgudele vahendamise ja selle juhtimise näol. Paindlikkuse paremaks kaasamiseks tuuakse direktiiviga sisse uus turuosaline – iseseisev agregaator. See on klientide paindlikkuse koondaja ja seda turgudele vahendav osapool, kes võib tegutseda elektrimüüjate ja bilansihaldurite portfellide üleselt ehk ta on neist sõltumatu. Samas on agregeerimine kindlasti tegevus, milles uut ärimudelit ja võimalusi oma kliendiportfelli siseselt tegutsemiseks saaksid ja võiksid näha ka elektrituru traditsioonilisemad turuosali-

transportkastide lahendused ERITELLIMUSEL FLIGHT CASE KOVRID JA VAHTSISUD PLASTIKUST VEEKINDLAD KOHVRID ALUMII N IUMIST

T R AN SPO RDI KAS T ID

KOMPROMISSITU KVALITEET JA ÜLETAMATU VASTUPIDAVUS

AGES PARTNER OÜ

www.agescase.ee

+372 555 84 333

info@agescase.ee


Paindlikkuse viimine turgudele loob suuremad võimalused nii kodutarbijatele kui ka ettevõtjatele oma elektritarbimisega hoopis raha teenida. sed, nagu elektrimüüjad ja bilansihaldurid. Ühelt poolt annab turgudele paindlikkuse toomine tarbijatele rohkem võimalusi soovi korral turul osaleda, oma tarbimise paindlikkuse pealt teenida ja seeläbi elektriarveid vähendada. Teisalt peaks see suurendama reservide võimekust elektrisüsteemis ja aitama seeläbi kaasa töökindlama süsteemi saavutamise-

le. Lisaks peaks see alla tooma ka elektrituru hindu, kuna suurendab turul pakkumist. Kõige selle positiivse miinuspool on aga keerukamad turureeglid. Need peavad saavutama võimalikult hea tasakaalu uute turuosaliste, agregaatorite ja seniste turuosaliste ehk elektrimüüjate ja bilansihaldurite vahel, tagamaks, et uute turuosaliste sisenemine turule oleks võimalik, kuid ei kahjustaks liigselt olemasolevate turuosaliste ärimudeleid ja ei sunniks neid turult lahkuma. Lisaks nõuab paindlikkuse kaasamine turgudele ka tarbija teadlikkuse suurenemist ning tihedamat andmevahetust ja suhtlust jaotusvõrguettevõtjate ja põhivõrguettevõtja vahel. Sünnivad energiakogukonnad Teise uue teemana tutvustab direktiiv energiakogukondade loo-

mise võimalust. See lähenemine soodustab hajatootmist ja võimaldab luua kogukondi, kes koos saavad võtta erinevate turuosaliste rolli, näiteks tootja, tarbija või juba varem mainitud agregaatori rolli. Energiakogukond ei ole aga mitte traditsiooniline elektriettevõte, kelle prioriteet on suure kasumi teenimine, vaid pigem ühes kogukonnas tegutsevate võrguklientide (nii tootjate kui ka tarbijate) ühendamiseks ette nähtud võimalus, mis tagab selle piirkonna võrgukasutajatele mingi eelise, näiteks võrgutasude vähenemise tulenevalt oma piirkonnas toodetud elektrienergia kogusest. See aitab vähendada sinna piirkonda vajamineva elektrienergia edastust ja seeläbi vähendab võrgukadusid, või annab muud keskkonnaalast, majanduslikku või sotsiaalset kogukondlikku kasu oma liikmetele.


3 küsimust energiapoliitika tulevikust HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

K

üsimustele vastas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi energeetika asekantsler Timo Tatar. Millised on Euroopa Liidu ja Eesti energiapoliitika väljakutsed ja võimalikud arengusuunad lähema kümne aasta jooksul? Järgmist kümnendit hakkavad kõige rohkem mõjutama Euroopa energiapoliitikas seatud kliimaeesmärgid ja nende saavutamine. Liigume edasi elektri- ja soojatootmise süsinikuheite vähendamisega. Kindlasti ootavad suuremad muutused ees ka transporti. Märksõnad on suurem elektrifitseerimine ja sektorite omavaheline parem integratsioon. Jätkuvalt on fookuses Balti elektrisüsteemide integreerimine Lääne-Euroopa võrguga aastaks 2025. Teeme neid samme, pidades silmas vajadust tagada igal hetkel tarbijate varustuskindlus ja majanduse konkurentsivõime. Uue Euroopa Komisjoni eestvedamisel on käivitumas arutelud, kas EL-i 2030. aastaks seatud vahe-eesmärgid liikumisel kliimaneutraalse majandusmudeli suunas aastaks 2050 on piisavad või on vaja neid suurendada. Eesti puhul saame öelda, et oleme oma eesmärkide seadmisel olnud realistid, võttes arvesse nii Eesti eripärasid kui ka reaalselt saavutatavaid tulemusi. Taastuvenergiale üleminekul paneme võrdset kaalu nii kohalikele taastuvatele biokütustele kui ka headele tuuleoludele. Arendame ka sektoritevahelist integratsiooni viisil, kus ühe sektori väljakutsed on võimaluseks teise sektori probleemide lahendamisel – näi-

26

Energeetika vaatest on selge, et tuleviku elektrisüsteem on järjest detsentraliseeritum ja Ida-Virumaa roll energeetika keskusena mõnevõrra väheneb. Timo Tatar

teks kasutame põllumajandussektori heitmeid transpordisektoris. Millised on nende väljakutsete ja arengusuundade kolm suuremat ohtu ja võimalust Eestile? Järgneva kümnendi jooksul toimuvad Eesti energiamajanduses suured muudatused nii tootmises kui ka tarbimises. Eestis on vaja otsustada, millised on kõige kuluefektiivsemad valikud. Nii kodanikele, et tagada soodne elektri hind, ja samaaegselt luues pikaajaliselt ettenähtav stabiilne ja ennekõike turupõhine investeerimiskeskkond taastuvenergia arendamiseks. Nende kokkulepete saavutamiseks ei ole palju aega, vaja on teha olulisi valikuid, kuna rahastus ja tegevused peavad algama juba praegu. Kiirustamine tundub aga kaasatavatele mõistmatuna ja soodustab vastandumist. Kahjuks sellistel hetkedel valikute ja otsuste mittetegemine mõjutab meie riigi heaolu mit-

te aastateks, vaid aastakümneteks. Rahvusvaheliselt on Eesti jaoks suur võimalus võtta mereenergiavõrgu kontseptsiooni arendamises teiste Läänemere riikide kaasaja roll, sh BEMIP-i (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis. Ka rohetehnoloogiate arendamine, sh tarkade võrkude loomine on Eesti võimalus end positsioneerida energeetikavaldkonnas. EL-il on liikmesriikide majanduste toetamiseks taaskäivitamise fond ja kliimaeesmärkide saavutamiseks õiglase ülemineku fond. Mida nende fondide rahaga on plaanis Eestis teha? Õiglane üleminek fossiilsete kütuste töötlemisega ajalooliselt tegelenud piirkondades on kindlasti laiem kui üksnes energeetika. Sektori ettevõtted peavad otsima võimalusi tegevuste ümberprofileerimiseks. Riigina peame looma nende fondide abil kindluse, et ettevõtete uued tulevikukindlad lahendused ja investeeringud jääksid ja tuleksid just Ida-Virumaale. Tuleviku elektrisüsteem on järjest detsentraliseeritum ja Ida-Virumaa roll energeetika keskusena mõnevõrra väheneb. Uuemad olemasolevad elektrijaamad jäävad varustuskindlusesse panustama ilmselt veel kauaks, kasutades selleks teisi kütuseid põlevkivi kõrval ja tulevikus ka selle asemel. Energeetikas tähendavad muutused pikka teed, mistõttu alustada tuleb varakult. Seega kui me ei otsusta lähiaastatel, sh ei alusta tegevuste ja investeeringutega, oleme viie aasta pärast lootusetult hiljaks jäänud, kuna võimalusi enam ei ole. Seega on ülioluline, et õiglane üleminek looks piirkonna ettevõtetele ja inimestele uusi võimalusi töökohtadeks ja investeeringuteks.


Juhtivadettevõtted ettevõttedkogu kogu Juhtivad Juhtivad ettevõtted kogu PõhjaEuroopas Euroopaseelistavad eelistavad parimat parimat Põhja Põhja Euroopas eelistavad parimat heahingavusega, hingavusega,mugavad, mugavad, kestvad kestvad ja hea hea hingavusega, mugavad, kestvad ja kvaliteetsedSieviAir SieviAirtooted tooted kvaliteetsed kvaliteetsed SieviAir tooted

Professionaalsed Professionaalsededasimüüjad: edasimüüjad: Professionaalsed edasimüüjad: WWW.SIEVI.COM/EE WWW.SIEVI.COM/EE WWW.SIEVI.COM/EE TURVATEK

TURVALISELT TÖÖL


HANDO SUTTER:

elektritööstuses käib paralleelselt 3 revolutsiooni

28


Seoses Euroopa Liidu rohepöörde ja tehnoloogia kiire arenguga on elektritööstuses murrangulised ajad. „Ühelt poolt pead olema hiromant, et ette teada, mis sind ees ootab, aga teisalt on meeletult huvitav selles protsessis olla ja seda juhtida,“ kinnitab Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter.

Hando Sutter nendib, et viimase kolme aastaga Eestis toimunud muutus on olnud uskumatu: järgmise aasta suvel, kui on parajalt tuult ja päikest, katame tuule- ja päikeseenergia abil Eesti tarbimisvajaduse. Foto: Priit Luts

HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

Möödunud aasta lõpus tutvustas Euroopa Komisjon Euroopa rohelist kokkulepet. Mil moel mõjutab rohelepe Eesti elektritööstust? Asjaolu, et Euroopas on saavutatud tipptasemel kokkulepe muutuda aastaks 2050 CO2-neutraalseks, on iseenesest hea, sest Euroopas on suurtes asjades kokku leppida väga raske. Kuidas aga eesmärki saavutada? Kindlasti oleks see võimalik ka tänaste tehnoloogiate ja teadmistega – kuid see oleks väga kallis, ja ma pole kindel, et Euroopa Liidu kodanikud on valmis selle kinni maksma. Peame arvestama, et Euroopa on väike osa maailmast. Kui ainult meie võtame väärtuspõhiselt uue suuna, siis jääme rahaja majandusmaailmas teistele alla. Kliimaprobleem on kogu maailma probleem ja Euroopa Liit ei saa seda üksinda lahendada – kui viime tööstuse, sh energiatööstuse Euroopast välja, siis pole see lahendus, sest Euroopa CO2 emissioon moodustab umbes 8% kogu maailma emissioonist. Mis meie elektritööstust ees ootab, arvestades, et me ei saa mõjutada seda, mis toimub nt Venemaal või Hiinas? Elektritööstuses on käimas kolm revolutsiooni: esiteks ootus, et elektritööstus peab vedama rohepööret, sest suur osa emissioone on seni tulnud elektritööstusest. Teiseks läheb elektritööstuse tegevus järjest rohkem turupõhiseks, kuid turud on järjest volatiilsemad ja raskemini etteaimatavad. Kolmandaks käib meeletu tehnoloogiline revolutsioon. Seejuures toimuvad kõik need kolm revolutsiooni paralleelselt. See tähendab, et ühelt poolt pead olema hiromant, et ette teada, mis sind ees

ootab, aga teisalt on meeletult huvitav selles protsessis olla ja seda juhtida. Mil moel saame CO2 emissioone vähendada? Praegu tuleb üle 80% maailma energiast fossiilsetest allikatest. Globaalne energiatarbimine on kasvanud umbes 2% aastas ja sellest kasvust umbes poole katab taastuvenergia. Kui tahame, et fossiilsete energiaallikate osakaal hakkaks vähenema, siis peaksime kaks korda rohkem investeerima taastuvatesse energiaallikatesse. CO2 vähendamine peab olema kombinatsioon erinevatest meetmetest. Esiteks peame vähem tarbima – ilma selleta pole võimalik CO2 vähendada. Teiseks peavad kõik tarbijad muutuma osaks elektriturust. Tarbijad tuleb tuleviku energiasüsteemi praegusest tunduvalt rohkem kaasata – meid aitab selles tehnoloogia, targad lahendused, mis lubavad kodumasinad ja muud seadmed elektrit tarbima panna selleks ajaks, kui me magame. Praegu käib elektritarbimine nii, et hommikul ärkab kogu Euroopa ühel ajal, tarbimine algab, käib tipus ära ja öösel on tarbimine peaaegu kaks korda väiksem. Aga elektri tootmine sõltub järjest enam ilmast – õnneks paistab päike siis, kui inimesed on ärkvel, kuid päikeseelektrit toodetakse Euroopas siiski suhteliselt vähe, prevaleerib tuuleenergia. Tuul aga puhub siis, kui tahab, seega peame elektrit salvestama selleks ajaks, kui seda rohkem tarbitakse. Samuti peab elektritarbimine liikuma ajale, mil seda toodetakse. Kui on palju tootmist, on ka palju pakkumist ja hinnad on odavamad – tarbijale annab see signaali, et nüüd on hea aeg tarbida. Teine oluline energiakulu komponent on energiaülekanne ja sellega seonduvad võrgutasud.

29


Taastuvenergia tootmine peab suurenema, aga samas pole tuule- ja päikeseenergia juhitavad. Kuidas me varustuskindluse saame tagada? Ainuüksi Eestis viimase kolme aastaga toimunud muutus on olnud uskumatu: meil on selle aasta lõpuks üle 6000 päikeseelektrijaama ja üle 300 MW installeeritud päikeseenergiavõimsust. Kui lisame sellele natuke alla 300 MW tuuleenergia võimsust, siis järgmise aasta juunis, kui on parajalt tuult ja päikest, katame me tuuleja päikeseenergia abil Eesti tarbimisvajaduse. Kolm aastat tagasi tundus see uskumatu. Elektrisüsteemile tähendab suurenev taastuvenergia tootmine seda, et ilmast sõltuvat tootmist tuleb juurde ja tarbimisest sõltuvat ehk juhitavat tootmist jääb vähemaks. Üks variant on üleval hoida juhitavaid elektritootmise võimsusi, mis suudavad igal ajahetkel ära katta suure tarbimisvajaduse, näiteks külmal ja tuulevaiksel jaanuariööl. Siin ongi omamoodi kurioosum, et põlevkivist või gaasist ei taheta küll elektrit toota, kuid varustuskindluse jaoks on seda siiski vaja. Teiseks peame järjest rohkem hakkama energiat salvestama. Euroopas saame salvestina kasutada Norra fjorde, kus on palju potentsiaalset hüdroenergiat. Praegu on seal varutud 100 TWh hüdroenergiat – võrdluseks: Eesti aastane tarbimine on 8 TWh. Kuid ilmselgelt loodavad Norra peale paljud Euroopa riigid, aga kõigile sealsetest varudest ei jätku ja hoolimata sellest, et ülekandevõimsused järjest arenevad, pole seda praegu siiski piisavalt. Ka Eestis tegeleme järjest enam salvestamisvõimaluste loomisega – Eesti Energia arendab pumphüdrojaama Estonia kaevanduse baasil, samuti räägime järjest rohkem vesinikust, millel on nii Euroopa

30

Desünkroniseerimiseks on vaja väga suuri investeeringuid, olen kuulnud suurusjärgust kaks miljardit eurot kogu Baltikumi peale. Liidu kui ka Eesti Energia plaanides väga selge roll. Eesti Elektritööstuse Liidu kodulehel on öeldud, et liit toetab taastuvenergia osakaalu suurendamiseks tehtavaid investeeringuid, kuid neid tuleb teha kulutõhusal, jätkusuutlikul ja konkurentsivõimelisel viisil. Millised need kulutõhusad ja konkurentsivõimelised lahendused on?

Lahendus on tehnoloogianeutraalsed vähempakkumised. Praegu toetatakse Euroopa Liidus taastuvenergia investeeringuid erinevate toetusskeemidega, aga need pole tehnoloogianeutraalsed. Toetatakse nii maismaatuuleenergia tootmist, avameretuuleparkide rajamist, päikeseparke, biomassi, aga erineval moel toodetav elekter jõuab ikka samale turule. Ideaalis võiks toetusi üldse mitte olla, aga sinna me niipea ei jõua. Seega kui toetusi maksta, peaks seda kõikides riikides tegema tehnoloogianeutraalselt – kui Hispaanias on odavaim toota elektrit päikesest ja Soomes biomassist koostootmise abil, siis turg paneb asja paika ja kõige efektiivsem lahendus jõuab turule. Eesti elektritööstuse idast lahtisidumine ja läänega ühendamine peab tehtud olema viie aas-

ta pärast. Milline on Venemaa elektriturust lahtiütlemise mõju Eesti elektritootmisele ja siinsetele tarbijatele?

Võib vaadata mitmest aspektist. Esiteks on see poliitiline otsus, ja meie ajalugu teades mõistan seda. Varustuskindluse seisukohast vaadates oleme väga suure Venemaa elektrisüsteemi imeväike osa, kus meile on tagatud varustuskindlus suhteliselt mõistlike kuludega. Kui tulevikus jääme Mandri-Euroopa süsteemiga seotuks ühe liini abil läbi Leedu ja Poola, siis meie varustuskindlus ei parane. See tähendab, et peame omama rohkem reserve. Mulle tundub ilmvõimatu, et me ei paranda oma varustuskindlust, kuid see nõuab kulusid. Kuidas tagada varustustuskindlus eesootava viie aasta jooksul, arvestades, et pärast Valgevene Astrovetsi tuumajaama tööle hakkamist lakkab elektrikaubandus Valgevenega leedukate survel? Mõistan leedukaid – kui Eestist 60 km kaugusel käivitataks peagi tuumajaam, siis me oleks ka väga murelikud. Asja teine pool on see, et Balti riigid on desünkroniseerimisele erinevalt lähenenud. Leedu on arvamusel, et neil peab olema võimekus kohe oma elektrisüsteemi ise üleval hoida. Nad on teinud kahed eraldumiskatsed ja need on olnud edukad: järelikult on nad valmis. Eesti ja Läti on võtnud teistsuguse lähenemise ja ütlevad, et kuni 2025. aastani me Venemaata hakkama ei saa. Mina pooldan seda, et Baltikum võiks koos võimalikud hädaolukorrad läbi mõelda ja leida võimalused vajadusel ise hakkama saada. Meie turud on tehniliselt väga tihedalt ühendatud ja mahult mitte eriti suured, 25 TWh aastas (s.o 25% Soome mahust). Seetõttu on meil mõistlik ühiselt


kokku leppida, et end ise vajadusel elektriga varustada. Kuidas seda tehniliselt teostada? Kõigepealt tuleks üle vaadata kõik praegused juhitavad elektritootmise ja -salvestamise võimekused, neid on Balti riikides üksjagu. Läti on päris suur hüdroenergia tootja, Leedus töötab mitme tsooniga pumphüdroelektrijaam, samuti toimivad omavahelised ühendused, mille abil saame üksteist aidata. Teiseks on oluline tarbimise juhtimine. Näiteks Soomes ja Rootsis on nii kokku lepitud, et hädaolukordade lahendamine on nii tootjate kui ka tarbijate ülesanne. Arvan, et Balti riikide süsteemioperaatorid peaksid tegema paremat koostööd ja pakkuma lahendusi.

Kas desünkroniseerimine toob kaasa võrgutasude suurenemise? Desünkroniseerimiseks on vaja väga suuri investeeringuid, olen kuulnud suurusjärgust kaks miljardit eurot kogu Baltikumi peale. Süsteemioperaatorid ütlevad, et me saame kasutada Euroopa Liidu raha. Jah, saame, aga omaosalus jääb siiski. Kui saamegi kahest miljardist 70% Euroopast, siis ülejäänud 30% on märkimisväärne summa. Teine pool on see, et tarbijal on vabadus end võrgust välja lülitada ja ise elektrit toota. See on tehniliselt võimalik ja juba näeme seda meie lähiriikides juhtumas. Näiteks vesinikul põhinev koostootmisjaam võib vabalt varustada mõnda väiksemat elurajooni – see pole enam utoopia, vaid reaalsus. Seetõttu ei tohi me elektrisüsteemis üle investeerida.

6000 päikeseelektrijaama on Eestis tänavuse aasta lõpuks.

• Pulbervärviliinid,

Nordson pulbervärviseadmed

• Vedelvärviliinid ja -seadmed

• Haaveldusautomaadid ja -seadmed

• Varuosad • Hooldus www.metalfors.eu

info@metalfors.eu

müük: +372 535 49 007


Vaade Pakri teadus- ja tööstuspargile linnulennult, taamal paistavad tuulikud. Foto: Allan Leppikson

Edu võti: nutikas tööstuspark ENN LAANSOO JR PAKRI TEADUS- JA TÖÖSTUSPARGI TEGEVJUHT, ÜKS ASUTAJATEST

T

ulevikuettevõtlus on keskkonnasõbralik ja tulevik on täna kohal. See tähendab, et rohetehnoloogiate areng, keskkonnasäästlikud lahendused ja ressursside parim ärakasutamine on iga päev järjest olulisemad. Pakri teadus- ja tööstuspark liigub järjest enam selles suunas, et teha rohkem koostööd teadusega, soodustada pargis tegutsevate ettevõtete vahelist sünergiat, pakkuda uusi, innovaatilisi lahendusi ning aidata tootmisettevõtetel säästa energiakulu ja selle käigus keskkonda. On ilmselge, et lineaarsed majandusmudelid ei tööta, inimkond kasvab meeletu kiirusega ja kui 32

me ei suuda keskkonnasäästlikult majandada, siis prognooside kohaselt seisame peagi silmitsi suure kriisiga. Pakri teadus- ja tööstuspark on algusest peale soovinud teha midagi teistmoodi – luua innovaatiline ja tark tootmiskeskkond, mis kasutab ära kõikvõimalikud olemasolevad ressursid ning lahendused. Kõiki teadus- ja tööstuspargis tegutsevaid ettevõtteid ühendab tööstussümbioos, kus ühe ettevõtte jäätmed võivad olla teise toormaterjal. Koos asuvad üksteisele kasulikud tööstusettevõtted Peamiselt on Pakri teadus- ja tööstuspark keskendunud rohetehnoloogiale. Siit leiab sellised rohetehnoloogiaettevõtted nagu Clean

Success OÜ, kes toodab Clean EcoWorldi kaubamärgi all eestimaiseid ökoloogilisi puhastusaineid, Millennium Invest OÜ, kes Oryaku brändi all toodab Käina lahest ammutatud mudast kosmeetikatooteid, tootmisliini seab üles selle aasta Euroopa parima idufirma tiitli võitnud Woola, kes teeb lambavilla jäätmetest pakkematerjali. Pea 30 tootmisettevõttest moodustunud kogukonnas tegutseb peale rohetehnoloogiaettevõtete ka mitmete teiste valdkondade esindajaid. Tegutsevad näiteks puitelementide, plastikdetailide, metallikomponentide tootjad jpt – see on kogukonda kuulumise väärtus, kus ühest kohast saab palju vajalikku oma tootmisahela jaoks kaetud.


Praegu Pakri teadus- ja tööstuspargis püsti pandud päikesepargi võimsus on 0,95 MW, tulevikus on plaanis päikeseenergia kasutamist suurendada. Foto: Allan Leppikson

Pakri teadus- ja tööstuspargis tegutseb idufirma Ekotekt, mis projekteerib ja ehitab maju suuremõõtmelise 3D robotprinteri abil. Fotol vasakul Ekotekti asutaja ja arhitekt Abhishek Kumar. Foto: Ekotekt

Pakri teadus- ja tööstuspark on motiveeritud vastu võtma eelkõige suure energiatarbega ettevõtteid. Taastuvenergia tootmine ja oma energiavõrk ongi meie üks tugevamaid konkurentsieeliseid. Klientide energiatarbimise jälgimine ja selles pidevalt ise toodetud rohelise energia osakaalu suurendamine; ruumipõhised monitoorimis- ja kontrollseadmed hoonetes; LED-lambid valgustuses või jääksoojuse ja päikeseenergiaga kütmine – see kõik tä-

hendab kliendile suurusjärgus 30% kokkuhoidu energiakuludelt ja on kokkuvõttes keskkonna seisukohalt lahendus, mida tasub teistelgi kasutada. Kohalik tööjõud ja kogukonna algatused on potentsiaal Piirkonnas on vähemalt 500 inimest ehk eduka tootmisettevõtte jagu töötajaid, kes lähevad iga päev tööle kodulinnast välja, mis on tööjõupuuduses vaevleva tööstuse kasutamata potentsiaal.

Näiteks metalliettevõte Hoffmann Metall OÜ palkab suuremate tellimuste puhul Paldiski elanikke paariks-kolmeks nädalaks appi. Keskkonnasõbralik lähenemine ja vastutustundlik ettevõtlus olid need märksõnad, miks Pakri teadus- ja tööstuspark liitus algatusega Roheline Vald, mille eesmärk on Lääne-Harju vallas luua Eesti esimene inimsõbraliku, säästliku ja nutika elukorraldusega omavalitsuse mudel. Ettevõtluses hõlmab see mitmeid proovikive – kuidas ressursse tõhusamalt kasutada, vältida jäätmete ja heitmete teket ning vähendada tegevuste keskkonnamõju. Kuigi Eestis on vastutustundlik ettevõtlus alles hoogu kogumas, siis maailmas on see iga endast lugupidava ettevõtte tegevuse loomulik osa. Partnerite valikul eelistatakse selliseid ettevõtteid, kes on samuti tuntud vastutustundliku käitumise poolest ning mingil hetkel peab see avalduma ka käibe- ja kasuminumbrites. Vastutustundlik ettevõtlus, keskkonnast hoolimine ja sotsiaalne panus on alati tervitatavad, samas on Eesti nii väike, et ainult nende kriteeriumite alusel partnereid valides oleks tööstuspark üsna ruttu suluseisus. 33


Suletud jaotusvõrgus saab pakkuda odavamat võrguteenust LEMBIT SÜNT ELEKTRILEVI OÜ TURUSUHETE JUHT

K

una suletud jaotusvõrku puudutav regulatsioon on seni väga napisõnaline, siis paljusid aspekte tuleb veel selgeks rääkida ja vastavat õigusloomet edasi arendada. Elektrituruseadus annab üksnes suletud jaotusvõrgu kui eseme määratluse, kuid jätab lahtiseks, millised on sellega opereeriva ettevõtja õigused ja kohustused ning kuidas need suhestuvad tegevusloaga võrguettevõtja tegevusloa tingimustega ning õigusaktist tuleneva raamistikuga. Sisuliselt võib aga ette kujutada suhteliselt kompaktset võrku, mille valdajale ei laiene rida nõudeid, mida tegevusloaga võrguettevõtja peab täitma. Tegevuse eripära lubab suletud jaotusvõrku omada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi mõtte kohaselt peaks jaotusvõrguettevõtja ja võrgu kasutajate vahelise suhte erilise iseloomu tõttu olema võimalik vabastada jaotusvõrguettevõtja kohustustest, mis kujutaksid endast tarbetut halduskoormust. Tööstusobjektid, ärirajatised või ühised teenusobjektid, nagu rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstusobjektid võivad oma tegevuse eripära tõttu omada suletud jaotusvõrke. Liikmesriigid võivad sätestada, et reguleerivad asutused liigitavad võrgu, mis jaotab elektrit geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha

34

Suletud jaotusvõrgu olemasolu tegevusloaga võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võib ahendada tegevusloaga võrguettevõtja tulubaasi. piires ega varusta kodutarbijaid, suletud jaotusvõrguks. Seda juhul, kui konkreetsetel tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel on selle võrgu kasutajate tegevus või tootmisprotsess ühendatud või kõnealune võrk jaotab elektrit peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale või nende sidusettevõtjatele. Elektrituruseaduse kohaselt on tegemist jaotusvõrguga, mille kaudu edastatakse elektrienergiat geograafiliselt piiratud tootmiskoha, ärirajatise või ühisteenuste koha piires seal asuvatele äritarbijatele, kelle tegevus või tootmisprotsess on tehnilistel või ohutusega seotud põhjustel omavahel ühendatud, või mille kaudu edastatakse elektrienergiat peamiselt võrgu omanikule või võrguettevõtjale, kes seda võrku haldab, või nendega valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale. Elektrilevi peab elektri tagama ka hajaasustuses Kuna suletud jaotusvõrk on olemuselt kompaktne ning väikeste elektrikadudega, siis selle kaudu võrguteenuse osutamine on oda-

vam kui näiteks Elektrilevi võrgus. Elektrilevil on tegevusloa tingimuste kohaselt kohustus arendada võrku ja osutada võrguteenust kõikjal oma teeninduspiirkonnas, sealhulgas hajaasustusega maapiirkondades. Näiteks ligi 60% liinide kaudu tarbitakse elektrit ainult 5% kogumahust. See avaldab tuntavat mõju võrguteenuse hinnale tervikuna võrreldes mõne eraldi vaadeldava kompaktse territooriumiga. Suletud jaotusvõrgu olemasolu tegevusloaga võrguettevõtja teeninduspiirkonnas võib ahendada tegevusloaga võrguettevõtja tulubaasi. Teisalt võivad soodsad kogukulud energiale osutuda atraktiivseks ettevõtjatele, kes muidu jätaksid Eestisse oma investeeringud üldse tegemata. Kas suletud jaotusvõrk suudab alati teenust osutada? Omaette teema on eri tüüpi võrguettevõtjate õiguste ja kohustuste tasakaal mingis piirkonnas. Tegevusloaga võrguettevõtja kohustused jäävad tähtajatult endiseks kogu teeninduspiirkonnas, ka seal, kus hakkab tegutsema tegevusloa nõudeta ja ilma selgelt sätestatud kohustusteta teine ettevõtja. Seadmata kahtluse alla suletud jaotusvõrguettevõtja jätkusuutlikkust, ei saa välistada näiteks probleeme võimekusega teenust osutada ning võetud lepingulisi kohustusi täita. Praegu on keeruline öelda, kui suurt kandepinda sellised uut tüüpi turuosalised hakkavad omama. Seni on teatavaks saanud üksnes plaanid Pakri poolsaarel.


Elektrointensiivne tarbija võidab suletud jaotusvõrgust kõige rohkem lu ja samas vähendada keskkonnajalajälge.

ENN LAANSOO JR PAKRI TEADUS- JA TÖÖSTUSPARGI TEGEVJUHT

Kuigi seadusega on elektrienergia suletud jaotusvõrgu rajamine lubatud, puudub Eestis siiani praktika, kuidas seda reaalselt ellu viia. Praegu on Pakri teadus- ja tööstuspargis rajamisel Eesti üks esimesi suletud jaotusvõrke. Ise toodame, ise tarbime Suletud jaotusvõrgu abil saab Pakri teadus- ja tööstuspark ise oma võrgus taastuvenergiat toota ja tarbida ning seeläbi kontrollida nii enda kui ka pargis tegutsevate ettevõtete kogu energiaku-

Lahendus energiajanustele Võrgus toodetava tuule- ja päikeseenergia abil on kohapealse taastuvenergia osakaal kogu energiatarbimisest märkimisväärne ning energiajanuste klientide puhul on võimekus pakkuda turu keskmisest märkimisväärselt paremat hinda, liitumistasusid ning kiiremat ajagraafikut liitumisvõimsuse kasutuselevõtmisel. See kontseptsioon sobib hästi suure energiatarbega ettevõtetele, näiteks andmekeskustele ja muule elektrointensiivsele tööstusele.

SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691

Hea teada 5 peamist plussi suure energiatarbimisega ettevõtte jaoks Pakri tööstuspargis: Sõltuvalt tarbimisgraafikust on ligi 50% Paldiskis toodetud energiast taastuvenergia. Elektrivõrgu teenuse hind ja liitumistasu on vähemalt 7,5 protsenti soodsam. Elektrivõrgu liitumisvõimsus on 10 MW tarbijatele ja 5 MW tootjatele, lähituleviku perspektiiv on vähemalt kahekordne. Tootmisettevõttel on võimalus väärindada jääksoojust. Kahe sõltumatu lairiba-internetiühenduse vahetu lähedus.


Paldiskisse kerkib uudne pumphüdroakumulatsioonijaam PEEP SIITAM

E

ENERGIASALV PAKRI OÜ

lektrimajandus on üks vähestest otse lõpptarbijale suunatud majandusvaldkondadest Eestis, mis on suure lisandväärtusega ja julgeolekut loov. Tänapäevasele elektrimajandusele üleminekut ja selleks vajalikke investeeringuid ei tohiks käsitleda kuluna, vaid ühe eeldusena teadmuspõhisele majandusele üleminekul. Aastal 2008 ei saanud me tollase Nelja Energia juhataja Martin Kruusiga Eesti pump-hüdroakumulatsioonijaama (pumpjaama) arendusettevõtet asutades olla kuigi veendunud energeetika paradigmamuutuse kiires tempos. Oli vaid

36

usk mõistuse võidukäiku ja inseneriteadmistel põhinev veendumus oma tehnoloogilise lahenduse eelistest. Eesti pumpjaama kontseptsioon on õpetlik näide ärimudelite evolutsioonist: paremad ärid ei teki olemasolevate asemele, nad kombineerivad erinevaid valdkondi ja tehnoloogiaid ning moodustavad seeläbi uusi ärimudeleid. Ehitatakse suur allmaa-aku Eesti pumpjaama kontseptsioon seob omavahel kaks seni traditsioonilist valdkonda: energiamajanduse ja kaevandamise, mille tulemuseks on suur allmaa-aku. Sellise aku tööpõhimõte on lihtne: vee potentsiaalset energiat kasutatakse elektrienergiaks muun-

damiseks nii, et lastakse vett ülemisest reservuaarist läbi turbiinide alumisse reservuaari ning akut laetakse vett taas alumisest reservuaarist ülemisse pumbates. Akut laetakse siis, kui taastuvenergiat on turul palju, elektrit genereeritakse aga vähese taastuvelektri perioodil. Selliselt toimides aitavad pumpjaamad elektrisüsteemide tasakaalu hoida. Tavapäraselt ehitatakse pumpjaamad mäestikes, kus on reservuaaridele kõrguste erinevust loovad suured looduslikud kõrgusvahed ning suured kogused sademevett. Pumpjaamad moodustavad oma lihtsa ülesehituse, töökindla tehnoloogia ja soodsaima salvestusmaksumusega pea 97% ko-


gu maailma praegusest salvestusvõimsusest. Paradoksaalselt peituvad lihtsuses ka selle tehnoloogia puudused. Nimelt on suure kõrgusvahe ja suure veehulga olemasolu kättesaadav vaid loetud paikades maailmas. Reeglina on mäestikes ehitamine kallis, mis muudab niigi kapitalimahukad ettevõtmised veelgi kallimaks. Reeglina ei ole mägedes ka elektritarbimist, mis tähendab pikkade elektriliinide ehitamist ja sellest tulenevat lisakulu. Lisaks on selliste pumpjaamade rajamisel tihti ka suur keskkonna jalajälg, ujutades üle suuri looduslikke alasid ja mõjutades märkimisväärselt elusloodust.

Fotol vasakul inseneribüroo Steiger puurimisosakonna juhataja Meelis Peetris, paremal Energiasalv Pakri juht Peep Siitam hindamas maa alt väljatoodud materjali. Fotod: Triin Raa

Eesti pumpjaama kontseptsioon seob omavahel kaks seni traditsioonilist valdkonda: energiamajanduse ja kaevandamise, mille tulemuseks on suur allmaa-aku.

Puudustest saavad eelised Eesti pumpjaama alumiseks reservuaariks on keskmiselt 600 m sügavusel asuvasse gneissi (tardkivim – toim) rajatavad 30 m laiused, 45 m kõrgused ja kuni 400 m pikkused 10 kaverni. Ülemiseks reservuaariks on Paldiski laht, veehaardega Paldiski Põhjasadama naabruses. Vesi jõuab veehaardest 2,3 km eemal asuvasse turbiinisaali ja sealt edasi kavernidesse läbi 5,5-meetrise läbimõõduga 250 m sügavusel asuva veejuhtme. Sellise tehnoloogilise lahendusega on traditsiooniliste pumpjaamade puudused pööratud hoopis eelisteks. Sellist lahendust saab kasutada geograafiast sõltumatult ka suure elektritarbimisega piirkondades, lahenduse realiseerimise keskkonnamõjud on piiratud ning lahendus annab vabaduse valida kavernide asukohta ruumis, lähtudes turbiinitehnoloogia võimekusest. Lisaks vähendab märkimisväärselt rajatise ehitusmaksumust kavernide rajamisega väljatava gneissi müümine kõrgekvaliteedilise ehitusmaterjalina. Ehitusgeoloogiliste uuringute käigus selgusid gneissi suhteliselt head dekoratiivsed omadused, te-

geleme ehituskivi kasutusvõimaluste selgitamisega. Kriisid muudavad suhtumist Suhtumine Eesti pumpjaama rajamise ideesse on olnud analoogne suhtumisega taastuvenergiasse – eitamisest populaarseks ettevõtmiseks, millega järjest enam noori inimesi liituda soovib. Kliimakriisi mõju energiavaldkonna paradigmamuutusele on üldteada, koroonapandeemia mõju ehk pisut vähem. Tavakodanik on pandeemia mõju energiasektoris tajunud madalamate kütusehindade näol, mis on tingitud peamiselt oluliselt langenud tarbimisest ja naftariikide kemplusest. Pikemaajalisem ja hoopis struktuursem mõju peitub aga naftafirmade kasvavas soovis sektorist väljuda ning investeerida oma vahendid uude energeetikasse, päris kindlasti ka salvestuslahenduste arendamisse. Nii näiteks on USA energiasalvestuse organisatsiooni andmetel ainuüksi selles riigis potentsiaali 100 GW uute salvestusvõimsuste rajamiseks aastaks 2030. Märkimist väärib energiasektori investeeringute panustamine majandusarengusse. Ka Eesti pumpjaama ehitus panustab oma väga suure lisandväärtusega hõivatu kohta märkimisväärselt majandusstruktuuri muutusse, lisaks moodustab jaama ehitus umbes 7% Eesti insenerehituste mahust kogu ehitusperioodi jooksul. Linnalegendid tööd takistamas Eesti pumpjaama arendamine on kestnud juba 12 aastat. 2020. aastal tehti Euroopa Komisjoni osalise kaasrahastamise toel Eesti sügavaimate puuraukudega ehitusgeoloogilised uuringud, järgmise aasta alguseks valmib ehitusloa saamiseks ja ehitushangete läbiviimiseks vajalik eelprojekt. Ehitushangetega alustatakse järgmisel aastal ja reaalsete ehitustöö-

37


dega 2022. aastal. Jaama käivitamine on plaanitud põhivariandis aastasse 2029. Tehnilised ja keskkonnakasutusega seotud küsimused jaama ehitamise ja kasutamisega seoses on praeguseks valdavalt lahendatud, peamiseks takistuseks rahastamise korraldamisel on kujunenud arusaamatu meem Eestis elektrivõimsuste tekkimisest elektrijaamade rajamisel elektrimüügist (elektriturul) saadud tulu arvel. Elektriturg on vajalik ja toimib hästi, kuid elektri turuhinnad pole kunagi kajastanud elektritootmise täiskulusid, mistõttu elektrijaamad on alati ehitatud maksumaksja toel. Seda mõistavad kõik riigid me ümber ja finantseerivad ka pangad, turupõhise elektrimajanduse meem on aga Eestis ikka visa surema. Eesti pumpjaam oma innovatiivse ärimudeli tõttu Eesti maksumaksja rahalist otsetuge ei vaja, küll on aga finantseerivatele pankadele vaja anda riigilt kindlus, et administratiivsete otsustega praeguseid turutingimusi halvendavaid otsuseid ei tehta. Taastuvenergiata ei saa Koduplaneedi vastupanuvõimet ja tegelikke ressursse arvestav elukorraldus on võimalik vaid peamiselt taastuvressurssidel põhineva elektritootmisega. Vähemalt seni, kuni avastatakse ja võetakse kasutusse tehnoloogiad, mis taastuv­ energiat ressursikasutuses edestada suudavad. Võitva taastuvenergeetilise paradigma realiseerimine pole lihtne, suurim proovikivi on peamiselt tuule- ja päikeseenergia ebaühtlusest tuleneva tootmise ja tarbimise tasakaalu säilitamine igal hetkel. Tänapäevase elektrisüsteemi suurim proovikivi on seega paindlikkust loovate tehnoloogiate – peamiselt tarbimise juhtimine ja salvestamine – kuluefektiivne kasutuselevõtt.

38

Paldiski geoloogia soosib keskkonnasäästlikku ehitamist. Pildil sügavpuurimise agregaat ZBO.

Hea teada Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaam Arendaja: Energiasalv Pakri OÜ (osanikud Alexela Varahaldus AS, Sunly Innovation OÜ, Vool OÜ) Arendusperiood: 2008–2021 Ehitusperiood: 2022–2029 Eluiga: > 60 aastat Nominaalne genereerimisvõimsus: 500 MW 1 tsükli (12 tundi) salvestusmaht: 6000 MWh Ülemise ning alumise reservuaari

kõrguste nominaalne vahe: 600 m Sügavaimal asuva rajatise sügavus merepinnast (turbiinisaal): 730 m Ehitamisega väljatava tardkivimi maht aastatel 2023–2028: umbes 15 mln tonni Vee vooluhulk maksimumvõimsusel 98 m3 /s, voolukiirus veehaarde võre pinnal < 1 m/s Käivitamine: 2029. aastal


Õiglane üleminek: kas õiglane ka MACIEJ JAKUBIK CENTRAL EUROPE ENERGY PARTNERS (CEEP) TEGEVJUHT

E

uroopa Liidu energiasüsteemi ümberkujundamine on väga mitmetahuline ja kallis protsess, kus mõned riigid või piirkonnad peavad eesmärkide saavutamiseks teistest rohkem vaeva nägema. Kas nende vaev saab tasutud? Energiasüsteemi ümberkujundamise protsess toimub Euroopas üha kiiremini ja järjest rohkem riike seab kliimapoliitika oma poliitilises tegevuskavas esikohale. Samamoodi, nagu tegi Euroopa Komisjoni uus koosseis 2019. aasta detsembris, kui president Ursula von der Leyen kuulutas välja Euroopa rohelise kokkuleppe, mis peaks muutma EL-i majanduse 2050. aastaks puhtaks, elujõuliseks, jätkusuutlikuks ja kliimaneutraalseks. Kuid selle äärmiselt ambitsioonika ja kuluka plaani elluviimine ei jaotu liikmesriikide vahel võrdselt, sest endiselt esineb erinevusi majanduslikus ja sotsiaalses arengus. See tähendab, et mõned riigid või piirkonnad peavad kliimaeesmärkide saavutamiseks teistest rohkem vaeva nägema. Kas Euroopa Komisjoni plaan on õiglane ka Kesk-Euroopa ja Balti riikide suhtes? Kuidas kujundada ümber energiasüsteem? Energiasüsteemi ümberkujundamine on väga mitmetahuline protsess. Kaevanduspiirkondades kaasneb struktuursete muudatustega keerukas areng, mis esitab suuri väljakutseid linnadele, piirkondadele ja valitsustele. See hõlmab paljusid majandustegevuse

40

aspekte, muutusi senisel energiaturul ja energiatootmise viisides, ent sellel on ka sotsiaalsed tagajärjed: see toob kaasa struktuursed muutused tööhõives, eelkõige kaevandus- ja tööstuspiirkondades. Õiglane üleminek peaks olema kõrgeim poliitiline prioriteet. Seega tuleks keskenduda neile piirkondadele ja riikidele, mis sõltuvad rohkem fossiilkütuste tootmisest või kaevandamisest ning mille majandus on madalamal arengutasemel. On selge, et nende jaoks kestab üleminek kauem, on keerulisem, ja mis veel olulisem – kulukam. Riikide erinevused on endiselt suured EL-i lõikes esineb endiselt erinevusi nii SKT tasemes elaniku kohta kui ka fossiilkütuste tarbimises. Kui paljud Lääne- ja PõhjaEuroopa riigid (Suurbritannia, Prantsusmaa, Holland) on juba mitmed oma tööstuspiirkonnad ümber struktureerinud ja suunanud oma energiatootmise järkjärgult süsinikuvabas suunas, siis Kesk-Euroopas ollakse alles poolel teel. Siin tuleb esile tõsta üht olulist erinevust: Euroopa selle osa tööstuspiirkonnad pidid muutused läbi tegema kehvema majanduse ja väiksema järjepidevusega muutuvas ühiskonnas. Tuleb meeles pidada, et siin alustati teekonda turumajanduse suunas alles 30 aastat tagasi ja osa kommunistliku süsteemi pärandist pole ikka veel kadunud. Kui arvestada majandusliku arengu taset, hõlmab ühtekuuluvuspoliitika kõiki Kesk- ja IdaEuroopa riike, mis tähendab, et nende riikide SKT elaniku kohta on väiksem kui 75 protsenti EL-i

keskmisest. Samal ajal on fossiilkütused neist paljude jaoks endiselt oluline energiatootmise allikas: kivisüsi ja pruunsüsi Poolas, Tšehhis, Bulgaarias ja Rumeenias, põlevkivi Eestis. Selline sõltuvus tähendab automaatselt energiasüsteemide süsinikuvabaks muutmisega kaasnevaid suuremaid kulusid. Lisaks sellele pole riiklikud ja kohalikud eelarved just mahukad. Üleminekuprotsessis ei tohi seda kõike unustada. Muudatuste elluviimine maksab miljardeid Energiasüsteemi ümberkujundamise kulud varieeruvad sõltuvalt metoodikast, kuid need on igal juhul tohutud. Erinevate uuringute kohaselt jäävad need vahemikku 80 kuni 200 miljardit eurot aastas. Euroopa Liidu kliima­


Kesk-Euroopa ja Baltikumi jaoks? Ida-Eestis põlevkivi kaevandamisega tuleb Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamiseks liikuda samm-sammult lõpetamise poole. Pildil Estonia kaevandus. Foto: Aldo Luud/ Scanpix

200

miljardit eurot aastas läheb maksma Euroopa Liidu energiasüsteemi ümberkujundamine. strateegias on sätestatud, et investeeringud vähese süsinikuheitega energiatootmisse ja selleks vajalikku taristusse peavad kasvama 2 protsendist euroliidu SKT-st aastas kuni 2,8 protsendini (520 miljardilt eurolt 575 miljardini), et saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Ambitsioonikate kliimaeesmärkide puhul, eelkõige seoses ees-

märgiga vähendada kasvuhoonegaaside emissiooni 2030. aastaks 50–55 protsendini (uus eesmärk püstitati 2020. a suvel, enne oli eesmärk 40 protsenti – toim), tuleb põhjalikult hinnata nende mõju Kesk-Euroopa riikide energiasüsteemidele ja majandusele. CO2 saastekvootide hindade tõus üle 30 euro tonni kohta muudab enamiku traditsioonilisi elektrijaamu kahjumlikuks ja võib põhjustada nende enneaegse sulgemise, mis omakorda toob kaasa töötuse järsu kasvu, energiahindade tõusu ja energia varustuskindluse vähenemise. Lisaks sellele muudavad kõrged CO2 hinnad koos vähenevate kvootide süsteemiga energiamahukates tööstusharudes tootmise ülemaailmsel turul konkurentsivõimetuks. Töökohtade vä ljav i i m i ne

(Euroopast – toim) ja süsinikdioksiidi heite ülekandumine on reaalsed probleemid, mille lahendamiseks tuleb kombineerida poliitilisi ja majanduslikke vahendeid, sealhulgas sobivat kaubanduspoliitikat. Piirkonnad, kus mäetööstusel on tööhõives suur osakaal, nagu näiteks Sileesia Poolas, Jiu org Rumeenias, Maritsa Bulgaarias, Ostrava piirkond Tšehhis või Kirde-Eesti (põlevkivi), seisavad silmitsi tõsiste sotsiaalsete probleemidega. Kaevanduste sulgemine ja kogu vastava tööstusharu kadumine viib struktuurse tööpuuduseni, mis põhjustab tõenäoliselt sotsiaalseid probleeme. Majanduse stabiilsuse seisukohast võib see tähendada tõsiseid raskusi ning mõningaid piirkondi tabab see ilmselt valusamini kui teisi. 41


Jagatakse miljardeid, aga Kesk-Euroopa jaoks sellest ei piisa

E

nergiasüsteemi ümberkujundamine nõuab märkimisväärsel hulgal ressursse. Euroopa Komisjon on kuulutanud Euroopa rohelise kokkuleppe oma poliitiliseks prioriteediks. Seetõttu tuleks eraldada piisavalt ressursse selle elluviimiseks ja tagada asjakohane Euroopa Liidu asutuste toetus. Samal ajal eraldab õiglase ülemineku fond, mille loomist toetas komisjon jaanuaris, kuni 17,5 miljardit eurot perioodiks 2021– 2027 kogu Euroopa Liidu jaoks (sealhulgas 10 miljardit eurot taaskäivitamise fondist). Üksnes ligikaudu 60 protsenti sellest summast ehk ligi 9 miljardit eurot, kuulub jaotamisele Kesk-Euroopa riikide vahel. Sellest ei piisa eduka ülemineku ja piirkondade majanduskasvu tagamiseks. Kindlasti on vaja suurendada vahendeid Kesk-Euroopa energiasektori ümberkujundamiseks Euroopa Liidu eelarvest. Samuti on tarvis õiget ja sihipärast toetust. Euroopa Liidu asutused peaksid toetama ulatuslike majandus- ja ümberkorraldusplaanide koostamist, mis hõlmaksid erinevaid aspekte ja sektoreid. Ainult terviklik lähenemisviis koos asjakohaste vahenditega võib aidata neil piirkondadel puhtama ja jätkusuutlikuma majanduse suunas liikuda. Raha peab kindlasti keskkonna heaks minema Siiski jääb lahtiseks küsimus, kuidas oleks õige korraldada õiglase ülemineku fondi ja teiste Euroopa Liidu fondide tegevust, mis puudutavad energiat ja keskkonda. Tuleb meeles pidada, et ühtekuuluvuspoliitika keskmes

42

Kindlasti on vaja suurendada vahendeid KeskEuroopa energiasektori ümberkujundamiseks Euroopa Liidu eelarvest. Maciej Jakubik

on vaesemate piirkondade üldine majanduslik areng. Fondide raha kulutatakse maanteede, raudteede, koolide ja haiglate rajamiseks. Pole tõenäoline, et selle asemel suunatakse vahendid ümber kliimameetmetele. Kui me kavatseme kliimaeesmärke suurendada, peavad järgnema suuremad eraldised keskkonna tarbeks. Vastasel korral on ülemineku tulemuseks mitmete piirkondade mahajäämus. Tuleb ka arvestada, et COVID-19 pandeemia pole veel möödas ja me ei oska hinnata selle võimalikke majanduslikke tagajärgi. Selle suur mõju enamikus Euroopa Liidu riikides vähendab tsentraalsete ja kohalike eelarvete tulusid ning piirab seetõttu reageerimisvõimalusi. Ja kui on vaja otsustada, milliseid sektoreid tuleks kõigepealt toetada, ei pruugi vaekauss alati kalduda kliimapoliitika kasuks. Meile terendavad ka uued võimalused Selleks, et positiivsemal toonil lõpetada, tuleks vaadata üleminekuprotsessi ka võimaluste vaatepunktist. Investeeringud energiasüsteemi ümberkujundamisse võivad stimuleerida majanduskasvu ja moodustada osa taasteplaanist. Roheliste ja puhaste tööstusharude töökohad võivad aidata arendada ja täiustada kohalikke tarne­ ahelaid. Kuid see on keerukas protsess ja oluline konkurentsieelis on neil, kes on juba neisse sektoritesse investeerinud. Meil tuleks vaeva näha, et tagada samad võimalused ka Kesk-Euroopa ja Balti riikide jaoks. INGLISE KEELEST TÕLKIS KALLE KLEIN


Suurim elektritarbija vähendab energiakulu Puitmassitootja Estonian Cell on Eesti suurim elektritarbija. Kuna potentsiaal elektrienergia kokkuhoiuks on suur, siis on ettevõte 14 tegutsemisaastaga vähendanud elektrikulu üle kolmandiku. Sellele kaasa aidanud viimane suurinvesteering hakkas tööle aasta tagasi. 44

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Estonian Cell kasutab ligikaudu 2,5% Eestis tarbitavast elektrienergiast ja energia osakaal firma otsestest tootmiskuludest on üle 35%. „Kuigi ettevõte on elektri­ energia kasutamisel samalaadsetest konkurentidest tõhusam, on sellegipoolest otsitud pidevalt võimalusi elektritarbimise vähendamiseks,” kinnitab Estonian Celli keskkonna- ja kvaliteedijuht Kersti Luzkov. Viimatine suurem samm keskkonna- ja energiakulude vähendamiseks oli innovatiivse

elektrienergiat säästva aeroobse reoveepuhastuskompleksi ehitamine. Uus puhasti avati eelmise aasta sügisel. Uus tehnoloogia reovee puhastamiseks Reoveepuhasti oli osa 20 miljoni euro suurusest investeeringust, mis pidi aitama kasvatada ettevõtte tootmismahtu ja vähendada mõju keskkonnale. Uues reoveepuhastusjaamas kasutatakse uuenduslikku jämemullitehnoloogiat, mis tagab senisest efektiivsema puhastusprotsessi ja merre suunatav heitvesi on selle tule-


Estonian Celli puitmassi tootmise tehas Kundas. Foto: Jarek Jõepera

musel senisest puhtam. Samuti kasutatakse veepuhastuseks varasemast oluliselt vähem elektrienergiat. Aeroobse reoveepuhastuskompleksi maksumus oli viis miljonit eurot. Rajati Flocomat-tüüpi eelseliti ning mahutite põhja pandi efektiivsed, hooldusvabad ja töökindlad aeraatorid. Investeerimisega uude tehnoloogiasse ei mindud välja hea õnne peale, vaid eelnevalt tehti hulga katseid, mis andsid Luzkovi ütlusel kindluse investeeringu tegemiseks. Praeguseks on ettevõte uut tehnoloogiat opereerinud aastajagu ja saanud kinnituse, et keskkonnanäitajad paranevad ning ressursikasutus väheneb. Flocomati eelseliti võimaldab vähendada heljumi sisaldust enne aeratsiooni kuni 85% ja orgaanilise aine sisaldust ligi 35%. „Settimiskindla jämemulliga Aerofiti aeraatorite ning uute

35%

vähenes veepuhastamise energiakulu uue reoveepuhasti abil. kruvikompressorite abil on energiakulu aereerimiseks vähenenud 50% ja kogukulu veepuhastuses 35% (keskmine tarbimine vähenes 45 MWh-lt 30 MWh-le),“ kirjeldab Luzkov tulemusi. Ta lisab, et kuna ettevõtte tootmisprotsess on Eestis ainulaadne, siis tähendab ka iga uuendus tööstusharu viimase sõna esmakordset rakendamist Eestis. Energiasäästu ja keskkonnahoiualane innovatsioon ei toimu Estonian Cellis ainuüksi ettevõtte enda pingutuste tulemusena.

Kaasa peab aitama ka riik. Kaks aastat tagasi otsustas riik langetada energiamahukatele tööstustele elektriaktsiisi. Aasta hiljem jõudis Estonian Cell oma suurinvesteeringu avamiseni, mille juures viibinud ettevõtte üks omanikke Alfred Heinzel avaldas ka põhjuse, mille tõttu investeering teoks sai. „Olen pidanud oma sõna ja vastusena aktsiisivähendusele investeerinud lubatud 20 miljonit eurot. Investeeringute jätkamiseks vajame veelgi konkurentsivõimelisemaid energiamakse ja tööstuse kasvu jaoks stabiilsemaid poliitilisi otsuseid,” ütles Heinzel. Luzkov kinnitab, et ettevõte viis investeerimisprojekti ellu tõepoolest alles peale elektriaktsiisi langetamist, sest ilma selleta poleks toodang olnud rahvusvahelistel turgudel konkurentsivõimeline. Investeeringuks taotleti raha ka toetusmeetmest Õla pani alla ka Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes toetas ressursitõhususe meetmest reoveepuhasti rajamist 1,7 miljoni euroga. Selle ettevõtete hulgas väga populaarse meetme abil on praeguseks projektid teostanud 51 ettevõtet, kes on selle abil tõstnud tootmises ressursikasutust keskmiselt 13%. Estonian Cell suutis 2019. aasta jooksul puitmassitoodangu tonni kohta elektrit säästa 35 kWh. Kümne aastaga on elektrikulu toodangu tonni kohta vähenenud 230 kWh võrra. „Võrreldes tehase rajamisel sihiks seatud energia ühikukuludega toote tonni kohta oleme 14 tegutsemisaasta jooksul vähendanud elektrikulu juba enam kui kolmandiku võrra. Usume, et suuremad säästuvõimalused on tänaseks kasutatud,“ ütleb Luzkov. Ta lisab siiski, et vaatamata juba saavutatud suurele säästule jääb energiasäästu ja kuluefektiivsusega tegelemine Estonian Cellis igapäevatöö loomulikuks osaks.

45


Mahukad projektid leiavad toetust innovatsioonifondist

Aeroobse reoveepuhastusjaama mahutite põhjas on jämemulliga settimiskindlad Aerofiti aeraatorid. Foto: Jarek Jõepera

Innovaatiliste tehnoloogiate kasutuselevõtuks on võimalik toetust taotleda üleeuroopalisest innovatsioonifondist. Toetuse eesmärk on suurendada innovaatilisi ja väikese süsinikusisaldusega tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu energeetikas ja energiaintensiivsetes sektorites. Taotluste esitamise tähtaeg on 29. oktoober. Taotlema oodatakse mahukaid projekte, mille kogueelarve on vähemalt 7,5 miljonit eurot. Väikeprojektide voor avaneb selle aasta lõpus või uue aasta alguses. Raha taotlemine toimub otse Euroopast, nõustamisteenust projektiidee sobivuse hindamiseks pakub Keskkonnainvesteeringute Keskus. Spetsiifilisemates küsimustes (näiteks tehnoloogia või ärimudelite innovatsiooni taseme hindamine) kaasatakse spetsialiste keskkonnaministeeriumist, EAS-ist ja majandus­ministeeriumist.

ASUME UUEL AADRESSIL JÜRI TEHNOPARGIS

Moduleston OÜ

Kesk tee 32/14, Aaviku küla, Rae vald

tel: 5347 4965

info@moduleston.ee

www.vesilõikus.ee


Toetuse abil suurem ressursitõhusus

S

arnaselt Estonian Celliga on Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ressursitõhususe meetmest toetust saanud 125 ettevõtet kokku 61,7 miljonit eurot. KIK-i energeetika valdkonnajuhi Krisli Kõrgesaare ütlusel muutub üha olulisemaks näitajaks ettevõtte CO2 jalajälg. Ressursitõhususe investeeringuga on võimalik saavutada positiivne keskkonnamõju ressursisäästu abil. Lisaks tagab uuem tehnoloogia madalamad kulud nii tootmises kui ka hoolduses. „Seega on tagatud nii ärilised kui ka turunduslikud huvid, sest keskkonnasääst on üha olulisem teema nii toodete müügis kui ka näiteks uute töötajate värbamisel,“ ütleb Krisli Kõrgesaar. Euroopa Regionaa la rengu Fondist rahastatav ressursitõhu-

Valik toetusesaajaid Tartu Mill: rajas vana kuivatuskompleksi asemele uue, mis võtab kasutusele kaasaegsed seadmed, mahutid, tootmisautomaatika ja infotehnoloogilised lahendused. Samen Grupp: mööblitootja soetas uue lõikamissae, seda teenindava tõstuki ja arvprogrammjuhtimisega tööpingi. A. Le Coq: rajab heitveesüsteemi reovee tekke vähendamiseks ja biogaasi tootmiseks.

sate investeeringute taotlusvoor on KIK-is ka praegu avatud. Kuna Kõrgesaare sõnul on eelarve piiratud ja ettevõtete huvi suur, siis on meede praegu avatud väikeprojektidele. See tähendab, et projekti toetatakse kuni 200 000 euroga ja toetuse maksi-

maalne osakaal abikõlblikest kuludest on kuni 50%. Toetatakse ressursisäästu lahenduste väljatöötamist ja rakendamist, seadmete soetamist või väljavahetamist uuenduslike ja ressurssi säästvamate vastu, samuti seadmete soetamist oma tootmisjääkide kasutamiseks, IKTlahendusi tootmisprotsessis ning keskkonnajuhtimis- ja auditeerimissüsteemide rakendamist ning registreerimist. Toetust oodatakse taotlema mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtteid. Taotlusvoor on avatud kuni eelarve täitumiseni. Septembri keskpaigaks oli 7,7 miljoni euro suurusest eelarvest taotluste ja otsustega täidetud 6,6 miljonit eurot. Kõrgesaare kinnitusel eelarve suurus siiski veidi muutub, seda lõppenud projektide odavnemise arvelt.

Koristus- ja puhastusteenused TORUDE CNC PAINUTUS • komponendist terviklahenduseni • hüdraulikavoolikute seeriatootmine • komponentide müük • hooldus ja remont Tallinn: 505 7205 Pärnu: 502 7600 Tartu: 525 8487 hyd@radius.ee | www.radius.ee


REKL A A MTEK S T

Mida tuleks teada

hüdraulikaõlidest Hüdraulikaõlid on hüdrosüsteemide osa, millele pahatihti pööratakse liiga vähe tähelepanu. Paljud kasutajad lihtsalt eeldavad, et hüdrosüsteemis võib kasutada igat hüdraulikaõli, mis on sobiva kvaliteediklassi ja viskoossusega. See on ohtlik valearvestus, sest kõik õlid on tegelikult erinevad. Kvaliteediklasside standard Tabelis on toodud peamised hüdraulikaõlide klassid, mis vastavad standardile DIN 51524. Õliklassi tähis – näiteks HLP – näitab õli viskoossust. Konkreetsele seadmele sobiv õli on toodud ära seadme tootja soovitavate määrdeainete loendis.

PANE TÄHELE! Hüdraulikaõlide kvaliteediklassid Kvaliteediklass/hüdraulikaõli omadused H – ei kasutata enam tehnoseadmetes. Peamiselt ilma lisaaineteta baasõlid. HL – rõhu all olevate hüdrosüsteemide töövedelik, millele lisatud aineid hoiavad õli värskena ja kaitsevad korrosiooni vastu.

Sobiv tavatingimustel kasutatavates hüd-rosüsteemides. HLP – aktiivsed koostisosad vähendavad kulumist ja väsimust ja/ või suurendavad vastupanuvõimet koormusele, sobivad kasutamiseks tööstuslikes ja liikuvates hüdrosüsteemides. HLPD – aktiivsed koostisosad, mis hoiavad vee ja mustuse hajutatuna heljuvas olekus (detergentsed omadused) ning takistavad jääkainete teket ja settimist. Sageli kasutatakse liikuvseadmete hüdrosüsteemides. HVLP – Nn universaalne hüdraulikaõli, kus viskoossus sõltub vähem temperatuurist, aastaringseks kasutamiseks välitingimustes. HVLPD – ühendab kõiki eespool toodud omadusi, kasutatakse raskeseadmete hüdrosüsteemides.

HEES – biolagunev hüdroõli, millel on HVL õli kvaliteediomadused ja mida saab kasutada ökoloogiliselt tundlikes kohtades. Probleeme võib tekkida siis, kui ettevõtte ostuosakond või hooldusosakond lähtuvad ainult lihtsaimast lahendusest, st kvaliteediklassist. Turul olevad õlid, mis kuuluvad ühte ja samasse kvaliteediklassi, on sageli oma omadustelt väga erinevad. See tähendab, et kui soovite oma seadet rikete eest kaitsta, siis ei saa hüdraulikaõli valida ainult kvaliteediklassi alusel. Näide: viskoossust väljendav arv on tegelikult nn keskmine viskoossus temperatuuril 40 °C. Kõigi õlide viskoossus aga muutub vastavalt temperatuurile. Õlide klassifitseerimiseks viskoossuse alu-


 Hüdraulikaõlisid on lubatud omavahel segada, aga selle all peetakse silmas ainult baasõlisid, mitte lisaaineid.

Paljud andmelehtedel märgitud parameetrid põhinevad normainete katsetamisel, ehkki nende omadused erinevad tegelikest ainetest. Samas on see hea võimalus võrrelda erinevate ainete puhul toodud parameetreid. Tasuta juhendmaterjal töövedelike kasutamise kohta Käepärases A6-formaadis olev 64-leheküljeline põhjalik brošüür võimaldab kiiresti ja lihtsalt leida konkreetse hüdraulikaõli kohta vajaliku teabe.

sel kasutatakse viskoossusindeksit (VI), mis võib eri õlide puhul olla väga erinev. Triboloogiliselt on viskoossusindeks sama oluline nagu viskoossus, kuid seda võetakse harva arvesse. Samavõrd oluline on tunda õli teisi asjakohaseid tehnilisi omadusi. Teabest sageli ei piisa Määrdeainete tootjad kirjeldavad oma tooteid sageli nende keemiliste ja füüsikaliste parameetrite kaudu. See tähendab, et õlide puhul tuleks teada nende täpseid katsepõhi mõtteid ja -tingimusi. Ilma selle teabeta ei ole võimalik määrata õli sobivust konkreetse kasutusotstarbe jaoks. See tähendab, et selleks, et teha määrdeaine puhul õige valik, tuleks põhjalikult uurida, kuidas antud õli on katsetatud. Paljud andmelehtedel märgitud parameetrid põhinevad normainete katsetamisel, ehkki nende omadused erinevad tegelikest ainetest. Samas on see hea võimalus võrrelda erinevate ainete puhul toodud parameetreid.

PANE TÄHELE! Sobimatud hüdraulikaõlide segud: hüdraulikaõlid, mis kuuluvad samasse kvaliteediklassi, kuid on toodetud erinevate tootjate poolt; biolagunev õli ja mineraalõli; erinevasse kvaliteediklassi kuuluvad hüdraulikaõlid (nt HLP/ HLPD/HVLP); tsinki sisaldavad ja tsingivabad hüdraulikaõlid; puhastava toimega hüdroõli ja mittepuhastav õli; erineva viskoossusega hüdraulikaõlid. Vältige erinevate õlide segu Hüdraulikaõli omadused sõltuvad kasutatavast baasõlist ning õlile lisatud lisaainete omadustest ja kogusest. Kui on näidatud, et hüdraulikaõlisid on lubatud omavahel segada, siis peetakse selle all silmas ainult baasõlisid, mitte lisaaineid. See võib tekitada probleeme, sest ühest küljest ei pruugi kokku segatavad lisaained üksteisega so-

bida ja teiselt poolt määrab õlisegu pikaajalise toime kasutatud lisaainete kogus. Teisisõnu, kokku tohiks segada ainult identseid hüdraulikaõlisid. D-tähisega õlid Niiskusprobleemide korral ja välitingimustes sobivad kasutamiseks HLPD klassi õlid. Klassi tunnuses tähistab “D” detergenti/dispergenti, mis võimaldab hüdraulikasüsteemis siduda rohkem vett ja mustust. See omakorda nõuab, et ka seadme filtreerimissüsteem oleks HLPD õli jaoks sobiv. Selleks saab näiteks möödaviigutorustikus kasutada vett imavaid filtreid, mida tuleb regulaarselt kontrollida. HLPD õlide tõhusat puhastusvõimet saab kasutada ka vanemate hüdraulikaseadmete põhjalikuks puhastamiseks, kuid seejuures tuleb olla eriti hoolikas, et seadet mitte kahjustada.

Uuri lisa: ee.hansa-flex.com


Ainult enda p채ikesepaneelidest j채채b energiakindluse tagamiseks v채heks 50


Mullu rajas Eesti Energia BM Trade angerjakasvatusele 230 kW võimsusega päikeseelektrijaama. BM Trade’i juhatuse liikme Indrek Bremraudi sõnul ei pidanud ettevõte päikesejaama ehitamise eest maksma ja saab järgmised 25 aastat kasutada fikseeritud hinnaga elektrit, mis on odavam kui võrgust ostes. Foto: Elmo Riig, Sakala/ Scanpix

jalik on ka väike generaator. Teine võimalus on kasutada generaatori asemel akupanka. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni tegevjuht Terje Talv nõustub, et päikesejaamade rajamise buum on toonud paljude inimeste mõttemaailma elektrivõrgust sõltumatuse teema. Kuid ka Talv on seisukohal, et täielikult offgrid lahendused ei ole Eestis vajalikud ja põhivõrk suudab väga edukalt kanda stabiilsuse tagamise funktsiooni. „Kui elektri salvestamise tehnoloogia areneb ja muutub taskukohaseks, siis muutub ka ise tootmine ja tarbimine aktuaalsemaks,“ leiab Talv.

Eestis toodavad paljud päikesest energiat – päikesepaneelid on uute majade küljes, paneele laotakse põldudele ja tehasehoonete katustele. Vaatamata energia lokaalse tootmise buumile ei pea eksperdid täielikku off-grid lahendust mõistlikuks.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor Jarek Kurnitski ütleb, et offgrid ehk mitte võrku ühendatud energialahendused on võimalikud, kuid nende järele on vajadus vaid juhtudel, kui elektrivõrk asub väga kaugel. Selliseid lahendusi on tehtud saartele või väga eraldiseisvatele kinnistutele. Samas ei saa sellistelgi juhtudel ainult päikese või tuulega kogu aeg hakkama ja va-

Lokaalne energialahendus tasub võrku ühendada Eesti Maaülikooli tehnikainstituudi energiavarustuse professor Andres Annuk ütleb, et elektrivõrk ongi lõpmatu mahutavusega energiasalvesti. Just seepärast ei peakski lokaalne energialahendus olema üldvõrgust eraldatud mikrovõrk, vaid võrku ühendatud lahendus, mis toimib põhimõttel: osta võrgust elektrienergiat nii vähe kui võimalik ja müü sinna nii palju kui võimalik. „Kui soovime katkematut autonoomset energialahendust, siis võrreldes võrguühendusega ei muutu see kunagi kasumlikuks,“ hoiatab Annuk. Tema kinnitusel

51


Tänu taastuvenergia toetusele on praegu palju päikeseparke loodud, kuid Jarek Kurnitski usub, et päikesepaneelide paigaldamine jätkub ka ilma toetuseta. Põhjus on proosaline: nimelt on uutele hoonetele kehtestatud liginullenergia nõuded nii ranged, et ilma päikesepaneelideta ei suudeta neid nõudeid täita. „Praktiliselt kõigile uutele majadele pannakse päikesepaneelid,“ nendib Kurnitski.

ei ole energia väiketootmise seadmed ilma subsiidiumiteta praegu tasuvad. Andres Annuk nendib, et ka koos subsiidiumitega on küsitavusi, kuna tänapäeval saab väikese päikesepargi omanik toetusest rohkem sissetulekut kui elektrienergia müügist. Tuuleenergia on tasuvam, kuid mitte väiketuulikud Jarek Kurnitski leiab siiski, et mõningatel juhtudel võib lokaalne energia võrguenergiast odavamaks muutuda. See on võimalik tuule­energia puhul. Samas tähendab see tema sõnul siiski tuuleparke, mis oma loomult on tsentraalne elektritootmine. Asustatud piirkondades ei ole aga tuuleenergia autonoomse lahendusena variant. Jarek Kurnitski selgitab, et tuulegeneraatori tootlikkus sõltub tuule kiiruse kuubist, mis tähendab, et generaator peab olema kõrgel, 100–150 meetrit. Väikeste tuulegeneraatoritega saaks ehk hakkama ainult rannikul või saartel, kus on hästi tuuline. Tavapärastele kruntidele tuuleenergia lahendused aga ei sobi. Samale asjale juhib tähelepanu ka Annuk, kes ütleb, et väiketuulikutega (kuni 20 kW) ei saavutata päikesepaneelidest paremat tasuvusaega. Selle põhjuseks on asjaolu, et enamasti on väiketuulikud liiga madalate mastide otsas, mistõttu töötavad segatud tuulte piirkonnas ja ei saavuta lubatud toodangunumbreid. Toetuse abil on tublisti päikeseparke ehitatud Väiketuulikute tasuvusaega pikendavad ka kulud hooldusele, mida reeglina ise teha ei saa. Päikesepaneelidega on hoolduse probleem Annuki kinnitusel tunduvalt väiksem. Tema sõnul võib eramaja väikese päikeseenergiapargi puhul kujuneda tasuvusajaks umbes kaheksa aastat.

52

Päikesepaneelid on muutunud igamehelahenduseks neile, kes on kümneaastase tasuvusega nõus. Jarek Kurnitski, TTÜ ehituse ja arhitektuuri instituudi direktor

Päikesepaneelidest olulisem hoone soojapidavus „Päikesepaneelid on muutunud igamehelahenduseks neile, kes on kümneaastase tasuvusega nõus,“ ütleb Kurnitski, kuid soovitab neil, kes tahavad suurendada maja energiatõhusust, jätta taastuvenergiaga tegelemine viimaseks asjaks. Enne peavad paigas olema aknad, soojuspidavus, soojustagastusega ventilatsioon. Alles seejärel peaks valima kütteallika, mis ideaalis võiks olla taastuvenergiat kasutav maasoojuspump. „Viimane etapp on paigaldada maja lõunapoolsele katusele päikesepaneelid,” annab Kurnitski väikeelamu omanikele nõu. Kokkuvõttes võib öelda, et kõigepealt tuleb energiakasutust vähendada muude tehniliste vahenditega ja seejärel panna päikesepaneelidega punkt energiatõhususe projektile. Andres Annukil on sarnane soovitus neile, kes üritavad lokaalse tootmisega ise oma hoone energiavajadusi katta. „Hoone peaks olema kindlasti vähemalt liginull­ energia valmiduses või nullenergiahoone. Ilma selleta pole mõtet proovida,“ hoiatab ta. Samuti soovitab ta alles jätta ühenduse elektrivõrguga. „Soovitan kasutada soojuspumpasid, eelistatult maasoojuspumpa, siis pole vaja päikeseparki või tuulikut suurelt üledimensioneeri-


da,“ ütleb Andres Annuk. Kasutada võib ka õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpasid, mis annavad tema ütlusel vägagi tuntava efekti külmal ajal. Ahjud soovitab Annuk alles jätta, sest need osutuvad vajalikuks rikete või väga külmade ilmade ajal. Eraisikutel soovitab Annuk päikesepargi rajamisel tasuvusele liiga palju tähelepanu mitte pöörata. Pigem peaks vaatama, kui suur on lubatav võrguühenduse võimsuse limiit ja kalkuleerima päikesepargi võimsuse selliselt, et ka talvekuudel oleksid arved n-ö negatiivsed. „Tasuvusajale ei peaks keskenduma, vaid maksma päikesepargi ehituse eest nii ruttu kui võimalik. Kui investeering on täielikult makstud, siis saab tunda rõõmu väikesest lisasissetulekuallikast ja tasuta elektrist,“ soovitab ta. Ettevõtted lasevad päikesejaamad ehitada teistel Ettevõtetel soovitab Andres Annuk siiski tasuvusaega jälgida, samuti seda, kui palju suudetakse päikesepargiga katta ettevõtte energiatarbimist. Üks võimalus on lasta hoone vabale katusepinnale ehitada päikesepark kellelgi teisel ja hakata ise pargi ehitanud ettevõttelt elektrit ostma. Sellega vabanetakse kuluka investeeringu tegemisest. Hiljuti andis sellisest lahendusest teada Estanc, kes laseb Sunly Cityl oma tootmishoone katusele rajada 100 kW päikesepargi. Estancil õnnestub vähendada nii tehase elektrikulu kui ka CO2 jalajälge, ilma et nad ise päikesepaneelide tehnoloogiasse investeeriksid. „Sunly City investeerib Estanci eest ning rajab oma kulu ja kirjadega päikeseelektrijaama koos otseliiniga, mis hakkab tehasele edastama võrgutasuvaba ja keskkonnasõbralikku elektrienergiat,“ kommenteeris Sunly City juht Priit Lepasepp pressiteate vahendusel.

Uus päikesepark võimaldab tehase töös säästa 54 tonni CO2 aastas. Estanci tegevjuhi Priit Haldna väitel säästab Estanc tänu väiksemale elektrikulule ja elektrihinna fikseerimisele ligikaudu 6000 eurot aastas. Riigi tugi ja parem tasuvusaeg annaks veelgi hoogu juurde Terje Talve hinnangul on võimalik lokaalsele energiatootmisele veel hoogu juurde anda: see on harjumuste ja inimeste järjepideva koolitamise ning juhendamise küsimus. Talve sõnul ei ole lokaalne energiatootmine riiklikult veel sedavõrd propageeritud kui näiteks hoonete soojustamine. „Kindlasti oleks mõistlik, kui riik võtaks selge suuna ja toetaks mõnel perioodil hoonete soojustamise kõrval ka lokaalsete energiatootmise lahenduste väljatöötamist,“ leiab ta. „Selliselt tagatakse lokaalse energiatootmise iseenesestmõistetavus, nagu on tänaseks riigi hea töö tulemusena tagatud hoonete soojustamise iseenesestmõistetavus,“ ütleb Talv. Selles, kas lokaalne energiatootmine muutub massidele taskukohaseks, on Andres Annuki sõnul määrav elektrienergia hind. Päikesepaneelide ja väiketuulikute hinnad langevad aeglaselt, kuid nende mõju taskukohasusele on väike. „Hinnanguliselt arvan, et kui elektrienergia hind tõuseb koos kõigi maksudega, sh võrgutasuga üle 0,2 €/kWh, siis muutub päikesepaneelide ja väiketuulikute tasuvusaeg mõistlikuks,“ resümeerib Annuk. Lokaalse energiatootmise mõistlikuks tasuvusajaks laiemale elanikkonnale peab Annuk ilma toetusteta neli kuni viis aastat ja see aeg võib tema ütlusel saabuda juba aastail 2027–2028. „Kuid mitte kunagi ei saa väikeenergia tootmisseadmete ehitamine väga kasumlikuks,“ rõhutab ta.

Küsimus Kas Eestis on võimalik lokaalseks energiatootmiseks kasutada ainult tuult?

TERJE TALV EESTI TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOONI

K

TEGEVJUHT

ui küsida, kas meil on piisavalt potentsiaali, et katta kogu Eesti energiavajadus tuuleenergiast, siis meretuuleparke rajades on see täielikult võimalik. Võttes tänapäevase tehnoloogia ja Läänemeres sobivad alad, siis on meil võimalik püstitada tuulepargid, mis ei kata ainult meie riigi vajadusi, vaid võimaldavad rohelist elektrit ka eksportida. Meretuulepargid on märkimisväärselt stabiilsemad energiatootjad kui maismaatuulepargid. Kuna praegu Eestis ühtegi meretuuleparki ei ole, siis ei ole meil ka täpset kogemust, kui stabiilse energiatootmisega saaks arvestada. Seetõttu on vaja arendada kahte suunda: suurendada energia salvestamise võimalusi ja kaaluda variante, kus väga odava elektrihinna korral saaks kasutada vesinikku. Kui tuuleenergiast vesinikku toota, siis peaks tegemist olema lõpptootega ehk kütusega, mida saaks kasutada tööstuses või transpordis. Kokkuvõttes on Eestis võimalik esmase energiaallikana kasutada tuuleenergiat ja hübriidseid salvestustehnoloogiaid. 53


Paneme energiasüsteemid FUSHUAN WEN TALTECH, ENERGIASÜSTEEMIDE PROFESSOR

E

lektrisõidukite ühendamine võrku ja tehnoloogia abil elektri gaasiks muundamine on vaid paar näidet, kuidas luua integreeritud energiasüsteem, mille abil on võimalik leida lahendus nii energia- kui ka keskkonnaprobleemidele. Viimase aja arengud taastuv­ energia tootmise ja elektrisõidukite valdkondades, ulatuslik soojusja elektrienergia koostootmise tehnoloogia kasutamine ning P2G ehk elekter-gaasiks-seadmete üha sagedasem kasutamine energiasüsteemis on toonud kaasa märkimisväärseid muutusi energia tootmise ja tarbimise viisides. Samas on sellega kaasnenud ka mitmeid uusi probleeme ja proovikive. Integreeritud energiasüsteem pakub lahenduse Selle tulemusena pakub integreeritud energiasüsteem (IES), mis on moodustatud erinevate energiasüsteemide integreerimise ja optimeerimise abil, uue lahenduse energia- ning keskkonnaprobleemidele. IES-i rakendamiseks on kaks kõige olulisemat tehnikat P2G ja sõidukite ühendamine võrku, sest need tagavad kahesuunalise ühenduse esiteks elektrisüsteemi ja maagaasisüsteemi ning teiseks elektrisüsteemi ja elektrisõidukitega intelligentse transpordisüsteemi vahel. Üldisem IES võib sisaldada elektrisüsteemi/jaotussüsteemi, mikrovõrku, maagaasisüsteemi, intelligentset transpordisüsteemi (elektrisõidukitega), kaugkütte/

54

Integreeritud energiasüsteem võib aidata suurendada energiatarbimise tõhusust. jahutussüsteemi, energia salvestussüsteemi ning taastuvenergia tootmisüksuseid (tuule- ja päikeseenergiaüksused). Eeldatavalt tekivad sellised IES-id Eestis juba lähitulevikus. Kuidas taastuvenergia püsikindlaks muuta? Levinud arvamuse kohaselt on üha aktiivsema globaalse soojenemise põhjus fossiilkütuste põletamine, mille abil saadakse energiat elektritootmise, tööstusliku tootmise, äritegevuse, kodumajapidamiste ning transpordi jaoks. See asjaolu ajendab kasutama järjest rohkem taastuvenergiat, nagu näiteks tuule- ja päikeseenergiat. Ent tuule- ja päikeseenergia tootmine sõltub väga suurel määral ilmastikust ning on seetõttu katkendlik ja kõikuv. Järelikult peab vastav energiasüsteem tulema toime üha katkendlikuma energiatootmisega. IES-i väljatöötamine võib aidata lahendada seda probleemi nii: Elektrienergia nõudlusprofiil ei ühti maagaasi, kütte ning jahutuse omaga ja IES-i loomine võimaldab seda õigesti koordineerida. Sellisel viisil on võimalik katkendlike taastuvenergia tootmise meetoditega (näiteks tuule- ja päi-

keseenergiaga) katta suur osa energianõudlusest. Katkendlik taastuvenergia tootmine on sageli väga lokaalne ja toimub koormuskeskustest kaugel, mistõttu tekib vältimatu vajadus elektri kaugedastuseks. Seda piirab aga olemasolev edastusvõimsus. IES-i loomine võib motiveerida lokaalset energiatarbimist ning suurendada seejärel katkendliku taastuvenergia tootmise mahtude käitlemise võimekust. Katkendliku taastuvenergiatootmise mahtude käitlemise võimekust võib parandada IES-i õige planeerimine ja rakendamine koos korralikult integreeritud ja koordineeritud erinevate energianõudluse sektoritega. Lisaks katkendliku taastuvenergiatootmise mahtude käitlemise võimekuse parandamisele võib IES aidata suurendada ka üldise energiatarbimise tõhusust. IES-i integreeritud planeerimine ja rakendamine erinevates sektorites on äärmiselt oluline, et rahuldada jätkusuutlikkuse vajadust arenevates piirkondades, kus mitmesuguste energiatüüpide varustuse ja nõudluse integreeritud kombineerimine sageli puudub. Juba leidub mitmeid näiteid töötavatest IES-idest Maailmas on mitmeid näiteid edukalt tööle rakendatud IESidest. Kõrvalleheküljel on joonisel üks näide IES-ist, mis on kasutusel Hiinas, Suzhou linna Tongli piirkonnas. See IES hõlmab tuule­ energiat, päikeseenergiat, päikeseenergia kontsentreerimist, energia salvestamist ning elektrisõidukeid. INGLISE KEELEST TÕLKIS KALLE KLEIN


omavahel suhtlema Tongli piirkonna integreeritud energiasüsteem (IES) Hiinas Suzhou linnas. Tegemist on kitsa IES-iga. IES-i juhtimisplatvorm

Päikeseenergia kontsentreerimine

Tuuleenergia ja energia salvestamise jaam

Päikesepaneelidega katus

Tongli piirkonna integreeritud energiasüsteem (IES)

Hea teada Mis on integreeritud energiasüsteem? Integreeritud energiasüsteem moodustatakse erinevate energiasüsteemide integreerimise ja optimeerimise abil. Integreeritud energiasüsteemi kaks kõige olulisemat tehnikat on P2G (see on tehnoloogia, mis võimaldab elektrit gaasiks muundada) ja elektrisõidukite ühendamine võrku. Erinevate energiasüsteemide põhjalik kombineerimine integreeritud energiasüsteemis võimaldab parandada üldise energiasüsteemi

stabiilsust, paindlikkust, tõhusust ning jätkusuutlikkust. Integreeritud energiasüsteem võib vähendada energiakulusid, suurendada üldist energia varustuskindlust ja leevendada mõju globaalsele soojenemisele. Integreeritud energiasüsteem on oluline osa kolmandast tööstusrevolutsioonist (internetitehnoloogia, energia salvestamine, digitaliseerimine jne).

Elektrisõidukite laadimisjaam

P2G

ehk nn elekter gaasiks on integreeritud energiasüsteemi oluline tehnika.

55


ELEKTRISÕIDUK:

särtsakas kaaslane tulevikus Elektertranspordile ülemineku peamine argument keskkonnasäästlikkuse kõrval on energiatõhusus ehk võimalikult väike primaarenergia kulu sõidukilomeetri kohta. See vastab ka tegelikkusele, juhul kui me ei arvesta sõiduki elutsükli kogukulusid. HARDI HÕIMOJA ELEKTRILEVI OÜ ELEKTERTRANSPORDI INFRASTRUKTUURI PEASPETSIALIST

Elektrisõidukite energiatõhusust saab parendada suurema kasuteguriga regeneratiivse pidurdusega elektriajamite ja akudega, samuti voolujoonelisema kuju abil. Teenindavas taristus on võimalik parendada energiamuundusja ülekandeaparatuuri kasutegurit. Sageli täidavad elektertranspordi taristu osad ka mõnda täiendavat ülesannet, näiteks läbilaskevõimsuse reguleerimise näol elektrienergia tarbimise tasakaalustamiseks, võimalik on ka reaktiivvõimsuse kompenseerimine muundustehnikas sisalduva jõuelektroonikaaparatuuri abil. Autonoomsete elektrisõidukite arendustöö põhisuund on sõidu­ ulatuse ja sõidukipoolse laadimiskiiruse suurendamine, mis eeldab akude pidevat täiustamist. Elektertranspordil praegu mitu kitsaskohta Esmajärjekorras tuleb esile tuua üldtuntud muna ja kana probleemi: elektrisõidukid ei toimi ilma teenindava infrastruktuurita, viimase väljaehitamiseks ja tasuvuseks on omakorda tarvis kriitilist

56

hulka elektrisõidukeid. Esialgne liiga hoogne infrastruktuuri loomine võib tähendada selle hilisemat alakasutust ja enneaegset amortiseerumist, st tasuvushetkeks on infrastruktuur juba tehniliselt ja moraalselt vananenud, millega kaasnevad ühilduvusprobleemid uute sõidukitega. Teine kitsaskoht tuleb välja võrdlusest sisepõlemismootoriga sõidukitega: ehkki tippklassi elektrisõidukite sõiduulatus täislaetud akuga on juba võrreldav täistangitud tavaauto sõiduulatusega, tuleb silmas pidada järgmisi aspekte: Kütusevoolikus voolab kütus enamasti kiirusega u 30 l/min. Võttes sõiduki keskmiseks kütusekuluks 6 l/100 km, on tankimiskiiruseks 500 km/min. Statistiliselt on endiste nn ELMO kiirlaadijate praeguseks tuvastatud mediaanvõimsuseks 20 kW. Keskmisel energiakulul 18 kWh/100 km kujuneb taolisel võimsusel laadimiskiiruseks 1,85 km/min. Seega on tankimisja laadimiskiiruste vahe 270-kordne. Selleks, et saavutada tankimiskiirusega võrdset laadimiskiirust,


Tänavu septembri keskel tutvustas Tesla oma Berliini teaduslinnakus uudset V3 superlaadijat. Foto: Michele Tantussi/Reuters/Scanpix

Elektrisõidukid ei toimi ilma teenindava infrastruktuurita, viimase väljaehitamiseks ja tasuvuseks on omakorda tarvis kriitilist hulka elektrisõidukeid. peab laadimisühenduse võimsus olema suurusjärgus 5,5 MW. See on võrreldav Türi-suuruse linna summaarse elektrilise tarbimisvõimsusega. Sellist võimsust ei suuda vastu võtta ühegi seeriasõiduki aku, rääkimata ülekandeks vajaliku aparatuuri ja kaablite mõõtmetest. Elektriautode mõju siseriiklikule elektritarbimisele 2018. aastal Eesti Maaülikoolis valminud bakalaureusetööst1 selgub, et olukorras, kus 100% aktiiv-

selt igapäevases liikluses osalevatest sõiduautodest ja kaubikutest oleks elektrilised, kasvaks Eesti aastane elektrienergia kogutarbimine 2,1 TWh, mis on ligilähedane 2019. aastal toodetud taastuvelektri mahule (1,95 TWh). Eesti praeguse summaarse keskmise aastatarbimise 8,5 TWh juures tähendaks see u 24,6% juurdekasvu väärtuseni 10,6 TWh, samas näiteks 2017. aastal toodeti Eestis elektrienergiat 11,2 TWh. Seega kui autostumine ja muu elektritarbimine püsivad endisel tasemel, pole elektrienergia puudust vaja karta. Energiast olulisemgi on võimsus ehk ajaühikus tarbitud elektrienergia. Ülekoormuste vältimiseks tuleb laadimisprotsesse ajatada ehk välistada olukord, kus suur hulk sõidukeid laeb üheaegselt. Taoline laadimine on võimalik, kui laadimisliidesed toimivad tarkvõrgu ja asjade interneti osana ning nende läbilaskevõime on koondatuna reguleeritav elektrisüsteemi juhtimiskeskusest. 1 Kolina, Karl Hendrik (2018). Elektriautode mõju Eesti elektrienergia tarbimisele. Bakalaureusetöö. Eesti Maaülikool.

Hea teada Mis on elektertransport? See tähendab elektriajamite abil liikuvaid transpordivahendeid ja neid elektrienergiaga varustavat infrastruktuuri. Kolm põhilist elektertranspordi toimimisviisi: kontaktliiniga seotud sõidukid, nt trammid, trollid ja elektrirongid koos neid teenindavate kontaktvõrkude ja veoalajaamadega; kontaktivaba, st induktiivse energiaülekandega sõidukid, kus infrastruktuuriks on sõiduki marsruuti jälgivad primaarmähised koos juhistike ja muundusalajaamadega, sekundaarmähised paiknevad sõidukitel. Induktiivset energiaülekannet kasutatakse, kui kontaktliini paigaldus pole ohutus- või arhitektuurilistel kaalutlustel võimalik; autonoomsed, st akusid sisaldavad sõidukid, sh nn pistikhübriidid, mille infrastruktuur koosneb elektrisalvede laadimiseks vajalikust aparatuurist ja nende liidestest elektrivõrguga. Seega kütuselementidega vesinikutoitel sõidukid ei liigitu elektertranspordi alla hoolimata elektrilisest veoajamist, kuna energiat ei kanta neisse üle elektri kujul.

57


Väline laadimisaparatuur laadimisviisidele 1–4, vasakult paremale (vpsolar.com).

Erinevad laadimisviisid ja -otsikud Laiatarbe elektrisõidukid toetavad nelja standardile IEC 61851 vastavat laadimisviisi  Laadimisviisil 1 (vt ülaltoodud joonist) paikneb laadija sõiduki pardal ja seda toidetakse tavalisest seinapistikust ilma vahepealse lisaaparatuurita. Tänapäevastel sõidukitel seda laadimisviisi ohutustehnilistel kaalutlustel reeglina enam ei kasutata, v.a kergsõidukite, nt elektrijalgrataste juures.  Laadimisviisil 2 paikneb laadija samuti sõiduki pardal, laadimiseks ühendatakse tavalise ühe-

või kolmefaasilise seinakontakti ja sõiduki vahele spetsiaalne laadimiskaabel, mille keskel asetseb karp juhtimis- ja kaitseaparatuuriga. Laadimisvõimsuseks on ühel faasil reeglina kuni 2,3 kW ja kolmel faasil kuni 11 kW.   Laadimisviis 3 erineb laadimisviisist 2 selle poolest, et juhtimisja kaitseaparatuur paikneb seinale või postamendile kinnitatud laadimiskilbis. Sõiduk ühendatakse laadimis-

kilbiga spetsiaalotsikutega kaabli abil, laadimisvõimsused ulatuvad sõltuvalt kasutatavate faaside arvust ja sõiduki pardalaadija võimekusest kuni 22 kW-ni. Laadimiskaabel võib olla kas mõlemalt poolt otsastatud, st kaasaskantav, või ühe otsaga pidevalt laadimiskilbi külge kinnitatud.  Laadimisviisil 4 paikneb suure võimsusega laadija kohtkindlalt väljaspool sõidukit, mis ei sea piiranguid laadija gabariitidele.

Laadimisviis aetakse sageli segamini pistikliite tüübiga  Laadimisviisidel 2 ja 3 kasutatakse vanematel Aasia päritolu autodel sõiduki poolel reeglina ühefaasilisist, standardile IEC 61296-2 vastavat tüüp 1 pistikliidest, uuemad sõidukid varustatakse tehases ühe- või kolmefaasilise tüüp 2 laadimisliidesega (vt kõrvalolevat joonist).   Laadimisviisil 4 on uutel Euroopa turule mõeldud sõidukitel CCS2 laadimisliidesed, Jaapani tootjad pakuvad ka CHAdeMO liideseid. Tesla mudelid S ja X, mille Euroopa turule toodetud sõidukite nn kiirlaadimisühendused sarnanevad väliskujult tüüp 2 liidestega, eeldavad spetsiaalseid laadimispaigaldisi, CCS2 laadijate kasutamine on võimalik adapteri abil. Väikeseeriatena on toodetud ka induktiivse ehk kontaktivaba laa58

Laadimisel kasutatavad pistikliited vasakult paremale: tüüp 1, tüüp 2, CCS2, CHAdeMO.

dimisega elektrisõidukeid, kus primaarmähis on süvistatud teekattesse ja sekundaarmähis paikneb sõiduki põhja all. Laadimisvõimsus jääb reeglina alla 10 kW, puudustena tuleb nimetada energiaülekande väiksemat kasutegurit võrreldes kontaktse ülekandega ja ühtse standardi puudumist. Elektriteemadega harva kokkupuutuvale inimesele on laadimisvõimsus peale sageli eksliku tõdemuse „mida rohkem, seda uhkem“

väheütlev. Laadimisvõimsusest olulisemgi on laadimiskiirus ehk sõiduulatuse juurdekasv ajaühikus. Üldistatult piisab parkimisel nn normaallaadimisest võimsusega kuni 22 kW. Laadimist sellest väärtusest suurema võimsusega nimetatakse erialakeeles kiirlaadimiseks, mis leiab kasutust eeskätt peatumisel. Teisisõnu: kiirlaadimiseks piisab tinglikult peatumisest, normaallaadimiseks tuleb parkida.


Laadimisvõimsus: reklaam ja tegelikkus

T

egeliku laadimisvõimsuse ja koos sellega ka laadimiskiiruse määrab nõrgim lüli ahelas võrguühendus-sõiduk. Laadimisprotsessi käigu dikteerib sõiduki pardaarvuti: kui lubatavad näitajad on väiksemad muude lülide läbilaskevõimest, pole võimalik ka laadimine reklaamitud maksimumvõimsusega. Tuleb silmas pidada, et laadimisvõimsus on akupinge ja laadimisvoolu korrutis, kusjuures protsessi piiravad kõik kolm väärtust korraga. Enamik seeriatootmises olevatest elektriautodest on pingeklassiga 400 V, üksikud mudelid 800 V. Esimese põlvkonna CHAdeMO liidesed lasevad läbi kuni 125 A, sundjahutuseta CCS2 kaablid kuni 250 A ja vedelikjahutuse puhul kuni 500 A. Seega reklaamitud maksimum, nt 160 kW, on saavutatav sundjahutamata CCS2 laadimiskaabli korral ainult 800 V pingeklassiga sõidukitel, 400 V pingeklassiga sõiduk eeldab suurema kui 100 kW laadimisvõimsuse saavutamiseks juba vedelikjahutusega laadimiskaablit. Kuna laadimise käigus ei püsi võimsus reeglina konstantsena, kujuneb laadimissessiooni keskmine võimsus mõnevõrra väiksemaks selle maksimumväärtusest. Igaühele oma Tavakasutajale, kelle päevane keskmine läbisõit jääb 50 km piiresse, piisab kodustes tingimustes laadimisviisile 2 vastavast kaablist, mille üks ots läheb seinakontakti ja teine auto laadimispessa. Taolisel juhul on laadimiskiirus suurusjärgus 11 km/h, mis taastab päeval sõidule kulunud energia umbes viie tunniga. Suurema läbisõidu puhul võib kaaluda ka eraldi suurema võimsusega kas võrgustatud või võrgustamata laadimis-

50

km päevas sõitva elektriauto laadimiseks piisab tavalisest seinakontaktist. kilpi (laadimisviis 3). Võrgustatud laadimiskilpide eelis on kaughalduse ja võimsuse tasakaalustamise võimalus, mis on oluline elektrisüsteemi kogutarbimise reguleerimisel. Autopargi puhul, kui soovitakse olla avalikust laadimisteenusest sõltumatu, tuleb laadimislahenduse kavandamisel aluseks võtta päevasele läbisõidule vastav elektrikulu ja ettevõtte parklas viibimise kestus. Näiteks kui sõiduk läbib ööpäevas 150 km keskmise energiakuluga 18 kWh/100 km ja viibib parklas 18 h, kujuneks kulunud energia taastamiseks vajalikuks keskmiseks võimsuseks 1,5 kW, milleks teoorias piisaks ka laadimisviis 2 spetsiaalkaablist. Enamasti eelistatakse siiski võrgustatud laadimiskilpe, mille elektritarbimist on võimalik ettevõttesiseselt jälgida ja juhtida, katuseta parkla puhul räägib laadimiskilbi kasuks ka parem ilmastikukindlus. Laadimisühistule, kus mitmed autopidajad jagavad ühist laadimispaigaldist, kehtivad üldjoontes samad soovitused kui autopargilegi. Laadimispaigaldise elektriarve õiglaseks jaotamiseks on vajalik laadimissessioonide isikustamine. Avaliku laadimisteenuse pakkuja omab laadimisviisidele 3 ja 4 vastavat taristut, mida saavad kokkulepitud tasu eest kasutada kõik soovijad nii era- kui ka äriklientidena. Avalikud laadimispaigaldi-

sed on võrgustatud ning iga laadimissessioon on kasutajatuvastuseks ja arveldamiseks isikustatud. Peakaitse ja faasid Autopargi elektrifitseerimisel ja sageli ka tavakasutajal võib tekkida olukord, kus laadimisel lisanduv elektriline koormus ületab olemasoleva peakaitsme väärtuse kas ühel või mitmel faasil korraga. Peakaitsme suurendamine, rääkimata elektripaigaldise täiendamisest, tähendab lisakulutusi ja pikendab laadimispaigaldise tasuvusaega. Probleemi lahendamiseks on täiuslikemates laadimiskilpides dünaamilise voolupiirangu funktsioon, mis reguleerib laadimisprotsessi vastavalt elektripaigaldise vabale võimsusele. Selleks peab olema peaarvestil vastav liides, mille abil laadimispaigaldise juhtseade mõõdab peakaitset läbivat voolu ja vähendab vajadusel peakaitsme rakendumise vältimiseks laadimisvõimsust. Kuidas edasi? Elektersõidukid ja neid teenindav infrastruktuur arenevad käsikäes võrgustumise ja standardite ühtlustumise suunas. Kõige keerulisemas olukorras on praegu avaliku laadimisteenuse pakkujad, kuna nende laadimispaigaldised peavad sobituma võimalikult paljude automarkidega mitte ainult praegu, vaid ka lähitulevikus. Tehnilises mõttes on kõige mitmekülgsemad laadimisviisile 4 vastavad CCS2 ja CHAdeMO otsikutega välised laadijad, kuid samas on nende maksumus mitmekordne võrreldes laadimisviis 3 laadimiskilpidega. Lihtsamas olukorras on ühte kindlat sõidukimarki kasutavad autopargid, mis võivad rajada laadimispaigaldisi kohalduvaks just konkreetse laadimisliidesega.

59


Elektrisõidukite lähituleviku märksõnad: ristkasutus ja tehnoloogia areng Platvormimajandus – autopargid, laadimisühistud ja tavakliendid võivad, kasutades ühist broneerimis‑, arveldus- ja haldusplatvormi, anda oma võrgustatud jõude seisvaid laadimispaigaldisi avalikku kasutusse, teenides sellega omanikutulu ja lühendades tasuvusaega. Ristkasutus – avaliku laadimisteenuse pakkujad sõlmivad omavahel kokkuleppe, mis võimaldab ühe lepinguosalise klientidel kasutada teiste lepinguosaliste laadimispaigaldisi. Võrgu stabiliseerimine – võrgustatud laadimisühenduste läbilaskevõimsust on võimalik energiasüsteemi juhtimiskeskusest koordineeritult suurendada ja vähendada, et kindlustada elektrivõrgu optimaalne talitlus ja vältida 60

2,1

TWh kasvaks Eestis elektritarbimine, kui kõik sõidu- ja tarbeautod oleks elektrilised. kohalikke või piirkondlikke ülekoormusi. Laadimisviisile 4 vastavate väliste laadijate abil on tulevikus võimalik kompenseerida ka reaktiivvõimsust, mille eesmärk on võrgukadude vähendamine ja pinge stabiliseerimine. Tagasitoide – võrgu stabiliseerimise erijuhtum, mille puhul suunatakse pardaakus salvestatud

elektrienergia tagasi elektrivõrku. Seeriatootmises sõidukitel selline võimekus veel puudub. Energiaruuter – elektrivõrgu sõlm, millega on liidestatud kohalik elektriallikas, nt päikesepaneel, kohalik tarbijavõrk, elektrisalvesti, elektriauto laadimiskilp ja väline elektrivõrk ning mille ülesanne on elektrienergia optimaalne jaotus osaliste vahel. Nii võrgu stabiliseerimine kui ka tagasitoide eeldavad sõidukiomanike nõusolekut, kuna tegemist on teenusepakkumisega võrguettevõttele, millega teenitakse ka omanikutulu. Sõidukiomanik määrab teenust pakkudes ise, milliseks kellaajaks tema sõiduki aku peab täis laetud olema ja millisel määral ta oma sõiduki akut tühjendada lubab.


METALLITÖÖTLEMISSEADMED METALLITÖÖTLEMISSEADMED METALLITÖÖTLEMISSEADMED JAJAVAHENDID JAVAHENDID VAHENDID COSEN saemasinad COSEN COSEN saemasinad saemasinad

MAGTRON MAGTRON MAGTRON elektromagnetelektromagnetelektromagnetkinnitusega kinnitusega kinnitusega puurmasinad puurmasinad puurmasinad

Bomar lintsaemasinad Bomar Bomar lintsaemasinad lintsaemasinad

NKO Machines (Tšehhi) NKO NKO Machines Machines (Tšehhi) (Tšehhi) faasimismasinad faasimismasinad faasimismasinad

me! i s i l o K :

s adres Uus a , tee 7 Allikari 75312 , Peet maa Harju

Merec Tööstuse • Allika 7, Peetri 75312, Harjumaa Merec Merec Tööstuse Tööstuse OÜOÜ •OÜ Allika • Allika teetee 7,tee Peetri 7, Peetri 75312, 75312, Harjumaa Harjumaa Telefon 600 7843 • info@merec.ee Telefon Telefon 600 7843 600 7843 • info@merec.ee • info@merec.ee

www.merec.ee www.merec.ee www.merec.ee


Kuidas päästa töötaja tuulegeneraatorist? TERJE TALV EESTI TUULEENERGIA ASSOTSIATSIOONI TEGEVJUHT

E

esti tuuleenergia arendus kogub jõudu ja tuuleressurssi, mida roheliseks elektriks muuta, jagub meil nii maismaal kui ka merel. Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon on koostöös Eesti suurima tuuleenergia tootja Enefit Greeni ja Päästeametiga ellu kutsumas täiesti uut päästmisrežiimi, mis tagab inimese eduka päästmise tuulegeneraatorist. Eesti tuuleenergia valdkonnale saab vaatamata lühikesele tegutsemisajale vaadata tagasi hea tundega, sest meil ei ole tuulikutes juhtunud tööõnnetusi. Põhjus on tuuleenergiaettevõtete selgepiirilises suhtumises tööohutusse. Tuulegeneraatorites teevad tööd ainult selleks sertifitseeritud spetsialistid. Eestis järgitakse Global Wind Organisationi rahvusvahelisi ohutusstandardeid, mis nõuavad spetsialistidelt jätkukoolituste läbimist iga kahe aasta tagant. Mida teha, kui vigasaanu on 100 meetri kõrgusel tuulikus? Kuigi tuulikusse sisenetakse vaid vajadusel ja kõik asjasse puutuvad inimesed on läbinud ohutuskoolitused või vähemalt ohutusinstruktaaži, on tuulik siiski ohtlik tööpaik. Tulevikku vaadates on aga kahtlemata oluline olla valmis ka võimalikeks õnnetusteks. Mis juhtub näiteks siis, kui inimene, kes asub 100 meetri kõrgusel tuulikus, saab viga ja teda tuleb aidata sealsamas tuulegeneraa-

62

tori gondlis ning toimetada võimalikult ohutult haiglasse? Keerulised päästeoperatsioonid nõuavad mitmete osapoolte koostööd. Eelmisel aastal alustasid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Enefit Green ja Päästeamet koostööd, et valdkond kaardistada ja välja töötada tegevusrutiinid. Ka Enefit Greeni juhatuse liige Innar Kaasik kinnitab, et ühiste päästerežiimi põhimõtete väljatöötamine on Eesti tuuleenergia valdkonna jaoks oluline. „Tegu on järjest kasvava majandusharuga, kus töökohtade arv pidevalt suureneb. Seetõttu on üha vajalikum tagada päästevõimekus ja kindlus, et meie töötajad ning partnerid saaksid tunda end ohutult ning kindlustada, et vajadusel jõuaks aegsasti nendeni ka pro-

fessionaalne abi,” selgitab Innar Kaasik. Esmasel kaardistamisel ilmnesid juba mitmed väiksemad ja suuremad kohe lahendust vajavad ja seaduste muutmist nõudvad asjaolud. Esimese uue sammuna lisati tuulikute asukohad Päästeameti kaardirakendusse koos mõlemale osapoolele sobilike märgistustega. Teadmiseks, varem olid energiaettevõtetel ja Päästeametil kasutusel erinevad koordinaatide süsteemid, mis õnnetuse korral pikendaks tunduvalt õnnetuspaigale jõudmise aega. Tuulegeneraatoris töötamisel kannavad kõik spetsialistid ohutusrihmasid. Õnnetuse korral väldivad ohutusrihmad küll inimese kõrgelt kukkumist, kuid takistavad keha verevarustust. Seetõttu


Tänavu suvel korraldasid Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Enefit Green ja Päästeamet õppuse Viru-Nigula tuulepargis. Tutvustati ka turvavarustust, millega spetsialistid tuulikutes oma igapäevatööd teevad. Fotod: Terje Talv

on eriti oluline abi professionaalsus ning see, millal ja millise aja jooksul inimene õnnetuse korral reaalselt abi saab. Sellist abi saab anda ainult kiirabi. Katsetame koolitusel kuuldut tuulikus kohapeal Kuna kiirabil ja Päästeametil ei ole praegu (õnneks) veel reaalset kogemust tuulikust inimese päästmisega, alustasime kõigi osapoolte koolitamisega. Toimus see turvalises Reval Merekooli klassiruumis, kus rahvusvahelise kogemustepagasiga ohutusinstruktor Raivo Männik selgitas, mida tuulegeneraatoris ohutuse valdkonnas praktiseeritakse. Seejärel pani õppekäik Enefit Greeni Viru-Nigula tuulepargi tuulikusse osalejate senised tead-

mised reaalselt proovile. Selle vältel viibisid Jaanus Tramberg kiirabist ja Päästeameti spetsialistid Erkki Põld ja Indrek Agar üle kahe tunni tuuliku gondlis, et õppida tundma ka selle kõige spetsiifilisemaid nüansse. Mõtteainet ja arutluskohti tekkis hulganisti. Järgmise etapina kaasatakse protsessi ka siseministeerium ja Terviseamet, kes on riiklikul tasandil valdkonna poliitikate ja tegevusstandardite kujundajad. Jätkutegevusena kogunevad kõik osapooled sellel sügisel laua taha, et mängida läbi nn lauaõppus. See tähendab, et mängime läbi stsenaariumi, kus inimene on tuulikus viga saanud ja tuleb kõne hädaabinumbrile. Lauaõppuse eesmärk on teada saada kõik võimalikud asjaolud,

mis telefonikõnest kuni inimese haiglasse toimetamiseni protsessi mõjutada võivad. See nõuab tihedat koostööd kõigilt osapooltelt. Järgmisel varakevadel jätkame aga päästerežiimi väljatöötamise kolmanda osaga ja korraldame reaalõppuse tuulikus. Läheme päris tuulikusse, kust toimetame haiglasse „vigastatud” inimese. Rõhutan veelkord, et peame olema tänulikud, et Eestis ei ole tuulikutes juhtunud ühtegi õnnetust. Samas on kõigile osapooltele vajalik kindlustunne, et õnnetuse korral ei hakka me otsima õiget tuulikut või vaagima, kuidas inimene kõige paremini haiglasse toimetada. Me peame olema valmis, salamisi lootes, et neid oskuseid ei tule meil kunagi päriselt proovile panna. 63


Miks on vaja elektritööstustele SMAGRINET-i? TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

K

õrghariduse rahvusvahelistub ja koos sellega kasvab ka õpiränne. Kõrghariduse globaliseerumine on kaasa toonud muutused, mille peamise põhjusena nähakse eelkõige vajadust kõrgelt kvalifitseeritud tööjõu järele. Uuringud rõhutavad õpirände lisaväärtust üliõpilase jaoks sotsiaalsete, keeleliste, interkultuuriliste ja teiste oskuste arendamisel, samuti akadeemiliste töötaja-

te, ülikooli ja ühiskonna jaoks laiemalt, luues seeläbi võimaluse rahuldada tööturu vajadusi. Lisaks tööturu toetamisele julgustab õpiränne inimesi uut moodi mõtlema ja loob hulganisti erialase arengu võimalusi, sealhulgas keeleoskuse areng ja tutvumine uute õppemeetoditega. Liikuvus ja koostöö on tähtsad Euroopa Liidu riigid on kokku leppinud, et kahekordistatakse nende üliõpilaste osakaalu, kes veedavad mõne õppe- või kooli-

tusperioodi välismaal, nii et 2020. aasta lõpuks ulatuks see 20%-ni. Õpirände toetamine jääb Euroopa Liidu haridus- ja koolitusprogrammi keskseks teemaks. Mitmete mõju-uuringute kohaselt otsib üheksa tööandjat kümnest valdkonnaüleste oskustega töötajaid – just neid oskusi omandavad välismaal õpirändes osalevad üliõpilased. Mõju-uuringute käigus on leitud, et sellised koostööprojektid nagu SMAGRINET aitavad suuremal osal osalevatest ülikoolidest digiüleminekuks paremini valmistuda. Liikuvus ja piiriülene koostöö võivad aidata suurendada tööturul vajalikke erioskusi. Üks näide sellisest koostööst on SMAGRINET-is pakutav praktikaprogramm, mille eesmärk on anda üliõpilastele võimalus omandada praktilisi digikogemusi energeetikas. SMAGRINET-i projekti mõju on

targad plastid Vältige ootamatuid tööseisakuid

Tööstus 4.0: targad plastid vähendavad tööseisakuid Intelligentsed tooted annavad hooldusvajadusest enneaegselt teada ning neid on võimalik ühildada tavapärase ennetava hoolduse protsessidega; targad plastid võimaldavad teie masinatel töötada vahetpidamata ning vähendavad hoolduskulusid. igus.ee/smart igus Lõõtsa 4A, 11415 Tallinn Tel +372 667 5600 info@igus.ee ®

plastics for longer life

®


olnud suur mitte ainult tudengitele, vaid ka Euroopa elektritööstusele. Õpiränne aitab kõrgel tasemel õpetamise ning moodsa kõrgharidussüsteemi kaudu luua tugeva ühenduslüli ülikooli ja elektritööstuse vahel üle Euroopa, püüdes lahendada probleeme, mis tekivad seoses uute vajadustega tööjõuturul. Hindamatu tagasiside Õpiränne annab ka õppejõududele võimaluse võrrelda kõrgharidussüsteemi välisülikoolides ja tuua parimad mõtted koju nendele noortele, kellel ei ole võimalik välismaale õppima minna. Õpiränne raputab korraks läbi üliõpilase, kes läheb õppima või praktikale välismaale – ta sunnib meid väljuma mugavustsoonist. Õppima tulev üliõpilane aga annab head tagasisidet, sest ta ütleb ausalt välja, mida arvab kohalikest

Loodame, et SMAGRINET-i programmist saab üks Euroopa tuntumaid edulugusid õpirändes. õppejõududest ja õppekeskkonnast. See aitab meil aru saada, millisel tasemel me oma õpetamisstiili ja õppekvaliteediga oleme. Lisaks annab ta meile teada, kui sallivad oleme võõraste kultuuride suhtes. Selline praktiliselt tasuta saadud tagasiside on hindamatu. Hindame seda, et need Euroopa Liidu riikide tudengid on Eestisse jõudnud ja tahavad siin energeetikat õppida. Igal juhul on õpiränne Eestile võimalus vaadata peeglisse ja öelda, et meie inimesed saavad üleilmastuvas maailmas hakkama

ning Eesti on atraktiivne kõrgharidust pakkuv riik. Loodame, et SMAGRINET-i programmist saab üks Euroopa tuntumaid edulugusid õpirändes. Loodame, et meie programmi pakutavad võimalused ületavad osalevate üliõpilaste mobiilsusperioodile seatud ootusi ja seda just isiklikku arengut puudutavates aspektides. SMAGRINET-i programm on suurepärane võimalus sulandada erinevaid kultuure ja õpikeskkondi, tugevdada noorte akadeemilist ja professionaalset võimekust ning aidata luua rahvusvahelisi tööalaseid ja sõprussidemeid. Üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse vahendusel panustab SMAGRINET kogu Euroopa kõrghariduse rahvusvahelistumisse ning kindlasti paremasse tulevikku elektrisüsteemides digitaliseerimise pädevuse laiendamise kaudu.

Ur-Met

UrMetOÜ

põhitegevuseks on metallide ja komponentide müük. Materjalid mida Pakume:

Roostevaba ja happekindel teras. 904L, DUPLEX2205/1.4462, 253MA/EN1.4835 IMACRO , 25CrMo4+QT ja 42CrMo4+QT ümarterased. Alumiinium ja alumiiniumi sulamid. Titaan. Vask. Messing. Pronks. Tina. Plii. Tsink. Süsinikterased ja legeeritud eriotstarbelised terased. Happega puhastatud või harjatud teraslehed laserlõikusele. Plastsed ja kõrgtugevad teraslehed. Erikujulised väljalõiked kuni 400mm lehtmaterjalist. Erinevate kattekihtidega teraslehed. Ümar- ja nelikant torud, keevisõmblusega ja õmbluseta. Silindritorud ja kolvivarred. OVAKO 280 ümarterased ja õmbluseta torud. Ümar malm GG25 ja GGG50 ja materjalid HYDAX 15 ja HYDAX 25. Ovako280 (S450JO) lihvitud ümarteras, tolerants h6. Laost saadaval valik DC01, Zn275MAC, S240/S355MC Laser P+O, Aisi304 2B ja Alumiinium lehti. Nüüd juba 10 aastat Eesti turul.

l\ü§i Pak.kumi§t:

arvo.kohver@urmet.ee tel. +372 5098291 Arvo Kohver urmas.lohmus@urmet.ee tel. +372 5066264 Urmas Lõhmus jaanus.lohmus@urmet.ee tel. +372 58306647 Jaanus Lõhmus www.urmet.ee

Tule 22, 76505 Saue, Eesti


SMAGRINET sai valmis KARL KULL SMAGRINETI PROJEKTIJUHT

V

iimased poolteist aastat on TalTechi ja SMAGRINET-i käest järjepidevalt küsitud: „Öelge ausalt, mis see SMAGRINET ikkagi on?“ Ausaks jäädes tuleb siinkohal mainida, et ilma valmis tooteta on seda olnud ka keeruline selgitada, kuid nüüd oleme SMAGRINET-i lõpuks valmis saanud. Mis see SMAGRINET siis õigupoolest on? See on koolituskeskus, mis keskendub modernse ehk targa võrgu teadmiste edasi andmisele. Nii lihtne see ongi. Projekti esimestel kuudel kogusime ettevõtetelt, ministeeriumitelt ja ülikoolidelt infot selle kohta, milliseid teadmisi või oskusi tuleviku tööjõul vaja oleks. Saadud info põhjal hakkas Berliini Tehnikaülikool, kes on üks projekti partneritest, informatsiooni kokku panema. 2020. aasta alguseks oli infopakett koos ja alustasime projekti esimeses faasis nii Eestis, P r a nt s u sm a a l , Sa k s a m a a l , Sloveenias kui ka Leedus meie õppemoodulite alusel õpetamist.

SMAGRINET koosneb kolmest infomoodulist Majandustegevus ja ühiskondlikud väljakutsed Tehniline planeerimine ja võrguarendus Tehisintellekt ja selle roll targas võrgus

Koroonapandeemia tõttu oli õppejõudude ja tudengite ees omajagu proovikive, aga lõpptulemuse66

SMAGRINET pakub sügisest koostöös TalTechiga veebikoolitusi. Hea teada SMAGRINET-i ja veebiseminaride kohta lisainfo saamiseks võtke ühendust TalTechi elektroenergeetika ja mehhatroonika instituudi täiendkoolituse koordinaatori Merylin Pilliga aadressil merylin.pill@taltech.ee või saatke päring info@smagrinet.eu.

na läbisid esimesed poolsada üliõpilast juulikuuks vähemalt ühe SMAGRINET-i ainemoodulitest. Käimasolevast sügissemestrist saavad tudengid neid mooduleid TalTechis uuesti läbida. Abiks ettevõtetele ning inseneridele L i s a k s ü l i kool idele on SMAGRINET-ist abi ka elektroenergeetika valdkonnas praegu ametis oleva tööjõu ja inseneride koolitamisel, et aidata ettevõtetel teadvustada targa võrguga kaasnevaid tehnilisi proovikive ja lahendusi, Euroopa Liidu strateegiaid ning masinõppega kaasnevaid hüvesid. Praegu on raske ennustada, milliseks võib koroonaviiruse tõttu kujuneda olukord paari järgneva kuu jooksul, aga jätkuva täiendõppe puhul on üks aspekt kindel – SMAGRINET pakub praegu ehk alanud sügisest koostöös

TalTechiga veebikoolitusi eespool mainitud teemadel. Lisaks kasulikule informatsioonile tagatakse programmi läbinutele ka täiendusõppe ainepunkte. Ettevõtete töötajad saavad koolitusel osaleda turvaliselt oma büroos või kodukontoris ja endale sobivas tempos. See on üks kõige mugavamaid viise enda ja oma personali koolitamiseks kuluefektiivseimal viisil. Kuulake veebiseminaridel valdkonna spetsialiste SMAGRINET alustas juulis veebiseminaride korraldamist, et tutvustada meie õppematerjalides kajastavaid teemasid ja tuua neisse teemadesse sisse ka tööstussektori vaatenurki. Esimesel veebiseminaril tutvustasid Kaunase Tehnoloogiaülikooli teadlased masinõppe lahendusi elektroenergeetikas ja nende rakendatavust elektrivõrgus. Leedukad tutvustasid tehnilist arendustööd, mida nad teevad andmetöötluses, et integreerida pumphüdroelektrijaama ja päikeseenergeetika lahendusi, arvestades ilmastikuolusid ning võrgutalitust. Teisel seminaril avaldas energeeti ka tu levi kustsenaa riumite kohta arvamust Maailma Energeet i k a nõu kog u E est i Rahvuskomitee peasekretär Priit Mändmaa ja jaotusvõrkude majanduslikke valikuvõimalusi tutvustas Elektrilevi juhatuse liige Priit Treial. Järgmine veebiseminar toimus 23. septembril. Siis rääkis Berliini Tehnikaülikooli professor Kai Struntz virtuaalsetest elektrijaamadest ja Ljubljana Ülikooli professor Boštjan Blažič tutvustas pinge reguleerimise tehnilist käsitlust jaotusvõrkudes.


ACCURA 100 % täpne töötlemine Integreeritud multifunktsionaalne töötlemistehnoloogia

Perfe k kvalit tne eet ja paind likkus !

Kompleksne töötlemine Efektiivne ja paindlik tootmine Multifunktsionaalne pakett freesimiseks, nurga kopeerimiseks ja raadiuse ümardamiseks

EstTech Grupp OÜ HOLZ-HER ametlik esindaja Eestis Tel: 5346 6345 E-mail: Indrek@weinig.ee

Glu Jet – veekindel ja nähtamatu servakandi ühendus Hübriidtehnoloogia – võimalik kasutada nii PUR kui EVA liimi Neutraalsele ja värvilisele liimile, nii padruni kui graanulina

HOLZ-HER pakub mahukat tooteprogrammi perfektseks tootmiseks.

HOLZ-HER GmbH | Plochinger Straße 65 | 72622 Nürtingen | www.holzher.com


METALLILÕIKUSTEENUSED UUE 12 KW LASERIGA LÕIKAME MATERJALE KUNI 30 MM PAKSUSENI

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS •LEHTMATERJALI TORUMATERJALILASERLÕIKUS LASERLÕIKUS

TORUMATERJALI LASERLÕIKUS •PLASMALÕIKUS PLASMALÕIKUS •VESILÕIKUS VESILÕIKUS GAASILÕIKUS •LIHVIMINE GAASILÕIKUS •PAINUTAMINE PAINUTAMINE

Profile for Meediapilt OÜ

TööstusEST september 2020  

TööstusESTi septembrinumber on juba mitmendat aastat elektritööstuse eri. Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna...

TööstusEST september 2020  

TööstusESTi septembrinumber on juba mitmendat aastat elektritööstuse eri. Ajakirja TööstusEST sisu aitavad koostöös toimetusega kokku panna...

Advertisement