Page 1

tööstusEST TÖÖSTUSE T TE VÕT TED nr 4 JAANUAR 2016


RS on lahendus. RS ESTONIA

uuri lähemalt: ee.rsdelivers.com

YEInternational tootevalikus on nüüd ka termiliste protsesside pidevaks jälgimiseks mõeldud FLIR termokaamerad tööstus- ja teadusettevõtetele. Lepingulistele partneritele ja automaatikaliinide koostajatele paremad hinnad. Lisainfo saamiseks võtke meiega ühendust: info@yeint.ee


SISU: Logistikute ootused aastale 2016 lk 4–5

10

ELEA juht Janek Saareoks: suuri üllatusi ei tule lk 6–9 Emöke Sogenbits lükkab ärile hoo sisse lk 10–15

6

Üks aken kõigi andmete jaoks lk 16–18 Salvestiga mikrovõrk edendab hajustootmist lk 20–23 Edulugu: Skeleton lendab orbiidile lk 24–26

20

Seadus: kaevandamisõiguse tasumääradest lk 28–29 Mobiilioperaatorid rajavad lairibavõrku lk 30–32

34

Uudised: uued arenguprogrammid lk 33 Mess Insturtec ja erialaliitude tagasiside lk 34–36

24

Üleujutuse riske tuleks kaardistada lk 37

40

Puidutööstus muutub nutikamaks lk 38–39 Ajalugu: meenutusi plastitööstuse sünnist lk 40–42 TööstusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja Mati Feldmann, e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 50 50014 Reklaami müük Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT ISSN 2382-9540

Hoiame Sind pildil


LOGISTIKA

Millised on tänavu ootused ja TIIT ROOSVE, ALPI EESTI OÜ:

A

rvan, et 2016. aasta väga suuri muudatusi ei too, eelmise aasta lõppu vaadates tundub, et tulemused läksid isegi pisut paremaks ja seepärast julgen olla veidi positiivsem kui veel eelmise aasta keskel: lähinaabruses on turg olnud aktiivsem, ka hinnapäringuid on rohkem olnud. Loodame, et turg elavneb, aasta esimesed kuud näitavad, kas nii ka läheb. Igapäevaselt tuleb toimetada üsna keerulises situatsioonis: kui on vähem kaupa, on raskem veoühikuid täita ja see nõuab rohkem tööd ja vaeva. Samas on kõik logistikaettevõtted sarnases olukorras. Mõni tuleb paremini toime, teine mitte nii hästi. Tõusev turg Türgis. Muidugi mõjutab kogu transpordisektorit maailmamajanduses toimuv: kui Hiinas on probleeme, siis kajastub see ka meie kaubamahtude vähenemisega. Ühe viimase aja trendina võib esile tuua klientidelt saadud tagasiside, et kui on võimalus lähemalt tellida kui Hiinast, siis seda võimalust kasutatakse üha agaramalt ja nii mõnigi kord eelistatakse Türgi, Ukraina või Valgevene tootmisi. Kui kauba kvaliteediga on probleeme, siis Türgist või Ukrainast tellitud kaubale on võimalik kiiremini asenduskaupa leida kui Hiinast tellitule. Seega ettevõtted, kes Hiinaga juba tegelenud, vaatavad jälle üha rohkem lähiturgide poole. Uutel turgudel alustamine on muidugi alati raske, sisseelamine võtab aega. Nii mõnigi kord võib juhtuda, et esimene koostööpartner ei vasta ootustele, siis on juba otsuse koht, kas otsida uus partner või loobuda üldse. Meie ettevõttes jätkub töö kõigi olemsolevate suundadega, kuna pakume logistika täisteenust. Praeguses turuolukorras on ettevõtte arengu seisukohast võtmeroll müügimeeskonnal.

4

ALVAR TÕRUKE, DSV TRANSPORT AS

S

uuri investeeringuid Eestisse ette näha ei ole, mis majandust ja logistikavaldkonda elavdaksid, seepärast ei oska oodata ka märkimisväärset majanduse kasvu. Paljuski toidab praegu arengut sisetarbimine. Tuleb ise tubli olla, efektiivsust tõsta, arenemine on võimalik konkurentide arvelt. Kindlasti tuleb ära kasutada ITlahenduste võimalusi. Samal ajal on Euroopa majanduskliima väljavaated paremad kui mõnda aega tagasi, kriisist taastuti päris hästi. Meid mõjutavad siiski kõige enam lähiregioonid: Lätis, Leedus ja Soomes on olukord sarnane kui meil. Kaugemal, näiteks Hiinas toimuv, mõjutab meid Euroopa kaudu ja Eestisse jõuab mõju viibega. Tööjõudu raske leida. Eesti vajaks investeeringuid, suuri tööstusi, aga probleemiks on tööjõupuudus. Meil ei ole piisavalt inimesi, tunda annab rahvaarvu vähenemine ja spetsialistide puudus. On arutletud ka võõrtööjõu sissetoomise võimaluste üle, aga eks igal medalil on kaks poolt ja see lahendus toob kaasa jälle teistsugused probleemid. Ma ei näe, et seadusandluse poolt oleks suuri takistusi arenemiseks, pigem mõjutab arengut ikka meie turu väiksus ja ressursside vähesus. Näiteks IT-sektoris saab edu saavutada ka väiksema inimeste arvuga, ent samas teist ABB-d või suurt autotehast Eestisse püsti panna on keeruline. Seetõttu oleks mõistlik tegeleda sellega, mida me saame teha paremini kui suured riigid. Mulle meeldis Joakim Heleniuse idee, mille ta esitas Pärnu juhtimiskonverentsil – Eesti võiks olla elu paremaks/lihtsamaks/efektiivsemaks muutvate e-lahenduste labor (e-maksuameti, mobiilse parkimise jne tüüpsed lahendused). Meie ühiskonna


arengusuunad? valmisolekut erinevate IT-lahenduste kasutamiseks peaks kindlasti paremini ära kasutama. Lisaks lahenduste müügile/ekspordile saaksime ise eelise paremini/odavamini toimiva riigi/omavalitsuste/ettevõttete/kogukondade näol. Meie põhitegevus on maanteeveod, kus suuri muutusi ette näha ei ole: Pariis on ka tulevikus sama kaugel, kiiruspiirang saab ka tulevikus enamasti olema 90 km/h. Mõjutada võib siiski see, kui poliitiliste otsuste pärast tuleb piire sulgeda – näiteks Rootsi-Taani piiri sulgemise korral oleks sel logistikasektorile kahtlemata oma mõju.

join the best: 4-8 aprill 2016 Düsseldorf, Saksamaa I www.wire.de I www.tube.de

join the best — tere tulemast maailma juhtivale toru-, traadija kaablitööstuse messile! Siin kohtuvad nende valdkondade turuliidrid ja spetsialistid üle maailma. Tähelepanu keskpunktis: uuendused ja tulevikutrendid. wire messi oluline teema: vasktraadi kasvav tähendus auto-, telekommunikatsiooni- ja elektroonikatööstuses. Tube messi fookuses: plastiktorud. Sellele on pühendatud messil omaette ala – see näitab, et torude materjalile pööratakse järjest suuremat tähelepanu. Oluline sündmus Teie kalendris — wire ja Tube messide külastus 2016 Düsseldorfis!

MAGNUS LEPASALU, BALTI LOGISTIKA AS

E

ks logistika valdkond liigub suuresti käsikäes üldise majandusarenguga ja prognoosid näevad ette majanduse mõõdukat kasvu. Samas, kuna paljud logistikasektori ettevõtted on seotud idanaabriga, mõjutab Venemaa geopoliitiline ja majandusolukord valdkonna ärimahtusid endiselt negatiivselt. Investeerime infotehnoloogiasse. Balti Logistika AS plaanib jätkata ka 2016. aastal turu keskmisest oluliselt kiirema arengutempoga. Ettevõtte pikaajaline strateegia on logistikalahenduste efektiivsemaks ja täpsemaks muutmine ning pidev klienditeeninduse taseme tõstmine. Oleme senimaani sellega hästi toime tulnud. Investeerime infotehnoloogiliste lahenduste arendamisse, mis ettevõtte põhiprotsesse toetavad, et kasvatada efektiivsust ning uute lahenduste läbi klientide ärile rohkem väärtust luua. Kindlasti jätkame investeerimist oma inimeste arengusse. Inimesed on meie peamine vara.

International Wire and Cable Trade Fair Rahvusvaheline juhtmete ja kaablite mess

International Tube and Pipe Trade Fair Rahvusvaheline torude mess

Saksa-Balti Kaubanduskoda Eestis, Lätis, Leedus (AHK) AHK Service OÜ _ Suurtüki 4b 10133 Tallinn _ Eesti Tel.: +372 627 6947 _ Faks: +372 627 6950 E-mail: duesseldorf.ee@ahk-balt.org

www.ahk-balt.org


LOGISTIKA

Janek Saareoks. Foto: Raul Mee/Äripäev

6


Logistikud muutuste ootuses Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon (ELEA) juhatuse esimees Janek Saareoks usub, et alanud aasta kulgeb samas rütmis mullusega. Ei ole ette näha suurt kasvu ega ka langust. „Aga muutuseid on vaja,“ lausub ta. TEKST: LIIVI TAMM

Aasta 2015 on minevikuks saanud, ent lahendamist vajavad probleemid ei ole kusagile kadunud. Mida tõi aasta 2015 transpordija logistikavaldkonnas? 2015. aastal mõjutas meid kõige enam Venemaaga seonduv. Piirangutel on vaieldamatu mõju kogu transpordi- ja logistikasektorile: tootjate areng on pärsitud, sest toodangut ei suudeta täies mahus realiseerida ja väiksemal turul on raskem müüa, teisalt ei saa nii suures mahus ka transporditeenust pakkuda. Teenuste osas toimub ülepakkumine ja see on hinnad tõsisesse langusesse viinud. Piirangud Venemaale kehtivad vähemalt alanud aasta esimeses pooles, mõjutades sektorit ka edaspidi. Teiseks tooksin esile korruptsiooniskandaalid. Tallinna sadama ümber toimuv lõi väga negatiivse kuvandi, juhtunu ei ole meist kui logistikariigist jätnud head muljet. Samuti mõjutas sektorit Estonian Airi ümber toimuv. Sellised arengud meie konkurentsivõimet kind-

lasti ei tõsta, igale korruptsioonijuhtumile vaadatakse läänemaailmas vildakalt, see on tõsine läbikukkumine: üldjuhul koostöö lõpetatakse või eeldatakse organisatsiooni täielikku muutmist ja ümberkujundamist. Kindlasti ei saa üle ega ümber kütuseturul toimuvast. Mõnes mõttes on langenud hind leevendav faktor, kuid täna on sellest võidupunkti võtnud pigem teenuse tarbijad: transpordihinnad on terava konkurentsi tõttu isegi rohkem langenud, kui tänane kütuse hind seda lubaks. Kuidas hindate majandusolukorda logistikute vaatevinklist? Reaalselt Eestis majanduskasv puudub: eksport-import reaalkaupade osas pigem väheneb. Tänane majanduskasv tuleb teatud teenustest, nagu näiteks IT-sektor, finantsvahendus jt, aga reaalses kaubavahetuses on toimumas kahanemine, mis omakorda tähendab, et tööstustel ei lähe hästi ning toodangut on raske müüa. Meid mõjutab Vene turg, aga ega ka Euroopa majandusel ei lähe hästi.

Kokkuvõttes ei ole Eesti tootjal eeliseid Euroopa turgudel: meie tootmine on küll paindlik, aga puhtalt hinnaga me võita ei suuda, sest maailmas on tunduvalt odavamaid riike. Millist abi ootaksite riigilt? Selleks, et kaubavoog siit läbi liiguks, tuleb meie geograafiline ala muuta atraktiivseks. Täna ei ole meil odava tootmismaa eelist, siia ei ole tulnud suuri tootmisi ega ka kaubavooge, transiit kahaneb. Meil ei ole ka asukoha eelist, nagu ekslikult arvatakse. Jääme kaubavedude teena oma asukohaga ääremaaks, siitkaudu vedamiseks peab ettevõtete jaoks olema nähtav, rahaliselt arvutatav eelis. Kui seda ei teki, siis siia mahtusid juurde ei tule. Ette on näha pigem olukorda halvendavaid samme: kohe rakendub kütuseaktsiisi tõus, mis teeb meist kõige kallima aktsiisiga riigi siin regioonis, lisanduvad uued maksumäärad eri kohtades. Tuleks hakata tegelema riigi konkurentsivõime tõstmisega ja küsida, kuidas teha nii, et Eestisse tahetaks investeerida ja ettevõtteid luua?

7


LOGISTIKA Kuidas riik peaks lähenema tööstus- ja logistikavaldkonna arendamisele? Transport ja logistika peaksid olema suunad, mida riik teadlikult arendab. Tuleb luua arendusprojekte: veoefektiivsuse tõstmine, pikemate autorongide lubamine, kaalupiirangute leevendamine, maanteevõrgustiku arendamine. Täna puuduvad näited edukate projektide kohta, tegevuskavad näitavad kaootilist investeerimist taristusse, isegi sõiduautodega liigelda on raske, mis siis veokitest rääkida. Selleks, et tööstus ja majandus areneks, vajame soodsat ja konkurentsivõimelist majanduskeskkonda. Logistika ja transport on oluline sisend ja väljund töötlevale tööstusele ja kui see on ebaloogiline või kallis ning kõrgesti maksustatav, on sisend tööstusele kallim ehk teisisõnu edastame maailmale sõnumi, et Eesti ei ole hea asukoht tööstuse püstipanemiseks ja äri ajamiseks. Stabiilsuse säilitamisest on seega vähe kasu? Jah, paraku sellega majanduses suuremat edu ei saavuta, edasijõudmiseks on vaja arengut. Maksutõusudega eelarveauke lappides ei tasu loota, et riiki suuremat raha sisse tuleks. Me ei ole enam konkurentsivõimelised, aga hetkel on riik veel eitamise faasis. Eestit läbiv kaubavoog kahaneb veelgi: transpordimahtude osas ei ole langus pidurdunud ja siin on lihtne geopoliitiline põhjus. Palju on vaja muuta, et elu võiks areneda. Kas Eesti ühendused on täna piisavad? Me vajame selgelt defineeritud arengusuundi, arendusprojekte, mida Eesti riik juhib, näiteks via Baltica arendamist. Ka Rail Balticust on kasu, kui seda õigesti

8

Tuleks

küsida, kuidas teha nii, et Eestisse tahetaks ettevõtteid luua? suunata ja mõelda, mida ja kuidas oleks kasulik siitkaudu vedada. See eeldab ka tugevat koostööd asjassepuutuvate sektoritega. Kindlasti ei lahenda olukorda see, kui Rail Baltic viib meid vaid Leedu-Poola piirini, oluline on, et sellest suudetakse majanduslik kasu välja pigistada. Vaja on edukat rahvusvahelist koostööd ja kokkuleppeid. Ka liigse ettevaatlikkusega võime oma võimalusi ära lõigata. Toon näite Muuga sadama osas. Kunagi oli küsimus, kas sadamat laiaulatuslikumalt valmis arendada, kuid otsustati suurte investeeringute kartuses seda siiski mitte teha. Gdanski sadam aga investeeris teadlikult ja sadam täna kasvab. See oli visiooniga projekt, keegi ei tule tellima, et tehke – me saame ennast ainult ise aidata õigeid otsuseid tehes. Kui tõsise probleemina näete oma valdkonnas varimajandust? See on jätkuvalt murekoht: kütuseturgu ei ole endiselt korda saadud, töö- ja puhkeaja normidest ei peeta kinni. Varimajanduse väljajuurimisega tuleb aktiivsemalt tegeleda ja just siin ootan riigi aktiivset sekkumist, iga 500-eurose arve deklareerimine ja administreerimiskoormuse lisamine sellele kaasa ei aita. Küsimuseks ei ole vaid Eesti va-

rimajandus, Lätis-Leedus on probleem kordades sügavam. Sealsed vedajad ei kasuta legaalset kütust, ei tea, mis tähendab kontole palga maksmine, samas tegutseme ühes majandusruumis. Siin on vaja riiklikku initsiatiivi, et selle probleemiga tegeletaks riikidevahelise koostööna. Mida toob endaga alanud aasta, vaadates maailma majanduskliimat? Loodame, et asjad ei lähe kehvemaks, suurt edu samas ka ei paista, sest Vene sanktsioonid kestavad ja Euroopa majanduses pole olulist paranemist näha. Kui järgmise aasta jooksul peaks siiski Euroopa majandus kasvama, jõuavad mõjud meieni viivitusega. Kui meie kasv jääb 1–2% piiresse, toob see transpordi ja logistikaga tegelevatele ettevõtetele kaasa pigem väikese languse või säilitab praeguse olukorra, sest kasvu on oodata statistiliselt teistest valdkondadest, mis kaubamahtu juurde ei tekita. Loodan, et see paariprotsendiline kasv siiski tuleb, tegelikult on iga protsent üle nulli hea. Transpordi- ja logistikafirmadel tuleb veel efektiivsemalt majandada. Loodame, et kaubavahetus Venemaaga saab taastuda, see on ärilisest seisukohast meeletu turg. Oluline aspekt on ka kütuse hind: kui see peaks samasuguse tempoga üles kerkima kui tänane langus, oleks see valus hoop. Loodan samuti, et riik oma maksupoliitikaga rohkem ettevõtetele liiga ei tee. Kuulates plaane võimalikust teemaksust või täiendavast mootorsõidukimaksust, on selge, et riigi ja ettevõtete konkurentsivõimele need sammud kaasa ei aita. Riik peab võimaldama majandusharudel areneda, aidates luua võimalusi ja keskkonda.


Millistel ettevõtetel on edulootust?

J

anek Saareoks usub, et tulevikus kasvavad suuremad ettevõtted veelgi suuremateks – maailmas, Euroopas toimub konsolideerumine, samal ajal on väiksematel üksi väga keeruline toime tulla. Tugevamaks muutuvad need, kes suudavad oma niši leidaja edasi areneda. Väikestel üldteenuseid pakkuvatel ettevõtjatel läheb raskeks, samuti ekspediitoritel, kus teenust vahendavad paar inimest. Hinnad on lihtsalt nii all, et vahenduseks enam ruumi ei jää. Kerkib ka internetikaubandus, see on suur globaalne turg. Suured kaubandushiiud teevad hankeid pigem Euroopa keskustes, mis mõjutab ka Eesti ettevõtteid. Kui see osa veelgi kasvab, sunnib see

ka meid kohanema muutustega. Tulevikutrendidest rääkides usun, et mõiste „going green“ muutub üha olulisemaks, seda on tunda ka kliimakonverentsi järelkajadest. Usun, et karmid standardid muutuvad veelgi karmimateks veokitele ja saastenormidele, seda ka Eestis. Sarnaselt teiste sektoritega mõjutab meid tööjõu vaba liikumine: meie tööjõud kujuneb kallimaks ja tekib dilemma: kas osta odavamat tööjõudu sisse mujalt? Samas ei võimalda tänased riiklikud regulatsioonid kergeid lahendusi. Kallinev tööjõud tekitab hinnatõususurvet. Leian, et ka Eestis tuleks riigi poolt mõelda, kuidas välistööjõu kaasamine oleks võimalikult lihtne. EL on loodud selleks, et oleks

üks majandusruum ja kui meie siseriiklik piirang võtab oma ettevõtjatelt võimalused, mida teised samal ajal kasutavad, on see lühinägelik. Tööjõuturg peab vabaks muutuma EL-i sees. Samas on selge, et sektor ei kasva ja Eesti vedajatel on raske hakkama saada. Pigem tehakse nišitööd, meil ei ole ka nii suuri ettevõtteid kui Baltikumi naabritel, kellel on ette näidata 5000 veokiga ettevõtteid. Sealne varimajandus on võimaldanud madalama kuluga tööjõudu, ka suudetakse seal välistööjõudu kaasata efektiivsemalt kui Eestis. Me ei suuda odavvedajatega konkureerida: Ida-Euroopa elanikkond on suur, seal on sadu miljoneid inimesi ja tööjõuturg muutub aina globaalsemaks.


PERSOON

Emöke Sogenbitsi juhtimisel on Hanza Mechanics Tartu võtnud suuna kasvule. Fotod: Lauri Kulpsoo

10


EMÖKE SOGENBITS

Naine, kes oskab teha kasumlikku äri Emöke Sogenbits on üks neist Eesti tööstusjuhtidest, kes on väljakasvanud legendaarsest Elcoteqi logistika ja ostujuhtimise osakonnast. Lisades Elcoteqi koolile välismaalt saadud kogemused ja suhted, on Sogenbits Eestis tõstnud elektroonikatehaseid uuele efektiivsuse tasemele. Viimased neli kuud on tema käe all uude suunda pöördumas Hanza Mechanics Tartu AS. TEKST: KRISTO RAIDMA

Tööstusse sattus Sogenbits juhuslikult. Omal ajal Elcoteqi kliendihalduriks kandideerimine ei lõppenud esmapilgul võidukalt, valiti teine inimene. Sogenbitsile pakuti aga ostja kohta. Kui kolme nädala pärast selgus, et kliendihalduri konkursi võitja ei tulnudki tööle ning seda kohta pakuti konkursil teiseks jäänud Sogenbitsile, vastas ta pakkumisele eitavalt. „Olin kolme nädalaga aru saanud, et ostja profiil on minu tõeline ala. Olen seda ala väga armastanud, see on minu tee,“ on Sogenbits tänulik tekkinud juhusele astuda ostujuhtimise maailma. Mingi hetk aga oli näha, et Elcoteqis tuleb sein ette. Sogenbits

43

miljonit eurot oli Hanza Mechanics Tartu käive. ütleb, et Eesti tehasest oli raske edasi liikuda, kui sa ei olnud soomlane ja sul ei olnud Nokia tausta. Seda on ka teised toonased Elcoteqi töötajad tunnistanud. Näiteks praegune Eltel Networksi AS-i juht Kalle Kuusik on ühes intervjuus tõdenud, et pidi pärast 10-aastast tööd Elcoteqist lahkuma, kuna seal ei võimaldatud vä-

ga kõrgele tõusta ja piirid tulid ette. Ka Sogenbitsil oli viie aastaga piir ette tulnud ja ta otsis endale võimaluse liikuda edasi. Ungarlannana siirdus ta Ungarisse ja asus tööle Solectroni tehases. Solectroni ülemaailmne haare andis talle võimaluse käia tööl USA-s, Hiinas ja Malaisias. „Solectronil on hirmus palju lean-tehaseid, need andsid uskumatu pagasi, sain teada, kuidas on võimalik asju teha ratsionaalsemalt,“ räägib Sogenbits. Kahe aasta pärast oli ta Eestis tagasi ja hakkas tegutsema. Tööstustes napib efektiivsust „Eesti tööstuses on efektiivsuse defitsiit ikka päris tõsine,” ütleb Sogenbits. Tema jaoks on lean lahtimõtestatuna talupojamõistus kombineeritud teatud töövahenditega. „Pead vaatama, kus on üleliigsed liigutused ja üleliigsed tegevused, mille eest klient ei maksa,“ selgitab ta. Tema ütlusel tähendab allhanketööstus, et elad kliendile esitatavatest arvetest. Et ära elada, pead kasutama vähem ressurssi ja looma rohkem lisandväärtust. Lihtsaima näitena kirjeldab ta olukorda, kus liiga palju inimesi tegeleb toodete ja materjalide tassimisega punktist A punkti B. Selle eest aga klient ei maksa. Need

11


PERSOON inimesed tuleb panna ühte ritta istuma, et materjalid liiguksid tema ees. „Inimene ei pea jooksma materjalide järgi, tema asi on toodet kokku panna,” kirjeldas Sogenbits. Just sellise muudatuse tegi ta ka juhtides Elvas Eesti suuruselt teist elektroonikatööstust Enics Eesti AS. Tootmispinna lay-out korraldati ümber, vähendati toodete transportimist tehases. Teisisõnu – rakendati esmaseid Lean-põhimõtteid, mis võimaldasid tõsta tootmise efektiivsust. Kolme aastaga suutis tehas kasvatada käivet 50%. Tootmispinda ei tulnud sellel ajal Enicsis juurde ruutsentimeetritki ja tööjõukulud tõusid ehk vaid 5% võrra. Sama on ta tegemas nüüd ka Hanza Mechanics Tartu tehases. Mullu oktoobris asus ta seal tööle ja esimesed muudatused on tehtud. „Võtsime ühe toote, kaardistasime selle valmistamisel nii inimeste kui ka toote liikumise. Lõpptulemusena on võimalus vähendada selle toote liikumist 100 meetri võrra ja tootmispinda 100 ruutmeetri võtta,“ kirjeldab Sogenbits. „Selle asemel, et inimene liigub mööda koridore ringi, istub ta maha ja toodab oma tooteid. See tõstab automaatselt efektiivsust, kui üritad mittevajalikku liikumist vähendada. See ongi talupojatarkus,“ räägib ta. Järgmise näitena toob ta olukorra, kus tootmispingid on reas ja on näha, et pingi taga istub tööline ja näpib oma telefoni. Töötajal pole lihtsalt muud teha, sest pink jookseb. Kuid töötaja võiks jooksutada mitut pinki, eesmärk on ju, et kõik pingid töötaksid võimalikult suure koormusega. „Aga ega see ei ole inimestele mugav lahendus. Kõik ei ole vaimustuses, et teeme ratsionaalsemalt,“ tunnistab ta. Töö kasvamise nimel Samas on Sogenbits kindlalt seisukohal, et töötajate palga tõstmi-

12

Eesmärk on, et kõik pingid. töötaksid võimalikult suure koormusega.

seks ei ole vaja tõsta palgafondi, vaid tegutseda efektiivsemalt, ehk vähendada töötajate arvu ja teha vähemate inimestega rohkem. Tema kinnitusel teavad seda ka tema töötajad. Hanza Mechanics

Tartu käive on 43 miljonit eurot aastas ja töötajaid on ettevõttes 400. „See ei ole hea korrelatsioon,“ kinnitab Sogenbits. „Praegu töötame selle nimel, et kasvada. Eelmisel aastal kasvasime 5,5% ja ma arvan, et sellel aastal kasvame rohkem,“ kinnitab ta. „Kui peaksime 40 miljoni euro peale jääma, siis pean hakkama koondama,“ nendib ta. Kuid ta lisab, et Hanza juhatuse esimees pidi pikali kukkuma, kui kuulis Sogenbitsilt, et 60–70 miljonit eurot ei ole Tartus toota mingi probleem. Sogenbits on veendunud, et tehase potentsiaal on väga suur ja kasv on kindel juba praeguste klientidega. Kuid visioonid on Sogenbitsil veelgi suuremad. Tema soov on Hanza Mechanicsi


Emöke Sogenbits veedab 60% ajast tootmises.

Kust kogub Emöke Sogenbits erialast infot Kui vähegi võimalik, siis üritan alati konverentsidele kohale minna. See on uskumatult hea võimalus tasuta või vähese raha eest network´i teha. Isegi, kui ei saa teada midagi väga uut, saad kinnituse, et oled õigel teel või et ka teised vaevlevad samade hädade küüsis. Jack Welch oli omal ajal suur juht ja õpetaja, ehk aastakümneid lean-juhtimise guru. Hakkasin lugema tema raamatuid ja minu jaoks on õpetussõnade kogum tema raamat „Winning“. Soovitan seda kõigil lugeda. Koht, kus tahan alati käia ja kus olen viimased 20 aastat käinud, on Müncheni elektroonikamess. See toimub igal teisel aastal. Seal näeb väga palju oma ala inimesi ja kohtab vanu tuttavaid.

KOMMENTAAR

baasil ehitada ühte piirkonda kaasaegne tööstuskeskus, mis suudab kliendile pakkuda erinevaid lahendusi alates lehtmetallist ja lõpetades terviklahendustega. Muudatuste läbiviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks on vaja, et töötajad tuleksid ideega kaasa. Sogenbits ütleb, et ta kirjutab vähe meile ja selle asemel räägib inimestega otse. „60% ajast olen tootmises,” ütleb ta. „Viin oma energiat ja motivatsiooni teadlikult inimesteni silmast silma kohtudes. Ma ei jää ootama, et meistrid ja liinijuhid viiksid sõnumit inimesteni, räägin ise tootmistöölistega.“ Ja kui keegi küsib tehase ringkäigul tema käest palga kohta, siis ta ütleb, et praegu on väga raske palka tõsta, sest … aga kui tee-

me kindlaid asju, siis saame rääkida palgatõusust. See eeldab, et eesmärgid oleks kõigile selged ja pidevalt silme ees. Ta mäletab, et Enicsis olid võtmenäitajad, millest sõltus inimeste boonus, kõige nähtavamas kohas – koridoris, kus mindi sööklasse – ja neid uuendati iga päev või nädal. Ka Hanza Mechanicsis käib praegu võtmenäidikute ümber tegemine, et eesmärgid oleksid selgemad. Sogenbitsi sõnul peab ka kõige lihtsam tööline saama aru, kuhu ettevõte läheb ja kas ollakse heas või halvas seisus. Emöke Sogenbits on taas ühe ettevõttega pika teekonna alguses ja ta usub, et see on piisav visioon, mis tõmbab kaasa ka töötajad, kui seda visiooni neile müüa osata.

Sogenbitsi tugevused on hea suhtlusoskus ja suured kogemused

E

möke on suurepärane suhtleja – leiab hästi kontakti erinevate inimestega nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Samas omab ta ka selget nägemust, mida saavutada soovib ja ei lase ennast sellelt teelt eksitada. Mitmetes riikides juhtivates ametites töötamise kogemus annab talle ka piisava tuntuse elektroonika ja aparaadiehituse valdkonnas. Praktiline kogemus võimaldab teooriale lisaks anda ka reaalse pilgu tegelikule situatsioonile. Tiit Tallo, FLIR Systems Estonia OÜ tehase juht

13


PERSOON

1999 – 2004

2004 – 2006

2006 – 2013

Elcoteq Network Tallinna tehas Esimene töökoht tööstuses. Seal avastas Sogenbits endas ostujuhi. Elcoteqi kõrge tehnoloogiline tase ja areng andis edaspidiseks kaasa tugeva oskusteabe rahvusvahelises ostu- ja tarneahelajuhtimises. Sogenbits lahkus Elcoteqist peale viit aastat, kuna ei näinud võimalust kontsernis Eesti tehasest edasi liikuda.

Solectron Budapest Need kaks aastat aitasid Sogenbitsil kasvatada oma rahvusvahelist suhtevõrgustikku ning saada koostöökogemust erinevate kultuuridega. Tal oli võimalus töötada USA-s, Hiinas ja Malaisias.

Enics Enics Eesti AS-i ajal realiseeris Sogenbits oma teadmised ja kogemused protsesside efektiivsemaks muutmisest. Juhtides Enicsi Elva tehast korraldas ta ümber tootmispinna lay-out’i ja eemaldas tootmisprotsessist lisandväärtust mitteloovad tegevused. Kolme aastaga tõstis ta tootmise efektiivsust sedavõrd, et tehas suutis sama tootmispinna ja minimaalselt tõusnud palgafondiga toota 60 miljoni euro asemel ca 90 miljoni euro eest aatsas. Sogenbits lahkus Enicsist, kui tundis, et pideva kodust eemal elamise tõttu (Sogenbitsi kodu ei asunud Elvas) on temast kadunud entusiasm.

Emöke Sogenbitsi karjäär

Elcoteqi logistikaosakond pärandas Eestile talendikad tippjuhid

E

lcoteq lõpetas rahvusvahelisel tasandil pankrotiga, kuid Eesti üksuse logistikaosakond andis meie tööstus-, logistika- ja ettevõtlusmaastikule pärandiks väga palju talente. Ka Emöke Sogenbitsi karjäär tööstuses algas Elcoteqi ostjana. Sogenbitsi ütlusel oli Elcoteq Eestis pioneeri rollis, Eestis ei olnud seni veel sellisel tehnoloogilisel ja arengutasemel tehast. „Seepärast ta oligi kasvulavaks, et ta arenes praktiliselt nullist,“ rääkis Sogenbits. Pioneerid oldi Eestis ka rahvusvahelises ostu- ja tarneahelajuhtimises. Nokia Mobilephone tarneahelate juhtimist peetakse maail-

14

Tänaseni

õpetatakse Eestis Elcoteqi näitel tarneahelate juhtimist. mas siiani heaks õppematerjaliks, kuidas tarneahelaid juhtida ning Elcoteq oli selle tarneahelaga tihedalt seotud. „Meid oli suhteliselt palju ja me saime sealt us-

kumatu kooli. Meie kandsime seda omakorda üle tarbijatele – õppisime ise ja õpetasime teisi,“ meenutas Sogenbits. Tema kinnitusel õpetatakse Eestis veel siiani Elcoteqi näidete varal tarneahelate juhtimist, ka seda, kuidas ei tohiks teha. Elcoteqi logistikaosakonnast on peale Sogenbitsi tuule tiibadesse saanud ka näiteks hilisem Elcoteqi juht Jan Kotka, Magnum Logistics juhatuse liige Luri Varandi, Balti Veski juht Ergo Neeme, Santa Maria logistikajuht Kristjan Klementi, praegu Eltel Networksi juht (aga ka Enicsit ja Éolane Tallinna tehast juhtinud) Kalle Kuusik.


2013 – 2014

2014 – 2015

Éolane Tallinn AS Sogenbitsi ainus tööperiood, millest ta pikemalt rääkida ei soovi, sest pankrotistunud Elcoteqi Tallinna tehase ostnud prantslastega Sogenbitsil üksteise mõistmist ei tekkinud.

2015 – . . .

FLIR Systems AB FLIR Systems Estonia OÜ tehase juht Tiit Tallo ütleb, et oli õnnelik kokkusattumus, et Emöke just sobival ajal uut tööd otsis ja nemad said pakkuda huvitava väljakutse alustada oma käe järgi elektroonika tarneahela kujundamist. FLIR alustas elektroonikakomponentide montaaži tühjalt lehelt ja Sogenbits palgati elektroonika tootmise tarneahela ülesehitamiseks. Lisaks Eesti tehase elektroonikakomponentide tarneahela ülesehitamisele oli Emöke ka olulises rollis tootmise ületoomisel Rootsi allhankijalt ja oli samal ajal kogu FLIR instrumentide divisjoni elektroonika hankejuht.

Hanza Group Sogenbits on Hanza Groupis kergmehhaanika divisjoni president. Divisoni kuuluvad tehased Tartus, Arukülas, Soomes Vaasas ja Rootsis Arjänges. Divisionis on kokku ligikaudu 800 töötajat ja käive üle 70 miljoni euro aastas. Eraldi on Sogenbits Tartu tehase ehk Hanza Mechanics Tartu juht. Sogenbitsi väljakutse on luua Tartusse kaasaegne tööstuskeskus, kus kliendid saavad erinevaid lahendusi alates lehtmetallist kuni terviklahendusteni ning tõsta tehase efektiivsust, et see suudaks 400 töötajaga praeguse 40 miljoni euro asemel teha toodangut aastas 60–70 miljonit eurot.

15 aastat kogemust ja teadmisi • IT- ja tööstustehnika tekstide tõlkimisel, • tarkavara lokaliseerimisel, • terminiloomes tilde@tilde.ee tel 650 9420 www.tilde.ee

Rahvusvahelised kaubaveod Maantee-, mere- ja lennutransport Terminali ja laologistika kompleksteenused Aktsiisi- ja tolliladu Tollimaakleriteenused Kaubakindlustus Küsi pakkumist! ALPI’s me hoolime!

E-mail: info@alpieesti.ee Tel. +372 640 7054 www.alpieesti.ee


LOGISTIKA

Single Window

– üks aken kõigi andmete jaoks Eesti Ostu- ja Tarneahelate Juhtimise Ühing ProLog on võtnud ette Eesti-sisese Single Window projekti, mille eesmärk on muuta kaupade liigutamine võimalikult paberivabaks.

TEKST: MERIKE LEES

„Single Window all mõtleme harmoniseeritud andmevahetust, mille eesmärk on info liikumine ilma inimese sekkumiseta,“ selgitas ProLogi juhatuse esimees Tõnis Hintsov. Praktikas tähendab see, et kord süsteemi sisestatud info liigub automaatselt järgmisele osapoolele edasi. Peamiselt saab rääkida kahest Single Window´st: rahvusvahelisest ja kodumaisest. ProLog on ellu kutsunud kodumaise Single Window loomise, mis puudutab peamiselt logistikasektorit. Idee järgi võiks info hakata liikuma kauba omanike, logistikateenuste pakkujate ja riigiasutuste vahel harmoniseeritult. Algatuse tuumikrühma kuulub peale ProLogi nt Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon 16

Süsteemi sisestatud info liigub automaatselt järgmistele osapooltele edasi.

(ELEA), Maksu- ja Tolliamet (EMTA). Seadusloome peaks toetama Ettevõtjad peavad algatust vajalikuks, kuid selleks, et asi toimima hakkaks, on vajalik, et riik ja seadusloome ideega kaasa tuleks. Hintsovi sõnul ootavad neilt praegu tagasisidet nii Eesti riigi kui ka EL-i komisjoni inimesed. „Eesmärk

on luua direktiiv, mis nõuaks ja reguleeriks digitaalset andmevahetust ka teistes valdkondades peale merenduse,“ selgitas ta. Merenduses on olemas digitaalne info laeva, tema lasti, reisijate nimekirja kohta juba enne, kui laev sadamasse siseneb. See info peaks minema ahelat mööda edasi ja hargnema erinevate veoviiside vahel. Erinevate logistikakontsernide sees sellised lahendused töötavad ja kui konteiner tuleb sadamasse sisse, läheb kaubainfo laiali nii maale kui ka merele. Ühiskonnale üldiselt need lahendused aga ei laiene. ProLog tahab kaardistada olukorra ja lahendused. Selle tulemusena valmib dokument, mis kajastab seda, mis on hästi ja mis vajab arendamist. „Me näeme Single Windows´i ühe osana reaalaja majanduse kontseptsioonist. See võiks olla Industry 4.0 analoog logistikasektoris,“ ütles Hintsov. Merel juba toimib EMDE Meretranspordis toimib Single Window rakendus alates 2013. aasta juulikuust. „Elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) kaudu edastatakse kogu laevakülastus-


HEA KONKURENTSIKESKKOND

EFEKTIIVNE LOGISTIKAAHEL

24/7 TEENINDUS TURVALINE JUURDEPÄÄS ANDMETELE LÄBIPAISTVAD KOOSTÖÖSUHTED

LIHTSUSTUNUD PROTSESSID

Single Window merel VÄHENENUD KULUD

SINGLE WINDOW VÄLISKAUBANDUSEKS

PROTSESSIDE AUTOMATISEERIMINE

VIIVITUSAJA LÜHENEMINE MITMELT NÄDALALT MÕNE PÄEVANI

Laeva ID-number koondab järgmist infot: laeva andmed (EMDE-s on selleks vastav laevade andmebaas, mida hoitakse ajakohasena) laeva saabumise või väljumisega seotud eelteated (sihtsadam, kai(d), terminal(id), kauba üldinfo, planeeritud operatsioonid, info üleantavate jäätmete kohta jpm) lootsi- ja jäämurdja tellimused saabumise ja väljumisega seotud ning digitaalselt allkirjastatud dokumendid (merenduses on kasutusel nn FAL-vormid) lasti info, sh elektroonilised tollideklaratsioonid Allikas: Veeteede Amet


LOGISTIKA tega seotud info ning infosüsteem jaotab selle rollipõhiselt laevakülastusega seotud osapooltele: sadam, terminal, Eesti Loots ja erinevad riigiametid. Vastavalt seadusandlusele on kõik laeva ja kauba klaarimisega seotud toimingud võimalik teostada EMDE kaudu. Info edastatakse osapooltele, vastavalt saaja soovile, kas otseligipääsuga veebist laetavana, e-kirja teel või XML kujul üle X-tee liidestuse,“ selgitas Veeteede Ameti arendusosakonna peaspetsialist David Niinepuu. Andmed, mida kogutakse, on erinevad, vastavalt laevakülastuse eripäradele. Laias laastus korjatakse ja edastatakse osapooltele järgmisi andmeid: laeva andmed, laeva saabumise või väljumisega seotud eelteated, lootsi- ja jäämurdja tellimused, saabumise ja väljumisega seotud ning digitaalselt allkirjastatud dokumendid ja lasti info, sh elektroonilised tollideklaratsioonid. Kõiki andmeid sisestatakse ainult üks kord. EMDE loomisel olid olulised kaks tegurit: ühe unikaalse ID alla koondati kogu laeva, turvalisuse, reisijate ja lasti info ning vajalike IT-arendustega alustati varakult nii, et süsteem käivitus kaks aastat enne direktiivi jõustumist. „See võimaldas teostada arendusi n-ö samm-sammult, korjates kasutajatelt pidevalt tagasisidet,“ rääkis Niinepuu. Täna on EMDE võimeline üle X-tee liidese vastu võtma ja EMTAle edastama tollitava kauba infot. Niinepuu hinnangul oleks sarnast lähenemist – unikaalset transpordi ID-numbrit, mis sisaldab kogu liikumise või mingi etapiga seotud infot ja dokumentatsiooni – võimalik laiendada lisaks meretranspordile ka teistele transpordiliikidele. Koostöö soomlastega Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni (ERAA)

18

50

rahvusvahelist lepet reguleerivad autojuhi tegevust. peasekretär Toivo Kuldkeppi sõnul on tehnilised võimalused andmete elektrooniliseks liigutamiseks juba mõnda aega olemas. „10 aastat tagasi ei olnud arvutid ka nii võimekad kui praegused nutitelefonid, ja uusi lahendusi tuleb neile nagu küllusesarvest,“ märkis Kuldkepp. „Kogu maanteetranspordi koos tolligarantiide ja jälgimisega võiks viia pilve.“ Autoveonduses on erinevad firmad arendanud e-CMR-saatelehte. ERAA TIR-osakonna juhataja Lauri Lusti sõnul ei ole neil veel ühtegi valmis lahendust, on vaid töötavad mudelid, mida on ühe ettevõtte peal testitud. Küll aga on plaanis hakata koostöös Soome vastava erialaliiduga muutma Eesti ja Soome autoveondust paberivabaks. Täna oodatakse e-infrastruktuuriprojekti rahastuskokkulepet Interregi Kesk-Läänemere programmi poolt. 50 erinevat regulatsiooni Lusti sõnul on autoveonduses ligikaudu 50 rahvusvahelist lepet ja ÜRO konventsiooni, mis autojuhi tegevust reguleerivad ning juhil on suur vastutus asjade eest, mis on tihti tema tööst väljaspool. „Autojuht ei pea paberite täitmisega tegelema, vaid ohutult autot juhtima ja vastutama veose eest, tundes veose parameetreid ja sisu,“ ütles Lusti. „Meie eesmärk on vabastada autojuht liigsest koormusest. Autot peaks olema võimalik identifitseerida ja kontrol-

lida ka kaudselt, ilma autot kinni pidamata.“ Ettevalmistusi projekti elluviimiseks alustati kaks aastat tagasi: on tehtud uuringuid, kaardistatud olukorda, vaadatud üle olemasolevad andmebaasid ning analüüsitud, kuidas sõnumeid konverteerida. „Meie eesmärk ei ole dokumente pdf-ideks muuta, vaid infot elektrooniliselt üle kanda,“ rääkis Lusti. „Kui mingi info on ühe korra sisestatud, saab seda kasutada ka mujal ilma seda uuesti sisestamata.“ Lisaseadmeid ei vaja Lusti sõnul on suureks takistuseks digiallkirja ühtse regulatsiooni puudumine, mille alusel oleks asju palju lihtsam teha. Samuti pärsib konkurents arengut. „Igaüks arendab midagi, meie eesmärk on aga luua ettevõteteülene platvorm, mida annaks sünkroniseerida erinevate programmidega,“ sõnas ta ERAA ja Soome partnerorganisatsiooni projekti tähtaeg on 2017. aastal. Selle aja sees on vaja teha hanked toimiva keskkonna loomiseks. Eesmärk on kasutada ära olemasolevaid tehnilisi vahendeid, nutitelefoni ja tahvelarvutit, ja mitte tekitada juurde uusi seadmeid. Uus keskkond peab ühendama olemasolevaid lahendusi ja asutusi, kes veondusega kokku puutuvad, EMTA-t ja politseid. Lusti sõnul oleks hea, kui politseil oleks juurdepääs nendele elektroonilistele failidele, mis autot saadavad ja pisteliseks kontrolliks ei peaks autot alati kinni pidama. „Juhi töö ja puhkeajagraafik on pingeline ja juhuslikud seisakud löövad selle sassi. Kui politseinik vaatab auto registreerimisnumbrit, siis ta näeb, mida sellega veetakse, kust ja kuhu see sõidab, samuti on näha ka auto tehniline informatsioon, juhi andmed,” kirjeldas ta.


PARIMA HINNA – KVALITEEDI SUHTEGA KAITSE KORROSIOONI- ning TRANSPORDIKAHJUSTUSTE VASTU ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

ENNE

PÄRAST

KÕIK KASUTUSVÕIMALUSED LEIATE KODULEHELT.

www.heat3.ee


VISIOON

Salvestiga mikrovõrk edendab hajustootmist Hajustootmise osakaalu suurendamiseks elektrienergia tootmises on tarvis oluliselt lihtsustada hajustootjate liitumist olemasoleva elektrivõrguga ning täiendada elektrivõrguoperaatori poolt pakutavaid teenuseid. Üheks selliseks vahendiks on mikroelektrivõrgud, teab TTÜ energeetikateaduskonna doktorant Tarmo Korõtko. TEKST: MATI FELDMANN

Käesoleva sajandi jooksul minnakse suure tõenäosusega olemasolevalt elektrivõrgult üle targale võrgule (smart grid’ile). See toob kaasa paradigma muutuse, kus tsentraalse elektritootmise osakaal oluliselt väheneb ning asendub hajustootmisega. Lisaks toimub infovahetuse olulisuse ning mahu kasv ja kogu elektrivõrgu kõrgetasemeline automatiseerimine. Tehnoloogia on tänapäeval jõudnud juba sellisele tasemele, et individuaalsed seadmed oleks võimelised targas võrgus osalema, kuid peamine küsimus seisneb selles, kuidas rakendada seadmed töösse üheskoos, et nende võimeid maksimaalselt efektiivselt realiseerida. Komplekssete juhtimisülesannete lahendamiseks on 20

mõistlik need jagada väiksemateks alamülesanneteks ning just siin tulevadki mängu mikrovõrgud. Tulevik kuulub tarkvõrkudele Korõtko sõnul käsitlevad nende töögrupi liikmed mikrovõrku kui komponenti, millest ehitatakse tuleviku tarkvõrgud. Mikrovõrgu esmaseks eesmärgiks on tarbida elektrienergiat võimalikult tootja lähedal, hoides seeläbi kokku ülekandekadude ja -kulude pealt. Vähemalt sama oluline on mikrovõrgu võime koondada mitmed väiksemad tarbijad ja tootjad näiliselt üheks punktiks, pakkudes seeläbi tarkvõrgule nii tarbimise ja tootmise kui ka info ja juhtimise agregeerimist. Traditsiooniliselt on mikrovõrku vaadeldud sobivaks mingile kindlale piiritletud alale, mil-

lel on keskne omanik või haldaja: näiteks saared, tööstuspargid, avalike hoonete kompleksid jms. Mõningad näited maailmas töötavatest mikrovõrkudest oleks: Santa Rita vangla Californias USA-s, Hachinohe mikrovõrk Jaapanis, Kythonose saare mikrovõrk Kreekas. Need on vaid üksikud näited, kuid toimivaid mikrovõrke leiab pea igast maailmajaost. Targad alajaamad Siiani on mikrovõrgud olnud ühe omanikuga, rangelt projektipõhised ning enamjaolt teadlaste või väga rahakate ettevõtete pärusmaa. TTÜ energeetikateaduskonna töögrupp on koostöös eraettevõttega Harju Elekter Elektrotehnika AS uurimas ja arendamas meetodeid, kuidas lihtsustada mikrovõrkude rajamist ning hallata selliseid


Allikas: AS Harju Elekter Tsentraalne elektritootmine. Suur ja prognoositav väljundvõimsus.

Taastuvenergia tootmine. Väike või keskmine võimsus. Suur amplituud.

Salvestiga alajaam. Stabiliseerib taastuvenergia tootmist. Pakub tsentraalsele elektritootjale täpse prognoosi. Võimaldab elektrienergia suurtarbijal tipukoormusi siluda. Võimaldab väiketarbijatel paigaldada hajustootmisseadmed ning elektrienergiat võrku tagasi müüa. Elektri suurtarbija. Enamjaolt ennustatav tarbimine. Lihtsasti mõjutatav.

mikrovõrke, kus mikrovõrgu formeerinud seadmed kuuluvad erinevatele omanikele, kellel üldjuhul on ka erinevad huvid. Üheks võimaluseks peavad TTÜ teadlased integreeritud energiasalvestiga alajaama kontseptsiooni, kus mikrovõrgu formeerimine ning haldamine jääks nn targa alajaama kanda. „Mikroelektrivõrk ei ole kontseptsiooni ja tehnoloogia poolest midagi revolutsioonilist. Mikrovõrkude kohta leiab teaduspublikatsioone juba 2000. aastate algusest ning neid on erinevatel eesmärkidel ja mastaapides ehitatud pea 10 aastat. Tehnoloogia, mida kasutatakse seadmetes, mille abil mikrovõrke saab moodustada, on turul olnud kättesaadav vähemalt 5 aastat,“ selgitab Tarmo Korõtko. Töögrupi nägemuse järgi on mikroelektrivõrgu keskne seade energiasalvesti, mille olulisemad komponendid on elektrienergia salvestuspatarei ning kahesuunaline vahelduv-alalisvoolu muundur, mis võimaldab juhtida energiavoogu alalis- ja vahelduvvoolu väljundite vahel.

5 aastat

on olnud turul tehnoloogia, mille abil saab moodustada mikrovõrke.

Kahesuunalise muunduri abil vastavalt laetakse või tühjendatakse elektrienergia salvestuspatareid. Mikroelektrivõrk on liitumispunkti kaudu ühendatud suurema elektrivõrguga ning koosneb erinevatest tootjatest ja tarbijatest. Kui mikrovõrgus tekib elektrienergia ülejääk, on energiasalvesti juhtimise abil võimalik see kas salvestada mikrovõrgu energiasalvestis või müüa elektrivõrku. Sama loogika kehtib ka elektrienergia puudujäägi puhul. Võti juhtimises ja infovahetuses „Lisades siia asjaolu, et energiasalvesti näol on mikrovõrgu käsutuses sisuliselt vabalt juhitav pro-

Väiketarbijad. Enamjaolt ennustatav tarbimine. Keeruline mõjutada.

sumer (süsteem, mis on võimeline nii elektrit tootma kui tarbima), on tulemiks mikrovõrk. Võrk, mis on võimeline juhtima liitumispunkti väljund(/sisend)võimsust,” selgitab Korõtko. Sellise elektrivõrgu toimimise võti ei peitugi niivõrd tehnoloogias kuivõrd selle juhtimises ja infovahetuses: mikrovõrk on elektrivõrgule kui prosumer, mis suudab piisava täpsusega prognoosida oma tootmist ja tarbimist. „Väljundvõimsuse täpne prognoosimine annab paremad võimalused elektritootjatele tootmise planeerimiseks ning elektriedastusettevõtetele ülekandeliinide koormatavuse arvutamiseks, mis omakorda peaks vähendama nii tootmis- kui käidukulusid ja suurendama seadmete kasutamise efektiivsust, võimaldades vähendada elektripaigaldiste üledimensioneerimise varutegurit,“ rõhutab Korõtko. Energiasalvestiga mikrovõrgu arendamiseks ja katsetamiseks on koostöös Harju Elektriga valmis ehitatud ka toimiv Li-Ion akudel baseeruv energiasalvesti, mis hetkel asub TTÜ Elektrotehnika instituudi laboris. 21


VISIOON Tarmo Korõtko sõnul peavad mikrovõrgud looma n-ö win-winwin olukorra. „Esiteks peab mikrovõrk pakkuma suuremale elektrivõrgule olulist lisafunktsionaalsust, mille eest oleks võimalik nõuda soodsamaid tingimusi või lisatasusid. Teiseks peab mikrovõrguga liitumine olema seadme või süsteemi omaniku jaoks atraktiivne (näiteks lisafunktsionaalsuse või lisatasu teenimise võimaluste tõttu). Kolmandaks peab mikrovõrgu rajamine olema majanduslikult tasuv ka mikrovõrgu loomist võimaldavale osapoolele.“ Erainvestorite kaasamisel mikrovõrkude (ja seeläbi hajustootjate) levitamisel on omandiküsimused väga olulised. „Oletame, et investor soovib rajada tehase või päikeseelektrijaama asukohta, kus momendil ei ole vastava läbilaskevõimega alajaama. Kui elektriedastusettevõttel puudub huvi piirkonda vastavat võimekust tekitada, edastatakse üldjuhul kogu vajaminev investeering läbilaskevõime tekitamiseks liitumiskulude näol investori kanda. Investori seisukohalt on see kui üks kulurida, mis paljudel juhtudel ka kogu ettevõtmisele kriipsu peale tõmbab. Integreeritud salvestiga alajaam pakuks investorile alternatiivi: ehitada ise vastava läbilaskevõimsusega nn tark alajaam, mis lisaks elektrienergiaga varustamisele suudaks formeerida ka mikroelektrivõrgu. Kuna integreeritud salvestiga alajaam suudab elektrienergia efektiivsema kasutamise ning nutikama juhtimise abil tekitada omanikule lisandväärtust, siis ei pea seda enam käsitlema kui kulu, vaid kui investeeringut, mis end teatud aja jooksul ära tasub.“ Keerukamate omandisuhete selgitamiseks toob Korõtko näite fiktiivsest arendatavast uuselamurajoonist. „Arendajal on võimalus rajada kruntide elektriliitumise tagamiseks integreeritud salvesti22

Oluline

roll on energiapoliitilistel otsustel. ga alajaam, mis kõik majapidamised mikroelektrivõrguks formeerib. Elamurajoonist saaks moodustada energiaühistu ning arendaja saaks elamukrunte müüa lisandväärtusega: näiteks võimalus osta ja müüa elektrienergiat agregeeritult (suuremad kogused peaks tagama soodsamad tingimused), taastuvenergial töötavate generaatorite lihtsam integreerimine elektrivõrku või elektrienergiaga kauplemine naabrite vahel. Sellisel juhul on ka väikestel liitujatel võimalus mikrovõrkudes osaleda,“ selgitab Korõtko. Majanduslik tasuvus ja tehnoloogia areng Kui seadmed on maailmas olemas ja mikrovõrgu kasulikud võimed väljaspool kahtlust, siis miks need juba ammu töös pole? Lihtne vastus: majanduslik tasuvus. „Elektrituru poolt pakutavad teenused võimaldavad tänapäeval üldjuhul vaid elektrienergia ostmist või müümist. Kasutades elektrienergia salvestamiseks LiIon akusid, jääb ainuüksi akuelementide hind suurusjärku 500 €/ kWh. Proportsiooni mõistmiseks toon välja 23.11.2015 Nordpool spot Eesti madalama ja kõrgema börsihinna: 24 €/MWh ja 150,06 €/ MWh. Tehes väga üldistava oletuse, et iga päev suudetaks ühe akuelemendi tühjaks ning täis laadimi-

se abil teenida väljatoodud ostu ja müügihinna vahest pool, oleks ainuüksi akuelementide tasuvusaeg üle 20 aasta. Lisades siia veel akude piiratud tsüklite arvu ning tõsiasja, et arvestatava mahutavusega akupatarei hind moodustab (artikli ilmumise seisuga) ca kolmandiku integreeritud salvestiga alajaama kogumaksumusest, polegi vaja väga muid põhjuseid otsida.“ Korõtko sõnul on põhjust prognoosida, et energiasalvestiga alajaama maksumus langeb, kui sellest ükskord seeriatootmisesse minev toode saab. Li-Ion akud ja energiasalvestustehnoloogiad üldiselt on viimase kümne aasta jooksul, suuresti tänu elektriautode laialdasele levikule ning nende tarbeks tehtavale lobitööle, muutunud järjest populaarsemaks. Prognoositakse, et järgmise 15 aastaga Li-Ion akuelementide hind langeb vähemalt kolm korda. Lisades siia Balmoreli lineaarse elektrihinna prognoosi, mis ennustab 15 aasta pärast 45% kõrgemat elektrienergia hinda, võib mikrovõrkude tulevikku helgemates toonides vaadelda. Integreeritud energiasalvestiga alajaama maksumus on aga vaid üks aspekt. „Tulevikus näeme elektriturgu pakkumas lisaks elektrienergia müügile ja ostule ka erinevaid abiteenused, nagu näiteks koormuste/tootmise juhtimine, ennustamine, tootmise ajatamine, pöörleva reservi teenus,” selgitab Tarmo Korõtko. Abiteenuste pakkumine võib saada majanduslikuks pöördepunktiks mikrovõrkude tasuvuse arvutamisel. Oluline roll mikrovõrkude levikul on ka energiapoliitilistel otsustel. Riik peaks rohkem panustama elektrivõrgu moderniseerimisega seotud teadustöö rahastamisse ning aitama luua piisava suuruse ja võimsusega katserajatisi.


Olulised erasektori investeeringud

Tuleviku tarkvõrk

O

luline aspekt on erinevate toetusmeetmete analüüsimine mikrovõrkude rajamiseks, eesmärgiga soodustada hajustootjate levikut. „On selge, et mikrovõrkude rahastamine erinevatest toetustest ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik ning meetmete eesmärgiks tulekski seada erasektori investeeringute meelitamine mikrovõrkude arendusse,” selgitab Korõtko. Erasektori panus ja sealt tulevate investeeringute abil oleks omakorda võimalik edasi arendada mikrovõrkude loomiseks kasutatavat tehnoloogiat, samuti oskusteavet ning seeläbi muuta mikrovõrgud konkurentsivõimelisemaks.

Iseparanev elektrivõrk, mis kasutab dünaamilisi optimiseerimismeetodeid võrgukadude minimeerimiseks, pinge hoidmiseks, töökindluse tõstmiseks ja varahalduse parendamiseks. Tarkvõrk peab võimaldama mõtestatult integreerida kõikide liitunud osapoolte tegevusi, tagades seejuures jätkusuutlikud, ökonoomsed ning turvalised elektritarned. Mikroelektrivõrk ehk mikrovõrk Kõrgetasemelise juhtimisega elektrivõrk lokaalseks elektrienergia jaotamiseks. Võib toimida energiasaarena või koostöös suurema elektrivõrguga. Koosneb vähemalt kolmest osapoolest: tootja (enamjaolt hajustootja), tarbija (enamjaolt osaliselt juhitav) ning elektrienergia

edastaja. Suurema elektrivõrgu seisukohalt võib mikrovõrku vaadelda juhitava koormuse või tootjana. Energiasalvesti mikrovõrgus Vahelduva tootmise ja tarbimise silumine (nt päikese- ja tuuleenergia). Ülaliini võimsuse juhtimine (tulemuseks täpselt ennustatav tarbimine/tootmine). Ülaliini väljund- või sisendvõimsuse piiramine. Tootmise ja tarbimise nihutamine ajas. Avariitoiteallikas. Abiteenuste pakkumise võimalus nii ülaliini kui alaliini fiidritele. Võimalus rakendada uuenduslikke energiavoogude juhtimise meetodeid.

Innovaatiline. Globaalne. Tulevikku vaatav. Keskkonnatehnika.

30. mai–3. juuni 2016

Registreerige külastajaks internetis! www.ifat.de/tickets/en

Rahvusvaheline vee- ja reoveemajanduse, jäätmekäitluse ja toorme maailmamess

Avastage tuleviku strateegiate, toodete ning teenuste võimalused. Olge kohal, kui keskkonnatehnika maailmamessil esitletakse suurejoonelistel live-demonstratsioonidel keerukaid protsesse, masinate, seadmete ja sõidukite kasutamisvõimalusi. Tere tulemast messile IFAT 2016! IFAT maailmas – külastage ka IFAT’i messe välismaal: 5.–7. mai 2016 www.ie-expo. com

Jälgige meid:

28.–30. september 2016 www.ifat-india.com

Kevad 2017 www.ifat-eurasia.com

Sügis 2017 www.ifatforum-africa. com

Messe München | www.ifat.de | Messe München GmbH esindus Eestis muenchen.ee@ahk-balt.org | Tel. 6276 946 | Elo Saari


EDULUGU

Skeleton

lendab orbiidile „Tahame aidata energiat säästa, mis on täna tehnoloogias võtmeküsimus. Superkondensaatorite rakendused avavad neid võimalusi,“ räägib Skeleton Technologies juhatuse liige ja infojuht Oliver Ahlberg. TEKST: MATI FELDMANN

„Konkreetse konkurentsieelise andis meile patenteeritud süsinikmaterjal SkeletonC, mis loodi 2000. aastate alguses Tartu teadlaste poolt. Ettevõtte teine asutajaliige ja tegevjuht, Taavi Madiberk, oli tehnoloogiaga tuttav ning 2009. aastal asutatud uus firma Skeleton Technologies ostis süsiniktehnoloogia intellektuaalse omandi välja ning asus tehnoloogiat turule tooma. SkeletonC-l on palju rakendusi. Välja sai valitud üks, superkondensaatorid, mis tundus olevat turule kõige lähemal. Tegutsesime Tartus kuni eelmise aastani, ka praegu on üks meie kontoritest seal. Meie päris esimesed kliendid olid seotud n-ö süsinikuga, aga esimeseks suureks ja oluliseks kliendiks sai Euroopa Kosmoseagentuur ESA. 2018. aastal lennutatakse Skeletoni superkondensaator orbiidile,“ on Ahlberg kindel. Auto- ja kaitsetööstus Edasi tulid tööalased kontaktid autotööstustega: kahe autotöös-

24

Kõrge tähelennu teinud Skeleton saadabki 2018. aastal oma superkondensaatori orbiidile. Pildil ettevõtte vedurid Oliver Ahlberg ning Taavi Madiberk. Foto: Eiko Kink.

tuse ja kahe komponente valmistava tööstusega Saksamaalt. Oliver Ahlberg selgitab, et üks võimalikest rakendustest superkondensaatoritele on autodes eturbo, kus turbiin käivitatakse tavaliste heitgaaside asemel elektriliselt. Vahe on käivitumise kiiruses – superkondensaator rakendab selle 0,1 sekundiga. Superkondensaatorid


leiavad kasutamist ka auto adaptiivses vedrustuses ja start-stop funktsiooni rakendamisel – ikka kiire reageerimisvõime tõttu. Veel Skeletoni töösuundadest rääkides toob Ahlberg välja, et 2013.– 2014. a alguses laienes koostöö võidusõiduautode ringrajaseeriasse: kuidas pidurdamisel laadida kineetiline energia superkondensaatorisse ja kiirendamisel see uuesti vabastada. „Kui konkurentidel kaaluvad need seadmed 48 kg, siis meie omad 26 kg,“ on Ahlberg õigustatult uhke. „Oleme tegevad ka muudes valdkondades nagu kaitsetööstuses, kus Milrem, SEBE tütarfirma, loob elektrilist mehitamata sõidukit roomikutel. Koostöö käib Belgia firmaga Adgero veokite maailmas, loomaks veoautodele kineetilise energia laadimise seadmeid, mis annaksid olulist kütusesäästu, kuni 30%. Ning lisaks meie enda tööd:

veokimootori käivitusabi moodul SkelStart, mis on mõeldud lõpptarbijale. Muidu lasevad juhid mootoril terve öö käia, kuna pole kindlad, kas mootor talvehommikul ikka käivitub. SkelStart käivitab mootori ka –40 kraadi juures.“ Üks koht veel, kus täna superkondensaatoreid kasutatakse, on elektri-

tuulikute labade pööramine, mis nõuab äkilist võimsust, aga sinna pole Skeletoni Leideni purgid (Hollandi linna Leideni järgi sai nime üks kõige esimesi kondensaatoreid) veel jõudnud. Superkondensaatorid teeb eriliseks, võrreldes näiteks liitiumioonakudega, väike elektriline sisetakistus ja kõrge voolutugevus (ca 1000 A). Superkondensaatoreid saab laadida umbes miljon tsüklit, tööiga on vähemalt 20 aastat, akusid aga tuhatkond tsüklit ehk mõni aasta. Superkondensaatorisse laaditud energiast saab kätte 98%, samas kui akust ca 70%, ülejäänu läheb kadudeks. Suund Saksa turule Superkondensaatorite tootmine käib praegu Viimsis väikeseeria kaupa. Töötajaid on Skeletonis üle 50 (ja nende arv kogu aeg kasvab, lisab Ahlberg), enamus Viimsis, mõned Tartus, mõned laboris Helsingis. Sel suvel kaasas Skeleton investorina Harju Elektri, kes toob juurde võrguseadmete know-how’d. Pikem perspektiiv on Oliver Ahlbergi sõnul avada Saksamaal lisatootmisliin 2017. aastal. Miks just Saksamaa suunal äri edendada, põhjendab Ahlberg sellega, et olla oma klientidele lähemal. Euroopa kasvab lähiaastatel superkondensaatorite maailmaturust 30%-ni ja Saksamaa üksinda moodustab 20%, kusjuures see proportsioon ainult kasvab. Saksimaa liidumaa otsis Skeletoni ise üles, oli aktiivne ja andis Skeletonile 6,7 miljoni euro suuruse toetuse tootmise laiendamiseks. Saksamaal ei ole kedagi sel alal tegutsemas, samas on seal tugev kompetents liitiumioonakude, päikesepaneelide jms alal.

25


EDULUGU „Alustasime 2012. aastal Berliini kontoris, täna on meil Dresdeni lähistel mitme tuhande ruutmeetrine tootmishoone,“ teatab Ahlberg nagu muuseas. „Hiinas on kusagil kuni 100 superkondensaatorite tootjat, aga nende kvaliteet jääb Euroopale alla, nii et kvaliteediga konkureerimine on võimalik.“ Rääkides veel investeeringutest, siis Skeleton on neid kogu oma tegutsemisaja jooksul saanud 13,6 mln eurot. Ka EAS on Skeletoni toetanud paari projekti raames, mis puudutab järgmise põlvkonna superkondensaatorite ja intelligentsete moodulite projekte. Skeletoni suurimad konkurendid on siiski USA-s, näiteks firma Ioxus, mis on saanud ligi 50 mln USD investeeringuid, ning turuliider Maxwell Technologies, kelle aastakäive ületab rohkem kui kümnekordselt Skeletoni investeeringud. Palju registreerimisel patente „Skeletonil on registreeritud viis-kuus patenti, veel 16 on menetluses,“ räägib Ahlberg. „Tegelikult iga asja ei saagi patenteerida, kuivõrd siis saab asi avalikuks ja mõni võib ikkagi maha viksida,“ lisab ta. Skeleton Technologies suurim investor on Up Invest eesotsas

Margus Linnamäega, ning käesoleva aasta suvel investeeris ettevõttesse ka Harju Elekter. Teised osanikud on asutajaliikmed Taavi Madiberk, Oliver Ahlberg, Jaan Leis ja Anti Perkson. Kasumit loodab Skeleton tootma hakata paari aasta pärast. Väärtuslikud õppetunnid Mis on firma tegutsemisaja jooksul olnud kõige raskem? On saadud ka mõni õppetund? Kas saab anda teistele mõne näpunäite? Ahlberg vajub hetkeks mõttesse. Tundub, et (suuri) läbikukkumisi pole firma arengus olnud. „Võib-olla ei piisa ainult leiutamisest, vaid asi tuleb teha inimestele arusaadavaks. Akutehnoloogia, aku mahtuvus ampertundides on arusaadavam, aga kondensaatori mahtuvusega, faradiga, tuleb veel tööd teha. Saada aru, mis on kliendi jaoks oluline ning teha arusaadavaks enda konkurentsieelis teiste ees. Igaks tööks on oma tööriist, superkondensaatoril on selleks lühiajaline suur võimsus. Mingil määral valmistab meile raskusi, et meie regioonis ei valmistata ette selle ala spetsialiste, me peame ise õppima, looma, are-

Skeletoni stardimoodul.

nema, aru saama. Skeleton on teinud nii, nagu on paremaks pidanud, mitte nii, nagu on tehtud varem. Energia säästmine on ülioluline ja siin töötavad superkondensaatorid asja eest.“ Kui uurida, kus näeb Skeleton end 10 aasta pärast, sõnab Ahlberg: “Kosmoses kindlasti. Tõuseme väärtusahelas kõrgemale, võimalik, et siseneme liitiumioonkondensaatorite maailma. Oleme juba täna, tänu konkurentidest paremale turundustööle, globaalselt tuntud ettevõte. Eesmärk oleks see kõigepealt muuta turuliidri positsiooniks Euroopas ning kümne aasta jooksul miks ka mitte globaalselt. Mida rohkem meil kliente on, seda suuremad on võimalused oma eesmärki ellu viia ehk aidata säästa energiat.“

Superkondensaatorid.

Skeleton

on teinud nii, nagu on paremaks pidanud, mitte nii, nagu on tehtud varem. 26


Enam ei pea uue hüdrovooliku tellimiseks minema vana näidisega müügiesindusse voolikuvalmistaja juurde: tänu markeeringutele saab uue tellida interneti teel ning tellimust saab teha ka hüdraulikaalase ettevalmistuseta operaator või kontoritöötaja. HYDROSCANDi uudne masinapargi hüdrovoolikute markeerimislahendus lihtsustab ettevõtete jaoks oluliselt igapäevast voolikute haldamist ning seeläbi säästetakse aega ja raha. „Oleme loonud uue interaktiivse tellimiskeskkonna, mille abil saab uue vooliku tellida interneti teel, töökohast lahkumata,“ ütles Hydroscand AS juhatuse liige Kalle Solba. „Kõigil Hydroscandi voolikutel on unikaalset seerianumbrit sisaldav QR-kood, mis võimaldab tellimusi edastada otse töökoha arvutist või läbi nutitelefoni. Tellimiskeskus on avatud 24/7, uus voolik saadetakse kliendile sobivasse Hydroscandi teeninduspunkti või kullerfirmaga otse töökohale.“ Aitame kliendil säästa aega ja raha. Kuna igal voolikul on unikaalne lihtsasti loetav kood, siis ei pea tellija detailselt teadma, milliste otste ning keermetega voolikuga on tegemist. Voolikuid saavad nüüd tellida ka hüdraulikaalase ettevalmistuseta masinaoperaatorid või kasvõi kontoritöötajad. „Ettevõtte säästab seeläbi aega ja raha, kuna tellimuse tegemiseks piisab voolikukoodi edastamisest. Ülejäänu on juba meie spetsialistide lahendada,“ osutab Kalle Solba. Tellimiskeskkonnas saab ühtlasi jälgida vooliku tellimuse hetkeseisu ja saada infot varem tellitud voolikute kohta. Keskkonnas on võimalik kogu masinapark struktu-

reerida ning jälgida masinapõhist voolikute kulustatistikat. Tänu süsteemi läbipaistvusele saate parema pildi oma tehnikapargi hüdrovoolikute ressursist ning hinnates seadme või masina hüdrovoolikute ekspluatatsiooniaega, tekib võimalus analüüsida ning ennetada masina või seadme võimalikke tehnilisi vigu. Statistika abil on lihtne tuvastada ka ebakorrektseid kasutusvõtteid ning suunata masina/seadme juhi, operaatori töövõtteid. Tellimiskeskuse teenus on kõigile Hydroscandi klientidele tasuta, eraldi lepingutasu selle eest tasuma ei pea. Uudse tellimiskeskusega liitumiseks tuleks pöörduda lähimasse Hydroscandi müügipunkti või võtta ühendust info@hydroscand.ee. Hydroscand Group tütarettevõte Hydroscand AS on Eesti suurim hüdrovoolikute ja -liitmike pakkuja. Meie laos on parim sortiment voolikuid ja liitmikke kõikidele kasutusvaldkondadele: lisaks hüdrovoolikutele müüme pressitavaid, interlock jm. liitmikke, nipleid, muhve, lõikurrõngasliitmikke, JIC ja ORFS nipleid, voolikuklambreid, kuulkraane, seadmeid voolikute pressimiseks jne. Pakume ka tööstusvoolikuid ja liitmikke nii laotootena kui individuaalsete projektlahendustena.

Hydroscand AS

www.hydroscand.ee tel: 683 1150 e-mail: info@hydroscand.ee markeerimisteenuse telefon:

502 8577


SEADUS

Kaevandamisõiguse tasumääradest Kaevandamisõiguse tasu on üks keskkonnatasudest. Viimased on paika pandud keskkonnatasude seadusega. Ehitusmaavarade või ka laiemalt maavarade kaevandajate jaoks on kaevandamisõiguse tasu vaid üks hulgast erinevatest keskkonnatasudest, kuid üks samas enam ettevõtjale murettekitav tasumäär, sest tasusid on tõstetud hüppeliselt.

ENNO REBANE

L

EETL TEGEVDIREKTOR

isatud graafik annab visuaalse pildi tasumäärade kujunemisest alates sajandi algusest, konkreetselt kõrgemamargilise lubjakivi puhul. Alumine graafiku lõik kujutab endast esimest ministeeriumi katset kujundada tasumäärasid pikemas ajajoones ja lähtus inflatsioonist. Lõigule ongi lisatud inflatsioonijoon, mis näitab kaevandamisõiguse tasu muutust, kui see oleks toimunud tarbijahinnaindeksi alusel. Järgmised lõigud kujutavad määrustega kehtestatud tasumäärasid, üks osa on seotud ka valitsuse kontseptsiooniga keskkonnatasude kohta. Punktiiriga tähistatud joon kujutab tasumäärasid, mis küll algul kehtestati, kuid hilisemalt Riigikohtu otsusega tühistati. Viimane lõik graafikul on samuti määrusega (2014) kehtestatud

28

tasumäära kujutav – (ehitus)maavarade puhul on praegu tasumäärad ette nähtud 2025. aastani. Nagu graafikult näha, suurenevad käärid reaalse majandusolukorra (lähtume inflatsioonist) ja tasumäärade vahel endiselt. Näiteks aastal 2015 kerkis kaevandamisõiguse tasu 5% võrra, samas inflatsiooni prognoositakse miinusmärgilist. Eesti konkurentsivõime võrreldes naabritega langeb Läbi järskude tasumäärade tõstmiste oleme jäänud alla naabrite võimalustele ja pole enam nendega võrreldes konkurentsivõimelised. Kui erisused pole enam protsentides, vaid kordades, on ülimalt keeruline edukas olla. Näiteks on 2015. a Eestis kõrgemamargilise lubjakivi kaevandmisõiguse tasumäär 2,02 €/m3, Lätis on lubjakivi tasumäär 0,28 €/m3 ja Leedus 0,60 €/m3 (andmed põhinevad 2015. a augustis Pärnus toimunud Balti riikide täitematerjalide foorumi vastavatel ettekannetel). Ehitusliiva tasumäär on Eestis 1,38 €/m3, Lätis 0,21 €/m3 ja Leedus 0,28 €/m3. Liiva tasumäärad on mõjutanud kaevandamist – oluliselt suurem osa kaevandatakse praegu eramaalt pärit karjääridest. Küsimus on selles, et eraomandis maavara-

de – liiva ja kruusa – puhul puudub kaevandamisõiguse tasu üldse. Nukra irooniana võiks öelda, et järelikult on valitsejate arvates eramaal kaevandamise keskkonnamõju null, riigimaal aga kasvab hüppeliselt. Kui 2007. a kaevandati eraomandis ehitusmaavarasid 0,7 miljonit m3 (umbes 7%), siis 2010. a 1,8 miljonit m3 (üle 27%) ja 2013. a 3 miljonit m3 (üle 33%) (keskkonnatasude seaduse muutmise seaduse mõju analüüs, Praxis 2014). Oluline on siinkohal tähele panna, et eraomandis saab olla liiv ja kruus, kuid protsendinäidu leidmisel on analüüsis arvesse võetud kõik ehitusmaavarad, st ka lubjaja dolokivi – ainult liiva ja kruusa arvestades on eraomandis kaevandamise osakaal oluliselt suurem. Teedeehitus teeb riigist suurima ehitusmaavarade tarbija Ehitusmaavarade kallinemisel on veel üks külg. Läbi teedeehituse on ehitusmaavarade suurim tarbija Eesti riik. Teedeehituse finantseerimine toimub täna suures osas läbi Euroopa Liidu tugifondide rahastuse – seega pärineb oluline osa keskkonnatasudest nendest fondidest. Mis saab siis, kui fondide rahastus lõpeb või oluliselt väheneb ja teedeehituse rahastamine langeb meie elanike õlgadele?


Tasumäärade kujunemine Kõrgemamargiline lubjakivi, €/m3

3,5

3,0

2,5

2,0 Keskkonnaministeerium 2001 Kaevandamisõiguse tasu määrus 2005

1,5

Vabariigi Valitsuse kontseptsioon 2008 Kaevandamisõiguse tasu määrus 2009 Kaevandamisõiguse tasu määrus 2012 Kaevandamisõiguse tasu määrus 2014

1,0

Tarbijahinnaindeksist lähtuv

0,5

0,0

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024 2025

KROHNE tooted ja tööstusharud Vooluhulgamõõturid: Electromagnetic, Coriolis, Ultrasonic, Vortex, Variable Area; CT Sertifikaadid: MID (Directive 2004/22/EC), OIML, CE-001 • Tasememõõturid • Temperatuuri- ja rõhuandurid • Analüüsiseadmed ja andurid Tööstusharud: vesi ja reovesi, nafta& gaas, keemia-naftakeemia, energeetika, laevandus, kaevandused, toiduainetööstus jne. Maailma juhtiv tootja vee pehmendamise ja filtreerimise lahenduste alal. Tooted sobivad kõikide valdkondade äri- ja eraklientidele.

NTIDE

STRUME N I E S U T S PUIDUTÖÖ JA MÜÜK HOOLDUS

ritus.ee

te www.mad6ix 0

91 92 Info tel: 56 ixteritus.ee info@mad

E! TO KOHAL

KULLERAU TELLI MEIE

Oleme Taani kontserni Danfoss ametlik esindaja Eestis jõuelektroonika ja mobiilse hüdraulika valdkondades. Meie tootevalikus on sagedusmuundurid, sujuvkäivitid; hüdromootorid ja –pumbad; jagajad ning elektroonika (joystick, kuvarid, kontrollerid).

INDUCONT OÜ Pärnu mnt. 139f, 11317 Tallinn, tel. 655 8840 office.tallinn@inducont.com www.inducont.com

MADIX TERITUS OÜ AMETLIK ESINDAJA

Tootmisjuht: +372 5648 7053 Müük: +372 5624 8856 myyk@madixteritus.ee Meeri küla 61615, Tartumaa


TULEVIK

Mobiilioperaatorid jagavad maste ja rajavad lairibavõrku Eesti mobiilioperaatorid ehitavad ühisel jõul riigi ja Euroopa Liidu toel välja üle-eestilist lairibavõrku ning jagavad mobiilimaste – mobiilivõrk on aga igaühel oma. TEKST: VIVIKA VESKI

Erinevalt näiteks Skandinaaviast, kus mobiilioperaatorid meelsasti opereerivad ühises võrgus, teenindades seal igaüks oma kliente, ei ole Eesti läinud ühisvõrgu teed. AS-i Eesti Telekom tehnoloogiadirektori Tiit Tammiste sõnul on selleks mitu põhjust. Eestis on operaatorite vahel hästi terav konkurents, mille puhul on eristav tegur kvaliteet, mis omakorda tuleneb sellest, kuidas võrk on üles ehitatud. See tähendab, kui hästi võrk katab maad, kas levi on igal pool ja kui hea on andmesidekiirus. „Just äsja tuli välja Tehnilise Järelevalve Ameti iga-aastane uuring, millest oli näha, et (Telekomi kaubamärgi) EMT võrk oli konkurentide omast oluliselt kiirem. Meie 4G-katvus oli palju parem kui teistel – see on väga tugev argument meie klientidele, eriti äriklientidele,” räägib Tammiste. Teine põhjus, miks võrgud on eraldi, on tehnoloogiadirektori selgitusel aga selles, et kui tehnoloogiad ja ärimudelid hakkasid võimaldama võrku jagada, oli Eestis 30

suurem osa võrku juba välja ehitatud. Muja l m a a i l m a s , e r it i Skandinaavias, on aga palju neid kohti, kus jagatakse nii raadiovõrku kui ka põhivõrku. Unikaalne projekt Koostööd teevad Eesti mobiilioperaatorid aga omavahel küll. Seda peamiselt kahes asjas. „Kõige suurem projekt, millest on ka räägitud, on EstWin,” ütleb Tammiste. Selle arendamiseks on loodud Eesti Lairiba Sihtasutus. See on konsortsium, kuhu kuuluvad kõik mobiilioperaatorid, aga ka Eesti riik ning lisaks teisi asjast huvitatud ettevõtteid, näiteks Ericsson. „Me oleme otsustanud kogu Eesti väheasustatud ala katta fiiberoptilise kaabliga. Eesti on hästi hõredalt asustatud, mis tähendab seda, et operaatoritele endale ei tasu majanduslikult kunagi ära sinna suurt võrku ehitada. Panime 2009. aastal leivad ühte kappi ja taotlesime Euroopa Liidust raha, et see võrk välja ehitada,” meenutab Tammiste. „Eesmärk oli maha panna 6600 kilomeetrit valgus-

kaablit ja sellega jõuda vähemalt viimase miilini ehk pooleteise kilomeetri kaugusele igast kodust.” Praegu ollakse projektiga umbes poole peal, ehk kuskil 3500 kilomeetrit kaablit on maha pandud. „See on maailmas unikaalne projekt,” kiidab Tammiste. Ta lisab, et osaliselt ka tänu sellele projektile on kõigil kolmel mobiilioperaatoril Eestis kogu maad kattev kiire 4G-võrk, sest selleks, et kiirust saada, peab valguskaabel jõudma iga tugijaamani. Tammiste teada on Eesti esimene riik Euroopas, kes tegi kogu maad katva kiire mobiilse andmesidevõrgu. Maailmas oleme kolmandad – Singapur ja Lõuna-Korea jõudsid ette. Kulukas bürokraatia Tammiste sõnul loob valguskaabli baasvõrk eelduse, et kõik kodud saaksid kiire internetiühenduse. Nüüd mõtlevad EstWini projekti osalised sellele, kuidas võimalikult kuluefektiivselt ka viimane miil välja ehitada. Seal on kogukondadel võimalik kaabli paigaldamise kulusid jagada või siis viiakse internet mobiilseid tehnoloogiaid kasutades läbi õhu. Teadmine, mismoodi viimane miil tehniliselt välja ehitada, on Tammiste sõnul Eestis päris hea. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis peaks järgmi-


Ühendused, mis on EstWin projekti raames juba välja ehitatud ning millised planeerimisel planeerimisel valmis

seks kevadeks valmima ka selgem kava, kuidas ühistegevust ja viimase miili ühendamist on võimalik toetada nendes kohtades, kus see majanduslikult ära ei tasu. Probleeme on Tammiste sõnul mitmeid. Kui hakata vedama kaablit baasvõrgust majani, peab tegema projekti, selle paljudes kohtades kooskõlastama, kaevama kraavi ja lõpuks valguskaabli kraavi panema. Kõige kulukamaks lähevad Tammiste kinnitusel ehituse planeerimine, projekteerimine ja kooskõlastamise bürokraatiamasinast läbiminek. IT-ettevõtted, riik ja Eesti Lairiba Sihtasutus püüavad teha koostööd, et bürokraatiatõkkeid võimalikult palju vähendada. Mobiilsed lahendused viimase miili jaoks on operaatoritel juba olemas. Telekomil on aasta alguses välja tulemas toode, millega saab mobiilse võrgu otsas fikseeritud internetiühenduse. Parem kui Skandinaavias Põhjamaades jagab Telekomi emaettevõte TeliaSonera teiste operaatoritega ka võrke. Näiteks

6600

km valguskaablit pannakse maha projekti EstWin raames. Rootsis on TeliaSoneral Tele2-ga ühine 3G-võrk. Selle põhiline põhjus oli Tammiste selgitusel see, et jagada omavahel 3G litsentse. Ta a n is on Tel ia Sonera l Telenoriga ühine võrk. Tammiste räägib, et seal mõlemad operaatorid tundsid, et nende võrk ei ole piisava katvusega, ja kahe võrgu liitmisega saadi üks väga hea võrk, mis oli ka kulude mõttes palju kasulikum. Soomes ehitavad TeliaSonera ja Soome mobiilioperaator DNA ühisvõrku Lapimaale, kuhu hõreda asustuse tõttu ei tasu majanduslikult ära üksi ehitada. Skandinaavias raskendab kogu

maa katmist kiire internetivõrguga sama põhjus, mis Eestis – maa on suhteliselt tühi. Territooriumi kaetus kiire internetiga on Eestis aga praegu parem kui Skandinaavias. Seal jälgitakse väga palju seda, kui palju rahvastikust on võrguga kaetud, meil – kui palju territooriumist. Mastimetsata maastik Teine Eesti mobiilioperaatorite koostöövaldkond tuleneb Tammiste sõnul sellest, et mobiilioperaatorid hoolivad Eesti väljanägemisest ja metsadest. Ta tõdeb, et maailmas reisides võib näha, kuidas mõne koha peal on mastide mets. Eestis on veel jäänud mõned sellised kohad – näiteks kui Viitnale sõita, siis seal on künka otsas kolm masti lähestikku. „Me ei taha maad kolmekordselt antenne ja maste täis ehitada,” ütleb Telekomi tehnoloogiadirektor. „Pigem jagame hästi palju mastipinda operaatorite vahel, vastastikuste kokkulepetega. Siiamaani päris hästi toimib.”

31


TULEVIK

Pilvetehnoloogia ja asjade internet

T

elekom valmistub juba tõsiselt 5G tulekuks, mis omakorda annab võimaluse mobiilse internetipõhise robootika arenguks. „Pilvetehnoloogias on Telekom praegu esirinnas,” ütleb Telekomi tehnoloogiadirektor Tiit Tammiste. Tänu pilvetehnoloogiale ei pea igaühel olema keldris oma IT-server, vaid selle võib paigutada kaugemale ja tarbida ressursse pilve kaudu. Praegu juba pangad ja teised suured ettevõtted hoiavad oma servereid Telekomi juures ja jagavad sellega muidu päris kulukat andmekeskuse kulu. Asjade internet tulekul Teiseks valmistub Telekom juba tõsiselt 5G tulekuks ehk mobiilse interneti järgmiseks põlvkonnaks. „See, mis meid uue põhivõrgu poole draivib, on asjade internet,” räägib Tammiste. Üha enam tegevusi automatiseeritakse, kõikvõimalikke andureid ühendatakse internetti ning olemasolevatele seadmetele pannakse internetiühendus külge. Piltlikult öeldes tähendab see Tammiste sõnul ammust unistust, et külmkapp võiks ise aru saada, millal piim on otsas ja õhtuks drooniga piima ukse taha kohale tuua. „See on tegelikult väga ligidal,” kinnitab Tammiste. Täna on maailmas umbes 3,5 miljardit mobiiltelefoni. SIMkaardiga seadmeid ehk mobiile, mobiilseid süle- ja tahvelarvuteid on kokku üle kuue miljardi. Ennustatakse aga, et kolme-nelja aastaga võib selliseid võrku ühendatud seadmeid olla kokku 30 miljardit ehk viis korda rohkem kui praegu. See nõuab Tammiste selgitusel hoopis uuemat võrku, mis peab suutma ka rohkem reaalajas tööd teha.

32

5G-võrgus hakkame ehitama virtuaalseid tööstusharupõhiseid kihte.

Tiit Tammiste, AS-i Eesti Telekom tehnoloogiadirektor

Tammiste räägib, et täna me mõõdame ja võistleme selles, kui kiiresti meie andmed internetis liiguvad, näiteks kuidas telepilt internetis kohale jõuab. Tulevikus aga hakkame mõõtma seda, kui kiiresti võrk mingi anduri tegevusele reageerib. See on Tammiste sõnul hädavajalik kasvõi transpordis, kui tulevad isesõitvad autod. „Kindlasti on see vajalik tööstuses, kus kogu automatiseerimine, robootika hakkab kõvasti arenema,” on Tammiste veendunud. „5G-võrgus hakkame ehitama virtuaalseid tööstusharupõhiseid kihte. Näiteks ehitame isesõitvate autode jaoks ühe virtuaalse kihi, pilverobotite juhtimise jaoks teise, aga see on kõik üks ja seesama mobiilne võrk, ainult kihid on virtuaalselt üksteisest eraldatud,” räägib Tammiste. Ta lisab, et laborites saab juba praegu päris huvitavaid asju näha. Näiteks Ericsson ja Volvo Rootsis katsetavad andureid, mis pannakse autode pidureid juhtima. Isepidurdavad autod „Kui auto minu ees teeb äkkpidurduse, siis auto ei oota ära minu reageerimist, vaid pidurdab ise ka ja väldib tagant otsasõitu, mis on kõige tüüpilisem liiklusõnnetuse põhjustaja,” kirjeldab Tammiste anduri toimimist. Ta räägib, et viimati Ericssoni laboris Rootsis näidati pilverobotit, kus robot ise füüsiliselt oli Itaalias ja kogu tarkvara ning tarkus, mis teda juhtis, asus pilves, mis oli Rootsis Stockholmis. See tähendab tema sõnul, et tulevikus ei ole enam vahet, kuhu tööstus rajada. Võib selle teha näiteks kuskile energiaallika lähedale, kus inimestel pole elukohta või kus neil pole mugav olla.


TEATED EAS avas ettevõtte arenguprogrammi

E

AS avas ettevõtte arenguprogrammi. Selle eesmärk on suurendada nende ettevõtete arvu, kes suudaksid järgmiste aastate jooksul välja pakkuda arvestataval määral läbimurdelisi tehnoloogiaid, tooteid ning teenuseid. „Ekspordi ja tööstustoodangu langustrendi valguses on aeg panustada sellesse, et meie ettevõtted saaksid muutuvate oludega kiiremini kohaneda,“ lausus ettevõtlusminister Liisa Oviir. Arenguprogrammis hinnatakse ettevõtte olukorda ja vajadusel suunatakse konsultantide ja mentorite abil tähelepanu kitsaskohtadele, arengu- või tootearendusvõimalustele. Osaledes paneb ettevõte kokku

senisest ambitsioonikama ja pikemalt ette vaatava arenguplaani ning toob turule uusi tooteid ja teenuseid, mis on senistest kasumlikumad. Programm on mõeldud vähemalt kolmeaastase tegevusajalooga ettevõtetele, kes soovivad kasvada ning kellel on valmisolek investeerida. Eelduseks on ekspordikogemuse olemasolu ja vähemalt kaheksa töötajat. Programmi eelarve on 73 mln eurot, millest I etapi eelarve on 20,5 mln eurot. Programmi rahastatakse Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest. Programmis osalemiseks tuleb täita EAS-i kodulehel olev küsimustik aadressil: www.eas.ee/arenguprogramm.

Tähelepanu energiasäästul

V

alitsus kinnitas energiamajanduse korralduse seaduse eelnõu, millega riik võtab senisest suuremad kohustused energiasäästu suurendamiseks. Eesti võtab üle Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi, mis sätestab eesmärgi vähendada aastaks 2020 primaarenergia tarbimist Euroopa Liidus 20 protsenti. Eesti puhul tähendab see primaarenergia tarbimise hoidmist 2010. aasta tasemel. Muuhulgas hakkavad suurettevõtted läbi viima regulaarseid energiaauditeid. Auditite eesmärk on suunata ettevõtjaid optimeerima energiakasutust. Energiaauditite ettevalmistamist ja läbiviimist korraldab MKM koostöös ettevõtlusorganisatsioonidega.


MESS

TTÜ ja Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite poolt ehitatud vormelid on sõitnud ennast igal aastal auhinnalistele kohtadele.

Instrutec tõi tehnikahuvilised kokku 18.–20. novembrini toimus Eesti Näituste messikeskuses 21. Tallinna rahvusvaheline tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmess “Instrutec 2015”. Sel aastal võttis messist osa 76 eksponenti. PILDID: JULIA-MARIA LINNA

34


Tootjafirmade esindajad olid meeleldi nõus demonstreerima pinkide tööd, selleks ju messile tuldi.

HAAS freesikeskuse tööpink VF-2SS peenfreesimiseks. Välja tulid freesist väikesed, aga juveliiri täpsusega detailid.

Eksponendid olid väljas oma tootevalikuga.

Külastajad said töötlemiskeskuse tööd jälgida “elusuuruses” läbi vaateakna.

35


KÜSITLUS

Milliseid muljeid pakkus Instrutec? JAANUS TÄRNOV, EESTI PLASTITÖÖSTUSE LIIT:

Messi fookus laiemaks

M

eie osalesime Instruteci messil ja jäime rahule. Plaanime ka edaspidi osa võtta, et seeläbi valdkonda toetada ja loodame, et mess laieneb tulevikus rohkem ka meie tegutsemisalale. Täna ei ole Eestis eriti meie valdkonna masinate pakkujaid, neid leiab pigem Soomest või Lätist, ka otsused tehakse sageli Soomes sealsete omanike poolt. Kui me soovime, et Instrutec mess jätkuks ja areneks, siis eks siin on arutluse koht, kuidas saame sellele kaasa aidata. Tänavu osalesime ka seminariprogrammi ettevalmistamisel, mis sai väga sisukas. Seminaril tegi ettekande Peeter Mõrd Ensto Ensek AS-ist, kes on ka Plastiliidu juhatuse liige. DORIS PÕLD, EESTI INFOTEHNOLOOGIA JA TELEKOMMUNIKATSIOONI LIIT:

Tulevikutehnoloogiate tutvustamine

K

äisime tänavugi põnevat seminariprogrammi kuulamas, näeme, et Instutec mess ja seminar võiks olla hea koht, kus näidata ning tutvustada meie valdkonna tulevikusuundi. Seal võiksid toimuda tulevikutehnoloogiate esitlused ja muud sarnased tegevused, mis aitavad aru saada, kuidas oma valdkonnas efektiivsust suurendada. ARNO KOLK, EESTI ELEKTROONIKATÖÖSTUSE LIIT:

Instrutec on kohtumispaik

M

eie liit osales Instrutecil esimest korda. Vahepealsetel masuaastatel muutus mess ju väiksemaks ja keskenduski peamiselt vaid masinaehitusele, ent tahaks loota, et tulevikus on elektroonikasektori ettevõtetel rohkem põhjust sinna minna ja end eksponeerida. Leian, et üks tööstusmess peab ka Eestis olema: ei ole lahendus, kui käidaks ainult Lätis ja Soomes. 36

Instrutec on koht, kus ettevõtted saavad kokku, ostjad-müüjad, tänased ja tulevased äripartnerid kohtuvad. Vajadus messi järgi on selgelt olemas, ruumi messikeskuses ju on ja mahuks ka laienema. Ilmselt on siinkohal takistuseks ka see, et Eesti on ikkagi nii väike: on teada, mida keegi on teinud ja kust mida saab. Tänavu jättis hea mulje ka konverentsiprogramm, lisaks toimis hästi võistlusprogramm: sealne melu meeldis rahvale. Järgmisel aastal võiks midagi sarnast ette võtta, et toimuks ettevõtete võistlus. Meie jaoks on oluline, et ka meie valdkond oleks messil esindatud ja kui võimalus on, siis peaks ikka osalema. Püüame seda sõnumit ka oma liikmeteni viia. Mess on ka üks võimalik koht oma klastri tutvustamiseks. Tulevikus loodame, et mess muutub ka tänavapildis veel märgatavamaks: sooviksime näiteks ka Pirita teel näha rohkem messi tutvustavaid reklaame, mis sündmusest teavitaksid. TRIIN PLOOMPUU, EESTI MASINATÖÖSTUSE LIIT:

Instrutec hoiab arengutega kursis

E

esti Masinatööstuse Liit on juba väga pikalt olnud messi Instrutec sisuline koostööpartner ning aidanud kokku panna messi seminariprogrammi. Sel aastal oli samuti tagasiside igati positiivne, kuid eks iga messi edu sõltub eksponendi eeltööst. Jäime igati rahule ja tunnustame omalt poolt messikorraldajat, eksponente ja koostööpartnereid, tänu kellele on messist kujunenud iga-aastane meeldiv kohtumispaik, mis aitab olla kursis sektori uuenduste ja arengutega. Võime täheldada, et ka seminarid tõmbavad üha rohkem kaasa teisi tööstusettevõtteid ja sidusgruppe, mis näitab, et väga oluline on tegeleda üldiselt tööstusvaldkonna arendamisega. Messi nägu värskendavad kindlasti rohkem osalejaid, nii tootearendajate ja inseneride, allhankega seotud ettevõtete ja üldiselt tööstusega seotud võrgustiku näol. Peame messi Instrutec märgiliselt oluliseks sündmuseks ning teeme koostööd, et iga järgmine Instrutec tuleks veelgi elavam ja kasulikum ning vastaks osalejate ootustele.


KESKKOND Tööstusettevõtted peaksid kaardistama üleujutusohuga seotud riskid REET ULM, KESKKONNAMINISTEERIUMI VEEOSAKONNA PEASPETSIALIST

PILLE ANTONS JA TEVE KINK, ESTONIAN, LATVIAN & LITHUANIAN ENVIRONMENT OÜ

P

rognoosid näitavad, et maailmamere tase on hakanud varasemast kiiremini tõusma ning see võib sajandi lõpuks tähendada Eesti rannikutel keskmise meretaseme tõusu ligi 60 cm. Prognoositakse ka sademete hulga tõusu ligi 20% ning tänu võimsatele sajuhoogudele võib veetase tõusta kiirelt kuni pool meetrit. Tänaseks on valminud ohupiirkondade maandamiskavad. Riskipiirkonnad kaardistatud. Kavade koostamiseks kaardistati 2011. aastal Eestis üleujutusohuga seotud riskipiirkonnad – 20 erinevates Eesti osades paiknevat tiheasustusala, kus võivad esineda üleujutused: Kärdla, Kuressaare, Nasva, Haapsalu, Paralepa, Uuemõisa, Virtsu, Papsaare, Pärnu, Võiste, Häädemeeste, Paide, Maidla, Maardu, Tallinn, Järvakandi, Kohtla-Järve, Võru, Tartu, Aardlapalu ja Ilmatsalu. Arvutati välja tõenäosused. Meetmete koostamisel on arvestatud üleujutuse esinemise tõenäosusi ning koostatud üleujutuste stsenaariumid, üleujutuse ulatus ja veetase 10, 50, 100 ja 1000 aasta kohta. Kaartidel on välja toodud kõik üleujutuste stsenaariumid koos neid ümbritsevate vähemalt 0,5 m kõrgemal asuvate aladega ning nendelt on näha, millised olulised objektid jäävad üleujutuse alale, näiteks reoveekäitised, suplusveed ning hooned ja rajatised.

Pärnu on Lääne-Eesti vesikonnas asuv üleujutusohuga seotud riskipiirkond, kus üleujutus on põhjustatud rannikuvee taseme tõusu ning tormide koosmõjul. Pärnu linna üleujutuse ulatus on 1000 aasta stsenaariumi korral üle 2000 ha, mis mõjutab enam kui 8500 elanikku. Piirkonda jääb 1000 aasta stsenaariumi korral 3 avalikku suplusveekogu, 1 reoveekäitis, 3 keskkonnakompleksloaga käitist, Natura 2000 linnu- ja loodusalad ning muud kaitsealad, 41 muinsuskaitsealust kinnismälestist, 35 tundlikku objekti nt koolid, raviasutused ning ligipääs on takistatud osaliselt või täielikult rohkem kui sajal tänaval. Kokku jääb Pärnu üleujutusala piirkonda Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori andmetel 482 erinevat majandusüksust. Uute hoonete rajamisel peab esimene korrus paiknema vähemalt 3 meetri kõrgusel merepinnast.

Lahendused vaadaku tulevikku Tööstused ja tootmishooned, mis asuvad üleujutusohtlikul alal, peavad tagama inimeste turvalisuse üleujutuse ajal, samuti tagama ohtlike kemikaalide või muude ainete hoidmise veekindlatena, et need ei seguneks hoonesse tungiva veega. Uute planeeringute puhul tuleb üleujutusohuga arvestada nii tiheasustusaladel kui ka hajaasustuses: näiteks 0-põrandapinna punkti tõstmine vastavalt prognoositud veetasemele, ehitusmaterjalide valik, mis võimaldavad hoonel n-ö hingata ja kiiremini kuivada, või üldse vastavasse piirkonda mitte ehitamine. Tugisüsteemide toimimise tagamine: nt elektrikappide kõrgemale ehitamine ja hoonetes pistikupesade kõrgemale paigutamine.

Uute planeeringute puhul toimiva sadevee kanalisatsiooni rajamine selliselt, mis arvestab ka prognoositud kliimamuutust, mille kohaselt sademehulk suureneb. Looduslike veesäilitusmeetmete rakendamine, nt puhverribad, mururestid parklates, et vältida lausasfalteerimist. Paisude tehniline korrashoid ja hooldus, sh tootmishoone ümbruses või tootmist mõjutada võivatest paisudest teadlik olemine. Evakuatsiooni planeerimine, hädaolukorraplaani olemasolu. Looduskeskkonda ja inimese tervist kahjustada võivate ainete hoidmine veekindlates anumates või kohtades, nt kõrgemal kui prognoositud veetase.

37


PUIT

Puidutööstus muutub nutikamaks Puidutööstus on üks Eesti kiiremini kasvava lisandväärtusega majandusharusid ja suurema käibega tööstusharusid. Viimase statistika andmetel moodustas metsa- ja puidusektor (sh metsamajandus, puidu-, paberi- ja mööblitööstus) Eesti SKP-st 5,3%. OTT OTSMANN, EESTI METSA- JA PUIDUTÖÖSTUSE LIIT

Puidu-, paberi- ja mööblitööstuse osakaal töötleva tööstuse lisandväärtuses on 23,7%. Puidutööstuse lisandväärtus kasvas 2014. aastal 11,3%, mis on oluliselt kiirem kasv kui Eesti majanduses tervikuna (+2,41%) ja töötlevas tööstuses keskmiselt (+4,6%). Ehkki tööstusettevõtted tootsid 2015. a novembris 6% vähem toodangut kui aasta varem, suurenes toodang jätkuvalt puittoodete (+7,1%) ja mööbli tootmises (+15,8%). Ettevõtete kogu müügitulu metsa- ja puidusektoris moodustas 2014. aastal 2,9 miljardit eurot. Eesti puidupõhiste toodete ekspordi struktuuris on ülekaalus suurema lisandväärtusega tooted. Suurima osatähtsusega toodete ekspordis on sae- ja höövelmaterjal 21,3%, puidust kokkupandavad ehitised 17,4%, sellele järgnevad puitmööbel ja selle osad 14,8% ning puidust ehitusdetailid 13,3%. Puittooted aitavad oluliselt tasakaalustada Eesti väliskaubanduse bilanssi. Puidutööstus muutmas profiili Eesti metsatööstuse vedajaks on olnud seni puidutööstus peamiselt puidu mehaanilise töötlemi-

38

5,3%

bib nii energia otseseks tootmiseks kui energiatoodete, näiteks pelletite tootmiseks. Mõlemad suunad on ka Eestis viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.

se kaudu. Põhjus on lihtne: meie kliimavöötmes kasvava puidu tugevusomadused on märkimisväärsed, mistõttu sobib meie puitmaterjal näiteks ehitiste konstruktsioonimaterjaliks. Lõuna-Ameerika tselluloositööstus pakub üha enam konkurentsi Skandinaavia tselluloositootjatele. Tselluloosi tootmiseks sobib sealne kiiremini kasvanud ja pehmem puit väga hästi, kuid mehaanilise töötlemise osas ehituspuiduks ja majadeks selline puit ei sobi. Skandinaavia profileerib seevastu oma traditsioonilist tselluloosi- ja paberitööstust pisut ringi, et konkureerida paremini Ladina-Ameerika tööstusega. Uutes Soome ja Rootsi biorafineerimise tehastes toodetakse lisaks tavapärasele tselluloosile ka bioenergiat ja biomaterjale ja -kütuseid. Madalakvaliteetne puit so-

Väärtusahelas ülespoole Pärast Eesti taasiseseisvumist on puidutööstusesse tehtud palju nn greenfield investeeringuid. See on andnud võimaluse valida parim tehnoloogia ning liikuda väärtusahelas ülespoole. Kui eelmise sajandi viimasel kümnendil alustati ümarpuidu ekspordiga, siis nüüd on Eesti puidul baseeruvate toodete ekspordis ülekaalus sellised kõrge lisandväärtusega tooted nagu tehasemajad, ehituskomponendid, mööbel ja mööblikomponendid. Eesti on juba saavutanud esikoha Euroopas puidust tehasemajade ekspordis. Maailma kõrgeimat, 14-korruselist puitkonstruktsioonil elumaja ehitatakse Norras, see on toodetud Eesti tehases Kodumaja AS. Viimasel kümnendil on populaarsust kogunud ka ristkihtliimpuidu (CLT, Cross Laminated Timber) kasutamine, millel on väga head isoleerivad ja tugevusomadused ning seda saab kasutada suurte kandvate seinapaneelide ning muude vajalike elementide tootmisel, lisaks näeb materjal visuaalselt väga hea välja.

moodustab metsa- ja puidusektor Eesti SKP-st.


Liimpuit on tõusuteel 2014 jaanuar – oktoober

2015 jaanuar – oktoober

MUUTUS

1436,7 1448,3

Saematerjal, tuhat m³ 265,9 298,5

Liimpuit, tuhat m³

-12,5

56 55,8

Paber, tuhat t 0

+0,8 +12,3

152,5 133,5

Puitlaastplaadid, tuhat m³

%

-0,4 300

600

900

1200

1500

Puidu ja puittoodete eksport ja import mln eurot

2014 jaanuar – september

2015 jaanuar – september 1063 1100

Eksport 493 501 570 599

Import Vahe 0

200

400

600

+3,5 +1,6 +5,1

800

1000

1200

Koostamisel on biomajanduse arengukava

K

uigi enamikule biomajandusega seotud valdkondadestjuba koostatud eraldi arengukavad, ei lähtu nende alusandmestik riigi ühtsest, ressursipõhisest analüüsist. Seega puudub täna Eestis biomajandusega seotud valdkondade terviklik, ressursipõhine analüüs, millele tugineda nende Eesti konkurentsieeliseid arvestaval arendamisel. Näiteks puudub meil teave, kas Eestile oleks kasulikum kasutada põllumaad toidu tootmiseks, kasvatada rohtset biomassi energia tootmiseks või laiendada metsamajandamise pinda.

Biomajanduse alavaldkonnad, mis pole läbinud ühtset strateegilist protsessi (sh eraldiseisvad esmatootmine ja töötlemine), ei anna riigile sektorist nii head ülevaadet kui kõik need integreerituna kogu väärtusahela kontekstis. Kuna muutused ühes alavaldkonnas võivad avaldada mõju teistele, pakub integreeritud vaade riigile paremaid võimalusi leida uusi võimalusi kokkuhoiuks ja lisandväärtuse loomiseks, säästes seejuures keskkonda ja panustades majanduskasvu. Biomajanduse arengukava koostamist veab Maaeluministeerium.

Eesti biomajanduse arengukava aastani 2030 Arengukava koostamise ettepanekuga saab tutvuda: www.agri. ee/et/eesti-biomajanduse-arengukava-aastani-2030 Ettepanekud ja arvamused “Eesti biomajanduse arengukava aastani 2030” eelnõu ettepanekule on oodatud meiliaadressile karmeli.kytt@agri.ee

Allikas: Maaeluministeerium.

39


AJALUGU

Eesti Kunstsarve Tehas, 1925–1939. Fotod: Rahvusarhiiv.

PLASTITÖÖSTUS

Nööbivabrikust sai kunstsarve tootja 1921. aastal alustas Tallinnas tegevust nööbivabrik Atlanta. Küllap töötati seal tõsiselt, igatahes aasta pärast märgiti ettevõtte toodangut üleeestilisel tööstus-kaubandusnäitusel juba suure kuldaurahaga. VAHUR MÄGI, TEHNIKALOOLANE

40

Järgmine nööbivabrik Merkuur avas uksed 1926. aastal, mis tegutses puht Eesti kapitalil. Alustati tagasihoidlikult Narva maanteel tagahoovis, töölisi oli 30 ringis, tooraine tuli alul kogu ulatuses kalli hinnaga sisse osta välismaalt. Olukord muutus, kui tegevusse astus kohalik kunstsarvetööstus. Selle toodang oli välismaalt sissetoodava kunstsarvega võrreldes sootuks kvaliteetsem ja odavam. Merkuur läks aega kaotamata üle kodumaisele toormele, mis avas talle peagi ukse vä-


Toodangu pakkimine Eesti Kunstsarve Tehase laos.

listurule. Sama raja valis Tartu kammivabrik, sealgi võeti kasutusele siinne kunstsarv.

– tegevust alustas aktsiaselts Eesti Kunstsarve Tehased. Parajasti selleks ajaks saabus tagasi sünnimaale laiade teadmistega tööstuskeemik Richard Koster, kes Tartu ülikooli lõpetamise järel oli pikalt töötanud maailma esimeses kunstsarvetehases Internationale Galalith Gesellschaft Hamburgis, lisaks teinud läbi täienduskoolituse laapkaseiini tehnoloogias Prantsusmaal. Temast sai uue ettevõtte teoreetiline tugisammas ja laboriuuringute hing.

Oskar Kerson.

Eestimaine kunstsarvaine Kunstsarvaine valmistamise ideega tulid esimesena välja Saksa keemikud. Tõuke selleks andis üldtuttav igapäevaese nööp – lamedaks pressitud pühvlisarvest nööp. Turul oli see nõutud kaup, kuid krõbe hind käis tasku pihta. Kuna sarv koosneb valgust, suunati otsingud odava valgu leidmisele, milleks osutus piimas sisalduv proteiin ehk kaseiin. Eestis võttis mõtte üles Riias põllunduskeemiat tudeerinud Oskar Kerson. Ta oli põhjalik mees, eeltööd kunstsarve tootmiseks kestsid üle aasta. Kerson käis tutvumas kunstsarve saamise ja turustamisega Saksas, Poolas, Inglismaal, Prantsusmaal. 1927. aasta kevadel asuti kava ellu viima

Vastuseis piimaühingutes 1927. aastal valmistasid paarisajast piimaühingust Eestis kaseiini üksnes kaks suuremat – Ambla ja Võhma, kusjuures oma kvaliteedilt oli seal toodetud kaseiin üsna kehvapoolne. Põllumajanduse keskühisus Estonia ei suutnud tootele kuidagi turgu leida ning see müüdi ülioda-

valt vineeri liimiks Lutheri mööblimeistritele. Katsed parandada kaseiini omadusi piimaühinguid asjakohaselt nõustades ei andnud tulemusi. Omajagu peamurdmist pakkus teinegi küsimus: kuidas virgutada ühinguid kaseiini tootma. Talumehed olid harjunud meiereist peale täispiimast rasva eraldamist kooritud piima tagasi saama. Sellega toideti sigu, meiereisse jäänud piima jäägid visati aga minema. Kunstsarvetehas juhtis piimaühingute tähelepanu kaseiini tootmise majanduslikule tulukusele. Liitri piima eest maksti ühingu liikmetele tavaliselt neli senti, kaseiini valmistamiseks loovutatud kooritud piima eest võis teenida aga viis senti liitrist. Kõhklejaid leidus ikkagi. Põllumeeste ajaleht Kaja avaldas järjekindlalt kaseiinivastaseid kirjatükke. Kõige raevukamad olid peekonikasvatajad, nemad küsisid otse: kas peekon või kaseiin. 41


Kaseiinisegu valmistamine.

Peekon oli riigile tähtis ekspordiartikkel. Kooritud piimas sisalduva suhkru, rasva ja valgu kõlblikkust loomatoiduks selgitas Hugo Visnapuu Õisu piimanduskoolist, kellest sai varsti kunstsarvetehaste juhataja abi. Kuremaa seakasvatuskatsejaamas toetas tehase seisukohti omapoolsete uuringutega selle juhataja loomaarst Leonhard Voltri. Sakslastest ja brittidest ette Ruumid kunstsarve valmistamiseks leiti endises Mayeri keemiavabrikus Paldiski maanteel. Varem oli seal linaseemneõli aetud. Vana hüdrauliline press ehitati ümber kunstsarve käitlemiseks. Suurem jagu muid tarvilikke abimasinaid saadi Eestist, mõned telliti Hannoverist Saksamaalt. Alustati paarikümne töölisega, kuid see arv kasvas kiiresti. Esimene välisturg oli Läti, seal poldud kvaliteedi suhtes eriti pepsid. Tarbijate sujuvaks varustamiseks rajati mitmele poole vaheladusid. Agar selgitustöö hakkas vii-

42

maks vilja kandma. 1935. aastaks olid Eesti 300 piimaühingust 200 asunud kaseiini valmistama. Ülejäänud sajast olid osa nõnda väikesed, et kaseiini tootmine ei tasunud end seal ära, teistes puudus huvi. Kui 1927 oli kunstsarve aastane toodang ühtekokku 11 tonni, siis 1939. a ulatus ainuüksi ühe päeva toodang 6 tonnini. Toodangu mahult murdsid Eesti Kunstsarve Tehased ette maailma juhtivatest selle suuna ettevõtetest – sakslaste Hamburgi ja brittide Gloucesteri tehasest. Rööbiti toodanguga kasvas aasta-aastalt ka kunstsarve väljavedu. Nii realiseeriti lõpupoole keskmiselt 83% toodangust välisturgudel. Arvestatav välisturumaht Kunstsarve tootmine ja töötlemine andis Eestis leiba ligikaudu 1100 inimesele, kellest 400 olid hõivatud kunstsarve valmistamisega, 200 töötasid piimaühingutes, 400 Tartu kammivabrikus ja 100 Tallinna nööbivabrikus. Meie kunstsarvele oli

tekkinud arvestatav välisturgude võrk. Pikka aega püsis eesotsas Saksamaa, kuhu läks umbes pool väljaveost. Pärastpoole (alates 1935) haaras juhtkoha Inglismaa. Lähiriikidest ostsid Eestist kunstsarve Läti, Leedu, Poola ja Rootsi. Euroopa maadest olgu veel nimetatud Austria, Itaalia, Hispaania, Tšehhoslovakkia ja Ungari. Prantsusmaa jäeti kõrvale, sealne kaitsetoll ületas kauba hinna. Mainimisväärsetes kogustes turustati kunstsarve Argentiinasse, Austraa liasse, Hiinasse ja Kanadasse. Tootmist laiendada ei kavatsetud. Toorainet hakkas nappima ja turg ähvardas küllastuda. Pealegi kerkis esile ootamatuid võistlejaid, ka Eestis. Nii lasi rühm Tallinna ja Tartu ärimehi käiku uue ettevõtte Estolit, kah kunstsarve valmistamiseks. Vabrik püstitati üsna Eesti Kunstsarve Tehaste külje alla, kaseiini eest pakuti piimaühingutele mõni protsent rohkem ja välisturul küsiti toote eest mõni protsent vähem. Klientide seas leidus ülejooksjaid küll.


Asume uuel aadressil – Väike-Paala 1-402 Tallinn.

15 AASTAT WEINIGI ESINDUST EESTIS! Teie WEINIG-ekspert EstTech Grupp tel 613 9718 www.weinig.ee


TööstusEST jaanuar 2016  

Koostöös Eesti Elektritööstuse Liidu, Eesti Masinatööstuse Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu, Eesti Plastitööstuse Liidu, Eesti Elektroonika...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you