Page 1

SÜGIS 2017

25 aastat koostegemist

NUTIKATE lahenduste võidukäik DISAIN linnaruumi Uus määrus seab kaablitele RANGED NÕUDED


Sisujuht Veerandsada aastat täis: SLO 25......................................................................................................... 4–9 Ledvance: valgust töökohal aitab juhtida automaatika...................................................................... 10–13 Probleem: uus määrus seab kaablitele ranged nõuded.................................................................... 14–17 Disain linnaruumis: RTF Levini elektrikilbid ja ENSTO Lighting tänavavalgustid.................................. 18–21 Serveriruum: seadmekapi suuruselt ära kokku hoia..........................................................................22–25 Indome: nutilahendused koju ja kontorisse.......................................................................................26–27 Energiasääst: nutikate lahenduste võidukäik.....................................................................................28–31 Mida päikesepaneelide valikul arvestada?........................................................................................32–35 ABB uued tooted: Smart Sensor ja lülitite ja pistikupesade sari Zenit................................................36–39 Mess SLO Electricity: seminaride kava ja messihallide plaanid........................................................ 40–43

KOOSTAJAD: Sisu aitas kokku panna: OÜ Meediapilt, toimetas: Kadri Tamm. Lugusid kirjutasid veel Elen Luht (lk 9), Vivika Veski (lk 14), Urve Kask (lk 22 ja lk 28), Merike Lees (lk 33) Kujundas: Eve Rammo Trükkis: Kroonpress AS


SLO SLO-l täitus veerandsada

Elektriala valdkond on hetkel tervikuna mitmete murranguliste muutuste lävel, millega tuleb kaasas käia.

1992. aastal tegevust alustanud SLO tähistab peagi 25. sünnipäeva. Kui SLO tegevust alustas, töötas ettevõttes vaid 5 inimest ja suure osa ajast võttis klientide konsulteerimine. Toona õppisime ise, jagasime klientidele teadmisi ning võtsime soomlaste abiga kasutusele kõige uuemad tehnoloogiad, jättes vaheetapina vahele vanemad lahendused. Nii loodi hea stardiplatvorm, kust edasi kasvada. Praeguseks on SLO-l 11 müügikontorit üle Eesti, ettevõttes töötab 78 inimest ning meie käive on kasvanud pea 32 miljoni euroni. Oleme seega suurim oma ala ettevõte Eestis. Elektriala valdkond on hetkel tervikuna mitmete murranguliste muutuste lävel, millega tuleb kaasas käia. LED-valgustite osas toimub tormiline areng. Olulised märksõnad energiasäästu kõrval on digitaliseerimine ja asjade internet, kus erinevad seadmed iseseisvalt interneti vahendusel suhtlevad. Meie elu on muutumas nutiseadme põhiseks: saame ka kaugteel tootmist või koduseid süsteeme juhtida. Nüüd, mil oleme sellega juba harjunud, on aeg ka uuteks arenguteks. Et leida sobivaid tooteid ja et targad lahendused viperusteta toimiks, peavad seadmed ning tooted omavahel sobima ja üksteisest aru saama. SLO on PIM-i (Product Information Management) arendanud viimased viis aastat. Arenduse tulemusena valmib veebipõhine rakendus, kuhu saab sisestada soovitud tarviku omadused, seejärel pakub süsteem välja sobivad seadmed koos piltide ja vajaliku tehnilise informatsiooniga. Üha enam on tähelepanu keskmes ka materjalidele esitatud nõuded. On ju elu hindamatu, seepärast on ohutust tagavad ettekirjutused kindlasti omal kohal. Kuid ka siin kehtib põhimõte – mitu korda mõõda ja siis alles lõika. Alates 1. juulist jõustus CPR-määrus, mille kohaselt tohib avalike hoonete püstitamisel kasutada vaid vähese suitsueraldusega kaableid, mis levitavad tulekahju puhkedes minimaalselt mürgist suitsu. Selline nõue on seatud paraku vaid kaablitele ega laiene teistele elektritoodetele. Seega peavad halogeenivabad olema kaablid, ent torudele, mille sees kaablid jooksevad ega pistikupesadele uued nõuded ei laiene. Tundub, et sidustoodetega pole veel lihtsalt jõutud tegeleda. Eriti probleemsed on üle 26-meetrised hooned, kuhu tohib paigaldada vaid B-klassifikatsiooniga kaableid. Selline nõue on paraku palju rangem kui lähiriikides ja kahjuks on seadust ka keeruline rakendada, kuna niisuguseid kaablid on esialgu veel ülikallid ja veel pikemate tarneaegadega. Tekib küsimus, mis on niisuguse nõude eesmärk, mille otstarbekus on küsitav ja täitmine ülimalt keeruline. Oluline teema on ka jõuliselt meie teedele trügivad elektriautod, mille laadimissüsteem on Eestis maailma üks eesrindlikumaid, kattes sisuliselt kogu maa. Probleemiks on saanud standardite sobimatus. Meil kasutatav standard on Jaapanis välja töötatud CHAdeMO, aga see on alla jäämas sakslaste Combo Couplerile, mis on laialt kasutusel Kesk-Euroopas. Sügisese hooaja alustuseks ja juubeliaasta tähistamiseks korraldab SLO suurima elektrivaldkonna messi Eestis, kus räägime just eelpool mainitud probleemidest, näitame oma klientidele elektriala võimalikku tulevikku ning tutvustame uusimaid nutikaid ja turvalisi lahendusi. SLO Electricity mess on koht, kust ei tohiks puududa ükski elektriala professionaal, kes on huvitatud valdkonna arengutest. Head uudistamist ja peatse kohtumiseni!

Heiki Liiser SLO tegevjuht

3


SLO 25:

kolmest tÜÜtajast 32 miljoni euroni 4


SLO 25

KOOS LIIKUMISES PEITUB JÕUD. FOTO:MEELI KÜTTIM

25 aastat tagasi oli Eestis kõik väga uudne ning üleminek Nõukogude Liidu materjalidelt kaasaegsetele lääne materjalidele oli väga järsk ja toimus kobamisi. Eesti oli aga valmis seda uut kasutusele võtma.

„See oli ääretult tormiline aeg,“ ütleb SLO praegune juhatuse esimees Heiki Liiser. Tooted, mida Skandinaavias veel ei kasutatud, võeti Eestis kohe kasutusele, sest siin ei tekkinud sellega mingit barjääri. Vanu materjale ei tahtnud nagunii keegi kasutama hakata. Kõige enam oli see just õppimise aeg – õppida tuli ise ja seejärel klientegi edasi õpetada. „Praktikas on kliendid meist praeguseks kindlasti mööda läinud. Aga meie saame uute toodete tekkides nendest rääkida, neid tutvustada ja näiteks uutele normidele tähelepanu juhtida.“ Praegune juhtmõte, millel SLO edasi purjetab, on nii toodete kui ka tegevuste digitaliseerimine. Baastarkused jäävad, kuid siin kõr-

val on arenemas uus maailm. Tulemas on targad majad ja asjade internet, mis on väga lähedal sellele, et teha kvalitatiivne hüpe. Juba on päris tavaline, et seadmed suudavad ühenduda wifiga. Probleemiks on aga see, et nad ei moodusta veel toimivat tervikut ja seisavad veel üksteisest lahus. „Üks eriline asi on meil taskus – see pisike karbike – nutitelefon,“ osutab Liiser, kuid tegelikult ei ole selles tehnoloogias fundamentaalselt midagi uut, sest näiteks arvutid on praeguseks juba umbes 50-aastase ajalooga. Asi, mis on muutunud, on nende kiirus ja kasutusmugavus. Peaaegu sama võib öelda ka targa maja lahenduste kohta. Targa maja lahendused on olnud 20 aastat tavalised asjad, aga ometi on 99% majadest, mis ehitatakse, „rumalad”. Piltlikult öeldes kasutatakse ikka veel arvelaudu, mitte kalkulaatorit. Kuid käes on murranguaeg: 20 aastat tagasi pidi olema fanaatik, et endale asi selgeks teha, praegu on selleks vaja lihtsalt mobiilikasutusoskust. On väga loomulik ja inimesed pelgavad uut süsteemi, kardavad turvalisuse ja oskusteabe pärast, aga kui kogu elu on muutumas nutiseadme põhiseks ja nutiseadet ennast enam ei kardeta, siis on aeg muutusteks. „Võtsin 98. aastal oma kodus kasutusele Eesti esimese intelligentse maja süsteemi. Ehitasin endale maja ja tahtsin, et see oleks uudne,“ avaldab Liiser. Mitte keegi sellest siis veel ei teadnud. Taustalt elektroonikainsener Liiser tegi aga süsteemi endale selgeks. Ehkki esimene versioon oli veidi kohmakas, osutus see siiski väga mugavaks lahenduseks. Sest mida muud see on, kui kogu maja on ühtse programmi all ja saab ühe klaviatuuri abil reguleerida kütet, valgust. „Olin vaimustuses, arvasin, et läheb veel kolm kuni viis aastat ja enamik inimesi hakkab selliseid süsteeme kasutama ning et kümne aasta möödudes pole enam ühtegi tavapaigaldusega maja. See oli mu ennustus 20 aastat tagasi,“ jääb Liiser nüüd uute tulevikuennustustega igaks juhuks ettevaatlikuks. Põlvkonnavahetus Kindel on aga see, et põlvkonnavahetus on toimumas, seda ka elektrikute hulgas. Nutitooted pole enam uudis, nad on valmis nende kasutamiseks. Aga valmis peavad olema ka tellijad, tootjad ja edasimüüjad. Õnneks

5


on saanud BIM (Building Industrial Model) riigi toetuse. Lihtsustatult tähendab see, et planeerimisel ja projekteerimisel ei tõmmata enam lihtsalt jooni, vaid programm arvutab juba töö käigus välja, kui tugevad alustalad, vundament, kui jämedad juhtmed tuleb hoonesse paigaldada selleks, et vältida vigu. Peab olema ühine koostöö ja arendus, et see hakkaks tervikuna toimima. On väga hea, et riik annab siin suuna kätte. Selles valguses on oma ala edasi arendades tähtis aru saada, et ka elektriteemad ei saa püsida eraldiseisvana. Peame minema igal tasemel kaasa ja looma samuti ühise süsteemi. Praegu on tootjatel oma numbrisüsteemid ja juba see iseenesest takistab ühtse BIMi kasutusele võtmist. Et seda teha, peaksid kõik tooted omavahel sobima ja üksteisest suutma aru saada. Praegu on aga segadus selleks veel liiga suur. Kuid need pole vaid suured sõnad, SLO on oma PIM-i (Product Information Management) arendanud juba viimased viis aastat. Oma ettevõtte sees on see juba tasapisi kasutusele võetud, kuid kahjuks pole see veel valmis klientidele esitlemiseks. „Me tahame, et kui klient teab, mis seadet või tarvikut ta vajab, siis ta sisestab otsingusüsteemi selle tarviku omadused, mida tal vaja on, ning süsteem pakub selle järgi sobivad seadmed – see toimib nagu elektriala Google.“ Ühine süsteem Webshop annaks uuele põlvkonnale võimaluse kasutada süsteemi tervikuna. Samas digitaliseerimine tähendab integratsiooni ja kui asjad ei oska omavahel suhelda, neil puudub ühine platvorm, siis on tulemuseks segadus. Sellest üksi pole kasu, kui asi iseenesest on tarkade omadustega. Igal ettevõttel on tegelikult olemas oma PIM, kuid kui keegi teine sellest aru ei saa ja ühine süsteem puudub, siis on see kasutu. Sonepari PIM-id näiteks on tehtud ETIM-i järgi. Süsteemi on kantud toote omadused, dimensioonid, pildid jpm. Omavahel on sel viisil ühenduses kõik Sonepari ettevõtted. „Selles pole tegelikult midagi utoopilist. Me oleme selleks ette valmistunud ja nüüd on aeg muutusteks. Põlvkonnavahetus on käes, on vaja nii vanuselist, inimeste kui ka mentaalset muutust.“ Miks on aga sellise mugavuse jaoks vaja tingimata põlvkonnavahetust? „Üks asi on

6

mugavus. Kui inimene on harjunud midagi tegema ühte viisi, siis tal tekib tõrge, kui on vaja midagi oma tegevustes muuta. Teine asi on sääst, mis on rohkem edasiviiv jõud. Kui tavamaja installatsioon on poole odavam kui targa maja lahendused, siis inimene hakkab mõtlema, kas ikka investeerida see raha. Aga kui vaadata näiteks kümne aasta perioodi ja tasuvusarvutus näitab, et see süsteem tasub end ära juba viie või isegi kolme aastaga, siis miks mitte seda teha?“ Ka selle sama maja tasuvusarvutuse jaoks on vaja, et ühtne PIM tööle hakkaks. Kui praegu on vaja selliste arvutuste kättesaamiseks tulla kohale SLO kontorisse, siis tulevikus peaks saama need arvutused koos kõige muu enda jaoks vajalikuga leida veebist. Asi, mida tulevikult samuti väga oodatakse, on uute akude sünd. Tulevik toob alternatiivenergia kasvu, kuid see, et pole veel leiutatud uut tüüpi akut, pidurdab näiteks nii elektriautode arengut kui ka seadmete kasutusmugavust. Liiser palub näitlikustamiseks ette kujutada, mis tunne oleks, kui mobiiliaku peaks vastu aasta. Maailmas ei ole energiapuudust. Päikeses, ookeanides, vulkaanides, maa sees on energiat tohutult. Me ei oska seda kinni püüda. Maailm oleks teistsugune, kui oskaksime seda energiat säilitada, pakendada, ühest kohast teise viia. Me ei vajaks enam ühtegi elektriliini. Veel enam, kui suudaksime energiatootmise viia lokaalseks – kui üks maja suudaks ise endaga hakkama saada või vajadusel ise naabrile energiat anda ja ülejäägid akupanka salvestada. „Muutusteks peame loomulikult olema valmis kogu oma tootevalikuga. Samal ajal peab meie nimi püsima garantiina. Meie nimi tähendab, et oleme professionaalid, seisame oma sõna taga ja hoiame seda. Me pakume asju, mis on vahel natuke kallimad. Samas hinnavahe on tihti väga väike, arvestades seda, et meie roll on kanda vastutust toote kvaliteedi eest,“ räägib mees, et mida rohkem osatakse seda kvaliteeti hinnata, seda tervem on turg tervikuna. „Me peame eluga kogu aeg kaasas käima. Meil pole mingit soovi jääda vanasse kinni, et müüa ainult kaableid. See pole meie idee. Meie idee on müüa usaldust ja kaasaegset tehnoloogiat. Kuna oleme insenerid, siis hoiame end värsked. Näeme seda missioonina, et ka kliendid oskaksid selleks valmis olla.“

Tahame, et kui klient teab, mis seadet või tarvikut ta vajab, siis ta sisestab otsingusüsteemi selle tarviku omadused, mida tal vaja on, ning süsteem pakub selle järgi sobivad seadmed – see toimib nagu elektriala Google.

32 miljonit on SLO Eesti müügikäive, müügikontoreid on Eestis 11.


SLO 25 SLO arvudes: SLO EMAETTEVÕTE SONEPAR GRUPP

Kontsern on asutatud 1969. a. Sonepar on esindatud maailma viiel kontinendil, kokku 44 riigis, andes tööd 43 000 töötajale 2800 müügiesinduses. Kontserni kogukäibest 85% moodustub 18 riigi käive, kus ollakse ka oma riigi turuliider.

KROONIKA

Sonepari 2016. aasta konsolideeritud realiseerimise netokäive oli 20,6 miljardit eurot. Pereettevõttena on suudetud müüki viimased 15 aastat järjest kasvatada.

1992 1994 1995 1996 1997 1998 1999

01.06.1992 registreeriti AS SLO ES Esindus Tallinnas, Tatari tänaval Avati müügikontorid Rakveres ja Pärnus Kolimine ruumidesse Kesk-Sõjamäel Avati Tartu müügikontor Ärinime muutus SLO Eesti AS-ks Avati teine müügikontor Tallinnas, Kiisa tänaval Käive ületas 100 miljonit krooni Avati müügikontor Narvas Läti esinduskontori avamine Riias Avati uus müügikontor Tallinnas Laki tänaval, Rakvere müügikontor kolis uutesse ruumidesse

käive 2004–2016

Sonepar on maailmas juhtiv elektri- ja teletarvikute hulgimüüja, mis koondab enda alla elektritarvikutega seotud hulgimüüjad.

2000 Esinduskontor Lätis muutus eraldi äriühinguks – SLO Latvia SIA 2001 Jaotusvõrk AS-ga sõlmiti laoteenusega materjalide sisseostuleping 2002 SLO 10 aastat Eestis, ISO 9001:2000 Uus müügikontor Narvas 2003 Osteti uue laohoone ehitamiseks krunt 2005 Käive üle 350 miljoni krooni 2006 ISO 14001:2004 Tartu müügikontor kolis uutesse ruumidesse 2007 Kirjutati alla uus leping EE JV-ga Käive ületas esmakordselt 500 miljonit krooni

2008 2009 2011 2014 2015 2015 2016

Pärnu kontor kolis uutesse ruumidesse Uue laokompleksi avamine Tallinnas Uuendatud müügisaal Kesk-Sõjamäel Avati müügikontor Võrus Avati müügikontor Paides Narva, Viljandi ja Rakvere müügikontorid kolisid uutesse ruumidesse SLO sügispäevad: esmakordselt 2 päevane mess Taasavati müügikontor Laki tn 13 Tallinnas Pärnu kontor kolis uuele aadressile Suur-Jõe 62 Ettevõtte müügikäive 31,7 miljonit eurot, müügikontoreid 11, 78 töötajat

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Võrkude kaablid Liinitarvikud Alajaamad ja jaotuskapid Jaotustrafod Liiniseadmed

VÕRGUEHITUS


SLO-le tõukasid hoo sisse kolm inimest – tegevdirektor Jukka Lehtinen, müügijuht Henno Levo ja müügiassistent Hindrek Liivaleht (fotol). FOTO: JULIA-MARIA LINNA

Algus keset muutuste tuuli Kui SLO 25 aastat tagasi Eestis oma tegevust alustas, kehtis veel rubla, oma ärimaailma tuli hakata rajama puhtalt lehelt klientide ja koostööpartneritega restoranides õhtusöökidel käies ning purjetamaski. Mida see tollal alustanud inimestele andis, on võimalik hinnata tagantjärele nüüd – eelkõige on see elukogemus ja võimalus kõrvalt näha riigikorra, tavade, kauplemise, suhtlemise tavade muutust. Veelgi enam, see oli võimalus kogu uue ja huvitava muutliku elu sees ise samuti uut väärtust luua. Ettevõtte ametlik ajalugu algab 1. juulist 1992, kuid tegelikkuses käis töö juba enne töölepingute sõlmimist. Töötajaid oli kolm – tegevdirektor Jukka Lehtinen, müügijuht Henno Levo ja müügiassistent Hindrek Liivaleht. Kõige esimene tööülesanne oli organiseerida pidulik vastuvõtt Pirita restoranis, kuhu oli kutsutud ka tollane välisminister Lennart Meri. Tema tookord vastuvõtul ei osalenud, kuid kohal oli nii ministreid, Soome SLO esindajaid, partnereid kui ka potentsiaalseid kliente. Järgmiseks päevaks organiseeriti toodete näitus, kuhu Soome SLO

8

abiga toodi kohale näidiste stendid ja tarnijad. Neile kahele järjestikusele, täiesti uudsele päevale järgnes kolmas – argipäev. Päris tööpäev algas Tatari tänaval asuvas 24-ruutmeetrises toas, kuhu oli mahutatud kolm müügilauda. Nüüdseks maailmamastaabis ettevõtteks kasvanud ettevõttes oli alguses kahetisi mõtteid, kuidas firma lugu kujunema hakkab. Ühest küljest tuli kolme töötajaga ettevõttes elada päev korraga, teisest küljest kinnitas esimene tegevjuht Jukka Lehtinen kogu aeg kasvuideed. Tema peas oli eeskujuks Soome emaettevõte ning olgugi, et alustades puudus Eestis isegi ladu, rääkis mees juba siis rekkadega kauba kohaletoomisest. Leidlikkus viib sihile Puuduvat ladu asendas 24-ruutmeetrise toa all asunud keldriruum, seejärel konteiner hoovi peal, mida hakkas peatselt täiendama ka furgoonauto. Aasta möödudes saadi enda kasutusse juba kõrvalhoone kelder, kuhu oli võimalik isegi pistikupesi riiulile vaatamiseks ritta laduda. Ruumipuudusel muutuvad inimesed üpris leidlikuks – kord oli Tatari väikese toa lae alla tõmmatud kuuemeetrine kaabliredel, poolpõiki, et ära mahuks. Kolme töötaja ning puuduva laoruumiga hulgimüügiettevõte võiks tä-


napäeval kõlada heidutavalt, kuid ajad olid siis teised, entusiasmi, energiat ja uue ootust oli õhus tunda. Esimesel paaril aastal käisid töötajad ise Soome kesklaost kaupa toomas. Kaupa ja tooteid oli vaja kõiki ise tunda. Kuid juba õige pea hakkasid töötajad spetsialiseeruma. Henno Levo oli varem töötanud Eesti Energias ja sattus elektrivõrkude poole peale, Hindrek Liivalehe teemaks said televõrgud. Aegamisi lisandus ka uusi töötajaid, kes võtsid osa koormust enda peale, kuid samas aitasid ettevõttel kasvada. Praegusesse asukohta Tallinnas Kesk-Sõjamäel kolis juba kümmekond töötajat. Sajandivahetusel saabus murdemoment, kus SLO sai endale kaks suurt lepingut – Eesti Telefoni ja Eesti Energiaga. Sellega kaasnev logistika ja materjalidevahetus eeldas müügivõrgu laienemist ning töötajate arvu kasvu, mis kasvas juba umbes 50 inimeseni. Kliendisuhted purjeregatilt Päris alguses keskendus tegevus rohkem suhtlusele nii Soome külaliste kui ka klientidega. Tatari tänava tuba oli küll väike, kuid see ei takistanud uudistajaid, kes tahtsid näha, mida SLO Tallinnas ja Eestis teeb. Kiirematel päevadel võis juhtuda, et ukse taga oli lausa järjekord, kes tahtis läbi tulla ja uuele ettevõttele tere öelda. Õhtusööke, messikülastusi, koosistumisi, teisisõnu uue ettevõtte tutvustamist ja suhete loomist oli rohkemgi kui kaubategemist. Tulemuseks oli aga ettevõtte kiire kasv ja kliendid, keda on raske kliendiks nimetadagi. Pigem oli tegu heade tuttavatega, kellest mõnega saadi lausa perekonnasõpradeks. Harjumus vastuvõttusid korraldada tuli esialgu Jukka Lehtise kaudu Soome poolt. Aeg-ajalt käis Tallinnas ka Soome SLO kahemastiline purjekas, millel sõitusid senimaani meenutatakse.

SiCOMPACT® VÕIMAS JA MITMEKÜLGNE VÄLIALADE JA PINDADE VALGUSTUS

Katselava Uues majanduskeskkonnas, värskelt vabaks saanud Eestis, olid lahti kõik võimalused. Kuna 90ndate algul kuivasid senised turud kokku, nägid soomlased uues Eesti riigis võimalust uuel turul hulgimüügiettevõttena alustada ja sel viisil oma turu osakaalu laiendada. Sel ajal puudus ärikeskkond, kuid olemas oli keskkond, mis oli väga vastuvõtlik kõigele uuele ja uuendusmeelsele. Taheti saada kõike, mis puudutas elektri- ja televõrku. SLO oli sel ajal justkui katselava või pioneerid – tühjale kohale oli palju kergem uuenduslikke võrguarendusi ehitada. Eestis alustanud ettevõtet toetas Soome igati. Nende poolt oli majandustarkvara, IT-tugi, esimesed mobiiltelefonid. Kõige esimene mobiiltelefon oli kohvrisuurune NMT-telefon, millega oli kindlam Soomega ühenduses olla kui tavaliini pidi. Levi oli muidugi omaette küsimus, osa Soome härrasmehi käis telefoniga Viru hotelli akna juures rääkimas, et ühendust saada. Heas mõttes konservatiivne 1992. aastal said põhitähelepanu head kliendisuhted. Tähtis oli olla kindel ja usaldusväärne partner. Vahepeal on ettevõte kasvanud ja ka tooteportfell arenenud, kuid põhimõte on jäänud samaks. Usaldusväärne ettevõte peab tunnetama, mida klient tahab, ja tundma, mida tarnija soovitab. Kui 25 aastat tagasi olid õpipoisi seisuses nii SLO enda töötajad kui ka kliendid, siis tänapäeval on kliendid oskusteabega väga hästi varustatud. SLO osaks on aga alati olla hea logistiline partner kliendi ja tarnija vahel.

Toote omadused: — Mitmekülgne välisvalgusti: kolm eri suurust (micro, mini ja midi), nimivalgusvoog 4000–23800 lm — Lihtne ja kiire paigaldus tänu kinnituskronsteinile ja eelpaigaldatud ühenduskaablile — Valgusviljakus 120 lm/W — Pikk kasutusiga (60 000 h, L70/B50) — Tugev korpus ja ESD-kaitsega leedmoodul — IP66, IK08 — ENEC-sertifikaat

www.osram.com/lightingsolutions


Valgustuse planeerimisel tuleb tagada vajalik valgustihedus vþimalikult väikese energiakuluga.

10


valgustus

Valgust töökohal aitab juhtida automaatika Kontorivalgustuse kokkuhoiulahendus ei tohi tulla väiksema valgusintensiivsuse ja kvaliteedi arvelt. Mõistlik on kasutada toimivaid LEDlahendusi ning anda kontroll inimeselt automaatikale.

LEDVANCE Eesti esinduse juhi Leino Sigijane sõnul on praktiline kogemus näidanud, et automaatika abil juhitud valgustusega saadakse hea tulemus. Ühel juhul tuleb inimene tööle, lülitab valgusti sisse ja see töötab, kuni on aeg minna lõunale või õhtul koju. Teisel juhul kontrollib kõike andur: lülitab valgustid tööle ja hoiab kindlaks määratud valgustaset. „Kahes kõrvutatavas olukorras saadi 75% kokkuhoidu just tänu sellele, et juhtimine anti automaatikale,“ kirjeldab Sigijane oma kogemust. Personaalne valgustus Uue kontori valgustust planeerides või olemasoleva renoveerimisel tasub meeles pidada ka seda, et standarditega on küll paika pandud nõutav töölaua minimaalne valgustihedus, kuid olenevalt inimesest ja töö iseloomust võib valguse vajadus olla erinev. „Tihti miinimumtingimustest ei piisa. Projekti koostades võtame ette standardi ja saame üsna täpselt välja arvutada, mida on vaja nõutud valgusintensiivsuse saavutamiseks. Sõltuvalt vanusest, silma eripärast ei pruugi aga standard inimesele sobida. Automaatika võimaldab val-

SLO kontori müügisaalis on kasutatud LEDVANCE PANEL UGR<19 DALI LEDvalgusteid, mida juhib OSRAM DALI ECO kohaloleku- ja päevavalguskontroller.

guslahenduse suhteliselt lihtsal viisil paika panna, määrates valgustite parameetrid iga ruumi või töökoha kohta,“ toob Sigijane välja olulise põhimõtte, et automaatika võimaldab seadistada valgustuse selliselt, et ruumis oleks konkreetsele inimesele sobiv valgusintensiivsus. Boonusena lisandub kokkuhoiumoment: süsteem kasutab maksimaalselt loomulikku valgust ning võimalusel keeratakse valgusti tugevus väiksemaks kuni selleni välja, et ta lülitatakse välja, kirjeldab Sigijane sellise süsteemi toimimist, kus andurid mõõdavad terve päeva vältel konkreetsele ruumile määratud valgustaset ning reageerivad loomuliku valguse intensiivsusele ning inimeste kohalolekule.

Kontorivalgustust planeerides tasub nõu küsida projekteerijatelt ning vaadata pikemat perspektiivi. Projekti koostamiseks on ideaaljuhul vaja ruumiplaani, et teha uus valgusarvutus ja valgustusprojekt, millega määratakse valgustitüübid ja valgustite uued asukohad. Vanemate ruumide puhul on valgustite asukohad ja kogused sageli valitud kogemuse põhjal ning on pigem üledimensioneeritud. Uue lahenduse puhul valgustite kogused ja asukohad üldjuhul muutuvad: „Valgustid on mõistlik paigaldada töölaudade lähedusse. Kuna reeglina on tegu moodullagedega, pole ümbertõstmine probleemiks osutunud.“ Alternatiiv on vahetada valgustid ka üks ühele.

11


PUURIDA, PUURIDA, PUURIDA JAH!

Aga mida sina puurid…? Kaablikaitseks kasutatavad puurimistorud peavad olema: Punast värvi, valge triibuga Standard: EN 61386-24 Tugevusklass: >1250 N

Tootevalik: Rullis torud Ø 50-110 mm Latid 6 või 12 m Ø 110-200 mm Suuremad Ø tellimisel Kinnise paigaldusmeetodi (puurimise) eelised: tänavaid (liiklust) ei pea sulgema ehitustööde ajaks kulude kokkuhoid (kaevatööd + täitematerjalid) aja kokkuhoid (ehitustööd on kiiremad)

VÄGA USALDUSVÄÄRSED, TÖÖKINDLAD JA LIHTSASTI PAIGALDATAVAD ÜHENDUSED Rohkem kui 60 aastase ülemaailmse kogemusega TE Connectivity (TE) Raychem pakub innovatiivseid, usaldusväärseid, töökindlaid ja lihtsasti paigaldatavaid kaablitarvikuid, millel on optimeeritud disain ja kaasaegsed materjalid. Meie innovatiivsed materjalid panid aluse termokahanevale tehnoloogiale ja tegevus jätkus mitmete erinevate külmkahanevate kaablitarvikute tootmise ja arendamisega. Alates toote kujundamisest, kombineerimisest ja kohapealsest paigalduse koolitusest ning järelevalvest on meie insenerid elektrivõrkude kindlad partneid, kes pakuvad müügieelset ja müügijärgset tehnilist toetust ja kohandatud erilahendusi. TE Raychem kaablitarvikute kohta vaata lisaks: TE.com/energy © 2017 TE Connectivity Corporation. Raychem, TE Connectivity, TE, TE connectivity (logo) ja EVERY CONNECTION COUNTS on registreeritud kaubamärgid.

EVERY CONNECTION COUNTS CA_CableAccessoriesSLO_Horizontal_AD_0817_EST_last.indd 1

23.08.2017 11:32:08


KONTORIVALGUSTUS: MIDA TEHA JA MIDA MITTE

Valguslahendus planeeri vähemalt aastaks

Kuidas kasutada valgust, et muuta kontoris viibimine meeldivamaks ning tõsta inimeste töövõimet?

MIDA PEAKS TEGEMA KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 1

JÄRGIGE STANDARDI EN 12464-1

NÕUDEID

See standard määrab kindlaks Euroopas kehtivad miinimumnõuded siseruumides asuvate töökohtade valgustamiseks.

Valguslahendust planeerides tasub nõu küsida projekteerijalt ning uurida tasuvust. Arvestada tulleb sellega, et turul liigub palju valgusteid, mis on laia valgusvihuga ja sobivad üldvalgustuseks, ent kontorivalgustitel on veidi erinev spetsiifika. Samuti peab vähema tarbimise juures säilima vajalik valgusintensiivsus ning kvaliteet. „Täna saavutatakse kokkuhoid paraku sageli selle arvelt, et valgust ei ole piisavalt ja ei täideta isegi standardi miinimumnõudeid,“ toob LEDVANCE Eesti esinduse juht Leino Sigijane välja murekoha. Üles pannes võibki valgusti valgusintensiivsus olla piisav, kuid ajas langeb see olenevalt valgustist 20–30%. Odavamad valgustid saab kätte küll soodsamalt, kuid nende valgusintensiivsus langeb ajas samuti kiiresti. „Valgusteid projekteerides tulebki arvestada nende kasuliku tööaja lõpuvõimsusega,“ rõhutab Sigijane vajadust nä-

ha pikemaajalist perspektiivi ning lisab, et alla 10 aasta pole mõtet valguslahendust planeerida. Oluline on ka see, et kui valgustussüsteemi kontrollib automaatika, siis ei tööta valgustid ka kunagi täisvõimsusel ehk me pikendame valgustite tööiga ja tarbime energiat nii palju, kui on vaja, panustades loomulikule valgusele. Investeeringut plaanides mõõda rahalist kasu Et mitte valida ajas kulukamat varianti, võiks analüüsida ka investeeringu tasuvust. Lisaks valgusarvutustele lisab Ledvance projektile tasuvusarvutuse, mis hindab investeeringu tasuvusperioodi ning võrdleb erinevate valgustite energiatarvet ja kokkuhoidu. Omaniku tasuvusarvutuses pannakse üksteise kõrvale vana süsteemi ning uue lahenduse parameetrid. Võttes arvesse valgustite töötunde, elektrihinda, valgustite tüüpi ja arvu, arvutatakse välja investeeringu tasuvusaeg ning aastane kokkuhoid.

KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 2

VARUSTAGE TÖÖKOHAD KOHTVALGUSTITEGA Lokaalne valgustus on vastavalt isiklikele eelistustele mugandatav ning lihtsustab mitmete ülesannete täitmist, nt paberdokumentide lugemist.

KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 3

VALGUSTAGE SEINU JA LAGESID See tekitab kontorist suurema ja vähem klaustrofoobse mulje. Standardi EN 12464 nõuete kohaselt peab valgustustiheduse tase olema lagedel vähemalt 50 lx ja seintel vähemalt 75 lx.

KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 4

ARVESTAGE TÖÖTAJATE ISEÄRASUSTEGA Ettenähtud minimaalne valgustustiheduse tase kontori töökohal on 500 lx. Uuringud on aga näidanud, et eakamate töötajate (ja teatud tööülesannete) puhul võiks valgus olla veelgi tugevam.

KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 5

KASUTAGE NUTIKAT VALGUSJUHTIMIST C

M

Y

Nutikad valgustuse juhtseadmed säästavad energiat ja raha, tuvastades ja reageerides ümbritseva valgustaseme muutumisele ning inimeste juuresolekule.

CM

MY

CY

CMY

K

MIDA EI PEAKS TEGEMA KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 6

ÄRGE PÜÜDKE SAAVUTADA ÜHETASAST VALGUST Ühetasane valgustus võib muuta ruumi igavaks ja väga ühetaoliseks. Võimalusel kasutage ruumi liigendamiseks valguskontraste. KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 7

ÄRGE ALAHINNAKE LOOMULIKKU VALGUST Loomulik valgus hoiab inimaju erksana – suurepärane lahendus väsimuse peletamiseks ja töstab seeläbi töö produktiivsust. KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 8

ÄRGE UNUSTAGE PÖÖRATA TÄHELEPANU VÄRVIESITUSELE

••• Tasub teada Küsi nõu projekteerijalt, sest lisaks valgustihedusele tuleb arvestada ka mitme teise näitajaga: valguse suund, räigus, värviesitus, valguse värvus, värelus jm. Valgusti konstrueerimisel tuleb leida kompromiss, et tagatud oleks vajalik valgustihedus võimalikult väikese energiakuluga, kuid me tunneksime ennast selle juures hästi ja valgus oleks kvaliteetne.

Vastavalt nõuetele peab kontorivalgustuse värviesituse indeks CRI olema vähemalt 80 või suurem. See võimaldab näha esemete värve võimalikult tõetruult, nii nagu need paistavad päevavalguses. KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 9

ÄRGE UNUSTAGE PÖÖRATA TÄHELEPANU RÄIGUSELE Ühtne räigustegur (UGR) väljendab valgustitest põhjustatud pimestamise tõenäosust. Uus Euroopa standard kehtestab kontorivalgustuse maksimaalseks lubatud räigusteguriks (UGR) 19.

KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 10

ÄRGE ALAHINNAKE VALGUSE PEEGELDUMIST Ebaõige valgustite ja töökohtade paigutus võib põhjustada valguse ebameeldivat peegeldumist ja pimestamisprobleeme. Siin tulevad appi mattpinnad ja kaudne valgusjaotus.

KONTORIVALGUSTUSE NÕUANNE NR. 11

Timmitavad valgustid võimaldavad personaalset ning silmale sõbralikke lahendusi: nt sujuv tulede kustutamine minuti paari jooksul, et silmal oleks aega sellega harjuda.

ÄRGE KARTKE KULUTUSI VALGUSTUSELE 30–50% kontorihoonete energiakuludest langeb valgustuse arvele. Uuringud on näidanud, et valgustuse parandamise abil saavutatav produktiivsuse kasv ja energia kokkuhoid ületavad märgatavalt igasuguseid renoveerimiskulutusi..

WWW.LEDVANCE.COM | COPYRIGHT 2016


Uus määrus seab kaablitele võimatud nõuded Uue määruse järgi tuleb kõrghoonete ehitamisel kasutada kaableid, mida praegu ei toodeta ning mille hind kujuneks senisest kordades kallimaks. Nõue kehtib alates 1.juulist väljastatavate ehituslubade kohta.

14

Uuele ehitisele esitatavate tuleohutus- ja tuletõrje veevarustuse nõuete määruse järgi peab hoonetele, millele on ehitusluba väljastatud alates 1.juulist 2017. a paigaldama senisest rangema nõudega kaablid. Kaablitootjad peavad nõuete kehtestamist mõistlikuks, kuna seni olid nõuded ehitistes kasutatavatele kaablitele põhimõtteliselt puudu. Uus regulatsioon jätab aga oma rangusega kogu piirkonna selja taha – nii Põhja- kui ka Baltimaad. Kaablite ja muude ehitusmaterjalide hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Liidu määrusest. Materjalid jagunevad tuletundlikkuse klassidesse A-st kuni F-ni, kus A on mittepõlev ja F-i puhul isekustumisomadused puuduvad või neid ei määrata. Eesti on ära määranud, millistele nõuetele peavad missugused hooned Eestis vastama. Eelmise aasta lõpus olid Siseministeeriumi, Päästeameti, Tehnilise Järelevalve Ameti, Riigi


probleem Kinnisvara AS-i ja Draka Keila Cables AS-i esindajad koos ja arutasid neid nõudeid. Draka Keila Cables AS-i tootejuht Raigo Viltrop meenutab, et nad leppisid siis kokku tasemed, mis olid veidi madalamad kui ümberkaudsetes riikides. Viltropi hinnangul võinuks lähenemine olla rangemgi, ent oluline on, et jõuti ühisele seisukohale. Eestis karmimad nõuded kui Põhjamaades Vahetult enne määruse väljakuulutamist tabas aga asjaosalisi üllatus, kui selgus, et klassid on määratud oluliselt kõrgemad. Kõige rohkem tekitab probleeme nõue, mis on seatud kõrghoonetele ehk enam kui 26 meetri kõrgustele hoonetele. Üks materjali põlemisomadustest iseloomustab seda, kui palju eraldub põlemisel leegitsevaid tilku. Kõrghoonetele määratud kaablite tuletundlikkuse nõude Bca-s1, d0 kohaselt ei tohi neid tilku eralduda mitte ainsatki – null tilka. Kaablitootjad peavad riski hinna sisse arvutama Ent miks see nõue probleemne on? Kaablitest moodustab suure osa plast, mis üldiselt kipub põledes sulama ning tilkuma. Muidugi on võimalik välja töötada tilgavabu materjale ja seda ongi tehtud, ometi ei saa garanteerida, et mistahes põlengus ei eraldu kunagi ainsatki tilka. Isegi siis, kui toodet on katsetatud laboris

26

meetrit ja enam kõrgete hoonetele puhul ei tohi kaablitest põlemisel eralduda ühtegi tilka. ning saavutatud, et katses osalenud partii puhul ei kukkunud tõepoolest ühtegi tilka, ei julge tootjad võtta riski ning ametlikult lubada, et seda ka tulevikus kunagi ei juhtu. Kaablit toodetakse suurtes kogustes, korraga kümneid tuhandeid meetreid. Seetõttu ei saa kunagi olla kindel, et tooraine kvaliteet on sada protsenti täpselt seesama mis katsetuste ajal. Samuti pole ka tootmisprotsess, kui plast sulatatakse kõrgel temperatuuril kaablile, igal ajahetkel ühesugune. „See on praktiliselt võimatu, alati on mingi varieerumine,” on Viltrop kogenud. Toode tuleb sertifitseerida vastavates laborites. Kui aga keegi, kasvõi konkurent, kontrollib ning tuvastab, et üks piisk põledes siiski langes, siis toote sertifikaat tühistatakse, toode kuulutatakse ohtlikuks ja see tuleb turult tagasi kutsuda. Viltrop tõdeb, et eelkirjeldatu tagajärjel hak-

kakski tilgavaba kaabel maksma kordades rohkem kui praegu kasutatav. „Kui paljud aga on nõus panema hoonesse kümme korda kallimaid kaableid kui senini?” küsib Viltrop. Muidugi on kallis ka mittetilkuv materjal ise, kuid eeskätt kergitab hinda just see risk, mille tootja võtab. „Üheks lahenduseks oleks, et tootja ehitab endale labori, kus katsetatakse iga väljaminevat partiid. Teiseks lahenduseks arvestab tootja toote hinna sisse juba ka selle, et ta peab sertifitseerimise uuesti tegema ja tooted turult tagasi kutsuma,” nimetab Viltrop põhjusi, mis kaabli hinna üles löövad. „Tundub, et see nõue ei ole päris läbimõeldult määrusesse kirjutatud. Teistes Euroopa riikides ei ole sellist nõuet.” Viltrop ei välista, et Eestis lähtuti nõuete kehtestamisel teistest ehitusmaterjalidest. „Aga ei ole võimalik võrrelda kipsplaati kaabliga. Ühel juhul polegi tootes midagi, mis sulama hakkaks, mittesulavat kaablit on aga väga raske valmistada,” nendib ta. Määrus ei muuda kõrghooneid turvalisemaks Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit saatis Siseministeeriumile ning Päästeametile ühispöördumise, kus nad probleemile tähelepanu juhtisid. Ministeeriumist vastati, et sama nõue on kõrghoone standardis ja seda ka Päästeamet järgib. Sama kinnitab ka Päästeameti ohutusjärelevalve osakond, lisades, et kõrghoone kaablitele esitatud tule-

Materjalide ja toodete jagunemine klassidesse standardtulekatsete alusel A1 – ei ole tuletundlik A2 – ei ole tuletundlik, suitsu eraldub eriti vähesel määral B – on tuletundlik, materjal on süttiv, suitsu eraldub eriti vähesel määral ning põlevaid tilku ega tükke ei esine C – on tuletundlik, suitsu eraldub vähesel määral ja põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti D – on tuletundlik, materjal võib tulekahjus osaleda E – osavõtt tulekahjust on tavapärane

F – kergesti süttiv või määramata s1 – suitsu eraldub eriti vähesel määral s2 – suitsu moodustub vähesel määral s3 – suitsu moodustub määral, mis ei täida s1 ega s2 nõudeid d0 – põlevaid tilku või tükke ei esine d1 – põlevad tilgad või tükid kustuvad kiiresti d2 – põlevate tilkade või tükkide esinemine ei täida d0 ega d1 nõudeid ALLIK AS: MÄ ÄRUS „EHITISELE ESITATAVAD TULEOHUTUSNÕUDED JA NÕUDED TULETÕRJE VEEVARUSTUSELE”

15


tundlikkuse nõue Bca-s1, d0 on olnud standardis juba viimased kuus aastat ning käesoleval aastal toodi see nõue lihtsalt standardist üle määrusesse. Samuti jääb Päästeameti ohutusjärelevalve osakond selle juurde, et määruse koostamisel oli kaasatud erinevaid huvigruppe. Nad viitavad, et elektrivaldkonnast kaablitootjatest oli kaasatud Draka Keila Cables AS, samuti osales Tehnilise Järelevalve Amet. „Siiani puudus info, et selliste kaablite soetamisega on probleeme,” tunnistab Päästeamet. Draka Keila Cables soostub, et tõepoolest nendega konsulteeriti – kuid nendib, et see, milles kokku lepiti ja mis lõpuks määrusesse jõudis, erinesid teineteisest väga olulisel määral. Määruse nõudeid on ettevõtjatel keeruline täita Elektritoodete ettevõtjad näevad põhiprobleemi selles, et määruse nõudeid ei ole võimalik täita, sest sellist toodet ei ole. Kuna aga ehitada tuleb, siis hakatakse nii-öelda fantaseerima.

„Oht on, et kuna selliseid kaableid pole saada, siis lepitakse kokku sama tase, mis muudes hoonetes, aga see ei ole oodatud tulemus, mis määrusega oleks pidanud tulema,” arutleb Viltrop. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu kirjale saadetigi vastus, et kui vajalikku kaablit ei ole, siis peab leidma kokkuleppe tellija ja Päästeametiga, nagu on kõrghoone standardi puhul ka praegu tehtud. Viltrop tõdeb aga, et niimoodi loodetud turvalisuse taseme tõusu ei saavuta. Septembrisse on plaaneeritud uus kohtumine Päris probleemideta pole ka madalamate hoonete nõuded. Kõigis hoonetes peale kõrghoonete, välja arvatud tööstushooned, laohooned, garaažid ja parklad, nõutakse vähese suitsueraldusega kaableid, mis tähendabki seda, et need peavad olema halogeenivabad. „Seni laialt kasutatav PVC-kaabel üldjuhul tossab põledes nii hullusti, et ei täida vähese suitsueralduse nõudeid,” selgitab Viltrop.

Samas näiteks parklasse võib seda ka edaspidi paigaldada, olgugi tegu sageli vägagi suure kinnise ruumiga, kust on tulekahju korral raske välja pääseda. Samal ajal aga tuleb isegi väikseimas eramus, kus uksest välja on võib-olla kaks sammu, kasutada vähese suitsueraldusega kaableid. Viltropi hinnangu järgi on see nõue veidi läbi mõtlemata ning ta võrdleb olukorda Soome ja Rootsiga, kus tehti enne hoonetele klasside sätestamist üksjagu uurimistööd, võttes arvesse nii ohtu inimesele kui ka majanduslikke näitajaid. Määruse hea külg on Viltropi hinnangu järgi see, et avalikes hoonetes, näiteks haiglates ja koolides, tuleb nüüd kasutada halogeenivabu kaableid, kust eraldub põlengu korral vähem mürgist gaasi, tänu millele saab inimesi rahulikult evakueerida. „Selle koha pealt läheb olukord uue määrusega paremaks. Kõrghoonete nõudega aga ei muutu midagi,” nendib ta. Päästeameti sõnul on septembris uus kohtumine Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liidu esindajatega, kus arutatakse läbi elektrivaldkonna tuleohutusega seonduvad küsimused.

www

Draka uued tooted TUGEVAM VASTUPIDAVUS

VÄIKSEM VASTUPIDAVUS

Dca Uue määruse kohaselt hakkab enamus Eestis kasutatavaid kaableid kuuluma kahte tuletundlikkuse klassi. Draka Keila Cables pakub tooteid, mis on sõltumatutes laborites katsetatud ja täidavad need nõuded

XPJ-HF D XPK-HF D AXQJ Pure FXQJ Pure FQ Pure MKEM-HF D

KLMA-HF D NOMAK-LSZH JAMAK LSZH UC300 C5s U/UTP LSZH UC400 C6 U/UTP LSZH TELLU 13 FRNC

Eca XPJ XPK AMCMK MCMK MK90 MKEM

KLMA NOMAK JAMAK UC300 C5s U/UTP UC400 C6 U/UTP TELLU 13


probleem

EETEL-i seisukoht selge 16. juunil 2017 saatis Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit pöördumise siseministeeriumi pääste- ja kriisijuhtimise osakonnale, kus juhtis tähelepanu kehtima hakkavas määruses olevatele murekohtadele ning soovitas viia sisse muudatused, et vältida võimalikke vääriti mõistmisi ning manipulatsioone. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit viitas oma kirjas standardi EVS 812-8:2011 osale 8, mis puudutab kõrghoonete tuleohutust ning kus hetkel kehtiva standardi osas tehakse mööndusi. Nimelt B-d0s1 nõudega kaablite asemel kasutatakse E või paremal juhul Dca-d2s2 klassile vastavate põlemisomadustega kaableid. „Siit järeldamegi, et kui seaduse nõuded on ebamõistlikult kõrged, siis neid ei järgita ja ka-

sutatakse tooteid, mis on oma omadustelt oluliselt madalamate tuletundlikkuse omadustega. Lisaks võimalikele manipulatsioonidele tekitab määrus olukorra, kus möönduse kasutamine on projekteerijate ja Päästeameti ohutusjärelevalve inspektorite omavaheline kokkulepe, see tähendab nendele osapooltele täiendavat administratiivset tööd ja selgitamist, miks ja millisel määral tuleb teha erandeid määrusest igale vastavale objektile,” seisab siseministeeruimile saadetud kirjas, mis selgitab tekkiva olukorra probleeme ning lisanduvat kulu, millega projekteerijatel ning ehitajatel silmitsi tuleb seisma hakata. Eesti Elektritööde Ettevõtjate Liit tegi ettepaneku, et oluliselt lihtsam ning kõigile osapooltele üheselt arusaadav oleks kehtestada kaablite kõrgeim tuletundlikkuse tase Bca-s1d1a2, millest edasi enam mööndusi ei tehtaks.

••• Tasub teada Halogeeni sisaldavad ja mittesisaldavad kaablid Ha loge enide s t k a su t at a k s e kaabliplastides näiteks floori, kloori ja broomi. Isekustuv PVC-plast on üsna levinud, kuid sel on omad miinused. PVC põlemisel vabanevad vingugaas ning kloorvesinik, millest õhuniiskuse mõjul tekib soolhape. Soolhape on mürgine ja sööbiv ning kahjustab sissehingamisel hingamisteid. Halogeenivaba kaabel võib kuuluda mistahes tuletundlikkuse klassi – halogeeni puudumine ei näita, kui hästi kaabel põleb või kustub. Halogeenivaba kaabli pluss on see, et põlemisel ei levita see happelisi gaase, mis tähendab, et gaasid on vähem mürgised. ALLIK AS: DRAK A KEIL A CABLES

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Juhtmed ja kaablid Elektrikilbid ja tarvikud Sise ja välisvalgustus Pistikupesad ja lülitid Küte ja ventilatsioon Hooneautomaatika Piksekaitse ja maandus LAN ja turvavõrgud

ÄRIHOONED

Päikesepaneelid ja inverterid


Disain kolib õue

Eestis on suhteliselt vähe räägitud linnaruumi disainilahendustest. Võrreldes hoone või ka pelgalt elektrisüsteemi ehituse maksumusega võib disainlahenduse hinnalisa olla väike, kuid lõpptulemus on kena ning sobitub ümbritsevaga.

HEA TEADA! Disainkilbid on nüüdsest laokaubana saadaval SLO-s. Tule küsi lisa meie müügikontoritest!

SLO müügikontorid

18

RTF Levin on ligi aasta tegutsenud Eesti ettevõte, kelle käe all valmivad roostevabast terasest disainkilbid. „Kindlasti võib öelda, et vajadus ja ootused disainlahenduste järele on olemas,“ kinnitas ettevõtte üks vedaja Fred Vali. „Inimesed tarbivad väga palju disaini, mis puudutab tarbeesemeid. Linnaruumi lahenduste osas on veel arenguruumi, kuid on selge, et aina enam mõeldakse, millised peaksid välja nägema linnaruumi paigutatavad prügikonteinerid, tänavavalgustuspostid või bussipaviljonid. Hoonefassaadide välisilmed ja kaubanduskeskuste sisedisain on juba muutunud elu loomulikuks osaks,“ tõdeb Vali, et disaini jõudmine linnaruumi on suuresti mõtteviisi küsimus, mida tuleb juurutada. „Soomes on tavapärane, et tehakse erinevate infrastruktuuriobjektide jaoks erilahendusi: struktuurvormitud betoonelemendid, kasutatakse erinevaid katteid graniitkivist puiduni, samuti on kasutusel kõikvõimalikud värvilahendused, mille annab ette linnaarhitekt.“


disain

Disainkilbid: ülal arenduspiirkond Vormsi saarel, happekindel roostevaba AISI316. Paremal pildil graniitpaneeliga roostevaba disainkilp Tallinnas Nõmmel. FOTOD: RTF LEVIN

Täna teeme tööd selle nimel, et võrguettevõtjate teenuste ja toodete alt oleks võimalik valida endale lisatasu eest disainkilbi paigaldamine kas uue liitumise või olemasoleva kilbi väljavahetamise korral. Uue ettevõttena turule sisenedes teadis RTF Levin turgu, konkurente ja hinnataset. „Me ei läinud uue tegijana turul hinnasõtta, vaid otsustasime teise rakursi võtta,“ sõnab Vali. „Tsingitud lehtmetalli kasutuskogemus ulatub täna 20–30 aasta kanti ning elu näitab, et see ei pea väga hästi keerukamates tingimustes vastu, näiteks mereäärsetes piirkondades,

soolatatavate teede läheduses, ka tööstustsoonides. Nii otsustasime teha kilbi materjalist, mis kestab vähemalt 50–60 aastat.“ Vaja on näha pikka perspektiivi, palju on aga kinni mõtteviisis: „Kui iga 20 aasta tagant uus kilp paigaldada, maksab see kokkuvõttes rohkem kui kohe vastupidavam panna. Roostevaba terase kestvus on sedavõrd pikem, et see muutub tasuvamaks kui odavam toode. Samuti on kilbi hind elektripaigaldiste väljaehitamise kogumaksumusest väike osa. Disainkilp on küll kallim, kuid suures pildis see nii olulisena ei kajastu.“ Maailmas unikaalne lahendus Elektrikilbil on kolm olulist omadust: see peab vastama standarditele, olema koostatud kvaliteetselt ning kolmanda aspektina lisandub disain – nii tehniline kui visuaalne. „Kilbi väljatöötamiseks läks pea aasta ja võin üsna kindlalt öelda, et sellist lahendust täna teist pole: kilp on modulaarne, sinna saab vaheseinu vahele panna, mitmekambriliseks teha, see on erinevate tootjate latisüsteemide jaoks kohaldatav,“

toob Vali välja olulisi omadusi, mis disaini taha peitu jäävad. Vajadus ja ootused disainlahenduste järele on olemas, kuid Vali sõnul on täna vaja veel tööd teha selle poolega, et inimestel oleks valik: ühelt poolt ei osata teistsugust lahendust küsida, teisalt seda ka ei pakuta. „Kui inimene liitub elektrivõrguga, paigaldatakse talle täna standardkilp ning sisuliselt puudub mehhanism, mille abil saaks klient endale valida meelepärase disainiga kilbi. Täna teemegi tööd selle nimel, et võrguettevõtjate teenuste ja toodete alt oleks võimalik valida endale lisatasu eest disainkilbi paigaldamine kas uue liitumise või olemasoleva kilbi väljavahetamise korral.“ Häid näiteid RTF Levini tööst juba on. Just kilbi kompaktsema lahenduse tõttu on tumeda tahveldusega disainkilp paigaldatud Tallinna vanalinna ning ka mitmed uusarendused on saanud endale disainlahenduse. „Tagasiside on olnud väga positiivne: jäädi väga rahule nii disaini kui kvaliteediga ning imestati, et Eestis tehtud toode.“

19


ENSTO: Kliendil pole vaja valgustit, vaid valgust Tänavu omandas Ensto Lighting OÜ Belgia tootja Schreder tänavavalgustuslahenduste müügiõigused ja juba võib tänavapildis märgata nende nutikaid ja energiasäästlikke lahendusi.

20

Ensto Lighting OÜ tegevjuht Heimo Tammiste sõnul on tänavavalgustuses sarnased trendid üldvalgustusega: LED-tehnoloogia areneb ja järjest rohkem valgust saadakse väiksema võimsusega. „Kogu tootearendus töötab selle nimel. Kui valgustite disain ei muutu nii kiiresti, siis tehnoloogilisi uuendusi tehakse praktiliselt iga kolme kuu tagant, et saada efektiivsemaid lahendusi.“ LED-ide eluiga on lahenduslampidest tunduvalt pikem: Schreder annab oma tänavavalgustitele 10-aastase garantii olles kindel toodangu kõrges kvaliteedis. „Mõistagi on ka LEDid väga erineva kvaliteediga. Schrederi testide tulemused näitavad, et LED-mooduli valgusvoog 150 000 töötunniga väheneb mitte rohkem kui 10% ning rivist võib välja langeda sama aja jooksul ainult kuni 10% valgusallikatest,“ sõnab Tammiste ning lisab, et valgustite puhul on teisigi tehnoloogilisi lahendusi, mis aitavad valguse kvaliteeti ühtlasena hoida. „Valgusvoo ühtlase taseme hoidmiseks valgusti eluea jooksul on liiteseadmetes kasutusel CLO (constant light output) funktsioon, kus ekspluatatsiooni jooksul tõstetakse LED-mooduli voolutugevust ja nii saavutatakse tänaval konstantne valgustase.“ LED-tehnoloogia on siiski lahenduse üks


disain Valgusti Shuffle peidab endas paljut: siia on integreeritud elektriautode laadimispunkt, valgustus, wifi jagamise võimalus ning kaamerad ja kõlarisüsteemid.

pool. Tänavavalgustuse juures on väga oluline valguse suunamine õigesse punkti ning erinevad olukorrad nõuavad erinevat optilist lahendust. Erilise tähelepanu all on kindlasti jalakäijate ülekäigurajad. Kuna tänavad on erinevad ja jalakäijatele ning autodele mõeldud valgustusstandardid on erinevad, siis on teed jaotatud klassideks. Standardid määravad minimaalse valgustugevuse, mis peab jõudma tee pinnale. „Täpne valgusvoo suunamine on siinkohal üks säästukohti,“ kinnitab Tammiste ning lisab, et Schrederil on selle tarvis oma tootevalikus üle paarikümne erineva optikalahenduse. Tark tänavavalgustus Nutikaid lahendusi võetakse ka tänavavalgustuses üha enam kasutusele. Valgusteid on võimalik juhtida distantsilt nii üksikult kui gruppide kaupa. Schrederi tänavavalgustuse juhtimise süsteem Owlet võimaldab üle arvutivõrgu valgusteid jälgida, seadistada, millal ja millise võimsusega nad töötavad, ning teha erinevaid analüüse süsteemi optimeerimiseks. Lisaks saab valgustite külge paigaldada liikumisandureid: kui vähekäidavas kohas on valgustugevus sätitud 50% intensiivsusele, siis inimese lähenedes tõstetakse valgusvoog 100%-le. See, kas nutikaid liikumisanduriga lahendusi on mõistlik kasutada, oleneb ju-

ba konkreetsest olukorrast. Kohtades, kus autod tihedalt liiguvad, pole liikumisanduril mõtet, kuna valgustaset on vaja hoida kogu aeg üleval ja ka sisse-väljalülitamisel voolukulu suureneb. Promenaadi või kergliiklustee puhul võiks see aga anda energiasäästu. Disain tänavale Rääkides disainist ja disainlahenduste kasutamisest linnapildis, möönab Tammiste, et selles osas on meil võrreldes põhjanaabritega veel pikk tee käia. „Me ei peaks kasutama kõige odavamaid lahendusi, vaid võiksime kasutada kõige mõistlikumaid lahendusi ja anda ka meie linnaarhitektidele võimaluse kaasa rääkida,“ loodab Tammiste. Kui uusehitiste puhul on väike protsent ehitusmaksumusest eraldatud kunstile, siis sama võiks toimida ka linnakujunduses. „Schrederil on olemas lahendusi, mis on välja töötatud konkreetsete linnade jaoks. Kui disain jõuaks linnaruumi, oleks meie linnaruum palju kutsuvam ja mitmekesisem.“ Disaini osas muutuvad valgustid Tammiste sõnul aina väiksemaks ja õhemaks, samas

••• Tasub teada Schreder on 2017. aastal võitnud nutika linna disainiauhinna Londonis, Square Mile tänaval, multifunktsionaalse valgusti kasutamise eest. Valgustisse Shuffle on integreeritud erinevad võimalused alates elektriautode laadimispunktist, valgustusest, wifi jagamise võimalusest, kaameratest kuni kõlariteni, mille abil meeleolumuusikat lasta või teateid edastada.

peab disain toetama toote funktsionaalsust. „Valgusti peab olema niiskus- ja ilmastikukindel, et selle pind ei oksüdeeruks. Samuti on oluline, et valgusti pind oleks sile ja sinna peale ei hakkaks kasvama orgaanika,“ toob Tammiste näiteid. Disaini juures on oluline ka see, et paigaldus oleks lihtne. Schreder pakub juba valmislahendusi, kus paigaldajal on vaja vaid valgusti postile kinnitada ja kaabel ühendada. „Valgusti on juba toodetud teatud kohta silmas pidades, just sellise optikaga nagu vaja,” kirjeldab Tammiste n-ö võtmed kätte lahendust, mis hoiab kokku ka hulga aega. Kõigepealt pea plaani Kuid kuidas saab üks tänav valgeks? „Kui on vajadus mingi tänavalõigu või pargi valgustamiseks, siis istutakse kliendi ja projekteerijaga laua taha. Kliendil pole vaja valgustit, vaid valgust. Selgitatakse välja, millised nõuded valgustusele seab standard, milliseid valgustugevusi on vaja installeerida, valitakse Schrederi või Ensto tootevalikust välja sobivad valgustid. Seejärel tehakse valgusarvutused ja valitakse välja optimaalne valgustuslahendus. Ning meie müüme selle lahenduse,“ sõnab Tammiste ning lisab, et otsusest valmislahenduseni peaks arvestama ajavaru 6–8 nädalat.

21


Seadmekappi ostes tasub vaadata mooduli parameetreid. Siis pole keeruline kokku arvutada, kui mahukas kapp tuleks soetada. FOTO: SHUTTERSTOCK

Seadmekapi suuruselt ära kokku hoia Seadmekapp tuleb valida piisava ruumivaruga, muidu kipuvad kapid üsna ruttu pilgeni täis saama, mis tähendab, et õige pea võib tekkida vajadus uue ja suurema järele. Liialt väike kapp tekitab teisigi probleeme, näiteks vajab see jahutust.

22


server

Ettevõtete arenedes andmemahud ja kiirused suurenevad. Seetõttu kasvab ka seadmete hulk, mis elektrienergiat tööks kasutavad. vaid seadmeid lisandub, siis läheb ruum pilgeni täis,“ räägib Tõnisalu, et nii ei jää peagi muud üle, kui uus seadmekapp muretseda.

SLO müügiinseneri Toomas Tõnisalu sõnul võib serveriruumid jagada tinglikult kolmeks. Esiteks pisikesed, mis koosnevad kapist. Teiseks sellised, mille koosseisu kuuluvad paar suuremat seadmekappi ja muu eluks vajalik. Kolmandaks suured, kus seadmed ei ole kappides, vaid ruum ise on üks suur kapp. Serveriruumides asuvad nii hoonesisesed kui hoonesse sisenevad ja väljuvad kaablid, elektritoide (230/400V) koos UPS-iga, aktiivseadmed, jahutus- ja kütteseadmed ning muu vajalik. Kuna kaablid tuleb kinnitada ja otsastada, on vajalikud ka otsastusseadmed vask- ja optilistele kaablitele ning tähistused. Seadmete puhul on üldjuhul tegemist 19“ (laiusmõõt) kinnitusega, mida kapid (avariiulid) võimaldavad. Tõnisalu sõnul on probleemiks, et kui kontor tehakse valmis ja hakatakse võrku seadmetega püsti panema, siis eelkõige hinda arvesse võttes valitakse sageli kõige väiksemamahulised lahendused. „Kui hiljem toidet tarbi-

Uued seadmed võtavad vähem ruumi „Õnneks tehnoloogia areneb ja seadmed on muutumas väiksemaks,” jätkab Tõnisalu. Tänu sellele mahub sama suurusega kappi enam seadmeid ning kaableid. Lisaks eritavad uued seadmed vähem sooja. Kappides on riiuli kõrgusühikuks 44,45 millimeetrit, mida märgitakse tähega U (unit) ning mis tähistab seadmekappi paigaldatavate seadmete kõrgust. Kappe on erineva laiuse ja sügavusega, et kõik kaablid ära mahuksid. Väikseim mõõt on 6U-d ja suurim 47U-d. Võrreldes vanemate paneelidega saab uut tüüpi paneelidel panna kokku eri tüüpi otsad, mis tähendab, et varem kolm-neli unit`it kulutanud ühendused saab tõsta ühe peale kokku. See annab kokkuhoiu 3–4 U-d, nii optilise kui vaskkaabli puhul. „Kaablipaneelid on kõik 19“ kinnitusega ja üldjuhul kõrgusega 1U ning catkaablite korral on tegu 24 pesa, uuematel 50 pesaga,“ selgitab Tõnisalu, et see annab olulise ruumi kokkuhoiu. FO-paneelid on võimalik panna kuue mooduli kaupa eri pesadele, nagu SC, LS ja teised. „Mixed paneelid on eriti head väikekontorites, kus kõiki asju on vähe,“ räägib Tõnisalu, et need võtaksid väikekontoris tavalahendusena asjatult ruumi. Kõik kasutuses olevad seadmed kuluvad See, millise ajavahemiku tagant seadmeid on vaja välja vahetada, sõltub Tõnisalu sõnul ettevõtte vajadustest ja sellest, kuidas firma olemasoleva olukorraga parasjagu ise ra-

hul on. „Süües kasvab isu, nagu öeldakse,“ nendib ta, et andmekiirused tõusevad ja sellega seoses kasvab tarvidus välja vahetada vanad seadmed. Tõnisalu hinnangul on normaalne seadmed välja vahetada umbes iga viie aasta tagant. „Andmemahud ja kiirused suurenevad. Seetõttu kasvab paratamatult kõik, mis elektrienergiat tööks kasutab. Samuti kipub see vananema ja rikki minema.“ Tihti vahetatakse Tõnisalu sõnul tehnoloogia välja jupikaupa. „Esimesena see, kust king kõige enam pigistab.“ Hiljem lisatakse ja vahetatakse ühekaupa välja teisi seadmeid, räägib Tõnisalu, et üsna haruldane on, et välja vahetataks kõik korraga, ehkki ka nii võib. Aga ei pea. „Tehnoloogia arengu ja internetiseerimise taustal võib öelda, et kappides olev seadmete maht suureneb,“ märgib Tõnisalu. Seda näitab kasvõi asjade internet, millest räägitakse. „Kui tööstuses on tegu kaasaegse tootmisruumiga, kus palju tegevusi automatiseeritud, siis taolise tootmisüksuse puhul tahab iga selle osa (kontroller, juhtarvuti jne) saada internetti,“ toob ta näiteks. Kodus paiguta ühendus kinnisesse kappi Sama tendents on kodustes majapidamistes – paljud seadmed, näiteks turvavalvesüsteemid ja -kaamerad, vajavad tööks internetti. „Ka kodus võib interneti jaoks mõeldud kapinurk täis saada,“ märgib Tõnisalu, et sageli kipuvad kodudes tehtavad otsused juba jäämagi selle taha, et otsad selles kapis on täis. Lisaks tasub tähelepanu pöörata turvalisuse küsimusele – ühendused tuleks panna kinnisesse kappi eest ära, et võõras juurde ei pääseks. Tõnisalu tunnistab, et näeb kauplusesse tulevate klientide pealt üha uuesti, et seadmekappi ostes kiputakse valima sageli kõige väiksem. Mis tähendab, et peagi on vaja suuremat. Hilisem ruumi suurendamine võib aga keerukaks osutuda. „Kui sama tootja kappe on veel saadaval, on võimalik osta teine olemasoleva kõrvale,“ räägib ta. Aga alati pole sama tootja kappe enam saada, kuna tootjad muutuvad. „Ja ega kapid alati eraldi üksteise kõrvale ruumis kõige paremini ei sobi ka,“ hoiatab ta, et ehkki on ka neid, kes ostavad kohe suurema

23


kapi, on neid väga vähe. Tasuks mõelda kohe veidi suuremalt, seda enam, et hinnaerinevus pole kappidel mahtu arvesse võttes väga suur. Tegijal juhtub: ka projekteerijad võivad vigu teha „Vahel näen projekte, kus projekteerija on pannud kapi nii täis, et tulevikus sinna enam midagi juurde ei mahu. Isegi UPS ei mahu enam kappi ära, vaid tuleb kapi kõrvale panna,“ räägib Tõnisalu, et sel juhul juhtub nii, et tasapisi hakkab erinevaid seadmeid kapi kõrvale kogunema ning tuleb hakata otsima uut lahendust. Kuna kõigil seadmetel on U-des ära näidatud nende vajadus (1-5 U-d), pole selle järgi Tõnisalu sõnul keeruline kokku arvutada, kui suurt kappi on vaja. Lisaks tasub alati jätta ruumi varuks. „See pole koht, kus tasub kokku hoida,“ nendib Tõnisalu, kelle sõnul on paraku sageli just tehnilised ruumid need, mille pealt püüSLO_Syyspäivä2017_ilmoitus.ai 1 7.8.2017 9:46:18 takse ruumi säästa.

Väike kapp tekitab Tõnisalu sõnul teisigi probleeme, kui see, et sinna tulevikus kõik vajalik ära ei mahu. Kui kapp on pilgeni täis, vajab see jahutust. Kappides on see võimalus küll enamasti olemas – tavaventilaatori lisamisel, ent kui sellest ei piisa, on vaja hakata tervet ruumi jahutama. Selline võimalus on suurte serveriruumide projektidesse sageli sisse ehitatud, ent väikestel mitte. „See on nagu lumepall, mis hakkab veerema, nõudes aina uusi väljaminekuid,“ hoiatab Tõnisalu, et kui alul ehk hoitaksegi raha kokku, toob see hiljem kaasa topelt investeeringu, rääkimata ajakulust, mis see endaga kaasa toob. „Näiteks kui hiljem vahetub ruumidel omanik, võib uuel kasutajal olla rohkem seadmeid, mida on raske ära mahutada,“ selgitab Tõnisalu. „Kui seadmed ruumidesse ära ei mahu, tekib vajadus viia need kuhugi mujale, siin võib heaks lahenduseks olla garaaž,“ kirjeldab ta. Ehkki see on teostatav, tähendab see igal juhul lisakulutusi.

••• Tasub teada Seadmekappi soetades tasub valida see piisava varuga. Tehnoloogia arenedes ja asjade interneti laiema levikuga seoses kasvab kappides olev seadmete maht, mistõttu ei pruugi kõik vajalik enam sinna ära mahtuda. Lisaks vajab väike seadmekapp lisajahutust, mis võib kaasa tuua täiendavaid kulutusi. Samuti tasub tähelepanu pöörata turvalisusele – ühendused tuleks panna eest ära kinnisesse kappi, et võõras juurde ei pääseks.


server

UPS-i valik sõltub seadmepargist Puhvertoiteallika ehk katkematu toiteallika ehk UPS-seadme valikul on oluline selle võimsus. Teiseks kriteeriumiks võiks valikut tehes olla see, kui kaua peab suutma UPS seadmeparki töös hoida. „Linnas piisab ehk 10 minutist, maal aga võib kuluda pool päeva,“ räägib Tõnisalu, et valik sõltub kliendi vajadustest – kas elektrikatkestuse ajal saab näiteks töö käsitsi ära lõpetada või mitte. „Kuna tänapäeva kontorites on tegu enamasti sülearvutitega, mis töötavad akult, tähendab see, et enam pole tarvis iga töökoha juurde paigaldada mitut UPS-i,“ toob Tõnisalu näiteks. Kriitilisem olukord valitseb serveriruumis. „Tasuks mõelda, mis seal katkematut toidet vajab ja kui kriitiline on seadmepark.“

UPS-idest, mida on kolme klassi, on Tõnisalu sõnul enim kasutatud klass 1 – offline (passive standby) UPS, mis kaitseb pinge „hammaste“ (kiire ületus, alanemine) ja katkestuste eest. „See teeb oma töö ära, kui sisendpinge on normaalne ja tarvis on kaitset vaid katkestuste vastu,“ räägib Tõnisalu. Klass 3 UPS – on-line (double conversion) UPS on kõige kallim, ent ka kõige parem. „See on nagu väike elektrijaam kapis või laua all, sobides kõige nõudlikumale kliendile ja eriti nõudlikule seadmepargile.“ Lisaks klass 1 juures nimetatule kaitseb see veel üle- ja alapinge ning sageduse kõikumise ja pinge harmoonilisuse eest. „Selles toimub kaks muundamist – AC-DC ja DC-AC, nii et sellega välditakse kõiki pingega tekkida võivaid probleeme.“ Seadme miinuseks on, et kuna see töötab nagu elektrijaam, toodab see ka sooja, mis tähendab, et jahutamiseks töötav ventilaator tekitab müra.

UPS klass 2 – line interactive, jääb nii hinnalt kui kvaliteedilt eelpoolnimetatud kahe vahele. Tõnisalu sõnul on valikul oluline silmas pidada ka UPS-i kasutegurit, mis on kolmanda klassi seadmetel kõige madalam, ehk kaotsi läheb kõige rohkem ja ka soojust tekib kõige rohkem, mida kompenseerib toitepinge kvaliteet. Enamasti on juba projektis ära märgitud seadmepargi kriitilisuse aste ja vajalik koguvõimsus, millest sõltub omakorda akupanga vajadus. „See mõjutab suures osas maksumust – akud ei ole teadupärast väga odavad,“ nendib Tõnisalu. Kui projekteerija pole kodutööd teinud, võib UPS-i lahtris projektis selgitus puududa. Sel juhul püütakse koos kliendiga vajadused paika saada. „Sel juhul projekteerija mitte ei aita kliendi probleeme lahendada, vaid tekitab neid juurde,“ tunnistab Tõnisalu, et paraku pole see väga harv juhus.

Kvaliteetsed tööstusautomaatika seadmed. Nüüd ka -s.

sagedusmuundurid | plc | toiteplokid | releed | signaaltornid | nupud | switchid www.electrobit.ee | tel: 651 8140


Nutikad lahendused koju ja kontorisse Lahendused, kus elektriseadmed omavahel infot vahetavad ning vastavalt käsklustele olukorrale reageerivad, on muutumas üha käegakatsutavamateks. Selliste nutikodude või -kontorite sisustamiseks ei ole enam vaja vedada tohutut juhtmerägastikku ega teha ümberehitustöid, kontroller võib asuda tavalise wifi-seadme sees, mis suhtleb pistikupesade, pirnidega ja muude elektriseadmetega läbi õhu.

Indome tegevjuhi Lauri Lotamõisa ning müügijuhi Alan Ugolkovi sõnul võib targa lahenduse plaanida ka vaid kontori või kodu ühte ruumi, olgu tegu õigel hetkel süttiva lambipirni või automaatselt laskuva kardinaga. „Neid lahendusi saab olemasolevatesse ruumidesse paigutada ilma juhtmeid vedamata ja ümberehitusi tegemata. See on selle lahenduse võlu,“ tõdeb Lotamõis. Kuid mis kasu peaks nägema oma kodu või kontori targaks tegemisest? Ennekõike seisneb kasu kokkuhoius. „Kontorist lahkudes on võimalik valve peale panna, kustutada automaatselt kõik tuled, panna küte ja ventilatsioon madalamale režiimile,“ toob Lotamõis näiteid. „Raha säästab ka see, et vajalikud seadmed on võimalik automaatselt kaugteel sisse lülitada 2–3 tundi enne tööpäeva algust. Nutiseadmetega on võimalik jälgida ka elektribörsi hinda, ning seadmed panna tööle kõige soodsamal ajahetkel,“ kirjeldab Ugolkov kokkuhoiu võimalusi.

Oluline disain ja nutikus Lisaks hinnavõidule muutub aina olulisemaks erinevate elektriseadmete kasutusmugavus ning disain. Disainlüliteid on erinevatest materjalidest alates klaasist kuni kivitahveldu-

26

seni, värvigammale panevad piiri vaid soovid, ja mis peamine – targad tooted on võimelised omavahel suhtlema, neid saab omavahel liidestada, mis lisab mugavust.

Annab juurde vabadust „Kaugjuhitavus annab vabaduse. Aina enam otsitakse ka huvitavaid disainilahendusi,“ tõdeb Lotamõis, et toote välimusele tähelepanu pööramine on meie piirkonnas kindlasti tõusev trend. Punktlüliti tajub puudutust isegi ehtsal kivipaneelil, samuti on kasutajate mugavusele mõeldes toimunud edasiminekuid. Näiteks kui viia käsi termostaadile lähemale, lülitub see töörežiimi ja jagab vaatajale infot, kätt eemale tõmmates läheb seade puhkerežiimi. „See on vau-efekt, mis on juurde tulnud ja mida muidu lülititelt ei oodata,“ kirjeldab Ugolkov. Kontorisse või koju saab seadistada ka häälkäsklustele reageeriva süsteemi Google Home, mille abil on võimalik valgustust, kütet reguleerida, ühendada Bluetooth-seadmed konverentsisaalis või sisse-välja lülitada ekraane jm seadmeid. Google Home on ka abimees, mis oskab soovitada lähiümbruse söögikohti või ummikutevaba koduteed. „See on midagi neile, kellele ohoo-efekti tekitamine on oluline osa nende igapäevast.“


nutikodu ••• Tasub teada Kardinasüsteemide juhtimine: sageli on päikesepoolsetes külgedes keeruline hoida stabiilset temperatuuri. Andurite abil on võimalik reguleerida kardinamehhanismi liikumist vastavalt temperatuurile või päikesevalguse intensiivsusele. Lülitite puhul muutub disaini kõrval üha olulisemaks nende nutikus.

Peidus pistikupesade katteid saab valmistada kivist, klaasist või mõnest muust materjalist. Lahendused pakuvad ka ohoo-efekti. Kui käsi liigub lülitile lähemale, lülitub see töörežiimi ja jagab vaatajale infot, kätt eemale tõmmates läheb seade puhkerežiimi.

Punane tuli pistikupesa ümber näitab elektrienergia kõrget hinnataset, roheline tuli madalat – nii saab energiamahukaid seadmeid kasutada vaid soodsal ajal.

Vibratsiooniandur annab märku, et tuul on liiga kõva ja juhtimispulti antakse käsklus katusemarkiis sisse tõmmata. Veeavariide vältimiseks on võimalik tänu uputusandurile vesi automaatselt kinni keerata või saata välja teavitus. Valvekaamera võib töötada samaaegselt ka õuelambina, mis oskab eristada inimest, looma või autot. Näotuvastusega kaamera läidab aga tuppa sisse astudes tuled või paneb mängima lemmikmuusika. Ventilatsiooni juhtimine õhuniiskuse ja CO2 taseme järgi. Selle lahenduse puhul kaob käsitsi juhtimise vajadus ning andurid käivitavad vajadusel õhuvahetuse.

Pirnid täidavad küll valgusti funktsioone, kuid nende sisse on ehitatud wifi või Bluetoothiga ühendatav JBL-i kõlar. Võimalik on seadistada ruumide lõikes erinevaid valgustemperatuure ja panna need sõltuma päikesevalguse intensiivsusest. Sellised pirnid on hea lahendus ka konverentsi- või koosolekuteruumi jaoks: kuni 8 pirni on omavahel liidestatavad, nii saab tekitada multiruumi.

27


LED-valgustus võimaldab luua nutikaid lahendusi 28

Tänu sellele, et LEDlambid on kergesti jälgitavad ja juhitavad, võimaldavad need luua nutikaid lahendusi – valgustuse tänaval, kontoris, tööstuses või kodus saab sättida nii, et see põleks soovitud tasemel vaid juhul, kui inimesed kohal viibivad.


LEDlahendus

SLO aitas luua valguslahenduse Tehnopol 2 äri- ja teaduskompleksile. FOTOD: MEELI KÜTTIM

SLO installatsiooni müügijuhi Aare Jürgensoni sõnul saab täna sise- ja välisvalgustusest rääkides tuua välja eelkõige LED-lahendused – traditsioonilisi valgusteid on sisevalgustuses väheks jäänud. Sama on jälgitav välisvalgustite turul. „Valgustus liigub kindlalt LED-ide suunas, alternatiivi pole turule tulnud,“ märgib ta. LED-lahenduste tulevikku on keeruline prognoosida „Tulevikku vaadates on väga keeruline prognoosida, mis 5–10 aasta perspektiivis juhtuda võib,“ räägib Jürgenson. Kui vaadata LEDvalgustuse kasutust, siis viimase aastaga on toimunud selles vallas väga tormiline areng, mis mõjutab ka LED-ide kasutusperspektiivi. „Me ei tea täna, millise kiirusega ja millises suunas

areng toimub,“ nendib Jürgenson, et täna uueks loetav lahendus võib juba viie või kümne aasta pärast ümbertegemist vajada. „Samas ei saa välistada, et tulevikus on kasutuses hoopis midagi muud ja midagi sellistki, mida me täna veel ette kujutada ei suuda,“ jätkab Jürgenson, et võib-olla toimub paarikümne aasta pärast valgustuse juhtimine juba mõtte jõul. „Inimesele siirdatakse kiibid ajukoorde ja rohkem polegi vaja,“ nendib Jürgenson, et tänapäeval on tänu tehnoloogia väga kiirele arengule praktiliselt kõik võimalik. Jürgenson prognoosib, et tulevikulahendused võivad liikuda suunas, mis tähendab aina enam personaalsete lahenduste kasutamist. Samas oskab klient ka traditsioonilisust hinnata. Näiteks on turule toodud retrostiilis LED-

lampe, mille puhul LED-lambi disain jäljendab klassikalist hõõglampi. Uutel lahendustel väiksemad hoolduskulud LED-valgustid on pikaealised ja säästlikud – need on reeglina traditsiooniliste lahenduste ja luminofoorlampvalgustitega võrreldes kompaktsemad ja oluliselt pikema tööeaga. „Kui tänavavalgustus põleb aastas 4000 tundi, tähendab see, et kvaliteettootjate valgustid peaksid kestma 25 aastat,“ selgitab Jürgenson, et praegu vahetatakse tänavavalgustust välja märksa lühema intervalliga, mis tähendab, et LED-idega hoolduskulud vähenevad. LED-valgustuse plussiks on ka lihtne juhita-

29


vus ja monitooring. „LED-lahenduste puhul on lihtne luua nutikaid lahendusi, mis tähendab, et saavutatakse soovitav valgusvoog, mille puhul valgustid töötavad ainult siis, kui seda on vaja. „Näiteks saab välivalgustuse puhul luua lahenduse, kus tänavatel tekitatakse valguskoridor vastavalt inimeste või autode liikumisele,“ räägib Jürgenson. Automaatne seadistus ning juhtimine toovad säästu Samal põhimõttel saab valgustuse ka kontoris, tööstuses ning laomajanduses sättida nii, et see põleks soovitud tasemel vaid juhul, kui inimesed viibivad kohal – energiasääst tekib, kuna valgustus on sisse lülitatud vaid siis, kui keegi on ruumis. „Kui inimesed sisenevad ruumi, lülitub valgustus automaatselt soovitud tasemele,“ kirjeldab Jürgenson. Valgustustust mõjutavaid tegureid on inimesele lisaks teisigi – näiteks kui päike paistab, pole ruumides valgust nii palju tarvis kui pilves ilma korral. Oluline aspekt on see, et LED-valgusteid

saab jälgida ja juhtida üle interneti ning lahendused võimaldavad ka valgustite omavahelist suhtlemist ja informatsiooni vahetamist. Uusi nutikaid lahendusi on Jürgensoni sõnul enamasti lihtsam teha, kui olemasolevaid lahendusi ümber hakata tegema. Kuid ka olemasoleva ümbertegemine on soovi korral võimalik, seda ka kodulahenduste puhul – sel juhul saab valgustuse juhtimise tööle panna ilma juhtmeteta selliselt, et eraldi toiteliine pole vaja. Selle miinuseks on klientide tagasiside põhjal aga võimalikud häired, mis süsteemis tekivad. Valgus peab olema kvaliteetne ja sobiv Lisaks sellele, et LED-ide juhitav lahendus annab energiakulu kokkuhoiu, on see tänapäeval ka trendikas, mis loob kliendi silmis lisavõimalusi, mida saavad ära kasutada näiteks kinnisvarahaldajad. „Tehnoloogiapark Tehnopol teadus- ja ärilinnak on uus etapp, kus taolisi võimalusi kasutatakse,“ märgib Jürgenson, et tänu sellele saadakse kindlasti ka energiasääst.

Valgustust valides ei saa Jürgensoni sõnul arvesse võtta siiski vaid energiasäästu aspekti, vaid valgus peab inimestele sobima, kuna sel on meile suur mõju. „Kui ruumis, kus me pikalt viibime, on valgusspekter vale, võib juhtuda, et töö ajal võib uni peale tulla, aga õhtuti ei jää magama,“ kirjeldab Jürgenson, et see, kuidas valgusega inimest nii mõjutada, et ta oleks tervem, on peen teadus, mida alles uuritakse. Ebasobiv valgustus vähendab efektiivsust Kuna pole täpselt teada, kuidas LEDvalgustus meid mõjutab – mõju pole väga selgelt veel jõutud uurida, peaks Jürgensoni sõnul kasutama kindlasti hea kvaliteediga LEDvalgusteid. Kuigi sääst võib olla ettevõtte jaoks valgustite valikul oluliseks argumendiks, ei saa tema sõnul inimesed väga efektiivselt ebasobiva valgustusega ruumides töötada. Kodudes kasutatavate valgustite puhul on valgustuse hubasus ja lampide juhitavus veelgi olulisem.


25

aastat kestab LEDtänavavalgustuslamp, juhul kui valgustus tänaval põleb aastas 4000 tundi.

LEDlahendus ••• Tasub teada LED-valgustid on traditsiooniliste lahenduste ja luminofoorlampvalgustitega võrreldes: viimasel paaril aastal üle elanud ülikiire arengu pikaealisemad ja säästlikumad kompaktsemad ja pikema tööeaga nutikamad – lihtsad juhtida ja monitoorida omavahel suhtlevad ja informatsiooni vahetavad trendikad, mis loob kinnisvarahaldajale lisavõimalusi mõju inimesele vähem uuritud Värviedastusindeksi (CRI) abil kirjeldatakse valgusallika mõju värvusilmele. Loomuliku õuevalguse CRI on 100 ja seda

kasutatakse etalonina mis tahes muu valgusallika puhul. Värvitemperatuur võib olla lampidel erinev. Värvitemperatuuri mõõtühikuks on kelvin (K). Madala kelvini kraadiga lambid annavad sooja hubasemat valgust, kõrgema kelvini kraadiga lambid annavad külma ja karget valgust. Räigus (UGR) on aisting, mida kutsuvad esile nägemisvälja liiga heledad alad. Avaldub kas diskomfort- või pimestusräigusena. Halvendab esemete nähtavust ning sõltuvalt töö iseloomust ei tohi ületada standardis EVSNE 12464-1 esitatud väärtusi. Valguse värelus (inglise keeles flicker) on põhjustatud vahelduvvoolu perioodilisusest tingitud valgusvoo värelusest, mis väsitab silmi ja aju.

LEDVANCE.EE

LED-valgustid LEDVANCE’ilt Kehtestame uue standardi, et viia valgustus uuele tasemele – koos teiega ja teie jaoks.

Uus standard. Uus tase. LED-valgustid LEDVANCE’ilt.


Päikesepaneelidel on varjuküljed Päikesepaneelid on investeering tulevikku, et elektri eest vähem maksta. Paraku on paljud investeeringud läinud luhta oskamatu paigaldamise ja ebakvaliteetsete materjalide tõttu.

32

Päikesepaneelide tasuvusaeg on keskmiselt 10 aastat. Firmasid, kes päikesepaneelide paigaldamisega tegelevad, on palju, kuid tööde kvaliteet paraku kõigub. Paneelid katusele, inverter seinale ja otsad võrku – teoorias lihtne, kuid ilma kogemuste ja teadmisteta kipuvad need tööd ebaõnnestuma. „Pool minu tööst on halvasti tehtud asjade ümbertegemine,“ kinnitab päikesepaneele paigaldava OÜ RP Kuubis juht Rein Pinn. Talle meenub kurioosne juhtum, kus katusele pai-

galdatud päikesepaneelide akud kukkusid läbi lae sisse. Põhjuseks valed akud ja ühendusrežiimid: akud plahvatasid lae peal, hape söövitas lae läbi ning pool maja ja kogu süsteem sai rikutud. Pinni sõnul on võrguühendusega päikesepaneelide paigaldus oluliselt erinev sõltumatu süsteemi ülesehitusest ja võrguühendusega päikesepaneelide paigaldaja kogemustele seal loota ei saa. Markantseid näiteid on Pinn veelgi näinud. Kord olid päikesepaneelid paigaldatud katuse-


energia

le kipsplaadi karkassi abil. Päikesepaneelide kestvus on 30 aastat, kuid kipsplaadi karkass ei püsi üle paari-kolme aasta ja paneelid tulevad katuselt alla. Vähem markantne ei ole ka juhtum, kui paneeli ja inverteri vahele tõmmatakse telefonijuhe. Pinn soovitab enne paigaldajatelt töö tellimist uurida tehtud tööde ajalugu ning küsida eelmiste klientide käest soovitusi. „Kui teid huvitab tulemus, siis uurige, mida nad varem on paigaldanud. Muidu saate endale tööle seltskonna, kellel pole kogemust ja töö tegemiseks võib kuluda kaks nädalat,“ selgitab Pinn, et kodumaja süsteemi ehitus ei tohiks üle kolme päeva aega võtta, väiksemad asjad saavad päevagagi valmis.

Ebakvaliteetne paneel on risk SLO Eesti AS-i müügijuhi Aare Jürgensoni sõnul on kvaliteetne päikesepaneelide paigaldis kehtivatele standarditele ja normidele vas-

Kõige odavama pakkumise peale võite saada lõpuks sellise tulemuse, mida te tegelikult ei tahtnud.

tavalt projekteeritud, paigaldatud ja testitud ning installatsiooni kohta esitatakse lõppdokumentatsioon. Päikesepaneeli teeb heaks jäik, ilmastikutingimustele vastupidav raam, milles ei ole kruviühendusi. Selliseid paneele toodetakse täpsetel täisautomatiseeritud tootmisliinidel, kogu tootmisahel on pideva kontrolli all ning paneele on katsetatud karmides tingimustes – tuul,

lumi, rahe ja erinevad temperatuurid. Usaldust tõstavad ka sõltumatute laborite testid. Vanimad päikesepaneelid on pidevas töös olnud juba 40 aastat. „Kui me planeerime pikaajalist elektrienergia tootmist päikesevalgusest, peame arvestama kümnete aastatega ja on ebameeldiv üllatus, kui tasuvusaja lõppemisel tekib süsteemitöös tõrkeid ja võib olla vajadus asendada paneelid uutega,“ ütles Jürgenson. Olenevalt paneelist annavad tootjad paneelide tootlikkusele ka garantii. Nii on paneele, mille garanteeritud tootlikkus on 25 aasta möödumisel 80% ja on paneele, mille tootlikkus on 30 aasta möödudes 85%. Klient eelistab sageli soodsaimat pakkumust, mistõttu on tegijatel huvi ja vajadus pakkuda võimalikult odavat hinda. Siiski tuleb arvestada, et odavamad inverterid teevad häält, mürisevad, pinisevad ja nende vastupidavusaeg on lühike. Kasu pole ka viieaastasest garantiist seadmele, kui süsteem tervikuna peaks kestma 30 aastat. Süsteemi osade kaupa ümbervahetamine kujuneb hiljem väga tülikaks ja kulukaks. Samuti on mõnedele seadmetele kõik vajalik sisse ehitatud, teistele on aga vaja soetada juurde lisatarvikuid. „Kõige odavama pakkumise peale võite saada lõpuks sellise tulemuse, mida te tegelikult ei tahtnud,“ märkis Pinn. Kuna päikesepaneelid võivad kesta pea pool sajandit, peavad ka paigaldussüsteemid olema sama vastupidavad. „Paigaldussüsteemidest vaadatakse sageli mööda, kuid need on olulised. Võib teha ka puidust raamil, kuid kestvus peaks olema 40 aastat, kui paigaldaja vastutab,“ kinnitas Jürgenson. „Päikesepaneelide paigaldamiseks väljatöötatud lahendused on testitud karmides oludes ja nende vastupidavuses võib kindel olla. Paigaldaja komplekteerib tavaliselt kogu süsteemi alates paneelidest, kinnitustarvikutest ja lõpetades inverteriga ning garanteerib, et kogu süsteem tervikuna töötab ettenähtud aja. Kui süsteemi ühes osas on tõrge, siis ei tööta kogu süsteem.“

Kahte liiki paneelid Päikesepaneelid jagunevad laias laastus kaheks: mono- ja polükristallpäikesepaneelideks. Neid eristab tootmistehnoloogia: monokristall on üks ühtse kristallvõrega terviklik mineraali kristall, polükristall koosneb mitmest väikse-

33


mast mineraali kristallist. Monokristall on väljast ilus ühtlane ja musta värvi. Polükristall on säbruline ja sinakas, kuid on ka musta, kuldset või sinakat tooni. Monokristalli kasvatamine on natuke töömahukam kui polükristallil. Kolmanda paneeliliigina räägitakse multikristallpaneelist, kus paneeli südamik on mono-, ääred aga polükristallist. Mõõtmine näitab, et monokristall töötab paremini otsese päikesekiirgusega, polükristall aga hajusa pilvisuse korral. Eestis loetakse nii mono- kui ka polükristallpaneelide tootlikkust ühesuguseks, sest vahed jäävad mõõtevea piiridesse. „Kvaliteetne polükristallpaneel võib anda rohkem energiat kui monokristallpaneel,“ ütles Pinn. Peamine vahe on kristallikasvatamise tehnoloogias ja seda on tootjad turunduslikult ära kasutanud.

Hinda kvaliteeti Päikesepaneeli ostmisel tuleks hinnata ka paneeli välimust. „Kui paneeli nurgad ei klapi või klaasi all jooksevad traadid kõveralt, tuleks sellest paneelist loobuda,“ soovitas Pinn. Ka nimetute või tundmatu nimega tootjate pa-

neelidest on targem eemale hoida ning usaldada paigaldaja nõuannet. Tavalise kodumajapidamise aastane tarbimine on 10 000 kw/h, kuhu sobib 10 kw päikesesüsteem, mis aastaga toodab sama palju kui kulutatakse: suvel müüakse ülejääk võrku ja talvel ostetakse võrgust. Päikesepaneeli efektiivsus sõltub katuse kaldest ja katusetüübist, mis määrab paneelide kinnituse, ja varjust katusel. Kui varjud katusele langevad, võib kogu süsteemi tootlikkus langeda 70%. Sellistel puhkudel tuleb tegelda iga paneeliga eraldi ja kasutada varjudest sõltumatuid mikroinvertereid. Kümne aastaga on päikesepaneelid odavnenud ligi 20 korda. „Tänu Hiina hinnadumpingule võib mõningane langus veel toimuda, aga drastilist langust ei tasu oodata,“ märkis Pinn. Keskmise kodumajapidamise päikesepaneelidega varustamine ja vooluvõrku ühendamine maksab keskmiselt 12 000 eurot juhul, kui ei ole varjudega probleemi ja katus võimaldab paneelide panekut. Alla 10 000 eurostest süsteemidest soovitab Pinn hoiduda, sest see tõotab tulevikus peavalu tekitada.

••• Tasub teada Päikesepaneelide tööpõhimõte seisneb pooljuhtide fotoelektriliste omaduste kasutamises, muundades päikeseenergia elek t r ienergiaks. Päikesepaneelid on ühed töökindlamad taastuvenergia allikad, kuna neil puuduvad liikuvad osad. Samuti on väga väiksed nende hoolduskulud. Praktikas kasutatavad päikesepaneelid kujutavad endast omavahel ühendatud elemente, mis on asetatud ühe metallraami sisse ja kaetud peegeldust vähendava pinnatöötlusega klaasiga. On olemas ka ilma raamita seeriaid, mis võimaldab neid kasutada juba otse vastavalt paneeli kasutusotstarbele katuse- või fassaadilahendustes.

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Juhtmed ja kaablid Sise- ja välis valgustus Pistikupesad ja lülitid Elektrikilbid ja tarvikud Kodu automaatika Piksekaitse ja maandus Küte ja ventilatsioon

ELAMUD

Päikesepaneelid ja inverterid


energia

Päikesepaneel sobib katusekatteks Tänapäeval müüakse päikesepaneele, mis on kasutatavad katusekattena. Sel juhul ei pea panema eraldi katust, vaid katuse saab laduda päikesepaneelidest, millel on vihmavee ja muud süsteemid sisse ehitatud. Välimuselt meenutavad sellised paneelid katusekive. Hinnas pole erilist vahet: plekk-katus koos tavalise päikesepaneeliga tuleb sama kallis kui katusekattepaneelidega, sest need on mõnevõrra kallimad tavalistest päikesepaneelidest. Pinni sõnul on oluline teada, et iga taoline katusekivi on omaette paneel. Selleks, et igast paneelist elekter kätte saada, tuleb need juhtmega ühendada, mis eeldab ühenduskarbikest iga kivi taga. Kui üks kivikene selles ahelas ei tööta, on kogu süsteem rivist väljas. „Väliselt näeb see hästi vahva välja, aga praktikas pole seda kõige mõistlikum kasutada,“ ütles Pinn.

„Hinda ja kasutegurit arvestades on täna veel klassikaline tavapaneel mõistlikum.“ Eesti eripära on, et päikeseenergia tootmine toimub nii pikas kui lühikeses tsüklis vastupidi. Talvel, kui meil on kõige rohkem elektrit vaja, on päikest kõige vähem. Hommikuti, kui elektritarbimine algab, pole päike enamuse ajast aastas veel tõusnudki. Ka suvehommikuti ei saa me päikeseenergiat, sest paneelid on lõunasse suunatud. Päeval, kui päike on aga taevas, on inimesed tööl ning õhtul on päike juba loojunud. Seega on tsükkel täpselt vastupidine meie kasutusvajadusele. Selle vastuolu leevendamiseks saab Pinni sõnul võtta kasutusele targa kodu energialahenduse, mis salvestab elektrit. Süsteem toodab ning laeb elektri akudesse. Alles siis, kui akud on täis, müüakse ülejääv elekter võrku. Kasutama hakatakse ka esmalt akudesse laetud energiat ja kui akud saavad

tühjaks, võetakse võrgust. Sel viisil on võimalik rohkem tarbida omatoodetud elektrit. Taoline lahendus on Pinni sõnul teoreetiliselt ilus, kuid täna veel ebapraktiline, sest akud ja hübriidinverterid on nii kallid, et need ei teeni end rahas tagasi. Isegi Saksamaal, kus elekter on neli korda kallim, pole akud eriti levinud. Päikesepaneeli süsteeme on ideaalis vaja vaadata üle korra aastas, et hinnata, milline on nende seisund ning kas ühendused on kindlad. „Paigaldus peab olema kvaliteetne, et kontaktid oleks töökindlad, sest päikesesüsteemis võib olla tegu kõrgemate pingetega,“ rõhutas Jürgenson. Enamik kasutatavaid invertereid on võrguliidesega, mis teeb võimalikuks nende töö jälgimise. Paigaldajatel on võimalik jälgida enda paigaldatud süsteemide toimivust üle interneti ja süsteemi omanikud jälgivad huviga süsteemi parameetreid.

SLO ELEKTRIMATERJALID JA TÖÖRIISTAD PROFESSIONAALILE

Tööstusautomaatika seadmed Kaablid ja kaabliteed Võimsuse juhtimise seadmed Valgustus Kilbid ja karbid Tööriistad ja tarvikud

TÖÖSTUS


Nutiseade aitab ära hoida tootmisseisakuid 36


ABB ABB poolt väljatöötatud platvorm ABB AbilityTM põhineb pilveteenusel: tegemist on digitaallahenduste portfoolioga, mis hõlmab enam kui 70 miljonit omavahel ühendatud seadet, 70 000 digitaalset kontrollsüsteemi ja 6000 ettevõtetele sobivat tarkvaralahendust. Üheks ABB AbilityTM põnevaks uuenduseks on mootoritele kinnitatav ABB Smart SensorTM. Need andurid jälgivad 24/7 mootorite seisukorda ja saadavad kogutud info läbi nutiseadmete pilves asuvasse serverisse.

Andurite paigaldamine on lihtne, aktiveerimine ja seadistamine toimub nutirakenduse abil.

Kui info mootorite seisukorra kohta salvestatakse pilve, saab seda lihtsalt ja kiiresti vaadata. Sel viisil on inseneril võimalik jälgida mootori seisukorda – vibratsiooni, jahutustemperatuuri, laagrite seisukorda ja mitmeid teisi parameetreid distantsilt, et õigel ajal sekkuda. Teisalt saab ka tehnikajuht ülevaate tootmises kasutatavate seadmete seisukorrast, mille põhjal on võimalik teha hooldus- ja remondiplaane. „Võimalik on seadistada ka alarmid, mis annavad SMS-i või meili teel märku, kui mootor vajab tähelepanu,“ selgitab ABB tootejuht Ivar Rätsep, kuidas rakendus aitab kokku hoida tootmisinseneride tööaega, kellel kaob vajadus mootorite seisukorda ükshaaval hinnata ja mõõta. Tootmine töökindlaks Oluline on siinkohal rakenduse lihtsus ning taskukohasus. Andurite paigaldamiseks pole vaja erilisi abivahendeid – komplektis on spetsiaalne liim, millega andur mootori külge paigaldatakse ning nutirakenduse abil on võimalik see juba aktiveerida ja seadistada. Samuti on investeeringu maksumus võrreldes potentsiaalse kasuga väga väike. „Komplekti hind jääb alla 300 euro, mis võiks olla igale ettevõttele taskukohane,“ selgitab Rätsep. ABB turundusjuhi Silver Aiaste sõnul on lahenduse suur pluss see, et anduri saab paigaldada ka vanade mootorite külge: „Seega saab ka 20–30 aastat vana liini külge andurid panna, et muuta see nutikaks. See on lihtne võimalus muuta tootmine töökindlaks.“ Väldi tootmisseisakuid Aiaste sõnul on andurite mõte hinnata pidevalt tootmises kasutatavate mootorite seisukorda, et ära hoida ootamatuid seisakuid. „Kui kasvõi üks seade läheb rivist välja, siis kogu tootmisliin seisab. Seisakute vältimine tootmises annab väga suure efektiivsuse ja rahalise kasu.“ Erinevates tootmisettevõtetes võib seisak tähendada suuri summasid ning kahju polegi teinekord otseselt mõõdetav. „Rakenduse põhiline ülesanne ongi vältida selliseid ootamatuid seisakuid ja planeerida seadmete hooldust ja remonti juba ennetavalt,“ kinnitab Rätsep ning lisab, et korrapäraselt hooldatud mootorite eluiga ning ka tootlikkus on suuremad.

••• Tasub teada Tasuta rakendus: lae alla rakendus ABB Smart Sensor kas Google Play’st (Android) või App Store’st (iOS). Sihtgrupp: tööstusettevõte, kes hindab töökindlust ja soovib ennetada tootmisseisakuid. Valdkonnad: tselluloosi-, õlitööstus, naftaterminalid ning kaevandused, elektrijaamad, keemia-, puidutööstus. Mida mõõdab ABB Smart SensorTM? voolutugevus vibratsioon temperatuur laagrite seisund koormus energiatarve

Rakenduse põhiline ülesanne on vältida ootamatuid seisakuid ja planeerida seadmete hooldust ja remonti juba ennetavalt.

24/7 jälgivad andurid mootorite seisukorda ja saadavad kogutud info läbi nutiseadmete pilves asuvasse serverisse. 37


Zenit sarja disain on klassikaliselt kandiline ja värvigamma varieerub valgest mustani. Disain toetab ka toodete funktsionaalsust: ühe raami sisse saab paigaldada kaks erineva funktsiooniga lülitit, seeriaga on võimalik lahendada kõik hoone süsteemid ning kaob vajadus erinevate tootjate sarju ühitada. Samuti on lülitite ja pesade mehhanismid õhukesed, mis teeb ka paigaldamise mugavaks, pistikupesa saab paigaldada seina nii traditsioonilisel viisil kui ka DINliistule, karbikusüsteemi ning kilpi.

Zenit sari: universaalsus ja maitsekas disain 38


ABB

Zenit sari võimaldab ruumi kokku hoida ja panna ühe raami sisse kaks erineva funktsiooniga lülitit.

ABB lülitite ja pistikupesade valikusse lisandub septembris ABB Niesseni tehase Zenit sarja tooted. Tootesari paistab silma läbitöötatud disainiga, samuti on sarja suur eelis selle universaalsus. Zenit sarjas on lisaks plastikule valikus nii klaasist, puidust, graniidist kui ka roostevabast terasest raame, mis sobivad just eriilmelisemat lahendust otsivale kliendile. Toodete disain on klassikaliselt kandiline ja värvigamma varieerub valgest mustani. Zenit sarja toodetel on Ecodesign märgis, mis vastab keskkonnaja kvaliteedistandardile UNE-EN ISO 14006. Disain ja funktsionaalsus käivad käsikäes Zenit seerial on lülitite ning pesade mehhanismid õhukesed ja seega on süvistustoosides installatsiooni jaoks piisavalt palju lisaruumi. Tooteid on lihtne metallraamile kinnitada, kuna selleks kasutatakse väikeseid kinnitusaasasid. Kõige viimasena lisatakse raam kerge klõpsatusega. Kõik see annab toodetele lisandväärtust

ning aitab paigaldamisele kuluvat tööaega kokku hoida. Sarja iseloomustab väiksus ja kompaktsus. Kui Zenit sarja pistikupesad on 2-moodulilised, siis lülitid on Zenit sarjal nii 1- kui 2-mooduli laiused. „Zenit sari võimaldab ruumi kokku hoida ja panna ühe raami sisse kaks erineva funktsiooniga lülitit nagu näiteks 1-moodul lai veksellüliti ja 1-moodul lai valgusregulaator. Lüliti sisud on 16A,“ selgitab ABB tootejuht Anneli Ott ning lisab, et süsteemid on paindlikud ning kombineerimisvõimalus on suur. Disain toetab ka toodete funktsionaalsust. Saadaval on lülitid, pistikupesad ja nõrkvoolutooted. Zenit sarjas on lisaks ka valgusregulaatorid erinevatele valgusallikatele, ruumitermostaadid, USB-pesad laadimiseks ning liikumisandurid. „Pakume lahendusi hotellisüsteemidele, meil on pakkuda hotellidele erinevaid kaardilüliti süsteeme, KNX-süsteemi ja audiosüsteemi,“ lisab Ott. Läbimõeldud disainist annab märku ka helendava rohelise ribaga lüliti, mis toimib orientatsioonivalgusena pimedates ruumides ja annab disainile erilise pidulikkuse. Tootelahendusi ja värve on Zenit seerias palju ja kindlasti leiavad kõik kasutajad enda maitsele sobiva toote ja värvi. Julgemad inimesed eelistavad kind-

lasti puidust või kiltkivist toodetud raame. Klassikalise maitse austajale on pakkuda valget, musta ja beeže toone. Oluline sarja märksõna on universaalsus Anneli Oti sõnul on sarja läbiv märksõna universaalsus. Pistikupesa saab paigaldada seina nii traditsioonilisel viisil kui ka DIN-liistule, karbikusüsteemi ning kilpi. Seejuures kombineerimisvõimalus on väga suur ja Zenit seeriaga saab lahendada kõik hoone süsteemid ning pole vaja ühitada erinevate tootjate sarju. Olulisena toob Anneli Ott välja ka mõistliku hinna-kvaliteedi suhte. „Klient saab huvitavaid lahendusi mõistliku hinnaga. See toode võiks kindlasti jõuda ehituspoodide lettidele ning olla uusarenduste puhul esmaseks vaikuks,“ on Ott kindel ning lisab, et lõpptarbija kõrval on sihtgrupp ka arendajad ning spetsialistid, keda huvitavad nutikad ning universaalsed tooted. „Eraldi tooksin välja koolid, lasteaiad ning hotellid, kus on vaja panna toimima ja ühitada erinevad süsteemid alates kaardilugejatest, valgustusest kuni audio- ja videolahendusteni.“ Kindlasti on oluline ka see, et tootesarja puhul on olemas kohapealne tugi ning ABB ladu asub Eestis.

39


Neljapäeval 14.09

Reedel 15.09

Kohvik GUSTAV

Kohvik GUSTAV

10:30 - 13:00 PANEELDISKUSSIOON

10:30 - 13:00 PANEELDISKUSSIOON

''Kas elektromobiilsuse tulek muudab maailma''

''Elektriautode tume tulevik Eestis?''

Moderaator Heiki Liiser Elektrisõidukite laadimissüsteemid Silver Aiaste, ABB Elektriautode laadimissüsteemide arengutrendid Euroopas ja Eestis Kaupo Reedo, Schneider Electric

Moderaator Heiki Liiser Quo Vadis ELMO

Mart Tuuling, ABB Miks peaks elektriauto ostma juba täna Raul Potissepp, Elektritransport Elektritakso kasutamise kogemused ja õppetunnid

0-emissiooniga linnatransport aastal 2030

Ermo Kontson, Tartu Elektritakso

Enno Tamm, Tallinna Linnatranspordi Amet

Tesla tulevik maailmas ja Eestis

Elektromobiilsus Tartus Jaanus Tamm, Tartu linn Riigi visioon elektromobiilsuse tulevikust

Juku Paulus, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Mario Kadastik, Tesla


SLO on ühe maailma suurima inverterite tootja Fronius International GmbH ametlik edasimüüja Eestis. Froniuse inverterid on pika garantiiga ja töökindlad lahendused, mis on energiatõhusad ka väiksema PV jaama korral. IG Plus sarja inverterid on saanud heakskiidu ka Elektrilevi poolt!


Weidmüller Heasoojus Trumlitagastus ABB ENSTO Siteco/Osram Opple GeW Elekter Lena Lighting

7 Teknoware OY 21

8

7

26

9

19

Katko OY Elektrilevi STORAGE ROOM

20

8 Electrobit

22 Electrobit

23

Teknoware OY

24

Ledvance

Opple

Eaton

26

Osram

Pröpster Tehomet Northcliffe Philips Exide Technologies Oy TM Technologie

19 Siemens 20 Obo Bettermann 21 W-Energia OÜ 22 La Triveneta Cavi 23 Evopipes 24 Frankische

1 KORRUS


25 Reka Cables 26 SLO STORAGE ROOM

27 Wago 28 Vallin Baltic

26

29 TE Connectivity 30 Cads Planner Electric 31 Energocomplekt

25

WC N

27

33 Ouneva

28 29

34 Elpress

31

Meka

CIMCO

40 49 39

32

37 Leipold

Ouneva

34

38 SCHNEIDER 39 CIMCO 40 Katimex

35

41 Meka 26

36

36 Harting

43

46

37

33

Elpress

45

Draka

44

Bachmann

42

35 Mersen

Utu Powel

52

30

Energocomplekt Cads Planner Estonia OÃ&#x153; Electric

38

41

32 Utu Powel

WC M

42 Kopos 43 Bachmann 44 Finnsat

48

2 KORRUS

45 Draka 46

Nexans

47

Pipelife

48

BOSCH


KONTAKT: SLO EESTI AS KESK-SÕJAMÄE 3A, 11415 TALLINN TEL. 6 272 200 E-POST: INFO@SLO.EE

SLO Electricity 2017  

1992. aastal tegevust alustanud SLO tähistab peagi 25. sünnipäeva. SLO tegevjuht Heiki Liiser tõdeb, et elektriala tervikuna on täna muutust...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you