Page 1

SÜGIS 2017


OKTOOBRIKUU LÕPUNI Mööblikangad

-70%

Pitsid

Paelad

-70%

Mantlikangad

-70% -70%

Kiirematele suurem valik!

E-poes kogu kaup -55% www.kangadzungel.ee Kuressaare Kangadzunglis taasavamishinnad, kogu kaup -60% ESINDUSPOOD KANGADZUNGEL XXL TALLINN, Tartu mnt.35 Tel. +372 6213105 E-L 10-19 P 10-15

TALLINN Pärnu mnt. 558a Tel: +372 6003443 E-R 10-20, L-P 10-18 TALLINN Mustamäe tee 12 Tel: +372 6562869 E-R 9-19, L-P 9-18

PÄRNU Karja 6 Tel: +372 4431460 E-R 9-18, L 9-15 TARTU Turu 14 Tel: +372 7352277 E-R 10-20, L-P 10-18

KURESSAARE Kihelkonna mnt. 3 Tel: +372 6215786 E-L 10-18 HAAPSALU Jaama 9 Tel: +372 4737034 T-R 10-18, L 10-15

TALLINN-OUTLET Tartu mnt. 35, 2.korrus E-R 10-18, L 10-17 HAAPSALU-OUTLET Lihula mnt. 3 Tel: +372 4778200 T-R 10-18, L 10-15

-75% -75%


Sisu: Disainiöö valgus lk 4

Ajakiri Remondi ja ehita jagab näpunäiteid renoveerimiseks, ehitamiseks ja aiapidamiseks. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Liivi Tamme e-posti aadressile liivi@meediapilt.ee.

Sisustame kööki lk 6–8 Traditsiooniline savi- ja lubikrohv lk 10–12

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, liivi@meediapilt.ee telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, ellen@meediapilt.ee telefon +372 5668 8515 Airi Järvelaid, airi@meediapilt.ee telefon +372 511 0536 Kujundus: Eve Rammo, kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Vana laudpõrand – kodu uhkus lk 14–16 Küttekaabel teeb külmale säru lk 18–19 Arvamus: uus korteriühistute seadus lk 20–21 Võlglased kortermajas lk 22 Elustiil määrab kodu asukoha lk 24–25

MEEDIAP LT

Klaasvitraaži imitatsioon

Suur valik pilte LIUGUKSED GARDEROOBID KÖÖGIMÖÖBEL

Reklaamlehe esitajale soodustus*

- 15%

Kunstiline klaasi matistamine keemiliselt!

*Ei kehti koos eripakkumisega 1200

Eripakkumine

kapp + uksed

251 €

TALLINN – SIKUPILLI Tartu mnt 87 E-P 10-21 Tel.: +372 5553 9993 E-post: sikupilli@ventex.ee

2000

1600

kapp + uksed

302 €

TALLINN – MUSTIKAS (Prisma) A.H.Taamsaare tee 116 E-R 10.30-20, L-P 11-18 Tel: +372 5553 9996 E-post: mustamae@ventex.ee

kapp + uksed

365 €

TALLINN – EUROMEKKA Punane 52 E-L 10-19, P 10-17 Tel: +372 5373 6181 E-post: lasnamae@ventex.ee

UUDIS!

3100

kapp + uksed

557 €

PÄRNU – SUUREJÕE SELVER Suur-Jõe 57 E–R 10–17 L 10–15 Tel 5807 0807 E-post: parnu@ventex.ee

Jooniste valmistamine tellija eskiiside järgi

www.ventex.ee


Lambisari „Eesti puud”. Autor Andres Ansper, TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku ehituse eriala lektor

 Heikki Saabase töö „Lambid”. TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku metallitöö eriala

Studio Lotte Douwes Hollandist – mäng portselaniga

Valgus disainiöös D

isainiöö Festival on iga-aastane suurüritus, kus saab osa Eesti ja teiste maade disainerite saavutustest. Festival käivitab arutelusid disaini rollist tänapäeva ühiskonnas, selle toimumispaikadeks on tihti unarusse jäänud huvipakkuvad arhitektuuripärlid, millest on kujunenud kultuurirahva lemmikkohad. Seekordne Disainiöö toimus ajaloolises Noblessneri allveelaevatehases Tallinnas. Festivali raames toimunud näitus pakkus sisustushuvilisele palju vahvaid ideid.

4

Johanna Tammsalu keraamiliste lampide kollektsioon 


Kõige õrnem äratus sinu meeltele. Äratuskella asemel: hommikune äratus meie värskendavate dušisüsteemidega. hansgrohe. Meet the beauty of water.

hansgrohe.ee


Sisustame kööki

NÕU ANNAB: TUULIKI ŠIROKOVA SEES INTERJÖÖR, WWW.SEES.EE KÜSIS: SISUSTUSWEB.EE

6

Mida peaks kööki mööblit planeerides arvestama? Soovitan liikuda alati suuremalt väiksema suunas ehk siis alustada planeeringust, valgustusest ja köögi kasutusmugavusest: kuidas köök ruumi kõige paremini ära mahutada nii, et see sobituks ümbritsevasse keskkonda, oleks võimalikult funktsionaalne, jätaks ruumi toimetamisele ja liikumisele. Edasi võiks juba mõelda kasutajate ja pere harjumuste ning erisoovide peale: kes on köögi peamised kasutajad nii nüüd kui tulevikus, mis vana köögi juures meeldib ja millest on puudust tuntud. Ootused ja soovid võiks sõnastada juba varakult ning need üles kirjutada, et neil pidepunktidel köögi valmimise erinevates etappides silm peal hoida. Siinkohal on kindlasti kasu ka sisearhitektist, kes oskab õigeid

küsimusi õigel ajal küsida või olulistele teemadele tähelepanu pöörata. Mida meeles pidada kööki materjale valides? Materjalide valik toimub tihti vastavalt eelarvele, mis panebki paljuski asjad paika. Siinkohal tuleb end kurssi viia materjalide omadustega. Soovitan poes materjale võimalikult palju erinevas valguses katsuda, et näha, kas neile jäävad peale näpujäljed, kas materjal tundub puute all soe või külm või kas sellele on juba poes kriimustusi tekkinud. Näiteks töötasapinna valik oleneb väga sageli eelarvest, mis määrab lõpliku otsuse. Kitsa eelarve puhul soovitangi üldjuhul panna rõhk just töötasapinnale mitte ustele, sest töötasapind saab kõige


rohkem koormust. Eelistada tasub materjale, mille eest on lihtne hoolitseda, sobib ka aus ja odav kõrgsurvelaminaat. Kui vähegi võimalik, soovitaksin kaaluda ka erinevaid kive ning valida hoolega nende tooni ning tekstuuri. Puit on pehme ja kapriissem materjal, ent tihti kaalub hooldamisele kuuluva aja üles selle naturaalsus ja soe olek. Millised on kõige levinumad vead köögi plaanimisel? Üks levinumaid vigu on hetkeliste trendide jälgimine ja mõnelt lemmik Pinterest-pildilt köögi kopeerimine hoopis teise ruumi. Trendid kaovad paraku sama kiirelt, kui nad tulid ning pikas protsessis võib mitu kuud tagasi tellitud köök osutuda silma väsitavaks ning tunduda aegunud. Samuti tasuks arvestada, et mit-

te ükski ruumisituatsioon pole kopeeritav ning köögi paiknemine ja funktsionaalsus vajavad siiski asukohta arvestavat läbitöötamist. Tihti ei pöörata ka piisavalt tähelepanu köögi kasutusmugavusele ning paiknemisele: näiteks asetsevad peamised köögi dominandid (ahi ja pliit, kraanikauss ning külmkapp) üksteisest liiga kaugel või vastupidi liiga lähedal või ei arvestata sahtlite ja riiulite täpse paiknemise ja suurusega, rääkimata köögi üleüldisest kujust. Vead kasutusmugavuses on hiljem kõige tuntavamad. Üldjuhul on nt sahtlid kallimad kui riiulid, ent teada on ka see, et sahtel on ülevaatlikum ning mahutab rohkem kui riiul. Eelarvel kätt pulsil hoides tuleb enda jaoks sellised väikesed nüansid selgeks teha või proffessionaalidelt nõu küsida.

Kas eelistada n-ö custom-made köögimööblit või salongis pakutavat? Millised on mõlema variandi eelised ja puudused? Eelistan kindlasti eritellimusmööblit, et garanteerida köögiruumi potentsiaali maksimaalne ärakasutamine, et isegi pealtnäha väikesed ja kummalised ruuminurgad leiaksid mingil targal moel kasutust. Olgugi, et tegu on kallima lahendusega, võib nii olla kindel, et lahendus sobitub ruumi kõige paremini. Vähem tähtis pole ka see, et saad koju midagi unikaalset, mida kellelgi teisel ei ole ning mis tulevase või renoveeritava kodu väärtust tõstab. Salongis pakutavate valmiskomplektide eelis on soodsam hind, nende teatud laadi ümberpaigutamise võimalus ning kohati ka kiirem tarneaeg, ent sobivust ruumikeskkonda tuleb enne ostu

Ilusad asjad algavad Aldermanist

Muuda oma kodu eksklusiivseks ja kordumatuks. 5.-22. OKTOOBER

Loosi läheb

3 x 6000€ * vt garantiitingimusi Aldermani kodulehelt

Premium-tasemel väravad ja automaatika.

Alderman 4 Trading OÜ Tähetorni 21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845 www.alderman.ee, info@alderman.ee aiad ja väravad • väravaautomaatika • sepised ja sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid

ostufondi terveks aastaks!

Kampaania info ja pakkumised: www.bauhof.ee

Osta ka e-poest


Ajatu viimistlus ning klassikalised toonid on alati moes. Fotod: Nicolas Pratt

hoolikalt kontrollida: ruum korralikult mõõdistada ning äravoolud, ventilatsiooniavad ning pistikud fikseerida. Nii saab hiljem suuremaid ehituslikke muudatusi vältida. Millised on köögimööbli osas tehnoloogilised uuendused? Köögi suurimad uuendused ja teetähised puudutavad just kasutusmugavust ja seda käsikäes tehnika arenguga. Nt elektriliselt avanevad ja sulguvad kapiuksed, targad ja ökonoomsed kodumasinad, mis tegutsevad vastavalt olukorrale ning juba on juttu ka interaktiivsetest pliidiplaatidest, millelt on võimalik retsepte lugeda. Sümpaatne on ka taaskasutatud materjalide laialdasem sissetoomine köökidesse, eeskätt just IKEA

8

Juba on juttu ka interaktiivsetest pliidiplaatidest, millelt on võimalik retsepte lugeda. poolt, kelle taaskasutatud materjalidest moodulköök on loodetavasti heaks eeskujuks teistelegi. Huvitavaid võimalusi pakub ka köögikubude areng, mis ei piirdu enam ammu seinale kinnitatavate versioonidega vaid võimaldavad õhu imemist nii lae, pliidiplaadi kui ka töötasapinna seest ning isegi ilma ventilatsioonitorudeta.

Millised on praegu köögimööbli trendid? Ajatu viimistlus ning elegantsed materjalid ja toonid on alati moes. Nt mustad, valged, hallikad, sinakad, beežikad ning paljud teisedki looduslikud toonid on juba ammu läbinud ajatesti ning nendes võib kiirelt muutuvas trendimaastikus kindel olla. Ei tasu karta ka n-ö igavat köögidisaini, sest kööki kasutades täitub see üha enam asjadega, mis närvilisele taustsüsteemile kindlasti midagi juurde ei anna. Oluline on pigem köögi sümbioos ümbritseva ruumiga, olgu selleks siis elutuba või midagi muud. Arvestama peaks kindlasti sellega, et köögi tarneaeg võib ulatuda mitme kuuni ning ka disainiprotsess võtab oma aja. Seega võiks planeerimisega alustada pigem varem kui viimasel hetkel.


Saa VELUXilt rohkem!

Osta VELUX katuseaken ja paigaldustoodete põhipakett ning saa tagasi kuni 40€ igalt ostetud aknalt! Kampaania toimub 4. septembrist kuni 31. oktoobrini 2017. Kampaania reeglitega saate tutvuda veebilehel www.velux.ee

Standard

katuseakna pealt

15 € tagasi

Standard Plus katuseakna pealt

25 € tagasi

Saa tagasi kuni

Premium

40€

VELUX valmistab aknaid kõikidele hoonetüüpidele ja kõikide otstarvete jaoks. Toote- ja teenusevalikust leiab aknaid igaks otstarbeks. Ettevõte pakub akende valikul ja paigutamisel nii tasuta arhitektpoolset nõustamist kui tehnilist konsultatsiooni. Kõigil, kel katuseakna paigaldamise plaan, peaks esmalt selgeks tegema järgmised teemad: • Millisesse ruumi katuseaken pannakse? • Kui suur see ruum on? • Kuidas paikneb maja ilmakaarte suhtes? • Kas aknast avaneb ilus vaade? • Kas maja asub mürarikkas piirkonnas? Et ruumis oleks piisavat päevavalgust, tuleb järgida lihtsat tõde – katuseakna klaaspind peaks moodustama 10-20% ruumi põrandapinnast. Olenevalt ruumi suurusest tasub kaaluda ka mitme akna kombineerimist. Katuseakna alumine äär peaks põrandast olema 900-1000 mm, ülemine äär aga 2000-2100 mm. Kõrgel asuvaid aknaid saab juhtida puldiga. Samuti tuleb mõelda, mis soovid ja nõudmised on klaaspaketile ning akna soojapidavusele. VELUX katuseakende

katuseakna pealt

40 € tagasi

soojapidavus jääb vahemikku Uw = 0,51 - 1,3 W/m²K. VELUX katuseakendel on keskhinged akna 180° pööramiseks ümber oma telje, mis muudab välisklaasi puhastamise väga lihtsaks. Ülemise käepidemega akende integreeritud tuulutusklapp ja alt avatavate akende kaheastmeline tuulutusklapp laseb värsket õhku tuppa ka akent avamata. Sisseehitatud õhufilter tagab tervislikuma elukeskkonna, sest ei lase tolmu ega putukaid tuppa. VELUX katuseaknad jagatud kolme klassi: Standard, Standard Plus ja Premium. Standard on hea valik, kui soovitakse lihtsat ja soodsat katuseakent. Standard aknad on kahekordse klaaspaketiga, mistõttu on ka soojapidavusnäitajad madalamad kui teist tüüpi katuseakendel. Saadaval on nii alt kui ülalt avatav aken ja nii lakitud puitviimistlusega kui niiskestesse ruumidesse sobivad hooldusvabad aknad. Standard Plus on hea valik, kui soovitakse lihtsat ja soodsat, kuid väga hea soojapidavusega katuseakent. Aknal on kolmekordne klaaspakett, kogu akna

soojapidavus Uw=1,1 W/m²K. Ka Standard Plus tootevalikus on olemas nii lakitud puidust kui ka hooldusvabad katuseaknad. Premium on hea valik, kui soovitakse rohkem kasutusmugavusi. Näiteks VELUX INTEGRA® on parim lahendus, kui kaugjuhitavaid aknaid puutetundlikul juhtpuldil. Saadaval on nii elektiliselt kui päikeseenergial töötavad versioonid. Premiumi akendel sisemine klaas lamineeritud, mis muudab aknad turvalisemaks – tugeva löögi või vigastada saanud klaas ei purune kildudeks. Karastatud välisklaas kaitseb väliste tegurite eest ja klaasi pind on kastevastane. Premium akendele saab valida ka erinevaid klaaspakette – näiteks täiustatud heliisolatsiooniga väljast tulevatele helidele, sealhulgas liiklusmüra ja ilmastiku, nagu vihma ja rahe helide vastu. Lisavõimalusena saab Premium katuseakna männipuidust siseraame lasta värvida või peitsida vastavalt oma soovile.

www.velux.ee


Traditsiooniline krohv Lubi- ja savikrohvil on siseviimistluses palju plusse: need on hingavad ehk veeauru läbilaskvad, looduslikud, kestavad ajas, loovad sooja üldmulje ning ka toonivalik on lai. NÕU ANNAB: ANDRUS NEEDO KROHWIN OÜ, WWW.KROHWIN.EE

Nii savi- kui lubikrohv seovad väga hästi niiskust ja hoiavad temperatuuri, sobides hästi nii ajaloolisse interjööri kui uusarendusse. „Laboritestides on looduslikud krohvid niiskuse sidujana andnud eriti head tulemused, aga inimesed on teinud ka koduseid katseid – lillepritsijast savikrohvitud seinale vett pihustades on näha, kui ruttu see imendub ja kui kiiresti märg laik kuivab,“ kirjeldab Krohwin OÜ juht Andrus Needo. „Tänapäevased liimjad krohvisegud niimoodi ei käitu. Savikrohviga kaetud seinte puhul jääb aasta keskmine niiskustase umbes 50% juurde, kindlasti 40% ja 60% vahele. Sarnased tulemused saadakse lubikrohviga.“ Näitena võib 25 m2 seinale pandud paarisentimeetrine savikrohvikiht siduda kaks ämbrit vett, aidates nii vältida liigniiskusest tulenevat ebatervislikku ruumikliimat. Samas, kui ruumis on liiga kuiv, siis eraldub seintesse varasemalt salvestunud niiskus ruumi ja tekitab paremad olud. Piisav õhuvahetus ruumides sobiliku ventilatsioonisüsteemi näol ja naturaalsed viimistlusmaterjalid seintes ja lagedes on samm tervisliku sisekliima poole. Aluspind ja viimistlus on olulised Seinte hingavust ja niiskuse sidumise võimet mõjutab värvikiht: kui savikrohvitud sein katta kileja vett mitte imava tööstusliku värviga, kaotab krohvimistöö oma mõtte. Seepärast tasub eelistada looduslikke värve, hästi sobivad näiteks kaseiinvärvid. Alternatiivina võib siseruumi seina ka värvimata jätta, sest nii jääb krohv poorsem ja imab rohkem niiskust – on ju savikrohvide toonivalik lai. Siseruumides mõjutavad paar värvikihti seina niiskustasakaalu tuntavalt ja eraldi värvikihi järgi ei ole tegelikult vajadust. Õues tuleb

10

Loodusliku krohviga saab luua eriilmelisi pindu. Fotod: Krohwin

eelistada lubikrohvi ja sein selle kaitseks siiski värvida. Savi- ja lubikrohv on tänapäeval kasutusel enamasti traditsioonilise seinakattematerjalina, nii mõnigi kord peidetakse sinna kavalalt näiteks seinaküttetorud või jahutussüsteem. „Arhitektid pakuvad väga erinevaid ja toimivaid lahendusi,“ kiidab Needo. Vanemates majades on krohvimist ootavad siseseinad enamasti puidust, uutes hoonetes on sagedamini kasutusel kiviplokid, näiteks Columbia kivi või Bauroc. „Kivisein on üldiselt massiivsem ja ka stabiilsem, puidu puhul peab arvestama, et sein män-


kestab kaua gib niiskusega ja seega võiks krohvikiht paksem olla,“ soovitab Needo. „Meie praktika on, et puitpindasid alla 3 kihi ei krohvita, kivipinnal saab nii mõnigi kord kahe kihiga hakkama.“ Kui kokku saavad erinevad materjalid – näiteks vanas kivihoones on puiduga täidetud kunagine uksekoht, on praod liitekohtadesse altid tekkima: „Seal soovitame krohvikihtide vahel kasutada armeerimisvõrku, et krohv ei kinnituks otse ebastabiilsele aluspinnale. Nii väldime deformatsioonipragusid. Samas ei suuda ükski võrk hoida paigal tervet maja, kuigi pragude tekkimist saab aluspinna ettevalmistuse, armeerimisvõrgu ja paksema krohvikihiga ennetada.“ Tehnika paika Krohvimist alustades tuleb aluspinda niisutada. Krohvitavale pinnale ei tohi kanda liialt paksu kihti. Siin kehtib reegel: kiht ei tohiks olla paksem kui krohvi täitematerjali kolmekordne terasuurus, näiteks 3 mm liiva puhul peaks kihi paksus olema ca 9 mm. Krohvimise tehnika juures tuleb meeles pidada, et alumised krohvikihid ei pea olema siledaks tõmmatud – kui metallist krohvikelluga esimene kiht hoolikalt siluda, on järgmise kihi nakkuvusega mured kiired saabuma. „Kui seinale koputades on kuulda, et krohv on lahti, sest aluskiht kõmiseb, siis on kihtide vahel tõenäoliselt nakkumisprobleem. Soovitan metallist liipe kasutada pigem viimistluskihis, alumise kihi juures töötada raskemate robustsemate puust või plastist hõõrutitega, mis jätavad eriti struktuurse pinna,“ räägib Andrus. „Vaheetapp ei näe kuigi ilus välja, aga nii peabki olema ja viimistluskiht loob vau-efekti. Kannatlikku meelt nii tellijale kui tegijale!“ Arvestama peab ka sellega, et krohvimistööde ajal muutub maja sisekliima niiskemaks – kui temperatuur on madal, siis on soovitav kasutada niiskusimureid. Kõige parem periood krohvimiseks on loomulikult varakevadest kuni septembri lõpuni. Sel ajal on võimalik ruume tuulutada ja nii saab liigniiskusest kiiremini lahti. Savikrohvi tohib kohe peale seina paigaldamist kuivatama hakata, lubikrohvid vajavad karboniseerumiseks ehk kivistumiseks niisket kliimat, seega lubikrohvidega tuleb olla eriti tähelepanelik, et krohvimise perioodil ruumis olev liigniiskus teistele ruumi materjalidele liiga ei teeks. Samuti tuleb majas remondi- ja ehitustööd läbi viia õiges järjekorras – looduslike krohvide puhul pole parandatud kohti võimalik lõpuni ära peita.

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 25.10 eur/tk

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

5.-10.okt

175.-

-49%

341.-

Stanley Akulööktrell FMC627D2-QW 18 V, 2 x 2,0 Ah, harjavaba Laudparkett Cottage tamm, 3-lippi, 13,3 mm, poolmatt lakk, liimivaba

2779

18 Kampaania info ja pakkumised: www.bauhof.ee

99

-32%

Meisterlik valik!


Looduslik krohv seina– trendid paigas

L

oodusliku krohviga kaetud seinapindade puhul hinnatakse selle loomulikkust – eelistatakse värvimata pindasid, kergelt struktuursust, toonidest on moes loomulikud murtud toonid, näiteks savikrohvil on värvivalik endal päris lai – sinakad, rohekad, punakad, valged, kollased savid, traditsiooniliseim toon on ookerpunane. Lubikrohvide puhul on värvid pigem heledas gammas, toone saab küll anda ka värvipigmentide abil ning niimoodi toredaid lahendusi luua. „Oluline on kogu protsess aluspinna ettevalmistusest kuni lõppviimistluseni läbi mõelda, siis saab ka hea tulemuse,“ on Krohwin OÜ juht Andrus Needo kindel.

„Otsused peavad olema nii tellijale kui tegijale ruumide kaupa selged enne töö algust.“ Andrus Needo sõnutsi on ka tellijad järjest teadlikumaks ja targemaks muutumas – savikrohvi pannakse ikkagi siseruumi, mitte õue. Õues eelistatakse värvitud lubikrohvi. Ka maja sees eelistatakse tugevamat ja niiskuskindlamat lubikrohvi kasutada niisketes ruumides, trepihallides ja koridorides, kus täkete oht on suurem. Samal ajal katsetatakse magamistubades, köögis ja WC-s järjest julgemalt savikrohvi võimalustega. Köögis aitab savikrohv siduda aurusid ja lõhnasid, lõunapoolsetes tubades salvestab see ka päikesesoojust.

Tasub teada: Savikrohv koosneb sideainest (savi), täiteainest (liiv, kruus) ja veest. Tihti lisatakse segusse ka sidusaineid nagu hundinuia vill, purustatud pilliroog ja põhk, mis moodustavad krohvis loodusliku armeeringu. Põhja-Eestis leidub Kambriumi sinisavi, Lõuna-Eestis Devoni punakat savi ja üle Eesti leidub Kvaternaari savi. Lubikrohv on vastupidav, see koosneb kustutatud lubjast (sideaine), liivast (täiteaine) ning veest. Mõnikord lisatakse sidususe parandamiseks kiudusid. Lubi on traditsioonilistest ehitusmaterjalidest üks vanimaid. Kustutatud lupja on aastasadu kasutatud sideainena nii krohvi koostises, mördi koostisosana müüride ehitamisel kui värvides ja võõpades. SISUTURUNDUS

Kunstnikutöö katusel –

käsitööna valminud korstnamütsid ja lehtrid Käsitööna valminud korstnamüts või vihmaveelehter on mõjub majale kui täpp i-le. Toode AS meistrid teavad, kuidas esile tõsta maja arhitektuuri ilu. Valikus on korstnaja ventilatsioonitorude väliskestasid ja sademekatuseid, mis on valmistatud tsingitud ja roostevabast terasest, vasest, titaantsingist. Vastavalt kliendi soovidele valmivad ka kandilised ning kumerad lehtrid, kuhu saab lisada nikerdusi. Pole kahtlust – selline lahendus muudab hoone ainulaadseks. Plekk-kunst kodumajal muudab selle isikupäraseks!

Lisainfo: www.toode.ee


SISUTURUNDUS

Vesi maitseb täpselt nii hästi, kui palju oled sellesse panustanud Puhta vee teema on meil alles lapsekingades, kuid elukvaliteedi paranedes hakkame üha rohkem väärtustama tervelt elatud elu ning head enesetunnet. Teadlikkus tasapisi kasvab ning saame aru, et kraanist tulev vesi on puhas vaid teatud piirini, millest edasi tuleb juba ise anda väike panus. Ja kui me veidi süveneme teemasse, siis saame aru, et see panus ja pingutus on tõepoolest üsna marginaalne võrreldes selle kasuga, mis me vastu saame. Tasapisi oleme hakanud tähelepanu pöörama sellele, mida me sööme – kas see on tervislik või kas see on kasvatatud looduslikult? Kui sageli mõtleme aga sellele, mida me joome ja milline roll on veel meie igapäevaelus ja tervisele? Kui palju me väärtustame enda ja oma pere tervist? Ütleb ju vanarahvatarkuski, et vesi suured laevad kannab, vesi palju jõudu annab. Inimese keha vajab normaalseks ainevahetuseks iga päev keskmiselt 1,5–2 liitrit värsket puhast vett. Oluline on siinkohal rõhk sõnal „puhast”. Sageli peame lihtsalt teadmatusest oma joogivett puhtaks ja mõtleme, et miks peaks puhastama niigi puhast joogivett. Tõepoolest, aga miks, kui meile kinnitatakse, et kraanist tuleb väga hea kvaliteediga ja igati normidele vastav vesi. Aquaphori Euroopa müügiüksuse müügidirektor Anu Hännikäinen ütleb, et tsentraalset joogivett puhastatakse veepuhastusjaamades kuni nõutud piirnormideni. Selge on see, et väga puhtaks tsentraalset vett teha ei saa ju, sest see läheks väga kalliks. Ärme unusta ka seda, et see vesi läbib kümneid kilomeetreid erinevas seisukorras ja vanuses torusid ning trasse, kus see paratamatult saab „lisandina” kaasa meie organismile mitte kõige tervislikumaid aineid. „Kui me ise veidi panustame omalt poolt juurde ja puhastame oma joogivett, muutub see ju veelgi paremaks ja mis veelgi olulisem – tervislikumaks. Täpselt nii, nagu teemanti lihvides saame briljandi,” toob Anu Hännikäinen võrdluseks.

Silmale puhas vesi ei tähenda sama organismile Me tegelikult ei oska oletada ega aimatagi, mis võib meile puhtana tunduvas joogivees tegelikult olla. Kraanist vett klaasi lastes tundub see ju silmale selge ja puhas. Eesti müügijuhi Tõnu Antoni sõnul näiteks vee karedust meil ei normeerita, sest otseselt pole see tervisele kahjulik. Kui me pärast duši all käimist oma ketendavat, kuiva ja sü-

gelevat nahka pidevalt kreemitama peame, siis ei tule me ehk selle pealegi, et põhjuseks võib olla just kare vesi. Tagajärgedega tegelemine ei likvideeri aga põhjust. Muide, põnev fakt on see, et iga duši all käimisega imendub naha kaudu meie kehasse umbes 200 ml vett. Seega ei saa kuidagi väita, et pesemisel pole vee kvaliteedil nii suurt tähtsust. Tõnu Antoni sõnul levivad sageli ka müüdid ning inimesed kardavad, et kui vesi on puhastatud, siis on see justkui surnud vesi. „Nii see kindlasti pole. Mida vähem on vees igasuguseid lisaained, seda lihtsam on veel täita oma ülesannet organismis ehk viia toitaineid edasi,” lisab spetsialist. Üha enam kuuleme kurtmist, et tänapäeval on väga paljud lapsed allergikud. Mingi roll on siin kindlasti keskkonnal, aga ka sellel, mida sööme ja joome. Ärme unusta, et inimene koosneb 65% ulatuses veest. Vesi on lahusti ning sellel on suur roll organismis toitainete transportimisel. Igal juhul tasub oma tervise hoidmisel eelistada võimalikult puhast vett. Kui perre sünnib laps, siis tuleb kindlasti kasutada filtreeritud vett.

Hoolimine algab väikestest sammudest Kõige lihtsam ja odavam on alustada kasvõi filterkannu soetamisest, mis annab meile puhta joogi- ja kohvivee. Eestis toodetavad kannufiltrid eemaldavad veest 44 eri liiki saasteaineid, sealhulgas kloori, pliid, pestitsiide jms! Ühe filtri ressurss on 170-300 liitrit. Paljud mõtlevad siinkohal, et miks ma pean jändama filterkannuga, kui ma võin osta koju pudelivett ja seda juua. Ilma täpsemaid arvutusi tegematagi on selge, et selline tegevus on mitmekümneid kordi rahakotile kulukam. Sama oluline on aga ka keskkonnaküsimus – miks me peame suurtes kogustes plastpudeleid juurde tootma? Muide, enne pudelivee ostmist võiks endale esitada veel ühe küsimuse: kui kaua on see pudelivesi mind oodanud laos ja poes ning kas see on seisnud ka päikese käes?

Väike filter valamu all annab juba suure muutuse Kui pere on suurem ning filterkannu toodetud veekogusest jääb väheks või hinnatakse rohkem mugavust, siis on heaks lihtsaks lahenduseks eraldi kraaniga joogiveefilter, mis ühendatakse veevõrguga ja mahutatakse valamu alla. Otsevooluga joogiveefiltrid, nagu näiteks Aquaphor Chrystal H, on väga kõrge puhastusvõimega. Filtri ressurss olenevalt mudelist on 6000-8000 liitrit. Uue põlvkonna filterpuhastit on lihtne paigaldada ja kerge hooldada. Kel on veelgi suuremad nõudmised vee puhtusele ning tahab liikuda järgmisele tasandile, siis võiks vee puhastamisel kasutada pöördosmoosisüsteemi. Näiteks Aquaphor DWM 101 (Morion M) sobib kraanivee filtreerimiseks ja pehmendamiseks, mille karedus on üle 4-5 meg/l. Pöördosmoosisüsteem eemaldab veest kõik saasteained, bakterid ja viirused. Süsteem töötab ka madala veesurve korral (1,9 atm). Tulemuseks on joogivesi, mis on peale vee puhastamist rikastatud looduslike mineraalidega ning mis ei jää maitse ega kvaliteedi poolest alla parimale pudeliveele, kuid on sellest mitu korda odavam ja tervislikum.

Porimatt meie koduukse ees Elu on edasi läinud ning meie nõudmised elustandardile on tõusnud. Tasub mõelda, kas me tahame võidelda pidevalt tagajärgedega ning pihutäite kaupa tablette manustada või soovime juba kohe võtta tervise oma kätesse, alustades kasvõi väikeste sammudega, mis parandavad meie pere tervist ja säästavad meie kodumasinaid ning sisustust. Alustada saab ju kohe lihtsama filterkannu ja joogiveefiltriga ning järgmist maja remonti kavandades tasub oluliste tööde nimekirja panna juba ka veepuhastuse komplekssüsteem. Puhas vesi pole mitte niivõrd luksus kui elustiili ja suhtumise küsimus. Vaata lisa www.aquaphor.ee


Vana laudpõrand on päka all mõnus Vana laudpõrand – kas renoveerida või asendada? Ja kui säilitada, siis kuidas? Antiigiveebi restauraatori Kalle Kase sõnutsi tuleks alustada hoone konstruktsioonide seisukorra hindamisest. LIIVI TAMM

14

Teatavasti on vana taastamine nii mõnigi kord keerulisem töö kui uue ehitamine, ent samas on just vanas majas ajastute hõngu ja väärikust ning vanad laudpõrandad on nii mõnegi hoone uhkuseks. Põrandate seisukorda hinnates tuleks alustuseks selgeks teha hoone üldine olukord: milline on pinnase kõrgus, kas maja on aastatega vajunud, kas ümber hoone on olnud drenaaž, mis juhiks pinnasevett majast eemale. „Kui läheb maja alumiste palkide vahetuseks, võiks kaaluda ka seda, kas on vaja lisaks hoonet ennast tõsta – võib-olla on mõistlik hankida rohkem tungraudu ja ühtlasi vundamendile paarkümmend sentimeetrit kõrgust lisada, et saada põrandatele korralik tuulutus. Ka see, et soojustuse osa jääb juba maja puitpalgi osasse, on hea,“ teab Kalle Kase. Sagedase veana on suletud tuulutusaugud vundamendis. „Õhukindlad tropid tuulutusau-

kude eest tuleks ära võtta,“ soovitab Kalle Kase. „Soomlased kasutavad oma vanade majade tuulutusaukudel spetsiaalseid hingedel luugikesi, Eestis õpetab vanarahvatarkus, et tuulte korral panna avasse ajutiselt heinanuustak ette. Üldine soovitus on pärast sügiseselt niiskeid ilmu tuulutusavasid ka paari miinuskraadiga avatuna hoida, sest kerge külmaga on õhk ka kuivem.“ Kui soe on soe? Järgmise sammuna tuleks otsustada, mida vanast põrandast soovitakse: siin mängib rolli see, kas hoonet kasutatakse aastaringseks elamiseks. „Otsuse tegemisel mõtle läbi, kas tegu on suvekodu või päriskoduga või kas senisesse suvekoju on perspektiivis plaan elama asuda. Esimesel juhul võib piirduda vana laudpõranda kerge puhastuse ja õlitamisega, teisel juhul aga kaaluda, kas võtta ette suurem töö või on olemasolev


lahendus perspektiivis siiski sobiv. See ongi otsuse koht, kas inimene soovib esimesel korrusel kindlasti paljajalu jalutada või meeldib talle ka selline põrandatemperatuur, kus on pigem mõnus olla soki või sussiga.“ Kui siiski võetakse ette suurem rekonstrueerimine, siis tasub aegsasti läbi mõelda küttelahendus: kui otsus on põranda- või seinaküttelahenduse kasuks, siis tasub töö koos põranda korrastamisega ära teha, et poolikut lahendust mitte mõne aasta pärast uuesti ette võtta. „Kui võtta ette kogu vana põranda eemaldamine, aluspinna betoneerimine, põrandakütte paigaldamine ja laudade tagasi panek, siis on see võimalik lahendus, aga kahtlemata töömahukas,“ nendib ta. „Kui vana laud on aluspinna uuendamiseks või pragude tõttu uuesti paigaldamiseks üles võetud,

siis tuleb arvestada nii, et kui võtad üles 3 tuba, siis samadest laudadest saab tagasi maha laduda 2,5 toa jagu põrandat: eemaldamisel kipuvad tugevate pikkade naeltega kinnitatud esimesed lauad enamasti katki minema. Samal põhjusel on keeruline üksiku laua vahetamine põranda keskel.“ Soojustusmaterjalid Kalle Kase on renoveerimisel püüdnud hakkama saada looduslike puitkiudvilladega, parandada puitu puiduga ja eelistada vana maja puhul materjale, mida kasutati ka selle ehitamise ajal. Vanade hoonete soojapidavuse tagaajamisel on tema sõnutsi ka piirid, millest üle ei ole mõistlik astuda, sest passiivmaja standarditele vastavat lahendust otsides võib juhtuda, et ka looduslik traditsiooniline soojustusmater-

OÜ Uhtna Puit müüb: Tehases krunditud ja värvitud voodrilauad Klient määrab tooni ja profiili. Hind al 12.- m 2 Sisevoodrilaud STV 12x96, 120 Soodushinnaga 6.- m2 Põrandalaud HLL 28x95, 120, 145 Soodushinnaga 10.- m2 Saunavoodrilaud STP ja STV 15x96, 120 Soodushinnaga 13.- m2

jal ei lase enam piisavalt veeauru läbi, sest seda on pandud omaaegsest normist oluliselt rohkem. „Üks asi on katsetada laboris, teine asi reaalses elus,“ nendib Kase. „Kui tegu on vanade keeruliste sõlmedega, ei pääse igale poole nurkadesse ligi.“ Klassikaline ja alati toimiv põrandalahendus täielikult renoveeritavale puitmajale koosneb tavaliselt 5x5 prussist, millele on risti pandud 10 cm laiune ja 25 cm paksune must laud. Sellele paigaldatakse tuuletõkkeks tõrvapaber, seejärel puitkiudsoojustus-tuuletõkkeplaat ning ca 25 cm jagu saepuru ja kustutatud lubjapulbri segu. Soojustusena kasutatakse ka tselluvilla või puitkiudvilla, aga sobib ka tavaline nelikanthöövlist tulnud höövlilaast. Pahatihti kasutatakse vana põranda soojustamisel kaasaegseid

11.-16.okt

179.-

-36%

279.-

Nurgasaag PCM 800 S 1200 W, saeketas 216 mm, lõikesügavus kuni 65 x 220 mm, laserkiir, pingipikendused, 11,4kg Matrix Akutrelli, -tikksae ja -univ. tööriista komplekt 12 V, 2 x 1,3 Ah

Valmistame ka vanu profiile ja teeme ka palkprofiili.

111.-

65

Toome kauba koju kätte.

www.uhtnapuit.ee 528 8224, 516 5192 uhtnapuit@gmail.com

Kampaania info ja pakkumised: www.bauhof.ee

00

-41%

Meisterlik valik!


materjale oskamatult või valedes kohtades: „Näiteks nn penoplasti pannakse sageli laagide vahele. Niikaua, kui õhu liikumine on tagatud, on see lahendus isegi toiminud, ent kui kusagil on väike ehitustehniline aps, on tagajärg seda hullem. Ja neid apse tehakse palju. Pole tagatud piisav vundamendi tuulutus, tuulutatava vundamendi puhul võib maapinna niiskus jäädagi põranda alla lõksu ja puitkonstruktsioonid hakkavad niiskuma.” Samuti on probleem, et vundamenti soojustatakse välispidiselt ebasobivate materjalidega, lisaks suletakse tuulutusavad: nii ei saa niiskus/veeaur läbi vundamendi tuulutusavade/vundamendi/läbi esimese korruse põranda välja kuivada. Ka veeauru mitteläbilaskev põrandakattematerjal tekitab põranda alla kilekoti efekti. Keerulised vaheseinad Põranda renoveerimisel tuleb tähelepanu pöörata ka vaheseintele, sest vanal majal võib kandev funktsioon olla ka sellisel vaheseinal, mis algselt seda olnud ei ole. Olukorras, kus on otsustatud põrand lahti võtta, vaheseintele vundament uuesti alla laduda ja ka vaheseinad uuesti ehitada, võib seega üllatusi tulla ootamatutest kohtadest: „Tuleb arvestada konstruktsiooniga, tihti on mõistlik siiski üks tala paigaldada ja see postiga toestada sest vaheseinad võivad olla muutunud aastakümnetega kandvateks.“ Lisaks tuleb kaaluda, millist lauamaterjali kasutada: kui vanasti kasutati enamasti 20x25 või 15x20 prusse, siis tänapäeval eelistatakse sageli peenemat materjali. Vanade laagide kasutamisel tulekski valida pigem laiem ja paksem põrandalaud, et põrand ei hakkaks meetrise saamu puhul läbi painduma või tuleb paigaldada lisatala.

16

Tasub teada: ENAMLEVINUD PROBLEEMID VANA PUITPÕRANDAGA Niiskuskahjustused Tihti on vanal põrandal torude ümbruses põrandatel niiskuskahjustusi. Kontrolli, kas talad põranda all on piisavalt tugevad. Kui talad on tugevad, tuleb laudis toru ümber vahetada. Võimalusel kasuta vana puitu. See ei mängi enam ja vana puidu toon sobib ülejäänud põrandaga paremini. Praod Kui praod on laudade ühenduskohtades, siis pole pahteldamisest alati kasu. Lauad liiguvad üksteise suhtes ja pahtel tuleb ära. Kui lauad on kindlalt paigas, võib praod pahteldada. Sobiv pahtel tee lihvtolmust ja pahtlipõhjast (müügil parketipoodides). Kui tegemist on laiemate pragudega (3 mm ja rohkem) ja on kartus, et lauad üksteise suhtes liiguvad, tuleb praod täita puiduribadega. Puiduribad liimi ainult ühelt poolt põrandalaua külge valtsisoone peale. See võimaldab laudade liikumist üksteise suhtes. Kui liim on kuivanud, höövelda liimitud liistud põrandaga tasa, lihvi põrand ja viimistle. Kriimud, mõlgid ja plommimine 2–3 millimeetrised kriimud eemaldatakse lihvimise käigus, sügavamad täkked pahteldatakse. Suuremad vigastused tuleb parandada plommimise teel. Paigalda (liimi) peiteldatud kohta plomm (soovitatavalt vana puit). Plomm peab auku kergelt sobituma, muidu hakkab aja jooksul paigaldatud plomm kerkima. Kui liim on kuivanud, höövelda liimitud plomm põrandaga tasa, lihvi põrand ja viimistle. Põrandalaua vahetus Kui põrandalauda plommida ei saa, tuleb põrandalaud uuega asendada. Sae või peitelda viima-

ne vana põrandalaud välja. Kõige lihtsam on mootorsaega pikki põrandalauda sooned sisse saagida. Ära lõika naela ja ära lõika tala läbi. Kui laud on eemaldatud, siis uue laua saab ühest servast soonde suruda ja teiselt poolt peab liimima ja naelte-kruvidega kinnitama. Vana laua eemaldamine Kõige keerulisem on esimest lauda seina äärest kätte saada. Tihti peabki sellega leppima, et esimene laud läheb katki. Kui naelad on taladesse kinni roostetanud, tulevad naelapead läbi laudade. Lauad saate kätte – naelad jäävad taladesse püsti. Need tuleb näpitsatega katki painutada (ketaslõikuriga maha lõigata - ärge siinjuures unustage tuleohutust!). Kontrollige talade olukorda! Abiks on ka nn tiigersaag (tikksaetaoline veidi suurem saag). Kui oled kangiga laua talast lahti kangutanud (2 cm) saab saega naelad alt läbi saagida. Võib ka proovida üleskangutatud lauda järsu haamrilöögiga tagasi alla lüüa. Kasuta laua kaitsmiseks puidust klotsi. Põranda soojustamine Soovitav on soojustada ainult hingavate looduslike materjalidega. Puistevill (paber, puit), saepuru, höövlilaast, kanepivillaplaat. Põrand kriuksub Põranda kriuksumine on tingitud on tingitud puidu hõõrdumisest vastu teist puitu või metalli (nt nael). Tavaliselt on vanad põrandalauad naelutatud talasse. Tala, või laud on kõveraks tõmmanud ja lauale astudes annab konstruktsioon järgi. Otsige üles kriuksuv koht ja kinnitage naela või kruviga põrandalaud uuesti talasse. Allikas antiigiveeb.ee


AIAMAJAD GRILLMAJAD SAUNAD KUURID

Suur valik – Hea hind!


Kaabel teeb jääle säru Eramutes on küttekaablitel mitmeid kasutusvõimalusi: põrandaküte, veetorude kaitse külmumise eest, katuse ja vihmaveerennide kaitse jäätumise eest, treppidel jää ja lume sulatamine. Küttekaablite paigaldamisel on levinuim viga nende panemine sobimatusse asukohta – kuigi igaks otstarbeks on ette nähtud oma kaabel, kipuvad nende kasutuskohad tarbijatel nii mõnigi kord segi minema. Lisaks on probleeme paigaldusega – nimelt pannakse kaableid pahatihti soojusisoleerimata alusele. Paigaldamisel tehakse vigu Küttekaabel kütab nii ülespoole kui allapoole. Allapoole suunduvat soojust me ei tunneta ning energiat lihtsalt raisatakse. Seega peab see põranda osa, mille peal kasutatakse küttekaablit, olema ülejäänud konstruktsioonist eraldatud soojaisoleeriva kihiga. Nii läheb küttekaabli soojus vajaliku põrandaosa soojendamiseks, mitte hoone üldkonstruktsiooni. Kui isoleerimise nõuet eirata, võib kivimaja puhul juhtuda, et valdav osa soojusest kaob konstruktsiooni ja põrand jääb lihtsalt kergelt soe. Arve sellise kütmise eest tuleb see-eest vägagi kopsakas. Korralik soojaisoleeriv kiht on eriti oluline küttekaablite kasutamisel treppidelt ja rampidelt jää sulatamisel: viimased peavad olema maast eraldatud sooja isoleeriva kihiga. Põhimõtteliselt on kaableid võimalik jagada kaheks tüübiks: pü-

18

sivõimsusega kaablid ja isereguleerivad kaablid. Püsivõimsusega kaablid on odavamad ja seeläbi ka kõige levinumad. Püsivõimsus tähendab, et kaabel töötab kas täisvõimsusel või ei tööta üldse: sujuvat reguleerumist pole. Kaabli juhtimiseks on tingimata vaja kasutada termostaati, mis lülitab kaabli sisse ja välja, et tagada soovitud põrandatemperatuur vastavalt seadistatud programmile (termostaadi andur paigaldatakse köetava põranda sisse). Niisuguse kaabli puhul võib juhtuda, et üks osa põrandast on juba piisavalt soe, kuid see osa, kus asub termostaadi andur, on seadistatud temperatuurist külmem. Sel juhul töötab kaabel täisvõimsusel seni, kui temperatuur anduri kohal jõuab seadistud tasemini, aga selle aja jooksul võivad muud põranda osad olla üleköetud. See on ühelt poolt ebamugav (mingi põranda osa on liiga soe) ja teisalt raiskab elektrit. Isereguleeriva kaabliga ülaltoodud probleeme ei ole: tänu 50 aastat tagasi Raychemi poolt leiutatud tehnoloogiale kütab see ainult seal, kus vaja. Saladus peitub kaabli konstruktsioonis: selle sees on isolatsioon, mis muudab oma takistust sõltuvalt temperatuurist. Madala temperatuuri korral hak-

kab kaabel kütma, temperatuuri tõustes kütab kaabel sujuvalt vähem ja vähem ning soovitud temperatuuri saabumisel ei küta üldse. Selline konstruktsioon tagab, et põrandat pole võimalik üle kütta. Madalamad energiakulud Termostaadi kasutamine on kaabli kaitseks siiski soovitatav, see võimaldab ka kaabli isereguleerimise „sisseehitatud“ temperatuuri kasutaja poolt piirata. Lisaks mugavusele ei raiska isereguleeruv kaabel energiat ning see hoiab võrreldes püsivõimsusega kaabliga küttekuludelt kokku 25–30%. Isereguleeriva kaabli miinuseks on selle kõrgem hind, mis siiski tasub tänu madalamatele energiakuludele ära 3–5 aastaga. Kaablite eluiga on tootja arvestuses ca 50 aastat, kuid sisuliselt see on lõpmatu, kuna neil puuduvad osad, mis kuluvad. Garantii kaablitele on 12 aastat. BAUHOF AS


Tasub teada: Igale keskkonnale oma kaabel Uusehitises võib põrandakütteks kasutada kaablit T2Blue, mida on erinevates pikkustes ja mis võimaldab paindlikku paigaldust. Renoveerimisel esineb sageli probleeme põranda tasemega, mida ei saa oluliselt kõrgemaks tõsta. Sel puhul sobivad kõige paremini QuickNet küttematid, mille paksus on kõigest 3 mm. Ühtlasi on nad mõlemalt poolt kaetud kaitsevõrguga, mis hoiab plaatimissegu paigaldamisel kaabli paigal. Veetorustiku kaitseks külmumise vältimiseks on olemas küttekaablite komplektid Frostguard, mis sobivad nii torule pinnapealseks paigaldamiseks kui torusiseseks paigaldamiseks (sh joogiveetorudesse). Valikus on erineva

küttekaabli pikkusega Frostguard komplekte, komplektis on küttekaabel, üleminek küttekaablist tavakaablile pistikuga. Soovitame osta ka spetsiaalse termostaadi FrostGuard-Eco, mis võimaldab hoida veetorud jääta efektiivse energiakuluga. Küttekaabli paigaldamiseks veetoru sisse kasutatakse spetsiaalset Raychem üleminekumuhvi. Talvekuudel kõiguvad temperatuurid pidevalt plussi ja miinuse vahel, vihmaveerennid jäätuvad ja vesi ei liigu alla tekitades jääpurikaid. Jäätumise vastu sobib isereguleeriv kaabel Raychem ETL-10. Isereguleeriv kaabel tagab takistusteta veevoolu allapoole. Piiranguid olenevalt torude materjalist kaablitele ei ole.

SOOJUSTA OMA MAJA ISE! Puistevilla paigaldamine on imelihtne! www.isover.ee/soojustaise


Korteriomandi- ja korteriühistuseadus

EVELIN KANTER ARCO VARA JURIIDILISE OSAKONNA JUHT

URMAS USTAV ADVOKAADIBÜROO LEXTAL PARTNER/VANDEADVOKAAT

A

lates jaanuarist jõustuv korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) võeti riigikogus vastu juba 19.02.2014. Nii on KrtS oma aega oodanud üle kolme ja poole aasta. Tavatult pika jõustumisaja põhjendusena on toodud tarvidust valmistuda seaduse jõustumiseks õigustehniliselt. Aeg näitab, kas nii pikk jõustumisaeg on olnud põhjendatud ning kas reaalselt ollakse nii seaduse rakendaja kui adressaatide poolt selle jõustumiseks valmis. Põhimõttelised muutused Justiitsministeerium on oma veebilehel optimistlikul toonil teavitanud, et tulevik saab olema helge, sest senised segadused likvideeritakse ning kõigi korteriomandite majandamine hakkab toimuma seaduse jõustumise järgselt korteriühistu vormis. Ja edasi läheb põnevaks – KrtS jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis toimunud korteriomanditele loob riik ise korteriühistu. Niisiis kõikides majades, kus puudub seaduse jõustumise hetkeks ehk seisuga 01.01.2018 korteriühistu, tekib seesugune automaatselt. Lisaks on võimalik, et korteriühistul tekib ka automaatselt juhatus (juhul, kui senisel ühisusel oli määratud valitseja, kes on füüsiline isik). Eesti õiguskorras üsna vähelevinult osutub võimalikuks juriidilisest isikust valitseja tegutsemine korteriühistu juhatuse asemel ja nõnda edasi. Väikese (kuni 10) korterite arvuga majades on korteriühistu juhtimine võimalik aga üldse ilma juhatuseta, kuivõrd juhatuse puudumisel loetakse kõik korteriomanikud ühise esindusõigusega juhatuse liikmeteks, mis tähendab, et korteriühistu nimel tehingu tegemiseks on nõutav kõigi korteriomanike nõusolek. Korteriühistud, mis olid moodustatud mitme kinnisasja majandamiseks ning ei ole vastu võtnud ja hiljemalt 31.12.2017 registripidajale esitanud otsust senisel viisil jätkamiseks, loetakse lõppenuks, nende ase-

20

mele tekitvad automaatühistud. Seega on lisaks ühistute ohtrale tekkele ette näha ka juriidiliste isikute seaduse alusel kadumist – kuni 31.12.2017 ühistu on, aga koidab uue aasta esimese päeva koidik ja ühtäkki näed – ühistut pole enam! Siinkohal jääb üle vaid imestada õigusloome uljust ja hoogsust, mille käigus ühe paragrahvitõmbega ühistuid minema pühitakse ja teisalt neid jälle asemele tekitatakse. Aga kui ühistu parasjagu võlglaselt täite- või kohtumenetluses võlgnevust oli sisse nõudmas? Aga kui ühistul oli võetud laen? Aga kui ühistu oli kogunud remondifondi? Aga kui ühistu oli mistahes teenuslepingute pooleks, mille alusel majaelanikele kommunaalteenuseid osutati? Jah, kõik need küsimused on võimalik kokkuvõttes (eelduslikult) läbi ühistu likvideerimismenetluse lahendada, aga milleks kogu see segadus ning inimestele seadusandja poolt õilsatel eesmärkidel pealesunnitud vältimatu tarvidus tegeleda küsimustega, mis võib-olla nende hinnangul üldse tegelemist ei vajanudki? Õhus on palju küsimusi Suures plaanis aitab õiguskorra ühtlustamine kindlasti kaasa õigussuhete selginemisele, ent meetmete läbimõeldus ja ratsionaalsus jätavad õhku arvukalt küsimusi ja küsitavusi. Justiitsministeeriumi selgituste kohaselt kaovad uue seaduse jõustumisel olemasolevate korteriomanike ühistuste ja nende valitsejatega seotud segadused. Väljend „kaovad“ on seejuures täiesti eksitav – ükski segadus ei kao kunagi iseenesest. Liiati tekitab uus seadus juurde uusi segadusi. Automaatselt moodustuv korteriühistu kui juriidiline isik on justiitsministeeriumi hinnangul „oluliselt arusaadavam lepingupartner“. See on formaalselt ilmselt nõnda, ent kogu senise eksistentsi peab ka kuidagi uue automaatreaalsusega kokku sobitama. Lisaks jääb alati õhku küsimus, miks leitakse entusiastlikult, et riik peab inimeste eest küsimusi lahendama (tekitades sellega juurde palju vaeva, segadust ja ebakindlust ka neis inimestes, kelle jaoks on olemasolev süsteem toiminud). Neile, kes leidsid senises õiguskorralduses puudujääke, said ka praegu kehtiva seaduse kohaselt oma elu ja tegemisi üsna kenasti ümber reguleerida korteriühistu vormi. Loodetavasti on eelnõu koostajate eesmärgid olnud üllad ja kindlasti toob KrtS pikemas perspektiivis endaga kaasa ka positiivseid muudatusi ning õiguskorra selginemist, küsimus on vaid mis hinnaga, kelle ar-


toob muudatused Tasub teada: Muudatused on olulised teada ja meeles pidada igaühe jaoks, kes elab kortermajas, samuti igaühele, kel plaanis korteriomandit osta või müüa. Uue seaduse vahetust mõjust „pääsevad“ tinglikult: olemasolevad, ühe korterelamu suhtes asutatud korteriühistud kinnisasja kaasomanikud, sealhulgas kaasomanikud, kes kasutavad notariaalselt tõestatud kaasomandi kasutuskorra kokkuleppe kohaselt hoonest kindlat osa (korterit) reaalosadeks jagatud hoonete omanikud (nt ridaelamud, kus iga n-ö boks on iseseisev kinnisasi) hooneühistud Tegelikkuses mõjutab KrtS ka n-ö erandite alla kuuluvaid isikuid. Nii on näiteks kontseptuaalselt muutunud liikmeks saamise ja liikmesuse lõppemise regulatsioon, täiesti põhimõtteliselt on muutunud korteriühistu maksejõuetuse kontseptsioon jne. Seega on oluline võrrelda olemasolevat põhikirja jõustuvate muudatuste valguses, vältimaks õigusvaidlusi ja -segadust. Lisaks mõjutab uue seaduse pinnalt arenema hakkav õiguspraktika vähemalt kaudselt ka esmapilgul muudatuste mõju alt välja jäänud kinnisasjade omanikke.

vel. Otsus on aga tehtud, seadus jõustub ning inimestel tuleb uue õigusreaalsusega kohaneda. Asjatu oleks eeldada, et olemasolevaid, sundautomatiseerimisele mitte ette jäävaid korteriühistuid uus seadus ei mõjuta. Mõjutab küll, ja seetõttu on mõistlik olemasolev korteriühistu põhikiri koos adekvaatse õigusnõustajaga üle vaadata igal korteriühistul. Lisaks on autorite hinnangul mõistlik pühendada üks eraldi ühistu koosolek või oluline osa tavakoosolekust sellele, et kõigile koosolekul osalejatele olulisemad muudatused ja nende mõju selgeks teha. Kindlasti tuleb ka vähemalt esimese poolaasta-aasta jooksul arvestada korteriomandite müügi- ja ostuprotseduuride võimaliku pikenemisega, kuna planeeritust kauem võivad aega võtta ühistuga seotud küsimuste lahendamine (kommunaalkulude võlgnevuse väljaselgitamine jms), ühistu formaat võib mõjutada korteriomandi väärtust, arvestada tuleb pangafinantseeringuga seonduvate täiendavate aspektidega ja nii edasi.


Võlg korteriühistus: ära kaota aega!

K

orteriühistule on võlglased suureks peavaluks: mida teha, kui asi on juba halb, elanik kommunaalmaksete eest ei tasu ja meeldetuletustele ei reageeri? Võlglase tõttu kannatab korteriühistu tervikuna, sest vee-, kütte- ja elektriarved tuleb ikka igas kuus õigel ajal ära maksta. „Korteriühistu juhatus peaks elaniku võlaga tegelema hakkama siis, kui see on veel väike, sest mida pikem periood ja suurem võlgnevus, seda keerulisem on seda ka välja mõista,” arvab Eesti korteriühistute liidu (EKÜL) juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. „Alustuseks tuleb teha esmane kontakt, et saada aru, mis on võlgnevuse põhjus. Nõue, mis on läinud üle 30 päeva, vajab juba kindlasti tegelemist. Lisaks on ühistus mõistlik kokku leppida võlanõuete menetlemise kord.” Suurte võlgade puhul on üheks võimaluseks koostada notariaalne maksegraafik alluvussuhtega täitevmenetlusele. Selle mittetäitmisel saab juhatus otse kohtutäituri poole pöörduda, sest tegemist on täitedokumendiga. Kui võlglane meeldetuletuskirjadele ei reageeri ning pole valmis maksegraafiku sõlmimiseks, võiks võlglase suhtes esitada maksekäsu kiirmenetluse avalduse. „Nii mõnigi kord kutsub ametlik paber võlglase korrale ja leitakse ruttu lahendus,” osutab Mardi. Lõputult probleemiga tegelemist edasi ei saa lükata, sest muidu aegub iga üksik kohustus ehk võlgnevus kuude kaupa ja seda 3 aasta ja 11 kuu möödumisel: aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Kui on vaja juba kohtusse pöörduda, tasub enne ka juristidega nõu pidada. Isetegevus võlgniku korralekutsumiseks nagu elektri väljalülitamine ei ole senise kohtupraktika kohaselt lubatav. „Kohtute seisukohad viitavad üheselt sellele, et kommunaalteenuste katkestamine on ebaproportsionaalne abinõu ning teenuste piiramiseks või katkestamiseks puudub ühistul alus,” nendib Mardi. „Näiteks on kohtud leidnud, et korteriomandi kasutamise takistamine kommunaalteenuste osutamise katkestamise läbi kahjustab korteriomanikku ülemäära, kuna sama tulemust ehk võlgnevuse tasumist on võimalik saavutada korteriomaniku õigusi vähem kahjustavate vahenditega.” Kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi, võivad nad nõuda, et ta oma korteriomandi võõrandab. Nõude võib muuhulgas esitada, kui korteriomanik on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu.

22

Tasub teada: Maksekäsu kiirmenetlus Nõuded avalduse esitamisel võlanõudes: maksekäsu kiirmenetluses esitatav nõue ei või ületada 6400 eurot avalduses esitatavad kõrvalnõuded (nt intressid ja viivised) ei tohi ületada põhinõuet esitada ei saa nõuet, mille tasumise tähtaeg ei ole veel saabunud maksekäsu kiirmenetluses ei saa nõuda mittevaralise kahju hüvitamist avalduse saab esitada avaldaja või tema esindaja avaldus tuleb digitaalselt allkirjastada avalduselt tuleb tasuda riigilõivu 3% põhinõudelt, kuid mitte vähem kui 45 eurot avalduse saab esitada elektrooniliselt aadressil www.e-toimik.ee. Menetlusetapid kohtu poolt: Kohus lahendab avalduse 7 päeva jooksul alates selle saamisest. Kui kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldab, teeb ta määrusega võlgnikule makseettepaneku. Makseettepanekus tehakse võlgnikule ettepanek tasuda 15 päeva jooksul võlgnevus või anda sama aja jooksul vastuväide nõudele. Kui vastuväidet ei esitata ega võlgnevust ei tasuta, teeb kohus määrusena maksekäsu summa sissenõudmise kohta. Mida arvestada avalduse esitamisel? võlgniku elukoha küsimus etteprognoositav vastuväide võlgnevuse tasumine peale avalduse esitamist puudub vajadus esitada nõude aluseks olevaid tõendeid. VARIANDID VÕLGNEVUSEGA TEGELEMISEL Juhatuse ja võlgniku vahelised läbirääkimistel tuleks luua esmane kontakt 3–5 päeva jooksul, tuleks teada: võlgnevuse tekke põhjuseid võlgnevuse meeldetuletuskiri palgata asjatundlik jurist maksekäsu kiirmenetlus hagiavaldus kohtusse sundvõõrandamisnõude esitamine notariaalne maksegraafik. Allikas: Eesti Korteriühistute Liit


Elustiil määrab kodu asukoha Maja, mis esmapilgul tundub kui unistuste kodu, peaks ka kõige suurema meeldimise korral läbima korralikud katsed. Heakskiidu kogu perelt peavad saama liikumisvõimalused ja haljastus, poodide ja koolide asukoht. TEKST: KETLIN RAUK

24

„Maja asukoht mõjutab argipäeva rohkem, kui oskaksite arvata,” kinnitab Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Rain Raidmets. „Esimene mõttekoht võiks olla, kas osta või ehitada suure aiaga uus maja linnast eemal ja kulutada rohkem aega igapäevasele logistikale või siiski jääda linna ja valida sama raha eest väiksemal krundil buumiaegne maja. Või osta lihtsalt suurem korter, mis ei oleks palju kaugemal praegusest kodu asukohast.“ Läbi tuleb mõelda ka liikumine: kas liikuda saab jalgsi või rattaga, autoga või ühistranspordiga? Kui kaugel kodust on ühissõidukipeatus ja ühissõidukipeatusest töökoht? Autoomanikele on oluline ka parkimisvõimalus, sest ka linnast väljas asuvate kortermajade juures tuleb halvemal juhul tööpäevaõhtuti osaleda õnneloosis – kas täna leidub parkimiskoht. Raidmets soovitab kaaluda ko-

limist kohta, kust pääseb kiirelt ja mugavalt tööle ja kooli näiteks jalgratta või rongiga. „Raudteel pole kunagi ummikuid ja saab oma graafikut üsna täpselt sättida,” märgib ta. „Pealegi ei pea rongiga hoolduses käima ega teeolude pärast muretsema.” Olulised juurdepääsuteed oma krundile Maapiirkondades tuleb tähelepanelikult uurida, kas juurdepääsutee viib majani avalikult teelt. Kui majani pääseb üle eramaa ning servituuti seatud pole, võib juurdepääs oma krundile halvemal juhul olla problemaatiline või takistatud. Juurdepääsutee omandiõigus määrab ka teehoolduse – kes vastutab lumerohkel talvel lumelükkamise eest. Ka muul ajal vajavad teed hooldust ja aeg-ajalt remonti. Asukoha ümbruses võiks uurida ka liikumisteede suundasid liiklustiheduse kontekstis. Eriti tä-


helepanelik tuleks olla suuremate linnade äärealadel ja linna vahetus läheduses. Mõistagi on parim variant see, kui kõik asukohad jäävad võimalikult lähestikku: lasteaed, kool, trenn, huviringid, pood, vanavanemad, töökoht, hobid, sõbrad, teenindus-parandustöökoda, meelelahutus. Poed ja trennid ehk logistika väljakutsed „Oleks tore, kui lapsed saaksid ise turvaliselt jala või rattaga kooli ja trenni mindud-tuldud,” leiab Raidmets. „Siis jääks vanematel ära taksojuhiks olemise töö ning saab oma tööasju ja käike paindlikumalt sättida.” Mõelda võiks ka sõprade peale. „Kakskümmend kilomeetrit linnast väljas võib olla linnast vaid poole tunni autosõidu kaugusel,

kuid võib juhtuda, et sõbrad-sõbrannad ei juhtu enam nii sageli külla,” tõdeb Raidmets. „On küll kõigil auto ja võimalus ka ühistranspordi või taksoga tulla, aga jääb kuidagi trajektoorilt kõrvale.” Hea naaber on hindamatu väärtusega Ostu plaanides tasub vaadata ka kaugemale – mis selles piirkonnas üldiselt toimub, kas on müra- või muid saasteallikaid, näiteks tootmine, töökojad, laudad vms. Samuti uuri, kas tulevase võimaliku kodu lähedal on näiteks kergliiklusteed, park või veekogu ja milline on ümbruskaudne elanikkond. Lastega peredele võib kaalukas argument olla oma aed. Kui aia haljastuseks on kindlad plaanid, peaks uurima ka krundi pinnase koostist: iga taim igale pinnasele

ei sobi ja pinnase väljavahetamine on üldiselt kulukas ettevõtmine. Tühja krunti ostes tuleb leppida ka aastatepikkuse ootamisega, et istutatud puud suureks kasvaksid. Lisaks peab tehnilisema poole osas kontrollima, kuidas on krundil lahendatud kommunikatsioonid, kuidas tuleb majja vesi – kuidas on veevärk rajatud või mis võimalused on seda ise korraldada. Samuti, kas rajatud on vajalikud kraavid ja drenaaž. „Kokkuvõttes polegi otsuse juures määravaks mingi konkreetne piirkond, vaid teadmine, mida uue kodu otsija soovib,” on Rain Raidmets veendunud. „Loomulikult tuleb arvestada reaalsete rahaliste võimalustega, kuid tõenäosus leida end ühel päeval oma unistuste kodus on suurem, kui inimene teab, millised on tema ideaalid.”

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! • Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


Sügisesed koolitused Tartus LOENGUD JA ÕPITOAD MESSIL EHITUS JA SISUSTUS Koht: Tartu Näituste messikeskus 12. oktoober 11.00–16.00 EHITUSKESKUSE SEMINAR Liginullenergiahooneks rekonstrueerimine – utoopia või atraktiivne võimalus Eelregistreerimine: ehituskeskus.ee 13. oktoober 10.00–15.00 ESAKODA MTÜ SEMINAR Energiasäästu Arenduskoda seminar sarjast „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“ 15.00–18.00 SAINT-GOBAIN ESTONIA SE/ EU BALTIKLAAS

Klaaslahendused kaasaegses arhitektuuris ja tehnilised võimalused Väike seminariruum: 14.30–15.00 ADAPTER koostöövõrgustik Interaktiivsed lahendused kodu loomiseks, 3D-tehnoloogia abil kodumaja loomine 15.00–16.00 ERGOWAY Ergonoomilised lahendused töökohal 14. oktoober 10.00–15.00 ESAKODA MTÜ SEMINAR Energiasäästu Arenduskoda seminar sarjast „Energiasäästlik mõtteviis hoonetes – kuidas tegutseda?“ Täpsem ajakava: www.ehitusmessid.ee

LOENGUD JA ÕPITOAD RESTAUREERIMISKESKUSES Aeg: kolmapäeviti kell 18 Koht: Restaureerimiskeskus, Kastani 42, Tartu (Aparaaditehas) Hind: Osalemistasu 20 eurot, lubikrohvi õpitoal 24 eurot Vajalik eelnev registreerumine: www.restaureerimiskeskus.ee 11. oktoober loeng: külmasillad ja soojapidavus vanas majas. Lektor Preet Russak 25. oktoober loeng: niiskete ruumide ehitamine vanasse majja. Lektor Preet Russak 08. november õpituba: lubikrohv. Juhendab Andrus Needo 15. november loeng: puutööriistad. Lektor Indrek Tirrul 22. november õpituba: puitpindade viimistlus ja hooldus. Juhendab Pille Vilgota

t 17.-22.ok

75

00

-40%

125.-

Mootorsaag CL52. Bensiinimootor 52 cm3, võimsus 2,2 kW, C.D.I süütejuhtimisega, saelatt 40 cm/ 16”

Ketaslõikur Stanley FME822 850 W, 125 mm, kuni 12000 p/min, taaskäivituskaitse, sujuv start, 3 asendiga käepide

alfalend.ee

4979

SISSEPÄÄSUST SAUNANI

-40%

8299

Kampaania info ja pakkumised: www.bauhof.ee

Meisterlik valik!

Alfalend Põrandakatted TARTUS AARDLA 25 E–R 9–18 • L 9–16 • tel 736 6185


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


Remondi ja ehita, sügis 2017  

Remondi ja ehita jagab näpunäiteid kodu renoveerimiseks, ehitamiseks ning kodu sisustamiseks. Ajakirja 6000 trükieksemplari jagatakse Bauhof...