ANALÜÜTIK SELGITAB te madalaimatele tasemetele. Seni pole veel ka selgeid märke, et taoline trend lõppeks. Samas tuleb muidugi aru saada, et nimetatud efektiivsuse parandamise osas on igal üksikul töötajal võimalik väga vähe ära teha. Olen veendunud, et Eesti töötajad ei jää tööeetikalt ega igapäevase pingutuse osas muude Euroopa riikide kolleegidest sugugi maha. Küsimus on ikkagi selles, millist lisandväärtust loob ettevõte tervikuna ning millistele töödele on töötajad rakendatud. Väga lihtsustatud näide, aga kui neli töötajat peavad rassima terve tööpäeva selleks, et labidatega keskmist mõõtu kraav kaevata, siis üks töötaja ekskavaatoriga võib selle valmis saada ehk ühe-kahe tunniga. Efektiivsuse erinevus tööaja kohta on sel juhul paarikümnekordne! Sama printsiip kehtib kõigis
majandusharudes, sh tööstustootmises. Automatiseerimine ja digitaliseerimine on märksõnad, millest pole lõppenud aastal saanud mööda ühelgi tööstuskonverentsil. See on valdkond, kus vaatamata silmapaistva IT-riigi kuvandile, on meil tööstussektoris mahajäämus. Sellele viitab ka Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI), kus Eesti hinne digitaalse tehnoloogia integreerimisele on allpool Euroopa Liidu keskmist. See ongi üks osa paljuräägitud struktuursest muutusest majanduses, mis on edasiseks arenguks paratamatult vajalik. Muutuste pakiline vajadus Ligi kolm aastat tagasi, 24. veebruaril 2014, ütles president Toomas Hendrik Ilves iseseisvuspäevakõnes: „Mis tõi meid siia, ei vii meid
enam edasi.“ Selle mõtte kontekst oli arvutiteaduste rolli suurenemine ühiskonnas ning asjaolu, et meie teadmised ja oskused peavad sellega koos arenema. Kindlasti polnud see nii otseselt mõeldud majandusnäitajate analüüsimiseks. Samas tuleb tõdeda, et käivete stagneerumise, kasumite vähenemise ning efektiivsusnäitajate langemise graafikutel on just 2014. aasta algus teatud murdepunktiks. Eesti ettevõtlus tervikuna, sh töötlev tööstus eraldiseisvalt, on silmitsi vajadusega muutuda selleks, et püsima jääda ning edasi areneda. Tõusvad tööjõukulud, ilma uue käibekasvu ning kasumite taastamiseta, pole jätkusuutlik areng. Kui kasumid jätkavad langemist, oleme peagi silmitsi tõsiasjaga, et tootmine hakkab tõepoolest Eestist mujale kolima. Möödunud aastal nägime esimesi