Page 1

number

24

T

STUSEST TÖ Ö S T U S VA L D KO N N A A J A K I R I M A I 2020

Juhtivad ettevõtted kogu Põhja Euroopas eelistavad parimat hea hingavusega, mugavad, kestvad ja kvaliteetsed SieviAir tooted

Professionaalsed edasimüüjad: WWW.SIEVI.COM/EE


METALLILÕIKUSTEENUSED UUE 12 KW LASERIGA LÕIKAME MATERJALE KUNI 30 MM PAKSUSENI

• LEHTMATERJALI LASERLÕIKUS •LEHTMATERJALI TORUMATERJALILASERLÕIKUS LASERLÕIKUS

TORUMATERJALI LASERLÕIKUS •PLASMALÕIKUS PLASMALÕIKUS •VESILÕIKUS VESILÕIKUS GAASILÕIKUS •LIHVIMINE GAASILÕIKUS •PAINUTAMINE PAINUTAMINE


Juhan-Madis Pukk: oleme valmis, kui nõudlus kasvama hakkab? lk 4

TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.toostusest.ee Toimetus: Meediapilt OÜ, e-post: toimetus@meediapilt.ee, Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt.ee, telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Industry 4.0: traditsiooniline konverents täiesti uuel moel lk 6–7 Kes ja millest tänavu Industry 4.0 konverentsil räägivad? lk 8–10 Kriisiga kohanemises peituvad uued võimalused lk 12–16 Krimelte kiired tootearendused lk 18–19

Raul Siem: võõrtööjõu kasutamine oli mugav, aga maksab nüüd kätte lk 20–23

ISSN 2382-9540

Digitaliseerimine: Helmes, Fleet Complete ja Flowit Estonia jagavad kogemusi lk 24–30 Tööinspektsioon avas uue tööelu infosüsteemi lk 34–35 Päikeseparkide digitaalne elu lk 36–37 Tööstuses on kõige vähem oma tööandja soovitajaid lk 40–41 Pankrotiavalduste esitamine peatub lk 42

Tööstusteemad veebis:

www.toostusest.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


Nõudluse taastumiseks valmis?

O

lukorras, kus meist keegi pole varem olnud, vajame oma tööde jätkamiseks uut käitumismustrit ja protseduure. Palju on räägitud vajadusest tööstuste digitaliseerimise ja automatiseerimise järele. Avaldatud on rahvusvahelisi ja siseriiklikke uuringuid, mis toovad välja, et lähemate aastate jooksul tõuseb masinate tehtava töö osakaal tootmistes pea 50%. Me uskusime kogu aeg, et meil on veel aega, kuid praegune kriisiolukord on kohanemisvõimest teinud ellujäämise küsimuse. Uute klientide leidmine ülitähtis Olen kõrvalt näinud kümneid tootmisettevõtteid erinevatest valdkondadest ja võin ühise joonena välja tuua järgnevad aspektid: sõltutakse väiksest arvust põhiklientidest; protsessid on kohaldatud just nende klientide teenindamisele ja tõhusus on suunatud pigem tootmisse; puudub protsessuaalne ja tehniline võimekus kiirelt uusi kliente leida ja neid teenindama hakata. Praeguses situatsioonis tähendab ettevõtte finantsiline sõltuvus väikesest arvust klientidest ja kogu tootmise nende ümber sättimine suurt riski, sest ei tegeleta süstemaatiliselt uute turgude ja partnerite otsimisega. Puuduvad protsessid, mis seda toetaksid. Koroonakriis on maailmas käivitanud protsessi, kus soovitakse lühendada oma tarneahelaid ja tellida komponente lähemalt. Osadel Eesti ettevõtetel on selliseks olukorraks ebapiisav ettevalmistus. Digitaliseerimisest ja protsesside automatiseerimisest kõneldakse palju, aga tihti mõeldakse selle all just n-ö põrandal toimuvat – tööstusroboteid ning tootmis- ja tööaja lugemissüsteeme.

4

JUHAN-MADIS PUKK ITL-I JUHATUSE LIIGE

Ettevõtte finantsiline sõltuvus väikesest arvust klientidest ja kogu tootmise nende ümber sättimine tähendab suurt riski. Mina soovitaks nüüd pigem vaadata kontori poolele. Kuidas ehitada üles enda müügi- ja kliendisuhtluse protsessid nii, et need vastaksid kaasaja vajadustele? Näiteks mõelge, kui lihtsalt leiab potentsiaalne partner teie kodulehelt üles vajaliku info. Koduleht on ettevõtte visiitkaart ja kui see ei kõneta esimese kümne sekundiga, on potentsiaalne diil läinud. Muide, kodulehele on võimalik lisada töövahend, mis võimaldab näha, kes seda külastanud on – nii saab huvi tundnud ettevõttega ka tagantjärele ühendust võtta. Pakkumised automaatseks Sama oluline on see, kui kiiresti vastatakse sissetulevale päringule. Mõelge läbi oma pakkumise tegemise protseduur ja automatiseerige seal, kus võimalik. Pareto 80:20 printsiip kehtib ka siin ehk kui masin teeb ära 80% tööst, jääb inimesel teha 20%, mis omakorda võib-olla see kõige olulisem ja määravama tähtsusega

töö. Vaadake üle kasutuses olevad IT-süsteemid ning võtke nendest maksimum. Ideaalis väljub automaatne pakkumus huvilisele kümne minutiga. Sellele kõigele eelneb korralik planeerimine. Praegu on õige hetk üle vaadata tootmisahela sisendid ja väljundid, et pakkumustel oleks adekvaatsed tarneajad. Õpime teiste kogemustest Nagu öeldakse, sellest kriisist peab kasu olema. Hoiame oma inimesi, teeme valdkondade vahel koostööd, arutame, kuidas saame üksteist toetada. Näiteks kuidas ära kasutada logistikute kogemusi tööstusettevõtte siselogistika automatiseerimiseks või mil moel saaks oma tooteid e-kaubandusplatvorme kasutades paremini müüa või kuidas tööstusettevõtte vajadusi ja tarka linnaplaneerimist ühendada või… See ajakirja number on eriline, sest juhatab sisse esmakordselt toimuva tööstuse digitaliseerimise virtuaalkonverentsi „Industry 4.0 praktikas“ (rahvusvahelise tööstuskonverentsina on tegemist järjekorras kuuendaga). 28. mail räägime virtuaalsel teel praktilistest näidetest, kuidas on praeguses situatsioonis Eesti tööstus muutunud ning mida me saame nii era- ja avaliku sektori kui ka sektorite vahelises koostöös teha, et kiirendada majanduse taastumist. Teeme koos Eesti kuvandi positiivseks ja väljume sellest olukorrast tugevamana, kui sinna sisenesime.

Eesti IKT-klaster koostöös ettevõtetega on üks tööstuse digitaliseerimise eestkõneleja. Klastri tegevusi toetab Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu.


KEEVITUS

PAINUTAMINE LASERLÕIKUS KEERMESTAMINE

2020. a.

Tööjoonised saata

Ferresto Laser tooted Eestist Põhja-Ameerikani alates 2006. aastast! toote nr

KEEVITUS

865.050

seeria

LIHVIMINE

www.ferresto.ee

laser@ferresto.ee

Uusaru 20, Saue, 76505 Harju maakond 512 1988

KEERMESTAMINE

A4

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS

KEEVITUS

KEERMESTAMINE

LIHVIMINE

LIHVIMINE

KEEVITUS

PAINUTAMINE

LASERLÕIKUS


Konverentsikorraldaja Endrik Randoja on jõudnud teha mitu edukat virtuaalkonverentsi, 28. mail on järg Industry 4.0 käes. Foto: Joanna Jõhvikas

Digitaliseerisime digitaliseerimise konverentsi MARGOT ADAMSON KOMMUNIKATSIOONI JA TURUNDUSE EKSPERT

M

ärtsi keskel Eestis kehtestatud eriolukorra tõttu kodudesse sulgumine muutis järsult suure osa inimeste harjumusi – kiirelt viidi haridusasutused distantsõppele ja suurem osa töötajaid suunati kodukontorisse. Mais hakkab maailm küll tasapisi väljuma nädalatepikku6

sest karantiinist, kuid suurüritusi veel korraldada ei tohi ja kevadesse-suvesse planeeritud sündmused tuleb ümber mängida. Rahvusvaheline tööstuse digitaliseerimise konverents Industry 4.0 toimub 28. mail virtuaalkonverentsina. Kuidas on eriolukord mõjutanud konverentsi korraldamist, rääkis intervjuus Endrik Randoja, konverentsiagentuuri Confent juht.

Kuidas sündis otsus korraldada virtuaalkonverents? Industry 4.0 konverentsi korraldamist alustame tavaliselt kohe pärast eelmise konverentsi lõppu, et jõuaks rahulikult programmi lihvida ja tasemel esinejaid kutsuda. Nii ka sel korral. Sel aastal lõi koroonaviirus kaardid segi ja märtsi keskpaigaks oli selge, et füüsilise kohaloluga konverentsi mai lõpus kor-


raldada pole võimalik. Kaalusime iga-aastase konverentsi vahelejätmise ja virtuaalkonverentsi vahel. Otsustasime virtuaalkonverentsi kasuks, kuna tööstusettevõtetel on just praegu vaja infot, ideid ja inspiratsiooni, et olukorras uusi lahendusi leida. Meie kaaskorraldajad majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS, TalTech, Diginno ja ITL klaster on tehnoloogiliste uuenduste pooldajad ja praegune olukord annab meile võimaluse näidata e-riigi tõelist palet.

Konverentsi ajal on esineja koos külalistega virtuaalselt live’s ja talle on võimalik esitada küsimusi. Osalejad saavad Worksupi platvormi kaudu omavahel ühendust võtta.

Millest alustada, kui konverentsini on jäänud vähem kui kaks kuud ja varem tehtud ettevalmistused on jooksnud liiva? Esmalt tuli valida virtuaalkonverentsi edastusplatvorm, mis vastaks meie standarditele. Valisime selleks Eestis väljaarendatud Worksup rakenduse, mida oleme varem n-ö tavakonverentsidel kasutanud lisaväärtuse loomiseks – programmi jälgimiseks, esinejatele küsimuste esitamiseks ja tagasiside andmiseks. Teine oluline otsus tuli teha stuudio asukoha suhtes. Varem oleme korraldanud Industry 4.0 konverentsi Mektory suures saalis ja järjepidevust hoides pani TalTech koos tehnilisi täislahendusi pakkuva firmaga Videal seal samas püsti moodsa puutevaba stuudio.

talle on võimalik esitada küsimusi. Lisaks on Worksupi platvormi kaudu võimalik konverentsil osalejatel omavahel ühendust võtta ja vajadusel osaleda näiteks ülesannete lahendamisel.

Tehnoloogia puhul on alati väike hirm, et midagi läheb untsu või ei toimi üldse. Kuidas virtuaalkonverentsi puhul riske maandada? Oleme praeguseks juba päris mitu edukat virtuaalkonverentsi jõudnud korraldada. Püüame minimeerida ülekande riske sellega, et salvestame enamiku ettekannetest ette. Samas, konverentsi ajal on esineja koos külalistega ikka virtuaalselt live’s ja

Kas virtuaalkonverentsile on lihtsam esinejaid leida, arvestades, et kohale tulemiseks pole vaja aega kulutada? Virtuaalkonverents seab esinejatele väga kõrged nõudmised. On kaks täiesti erinevat asja, kas rääkida lavalt või teha seda virtuaalruumis, nägemata kuulajate reaktsioone ja tundmata publiku kohalolu. Võib öelda, et kohale lendamise või sõitmise aja hoiab küll kokku, aga pingutus on intensiivsem, et oma teema kuulajateni viia. Konverentsi programmile seab see samuti teistsugused nõudmised. Kui meie tavakonverentsid on olnud viie-kuue tunni pikkused, koos paari kohvipausi ning korraliku lõunapausiga, siis virtuaalkonverentsi mõistlik pikkus on kolm-neli tundi koos lühikeste pausidega. Eriolukorra tõttu oleme kõik palju rohkem siniste ekraanide taga aega veetnud ja eks see väsitab korralikult. Seepärast olen tiheda, vahelduva ja lühema programmi pooldaja.

Kas ja kui palju muutusid teemad, mida nüüd virtuaalkonverentsil käsitlete? Teemad muutusid, aga mitte sellepärast, et Industry 4.0 kuues toimumiskord on virtuaalkeskkonnas, vaid sellepärast, et ülemaailmne pandeemia seab tööstusettevõttele uued väljakutsed. Räägime sellest, kuidas tööstusettevõtted on kriisis kohanenud, millised on kriisist väljumise taktikad ja millised digilahendused saavad siin abiks olla. Tutvustame tööstuse digitaliseerimise ja automatiseerimise võimalusi, edulugusid ja tööriistu, mis on toeks kriisist väljumisel. Uurime ka seda, kuidas meie ülikoolid ja teadlased saavad toetada tööstuste arengut. Keerulistel aegadel on enamasti küsimusi rohkem kui vastuseid. Üks asi, mille käesolev kriis on hästi välja toonud, on see, et teadlastel on nii mõndagi öelda. Millised on virtuaalkonverentsi kõige suuremad proovikivid? Tavakonverentsidel on programmile tore vaheldus niinimetatud ekspoala külastamine ja konverentsi partnerite käest uudistoodete kohta uurimine. Selle virtuaalne korraldamine on võimalik, aga küllalt suur proovikivi just partnerite kaasamise poolest. Väga kiiresti muutunud keskkond oma toodete-teenuste tutvustamiseks vajab harjumist ja eks ähvardav majanduslangus teeb ettevõtjad veidi ettevaatlikuks. Meie jaoks on proovikivi kindlasti ka see, et otsustasime virtuaalkonverentsi teha osalejatele tasuta kättesaadavaks. Eelmistel Industry 4.0 konverentsidel on olnud osalustasu, kuid praeguses majandusolukorras tahame anda kõigile huvilistele osalemise võimaluse ning loodame, et sellest on tööstusettevõttele tõesti kasu.

7


Hakkasime kohe tootmismahtusid suurendama ja mõne nädalaga tõstsime need kriisieelse ajaga võrreldes kolmekordseks ja praeguseks juba viiekordseks. Kristo Timberg, Chemi-Pharm tegevjuht

Industry 4.0 kolis internetti HELI LEHTSAAR-KARMA

K

TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

onverents „Industry 4.0 praktikas“ toimub tänavu esmakordselt virtuaalselt. Kuid nagu varasematelgi konverentsidel, on ka nüüd esinejaid nii Eestist kui ka piiri tagant ja päevakava on põnevaid teemasid täis. Arvestades koroonaviirusest põhjustatud olukorda, keskenduvad paljud esinejad arutelule, kuidas tööstusettevõtted on olukorraga kohanenud ja millised on võimalikud edasised arengud nii Eestis kui ka mujal. Üks konverentsi esinejatest, AS-i Chemi-Pharm tegevjuht

8

Kristo Timberg kirjeldab 28. mail kuulajatele seda, kuidas ettevõte kriisiga toime tuli. Kriis algas nende jaoks peaaegu päeva pealt, kui ühel hetkel tuli klientidelt tellimusi mahus, mida muidu oodati poole aasta jooksul. „Hetkega lülitusime täielikult käsijuhtimisele ja igasugune tavapärane äriloogika lendas aknast välja. Tegime kohe algusest peale endale selgeks, et kõigile kõike me tarnida ei suuda ja peame hakkama valikuid tegema ja prioriteete seadma, eriti kuna tunnetasime enda vastutust ühiskonnas ja regioonis, olles üks peamisi desinfektsioonivahendite tootjaid,“ kirjeldas Timberg. Chemi-Pharm seadis sisse prio-

riteedid, et eelisjärjekorras tarnitakse haiglatele, siis ülejäänud meditsiiniasutustele, edasimüüjatele, jaevõrkudele ja ülejäänud klientidele. „Aga ka niimoodi tegutsedes pidime iga päev hoidma kätt pulsil, et kellele mis tooteid mis koguses sel hetkel päriselt vaja on. Sellises rütmis kulges meie jaoks töö umbes kuu aega. Hakkasime kohe tootmismahtusid suurendama ja mõne nädalaga tõstsime need kriisieelse ajaga võrreldes kolmekordseks ja praeguseks juba viiekordseks. Selline tempo ja mahud on muutunud meie jaoks juba uueks normaalsuseks, aga nii kiiresti kasvamine käib läbi valude ja probleemide,“ mainis Timberg.


Tema sõnul oli digitaliseeritus väga olulisel kohal nii muutuvates oludes navigeerimisel. „Varem ei paistnud paljude süsteemide kasutegur nii selgelt välja, aga kriisi sattudes olid need süsteemid lausa eelduseks, et kiiresti erinevate osakondade vahel infot liigutada, otsuseid teha ning tegevusi planeerida ja jälgida. Raske on ette kujutada, et oleksime suutnud samasuguse äkilise kiirenduse teisiti läbi teha,“ kinnitas Timberg. Ta lisas, et digitaliseerimise ja automatiseerimisega jätkatakse kiiremas tempos kui varem. „Oleme märkimisväärselt suurendanud oma meeskonda ja kompetentse, investeerinud uutesse tootmisseadmetesse. Ka parandame vigu, mis tulid välja olemasolevates süsteemides ja juurutame uusi lahendusi,“ mainis Kristo Timberg, kes konverentsil räägib ka ChemiPharmi tulevikuplaanidest.

Hea teada Mis, kus ja millal toimub? Tööstuse digitaliseerimise virtuaalkonverents „Industry 4.0 praktikas” leiab aset 28. mail 2020 virtuaalsündmuste platvormil Worksup. Kes saavad osaleda? Konverents on eeskätt mõeldud tööstus- ja IKT-sektori ning kõrgkoolide esindajatele ja tööstustemaatikat kureerivatele tippametnikele. Osalemine on tasuta, kuid kindlasti tuleb eelnevalt registreeruda. Lisainfo: https://industry40.ee. Kes esinevad ja mis teemal? Lufthansa Industry Solution andmeanalüütika, tehisintellekti ja plokiahela tehnoloogia divisjoni direktor dr Lars Schwabe räägib, kuidas välismaised tööstusettevõtted on kriisiga kohanenud ja millised on nende plaanid edaspidiseks. Leedu inseneritööstuste liidu LINPRA president Tomas Jaskelevicius jagab Leedu ettevõtete kogemusi. Eesti Elektroonikatööstuse Liidu

volikogu esimees Otto Richard Pukk ja Chemi-Pharmi tegevjuht Kristo Timberg arutlevad, milline saab olema Eesti tööstusettevõtete lähitulevik ja milline roll on selles digitehnoloogial. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Viljar Lubi tutvustab innovatsiooni, digitaliseerimise ning kriisist väljumise abimeetmeid. Ülikoolide ja ettevõtete koostööst räägivad Aalto Ülikooli inseneriteaduskonna juhataja Jouni Partanen, TalTechi teadusprorektor Renno Veinthal ja Chalmersi Tehnoloogiaülikooli professor Johan Stahre. Konverentsi avasõnad ütleb TalTechi rektor Jaak Aaviksoo. Kes korraldavad? Peakorraldajad on EAS, TalTech ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit (ITL). Partnerid on juhtivad tehnoloogiafirmad ja vastutav korraldaja konverentsiagentuur Confent.


Uus võimalus Euroopa tööstusele

A

OTTO RICHARD PUKK INCAP CORPORATIONI PRESIDENT

lates Hiina-USA kaubandussõja algusest on tootmine hakanud Aasiast Euroopa poole tagasi kolima – see on oluline trend. Näeme seda elektroonikatööstuses selgelt, et potentsiaalsed kliendid tahavad tootmist lõppkliendile ja tootearendusele lähemale viia. Nüüd on küsimus, kuidas on Eesti selleks valmis? Paraku oleme väga halvasti valmis. Meil pole tööstuspoliitikat, samuti oleks kohapeal vaja nii tööjõudu kui ka infrastruktuuri, aga praegune valitsuskoalitsioon ei oota Eestisse võõrtööjõudu, samuti torpedeeritakse Rail Balticut. Nii lähebki Aasiast naasev tootmine mujale. Mida teeme Incapis teistmoodi ja miks kasvame hoolimata keeru-

listest aegadest? Esmalt toon välja, et me teeme otsuseid kohapealsetes üksustes. Olen siiralt seda usku, et juhtimist ei saa tsentraliseerida – kui seda teed, tekitab see illusiooni kontrollist, aga see pole tegelikult kontroll. Suurettevõtted on tavaliselt väga tsentraliseeritud juhtimisega, aga kui 20 inimest kinnitavad ühte arvet, siis kõik eeldavad, et eelmine on ju kinnitanud, järelikult süvenes. Incapi tegevuskasum on suurem kui sektoris keskmiselt. Miks? Meil pole paremad kliendid või kõrgemad hinnad, vaid tulemused on head seetõttu, et ajame äri teistmoodi, me pole tsentraliseeritud ja inimestel on väga suur otsustusõigus. Meie klient kohtub alati otsustajaga.

Kriisiks valmisolek ülikooli vaatenurgast

T

RENNO VEINTHAL TALTECHI TEADUSPROREKTOR

10

öötleva tööstuse vaatenurgast on koroonakriis kaasa toonud kaks väljakutset. 1. Tingituna karmidest piirangutest on senised rahvusvahelised tarneahelad mitmes osas katkenud. Kriis toob suure tõenäosusega kaasa märkimisväärseid ümberkorraldusi tarneahelates ning varustuskindluse tagamiseks kolitakse vahepeal Aasiasse liikunud tootmisüksusi klientidele ja tarbijatele lähemale. 2. Kriisi käigus ilmnes, et ka riigid, millel on arenenud tarneahelad ja arvestatav omamaine tootmisvõimekus, olid siiski suures hädas. Nad ei suutnud nõutud kiirusega ja mahus varustada meditsiinisüsteemi kõige vajalikuga. Eeltoodu paneb küsima, kas ja mida riigid (sh Eesti) peaks edaspidi teisiti tegema või arvestama, tagamaks paremat varustuskindlust?

Räägin konverentsil kriisiks valmisolekust ülikooli vaatenurgast. Kuivõrd on meie varasemad otsused digitaalseks asjaajamiseks ja e-õppeks andnud meile vahendeid selle olukorraga toimetulemiseks? TalTechi teadus- ja arendustegevuslik potentsiaal leidis ja leiab rakendamist paljudes haiguspuhangu ja sellega kaasneva majanduskriisi leevendamiseks ette võetud tegevustes. Käsitlen konkreetseid arendustööde näiteid elektroonika, materjaliteaduse, kiirvalmistustehnoloogiate, andmeteaduse, robootika jmt valdkondades. Kriis paneb nii mitmedki ettevõtted väga keerulisse olukorda, kuid samas loob ka see kriis sarnaselt varasematele uued arenguvõimalused neile, kes oskavad uue olukorra oma kasuks tööle panna.


REKLAAMTEKST

Uue põlvkonna täielikult võrku ühendatud LINDE vastukaalutõstukid on valmis tulevikuks!

U

ue mudeli väljatöötamist alustati puhtalt lehelt. Tehti põhjalik klientide ja kasutajate küsitlus, testsõidud ja töötoad, peaaegu tuhat tõstukijuhti ja 26 ettevõtet osales mudeli arendustöös. Tööstus 4.0 valmidusega Oluline uuenduslik omadus on see, et tõstukid on standardvarustuses täielikult võrku ühendatud: võttes arvesse kõige rangemaid turvanõudeid, edastatakse asjakohased andmed pilveserverisse, millele saavad juurdepääsu kliendid ja müügipartnerid. Andmeid saavad kõik hallata ja analüüsida. Edaspidi on võimalik läbi viia tarkvaravärskendusi ja aktiveerida funktsioone nagu kauba kaalu näit on-line-programmi kaudu. Tulevikus saame kohandada kahveltõstukeid muutuvate klientide vajadustega kogu elutsükli vältel – isegi vajadustega, millest me täna veel midagi ei tea. Juba on kättesaadav kaugdiagnostika, hoolduste meeldetuletus ja ennetav hooldus, mis vähendavad tõstukite seisuaegu ja aitavad kulusid vähendada. Suurenenud turvalisus ja tootlikkus tänu paremale nähtavusele Piiramatu nähtavus kõikjal on kahveltõstukite kasutamisel kiire, täpse ja ohutu töötamise oluline tingimus. Ainuüksi tõstemastipoolset nähtavust on vana mudeliga võrreldes suu-

rendatud 20 protsenti. Õhukesed A-piilarid ja asümmeetrilised mastiprofiilid suurendavad vaatevälja, mis hõlbustavad koorma paigutamist millimeetri täpsusega. Lamedam vastukaal võimaldab paremat tahavaadet, tugevdatud klaasist katus tagab maksimaalse nähtavuse ja parima võimaliku kaitse. Uute Linde mudelite ilmastikukindel kabiin tagab optimaalse nähtavuse külgedele tänu täielikult klaasitud ustele. Lisaks tagab kallutussilindrite ja kandekarkassiga «Protector Frame» kontseptsioon masti stabiilsuse ja maksimaalse jääktõstevõime. Ohutuse osas järgib Linde Material Handling nägemust nullist: pikas perspektiivis tuleb õnnetuste arv vähendada nullini. Püüdlusele aitavad kaasa valgustusvõimalused nagu LED-tulede ribad ja VertiLight mittepimestava valgustuse jaoks, lisaks hoiatus- ja abisüsteemid Linde Safety Pilot ja Linde Safety Guard, mis pakuvad juhile lisateavet teiste tõstukite ja inimeste asukohast, aidates ära hoida õnnetusi. Linde laadimisabi on standardvarustuses, sekkudes aktiivselt kohe, kui koormus läheneb tõstevõime piirile. Maksimaalselt jätkusuutlik Diisel- ja gaasitõstukid jäävad lähitulevikus paljude klientide esimeseks valikuks tänu suurele jõudlustele ja laialdasele kasutusvõimalusele. Seetõttu pingutati energiatarbimi-

se optimeerimiseks ja produktiivsuse suurendamiseks, vähendades samal ajal heitkoguseid. Linde Material Handling on selle saavutanud, kasutades kaasaegset hooldussõbralikku tööstusmootorit, integreerides DPF filtri standardvarustusse ja optimeerides Linde hüdrostaatilist ajamit. Testmõõtmised näitavad, et Linde tõstukid on kuni 30 protsenti ökonoomsemad kui konkurendid, olles ka produktiivsuselt selgelt paremad. See muudab Linde tõstukid kasutusea jooksul veel kuluefektiivsemaks. Samal ajal on nad ressursisäästvamad ja tekitavad vähem ohtlikke kasvuhoonegaase tänu Euro V heitkoguste standardile vastavale Deutzi mootorile.

Willenbrock Baltic OÜ Aadress: Uus-Ringi tee 11, Jüri alevik, Rae vald, 75301 Harjumaa, Eesti tel 622 8950 | e-kiri: wb@willenbrock.ee | www.willenbrock.ee


Kohanemises peituvad uued vĂľimalused 12


HOOB OÜ pakub tootmisoperatsioonide läbiviimiseks robotiseerimise lahendusi, pildil üks nende toodetud robotsüsteemidest. Foto: HOOB OÜ

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

HOOB OÜ arendab ja valmistab mehaanika- ja elektroonikatööstustele tootmise automatiseerimise lahendusi. Koroonapandeemia on toonud tootmisesse küll igapäevase desinfitseerimise, kuid ettevõtte tegevjuht Priit Raid kinnitab, et tehase töö ei ole kriisi ajal veel kordagi peatunud. Raidi sõnul on suurim proovikivi käimasolevate projektidega planeeritud ajagraafikus püsimine, sest viivitusi tuleb nii tarnijate kui ka klientide poolt. HOOB ise peab lahendusi leidma riikidevahelistest liikumispiirangutest tulenevatele probleemidele. Kuna reisimine on keelatud, siis ei saa praegu välisriikide klientidele paigaldada nende tellitud tootmisliine ja robotsüsteeme. Samas olemasolevate seadmete tehnilises toes ja hoolduses on kasutusele võetud distantslahendused, mis aitavad klientide tehased töös hoida.

Koroonakriisi ajal leiab ka tööstussektoris juhte, kes näevad praeguse olukorraga kohanemises pigem uusi võimalusi – tööjõuturul vabaneb defitsiitset oskustööjõudu, on tooteid, mida kriis soosib. Tuleb vaid välja mõelda, kuidas korraldada müüki.

Keskendutakse müügile Ka tehase arendusmeeskond on läinud üle distantsilt töötamisele. Olulised märksõnad selle juures on VPN, võrgulitsentsid, Microsoft Teams ja Sharepoint. Kiirelt on kohanenud ka kliendid, kes on valmis asendama füüsilised kohtumised ja masinate testimised videokoosolekutega. „Õnneks olid meie töövahendid ja süsteemid juba enne kriisi valmis kaugtööks. Nüüd oleme saanud tõestust, et süsteemid töötavad hästi ja vajadusel saame ka pikema perioodi vältel ilma füüsilise kohalolekuta hakkama,“ räägib Raid. Ta leiab, et kaugtööst on saa-

nud nende jaoks tööprotsessi normaalne osa ning ilmselt suureneb selle osakaal ka pärast kriisi võrreldes kriisieelse ajaga. Priit Raid kinnitab, et kärbetele nad praegu ei keskendu, kuna töömahud on säilinud. Kokkuhoiuvõimaluste otsimise asemel lähebki praegu tähelepanu pigem uute müügivõimaluste leidmisele. Koroonakriis on sellele isegi hea aluse loonud, sest tugevamalt on välja tulnud vajadus tootmist ja tehaseid automatiseerida – võrreldes inimesega on robotil praeguses kriisis oluline eelis, sest robot ei saa nakatuda ja ei jää haigeks, seega on risk tootmise seiskumiseks väiksem. Raidi kinnitusel on osade sektorite puhul ka tootmismahud suurenenud. Näiteks logistikaettevõtete töökoormus on suurenenud ja nad vajavad efektiivseid robotsüsteeme pakkide automaatseks käsitlemiseks. Kokkuvõttes kinnitab Priit Raid, et koroonakriis ei ole neid sundinud tegema ettevõtte strateegias olulisi muudatusi. Tema sõnul on ajatatud vaid eksporditegevusi. „Kuna praegu toimub välisriikide uute klientidega kohtumine vaid videolahenduste teel, siis oleme ekspordiga seotud tegevused lükanud pigem sügisesse. Alates septembrist plaanime jätkata eksporditegevustega ning oleme väljas lähiriikide tööstusmessidel,“ selgitab Raid. Maju müüakse Skype’i abil Greencube’i puitmajatehas on leidnud ka kriisiajal võimaluse oma toodangut müüa. Tehasel läheb nii hästi, et juhatuse esimees Henri Bekmann võib kinnitada plaani töötajaid juurde võtta.

13


Kui maja oli võimalik ka varem kodust lahkumata tellida, siis nüüd on seda praktikat klientide nõudlusest tulenevalt edasi arendatud. Henri Bekmanni ütlusel on igapäevaseks muutunud Skype’i kaudu kohtumised uue kliendiga. „Uus ja põnev ka meile endale,“ sedastab Bekmann. Ta küll möönab, et sellistel kohtumistel jääb kliendil paraku palju nägemata, näiteks tehasekülastus ja tutvumine olemasolevate majadega. Samas on kliente, kes ka praegu 2 + 2 reeglit järgides tehast külastavad ja küsivad personaalset hinnapakkumist. Bekmanni kinnitusel on praegu tellimusi ka sügisesse ja midagi leidub ka talve teise poolde. „Vahel tuleb teenindada ka kliente, kellel oli maja vaja juba eile,“ ütleb Bekmann ja nendib, et ka selliste klientide teenindamiseks peab valmis olema.

Kuna praegu toimub välisriikide uute klientidega kohtumine vaid videolahenduste teel, siis oleme ekspordiga seotud tegevused lükanud pigem sügisesse. Priit Raid, HOOB OÜ tegevjuht

Ilmselgelt ei kesta ka kriis igavesti. Mitmed kliendid on Bekmanni väitel öelnud, et nad ei karda kriisiajal tellimust teha, sest majandus liigub ikka tõusude ja mõõnadega ning 10–20-aastase järelmaksuperioodi ajal jõuab kriise veel tulla küll ja küll. „Hirmus elades võib juhtuda, et jääb elu elamata,“ leiab ta. Töötajaid palgatakse juurde Kuna ka tööjõuturul võib töötajate valik võrreldes kriisieelse ajaga olla parem, siis ongi Greencube’is otsustatud töötajaid juurde võtta. Henri Bekmanni sõnul on nende tehases aastatepikkuse töö tulemusel kõik meistrid jõudnud väga hea oskustöölise tasemeni, kuid ta tunnistab, et viimastel nädalatel on samaväärseid meistreid vabanenud ka tööjõuturule. Samas

Tootmis- ja tööstusjäätmete vedu

Peterburi tee 46 11415 Tallinn

12 aastat kogemust omas valdkonnas!


üleküllusest tööjõuturul veel rääkida ei saa. Teised puitmajatehased on siiski pigem avaldanud kartust, et kriis jõuab sektorisse suve keskel ja siis peab hakkama jõuliselt koondama, mitte töötajaid juurde otsima. Henri Bekmann ütleb, et Greencube’i töötajate arv ei ole võrreldav suurte majatehastega ja see annab manööverdamisruumi. Nimelt töötab Greencube’i Lihula ja Tõrva tehastes kokku paarkümmend inimest. „Meil on võimalus vajadusel kohaneda kohaliku piirkonna suvilaklientide teenindamiseks, kasvõi väiksemate tööde tegemiseks,“ selgitab Bekmann.

Hirmus elades võib juhtuda, et jääb elu elamata. Henri Bekmann, GreenCube’i juht

Riigilt ei oota abi, vaid selgust HOOB ega Greencube ei ole seni pidanud töötajaid koondama ega riigi palgatoetust kasutama. Ka edaspidi ei ole neil väga suu-

ri ootusi riigi toetustele. Priit Raid ütleb, et tema ootab riigilt peamiselt plaani, kuidas ekspordiga seotud ettevõtted saaksid oma tööd jätkata ehk millised on lennu- ja laevaühendused pärast kriisi ning millal on võimalik hakata reisima. Ka Bekmann ütleb, et ei oota praegu riigilt toetusi. Kuid nendib, et kindlasti kasutab mõnigi ettevõte praegu mõnda toetust enda kasuks häbematult ära ja tagasihoidlikumad või teistmoodi profiiliga ettevõtjad võivad neid toetusi vajada alles siis, kui raha on juba laiali jagatud. Bekmann leiab, et praegune olukord ei ole üdini halb. Tuleb lihtsalt kohaneda. „Isegi kui olukord läheb väga hapuks, siis võib lohutada sellega, et varsti on see möödas. Iga asi läheb mööda. Kui läheb väga hästi, siis see läheb ka lõpuks mööda.”

Koristus- ja puhastusteenused KOMPONENDIST TERVIKLAHENDUSENI • torude CNC painutus • hüdraulikavoolikute seeriatootmine • komponentide müük • hooldus ja remont Tallinn: 505 7205 Pärnu: 502 7600 Tartu: 525 8487 hyd@radius.ee | www.radius.ee


Tarneahelate Eestisse toomine loob meile konkurentsieelise TÕNIS VARE EESTI ELEKTRITÖÖSTUSE LIIDU TEGEVJUHT

M

aailma majanduses algas juba 2018. aastal paradig­ ma muutus, mis päädis mitmete sektorite tarneahelate tagasi kolimisega Euroopasse, lähemale oma tootearendusprotsessile ja lõppkliendile. See trend on eskaleerumas ja pandeemia tingimustes näeme juba praegu kiiremat nõudluse kasvu Eesti tööstussektoris. Kindlasti on tarneahelate 100% ulatuses Eestis hoidmine keeruline, kuid nende Eestisse toomise üle peaksime mõtlema. Miks? Sest tarneahela kontrollimine ja selles kvaliteedi tagamine on ettevõttele konkurentsieelis, eriti kriisi ja kriisijärgse kasvu tingimustes, kuivõrd tarneahela omamine, kontroll ja kvaliteet vähendab ettevõtte kogukulusid, suurendab materjalide ja toodete liikumiskiirust ning lühendab seeläbi tarneaegu. Materjali- ja toodanguvarude vähendamise abil paraneb käibevahendite liikumiskiirus ning suureneb ettevõtte paindlikkus reageerida turu muutustele – tema konkurentsivõime paraneb. Teaduse ja ettevõtete koostöö on hädavajalik Kindlasti on tööstuses probleemiks mahukad investeeringud tootmise automatiseerimiseks – vaja on uusi seadmeid, masinaid ning tootmisliine, see eeldab riigi loodud toetavat investeerimisja ettevõtluskeskkonda. Julgemalt peame ka diskuteerima teemal, et riigi teadusvõimekus peaks muutuma Eesti ettevõtluse kaudu lisandväärtuseks ehk

16

meie oma teaduskompetentsi väljundiks peaks olema võimalusel vastav kohalik majandussektor. Utreeritult on meil meditsiin, ravimiuuringud, geenivaramu jne, aga väljundina puudub ravimitööstus. Meil on olemas suure­mahuline puiduressurss, kuid veame suuremas osas selle toormena välja ehk teaduse poolel puudub meil arvestatav puidu väärindamise kompetents. Sisuliselt ei toimi teadus- ja arendustegevus efektiivselt, puudub vajalik teadmussiire ning ühiskond panustab tühja. Praegu takerdume nigela koostöö taha Minu arvates on paljud valdkonnad võimelised tarneahelat Eestis pidama. Küsimus taandub pigem koostööoskusele ja võimekusele ning ehk ka mugavusele. Kui Eestis osataks teha koostööd kordades rohkem, siis tõuseks ka ekspordivõimekus ja toodetav lisandväärtus, ettevõtetel tekib võimekus kasvada. Kui panna juurde panus ühiskonnale ja mõju majandusele, siis oleks asjal kindlasti jumet. Seejuures peaks riik olema eestvedaja, sest tema kasud on protsessis kõige suuremad. Nüüd jõuamegi põhiküsimuse juurde: kuidas toetab seda protsessi riigi majanduspoliitika? Kui tootmine kolib Aasiast Euroopasse tagasi, siis riigil peaks selle ärakasutamiseks olema konkreetne pikaajaline plaan, kus meie haridussüsteem suudaks ette valmistada vajaduspõhist tööjõudu ning me peaksime suutma pakkuda selleks taristut ja logistilisi lahendusi. Kas meil on selleks olemas vajalik sisuline tööstuspoliitika?

Kommentaarid ARNO KÜTT

M

CLEVERONI JUHT

õte on hea. Paraku alati see nii lihtne ei ole. Näiteks meie puhul on võimatu saada Eestist paljusid vajalikke asju, eriti mis puudutab kõrgtehnoloogiat. Eesti ettevõtted peaksid rohkem automatiseerima ja digitaliseerima ning pakkuma konkurentsivõimelisi tooteid. Siis oleks olukord juba parem. HENRI BEKMANN

M

GREENCUBE’I JUHATUSE ESIMEES

eie oleme alati olnud võimalikult Eestikesksed, nii materjalide kui ka tööjõu osas. Kõike aga ei saa nii kahjuks majandada, sest on tooteid, mida kas Eestis ei tehta või mis on siit ostes ebamõistlikult kallid.

Tarneahela kontrollimine ja selles kvaliteedi tagamine on ettevõttele konkurentsieelis, eriti kriisi ja kriisijärgse kasvu tingimustes. Tõnis Vare, Eesti Elektritööstuse Liidu tegevjuht


Üks, kaks, kolm – ja valmis! HELI LEHTSAAR-KARMA TööstusESTi toimetaja

K

aks ja pool nädalat – just nii palju aega kulus ehituskeemia tootjal Krimeltel uue desovahendite tootesarja loomise ideest kuni esimese partii liinilt saabumiseni. „Ulme,“ nendib Wolf Groupi kuuluva Krimelte juhatuse liige Jaan Puusaag ka ise enneolematult kiire tegutsemise kohta. Kuigi koroonapandeemia on paljude ettevõtete, sh Krimelte jaoks kaasa toonud tootmismahu languse, on samal ajal leitud võimalusi oma tooteportfelli laiendamiseks. Krimelte tootevalikusse kuulusid puhastusvahendid varemgi, kuid siiski oli käte ja pindade desinfitseerimiseks mõeldud tootesarja Penosil Care turule toomine aprilli teises pooles mõnes mõttes revolutsiooniline. „Headel aegadel, kus tootmisvõimsust üle ei jää, on uute toodete katsetamiseks ressursimahukas ümber organiseeruda. Praegu aga, kus meie tootmismaht kriisi tõttu langes, oli aega seda teha,” kirjeldas Jaan Puusaag, et kriisiolukord oli omamoodne soodne pinnas tootearenduse plaanide kiiremale teostumisele. Tootmisprotsessis suuri muudatusi ei tehtud Etanoolil põhinevate desinfitseerimisvahendite tootmiseks suuri ümberkorraldusi tegema ei pidanud, kuna desovahendite seeria mitut toodet pakendatakse aerosoolpudelisse, mis on Krimelte

18

Meil oli tarneraskusi ja alguses oli päris keeruline leida vajalikke aineid. Jaan Puusaag, Krimelte juhatuse liige teistegi toodete puhul kasutusel. Siiski tuli desovahendite tootmiseks võtta tarvitusele täiendavaid turvarutiine, sest desovahend on suhteliselt tuleohtlik aine, mille käitlemine vajab suuremat tähelepanu. Desovahendite sarjas sai Krimelte kasutada ka oma uudset pihustusotsikut, mis umbes aasta tagasi turule toodi ja on tööstusdisainilahendusena kaitstud nii Euroopas, USA-s kui ka Venemaal. Vahupüstoli otsa kinnitatavast otsikust väljub desinfitseeriv aine lehvikukujuliselt ning seega saab kiirelt ja ühtlaselt desinfitseerida suuri pindu. Võõras polnud Krimeltele ka desovahendite koostisainete tarneraskuste mure. „Meil oli tarneraskusi ja alguses oli päris keeruline leida vajalikke aineid. Etanooli puhul on väga oluline, et see tuleks registreeritud maaletoojalt. Meil õnnestus etanooli saada Soome tarnijalt,“ rääkis Jaan Puusaag. Nagu eespool öeldud, kulus tootesarja loomise ideest kuni esimese partii valmimiseni kaks ja pool nädalat. „See oli ülikiire ja efektiivne protsess, kusjuures selle paari

nädala sisse jäi ka vajalike lubade saamine ametiasutustelt. Muidu võtaks see protsess aasta, aga kuna praeguses eriolukorras oli riik tõdenud, et desoainetest on puudus, anti tootjatele lihtsustatud korras vastavad load,” kirjeldas Jaan Puusaag. Välisriikides turustamine võtab veidi aega Penosil Care jõudis aprilli eelviimasel nädalal Eesti kaubandusvõrku ja peagi tulid esimesed tellimused ka välisriikidest. „Neilgi on oluline kooskõlastamine kohalike ametiasutustega, nii et praegu tegelevad pea kõigis Euroopa riikides meie tütarfirmad, esindajad või edasimüüjad sellega, et neid lubasid saada,“ kirjeldas Jaan Puusaag eeltööd, mis tellimuste väljasaatmisele peab eelnema. Kuigi võiks eeldada, et desovahendeid saadab praegu kindel müügiedu, ütles Jaan Puusaag, et sellega on nii ja naa. „Paljud edasimüüjad, kes on huvitatud meie toodete müügist, on hädas varem kõrge hinnaga sisse ostetud toodetest lahti saamisega. Lisaks otsime oma toodetele uusi kasutuskohti, just tööstuslikke. Näiteks tegime pakkumise fitnessklubidele, kus oleks nende toodetega mugav pärast iga kasutajat spordisaali seadmeid puhastada,“ kirjeldas Puusaag, kuidas tekib järjest juurde valdkondi ja ärisid, kus eile keegi ei mõelnudki, et oleks vaja desinfitseerida, kuid praegu on see muutunud igapäevaseks tegevuseks.


Tootmismahud hakkavad tasapisi taastuma

50 000 aerosoolpudelis desovahendit suudab Krimelte toota ühe päevaga. Foto: Ivo Laan

Koroonakriisi negatiivsetest mõjudest pole puutumata jäänud ka Wolf Group. Ettevõtte juhatuse liige Jaan Puusaag nentis, et märtsis ja aprilli alguses vähenes tootmismaht nõudluse kukkumise tõttu, kuid alates aprilli lõpust on nõudlus taastuma hakanud. „Loomulikult oleme endiselt maas aasta alguses eelarvestatud plaanidest, kuid võrreldes aprilli algusega, mil oli kõige sügavam auk, on toimunud taastumine,” lisas Jaan Puusaag ja tõi välja, et Eestis on tootmismaht langenud umbes 40% võrreldes eelarvestatud mahuga. Wolf Group toodab lisaks

Eestile ka Venemaal ja Hispaanias. Puusaagi sõnul pole Hispaania olukord väga erinev Eesti omast, kuigi seal läks kohalik turg kinni, aga eksporditegevus säilis. „Venemaal aga oli olukord nagu Ameerika mägedel, kord pidime tootmise täielikult peatama, siis töötasime jälle veidi, siis peatasime taas täielikult ja käivitasime uuesti,” kirjeldas Puusaag. Tema sõnul on Venemaal ehitus kuulutatud strateegiliselt oluliseks valdkonnaks ja seetõttu pole ehitusmaterjalide tootjatel probleemi saada luba tootmiseks. Samas ei tea ilmselt mitte keegi, mis Venemaal edasi toimuma hakkab.

TRANSPORDIKASTID  ERIL AHENDUSED  SINU SOOVI JÄRGI 

FLIGHT CASES

- VAHTSISUD - ALUMIINIUMKASTID - VEEKINDLAD KOHVRID

Kontakt: WWW.AGESCASE.EE TEL: +372 555 84 333, E-POST: info@agescase.ee


Tööstuspoliitika kujundamisel tuleb ettevõtetega rohkem koostööd teha, leiab Raul Siem. Foto: Scanpix/Õhtuleht, Robin Roots

Raul Siem:

tööstussektor peab muutuma paindlikumaks 20


Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kinnitab, et valitsus tegeleb operatiivselt täiendavate kriisimeetmete välja töötamisega, kuid ka tööstussektor peab asuma end ümber kujundama, et olla tulevikus vähem haavatav nii tööjõu- kui ka tarneprobleemide suhtes. HELI LEHTSAAR-KARMA TÖÖSTUSESTI TOIMETAJA

Teie eelkäija Kaimar Karu sõnas Delfile antud intervjuus, et pelgab KredExi ja EAS-i meetmete rakendamise takistumist seoses ministrivahetusega, ja leidis, et uue ministri kõige tähtsam ülesanne on aidata ettevõtjaid nii palju kui vähegi võimalik. Kuidas seda teete?

Kriisimeetmete rakendumisel ei tohi lasta pudelikaelu tekkida, oleme valitsuses meetmetega aktiivselt tegelenud ja usun, et (reaalne raha hakkab ettevõteteni jõudma järgmisel nädalal (21. nädal – toim). Praegu oleme tervishoiu mõttes seisus, kus tunneli otsas paistab valgus, aga ettevõtete jaoks ei lähe kohe valgeks, sest nad on saanud suure löögi ja majanduskeskkond on muutunud. Kas ettevõtete aitamiseks mõeldud meetmete jõustamine on venima jäänud? Abivajaja jaoks on alati reegel, et mida varem abi saabub, seda parem. Valitsus ei ole olnud bürokraatlik, pigem vastupidi. Ajakava meetmete ettevalmistamiseks on olnud ülikiire. Näiteks EAS-i ettevõtlusmeetmed – reedel, 24. aprillil

otsustas valitsus väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete toetamise tingimused, ametnikud kirjutasid nädalavahetusel meetme valmis. Muidugi on avaliku raha jagamisel bürokraatlikud reeglid, millega peab arvestama. Näiteks EAS-i meetmete rakendamiseks oli Euroopa Komisjonilt vaja saada riigiabi luba – selleta me ei saa hakata raha välja maksma. Riigiabi luba jõudis meieni 7. mai hilisõhtul, 8. mail teavitas EAS ettevõtjaid ja 11. mai hommikul kell 9 hakati taotlusi vastu võtma. Ma ei saa jätta küsimata, mida teete võrreldes Kaimar Karuga teisiti? See ei ole harukordne küsimus (naerab – toim). Kas ma üldse peaksin midagi teistmoodi tegema? Kaimar Karu oli professionaalne ja tegi oma tööd südamega. Mul kahjuks pole olnud võimalust Karult tööd üle võtta, sest ta ei leidnud selleks aega. Ma kindlasti tahaks rohkem panustada ettevõtete ja Eesti majanduse uuele innovatsioonilisele hingamisele turgutamisele. Teie portfellis on väga lai valik teemasid, IT-st tööstuse, turismi ja väliskaubanduseni. Milles end kõige rohkem kodus tunnete? Erialalt olen jurist ja oma professiooni raames kokku puutunud erinevate majandusprobleemidega, mis on üle kandunud õiguslikeks probleemideks. Õigusprobleeme ei saa aga lahendada tootmisprotsessi tundmata ja seetõttu olen olnud mitmetes ärivaldkondades detailselt sees. Nii et õigusalane tegutsemine on andnud arusaamise äriprotsesside toimimisest ja teatud valdkondade detailse tundmise. Ma usun, et minister ei pea olema kõige parem spetsialist, vaid strateeg, kes suudab näha üldist pilti ning organisatsiooni üldise

pildi hüvanguks häälestada ja tööle panna – see teeb ministri edukaks. Spetsialiste on meil SuurAmeerika tänava tornmajades väga palju, ma ei hakka nendega teadmiste poolest konkureerima. Minu ülesanne on luua sünergia, et saaksime ühekoos jõuda heade tulemusteni ja ettevõtjaid maksimaalselt toetada. Milline on praegu Eesti töötleva tööstuse olukord – mis tegevusalad on kergemalt pääsenud, kes rohkem kannatanud? Ega kergemat pääsemist pole kellelgi. Konjunktuuriinstituudi andmete põhjal teame, et kogu töötlevas tööstuses on tootmine vähenenud ja selle põhjus on nii sise- kui välisturu nõudluse vähenemine. Enim on suutnud nina vee peal hoida toiduainetööstus, keemiatööstus, arvuti- ja elektroonikatööstus, aga see tasandub kolme kuu möödudes ära. Ega helget tulevikku pole oodata kellelgi. Kas valitsusel on kavandamisel täiendavaid meetmeid ettevõtete aitamiseks või pikendatakse olemasolevaid? Meetmeid tuleb välja töötada vastavalt turusituatsioonile ja valitsus on olnud nende puhul väga operatiivne. Praegu on raske detailselt öelda, mis on plaanis, aga oleme niivõrd operatiivsed küll, et vajaduste selgel identifitseerimisel suudame need ka valitsusse viia ja abinõud vastu võtta. Koostöö ettevõtlussektoriga hoiab meid heas operatiivses seisundis. Kas tööstussektoril oleks rohkem kasu rahalisest toest (nt laenu võimaldamine, töötukassa palgatoetus) või hoopis maksulangetustest, näiteks keskkonnatasude vähendamisest? Vanasõna ütleb, et ära anna kala, vaid anna õng. Küsimus on aga selles, et kalamees võib vahe-

21


peal ära surra, nii et peab tekkima mõistlik tasakaal. Peame vaatama tulevikku ja kujundama tööstussektori võimalikult paindlikuks ning vähem haavatavaks sellistele ilmingutele nagu me täna näeme. Näiteks võõrtööjõud – seda on küll hea kasutada, aga see on ka meie nõrkus. Peame olema võimelised ümber vaatama oma toimimispõhimõtted nii, et riskid oleksid hajutatud. Innovaatilisus suurendab lõpptoote realiseerimishinda ja võimaldab kõrgema lisandväärtuse loomise abil meie inimestele kõrgemat palka maksta. Sellega praegu tegelemegi, laual on innovatsiooniagentuuri loomise projekt, mis hakkaks panustama ettevõtete innovatsiooni edendamisse. Kas tuleb eraldi asutus või luuakse uus EAS-i üksus? Praegu oleme planeerinud EAS-i üksusena. Loodan, et suvel jõuame sellisesse faasi, et saame ettevõtjatele üht-teist pakkuda. Tulles tagasi tööjõu teema juurde – põllumehed said valitsuselt välistööjõu siinviibimise asjus pikendust, tööstusettevõtted mitte. Mis aitaks tööstusettevõtteid tööjõukriisist välja? Kõige paremini aitab see, kui suudame haridusministeeriumi ja sotsiaalministeeriumi suunal tõhusamat tööd teha. Ühelt poolt on võimalik olemasolevat tööjõuressursi ümber õpetada, teisalt on meil umbes 50 000 potentsiaalselt töötajat – ma ei taha uskuda, et neist keegi ei sobi töötleva tööstuse huviorbiiti. Küsimus on selles, kuidas me nad üles leiame ja motiveerida suudame. Oleme olnud selle küsimuse ees seetõttu, et võõrtööjõudu on olnud määratult lihtsam kasutada – praegu on selge, et see on meile kätte maksnud. Oleme mugavus­

22

Võõrtööjõudu on olnud määratult lihtsam kasutada, praegu on selge, et see on meile kätte maksnud. Raul Siem tsoonis ja on tekkinud õpitud abitus. Peame suutma sellest välja tulla ja vaatama avarama pilguga oma tootmisprotsesse: mida saame teistmoodi teha ja ümber korraldada, et meelitada inimesi atraktiivse tööandjana enda juurde tööle. Samas kasutavad tööstusettevõtted näiteks kõrgelt kvalifitseeritud Ukraina keevitajaid, keda Eestist pole võtta, sest ses valdkonnas ei lähe kutseharidust omandama nii paljud noored, kui meie tööturg vajaks. Olen päri. Samas – keevitaja põhikoolituse kursus koos sertifikaadieksami sooritamisega on võimalik läbi viia 40 päevaga. Me keskendume liiga palju paradigmale, et meil ei ole töötajaid. Peame mõtlema laiemalt, kuidas saaksime kinnistada oma töötajaid enda juurde, sest ukrainlast me ei kinnista nii hästi, kui meie oma väljakoolitatud inimest. Kuidas Eesti riik saab toetada oma töötlevat tööstust olukorras, kus paljud riigid muutuvad järjest enam protektsionistlikuks ning see omakorda mõjutab tarneahelaid ehk Eesti tööstusettevõtteid võidakse hakata tarneahelatest välja suruma?

Kriisi alguses oli näha, et riigid panid piirid kinni, rääkimata kaupade ja inimeste liikumise piiramisest, nii et jah, protektsionism oli riikidele omane. Euroopa

Liidu ühisturu raamistikus on välja töötamisel EL-i tööstuspoliitika, kus on kesksel kohal tööstusstrateegia – sealt saame sisulist tuge, kuidas meie ettevõtted saavad oma tootmist korraldada ka protektsionistlikus olukorras või kuidas ennetada selliste olukordade tekkimist. Me peame selles protsessis juures olema, nende ilmingutega arvestama ja oma ettevõtteid informeerima. Ka välisministeeriumi ja väga ulatusliku üleilmse võrgustikuga EAS-i kaudu saame probleeme lahendada ja teha turu-uuringuid, et teada, millistele turgudele panustada ja millistele mitte. 1. mail langetati elektri- ja kütuseaktsiisi. Kas on plaanis täiendavaid maksulangetusi, näiteks keskkonnatasude (saastetasude, pakendiaktsiisi, raskeveokimaksu) näol? Valitsuses on keskkonnatasude langetamisest juttu olnud, on tehtud ettepanekuid keskkonnatasude langetamiseks. Planeeritakse ka taastuvenergia tasude diferentseerimist, nii et konkurentsivõimet tagavaid meetmeid ja maksulangetusi kindlasti lauale tuleb. See teema on valitsuse majandusarengu komisjoni ees loodetavasti juunis. Põlevkivisektor on lisakriisis seoses naftasõjast tingitud hinnalangusega. Samas ollakse CO2 kauplemissüsteemis, tasutakse keskkonnatasusid tuha ja poolkoksi ladestamisele. Mil sünnivad otsused leevendamaks põlevkivitööstuse probleeme?

Sektoris on otseselt hõivatud 6000 inimest ja kaudselt 3000, nii et probleem puudutab väga paljusid inimesi. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on välja töötatud põlevkivitööstuse toetuspakett, kus on arutelu all nii ladestustasud, täiendav palgatoetus lisaks praegu töötukassa pakuta-


vale kui ka erimärgistatud kütuse teema. Valitsuskabinet kinnitas 7. mail sektori abistamiseks välja töötatud abinõude paketi: alandatakse tuha ladestamise keskkonnatasu ja kompenseeritakse ajutiselt karjääridest ning kaevandustest väljapumbatava vee erikasutustasu. Ajutiselt lubatakse põlevkivikarjääri tehnikal ja seadmetes kasutada erimärgistatud kütust. EAS-i vahendusel on tööstusettevõtetele pakutud tootearenduse toetust, aga selle tingimused on praegu muutmisel – kodulehe andmeil ettevõtteile soodsamaks. Mis muutub? Seni sõltus toetuse maksimaalne suurus ettevõtte suurusest. Uute tingimuste kohaselt on plaanis 75% toetuse määr, et ettevõtted saaksid kriisiajal tootearendusega tegele-

da. Uued tingimused rakenduvad mai keskel. VMT Tehased juhatuse liige Rainer Kütt kirjutas tööstusuudiste veebis, et riigil ei ole selget tööstuspoliitikat ja riigi tasemel ei tegele tööstusega süvendatult keegi. Kas kriitika on põhjendatud? Kui Kütt nii arvab, siis on tal õigus. Minu jaoks on oluline töötada ennast sellisele tasemele, et selliseid arusaamu vältida. Koostöökogu Tööstus 2030 ongi kokku kutsutud selleks, et tööstusega riigi tasemel süvendatult tegeleda. Selle alustala on aastate jooksul olnud töötleva tööstuse erialaliidud, kuid Küti kriitika tähendab, et tööstuspoliitika väljakujundamisel tuleb teha rohkem koostööd tööstusettevõtete endi-

ga. Mida laiapõhjalisemalt koostööd teeme, seda paremini suudame ühist vankrit vedada ja seda efektiivsemalt edasi liigume. Ma ei arva, et ametnikud saaksid kabinetivaikuses tööstuspoliitika välja töötada, selle laiali saata ja siis on teema ammendatud. Praeguse valitsuse volitused lõpevad 2023. aastal. Oletame, et see aeg on käes ja Teilt küsitakse: mida kasulikku tegite oma ametiaja jooksul Eesti tööstuse jaoks? Mida tahaksite vastata? Tahaks, et minu eest võtaksid sõna Eesti tööstussektori lipulaevad ja annaksid professionaalse hinnangu. Sest mille heaks me ikka tööd teeme, kui mitte selle heaks, et meie ettevõtluskeskkond, sh töötlev tööstus oleks konkurentsivõimeline ja jätkusuutlik.

ASUME UUEL AADRESSIL JÜRI TEHNOPARGIS

Moduleston OÜ

Kesk tee 32/14, Aaviku küla, Rae vald

tel: 5347 4965

info@moduleston.ee

www.vesilõikus.ee


Kriisist välja IT abiga Eesti intelligentse transpordi- ja logistikavaldkonna ettevõtted on koondunud ühtseks ITS Estonia võrgustikuks, mida koordineerib Eesti IKT-klaster. „Paneme pead kokku ning arutame, kuidas saame üksteist praegusel keerulisel ajal toetada,“ kirjeldab ITS Estonia võrgustiku juht Maarja Rannama. LIIVI TAMM AJAKIRJANIK

24

„Kuidas ära kasutada logistikute kogemusi tööstusettevõtte siselogistika automatiseerimiseks või mil moel saaks oma tooteid paremini e-kaubandusplatvorme kasutades müüa või kuidas tööstusettevõtte vajadusi ja tarka linnaplaneerimist ühendada,“ kirjeldab Rannama teemasid, millega tuleb tegeleda. Üks Eesti suurematest tarkvaraettevõtetest, Helmes AS, on Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA) ja Soome


Kui klient saadab ettevõttele päringu, võiks ta ideaalis vastuse saada juba enne, kui läheb oma teetassi uuesti täitma, ehk tunni jooksul. Foto: Pixabay

Transpordi ja Logistika Liidu (SKAL) tehnoloogiapartnerina välja töötanud MobiCarneti keskkonna. Helmese partner Ove Muuk toob esile, et kui veoseinfo digitaliseerimiseks mõeldud MobiCarnet ja teisedki sarnased lahendused oleksid olnud ühendatavad praeguses kriisiolukorras, oleks ka Euroopa riigipiiride lukustamine näinud välja teismoodi kui kriisi algfaasis. „Negatiivne mõju rahvusvahelisele transpordile ja majandusele ning kriisikaubagruppide vedudele oleks olnud väiksem,“ usub ta. Kriisi õppetunnid Muuki sõnutsi ei ole kriisiolukorras siiski kiirelt oodata suuri muudatusi olemasolevates süsteemides, ent mõtteviisi muutus annab uue võimaluse tulevikuks. „Meil on kaks perspektiivi – lü-

Pikemaajalised muutused tekivad siis, kui hakatakse analüüsima, mis oleks võinud olla paremini. Ove Muuk, Helmese partner

hike annab aimu, kuidas saaks kriisist väljuda ja majanduse taas käivitada. Sektoripõhiselt võib siin tekkida ka ajutisi tagasilööke, näiteks toitlustuse, üritusturunduse või turismi valdkonnas, sest kui äritegevus ei toimi, ei suudeta ka järgmisesse tehnilisse tasandisse investeerida,“ prognoosib Ove Muuk. „Pikemaajalised muutused aga tekivad siis, kui hakatakse analüüsima, mis oleks võinud olla paremini. Pikk perspektiiv annab uutmoodi sisendi tehnoloogiliste lahenduse arendamiseks, äririskide maatriksisse lisandub palju uusi ridu ja veerge. Loodan, et ehk aasta lõpupoole ollakse valmis pikemat plaani tegema hakkama. Praegu tegeletakse eeskätt kriisitoimingutega ja tuntakse rõõmu taaskäivitamise lühikestest võitudest.“ Muuk osutab, et praegune valus periood võib anda ka positiiv25


se tulemuse – paljud valdkonnad on sunnitud tegema plaane ja käivitama lahendusi, mida varem on olnud luksus edasi lükata. Ellu jääda aitab kiirus Samal seisukohal on Fleet Complete Eesti Baltikumi tegevjuht Jaanus Truu. „Praegu töötavad paljude ettevõtete juhid ja nende alluvad kodukontorites. Kriisi esimesed kolm nädalat oligi fookus sellel, millised on ettevõtte jaoks õiged otsused: mida teha, kuidas teha, millised osakonnad saavad kodust töötada jne. Kui kolm esimest kiiret kriisinädalat said mööda, tekkis aeg ka tulevikku suunatud kliendikohtumisteks,“ selgitab Truu. Fleet Complete pakub GPSpõhiseid sõiduki- ja meeskonnahaldamise lahendusi, mida müüakse näiteks Ameerika Ühendriikides,

Kanadas, Mehhikos, Austraalias ja 20 Euroopa riigis. Kokku on maailmas ühendatud 600 000 autot või inimest, neist 25 000 Eestis. Põhiline tarkvaralahenduse tootmine toimub Tartus. Kriisiaja uued rakendused Truu sõnutsi on ettevõte nii mõnegi uuenduse käivitanud ka koroonakriisist tingituna: näiteks sai tuule tiibadesse e-Selveri lahendus, mis aitab kaupu komplekteerida ning koostab optimaalse plaani laialiveoks. „Kui tellimus tehti Selveri keskkonnas, siis edasi tegutseti meie abiga. Saadetised seg­ menteeriti, optimeeriti ja saadeti igale kullerile telefonile info, kuhu see tuleb toimetada. Telefoniäpp omakoda aitas kulleril kohale jõudmiseks orienteeruda. Samal ajal nägi klient, millal saadetis kohale jõuab ja mitu pakki kulleril

ODOO INTEGREERITUD TOOTMIS- JA ÄRITARKVARA Tootmine Ost-müük Kliendihaldus Finantsjuhtimine

Personalihaldus Logistika Laohaldus

35 põhimoodulit ja üle 7300 rakenduse Palju valmis lahendusi Näiteks: töövoogude juhtimine, tootmisjääkide haldus, tootmiskalender, pakendiaruandlus

Avatud Lahendused OÜ

Litsentsid. Arendus. Juurutus. Tugiteenused. Kontorid Tallinnas ja Tartus.

Eesti on pisike, see on meile heas mõttes nagu liivakast, kus lahendusi katsetada. Jaanus Truu, Fleet Complete­


veel enne on vaja kohale viia,“ selgitab Truu. Fleet Complete on oma ettevõttes ajurünnakuid korraldanud ja otsinud, kuidas keerulisel ajal Eestile kasulik olla. Nii pandi püsti projekt Voog: ühendati logistikalahendus ja veebiplatvorm, et luua restoranidele kullerteenuse pakkumise võimalus. Jaanus Truu räägib, et tavaolukorras on nende ettevõtte põhi­ kliendid suured logistikaettevõtted, ent praegu nähti, et restoranid olid valiku ees, kas ajada äri edasi vaid Bolti ja Wolti vahendusel ning vallandada kelnerid, või leida muu lahendus. „Voog aitas nii mõnelgi kõige hullema aja üle elada, lahendust kasutas enam kui 20 Eesti restorani. Analoogseid lahendusi saab luua suhteliselt soodsalt, samas toode võimaldab teha mõistliku

raha eest ära päris palju,“ kirjeldab Truu. GPS-põhiste sõiduki- ja meeskonnahaldamise lahenduste kasutusvaldkond on aga mõistagi tunduvalt laiem, ulatudes logistikasektorist transpordiettevõteteni, kohalikest firmadest rahvusvaheliste suurkontsernideni. Ettevõtte klientideks on erinevaid ekspedeerimisettevõtteid Schenkerist Smartenini, aga ka autorendi- ja prügiettevõtted, turva- ja metsaettevõtted või finantssektor, kes kasutab autode ühiskasutuslahendust. Kõik on detailidena teada „Iga sektori kohta on edulugusid. Nii teab näiteks maanteeamet täpselt, milline sahk on lumetõrjetöödel kasutuses konkreetsel autol, mitme meetri laiuses ja mis teelõigul soola visati. Samuti teab DSV

UUED G-SEERIA ELEKTRITÕSTUKID Li-Ion akudega

töölauda vaadates, kuidas kokku laadida 61 haakemeetrit kaupa: ühes haakes on 13 meetrit kaupa ja vaja on 5 autot. Samuti kuvatakse, kus need kaubad asuvad ja milliste mõõtudega,“ räägib Truu. Ta lisab, et Fleet Complete ei defineeri end eksklusiivsete erialalahenduste loojana, pigem katavad olemasolevad lahendused 95% klientide vajadustest ja 5% osas arendatakse juurde spetsiifiline lahendus. „Eesti on pisike, see on meile nagu heas mõttes liivakast, kus lahendusi katsetada – oleme nii paljudes sektorites Eesti väiksuse tõttu, ent tahame laieneda ka teistes riikides. Tarkvara müüakse meie ettevõtete kaudu Baltikumis, Skandinaavias, Beneluxi maades, lisaks T-Mobile’i kaudu Saksamaal, Cosmote kaudu Kreekas, ning osades riikides edasimüüjate abil,“ lausub Truu.

UUS KVALITEET, SOODSAIM HIND EESTIS

www.tostukikeskus.ee info@tostukikeskus.ee

tel 600 6106, 507 2343 faks 601 1260

Saku vald, Jälgimäe


Klient ootab kiiret reageerimist T ööstustele ja logistikaettevõtetele teiste seas Aitoldyou lahendusi pakkuva Flowit Estonia OÜ äriarendusjuht JuhanMadis Pukk toob esile, et praegusel kriisiajal on kriitilise tähtsusega ka kiire reageerimine päringutele, et tootmisettevõtted saaksid tellimusi, mis varem olid mõeldud näiteks Itaalia või Hiina turule. „Oleme saanud tagasisidet, et Eesti tööstuste toodangukvaliteediga ollakse rahul, ent kui pakkumise vormistamiseks kulub päevi või suisa nädal, ei ole see tellijale enam vastuvõetav,“ räägib Pukk. „Kui tellija Rootsist saab pakkumise kolme päevaga, on see pettumus, sest selle ajaga oleksid nad juba tarnet soovinud. Seega partner ootab kohe tagasisidet selle kohta, millal on võimalik tellimus täita.“ Praegu ekspordinõudlus kukub ja tellimused vähenevad, seega otsivad tootjad uusi võimalusi – senine taktika enam ei toimi. „Ettevõtted, kes on juba investeerinud digitaliseerimisse, on eelisseisus, kuna neil on lihtsam ellu jääda ja leida uusi partnereid. Eksport Soome ja Rootsi on peamine, aga siiani pole jõuliselt kaugematele turgudele laienetud – nii Saksamaa kui ka Prantsusmaa turg on keerulised, samas on sealsed mahud suured. Ka Poolas on keeruline konkureerida, aga kel eeltöö tehtud ja konkurentsieelis leitud, näevad sealgi müügivõimalusi,“ kirjeldab Pukk. Kiire andmete analüüs Aitoldyou platvorm pakub tööstusettevõtetele müügi automatiseerimise tööriista – kui kliendid

28

Oleme saanud tagasisidet, et Eesti tööstuste toodangukvaliteediga ollakse rahul, ent kui pakkumise vormistamiseks kulub päevi või suisa nädal, ei ole see tellijale enam vastuvõetav. Juhan-Madis Pukk, Flowit Estonia äriarendusjuht

saadavad hinnapäringu, koostab robot kliendi PDF-jooniste põhjal 3D-joonise ja kalkuleerib hinna. Lisaks analüüsib lahendus klientide käitumismustrit – kui tellimuste arv väheneb, võib see olla märk sellest, et tellija on vaatamas konkurendi toodete poole. „Logistikasektoris on meil näide kliendist, kes suutis nädalaga tagasi võita kolm klienti: tööriist aitas tellimusi analüüsides hoiatada, et klient võib olla lahkumas,“ osutab Pukk. Niisuguste lahendustega seondub ka hirme – näiteks võivad pä-

ringu saata konkurendid. „Samas see hoiak otsib põhjendusi, miks mitte uuendustega kaasa minna ja see hoiab ära ka potentsiaalsed võidud ehk tellimused,“ arvab Pukk. Ta on kindel, et infovahetuse automatiseerimisest võidavad kõik. Kui täna tuleb Saksamaalt ekiri, siis oleks vaja vastata pakkumisega tunni jooksul ja asuda vajadusel kiiresti tootma – nüüd tulebki küsida, mida on vaja protsessides parandada, et niisugune reageerimine oleks võimalik. Erinev stardiplatvorm Tööstusettevõtetes on sagedaseks mureks, et ahela osad – müük, turundus, tootmine, ladu, raamatupidamine, logistika – ei suhtle piisavalt. „Kui infovahetust automatiseerida, saab kokku hoida tööaega. Täna võidavad need, kes suudavad põhikulud all hoida. Kui kontoris saab väiksema inimeste arvuga töö tehtud, on see suur asi,“ nendib Pukk. Praegu on tööstusvaldkonnas juba ka neid kliente, kes täpselt teavad, kus on tootmise pudelikael: sel juhul saab kohe asuda detailanalüüsi juurde, et mõelda, kuidas teenust uuele tasemele viia. Samal ajal leidub suuri kliente, kes on nüüd jõudnud arusaamisele, et 20-miljonilise käibe puhul enam vaid Excelile, Wordile ja PowerPointile toetudes edasi liikuda ei saa, sest andmemaht kasvab üle pea. Nad veel ei tea, mida saaks teha, aga tahaksid teada. „Sel juhul alustame üldisest analüüsist, et otsustada, millistes etappides oleks mõistlik edasi liikuda,“ kirjeldab Pukk.


Kolm näidet, kuidas digilahendus muudab töö efektiivsemaks AITOLDYOU

Aitoldyou lahendus on loodud logistikaettevõtete vajadusi silmas pidades. Aitoldyou võimaldab masinõppe algoritme kasutades leida mustrid oma andmetes ja prognoosida tulevikku. Andes Aitoldyoule oma viimase aasta tellimuste ja päringute andmed, annab Aitoldyou vastuseks soovitud ajavahemiku vedude nimekirja ning toob esile klientide käitumistrendid. Ühtlasi võimaldab lahendus saata klientidele eeltäidetud pakkumusi, mis lähtuvad iga kliendi personaalsest ajaloost ja on seega iga kord erinevad ja personaliseeritud. Peamised kasutuskohad: Aitoldyou leiab andmetes mustrid Ennustab klientide tulevikuvajadusi Saadab välja eeltäidetud ja personaliseeritud pakkumused Leiab kliendi käitumismustrites anomaaliaid ja annab nendest teada

mise lahendustele. Fookus on autopargi ja töövoogude optimeerimisel, mis on aidanud vähendada kulusid ning suurendada tulusid. Teenus töötab GPS-põhisel jälgimisel, mille abil saab näha sõidukite asukohta ja teekondi reaalajas ja minevikus. Selle külge on ehitatud mitmed spetsiaalsed lahendused – iga klient saab valida just talle olulised võimalused, olgu see siis automaatne sõidupäevik, tahhograafiandmete alla laadimine üle mobiilivõrgu, autode ühiskasutamine koos võtmevaba lahendusega või tööülesannete juhtimine töötajate ja kontori vahel. Kõiki lahendusi toetab nutikas ja ülevaatlik aruandlussüsteem. Fleet Complete’i saab integreerida ka kliendi enda või kolmandate osaliste IT-süsteemidega. Fleet Complete’i SaaS lahendust saab kasutada nii veebibrauseris kui ka Androidi ja iOS nutirakenduses.

FLEET COMPLETE

MOBICARNET

Fleet Complete on rahvusvaheline tarkvaraettevõte, mis keskendub GPSpõhistele sõiduki- ja meeskonnahalda-

Digitaalne infovahetusplatvorm kaubavedudele võimaldab vältida tarbetuid kontakte maanteedel toimuvate

kontrollide käigus ning luua „rohelisi koridore“ elutähtsate kaupade veoks. Erinevalt paljudest veokorralduseks mõeldud kommertsplatvormidest võimaldab MobiCarnet lihtsustada vedude kohta käivat infovahetust ettevõtjate ja riigiasutuste vahel. Kauba omaniku loa alusel on võimalik anda eri riiklikele kontrollametitele (politsei, toll, piirivalve, terviseamet jt) ja infraoperaatoritele (liikumispiirangutega alade operaatorid, sadamad jne) ligipääs veetavate kaupade infole nii otse süsteemis kui ka masinliidese kaudu. See võimaldab eriolukordades operatiivselt korraldada nii siseriiklikke kui piiriüleseid kaubavedusid, nt korraldada digitaalselt saadava info põhjal prioriseeritud ja elutähtsate kaupade veole rohelisi koridore vms. Lisaks lubab politseile kättesaadavaks tehtud digitaliseeritud veoseinfo vältida tarbetuid kontakte ja kontrolle. Eestis on ametnikele andmetele ligipääs realiseeritud nii rollipõhiste kasutajate (nt patrullpolitseinik) kui ka turvalise X-tee teenuse kaudu. Teiste riikide sarnaste riiklike süsteemidega liidestamine on tänu platvormi arhitektuurile lihtne ja kiire.

Küberturvalisuse hindamine, testimine ja auditeerimine Küberturbealane nõustamine, sh infoturbe juhtimissüsteemide ja infoturbealaste standardite juurutamine (ISO 27000, ISKE, NIST) Turbealased koolitused juhtidele, spetsialistidele ja töötajatele Küberturbemeeskond teenusena (CISO as a service) – küberturbealased oskused ja teadmised ilma oma meeskonda palkamata

focusit@focusit.ee www.focusit.ee


Veoseinfo vahetamine peab olema digitaalne

H

elmese MobiCarnet projekt võimaldab hallata maanteevedusid nii Eestis kui Soomes ja ka kahe riigi vahel. Kuigi mõne aasta eest sõlmiti nii Euroopa Liidu kui ka liikmesriikide tasemel sarnaste projektide rakendamiseks ridamisi heade kavatsuste kokkuleppeid ja loodi direktiivide tasemel raamistik kaubaveo infovahetuse standarditele, puuduvad riiklikul tasandil nende rakendamismehhanismid. „Kriisiaeg on selles valdkonnas kännu tagant lahti lükanud selle, mida turuosalised ja liidud on mitmed aastad rääkinud: vaja on veoseinfo vahetamise infrastruktuuri, seda nii riigi tasandil kui ka rahvusvaheliste kaubavedude organiseerimisel,“ tunnistab Helmese partner Ove Muuk. „Nüüd näevad riigiametid, et sellist süsteemi on vaja. Taas tekkinud tollipunktide ja veokite piirikontrolli tõttu oleks hea veoste infot reaalajas digitaalselt teada ja vahetada, olgu veokil kaup laevas või maanteel. Tänavune kevad on tekitanud eri tasanditel uue huvi seda tüüpi platvormide ja liidestuste vastu.“ Logistika digitaliseerimine Regionaalsel tasandil positsioneerib rakendus end Eestis kommertsturuosaliste töövahendina,

30

mis võimaldab digitaalselt infot luua ja vahetada – võit äriprotsessis tekib juba andmesisestuse paremast kvaliteedist, kord sisestatud andmeid saab taaskasutada erinevate veo- ja finantsdokumentide vormistamiseks. Lisaks edendab MobiCarnet mõtteviisi, et võimalikult palju kaubaomanike poolt kontrollitud veosektori infot võiks muuta kättesaadavaks ka erinevatele riigi- ja koostööorganisatsioonidele. „Ühiskonna ja riigi majanduse planeerimiseks ning tänavuse kevade kontekstis ka erakorraliste meetmete kavandamiseks on vaja infot. Kui suur osa logistikaahelas riike läbivast infost, mis ei puuduta äriinfot, oleks laiemalt kättesaadav, oleks võimalik luua uut väärtust, et parandada ettevõtluskeskkonda ja riigi toimimist,“ räägib Muuk. Praegu on meie regioonis erinevad riigid ellu kutsunud mitu innovatsiooniprojekti, et luua digitaalselt kaetud transpordikoridor Soomest Poolani, MobiCarnet on selle digitaalse platvormilahenduse üks osa. „Logistika on ühelt poolt väga rahvusvaheline ja laiahaardeline majandusharu, teisalt on siin palju normatiive ja reegleid, mille sisu on pärit digitaliseerimise

eelsest ajast,” leiab Muuk. Ta toob näite, et rahvusvahelise CMRkonventsiooni põhitekst pärineb aastast 1956 ja on siiani kasutusel suures osas algsel kujul, vaatamata sellele, kui palju on muutunud maanteevedude tehnilised vahendid, infrastruktuur ja ettevõtete äri. „Rahvusvaheline logistika on siiani üks kõige suurema digitaliseerimise potentsiaaliga majandusvaldkondi üldse, uued ajad ehk aitavad seda potentsiaali ka realiseerida,“ arvab Muuk. Olud sunnivad meid muutuma „On tunda, et pärast praegust kevadet on riigid valmis investeerima logistikaga seotud andmevahetuse infrastruktuuri, minema lõpuni standardite ja rakendusjuhiste kokkuleppimisega, mis on aastaid veninud. Riigid näevad üha selgemini, et kui andmetepõhiseid otsuseid on vaja kiiresti langetada, on reaalajas digitaalselt vahetatav info väärtuslik. Ja seda mitte vaid ühe müüja või tehingu puhul – nt kas lennuk saab täidetud vms,” sõnab Muuk. Oluliste otsuste tase on palju kõrgem, puudutades näiteks elutähtsate kaupade transpordiks roheliste koridoride loomist või vahetut inimkontakti vähendada võimaldavate kontrolliprotseduuride sisseseadmist.


REKLAAMTEKST

Ressursitõhususe meede pakub tööstustele tuge Kuidas toota rohkem, kulutades samas vähem raha ja ressursse? Kuidas väiksema materjalikuluga luua suuremat väärtust? Kas ühest tooraineühikust on võimalik saada rohkem tulu? Euroopa Liidu struktuuritoetuste meede „Ettevõtete ressursitõhusus“ annab tööstusettevõtetele selleks võimaluse. Iga ettevõte on teadlik oma tootmise pudelikaeladest. Ressursikasutuse analüüs ehk ressursiaudit annab ettevõttele detailse ülevaate, palju tootmises kulub energiat, tooret jm ressursse ning millised tegurid mõjutavad ressursside tarbimist. Edasi on võimalik järjestada lahendused, mis annaksid ettevõttele võimalikult suure säästu ning saada ühest tooraineühikust võimalikult palju tulu. Et investeeringud oleksid läbi mõeldud, on auditi tegemine ka eeldus, et asuda taotlema rahastust investeeringuteks. Kõigepealt analüüsi, siis investeeri Pärast sobilike lahenduste väljavalimist on ettevõttel võimalik nende elluviimiseks taotleda investeeringutoetust. Lahendused peaksid aitama vältida tootmisseisakuid, vähendama praagi ning tootmiseks kasutatava energia ja toormaterjali hulka. Vähem tähtis pole ka see, et lahendu-

Mida senini on tehtud? Ressursiauditid: toetatud on 132 auditit, millest 129 on lõpetatud. Investeeringud: toetatud 112 ressursitõhususe projekti kogusummas 59 miljonit eurot (projektide kogumaksumuseks 173 miljonit eurot), millest 42 on lõpetatud. Toetatud on ettevõtteid mäe-, toidu-, tekstiili-, rõiva-, puidu-, paberi- ja tselluloosi-, trüki-, keemia-, plasti-, mineraalsete materjalide tootmise, metalli-, elektroonika-, sõidukite/haagiste-, mööblitööstuses.

MILLELE ON VÕIMALIK RAHA TAOTLEDA? Investeeringutoetused Voor on avatud kõikidele mäe- ja töötleva tööstuse ettevõtetele:   Mäetööstus (EMTAK B)   Toiduainetööstus (C10 ja C11)   Tekstiilitootmine (C13), rõivatootmine (jC14) ning nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine (C15)   Puidutööstus (C16), paberi- ja tselluloositööstus (C17), trükindus ja salvestiste paljundus (C18) ning mööblitootmine (C31)   Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine (C19), kemikaalide ja keemiatoodete tootmine (C20), põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine (C21) ning kummi- ja plasttoodete tootmine (C22)   Mineraalsete materjalide töötlemine (C23)

  Metallitööstus (C24), metalltoodete tootmine (C25), arvutite, elektroonika-ja optikaseadmete tootmine (C26), elektriseadmete tootmine (C27), mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine (C28), mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine (C29), muude transpordivahendite tootmine (C30), muu tootmine (mündid, väärisesemed, juveeltooted, muusikariistad, sporditarbed, mängud) (C32) ning masinate ja seadmete remont ja paigaldus (C33).

sed oleksid nutikad ning annaksid parema stardipositsiooni välisturgudel. Nii on võimalik saada toetust tootmisseadmete uuendamiseks, tootmisprotsesside ja -liinide automatiseerimiseks, tootmises tekkivate jäät-

mete ringlusesse suunamiseks toorainena või energiatootmisse, jääksoojuse ärakasutamiseks. Suure kulude kokkuhoiu võib saavutada ka lihtsamate asjadega – näiteks uuendatud valgustussüsteemiga.

Taotlusvoor väikeprojektidele: Avatakse jooksva vooruna suvel 2020. Investeeringute kogumaht 7 miljonit eurot. Toetus on maksimaalselt 50% projekti kuludest ja 200 000 eurot projekti kohta.

Toetuste taotlemine toimub läbi struktuuritoetuse e-keskkonna: http://etoetus.struktuurifondid.ee Vaata lisainfot: http://ringmajandus.envir.ee


REKLAAMTEKST

Meede pakkus tuge: Alates 1959. aastast tegutsev Paekivitoodete Tehase OÜ on Eesti suurim paekivikillustiku tootja, andes ca 25% kohaliku turu mahust. Tänu koostööle ülikoolidega ning rahvusvahelistele kontaktidele on tehas järjepidevalt otsinud innovaatilisi lahendusi ning neid juurutanud.

Paekivitoodete Tehase OÜ sai Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) ettevõtete ressursitõhususe meetmest toetust projekti „Paekivitoodete Tehase OÜ ressursitõhususe investeering“ elluviimiseks. „Oleme oma sektoris varemgi olnud innovatsiooni osas suunanäitajad: CDE paesõelmete pesemisliin, Fraccaroli&Balzan filterpress, Haver Hydroclean pesuseade, Benninghoven sidumata segude liin, CAB paesõelmete pesemisliin,” loetleb ettevõtte tegevjuht Kuldar Õunapuu

varasemaid saavutusi. „Need on Eesti mõistes suured investeeringud.” Nüüd saadi KIK-i ressursitõhususe meetmest tuge investeeringuks uude tootmisliini, milles on ühendatud rootorpurusti ja sõelur/sorteer: maavara laetakse ekskavaatoriga laadimispunkrisse, peale purustamist liigub materjal sorteeri ning sõelutakse. Uus liin on mobiilne ning ressursitõhusam, samuti ka kaugjälgitav. Varem hõlmas protsess paekivi lõhkamist või piikamist, misjärel saadud mäemass laeti ekskavaatoriga ning transporditi veokitega purustisse. Investeeringu tulemusel kadus autotranspordi etapp. Lisaks on kolme statsionaarse purusti asemel võimalik sama töö teha ära ühe mobiilse purustiga, mida saab kasutada nii ettevõtte Väo kui ka Maardu karjääris. „Ainuüksi CO2 aastane kokkuhoid on 400 000 kg –

siia lisanduvad veel ärajäänud kallurveod. Investeeringu tulemusel vähenes ka kulu kütusele ning elektrile, samuti pole vaja nii palju tööjõudu. Vanal liinil töötas 15 inimest, uuel teevad sama töö ära kolm inimest,“ osutab Õunapuu. „Vahe on tuntav.“ Oluline ressursiaudit

Toetuse taotlemise eelduseks on ressursiauditi läbiviimine, siin valis Paekivitoodete Tehase OÜ abiliseks konsultatsiooniettevõte Civitta. „Alguses oli meil kahtlusi, kas kõrvalseisjad suudavad meie protsesse hinnata teadmata meie tootmise spetsiifikat, ent audititegijad olid pädevad ja nõuanded igati asjakohased,“ kiidab Õunapuu. Audit juhtis tähelepanu nii mõnelegi aspektile mehhanismide kasutuse ja inimfaktori osas, kus saaks tootmist optimaalsemaks muuta. „Iga-


Paekivikillustiku tootmine muutus tänu ressursitõhususe meetmele, vähenes kulu kütusele, elektrile ja tööjõule.

25%

annab kohaliku turu mahust Paekivitoodete Tehase OÜ, kes on Eesti suurim paekivikillustiku tootja.

mobiilne tootmisliin PANE TÄHELE: Projekti eesmärk on suurendada Paekivitoodete Tehase OÜ tootmisprotsessi ressursitõhusust ühe kaevandatava maavara ühiku kohta (tonn) nii kütuse tarbimise ja elektri tarbimise vähendamisega kui ka maavara efektiivsema kasutamisega, saavutades ressursikasutuse paranemise 17,9%. Uude tootmisliini tehtava investeeringu tulemusena on võimalik kaevandatavast materjalist saada väiksema ressursikuluga rohkem ja parema kvaliteediga lõpptoodangut. Antud investeerimisprojekti tulemusena väheneb tootmisprotsessis kulu kütusele (1152 623 m³/aastas) ning elektrikulu (3464 1196 MWh/aastas).

päevaselt ettevõttes töötades võib juhtuda, et ei võeta piisavalt aega enese analüüsimiseks. Ka mulle oli üllatuseks, et potentsiaalne kokkuhoid kujunes nii suureks. Igapäevatööd tehes ei torka sellised võimalused silmagi,“ tunnistab Õunapuu. Projekti läbiviimiseks asuti konsulteerima ja plaane koostama 2017. aastal, auditi tegemiseks kulus poolteist kuud, dokumentatsiooni ja taotluse vormistamiseks veel paar kuud, seejärel asus KIK taotlust menetlema. „Kokkuvõttes läks nii, et juba 2018. aasta jaanipäevaks saime tarnijale lepingu saata ning mullu saime seadmed kätte,“ tutvustab Õunapuu ajaraame. Mõistlik meede

Projekti lõppmaksumus on 1 166 000 eurot, millest toetuse summa moodustab 408 100 eurot.

„Meetmega võib rahul olla, see on mõistlik. Siin ei külvata lennukilt raha, vaid antakse ettevõtetele õng. Toetusraha on abiks investeerimisotsuse tegemisel, kusjuures suure ettevõttena panustame ise 2/3 vajaminevast summast,” täpsustab Õunapuu. Investeeringu tasuvusajaks on ettevõte arvestanud maksimaalselt 7–10 aastat. „Jõuame ilmselt tunduvalt kiiremini, need on konservatiivsed prognoosid,” lausub Õunapuu. https://kik.ee/et/projekt/paekivitoodetetehase-ou-ressursitohususe-investeering

Euroopa Liit Euroopa struktuurija investeerimisfondid

Eesti tuleviku heaks

Artikli ilmumist on finantseeritud EL-i struktuurivahenditest


Uus tööelu infosüsteem Tööinspektsioon on loonud uue tööelu infosüsteemi, mis hakkab tööandjatele hea töökeskkonna kujundamisel abiks olema. Infosüsteemi peamine eesmärk on aidata Eesti ettevõtetel sammhaaval oma töökeskkonda tervislikumaks ja ohutumaks muuta. RAUNO PIIRSALU TÖÖINSPEKTSIOONI TÖÖELU INFOSÜSTEEMI PROJEKTIJUHT

Sageli ei teata täpselt, eriti väiksemates ettevõtetes, kuidas töötervishoiu ja tööohutusega ettevõttes tegeleda. Seda lünka püüabki infosüsteem täita. Tööelu infosüsteem koosneb kahest suuremast osast: tööinspektsiooni järelevalve töövahendist ning tööandjate iseteenindusest. Tänavu II kvartali alguses võttis tööinspektsioon kasutusele järelevalve töövahendi. Kuna inspektsioon liigub järk-järgult vanemalt infosüsteemilt üle uude tööelu infosüsteemi, siis alates II kvartali algusest oleme tegelenud ettevõtete andmete korrastamisega, näiteks sisestanud nende ettevõtete töökeskkonnaspetsialiste ja töökeskkonnavolinikke, kes meile sellest varem teada olid andnud. Peatselt avame tööandjatele uue töökeskkonna iseteeninduse ja võtame laiemalt kasutusele järelevalve töövahendi. Tööelu infosüsteemi eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust. Näiteks saab ettevõte oma töökeskkonna iseteeninduse kontolt jälgida, kas tal on vajalikud 34

rollid ettevõttes täidetud. Selleks ei pea eraldi infot otsima, piisab vaid pilgust iseteenindusse. Igal ettevõttel konto olemas Igale Eesti äriregistris olevale ettevõttele on uues töökeskkonna iseteeninduses konto juba automaatselt avatud. Esimese asjana tuleb määrata töötervishoiu ja tööohutusega tegelevad inimesed. Töökeskkonna parendamine algab sellest, et ettevõttes määratakse/valitakse inimesed, kes töötervishoiu ja tööohutusega tegelevad. Näiteks töökeskkonnaspetsialist, kelle ülesanne on muuta ettevõtte töökeskkond tervislikumaks ja ohutumaks. Samuti töökeskkonnavolinik (töötajate esindaja), esmaabiandja, töökeskkonnanõukogu ja usaldusisik. Rollid iseteeninduses kirjas Iseteeninduses saab tööandja mugavalt näha, mis rollid peaksid tema ettevõttes täidetud olema. Kuna rollide kohustuslikkus sõltub töötajate arvust, siis kuvab iseteenindus punasena need rollid, mis konkreetsel ettevõttel täidetud peaksid olema. Tööandja näeb, kas need on n-ö rohelises või punases – teisisõnu, kas tal on nendesse rollidesse inimesed määratud. Juhul, kui mõnda rolli täitev tööta-

1.09.21

on tähtpäev, mil tööandja peab töökeskkonna riski­analüüsi tööelu infosüsteemi iseteenindusse üles laadima või selle töö­ inspektsioonile saatma.

ja ettevõttest lahkub, muudab süsteem selle rolli automaatselt rohelisest punaseks, et anda tööandjale märku vajadusest määrata/valida sellesse rolli uus inimene. Kui rollide juurde on isikud määratud, on täidetud ka tööinspektsiooni teavitamise kohustus. Uus riskianalüüsi töövahend Tööelu infosüsteem areneb järkjärgult. Esmalt on olemas eelkirjeldatud rollide määramise funktsioon. Seejärel avaneb järgmise aasta esimeses pooles uus riskianalüüsi töövahend. Kui tööandjal on juba töökeskkonna riskianalüüs olemas, tuleb see lihtsalt iseteenindusse üles laadida. Seejuures tuleb vastata paarile küsimusele – näiteks kas üleslaetav riskianalüüs kehtib kogu ettevõtte või ainult mõne ettevõtte osa kohta. Riskianalüüsi töövahend aitab tuvastada ettevõtte ohutegurid ning hinnata, kas ettevõte on riskid pakutud abinõudega maandanud. Riskianalüüsi töövahend on üles ehitatud ettevõtete tegevusalade põhiselt. Näiteks kuvab töövahend kaubandusettevõttele just selle valdkonna tüüpilisi ohutegureid. Lisaks tüüpilistele ohuteguritele saab tööandja oma riskianalüüsi täiendavaid ohutegureid ka ise valikust juurde lisada. Iga ohuteguri juures kuvab süsteem abinõusid, mis aitavad selle ohuteguriga seotud riske maandada. Töövahend palub tööandjal hinnata, kas pakutud abinõud on juba kasutusel või oleks vaja need edaspidi kasutusele võtta ehk tegevuskavasse lisada. Niimoodi saab tööandja teada, mis ohud tema töökeskkonnas varitsevad ja kuidas riske maandada. Tegevuskava aitab tööandjal plaa-


rakendub järk-järgult Hea teada

Tööelu infosüsteemi töövahendite avanemise ajakava

2021. aasta esimeses pooles muutub kättesaadavaks uus riskianalüüsi töövahend. Kui tööandjal on juba töökeskkonna riskianalüüs olemas, tuleb see iseteeninduses üles laadida.

Tänavu II kvartali alguses võttis tööinspektsioon kasutusele järelevalve töövahendi ja korrastab ettevõtete andmeid, sisestades nende ettevõtete töökeskkonnaspetsialistide ja töökeskkonnavolinike andmeid, kes inspektsioonile sellest varem teada olid andnud.

Peatselt avaneb tööandjatele iseteenindus, kus tuleb esimese asjana määrata ettevõttes töötervishoiu ja tööohutusega tegelevad inimesed.

nitud tegevusi ettevõttesiseselt jälgida ja hallata. Töökeskkonna riskianalüüsi peab tööandja töökeskkonna iseteenindusse üles laadima või selle tööinspektsioonile saatma 2021. aasta 1. septembriks.

Järelevalve muutub digitaalseks

Liidestada või mitte? Teatavasti on suurtel ettevõtetel kasutusel mitmeid dokumendi- ja infohaldussüsteeme. Samas on valdav osa Eesti ettevõtetest väike- või mikroettevõtted, kes sellist luksust endale lubada ei saa. Tööinspektsiooni nägemuses saakski töökeskkonna iseteenindus olla ettevõtte jaoks pikas plaanis see koht, kus ta töökeskkonnaga seotud andmeid hoiab ja haldab. See oli ka infosüsteemi planeerimisetapis korduvalt, eriti väiksemate ettevõtete väljendatud ootus, et ettevõtetel oleks üks koht, kuhu nad saaksid kõik töökeskkonnaga seotud andmed lisada. Suuremad ettevõtted on soovinud, et tööelu infosüsteemi saaks nende omaga liidestada. Tulevikus võib see olla võimalik, kuid sel juhul tuleb teha arendusi mõlemale liidestavale infosüsteemile. Igal puhul tuleb analüüsida ja hinnata, kas liidestus on võimalik ja tasuv.

T

ööinspektsiooni järelevalvetoimingud muutuvad automaatsemaks – teated tööandjale saadab süsteem välja automaatselt. Järelevalvet tegev tööinspektor näeb süsteemist, kas ettevõttes on rollid määratud ehk kas kõik on n-ö rohelises. Süsteem jälgib töötamise registri andmete alusel ise, kas ettevõttele on mingite rollide täitmine kohustuslik või mitte ja vastavalt sellele kuvab rolli punase või rohelisega nii tööandjale kui ka inspektorile. Kui inspektor on järelevalve läbi viinud, näeb tööandja iseteeninduses kontrolli tulemusi, tal on võimalik avastatud puudustega tutvuda ja tööinspektorile puuduste parandamisest märku anda. Halduskoormust vähendab ka kohmaka kirjavahetuse asendamine iseteeninduses oleva vestlusega, kus tööandja saab tööinspektoriga menetluse ajal kiirelt suhelda ning vajadusel nõu küsida. Ka edasised meeldetuletused aitavad tööandjal kindel olla, et ta ei ole unustanud mõelda, kas näiteks töökeskkonnas on olnud olulisi muudatusi ning kas see vajaks

tähelepanu ka töötervishoiu ja tööohutuse vaatest. Toimingute dokumendid koostatakse ja allkirjastatakse infosüsteemis automaatselt, seda ei pea inspektorid käsitsi tegema. Tööelu infosüsteem võimaldab üle minna dokumendivahetuselt andmevahetusele ehk me töötame andmetega, mitte dokumentidega. Dokumendid on kasutajatele siiski kättesaadavad, kui neid vaja peaks minema. Samuti hakkab süsteem automaatselt tööandjale meeldetuletusi saatma, kui näiteks ettekirjutuse tähtaeg hakkab saabuma. Tööinspektsiooniga saab ettevõte iseteeninduses esialgu suhelda siis, kui inspektsioon teeb järelevalvet ehk menetluse ajal. Tegeleme sellega, et suhtlus laieneks ka järelevalvevälisele ajale ja et suurem hulk ettevõtteid saaks meiega soovi korral iseteeninduse kaudu ühendust võtta. Tööelu infosüsteemi on loonud tööinspektsioon koostöös Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse, sotsiaalministeeriumi, TripleDev OÜ ja Trinidad Wiseman OÜ-ga. Toetas Euroopa Sotsiaalfond. 35


Enefit Green: digitaliseerimine tagab tootmise töökindluse sest, biomassist ja segaolmejäätmetest. Kuna tootmisobjektid asuvad kõigil turgudel, on reaalajas digitaalsel kujul andmete kogumine, nende jooksev analüüsimine ja tulemustele vastavalt kiire reageerimine väga oluline, et tagada tootmisüksuste hea töökindlus.

INNAR KAASIK ENEFIT GREENI JUHATUSE LIIGE

A

ndmete massdigitaliseerimisest aastatel 2018– 2019 on saanud ajalugu. 2020. aastal oleme astunud sammu edasi ja keskendume digitaliseeritud andmetest lisandväärtuse loomisele. Enefit Green on võtnud selle endale üheks olulisimaks prioriteediks. Enefit Green on Eesti suurim taastuvenergia tootja ja kogu Baltikumi suurim tuuleenergia tootja, kes tegutseb viiel turul: Soomes, Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas. Ettevõtte peamine erinevus teiste taastuvenergia tootjate ees on laiem ja mitmekesisem tootmisportfell – taastuvenergiat toodetakse tuulest, veest, päike36

Masinõppe põhised algoritmid loovad väärtust Digitaliseerimise on tõenäoliselt praeguseks läbinud paljud ettevõtted ja nüüd nauditakse tulemust ehk nopitakse vilju nii tootmisjuhtide kui ka juhtkonna tasandil läbi aktiiv- ja summeeritud andmete jälgimise ühelt või mitmelt ekraanilt. Enefit Green on aga astunud sammu edasi ja valmimas on esimesed masinõppe põhised algoritmid, mis suudavad tootmisjuhtide jaoks välja joonistada kõveraid ja võrdlusandmeid. Nende abil saab jälgida tootmisseadmete efektiivsust ja hooldusvälpade saabumise aega. Veelgi enam – tekib võimalus digitaliseeritud andmete automaattöötluse abil ennustada, millal võib mõni trend areneda rikkeks. Taastuvenergia ettevõttes vastutavad tootmistegevuse eest tootmisjuhid. Selle ametikoha ülesanne on olemata tootmise asukohast või riigist tagada oma tootmisobjektidel toodangu eesmärgi täitmine.


Enefit Greeni Paides asuv elektrijaam. Foto: Enefit Green

SAMA RAHA EEST

ROHKEM!

Ilmselgelt sõltub aga näiteks tuule- ja päikeseelektri tootmisüksuste toodang ressursside olemasolust ning ühtlasi on aastate lõikes ka näiteks tuulekiiruste erinevusel toodangule märkimisväärne mõju. Rohke ja vähese tuulega aastate erinevuse mõju toodangule võib seeläbi ulatuda lausa paarikümne protsendini.

Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

Digitaliseeritus on tootmisjuhi suur abimees Sestap, kuna tuuleressursi olemasolu ei ole tootmisjuhi kontrolli all, siis on siin kõige olulisem mõõdik tootmisüksuste töökindlus. Tuues analoogia töötlevast tööstusest, ei vastuta ka tootmisliini seadmete käidukorraldaja tooraine olemasolu eest. Seetõttu on vaja tagada tootmisobjektide võimalikult suur töökindlus ja digitaliseeritus on selle tagamisel kaasa toonud palju positiivseid arenguid. Viimase paari aastaga on Enefit Greeni puhul ettevõtte varade maht mitmekordistunud ja strateegia näitab püsivat kasvu. Tuleb aga rõhutada, et seoses tootmisobjektide paiknemisega viies riigis ei oleks toodangueesmärkide tagamine ilma abistavate ITlahendusteta võimalik. Lisaks sellele, et on vaja omada reaalajas ülevaadet iga tootmisobjekti tööseisukorrast, on vaja hinnata ka tootmisobjektide efektiivsust.

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691


Enefit Greeni ­Poolas asuv päikesepark. Foto: Enefit Green

Päikesepargid kasutavad aina nutikamaid lahendusi Eri tootmisobjektide lõikes on enim kasvamas just päikese­ energia elektrijaamade osakaal. Traditsiooniliste taastuvenergia elektrijaamadega võrreldes peetakse päikeseenergiast elektritootmist sageli liiga lihtsustatuks või keskendutakse pigem tootmise kasvatamisele, mitte jätkusuutlikkusele. Samas oleks just jätkusuutlikkuse seisukohast vaja päikeseelektrijaamade valdkonnas kasutusele võtta rohkem nuputamist ja nutikaid lahendusi. Seda enam, et pargid paiknevad hajutatult üle riigi või riikide ning kohapeal ei ole tihti ühtegi hooldusmeeskonna liiget. Näiteks on Enefit Green paigaldanud Eestist Poolani ligi 90 000 päikesepaneeli. Päikesepargi efektiivsus sõltub nii inverterite kui ka paneelide töösolekust ning distantsilt on vaja tuvastada ühtviisi nii rikkega kui ka määrdunud paneelide esinemist igas pargis eraldi. Lisaks on tarvis omada ülevaadet kõikide seadmete andmetest, et teha edasisi analüüse. Selleks 38

otstarbeks oleme oma IT- ja insenertehnilist kompetentsi ühendades välja nuputanud algoritmid, kus päikeseelektrijaama siseselt on teiste samas pargis paiknevate analoogsete seadmete alusel võimalik tuletada, kus asuvad rikkis paneelid või kus on inverterite võimsus vähenenud või näitab langustrendi. Pikaajaline ja etapiviisiline töö Loomulikult ei ole võimalik jõuda sellise tulemuseni vaid kolme viimase aasta tegevuste põhjal. Meie digitaliseerimine algas juba 2012. aastal, kui julgesime seadmetootjate lahenduste kõrvale välja töötada oma äärmiselt lihtsustatud ja tootmisvarade spetsiifikast sõltumatu universaalse ning ühtse info jälgimise vaate. Samal ajal hoidsime ja arendasime vastutavat meeskonda ning rikastasime seda IT programmeerimise kompetentsi omavate töötajatega. Nii oleme praeguseks jõudnud inseneride ja programmeeri-

jate ühise algoritmide koostamise koostööni, mille tulemusena on vähenenud seadmete rikete likvideerimisele kuluv aeg. Lisaks näeme, et suudame juba praegu andme­ trendide muutusi jälgides ennustada tuuleenergia valdkonnas pikemaid seisakuid põhjustavate rikete tekkeaega. Ajaloost on kulude efektiivistamiseks ja tulude maksimeerimiseks võtta väga erinevaid lähenemisi ja lahendusi. Praegu tundub, et meie valdkonnas hoiab just masinõppeloogikate kasutuselevõtt kokku senisest olulisemal määral rikkeseisakuteks kuluvat aega ning vähendab saamata jäävat tulu. Ühtlasi on tootmisjuhtidel varasemast rohkem aega ettevaatusabinõude kasutuselevõtuks või seadmevahetuste ettevalmistamiseks. See on suur väärtus, millel on laias plaanis tootmisefektiivsusele ja -tulemustele väga suur mõju. Digitaalsetest andmetest lisandväärtuse loomisest on tõepoolest saanud Enefit Greenis argipäev.


Arton Solar OÜ aitab ettevõtetel rajada sobiva päikese-elektrijaama. 2020 a lõpuni on veel võimalus saada riigipoolset taastuvenergia toetust järgmiseks 12. aastaks. Taastuvenergia toetust saab ka nn otseliini kasutamisel omatarbeks kulunud elektri eest. Sellisel juhul on tuluks nii võrgust tarbimata jäänud elektri maksumus kui ka lisanduv taastuvenergia toetus. Riigipoolne toetus tähendab suhteliselt madalaid investeeringuriske. Uuri oma elektritarbimist ja investeeri tulevikku – tasuvusaeg on üldjuhu kuni 7 aastat.

Päikeseelektrijaama täislahendus sisaldab meiepoolset: projektijuhtimist ja suhtlemist vastavate osapooltega jaama simuleerimist PVSOL Premium tarkvaraga jaama rajamise tasuvusanalüüsi päikeseelektrijaama projekti ja ehitusloa taotlemist jaama paigaldamist, seadistamist ja mõõdistusi teostusdokumentatsioon, kasutusluba jm seotud paberimajandus

Aitame leida just Teile sobiva lahenduse! Arton Solar OÜ Siim Link, PhD Link@artonsolar.eu Tel: 5345 4437


Tööstuses on kõige vähem oma tööandja soovitajaid % Allikas: Palgainfo Agentuuri uuring 2019. a sügisel 10 000 töötaja seas

Mittesoovitajad

30%

Info ja side

Passiivsed soovitajad

33%

Aktiivsed soovitajad

37%

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus Rahandus, kindlustus (finantsvahendus) Hulgi- ja jaekaubandus Riigivalitsemine ja -kaitse, sotsiaalkindlustus 27%

57%

Töötlev tööstus 0

20

40

60

16% 80

100

Kas soovitaksid sõbral enda kolleegiks hakata? KADRI SEEDER

S

PALGAINFO AGENTUURI JUHT

uust suhu turundus on uute töötajate leidmisel ja olemasolevate hoidmisel oluline. Paraku näitavad Palgainfo Agentuuri ja CVKeskus.ee töötajate küsitluste tulemused, et tööstuses on kõige vähem töötajaid, kes tuttavatele-sõpradele oma tööandja juures töötamist soovitavad. Tööandja soovitamine iseloomustab töötajate seotust organisatsiooniga, mida mõjutavad oluliselt nii tööga rahulolu kui ka hinnangud juhtimiskvaliteedile. Töötajad, kes tõenäoliselt ei soovita oma organisatsioonis töötamist, on ka tööga rahulolematud, vähem motiveeritud ja tööotsingutel aktiivsemad. Palgainfo Agentuuri ja tööportaali CVKeskus.ee kaks korda aastas korraldatavas üle 10 000 vastajaga töötajate küsitluses palutakse vastajatel hinnata, kui suure tõenäosusega nad soovitaks oma tööandja juures töötamist tuttavale. Hinnangud palutakse anda skaalal 0–10. Soovitajateks loe-

40

takse skaalal 9–10 palli märkinud vastajad, 7–8 märkinud vastajad on neutraalsed ehk passiivsed soovitajad ja mittesoovitajateks loetakse 0–6-pallise hinnangu andnud. Tööandja soovitamine on seotud palgatasemega Tööandja soovitamine on seotud töötasu suurusega. Oma tööandjat mittesoovitavad töötajad teenisid oktoobris 2019 keskmiselt 1376 eurot brutotöötasu, oma tööandjat soovitavad töötajad üle 1600 euro. Tööstusvaldkonna töötajad, kes soovitaksid oma tööandja juures töötamist suure tõenäosusega, teenisid keskmiselt 1740 eurot brutotöötasu, mittesoovitajad 1446 eurot. Uuringus osalenud tööstuse tegevusala töötajad teenisid keskmiselt 1567 eurot, mis on teiste tegevusaladega võrreldes keskmisel tasemel. Seega vaatamata suhteliselt heale palgatasemele on tööstuses tööandja soovitajaid vähem. Agentuuri töötajate küsitlused näitavad, et töötajatelt tagasiside küsimine mõjutab ka töötajate suhtumist tööandjatesse. Töötajad,

kellelt küsitakse tagasisidet, on tavaliselt ka tööga rohkem rahul, kuna tagasiside küsimine näitab tööandja hoolivat suhtumist. Reeglina on tagasiside küsitlused ka positiivses võtmes sõnastatud, mis omakorda häälestab vastajaid mõtlema tööandja headele külgedele. Kui tööandja ka töötajate tagasisidega arvestab, siis vastavad töötingimusted paremini ootustele ja töötajad on rahulolevamad. Tagasiside küsimine suurendab rahulolu tööga Tegevusaladel, kus töötajad suurema tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitaksid, küsitakse töötajatelt tagasisidet. Enamik (89%) info ja side tegevusalal töötanud vastajatest märkis 2019. aasta kevadises küsitluses, et neilt küsitakse tagasisidet. Samas põllumajanduse, majutuse ja toitlustuse ning kaubanduse valdkonna töötajatest oli kõige vähem neid, kelle hinnangul neilt tagasisidet küsitakse (61%). Tööstuses töötavatest vastajatest märkis 67%, et neilt mingil viisil tagasisidet küsitakse.


Tööstuses töötavad inimesed on rahulolematumad pea kõigega

V

õrreldes tööstuse tegevusalal töötavate vastajate hinnanguid töötingimustele teiste tegevusalade töötajate omadega, on keskmine rahulolu pea kõigi tegurite suhtes, v.a töökaitsevahendid, madalam. Tööandja soovitamine sõltub juhtimiskvaliteedist Kui vaadata, kuidas hindasid tööstuse tegevusalal tööandja soovitajad ja mittesoovitajad erinevaid töötingimusi, näeme, et mittesoovitajate rahulolu on kõigi töötingimuste lõikes madalam kui teistes valdkondades. Kõige suuremad erinevused soovitajate ja mittesoovijate hinnangutes on organisatsiooni ja üksuse juhtimise ning tööalaste täienduskoolituste võimaluste osas –

3,00

punkti viiepallisel skaalal oli tööstus­ töötajate rahulolu. tööandja soovitajad olid nendega märksa rohkem rahul kui mittesoovitajad. Tööstuses on suurem rahulolematus tööks vajaliku info saamise, tagasiside ning tööprotsesside korralduse osas. Väiksemad on erinevused rahulolus tööriietusega ja töökaaslastega läbisaamises. Tööga rahulolu mõjutab ka töö-

andja soovitamist. Töötajad, kes suure tõenäosusega oma tööandja juures töötamist soovitaksid, on keskmiselt tööga rohkem rahul kui mittesoovitajad. Suure tõenäosusega oma tööandjat soovitavatest töötajatest olid peaaegu pooled (47%) oma tööga täiesti rahul ja 43% pigem rahul. Tööga rahulolu mõjutab soovitamist Tegevusalade lõikes on samuti näha, et tööandja soovitajaid on rohkem nendes valdkondades, kus ollakse oma tööga rohkem rahul (näiteks kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus, finants, haridus) ning vähem nendel tegevusaladel, kus rahulolematus on suurem (kaubandus, töötlev tööstus, majutus ja toitlustus).

HOONE VAJUB, TÕSTAME PAIKA! VÕTA ÜHENDUST MEIE SPETSIALISTIDEGA GEOLIFT teostab geotehnilisi inseneritöid, mille abil saab betoonpõrandat ja vundamenti tõsta või loodida ning pinnast stabiliseerida. Meie pakutava tehnoloogiaga pole vaja kaevamist ega lammutamist, tööd tehakse puhtalt ja kiiresti. Sobitame töid viisil, mis ei häiri kliendi tavapärast elurütmi. Meie meeskonnas on oma ala spetsialistid, kellel on rohkem kui kümneaastane kogemus

ehituses, mis hõlmab sealhulgas geoloogiat, geotehnikat ja materjaliteadust. Meeskonna liikmed täiendavad ennast pidevalt, et tagada klientidele ajas kestev parim lahendus.

Kui vajate konsultatsiooni ära vajunud maja, hoone, betoonpõranda, vundamendi, betoonist kõnnitee, lennuvälja, platsi või asfalttee osas, siis pöörduge meie spetsialistide poole.

Polimaris OÜ info@geolift.eu

et.geolift.eu tel: 529 5240


Võlausaldajad ei saa lähikuudel pankrotiavaldusi esitada

AET SALLASTE GRANT THORNTON BALTICU ÕIGUSNÕUSTAMISE VALDKONNA JUHT

R

iigikogu võttis vastu pankrotiseaduse muudatuse, millega peatatakse pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemine koroonaviirusest tingitud eriolukorra ajaks ja kaks kuud pärast eriolukorra lõppu. Kehtiva õiguse kohaselt on juriidilise isiku juhatus kohustatud esitama kohtule pankrotiavalduse 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest. Selle kohustuse rikkumisega kaasneb juhatuse liikme isiklik vastutus. Vastu võetud seadusemuudatuse kohaselt peatub selle tähtaja kulgemine eriolukorra ajaks ja kaheks kuuks pärast eriolukorra lõppu. Selle ajavahemiku jooksul ei saa pankrotiavaldust esitada ka

juriidilise isiku võlausaldaja, välja arvatud töötaja, kes ei saa eriolukorras ette nähtud töötasu hüvitist. Füüsilisi isikuid puudutab muudatus selles osas, et ka nende suhtes ei saa võlausaldajad pankrotiavaldust esitada. Füüsilisel isikul endal ei ole ka seni kehtinud pankrotiseaduse järgi pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgnik võib enda pankrotiavalduse esitada Seadusemuudatusega ei piirata võlgniku õigust enda pankrotiavaldus esitada. Seaduseelnõu koostajad leiavad, et pankrotiavalduse esitamist on siiski mõistlik edasi lükata vaid juhul, kui on reaalsed väljavaated, et olukorra stabiliseerumisel, riigi abimeetmete või hilisema saneerimis- ja ümberkorraldustegevuse tulemusel on võimalik tegevusega jätkata. Lisaks sätestatakse, et kohus keeldub eriolukorra ajal ja kuni kaks kuud pärast seda võtmast menetlusse igasugust võlausaldaja pankrotiavaldust. See tähendab nii juriidilisest kui ka füüsilisest isikust võlgniku suhtes esitatud pankrotiavaldust.

Keda pankrotiseaduse muudatus puudutab? Esiteks puudutab see kõiki isikuid, kellel on kohustus esitada pankrotiavaldus. Muudatus mõjutab kõiki ettevõtjaid, st nii ühinguid kui ka sihtasutusi. Muudatuse eesmärk on anda koroonaviirusest tingitud kriisi ajal makseraskustesse sattunud ettevõtjatele hingamisruumi eriolukorraga kohanemiseks ja ellu jäämiseks. Teiseks puudutab muudatus kõiki füüsilisi isikuid, kelle majanduslikku olukorda võib koroonaviiruse levik sedavõrd halvendada, et neil tekivad olulised makseraskused. Kolmandaks puudutab muudatus võlausaldajaid, kuna piirab nende võimalusi pankrotiavalduse esitamiseks eriolukorras. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja kulgemise peatumist rakendatakse tagasiulatuvalt alates 12. märtsist 2020, mil valitsus kuulutas välja eriolukorra. Pankrotiavalduse esitamise kohustuse tähtaja peatumine lõpeb, kui eriolukorra lõppemisest on möödunud kaks kuud.

Digimuutused ettevõttes: uus magistrikava

K

es soovib sügisel asuda õppima TalTechi üheaastasel magistrikaval „Digimuutused ettevõttes”, saab dokumente esitada 7. juulini. Magistrikava on mõeldud mitteIT-sektori ettevõtete juhtidele ja juhtivtöötajatele, kes vajavad oma ettevõtte töö korraldamisel ning

42

kavandamisel paremat arusaamist info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kasutamise võimalustest ning riskidest. Magistrikava on sündinud TalTechi IT-teaduskonna ja majandusteaduskonna koostöös: ühelt poolt globaalsete IT-trendide, -tehnoloogiate ja andmetöötluse ained

ning teisalt ärimudelite ja muudatuste ohjamise majandusained, ikka digitehnoloogiate vinklis. Kogu stuudiumi jooksul tegeletakse ka kirjaliku analüüsitööga, mille käigus magistrandid seovad iga aine sisu individuaalselt oma ettevõtte või tegevusvaldkonna teemadega.


Meie eesmärk on pakkuda nutikaid laosüsteeme igale vajadusele!

Shuttle

Pushback

Pallet Racking

Mobile

Maksimaalne laokasutus Ultimate aluseriiulitega Ultimate on Euroopa innovatiivseim aluseriiulite süsteem, mis võimaldab maksimaalselt ära kasutada laopinda. Aluseriiul Ultimate on välja töötatud AJ Grupis ning toodetud oma tehases.

Ultimate Pallet Rack, Pushback, Shuttle ja Mobile mudelitega on teile tagatud lõputult võimalusi efektiivse tööprotsessi arendamiseks.

AJ Solutions - terviklikud laosüsteemid ideest valmis lahenduseni

1

Võtke meiega ühendust ja leiame lahenduse, kuidas olla teie ettevõttele kasulik ning luua sobivad laosüsteemid. Helistage meile 6000 275 või kirjutage projekt@ajtooted.ee

2

Meie spetsialistid keskenduvad laoruumide planeerimisel sellele, et maksimeerida väärtuslikust kinnisvarast saadavat kasu. Esimesel kohtumisel selgitatakse välja kliendi soovid ja vajadused, mille põhjal luuakse optimaalne ruumiplaneering.

3

Pakume terviklahendust alates planeerimisest ja 3D joonistest kuni toodete tarnimise, paigaldamise ja järelteeninduseni, et tulemuseks oleks tõhustalt toimiv ladu pikkadeks aastateks.

SUURPROJEKTID JA ERILAHENDUSED - vaata ajtooted.ee/ajsolutions

Profile for Meediapilt OÜ

TööstusEST mai 2020  

TööstusEST on tööstusvaldkonna erialaliitude Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Plas...

TööstusEST mai 2020  

TööstusEST on tööstusvaldkonna erialaliitude Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Plas...

Advertisement