Page 1

nr 2 2015

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

ROHUMAALT PIIMAKLAASI ...


KVALITEETSED JA VASTUPIDAVAD METSAVEOHAAGISED JA PALGITÕSTUKID

Komplekt BMF 91/665 Hind alates

9600 €

+km

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,65 m A-jalg Jagaja 4/8 el on/off Rotaator GR 30 Haarats 0,21 m3

Komplekt BMF 92/665 Hind alates

9900 €

+km

Kandevõime kuni 9 t 3 postipaari Rattad 400/60-15,5 Kraana pikkus 6,65 m A-jalg Jagaja 4/8 el on/off Rotaator GR 30 Haarats 0,21 m3

www.bmf.ee Küsi pakkumist: info@bmf.ee, 516 5036


PÕLLUMEHE TEATAJA

Sisu:

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 5221972 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210 632 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

6

Tuuma talu: aasta parim lk 6 – 10

16

Erakondade lubadused lk 12 - 13

MEEDIAP LT

Maaelu arengukava lk 14 - 15

Hoiame Sind pildil

Ühistegevuse võlu ja valu

24

lk 16 - 19

ISSN 2382-8372

Vabakaubandus USA-ga lk 20 - 22 Eesti tootjad Grüne Wochel lk 24 - 25 Lehm lüpsab suust... lk 28 - 32

28

Põllumehe Teata ja

Piima omahinna erinevused lk 34 - 37 Kodumaine maisikasvatus lk 38 - 41 Masina kindlustuse abc lk 42 - 43 Kutsetunnistus: kas vajalik? lk 44 - 46 PRIA hinnakataloog lk 48 - 49 Nõuandetoetust saab kevadest lk 50

38

Hoiate käes Põllumehe Teataja teist numbrit, mis jagab infot põllumehele olulistest küsimustest. Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri vahendab põllumajandusvaldkonna uudiseid, annab edasi arvamusi ning kajastab aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaare meiliaadressile heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2015, topelttiraaž läheb jagamisele Maamessil. 3


Kodutööd peab võtma tõsiselt ROOMET SÕRMUS,

üht osa tootjatest diskrimineerivate tingimustega. Põllumajandus on teatavasti pika perspektiiviga äri, käive on aeglane, turud on kõikuvad ja saagid sõltuvad suurel määral ilmast. Eelolevate riigikogu valimiste eel on paslik meelde tuletada, et ka Eesti põllumajanduspoliitika võiks olla pikema perspektiiviga ja pakkuda tootjatele mingitki kindlust investeeringuteks ja igapäevaseks tööks Eesti rahva toitmisel.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

P

JUHATAJA

õllumajandus- ja toidusektoris on ärevad ajad. Heitlikud turud ja heitlik poliitika on ennast taas ilmutanud, lisaks kummitab taudioht. Euroopa Liidu erinevad abimeetmed on küll olemas, aga Eesti tootjate vaatevinklist need ei toimi. Peatselt valitav uus riigikogu koosseis peab aga tegema tõsise kodutöö, et leida edaspidi riigieelarvest raha üleminekutoetuste maksmiseks. Toidusektorit on tabanud korraga paljud negatiivsed asjaolud. Varasemalt olime pigem harjunud, et kui taimekasvatuses oli mõõn, siis loomakasvatajate seis polnud laita ja vastupidi. Seekord on suur poliitika toiduturu pea peale löönud, riik otsustanud põllumajandustoetuste arvelt kokku hoida, sealihatootjaid ähvardab katkuoht, maailma suured saagid tõid viljahinnad alla, uue maaelu arengukava meetmete rakendamine venib, piimatootjad hoiavad hinge kinni kvooditrahvi hirmus.

piimalehma saadeti möödunud aasta teisel poolel tapamajja.

Me pole kriisideks valmis Nii praegune kui ka varasemad kriisid on näidanud, kui halvasti me tegelikult nendeks valmis oleme. Euroopa Liidu turukorralduse meetmed ja kriisiabifondid on ju tegelikult olemas, aga Eesti tootjate vaatevinklist need pigem ei toimi. Kui piimaturg kukub sisuliselt kokku ja tootjad peavad piima müüma tegelikest tootmiskuludest pea kolmandiku võrra madalama hinnaga, siis ei usu keegi, et aastaid põllumajanduspoliitika reformi käigus disainitud nö turvavõrk ka tegelikult toimib. Headel aegadel tõusis Eesti piima kokkuostuhind koguni EL

keskmisele tasemele, möödunud aasta teisel poolel oli meie piimatootjatele makstav hind aga juba umbes 25% madalam EL-i keskmisest. Mõningast leevendust toob 6,9 miljoni euro suurune EL-i abi piimatootjatele, kuid tegemist on pigem ühekordse abiga paari kuu kahjude kompenseerimiseks. Tõrvatilgana meepotis jättis riik ka seekord kodutöö tegemata ning lubatud teist poolt summale juurde ei pannud, rääkimata sellest, et vaatamata uue põllumajandusvoliniku üldisele lihtsustamise initsiatiivile paistab meie abipaketi rakendus silma tarbetu keerukuse ja

4

4000

Sõnades ilus, tegudes mitte Ükski erakond ei vaidle vastu, et Eesti tootjatele tuleb tagada võrdsed konkurentsitingimused. Järgneva nelja aasta jooksul ei ole selle lipukirja põhisisuks mitte võitlus EL-i tasemel meie võrdse kohtlemise nimel, seekord on riigiisade ülesanne teha ära kodutöö, et valimistel antud lubadus saaks ka tegelikult täidetud. Tihti visatakse nalja, et kas peale selle ühe laulu, mille refrääniks on top up, top up, top up, ka midagi muud mõistlikku välja pakkuda suudame? Suudame, seda on põllumajandus-kaubanduskoda oma ettepanekutes erakondadele ka teinud, kuid üleminekutoetuste maksmine riigieelarvest on tõsine kodutöö riigikogusse valitavatele saadikutele. Üleminekutoetus on vajalik nii kriisimõjude leevendamiseks kui konkurentsitingimuste tasandamiseks. Pikaajaline põllumajanduspoliitika võiks lähtuda eesmärgist võtta Eesti põllumajandusressursid korralikult kasutusse, sellest võidaksid nii meie toidulaud, maapiirkondade areng kui lõppude lõpuks ka riigikassa. Möödunud aasta teisel poolel tapamajja saadetud üle 4000 piimalehma jätab vähemaks nii töökohti kui ka kahandab riigieelarvesse laekuvat maksutulu.


E N I M A T U L U U K A T U TAS

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE


Lambakasvatus on talupidajate Ants ja Sirje Schmidti ainukeseks tegevusalaks.

K천ik Tuuma talu lambad reisivad Euroopasse 6


TEKST: KRISTINA TRAKS PILDID: KALJU KUUSIK

Võrumaal Kõrgepalu külas asuvas Tuuma talus on jaanuari alguses kiired ajad – sajad lambad alustavad kohe-kohe poegimist. Juba jaanipäeva paiku sõidavad needsamad talled siit Saksamaa, Hollandi ja Prantsusmaa poole.

Eestimaa Talupidajate Keskliit tunnistas mullu Tuuma talu parimaks taluks. Siin on lambakasvatusega tõsisemalt tegeletud viimased seitse aastat ning just nii kaua ongi lambakasvatus talupidajate Ants ja Sirje Schmidti ainukeseks tegevusalaks. Tunnustus talude konkursil tuli Schmidtidele suure üllatusena. Sirje vanavanemate taastatud talukohal Tuumal on tegelikult lambaid peetud juba ammu, kuid enne tõsisemalt lammastele spetsialiseerumist jõudis Ants veel 10 aastat pidada rekkajuhi-eraettevõtja põlve. Nimelt ostis ta 1996. aastal Võru autobaasist masina ning pakkus sellega üle Eesti veoteenust. Hiljem ostis ettevõtlik mees Scania, millega vedas puitu ja väetist. Tööd oli seni, kuni turule hakkasid tekkima suured logistika- ja veofirmad ning üksiküritaja nendega enam konkureerida ei suutnud. Siis müüs Ants rekka maha ning keskenduti lambakasvatusele. Lambalauda pani talupere püsti 2000. aastal, kusjuures muu töö kõrvalt ja ilma toetusrahadeta. „Eks meid peeti vähe imelikuks, sest ümberringi kõik lõpetasid põllumajandust, aga Schmidtid ehitasid hoopis lauta,“ muigab Ants. Temast õhkub ehtmaamehelikku kahe-jalaga-maa-peal olekut ja talupojatarkust. Jutuajamise käigus läheb Ants korduvalt üle võro kiilele, milles kõneldes tundub tema sõnadel veelgi enam kaalu olevat. Lambad lihtsalt meeldivad Aga miks lambad? Seda enam, et algusaegadel polnud lambakasvatus Eestis sugugi mitte nii popp ja trendikas nagu praegu. „Meile lihtsalt meeldivad lambad,“ ütle-

7


vad Ants ja Sirje. „Eks me lehma oleme ka pidanud.“ Sirje nimelt teenis nõukogude ajal lehmapidamisega päristöö kõrvalt teise palga välja. Tööd olnud küll tohutult, kuid noored inimesed ei märganudki seda. Piimakarja soetamine ja piima tootmine oleks nõudnud alguses suuremaid kulutusi kui lambapidamise sisseseadmine ning samas jätab lammaste pidamine perele võimaluse oma töid planeerida mitte nii täpse kellaaja järgi nagu käib lehmalüps. Lammaste poole kallutas Tuuma talu pererahva ka asjaolu, et ümberkaudsetel niitudel ei saa kasvatada vilja ja lehmi pidada, need ongi pigem lambakarjamaad. Tuuma talu kasutada on 160 hektarit maad, mis on kõik mahetunnustusega. 90 hektarit sellest on lambakarjamaid, ülejäänud osas aga kasvatatakse oma talu tarbeks teravilja – kaera, nisu ja otra. Alguses ei tahetud lambaid osta Tulles tagasi talu algusaegade juurde, ei olnud algus lihtne. „Neli esimest aastat olid tõeliselt rasked. Keegi ei tahtnud lambaid osta. Saaremaa lihatööstus oli ainuke ja nemadki võtsid sümboolse hinnaga,“ kirjeldab Ants. „Alguses ei müünud me ühtegi lammast välismaale ja müüsime liha Eestis.“ Keeruliseks tegi alguse ka see, et talul ei olnud muud tehnikat kui üks veneaegne traktor. Maaelu arengukava toetustega soetatigi traktor ja kultivaator, samuti osteti tõujäärasid. Täna on Tuuma talu põhikari suffolki tõugu ning natuke on ka texeli tõugu lambaid. Viimased viis aastat pole talul olnud ühtegi laenu ning talunike raudne põhimõte on see, et ka toetusega ostetakse ainult neid asju, mida vaja läheb. „Me ei osta teh-

8

Eks meid peeti vähe imelikuks toona, sest ümberringi kõik lõpetasid põllumajandust, aga Schmidtid ehitasid hoopis lauta. Ants Schmidt

nikat sellepärast, et toetust saab. Investeeringutoetused on kindlalt ainult investeeringuteks, mitte majanduskulude katteks. Mitte midagi me endale hoovi peale seisma ei osta. Aga jah, kui investeeringutoetusi poleks olnud, siis poleks saanud midagi osta,“ selgitab Ants. Sirje lisab, et rahalugemisoskus peab talumajandamisel olema väga hea, sest raha lammaste müügist laekub peamiselt sügisel, kuid kulutusi on ju vaja teha aastaringselt.”

1000 lamba eest hoolitsemine tundub väga suur töö olevat, kuid seni on Tuuma talus saadud hakkama sisuliselt oma jõududega. Vaid suvel käis üks kohalik poiss abiks heina niitmas ja vedamas. Kõik tööd tehakse ise „Peab oskama ise kõik tööd ära teha,“ ütleb Ants. Ja nii ongi. Näiteks Sirje, kelle õlul on talu paberimajandus ja raamatupidamine, oskab ka lammastele sünnitusabi anda. „Loomaarsti oodata pole aega, sest kui poegimisel midagi halvasti on, tuleb tegutseda kohe – ei tohi lasta tallel ära surra, sest see on ju lamba aastatoodang,“ ütleb Ants. Kui lammas on poeginud, pannakse ta koos tallega karjast eraldi. „Peab vaatama, et tall ternespiima saaks ja utel piima oleks. Poegimisajal on nii olnud, et kui öösel ei käi tihti vaatamas, siis hommikul lähed lauta ja 10 lammast on korraga poeginud,“ teab Sirje.


Tuuma talu tunnistati eelmisel aastal Eestimaa Talupidajate Keskliidu poolt parimaks taluks.

Kaul Nurm: taibukus kõikides tegemistes

A

asta talu konkurssi korraldava Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm ütleb, et kui Tuuma talu taolisi ettevõtmisi oleks Eestimaal rohkem, oleksime õnnega koos. „Tegemist on tubli taluperega,“ ütleb Nurm. „Töökus, taibukus ja asjade läbimõeldus paistab seal igati välja. Juba nende ehitatud lahendused laudaehituses on väga nutikad. Nad on läbi mõelnud, kuidas võimalikult vähese energia- ja töökuluga saaks lambad peetud, hein hoiustatud. Seal on mõeldud kõikide peale, nii lammaste heaolu kui ka pererahva enda peale.“ Nurm ütleb, et mahetootjana tegutseva Tuuma talu põllud on eeskujulikus korras. „Arvatakse, et mahepõldu pole võimalik umbrohust hoida, sest

mürke ju ei kasutata, kuid Tuuma talu põldudel ei märganud ma umbrohtu. Saak, mis seal peal kasvas, oli silmnähtavalt üle keskmise,“ räägib Nurm. Ka asjaolu, et valdava osa loomadest Tuuma talu ekspordib, tuleb Nurme sõnul tunnustada. „Me teame, et eestlastel ei ole just suurt lambalihaarmastust, samas maailmas armastatakse ja tarbitakse lambaliha rohkesti. Mina näen küll lambakasvatusel perspektiivi, kui vaid saaks müüa,“ lisab Kaul Nurm. „Tuumal paistis ka silma, et kogu pere lööb jõudumööda talutegemistes kaasa. Peremees ei ole tegelikult põllumajandust õppinud, kuid seda enam on tunnustamist väärt tema julgus teha tähtsaid otsuseid ning valmisolek kõike õppida. Pealehakkamist paistab neil olevat.“


Konkurss Eesti Parim talu Konkursil hinnatakse talusid erinevates kategooriates: tootmistalud, alternatiivtalud (nt turismitalud), parimad noortalunikud. Konkursil vaadeldakse talu kui tervikut – žürii käib iga võistleja juures kohapeal, üle vaadatakse laudad, põllud, investeeringud, vastavus nõuetega, loomade tingimused, põldude saagikus, hinnatakse majandusnäitajaid. Igal aastal võistleb konkursil umbes 15-20 talu. Eelmisel aastal toimus konkurss juba 22. korda. Talusid hindas žürii koosseisus: Ivo Eenpalu, Arvo Veidenberg, Kaul Nurm, Leho Verk Eestimaa Talupidajate Keskliidust, Vahur Vider põllumajandusministeeriumist ja Anneli Ammas ajalehest Postimees.

Peagi vahetavad Tuuma talu lambad Eestimaa külma ja lume Araabia päikese ja palavuse vastu.

Eksport käib ainult läbi vahenda jate

V

iimastel aastatel müüb Tuuma talu enamuse toodangust elusloomadena Euroopasse. Müüki organiseerib Sännas asuv kokkuostja Estonian ACB Vianco, kes müüb loomad edasi Saksamaale, Hollandisse, Prantsusmaale ja ka Araabia riikidesse. Auto tuleb Sännasse, võtab peale umbes 400 looma ja sõit lähebki lahti. Kui on kaugem sõit, näiteks Prantsusmaale, saavad lambad Poolas 24 tundi puhata, Saksamaale aga sõidetakse ühe jutiga. Lammaste ühismüügiga tegeleb ka Eesti Lambakasvatajate Selts. „Euroopasse müümine käib ainult läbi vahendajate. Ise sinna müüa on võimatu, sest keegi meid seal ei oota,“ sõnab Ants. Tal on meel veidi mõru suure vahendustasu pärast, aga teha pole midagi – seda enam, et aastatega on hin10

nad tegelikult kasvanud ka. „Meil ei ole muidugi mõtet võrrelda siinseid hindu sellega, mida saavad Prantsuse lambakasvatajad – vahe on kolmekordne meie kahjuks. Samas sisendid on kõik sama hinnaga. Ja siis küsitakse, miks ma ühtegi palgalist töötajat tööle ei võta. Aga ma ei saa võtta, sest siis ma ei tule omadega välja,“ räägib Ants. Kes lambaliha tahab süüa, sellel peab Antsu sõnul olema tuttav lambakasvataja. „Ka meilt küsitakse palju liha, kuid meil ei ole anda. Me ei tohi kodus tapetud lambaid müüa ja lähim tapamaja on nii kaugel, et kui seal lasta lambaid tappa, ei tasu jällegi lihamüük ära,“ räägib ta. Kuigi poes võib maksta lambaliha tükk 30-40 eurot kilo, siis lambakasvataja saab erinevaid müügikanaleid kasutades kolmest kuni kuue euroni kilo.

Korra aastas müüakse talust ka villa ja see on viimasel ajal läinud Iirimaale. Lihatõugu lammaste vill käsitööks eriti sobilik pole ja seetõttu on hea, et sellest lihtsalt lahti saab ning pügamiskulud tasa teenib. Kui saaks aega 10 aastat tagasi kerida, siis oleks Ants ja Sirje paljutki teistmoodi teinud. „Kõigepealt oleks ehitanud lõikamise ja pakendamise liini, tapapunkti ja siis võtnud loomad,“ selgitab Ants. „Praegu on suurim probleem see, et lambakasvatajatel ei ole mingit ühistegevust – üksinda tehes ei saa lihtsalt hakkama. Kui me saaksime ühiselt müüa liha, siis oleks kindlasti tootega võimalik minna Euroopasse. Aga seni, kuni me müüme siit ainult loomi, ei saa me iialgi sama hinda, mida saavad Euroopa lambakasvatajad.“


Kelle pirukas on magusam? Kas toetate järgnevatel aastatel riigieelarvest põllumeestele üleminekutoetuste maksmist Euroopa Liidu lubatud maksimaalses määras? Palun põhjendage. Kui vastus on jah, siis kust sellele summale katteallikas leida, arvestades, et aastatel 2016-2020 oleks üleminekutoetus maksimaalses määras kokku 92 miljonit eurot? EESTI REFORMIERAKOND Oleme kogu aeg seisnud võrdsete konkurentsitingimuste eest Euroopa Liidu ühisturul ja Eestis. Eesti põllumajandusettevõtted on viimastel kümnenditel teinud suure arengu ja muutnud tootmise väga efektiivseks ja kasumlikuks. Lisaks Euroopa Liidu ühtsele põllumajanduspoliitikale on selleks eelduse loonud meie vaba konkurentsi soosiv ettevõtluskeskkond ja efektiivsuse kasvule suunatud põllumajanduspoliitika. Põllumajandust toetakse jätkuvalt riigieelarvest Euroopa Liidu toetuste kaasrahastusena ja erimärgistatud kütuse kaudu. Viimasel ajal on riik oluliselt panustanud uute turgude leidmisse ja avamisse. Kuna Reformierakond pooldab võrdseid konkurentsitingimusi, siis ühte toetusliiki pole õige ja objektiivne eraldi välja tuua. ISAMAA JA RES PUBLICA LIIT Toetame riigieelarvest põllumeestele üleminekutoetuste maksmist EL-i lubatud maksimaalses määras. See oleks üks abinõu kriisi mõjude vähendamiseks ja samm erinevate toetustasemete võrdsustamise suunas. Riigieelarve on tervik ja katteallikad sõltuvad sellest, milline on tulevane koalitsioonileping. Võimalikud katteallikad tulevad erinevatest maksumuudatustest ja kulutuste ümbervaatamisest kuni ministeeriumide superhoone ehituse ärajätmiseni. Kui põllumajandustoetused on uue koalitsiooni prioriteet ja on piisav poliitiline tahe, siis vastavad vahendid ka leitakse. EESTI VABAERAKOND Peame vajalikuks üleminekutoetuste maksmist maksimaalses mahus. Katteallikate leidmine on keeruline, sest Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide koalit-

12

8 erakonda

ütlevad “jah” põllumeestele riigieelarvest üleminekutoetuste maksmisele. Kaks ütlevad “ei”.

sioon koostas 2014. aastal riigieelarve strateegia järgmiseks viieks aastaks ning ei näinud ette üleminekutoetuste maksmist. Seega tuleb kõigepealt muuta riigieelarve strateegiat ja leida üleminekutoetuste maksmiseks vahendid. Katteallikaid võib leida mitmeid. Näiteks vabaneb erakondade riigieelarvest toetamisest loobumisel 27 miljonit eurot, kokku on võimalik hoida ka valitsemiskuludelt, mis kaasneb riigireformi läbiviimisega. Kaalume tõsiselt suurte riiklike infrastruktuuri objektide ehitamiseks laenu võtmist. Sel juhul vabaneb märkimisväärne summa riigieelarve vahendeid. Kui eelarve koostamisel ei õnnestu kogu vajalikku summat saada, kohustume üleminekutoetusi maksma kõikidele õigustatud isikutele üksnes kuni esimese 1000 hektarini ettevõtte kohta. EESTIMAA ÜHENDATUD VASAKPARTEI Oleme muidugi toetuste säilitamise poolt, kusjuures ka oma riik peaks maaeluga palju rohkem tegelema, kui ei taha, et kogu rahvas Tallinnasse või välismaale jookseb. Mis rahasse puutub, siis ei teeks kellele-

gi haiget, kui mõttetuid sõjalisi kulutusi vähendada. RAHVA ÜHTSUSE ERAKOND Toetame põhimõtet, et Eesti põllumajanduses tegutsevad ettevõtjad oleksid võrdsetes konkurentsitingimustes teiste EL tootjatega. Kuni see ei ole saavutatud, tuleb meil top- up’ i kasutada. Raha katteks tuleb riigireformist (avaliku sektori ja kohalike omavalitsuste kärpimisest). EESTI KONSERVATIIVNE RAHVAERAKOND Toetame põllumeestele üleminekutoetuste maksmist EL-i lubatud maksimaalses määras ja mitte ainult sel programmperioodil, vaid ka järgneval, sõltuvalt sellest, millise seisukoha võtavad teised liikmesriigid põllumajanduse toetamise kohta. Toidutootmine on julgeoleku seisukohalt strateegilise tähtsusega, põllumajandustootmine sõltub suuresti ilmast ja põllumajandustootmist ei ole võimalik kriisiperioodil seisma panna ja paremate aegade saabumisel uuesti alustada. Põllumajandus on valdkond, kus ka lühiajalised kriisid võivad tekitada suurt kahju, seepärast hoiab iga riik oma põllumajanduslikku tootmist. 92 miljonit eurot ei ole riigieelarvele ületamatu number, seda enam, et EL-i lubatavad siseriiklikud maksed on väheneva trendiga – 2015 aastal 23 miljonist kuni 2020 aastal 15,3 miljonini. Katteallika leiaks kokkuhoiust raiskamise arvelt – vaja on tugineda analüüsidele ja suunata raha sihtotstarbelisemalt, mitte kulutada reformide tegemisele reformide pärast. Võib-olla peaksime muutma mõtlemist: mitte mõtlema, kuidas raha ühest taskust teise tõsta. Ehk on aeg hakata mõt-


lema, kuidas raha majanduses juurde tekitada ja selleks on vaja analüütilist mõtlemist, eesmärgistatud tegutsemist ja jätkusuutlikku ettevõtluskeskkonda. Konservatiivse Rahvaerakonna üks tähtsamaid valimislubadusi on käibemaksu alandamine 10 protsendile, mis vähendab kõiki sisendhindasid ka põllumajandustootmises ning muudab meie tootjad kohe konkurentsivõimelisemaks. EESTI KESKERAKOND Esitasime tänavuse aasta riigieelarvesse muudatusettepaneku, millega oleks tagatud Eesti põllumeestele 23 miljoni euro suurune täiendav toetus (top-up). Eesti on ainuke riik Euroopa Liidus, kes lubatud top-up’i ei kasuta. Kahjuks ei pea praegune valitsuskoalitsioon põllumeestele võrdsete tingimuste tagamist vajalikuks. Kui soovime, et Eesti põllumehed püsiksid Euroopas konkurentsis ja maaelu areneks, tuleb ka järgnevatel aastatel (2016-2020) eraldada maksimaalsed üleminekutoetu-

sed. Nii tagame maale ka rohkem töökohti. Valitsuse otsus mitte eraldada põllumeestele täiendavaid vahendeid näitab nende suutmatust teadvustada põllumajanduse ja toiduturu tegelikku olukorda. Lisaks uute turgude leidmisele peame ka riigieelarvest neile abi leidma. Riigieelarvesse tooksime raha juurde tervikliku maksureformiga. Keskerakonna plaan on Eestis kehtestada astmeline tulumaks ning klassikaline ettevõtte tulumaks. SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Toetame põllumeestele üleminekutoetuste maksmist EL-i lubatud maksimaalses määras, sest tänase rahvusvahelise olukorra tõttu on põllumehed sattunud keerulisse olukorda. Ilma täiendavate riigipoolsete abivahenditeta oleks meil suur tagasilöök kogu põllumajandussektoris. Sotsiaaldemokraadid on oma ettepanekute katteks esitanud maksupaketi, sellele lisanduvad prognoositavast majanduskas-

vust ja riigireformi tulemusel vabanevad vahendid. ERAKOND EESTIMAA ROHELISED Toetame üleminekutoetuste maksmist maksimaalses määras. Seda tingib nii turusituatsioon kui ka teiste EL riikide kõrgemad toetused. Katteallikas oleks eelkõige keskkonnatasude tõus. EESTI ISESEISVUSPARTEI Tegemist on riigikogu valimistega, seega riigi juhtimise tasemega. Teie esitatud küsimus on aga valitsuse haldusala. EIP püüab maja ehitada alates vundamendist, mitte aga katusest. Seega on üksikprobleemide lahendamine võimalik kogu riigijuhtimist muutes, magusaid valesid me ei genereeri. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ettepanekuid Riigikogu valimistel osalevatele erakondadele saab lugeda veebilehelt www.epkk.ee. Eestimaa Talupidajate Keskliidu platvormiga saab tutvuda veebilehel www.etkl.ee.


Uus maaelu arengukava annab rohkem raha Uuel perioodil on Eestil maaelu arengukavas kasutada 993 miljonit eurot, mida on 6% rohkem kui aastatel 2007-2013. Keskendutakse viiele valdkonnale – teadmussiire, konkurentsivõime, toidutarneahel, keskkond ning maaettevõtlus ja kohalik algatus. MARKO GORBAN PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAAELU ARENGU OSAKOND

puhul on tähelepanu põllumajandustootjate, nõustajate ja teadlaste koostöö parandamisel ning teadustulemuste praktikas juurutamisel. Teadus- ja arendustegevused ning innovatsioon on olulised märksõnad. TEADMUSSIIRDE

KONKURENTSIVÕIME tõstmisel on siht soodustada toetustega ettevõtete arenguhüpet, mille tulemusel enam toetusi ei vajata. Investeeringutoetuste puhul keskendutaksegi eelkõige pikaajalistele investeeringutele (investeeringud ehitistesse) ning mobiilseid masinaid ja seadmeid toetatakse üksnes erandjuhtudel (väiketootjate, ühistute ja aiandussektori puhul). Uuendusena lisanduvad tagastatava abi näol laenud ja tagatised, milleks on ette nähtud 38 miljonit eurot. TOIDUTARNEAHELA võtmesõna on koostöö tarneahe-

la lülide vahel ning toodangu väärindamine, et senisest suurem osa sissetulekutest tuleks turult võimalikult kõrge lisandväärtusega toodangu eest. Selleks lisandub mitmeid lühikese tarneahela ja otseturustuse alaseid tegevusi. Enam tähelepanu pööratakse ühistegevusele, lisandub toetus innovatsiooniklastritele. valdkonnas lisandub spetsiifilisi keskkonnatoetusi (piirkondlik mullakaitse ja veekaitse toetus, keskkonnasõbraliku aianduse toetus), laiendatakse mitmete jätkuvate toetuste ulatust: kohalikku sorti taime kasvatamise toetusesse lisandub kohalikke põllukultuure, puuvilja- ja marjasorte, loomade heaolu toetusesse lisanduvad toetatavate loomagruppide hulka sead ja veised. KESKKONNA

keskmes on kohalik ressurss ja kuidas seda paremini ära kasutada nii töökohtade loomiseks kui elukeskkonna parandamiseks. MAAETTEVÕTLUSE

14

Taotlusvoorud avanevad veebruarist VEEBRUAR: Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks MÄRTS: Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas Teadmussiire ja teavitus (pikaajalised programmid) APRILL: Nõustajate koolitamine Tootjarühmade tunnustamine MAI: Koostöö (teadus- ja arendustegevus) Koostöö (innovatsiooniklastrid) Keskkonnasõbraliku majandamise toetus Piirkondlik mullakaitse toetus Keskkonnasõbraliku aianduse toetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus Mahepõllumajandus Loomade heaolu Natura 2000 toetus põllumajandusmaale Natura 2000 toetus erametsamaale JUUNI: Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks Tootjarühmade loomine Metsa majandusliku ja ökoloogilise elujõulisuse parandamine JUULI: Teadmussiire ja teave (infopäevad) Põllumajandustoodete ja toiduainete kvaliteedikavad Koostöö (lühikesed tarneahelad ja kohalike turgude arendamine) AUGUST : Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine LEADER kohalikuks arenguks OKTOOBER: Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine NOVEMBER: Tootjarühmade loomine DETSEMBER: Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks


Esimesena käivituvad investeeringutoetused 9. veebruaril avatakse meede “Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine”. Eelarve 30 mln eurot. Toetust võivad taotleda ettevõtjad, kelle põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on taotlemisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000–14 000 eurot (taotlemisele vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot) ja see on moodustanud üle 50% kogu müügitulust. Toetussumma ettevõtte kohta perioodi jooksul on kuni 15 000 eurot, omafinantseeringut ei nõuta. Veebruari lõpus on plaanis avada meetme “Investeeringud põllumajandusettevõtte tulemuslikkuse parandamiseks” esimene taotlusvoor. Eelarve on 146 m eurot. Toetust võivad taotleda põllumajandusliku majandustegevusega vähemalt kaks majandusaastat tegelenud ettevõtted, kelle omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu on üle 50% kogu müügitulust. Põllumajandustoodete müügitulu on taotlemisele eelneval majandusaastal suurem kui 14 000 eurot ja taotlemisele eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Toetust võib taotleda ka tulundusühistu. Toetatakse põllumajanduslike tootmishoonete ja rajatiste ehitamist, neisse statsionaarsete seadmete ostmist ja paigaldamist, viljapuuaedade ja marjaistandike rajamist, mesindus- ja seenekasvatusinventari ja -seadmete ostmist ja paigaldamist, bioenergia tootmiseks vajalike hoonete ja rajatiste ehitamist ning juurde kuuluvate statsionaarsete seadmete ostmist ja paigaldamist. Mobiilsete masinate soetamisel ei ole vaja PRIAle hinnapakkumisi esitada. Mobiilsed masinad ja seadmed kantakse hinnakataloogi PRIA veebilehel. Toetuse määr on 40% (traktorite soetamisel 30%). Kui toetust taotlev ettevõtja on alla 40-aastane või põllumajandustootjaid ühendav tulundusühistu, siis suurendatakse toetuse määra 5% võrra. Toetussumma on kuni 500 000 eurot ettevõtja kohta perioodi jooksul. Märtsis on kavas avada meetme “Majandustegevuse mitmekesistamine maapiirkonnas” esimene taotlusvoor. Eelarve on 57 miljonit eurot. Toetust võivad taotleda maal tegutsevad mikroettevõtted, kelle müügitulu on üle 4000 euro ja kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat. Toetatakse mittepõllumajandusliku tegevuse arendamiseks vajalikke investeeringuid: hoonete ja rajatiste ehitamine ning parendamine ja neisse paigaldatavate statsionaarsete seadmete, masinate soetamine ja paigaldamine, rändkaupluse ja selle sisseseade soetamine. Toetuse määr on 40%. Toetussumma on kuni 150 000 eurot ettevõtja kohta perioodi jooksul.

Võsa- ja metsafreesid tuntud Euroopa tootjalt

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 56 222 442 | melker@melkerbaltik.eu


Ühistu toob tulu ja lisab kindlustunnet Üheskoos on põllumeestel kasulikum toimetada, sest ühistu ei ole kolhoos, vaid võimalus saada lihtsama vaevaga rohkem tulu ja raskel ajal üksteist toetada, leiavad põllumajandusühistute juhid. TEKST: VIVIKA VESKI

„Eelkõige tegutsevad põllumehed ühiselt selleks, et turustada suuremat kaubakogust. Nii on omakorda võimalik saada paremaid tingimusi, mis üldjuhul tähendab paremat hinda,“ ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPPK) ühistegevuse toimkonna esimees Olav Kreen, kelle juhitav OÜ Rabavere Farm tegeleb teravilja- ja rapsikasvatusega. Olav Kreen lisab, et piimaühistute puhul aitab ühistegevus maailmas levinud kogemuse põhjal tagada ka turustuskindlust, sest piima on vaja iga päev müüa ja äriühing on siin palju ebastabiilsem partner kui ühistu. „Masinaühistu aitab saada kokku vajalikku töömahtu, et masinat oleks üldse mõtet soetada, see optimeerib investeeringukulu. Arenenud riikides rohkem levinud, kuid ka Eestis tegutsevate hoiu-laenuühistute ülesanne on pakkuda liikmetele finantsteenust: nii vaba raha hoiustamist kui ka vajaduse korral laenu võtmise võimalust,“ toob Kreen näiteid. Kokkuvõttes 16

Ühiselt

on mõtet teha sellepärast, et nii tuleb odavam, parem ja kasulikum. Olav Kreen

on tema sõnul ühistegevuse kandev idee ühistu liikmete vajaduste rahuldamine, võimaldades neile vajalikke teenuseid omahinnaga. „Ühiselt on mõtet teha sellepärast, et nii tuleb odavam, parem ja kasulikum,” tõdeb Kreen. „Samas pole tegelikkus nii roosiline, kui võiks selle põhjal arvata. Ei ole Eestis paika, kus poleks näiteid põhja läinud ühistutest.” Küünarnukitunne aitab Sellegipoolest on ühistusse koondunud põllumeestel lihtsam ka keerulistel aegadel. Teraviljaja rapsikasvatajaid koondava põl-

lumeeste ühistu Kevili nõukogu esimees Jaak Läänemets tõdeb, et Vene turg küll teraviljasektorit nii palju ei mõjuta kui loomakasvatust, kuid teravilja hind oli eelmisel aastal suhteliselt madalseisus ja see on oma jälje jätnud. „Eks rasked ajad ole kõigil ühtemoodi rasked. See koostoimetamine aitab võib-olla selles suhtes, et meie sisemine küünarnukitunne ei luba kaaslasel uppuda. Kui kellelgi on tõsised raskused, siis siin annab olla paindlik,” arutleb Läänemets. Ta kinnitab, et omavahel ei hakka ühistu liikmed ka kõige raskemal ajal konkureerima. Majanduslik evolutsioon AS E-Piim Tootmine on ühistulise omandivormiga ja Eesti farmeritele kuuluv kahe meiereiga piimatööstusettevõte. Ettevõtte juhatuse esimees Jaanus Murakas tõdeb, et arenenud riikide põllumajandus seisab enamjaolt ühistegevusel. „Põllumehed toodavad toorainet, aga arenenud riikides kuulub


E-Piima juht Jaanus Murakas tõdeb, et arenenud riikide põllumajandus seisab enamjaolt ühistegevuse peal. 2010. aasta sügisel sõlmisid E-Piim ja Tere eellepingu strateegilise koostöö alustamiseks, mille üks tulemusi oleks võinud olla kahe ettevõtte ühinemine. See siiski teoks ei saanud. Foto: Äripäev/ Andras Kralla.

ühistutele ka töötlev tööstus, seda liha- ja piimatöötlemises, kuid tihti ka teraviljatootmises. See on arenenud ja kõrge demokraatia ja turumajandusega riikides levinud korraldus. Eestis on ikkagi totalitaarsete riikide mudel, kus põllumehed ise toodavad toorainet, aga töötlev tööstus neile ei kuulu. Nad ei juhi kogu ahelat,“ kirjeldab Jaanus Murakas tänast olukorda. Murakas meenutab, et nn esimesel Eesti ajal, veel 30ndate lõpus, enne kui Nõukogude Liit meid annekteeris, kuulus enamik töötlevat tööstust põllumeeste ühistutele. Olid ka ühistute pangad, see on olnud ajalooline evolutsioon. „Meil 1940. aastal see katkes ja nüüd ei ole samasugune struktuur taastunud. Kui vaatame ajalugu, kuidas majandused on majanduslikus evolutsioonis arenenud, siis põllumehed kui peremehed on loonud ühistuid, mis võimaldab väärindada nende tooteid. Olgu toodeteks siis piim või teravili või kapsas või sibul või kaalikas või mets. Vastasel juhul ei jää põllumeeste-

le nii palju tulu kätte. Ühistud on ennast tõestanud: nad on väga tugevad ja pankrotikindlad, ühistulised ettevõtted pankrotistuvad väga harva,” räägib Murakas. Partner läbirääkimistel Eesti Tõusigade Aretusühistu (ETSAÜ) ja Vajangu Farmi juht Urmas Laht leiab, et ühistegevus on kasulik nii ostmisel kui ka müümisel. Näiteks ostab ETSAÜ oma liikmetele börsilt valgulist toorainet sigade söötmiseks. Kui nad ostavad koos, siis saavad nad hinna börsi omast juba natuke allapoole. Üheskoos müües saab jällegi vältida seda, et hinda hakatakse ühekaupa alla suruma. Peale selle on tema sõnul oluline, et oleks sotsiaalne partner riigiga läbirääkimiste juures. Ta toob näite: „2012. aastal alustasime Seedriga (tollane põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder – toim.) läbirääkimisi väga keerulisest olukorrast seakasvatuses. 2013. aastal leidsime, kuidas seda on võimalik Euroopa Liidu era-

Ühistegevus toob tulu Ühistegevus on kasulik nii ostmisel kui müümisel. Arenenud riikide põllumajandus seisab enamjaolt ühistegevusel. Enne II maailmasõda kuulus enamik töötlevat tööstust põllumeeste ühistutele. Ühiselt tegutsemine võimaldab ühistu liikmetel saada paremaid tingimusi.

korralise fondiga leevendada, mida selleks tegema peab. 2014. aastal maksti meile erakorraline toetus välja. Tänu sellele, et aretusühistus oli initsiatiivikate inimeste töögrupp, kes selgitas valitsusele olukorda ja pidas läbirääkimisi.” Laht lisab, et koos on võimalik veel mitmeid asju teha. “Eestis on vaja tõufarmi, kust farmerid saavad osta tõusigu, et igaüks ei peaks neid kodus kasvatama ja aretama, mis on seotud lisakulutustega. Siis saaks tegeleda põhitegevuse ehk tootmisega,” leiab ta. 17


Kevili esimees Jaak Läänemets. Foto: Äripäev/Andras Kralla

Ühtse meele saavutamine tuleb raskelt Alati ei

pruugi üksikliikme huvid kokku langeda suure pildiga, ühistu üldiste huvidega. Jaak Läänemets

18

K

uigi üheskoos toimetada on lihtsam kui üksi, tuleb ette ka raskusi. OÜ Rabavere Farm juhi Olav Kreeni hinnangul on kõige suuremad probleemid ühistulise tegevuse juures seotud ühistu liikmete teadlikkuse ja oskustega, oskusega juhtida ühistut kui täiesti eritüübilist majandusühistut. „Ühistegevuse suurim vaenlane on aga selline ühistu liige, kelle tegevuse motiiviks on kasu saamine teiste arvelt,” kinnitab Kreen. „Ja siit tulenebki, et ühistegevust saavad arendada ainult ühesuguste huvidega inimesed, kes tahavad teha koostööd kõigi osalejate vajaduste rahuldamiseks.” Ta räägib, et on aastaid teraviljaühistu Kevili näitel nende teemadega tegelenud ja number üks ongi ühistu liikme teadlikkus ja number kaks juhtimiskompetentsus, kuna ühistu juhtimine eeldab võrreldes äriühingu juhtimisega täiendavaid tegevusi. Ka Kevili esimees Jaak Läänemets tunnistab, et kõi-

ge raskem on põllumeeste hulgas üksmeele saavutamine, ühise eesmärgi püstitamine ja selle suunas liikumine. Liikme huvid ei pruugi ühistu omadega kattuda „Alati ei pruugi üksikliikme huvid kokku langeda suure pildiga, ühistu üldiste huvidega,“ tõdeb Läänemets. Üle-eestiline ühistu ei suuda arendada ja investeeringuid teha igal pool korraga, aga kui teha seda ühes piirkonnas, peavad panustama ja pingutama kõik ühistu liikmed. Eesti Tõusigade Aretusühistu ja Vajangu Farmi juht Urmas Laht räägib, et kui Eesti umbes kakskümmend aastat tagasi uuesti oma teed alustas, siis väärtustati rohkem era-, mitte ühistulist kapitali. „Eestisse toodi ameerikalik poliitiline mudel, kus iga inimene pidi ise võitlema oma elu eest ja euroopalikud põhimudelid, pean silmas siin eelkõige Rootsi näidet, heideti kõrvale. Ameerikaliku mudeli jär-


ajal tugevat ühistegevuse koolitust Eestis Kreeni sõnul ei tehta. Koolitatud on küll ühistegevuse alustajaid. „Aga kuidas reaalseid tegevusprobleeme lahendada ja kuidas mida ennetada, seda oleme Keviliga välja töötanud kohapeal, tuginedes üldtunnustatud juhtimispõhimõtetele ning kasutades Eestis välja antud ühistegevuse õpikuid. Ja nii palju, kui ma teisi ühistuid tean, siis on seal samamoodi,” räägib Kreen. Kreen lisab, et täiendav ühistute tasand on katusühistu Farm In, mille liikmed on omakorda teised ühistud ja selle juhtimisspetsiifika on juba jälle täiesti eripärane. „Ja ongi paraku nii, et meil ei ole kellelgi teadmisi, oskusi ja kogemusi selles, mistõttu peame ise palju asju läbi katsetama,” ütleb Kreen. Jaanus Muraka sõnul on rasku-

gi tootmine väga palju võimalust ei andnud. Ühistuline tegevus võrdsustati kolhoosiga ja seda halvustati ajakirjanduses niivõrd palju, et enamik inimesi hakkas mõtlema, et tõepoolest, me ei taha kolhoosi, vaid ikka uuele järjele minna. Täna saame aru, et ühistuline tegevus oleks pidanud säilima,” meenutab Urmas Laht. “Et seda ratast nüüd tagasi pöörata, peaks ka riik seadusloomes soosima üldrahvaliku kapitali haaramist ettevõtlusesse ja selle kaudu realiseerimisse.” Tuleb ise lahendusteni jõuda Olav Kreen tõdeb, et Eestis ei ole hetkel reaalselt tegutsevat ühistegevuse organisatsiooni. Teemasid püüab vast kõige enam katta EPKK. Ühistulise tegevusega seotud teadusuuringuid katab mingil määral Eesti Maaülikool, samal

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

Agrimeci HAAGISKUIVATID • 12–75 m3

FIKSEERITUD, MUUTUVKAMBRILISED JA KOMBIPRESSID. Küsi laoseisu!

Ovlaci MADALKÜNNI PÖÖRDADRAD (6–10 hõlma) Küsi demovõimalust!

Teagle Tomahawk RULLIPURUSTAJAD

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

sed ühistulises tegevuses täpselt samad, mis kogu Eesti riigi asjaajamises. Riigil ja ühistul samad mured „Meie riik on varsti juba 100-aastane, aga sellist kogemust meil tegelikult ei ole. Kogemus on ikkagi poisikeseohtu või natuke puberteedist väljakasvamise eas. Me ei oska oma riigiga midagi õieti peale hakata ja samamoodi ei ole sisemist teadlikkust, kaugelenägemise võimet ja sellist demokraatlikku arenguprotsessi, mis paneks ka põllumehi ise koonduma ja õigeid asju tegema,” arutleb Jaanus Murakas. „Täpselt samad probleemid, millesse meie jalad on takerdunud kogu riigi arengus, samad probleemid on ka ühistute arengus. Aga eks iga küla on oma kõrtsi ja kirikut väärt ja nii oleme me ise seda väärt, mis me siin üles ehitanud oleme.”

Põllumees ja aiapidaja AS BACULA ootab 2015.aastal

mahedalt kasvatatud marju ja puuvilju Kõik suud moosiseks!

Tanco PALLILÕIKUR eemaldab ka kile ja võrgu ühe töökäiguga!

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 info@stt.ee • www.stt.ee

AS BACULA moos@moos.ee tel: 767 9660 www.moos.ee


Kuidas näeb Euroopa talunik vabakaubandust USA-ga? Euroopa Liidu ja USA vahel käivad läbirääkimised vabakaubanduslepingu sõlmimise üle. Kuna EL-i ja USA põllumajandussektorid on väga erinevad, toimuks põllumajandussaaduste turgude vastastikuse avamisega meteoroloogia termineid kasutades justkui madal- ja kõrgrõhkkonna kokkupõrge. KAUL NURM EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU PEADIREKTOR

Täna on vabakaubandusleppe (ingl. k TTIP) lähtepositsioon oluliselt soodsam USA põllumajandustootjale. Euroopa põllumajandus sõltub toetustest, USA oma aga turust EL-i ja USA põllumajandussektorid on ülesehituselt väga erinevad. 2012. aasta USA põllumajandusloenduse andmetel tegutseb seal 2,1 miljonit põllumajandusettevõtjat, kes harivad kokku 373 miljonit hektarit maad. Keskmine tootmisüksuse suurus on 182 hek-

20

tarit. Võrdluseks: Eesti keskmise tootmise suurus on 115 hektarit ja Euroopa keskmine on 15 hektarit. Kui EL-is tegeleb toidutootmisega 5,3% töövõimelisest elanikkonnast, siis USA-s vaid 0,7%. USA-s on põllumajanduse kontsentreerumine jõudnud juba määrani, kus 4% põllumajandustootjatest annab 66% kogutoodangust. Võrdluseks, Eestis toodab 9% tootjaid 70% kogutoodangust. EL-is keskmisena on see proportsioon aga veelgi tagasihoidlikum. Kui EL soovib USA põllumajandusega vähegi võrreldavat tootmisstruktuuri, tuleks 80% EL-i tänastest tootjatest kuulutada „üleliigseteks“. Sellist plaani pole, mis-

tõttu kinnistatakse olukord, kus Euroopas sõltub põllumajandus endiselt toetustest, USA-s aga turust. USA tootjad kujundavad hinna 2-3% põllumajandussaaduste ületootmist põhjustab 20-30% hinnalangust ja vastupidi. Loodaval ühisturul oleks põllumajandussaaduste hinnakujundajateks seega USA tootjad, sõltumata nende Euroopas müüdavate saaduste kogustest. Eestis on see olukord tuttav ajast, kui USA-st pärit nisulastiga laev Muuga viljaterminalis või paar konteinerit kanakoibi mõnes Tallinna külmhoones dikteerisid kokkuostuhindasid kogu riigis. Erinevad on ka mõlema ühendu-


Kui USA ja EL-i vahel vabakaubandusleping sõlmitakse, on üsna tõenäoline, et pärast 2020. aastat hakatakse toetusi veelgi enam suunama väiksematele peretaludele.

tele riikidele, avatakse turud vastastikku. Sellele peaks aga eelnema Euroopa siseturu liberaliseerimine: tootmiskvootide kaotamine ja toetustasemete ühtlustamine. EL-is soovib iga liikmesriik säilitada põhiliste toiduainetega riigi isevarustatavuse taset, mistõttu erinevalt USA-st ei ole EL-i põllumajanduses toimunud regionaalset tootmisharudele ümberspetsialiseerumist, mis arvestaks loomulikku konkurentsiolukorda. Kumbki nendest protsessidest võtab vähemalt ühe inimpõlve aega.

EL-i eksport ja import USA-sse Peamised ekspordiartiklid: piiritus ja liköörid 22%, veinid 17%, õlu 8%, juust 5%, kondiitritooted, laste- ja muud valmistoidud 4% ning karastusjoogid 4%. Peamised impordiartiklid: troopilised puuviljad 16%, sojauba 14%, kange alkohol 8%, õlikoogid 7%, valmistoidud 4% ning veinid 4%.

se toetuspoliitikad. Siingi on USA lähtepositsioon läbirääkimisteks oluliselt soodsam. OECD tööstusriikide keskmine toetus põllumajandusele suhtena põllumajanduslikku kogutoodangusse on vähenenud 1986. aasta 41,3%-lt 2012. aastaks 20,7%-le ja keskmised toetuseraldised nende liikmesriikide eelarvetest vähenenud 3,10%-lt SKT-st 0,94%-ni. On mõistetav, et enne kui EL ja USA avavad oma turud kolmanda-

USA vähendas toetusi, EL mitte USA ühtne põllumajandusturu korraldus sai alguse 1933. aastal, kui föderaalvalitsus otsustas hakata ületootmise ja sellest tingitud madalate hindade tõttu kontrollima põllumajandusaaduste pakkumist. Põllumajandustoetuste filosoofia on suunatud turu toimimise parandamisele, turumoonutuste vähendamisele ja sektori ülemaailmse konkurentsivõime arendamisele. Kui 1986. aastal moodustas USA-s tootmist moonutavate põllumajandustoetuste osakaal kogutoodangusse 24,1%, siis 2012. aastaks on seda vähendatud 7,1%-ni. EL-is hakati ühtset põllumajanduspoliitikat rakendama 1962. aastal vastusena II maailmasõja järgsele rohkem kui dekaad kestnud näljahädale. Erinevalt USA-st asuti põllumajandust stimuleerima kõrgete tollitariifidega. WTO survel alandati tollitariife 1992. aastal ja talupidajate sissetulekute vähenemise ärahoidmiseks võeti kasutusele tänaseni toimivad otsetoetused. EL-i põllumajandustoetuste keskmes on olnud aastakümneid peretalud. Kui 1986.aastal moodustas konkurentsi moonutavate põllumajandustoetuste osakaal

sektori kogutoodangust 38,6%, siis aastaks 2012 vähenes see 19,0%-ni. Toetuste maksmise peamiste põhjustena nimetatakse lisaks peretalude säilitamisele veel EL-is kehtivaid kõrgeid toiduohutuse ja loomade heaolu standardeid ning säästva arengu eesmärkide saavutamist. Kaitse impordi eest EL ekspordib USA-sse täna 15,4 miljardi euro ja impordib 9,8 miljardi euro väärtuses põllumajandussaadusi. Kuidas muutuks kahepoolne kaubavahetus vabakaubanduse tingimustes, annab pildi tänaste tollitariifide analüüs ehk milliseid kaubagruppe on seni kõige rohkem vastastikku kaitstud. Tariifid rakenduvad täna täies mahus, kui kaubavahetus ületab kehtivat tariifidevaba või soodustariifidega kvoodikaubandust. EL kaitseb kõige rohkem oma turge USA põllumajandussaaduste impordi eest järgmistes kaubagruppides: piimasaaduste reaalne kaalutud keskmine tollitariif on 57,6%, suhkur ja suhkrutooted 28,3%, loomakasvatussaadused 24,3%, tubakas ja alkohoolsed joogid 21,8% ning teraviljad 20,3%. USA kaitseb siseturgu EL-i suhtes nii: piimasaadustele rakenduv reaalne kaalutud keskmine tollitariif on 19,2%, suhkrule ja suhkrutoodetele 16,9% ning alkohoolsetele jookidele ja tubakale 16,3%. Tollitariifide täielik kaotamine tähendaks seetõttu olulisi probleeme ennekõike EL-i ja Eesti piima ning veiseliha tootmisele. Kui selles protsessis peaks täna ennustama otseseid võitjaid, siis on need ennekõike Euroopa toidutarbijad. USA-s kulutas 2012. aastal keskmine tarbija toidukorvile 12,8%, Euroopa Liidus 16,4% ja Eestis 28,9% oma netosissetulekust.

21


GMO maisi kasvatamine USA-s, Ohio osariigis.

USA lubab GMO-d, Euroopa mitte

V

abakaubanduslepingu kõige keerulisemaks teemaks peetakse sanitaar- ja fütosanitaarseid (SPS) meetmeid ehk nn toiduohutuspaketti. Nii USA kui EL järgivad WTO lepingu raames allkirjastatud SPS meetmete kokkulepet. See eeldab, et pooled kaitsevad inimese, looma ja taime elu või tervist teaduslikel alustel ulatuses, mis on minimaalselt hädavajalikud elu või tervise kaitseks. Selle regulatsiooni sisustamisel ollakse aga täiesti erinevatel positsioonidel. USA-l on kitsalt teaduslik lähenemine. Ollakse seisukohal, et kuna teaduslikult (kuigi mitte alati sõltumatute uuringute põhjal) on

tõestatud, et geneetiliselt muundatud organismide (GMO) looduslikku keskkonda viimine, nende organismide tööstuslik paljundamine ja suunamine tarbimisse ei ole inimesele ja looduskeskkonnale ohtlik, siis on need USA siseturul lubatud. Sama kehtib ka kloonitud loomade paljundamise kohta. EL kasutab nn ettevaatlikkuse printsiipi, viidatakse tarbijamurele, säästliku arengu printsiibile, teaduslikule ebakindlusele, mitteteaduslikule riskijuhtimisele. Selle alusel on EL-i siseturul keelatud GMO-de ja kloonitud loomade tööstuslik tootmine ja tarbimine. Samuti ollakse eri meelel põllumajandust ümbritseva keemia- ja

biokeemiatööstuse suhtes. USA-s on looma- ja linnukasvatuses lubatud kasutada kasvuhormoone, mis EL-is on keelatud. Samuti on pooled erineval arusaamisel väetiste ja kemikaalide piirnormide osas ning selles, millises ulatuses toksiliste ainete jääke võib esineda toiduainetes. USA rakendab EL-ist pärit puuja köögiviljadele kohustust importida need läbi ühe sertifitseeritud sadama, mis muudab USA turule ligipääsu pea võimatuks. Euroopa soovib suuremat kaitset geograafiliste tähiste süsteemile. Näiteks ei tohiks USA-s enam turustada parmesani märgistusega juustu, mis pole toodetud Itaalias.

Mida peaks vabakaubanduslepingust arvama Eesti talunikud?

E

i saa väita, et vabakaubanduslepe USA ja EL-i vahel on kõigile sektoritele kasulik. Ühelt poolt on EL-i ametnikud ja poliitikud lubanud, et toiduohutuse paketis ei toimu järeleandmisi, mis tähendaks seda, et hormoonidega toodetud liha ja GMO toodang ei tohiks jõuda Euroopa turule. Kui nii siiski ei lähe, tuleb konkurentsis püsimiseks ka meil võt22

ta kasutusele samad võtted, mis USA-s. Kas see aga meie tarbijatele meeldib, on omaette küsimus. Julgen ennustada ka muutusi toetuste maksmise poliitikas peale 2020. aastat ameerikaliku mudeli suunas. On üsna tõenäoline, et toetused suunatakse veelgi enam väiksemate peretalude suunas ja loobutakse tööstuslike suurettevõtete toetamisest.

Seetõttu on oluline olla kaasatud ja informeeritud läbirääkimiste käigust. Eesti ei peaks olema passiivne läbirääkimiste jälgija, vaid aktiivne EL-i positsioonide kujundaja. Me peaksime ennekõike nõudma EL-i siseturu täielikku liberaliseerimist, kõikide tootmiskvootide kaotamist ja toetustasemete ühtlustamist.


Grüne Woche -

Eesti promos maaturismi

Berliinis 16.–25. jaanuarini toimunud maailma suurimal toidu- ja põllumajandusmessil tutvusid Eesti stendi külastajad Eesti maaturismi võimalustega. Meie toidutootjate pakutust hääletasid külalised lemmikuiks Eesti rukkileiva, põdralihast grillvorstikesed ja Eesti heleda õlle. PILDID: PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM, GRÜNE WOCHE

24

“Kõige rohkem söödi Eesti boksis kiluleibu, põdralihast burgereid ja grillvorstikesi. Populaarsed tooted olid ka sprotid, kama, lepasuitsujuust, Põltsamaa sinep, vinnutatud põdraliha ja teised põdralihast tooted. Igal aastal tuntakse suurt huvi ka Vana Tallinna likööri, A Le Coqi õlle ja Moe maheda viina vastu,” rääkis messimelus osalenud Roomet Sõrmus, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja. Kokku oli esindatud 40 ettevõtet ligi 80 tootega.

Rõõmustavad: Rootsi põllumajandusminister Sven-Erik Bucht ja tema Eesti kolleeg Ivari Padar.


Grillvorstid kuulusid messikülastajate lemmikute sekka.

Grüne Wochet külastas kümne päevaga 415 000 inimest ja iga külastaja kulutas keskmiselt 117 eurot. Messil väljas olnud firmade kogumüük ulatus 48 miljoni euroni.

Läti oli messi partnerriik, pakkudes väga esinduslikku väljapanekut, sh orgaanilist leiba. Läti alal oli üles seatud ka Läänemere toidutee, kus sai maitsta riikide suupisteid.

25


REKLAAMTEKST

KVANTITEET E L I N A M A R K , Alltech Eesti OÜ

ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni andmetel on kasvanud aastaks 2050 rahvastiku arv üheksa miljardini. Samal ajal põllumajandusmaa väheneb, misõttu on hakatud üha enam tähelepanu pöörama uutele söödatehnoloogiatele ning nende rakendamisvõimalustele, mis tagaksid kõrge toodangu. Kvaliteetset saaki saab ainult juhul, kui taimedel on piisavalt vajalikke toitaineid, mis aga pole sugugi lihtne ülesanne. Selle tagamiseks ei piisa traditsioonilistest väetamistehnoloogiatest: Rahvusvahelise Taimede Toitumise Instituudi (IPNI) andmetel võib õige väetus koos tänapäevaste bioloogiliste kasvustimulaatoritega anda veel kuni 50% saagikuse tõusu. Vale väetamisega võib aga kaotada kuni pool saagist. Seega on läbimõeldud ja mulla- ning toodanguanalüüsidel tuginev väetamiskava saagikuse ja taimekasvatuse tootlikkuse seisukohalt eluliselt tähtis. Järjest enam farmereid on lisaks traditsioonilisele väetamisele kasutusele võtnud kasvu stimuleerivad mikrotoitained ehk bioloogilised kasvustimulaatorid, mis võimaldavad suurendada nii saagikust kui ka saagi kvaliteeti. Alltech´i CropScience tooteportfelli kuuluv lehekaudselt manustatav mikrotoitainete lahus Impro-Grain imendub kiiresti lehe pinnalt ning tagab seeläbi koheselt taime jaoks vajalikud toitained. Naturaalsed pindaktiivsed ained Impro-Grainis suurendavad lehtede võimet omastada vajalikke toitaineid veelgi tõhusamalt. Uued teadmised sapogeniinidest ja aminohapetest võimaldasid välja töötada

toote, mis parandab taimede toitainete omastamist ning suurendab seeläbi saagikust, saagi toiteväärtust ja üldist saagi kvaliteeti. Impro-Grain kiirendab taimede metaboolseid protsesse ning suurendab seeläbi fotosünteesi aktiivsust. Tänu Impro-Grainile on paranenud silokultuuride (lutsern, ristik, kõrrelised, samuti mais - meie piimatootmises üha olulisemaks muutuv silokultuur) ja teraviljade saagikus. Katses osalenud maisi haljasmasside analüüsist selgus, et ImproGrain´iga pritsitud mais oli kõrgema proteiini- ja tärklisesisaldusega ja looma jaoks paremini seeditav. Impro-Grain´iga pritsitud maisi haljasmassides oli vähem mükotoksiine, kuna taimed olid tervemad ja hallitusseentele vastupidavamad kui kontroll-grupi taimed.

2014. aastal kümnes Eesti põllumajandusettevõttes läbi viidud ImproGrain´i maisikatsete tulemustest selgus, et võrreldes kontroll-gruppidega olid Impro-Grainiga pritsitud taimed:

Kokkuvõttes on Impro-Grain põllumehele majanduslikult mõistlik valik – rohkem silo ja tärklist hektari kohta võimaldab talunikul anda loomadele rohkem energiat piima või liha tootmiseks. Arvestades täna põllumajandusvaldkonnas toimuvat on kvaliteetsete koresöötade tootmine muutunud veelgi olulisemaks - tänu sellele on võimalik suurendada silopõhist piima- ja lihatootmist ning vähendada tootmiskulusid. Agronoomiline innovatsioon ja teh-

noloogia mängivad olulist rolli põllumajandusettevõtte konkurentsivõime ja kasumlikkuse kujunemisel. Eesti põllumajandustootmise konkurentsivõime säilitamise ja tõstmise eelduseks on, et uued maailmas kasutust leidnud tehnoloogiad jõuaksid ka meie tootjateni. Alltech Eesti mission on pakkuda põllumehele innovaatilisi tooteid koos kompleksse nõustamisteenusega. Huvi korral võib meie spetsialistidega julgesti ühendust võtta.

võimsamalt arenenud juurestikuga suurema stressitaluvusega (külm kasvuperioodi algus, traatussi kahjustus, hallitused jm haigused) suurema tõlvikute saagiga hektari kohta (keskmiselt 1.3 t rohkem tõlvikut/ ha kohta). Suurim tõlvikute saagi tõus katses oli traatussikahjustusega põllul – 36.5% oluliselt vähemal määral riknenud tõlvikuid


KVALITEET

Impro-Grainiga pritsitud taimedel on võimsamalt arenenud juurestik

... ja oluliselt vähemal määral riknenud tõlvikuid

Põhja-Eesti ettevõttes kasvatatud maisi haljasmassi analüüsitulemused Proteiin, %

Tärklis, %

kontroll

Impro-Grain®

kontroll

Impro-Grain®

9,9

11

35,4

39,2

Seeduva kuivaine sisaldus, % kontroll

Lisainformatsioon Alltech´i lahendustest: Pilleriin Puskar | +372 505 2846 | ppuskar@alltech.com Elina Mark | +372 5782 2288 | emark@alltech.com Alltech Eesti OÜ, Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaa

www.global.alltech.com/eesti

82,6

Impro-Grain® 80,7


Lehm lüpsab suust... Kokkuhoid söödalt annab piimatoodangus kiire tagasilöögi, näitab farmerite kogemus, kes raskel ajal on proovinud kulusid kärpida loomade toidulaua arvelt. TEKST: HELI LEHTSAAR

„Üritasin söödaga katsetada – suurendasime jahu osakaalu ning loobusime rapsikoogist, aga kahe nädalaga langes piimatoodang 28 kilolt 21,5-ni,“ tõdeb Piirsalu Põllumajanduse OÜ juht Elvo Leppmaa. Keeruline olukord piimaturul seab farmerid tahes-tahtmata küsimuse ette, kas ja kust on võimalik kulusid kärpida. Piimalehmade söötmiselt kokku hoidmine aga õige otsus ei ole. Seda nendib ka Lää28

nemaal tegutseva suurfarmi juht Leppmaa, kes jaanuari esimeses pooles söödaratsiooni muutmisega katsetas. Kuid söödabilanss läks tasakaalust välja ja loomad hakkasid lüpsma nö kehamassi arvelt. Seega oli loogiline otsus kaks nädalat kestnud „dieet“ kärmelt lõpetada. „Eile (22. jaanuaril – toim.) panin rapsikoogi uuesti sisse, aga ega piimatoodang kohe ei taastu, see võtab nädala või kaks aega,“ räägib Leppmaa. Ta lisab, et kui piimatoodang oleks langenud mit-

te 6,5, vaid kaks kilo, oleks rapsikoogi ärajätmine end ära tasunud. „Jõusöödalt ei saa kokku hoida, sest meil on robotlaut ja kui tahad, et lehm seal käiks, pead jõusööta panema. Mikroelementidelt samuti kokku hoida ei saa, võibolla ainult need, kes väga proteiinirikast sööta annavad,“ arutleb Leppmaa. Edaspidise ees on mehel tõsine mure, sest kui praegu pole vaja sööta varuda ega põldu künda ja saab elada vanast rasvast, siis mis saab kevadel, kui vaja põllule minna? „Isegi kütuseraha pole suutnud talvel koguda,“ märgib Elvo Leppmaa mõrult. Sama mõru pole meel aga tema farmi vasikatel: piimapulbrist tehtud joogipoolise ase-


Foto: Maris Ojasuu

Karin Feldmann, OÜ Halinga

OÜ Kehtna Mõis juhataja Märt Riisenberg on väga hästi kursis, et Eestimaa piimafarmides üritatakse praegu söödaga optimeerida. Jäetakse ära kõik, mis kannab ühist nimetajat jõusööt: rapsikook, sojašrott, osalt ka teramais. „Tean, et osades farmides on seda tehtud ja see on ka otsene põhjus, miks osades farmides on piimatoodang vähenenud. Jätkusuutliku majandamise seisukohast pole aga söötmiselt kokku hoidmine kindlasti õige,“ nendib Riisenberg. „Lehm on elusolend. Tema tervist on lihtne rikkuda ja ta karjast välja viia. Aga pärast karja asendada on aeganõudev ja kulukas. Odavam on looma hästi toita, siis püsib ta tervis hea ja toodang ei vähene,“ räägib Riisenberg ja lisab, et Kehtna Mõis ei ole oma loomade toiduratsiooni vähendanud. Ta mainib, et palju sõltub ka silo kvaliteedist, sest ega lehm ainult jõusööda pealt ei lüpsa. „Meie oleme panustanud silo tegemisse ja eelmisel aastal saime väga hea silo. Seetõttu oleme jõusöödale saanud mõõdukaid kulusid teha.“

kopsakat piimatoodangut andma ja kui nad täisväärtuslikku toitu ei saa, hakkab organism toitaineid tarbima nö kehavarude arvelt. „Lehm on nagu tippsportlane, ta peab kogu aeg hästi sööma. Kui Gerd Kanter läheb medalivõistlusele, ei saa ta eelmisel aastal olla kehvalt söönud,“ toob Feldmann paralleeli spordimaailmaga. Hoolimata keerulistest aegadest ja tõsiasjast, et Halingal tuli mullu detsembris teha valus otsus töötajate palkade langetamise kohta, on Feldmann positiivselt meelestatud. „Rasked ajad õpetavad. Kui raskeid aegu ei oleks, muutuksime laisaks. Eks majanduses võidab see, kes teeb õigel ajal õigeid otsuseid,“ lisab ta lõpetuseks.

Kui torti pole, on kirsist tordil vähe kasu Ka Rotaks-R müügijuhi Ivo Randveeri sõnul on väga oluline põhisööda ehk silo kvaliteet. „Lisandid ehk vitamiinid, mineraalid ja mikroelemendid ei aita palju, kui põhisööt on kehv. Need on nagu kirss tordil, aga kui torti pole, on kirsist vähe kasu,“ märgib ta. Ta selgitab, et silo kvaliteet ei hakka pihta käesoleva aasta niitest, vaid saab alguse juba aastaid varem pindade ettevalmistamisest, külvatava koosluse valimisest. „Kui see töö on tegemata ja sellele lisaks veel mass koos mudaga auku lükatakse ning piisavalt kinni ei tallata, siis ühegi lisandiga neid vigu ei kompenseeri. Sellise silo peale ei saa head söödaratsiooni teha,“ kinnitab Randveer.

Hea teada Söötadest ja söötmisest sõltub kõige enam veiste jõudlus ja piima ning veiseliha tootmise tasuvus. Piima omahinnast moodustavad söödad umbes 50%. Piimatoodangu tõstmise peamiseks aluseks peaks olema toitaineterikas ja kvaliteetne silo, mis võimaldab toota kvaliteetset piima kõige odavamalt. Silo kvaliteeti peaks sagedamini kontrollima, näiteks uue partii puhul või perioodil, kui võib eeldada kvaliteedi ja ohutuse langust. See on aktuaalne ka praegu, sest juba märtsis võivad hakata silo kvaliteet ja aeroobne stabiilsus langema.

Heino Lõiveke, Eesti Maaviljeluse Instituut

Lehm on

nagu tippsportlane, ta peab kogu aeg hästi sööma.

mel joovad nad nüüd piima – see on lihtsalt nii odav. Toodang langes enam kui poole võrra Ka Pärnumaal asuval osaühingul Halinga on seljataga kogemus söödalt kokku hoidmisega. Ettevõtte loomakasvatuse juht Karin Feldmann räägib, et detsembris võeti kaheks nädalaks jõusööt maha ja loomade ninaesiseks jäi ainult silo. „Sellest ei tulnud midagi head. Hakkas loomade tervise peale ja piimatoodang langes rohkem kui 50%,“ meenutab Karin Feldmann. Ta nendib, et sööt pole koht kokkuhoiuks. Eriti kui arvestada, et tänapäeval on lehmad aretatud

29


Kallis ja kasulik proteiin OLAV KÄRT EESTI MAAÜLIKOOLI PROFESSOR

P

iima lehma päevasest 3,5-4 eurosest toiduratsioonist moodustab 70 senti kuni euro proteiinsööt. Mineraalsööda osakaal on kogu ratsioonist umbes 20 senti. Praegu hoitakse kõige rohkem kokku proteiinsöödalt – näiteks jäetakse ära sojašrott ja rapsikook. Aga kui proteiinilt kokku hoida, kaotame toodangus ja selle mõju on kõige suurem lehmade esimestel laktatsioonikuudel. Kui lehm tuleb lüpsma ja me talle 17-18% proteiinsööta ratsiooni ei pane, siis me toodangut ei saa. Energia on loomal küll olemas ja esimene lüps näitas 40 liitrit piima, aga teine langes juba 25 liitri peale, sest proteiini kehas pole ja nii jääb toodang 20-25 liitrile kõikuma kuni kinnijäämiseni. See oli nagu kolhoosi ajal, mil polnud proteiini anda – lehmad olid küll ilusad ja prisked, aga piima ei andnud. Mineraalsöötade pealt isegi üht-teist saaks kokku hoida, aga samas on kulu mineraalsöödale vaid sentides. Nii et mängumaa toiduga ei ole väga suur, et lehmade tervis ja sigivus säiliks.

Kui tahad

head ja odavat, pead ostma kaks asja: ühe hea ja teise odava.

30

Kes lähevad odavat teed, lõikavad näppu IVO RANDVEER

I

ROTAKS-R MÜÜGIJUHT

nimlikult on arusaadav, et hakatakse söötmist optimeerima, sest Vene turg on kinni ja püütakse leida võimalusi odavamalt läbi ajada. Kuid kui tahad head ja odavat, pead ostma kaks asja – ühe hea ja teise odava. Aastatepikkuse kogemusega on selgeks tehtud, mis peab piimalehma söödaratsioonis olema ja kui minnakse odavamate lahenduste peale välja, makstakse lõivu loomade terviselt ja piimatoodangult. Lehma söödas on olulisel kohal proteiin ja energia. Lisaks on vaja aminohappeid, vitamiine, mineraale. Viimane on just piimaveisele oluline, sest loom väljutab piimaga suhteliselt palju mineraale ja ja muid toitaineid ning peab need söödaga tagasi saama. Kui need kokkuhoiu eesmärgil ära võetakse, annab see looma tervises tunda. Hakkavad ilmnema ainevahetuse häired, liigeseprobleemid, sõrad lähevad pehmeks, tekivad nurisünnitused, vasikad pole elujõulised, lehmad ei jää tiineks – see on vaegsöötmise tagajärg.

Kokku hoitakse mitmel moel: kas jäetakse lisasöödad üldse ära või ostetakse odavamat. Kuid odavamad tooted ei sisalda piisavalt kõike seda, mida loom vajab. Ostja peab olema väga teadlik, kuid selliseid farmereid on suhteliselt vähe. Kolmanda variandina katsetatakse kvaliteetse lisasööda andmist poole normiga. Kõik saavad aru, et autoga ei ole ühtäkki võimalik läbida 100 kilomeetrit poole väiksema kütusekuluga kui tavaliselt, aga samas soovitakse poole väiksemate toitainekogustega säilitada endisi tootmisnäitajaid. Kokkuhoid söödalt ei ole võimalik. Nagu öeldud, mõju ei avaldu küll kohe, nii et mõnda aega on võimalik enesepettusega tegeleda. Võib-olla saab isegi kuu või kaks läbi ajada. Oluline on ka see, kui terase pilguga keegi oma karja juures on ja millal tervisehädasid märkab. Suurtes farmides, kus tööline ei ole omanik, terviseprobleeme tihti ei märgata. Pigem nähakse neid väikefarmides ja taludes, kus omanik on ka terava pilguga tööline. Tõsi, on ka omanikke, kel teravat pilku polegi...


si stu tellimu V천tame va kevadeks. 2015. aasta

-


Silo ja mükotoksiinid HELGI KALDMÄE

L

EESTI MAAÜLIKOOLI VANEMTEADUR

oomade põhisööda silo kvaliteeti, eriti söödakõlblikkust mõjutavad ka mükotoksiinid. Mükotoksiinid kahjustavad loomade tervist ja vähendavad toodangut. Mükotoksiinid on hallitusseente, peamiselt Aspergillus, Penicillium, Fusarium, Mucor tüvede produtseeritud keemilised ühendid. Mükotoksiinid kahjustavad loomade immuunsüsteemi ja hormonaalseid funktsioone ning vähendavad söömust ja toodangut. Samuti ohustavad mükotoksiinid loomade tervist, põhjustades olenevalt kogustest mitmesuguseid nii subkliinilisi kui kliinilisi haigusi. Hallitusseente areng ja silo mükotoksiinidega saastatuse ulatus sõltub materjali ja selle arengu keskonnatingimustest. Näiteks temperatuurist ja niiskusesisaldusest, vee aktiivsusest ja keskkonna hapnikusisaldusest, pH-st, aga ka heintaimede sordist või muudest kahjustustest. Muret teeb zearalenoon Eesti Maaülikooli söötmise osakonna laboratooriumis uuritakse igal aastal ka silode toksiinide sisaldust. 2014. aasta saagist uuritud 222 rohusilo proovidest keskmise kuivainesisaldusega 30% ei sisaldanud zearalenooni (ZEA) üks ja deoksünivalenooli (DON) kuus proovi. Madalal tasemel sisaldasid ZEA-d 13%, keskmisel tasemel 21% ja kõrgel tasemel 66% uuritud proovidest. DON-i sisaldasid madalal tasemel 93%, keskmisel tasemel 6% ja kõrgel tasemel 1% proovidest. Nagu andmed näitavad, ei ole probleeme DON-i sisaldusega, kuid väga

32

Mükotoksiinid silos on ohtlikud Esiteks mõjutavad nad loomade tervist ja vähendavad toodangut. Teiseks saastavad nad loomadelt saadavaid toiduprodukte. Silode mükotoksiinidega saastatus saab tulla taimse materjaliga põllult, silo tegemisel, sileerimisel, kui materjal on halvasti tihendatud, silohoidla on kaua avatud olnud või ei ole hermeetiliselt suletud, aga ka pärast avamist ja söötmisel.

Suurt muret

teeb zearalenooni sisaldus: ainult 13% silodest sisaldas seda madalal tasemel ja seda silo võib sööta ohutult.

suurt muret tekitab ZEA sisaldus, sest ainult 13% silodest võib sööta ohutult. Mükotoksiini keskmine tase nõuab juba kõikide söötade ülevaatamist, et leida õige söötmise strateegia. Tuleb otsustada, kuidas lahjendada segasööda toksilisust, kui palju ja missuguseid toksiinisidujaid kasutada.Zearalenoon mõjutab kõige enam lehmade sigimist alates seemendamisest kuni abortideni. Silotegemise protsess luubi alla Millal sattuvad ja arenevad silos mükotoksiinid, uuriti kahel aastal. Kui silo närvutada ühe ööpäeva, siis mükotoksiinide sisaldus kahe-

Uurimuse andmetel suurenes põllul heintaimede mükotoksiinide tase just viimasel nädalal enne siloks koristust, olenedes ilmastikutingimustest ja heintaimede liigist ning sordist. Näiteks tetraploidne punane ristik ja lutsern sisaldasid juba põllul rohkem mükotoksiine võrreldes kõrreliste või põldheinaga.

kordistub, lisa annab ka rohumassi käitlemine, kaarutamine, transportimine kuni silohoidlas tihendamiseni. Sileerimisel ja säilitamisel aga suurenes toksiinidesisaldus mitmekordselt: timuti-punaseristiku silos DON 1,8 ja ZEA 3,7 korda ning lutsernisilos vastavalt 1,5 ja 5,6 korda. Need andmed viitavad sellele, et silomaterjali kas tihendati vähe või hoidlat ei suletud hermeetiliselt, sest silos leidus piisavalt hapnikku hallitusseente arenemiseks. Vale käärimisega roiskunud silo ei sisalda toksiine, vaid hoopis laibamürke. Silohoidla kiire täitmine, hea tihendamine ja hermeetiliselt katmine pärsivad mükotoksiinide teket. Sööda mükotoksiinide sisaldust tuleks vaadata konkreetse söödapartii juures ning söötmisel lähtuda nendest numbritest. Alati tuleb aru pidada, kas proovi ei sattunud mõni hallitustükk või toksiinidega nakatunud kolle, mis ei anna objektiivset hinnangut kogu söödapartiile. Kui teised söödad on puhtad, siis alati silos olevad toksiinid ei muuda segasööta (mikserdatud sööt) ohtlikult toksiliseks.


Kuidas piima omahinda vähendada? Kümnes keskmise suurusega piimatootmisettevõttes tehtud analüüsist selgus, et mõnedes ettevõtetes on piima omahind praegusest kokkuostuhinnast madalam, teistes aga mitte. AADI REMMIK EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI DOKTORANT

Tulemuste erinevus näitab, et juhtimisotsustel on piima omahinnale suur mõju ja seda on võimalik teatud ulatuses mõjutada ka lühiajalises perspektiivis. Eesti Maaülikoolis tehtud rakendusuuringus „Piimatootmisettevõtte tootmisprotsessi uuring tulemusmõõdikute süsteemi väljatöötamiseks“ analüüsiti detailselt 10 keskmise suurusega piimatootmisettevõtte tootmisprotsessi, sh müüdud piima omahinda ning selle komponente. Müüdud piima aritmeetiline keskmine omahind 2014. aasta 9 kuu keskmisena oli 312 eurot/tonn (vt tabel). Kui lahutada kuludest loomade müügist saadud tulu, siis oli keskmine piimatootmise omahind 283 eurot/tonn. See on ligi 13% kõrgem kui piima kokkuostuhind 2014. aasta viimastel kuudel. Samas erines omahind ettevõtete lõikes märkimisväärselt. Kolmel 34


ettevõttel kujunes piima omahind siiski müügihinnast madalamaks (madalaim väärtus 219 eurot/tonn). Kõige kõrgem piima omahind oli 335 eurot/tonn, ehk madalaimast 53% kõrgem. Söötmist kärpides kukub piimatoodang Kõige suurem omahinna komponent on lüpsikarja söödakulu (45%), kus tõenäoliselt leidub enamikul tootjatest kokkuhoiuvõimalusi. Kuid sealjuures tuleb alati arvestada ka mõju tuludele ehk piima müügile. Kui tulud langevad

335 €/t

oli 10 farmi seas kõrgeim piima omahind. See on madalaimast omahinnast 53% rohkem. kuludest rohkem, siis ei saa rääkida kokkuhoiust. Lüpsikarja söödakulu hindamisel tuleks tähelepanu pöörata jääktulule ehk lehma toodetud müügipiima tulu ja tarbitud lisasöötade kulu vahele. Kuna lisasöötade söötmine ei mõjuta praktiliselt üldse muid kulusid, siis tähendab muutus jääktulus sisuliselt ka muutust loomakasvatuse kasumis. Noorkarja sööt on oluline (13% kuludest), kuid tihti vähe tähelepanu pälviv kuluartikkel. Ometi on see kulu võrreldavas suurusjärgus pidevaks arutlusteemaks oleva tööjõukuluga (17%). Noorkarja söödakulu oli vaadeldud perioodil sõltuvalt ettevõttest vahemikus 0,47 kuni 1,47 eurot/

söötmispäev. Keskmine noorkarja söödakulu oli 1 euro söötmispäevas ehk 365 eurot aastas lehmiku kohta. Kui kõige kõrgema keskmise noorkarja söödakuluga ettevõte rakendaks noorkarja söötmisel kõige madalama kuluga ettevõtte praktikat, säästaks ta keskmiselt 36 eurot müüdud piima tonni kohta. Samuti erines ettevõtete lõikes oluliselt lehmikute eeldatav esmaspoegimisiga (keskmine vanus esimesel seemendusel +9 kuud), mis oli vahemikus 23,0 kuni 27,7 kuud. Nende kahe näitaja kombineerimisega saab hinnata söödakulu lehmiku sünnist kuni poegimiseni, mis oli vahemikus 326 kuni 1062 eurot looma kohta ehk see erines üle kolme korra. Palga vähendamise asemel efektiivsuse tõus Tööjõukulu vähendamine saab tänases olukorras toimuda valdavalt tööaja tulemuslikuma kasutamise kaudu, kuna tööturg väljaspool piimatootmist on pingeline ja läbimõtlemata otsused (nt palkade alandamine) võivad kergesti viia ettevõtte positsiooni kaotamiseni kohalikul tööjõuturul. Tööaja efektiivsemaks kasutamiseks tuleks üle vaadata nii tööprotsesside korraldus kui ka nende läbiviimine töötajate poolt. Muude kulude (näiteks energia) juhtimises tähendab iga kokkuhoitud sent täiendavat kasumit. Hetkel tuleneb mõningane sääst ka kütusehindade langusest, kuid piimatootmises ei oma talveperioodil kütuse hind suurt mõju. Kulukärbete kaalumise juures peaks silmas pidama, et kärpeid ei tehtaks karja tervise arvelt. See võib üsna lihtsalt anda suuri tagasilööke, millest toibumine kestab oluliselt kauem kui kriis piimaturul.

Müüdud piima omahinna kujunemine Kulu eurodes 1 tonni müüdud piima kohta Lüpsikarja lisasööt 92 Tööjõukulud 54 Lüpsikarja põhisööt 47 Muud püsikulud 27 Muud muutuvkulud 26 Kulum 26 Noorkarja lisasööt 23 Noorkarja põhisööt 17 Kulud kokku Loomade müük Piima omahind

312 -30 282

Osakaal kuludest, % Noorkarja lisasööt 7,4 Muud

Noorkarja põhisööt 5,4

muutuvkulud 8,3

Lüpsikarja lisasööt 29,5

Kulum 8,3

Muud püsikulud 8,7

Lüpsikarja põhisööt 15,1

Tööjõukulud 17,3

Autori arvutused.

Vähetähtis pole ka täiendav tulu loomade müügist, see vähendas piima omahinda keskmiselt 10% võrra. Tänane piima kokkuostuhind on käesoleval näitel madalam kui keskmine müüdava piima omahind. Siiski näitab tulemuste varieeruvus, et ka juhtimisotsustel on piima omahinnale suur mõju ja seda on võimalik teatud ulatuses mõjutada ka lühiajalises perspektiivis. 35


Põllumees kaotab, poodnik võidab JÜRI LEHTSAAR EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUSJA SOTSIAALINSTITUUDI DOTSENT

V

enemaa kehtestatud impordipiirangutest Euroopa Liidu toidukaupadele on Eestis kõige rohkem kannatanud põllumehed ja võitnud kaubandus. Eelmise aasta 6. augustil kuulutas Venemaa välja impordipiirangud Euroopa Liidu toidukaupadele. Eesti Vabariigi valitsus lubas kohe asuda tegelema sanktsioonide mõju leevendamisega tootjatele ja tööstustele. Eelkõige oli jutuks Eesti toidutoodangule uute turgude leidmine. Möödunud on pool aastat, uute turgude otsimisega jätkuvalt tegeletakse, aga ettevõtjate probleemid süvenevad. Nii nagu 2009. aasta kriisi puhul, on ka nüüd probleemide raskuskese kandunud just põllumeestele, sest ahelas tootja-töötleja-kaubandus seni toimunud hinnamuutuste järgi pole ahela kõik lülid solidaarset vastutust võtnud. Eestis väga suur hinnalangus Analüüsime olukorda Põllumajandusministeeriumi kodulehel avaldatud TNS Emor ja Euroopa Komisjoni Põllumajanduse Peadirektoraadi hinnainfo alusel. Kui piima kokkuostuhinnad Eestis olid veel I kvartalis 2014 EL-i keskmisest isegi pisut kõrgemad, siis IV kvartalis sai Eesti põllumees EL-i keskmisest juba 27,6% madalamat hinda (vt tabelit). EL-is keskmiselt alanes piima kokkuostuhind 12,0%, Eestis oli langus 36,4% ehk keskmisest kolm korda suurem. Eesti tarbija jaoks märkimisväärset võitu pole, sest peamiste piimatoodete jaehinnad poes on samal ajal langenud ainult

36

Piima kokkuostuhind langes üle kolmandiku Hinnad piima tarneahela erinevates lülides 2014. aastal. Käibemaksuta hinnad, €/kg

I kv II kv III kv IV kv muutus % Piima kokkuostuhind Eestis 0,400 0,366 0,291 0,254 -36,5 Piima kokkuostuhind EL-is 0,399 0,379 0,370 0,351 -12,0 Juustu „Edam“ hulgihind 3,63 3,56 3,42 3,05 -16,0 Piimapulbri hulgihind 2,42 3,15 3,61 3,00 24,0 Või (väikepakend) hulgihind 4,56 4,56 4,40 4,13 -9,4 Kilepiima hulgihind 0,45 0,46 0,44 0,41 -8,9 Kilepiima jaehind 0,51 0,51 0,50 0,50 -2,0 Hapukoore jaehind 1,48 1,49 1,52 1,41 -4,7 Või jaehind 6,73 6,54 6,21 6,23 -7,4 Juustu jaehind 6,48 6,62 6,49 6,46 -0,3

TNS Emor, autori arvutused

36,5%

alanes piima kokkuostu hind Eestis, mis on kolm korda suurem langus, kui EL-is keskmiselt.

0,3–7,4%. Piimatööstuste väljamüügihinnad langesid 10–15%, aga neil võib tekkida mõningaid lisakulusid ka seoses laovarude suurenemisega. Kriisist on igal juhul võitnud kaubandus. Euroopa Liidu kompensatsioonist ei piisa Eesti piimatootjate müügitulu on poole aastaga langenud tublisti üle 30 miljoni euro. Euroopa Liidult saadav 6,9 miljoni euro suurune kompensatsioon katab sellest vaid tühise osa ja kriisi lõppu pole veel näha. Et maandada ettevõtetes karjade vähenemisest või piimatootmise lõpetamisest tulenevat riski Eesti piimatootmise potentsiaalile, tuleks piimatootjate jaoks enne kevadet leida täiendavaid toetamise võimalusi. Keskmises-pikas perspektiivis tuleb aga leida lahendus, kuidas suurendada piimatootjate osa ahelas tekkiva väärtuse jagamisel. Üks võimalus on tootjatele kuuluva piimatööstuse rajamine.


Eesti piimatööstustel puudub välisturgudel tugev seljatagune

MATI MÕTTE, KERSTI ARO EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA

E

SOTSIAALINSTITUUT

esti piimatööstused tunnetavad siseturul avaliku sektori tuge oma toodete turustamisel (Eesti toidu kampaaniad jms), kuid välisturul mitte, kuigi ootus on vastupidine. Piima esmatootjat ja piima töötlejat kui väärtusahela kaht olulist lüli ühendab piima kokkuostuhind. Piima hinda ja piimatootjate konkurentsivõimet mõjutab omakorda piimatööstuse tootlikkus. Et uurida Eesti maaelu arengukava 2007-2013 rakendamise tulemusi toiduainetööstustes, kogusime aastatel 2009, 2011 ja 2014 ettevõtjate arvamusi ja hinnanguid ning analüüsisime nende majandusnäitajaid. Selgus, et kuigi Eestis on toiduainete tootmine ja töötlemine võrdlemisi konkurentsitihe, hindavad piimatööstused oma ettevõtte positsiooni Eesti siseturul heaks ja välisturul pigem halvaks. Ettevõtjate hinnangul sõltub ettevõtte eelis konkurentide ees nii Eesti kui ka välisturul järgnevatest teguritest: kvaliteetne toodang, kiire reageerimine turu nõudmistele, aktiivne tootearendus, spetsiifiliste või nišitoodete olemasolu sortimendis. Neid tegureid saavad ettevõtte omanikud ja juhtkond kontrollida ja nad alluvad juhtimisele. Samas ettevõtte konkurentsivõimet pärssivad tegurid tulenevad peaasjalikult väliskeskkonnast. Peamiseks konkurentsvõimet vähendavaks teguriks hinnatakse tööjõu puudumist ja tooraine hinda. Uuritud piimatööstuste majan-

dusnäitajate järgi oli 2013. aastal nende tootlikkus töötaja kohta võrreldes ülejäänud toiduainetööstusega 45% suurem ning tööjõukulu töötaja kohta 22% väiksem. Muud konkurentsivõime näitajad nagu omakapitali ja käibe ärirentaablus ning põhivarade käibekordaja jäid teiste ettevõtetega võrreldavaks. Lisaks ilmneb, et tööstused läbisid 2009. aasta finantskriisi suhteliselt edukalt. Kuna Venemaaga seotud kriis ei ole globaalne ja ülejäänud majandus on suhteliselt stabiilne ning kütusehinnad madalad, siis prognoositavalt läbivad tööstused 2015. aasta esimese poolaasta edukalt.

Peamiseks

konkurentsivõimet vähendavaks teguriks hinnatakse tööjõu puudumist ja tooraine hinda.

Lähiaastatel peaks piimatöösturite hinnangul nende konkurentsivõime Eestis pisut paranema. Välisturul konkurentsvõime taseme muutust ei nähta. Analüüsist järeldub, et piima esmatootjate jaoks kasvab piima kokkuostuhind väga headel majandusaastatel. Tööstuste majandustulemused kriisiaastatel näitavad, et omanike ja ettevõtete juhtkonna töö on efektiivne ning väga kiiresti reageeritakse kahjumi tekke vältimisele, mis tähendab aga väga kiiret piima kokkuostuhinna langust. Kahjuks toorpiima koguse ja tootmiskulude kiire vähendamine ei ole võimalik ja nii avaldub ebasoodsa toorpiima hinna mõju eelkõige põllumajandustootjale. 37


Maisisaak sõltub mullast, ilmast ja sordist Kümme aastat silomaisiga tehtud katseid on andnud andmed 21 maisisordi saagikuse ja saagi kvaliteedi kohta. Uued maisisordid sobivad kasvatamiseks meie muldadel ja kliimas. Eriti oluline on, et kevadine öökülm ei ole maisile ohtlik. Näiteks -2,5 kraadi jättis kõik maisisordid alles. MADIS HÄUSLER KUUSIKU KATSEKESKUS, AGRONOOM

Erinevate silomaisi sortide omadusi uuriti Põllumajandusuuringute Keskuse Viljandi katsekeskuses 2002.–2004. aastal ja Kuusiku katsepõldudel 2006.–2014. aastal. Väetamise foon oli kõigis põldkatsetes alati ühesugune – enne külvieelset mullaharimist anti väetist annuses N120 P30 K100-150 kg/ha kohta ning taimede kasvu ajal (taimede kõrgus 0,5–0,7 m) külvati taimeridade vahele täiendavalt pealtväetiseks N30-50. Mais külvati maikuu II–III dekaadis üheseemnekülvikuga Monosem normiga 8 seemet/m2, reavahe 70 cm. Seemne tärkamiseks kulus 8–11 päeva. Kultuuristatud ja väheumbrohtunud Kuusiku katsepõldudel kas38

vatati maisi 2006–2013 keemilise umbrohutõrjeta. Ühe- kuni kahekordse vaheltharimisega õnnestus enamus umbrohtudest hävitada. 2014. aastal tegime katse pikaealiste umbrohtudega umbrohtunud põllul. Siis pritsiti maisitaimede 4–5 lehe faasis herbitsiidiga Maister 1,5 l/ha, mis tõrjus hästi orasheina ja ohakat. Kõik maisisordid talusid herbitsiidi hästi. Taimekahjuritest vähe kurja, lindudest palju Kasvu ajal olulist taimehaiguste levikut ei esinenud. Väga vihmane ilm 2008. ja 2014. aasta augustis, mil sademete hulk ületas keskmist 2,1 ja 2,7 korda, ei põhjustanud taimehaiguste levikut. Taimekahjuritest suutsid väiksemat kahju tekitada naksurlase röövi-

kud (traatuss) maisi kasvuperioodi alguses juunis (2014) ning mitmel aastal kahjustas maisi rootsi kärbes, kelle tegevus külvide kasvutihedust ei vähendanud. Hea algarenguga kiirekasvulistel maisisortidel olid taimekahjurite tekitatud kahjustused väiksemad. Näiteks olid maisile ebasoodsal 2014. aastal (mulla liigniiskus ja külm ilm juunikuus) tugevakasvulised sordid Grescendo, Artist, Activate vastupidavad. Kasvuperioodi algul juuni- ja juulikuus ei esinenud arenguhäireid ja taimede hävimist. Ka traatussi kahjustus oli väheoluline. Maisipõllul teevad kõige suuremat kurja linnud, kes igal aastal söövad tärkamise ajal ära kuni 10 % taimedest. 2010. aasta kevadel hävitasid mustvaresed ühe hekta-


Saagi koristamine 2014. aasta sügisel. Fotod: Siim Older

ri suuruse katsepõllu, ka juuni algul uuesti külvatud maisipõllu tegid linnud täitsa puhtaks. Antud juhul jäi linnuparv põllule ootama kuni mais uuesti tärkama hakkab, sest tol aastal oli lindudel loodusest raskem toitu leida. Kuna ilma soojenedes lähevad linnud põllult ära, on maisi õigem külvata mai keskel või lõpus. Saagikust mõjutab mulla viljakus ja ilm Kümne katseaasta keskmisena oli söödamaisi haljasmassisaak 51 t/ha. Saagi kuivainesisaldus oli 25% ja kuivaine kogusaak 14 t/ha. Ainult kahel aastal (2002 ja 2013) oli standardsordi haljasmassisaagi kuivainesisaldus üle 30% – vastavalt 36 ja 33%. Ülejäänud kaheksal aastal oli haljasmassi kuivainesisaldus 16–29%, keskmiselt 22%. Väga oluliselt mõjutas silomaisi saagikust mulla viljakus ja kasvuaasta ilm. Näiteks oli standardsordi Grescendo haljasmassisaak viljakal mullal Viljandi kat-

Hea teada Kümneaastase katseperioodi jooksul esinenud ebasoodsa ilmaga aastatel oli parimate söödamaisi sortide tõlvikusaak ja saagi tärklisesisaldus madal. Mais on proteiinivaene söödakultuur, söödateraviljas on proteiini kolmandiku võrra rohkem. Kümne katse keskmine tõlvikute proteiinisisaldus oli 9,7 %. Maisi varred ja lehed sisaldasid proteiini 7,9 %. Maisi kuivaine kogusaagi keskmine proteiinisisaldus oli 8,5%. Tõlvikud on energiarikkad, metaboliseeruva energia sisaldus on kümne katseaasta keskmisena 11,8 MJ/kg. Varred ja lehed on väiksema metaboliseeruva energia sisaldusega. Kuivaine kogusaagi keskmine energiasisaldus oli 10 MJ/kg. Viimasel kahel aastal olid silomaisi riiklikes katsetes ainult tugevakasvulised maisisordid, mis andsid keskmisest soojema juuli, augusti ja septembrikuu ilmaga hea tõlvikutesaagi.

sepõllul kolme aasta keskmisena 61 t/ha ja väiksema veevaruga rähksel liivsavimullal 42–50 t/ha. Kuusikul oli haljasmassi kogusaak 8–30% väiksem. 2006. aastal asus maisi katsepõld väga põuakartlikul rähksel saviliivmullal. Ilm oli kuum ja kuiv, 10. juunist 20. augustini sadas vihma ainult 20% aastate keskmisest. Põuaperioodil seiskus maisisortide Grescendo, Furioso ja Kalimero kasv ning alumised lehed kuivasid ära. Pärast 21.–22. augusti vihma (15 mm) värvusid ülemised lehed uuesti tumeroheliseks ning keskmisest soojema ilmaga taimekasv jätkus. Erakordselt tugeva põua tagajärjel oli maisi haljasmassisaak madal – 27 t/ha. Kuivaine kogusaak oli 7,8 t/ha, sealhulgas tõlvikuid ainult 2 t/ha, mis oli võrdne oder Arve terasaagiga kõrvalasunud põllul. 2006. aasta andis kogemuse, et põuakartlikul mullal ei tasu maisi kasvatada. Järgnevatel aastatel valisime maisikatseks viljakamad põllud, kus mulla aktiivkiht on tüsedam. Keskmise viljakusega rähksel liivsavimullal oli põuaaastatel 2013 ja 2014 standardsordi Artist haljasmassisaak 40–44 t/ha, mis sisaldas kuivainet 11,6–14,4 t/ ha, sealhulgas oli tõlvikuid 6,5–7,2 t/ha. Tõlvikute saak ületas odra terasaaki kaks korda. Tõlvikute saak sõltus väga suurel määral kasvuaasta ilmastikust. 2008 ei olnud mulla vee- ja õhurežiim maisile soodne. Sordi Grescendo tõlvikute kuivainesisaldus (9,7%) ja kuivainesaak (0,8 t/ ha) jäi väga madalaks. Samasugune oli tõlvikute areng ka ülejäänud suure saagivõimega sortidel – Furioso, Artist, ADV 9155. 2008. aastal oli juuli I ja II dekaadis maisi kasv aeglane ning ebasoodne oli ka augustikuu vihmane ilm. Märjal aastal oli maisi haljasmassi kogusaak tagasihoidlik, 40 t/ha, mis on põuaste aastate keskmine tase. 39


Alla 7tonnist saaki hektarilt pole olnud

Aastad 2006 ja 2008 polnud maisile soodsad Silomaisi haljasmassi ja kuivainesaak t/ha, standardsort Grescendo 2002–2010 ja Artist 2013–2014

HINDREK OLDER, SIIM OLDER OLDER GRUPP

K

uusikul korraldatud maisikatsete põhjal saame väita, et mais on ilmastikutundlik, ent mõned sordid on meie kliimasse sobilikumad. Kuivainesaagi kõikumine on olnud kuni kahekordne – 7-14 t/ ha, kuid alla 7 t/ha saaki ei ole me kohanud. Alustasime maisikatseid Kuusikul 19 aastat tagasi imporditud seemnetega. Täna ostame maisiseemne jätkuvalt Euroopa seemnefirmadelt, sest seeme ei jõua meil idanemisküpseks. Katsetöö peamine eesmärk on leida Euroopa seemneturult maisi, mis meie jahedas kliimas ja pika päeva tingimustes oleks varavalmiv, saagikas ja kõrge söödaväärtusega. Oleme katsetanud ligi 50 sordiga Suurbritanniast, Taanist, Ukrainast, Ameerika Ühendriikidest ja leidnud küllaltki erineva kasvuajaga sorte. Katsetulemused on paljulubavad ja võib arvata, et peagi on meie põhjamaa kliimas kasvanud maisiseeme idanemisvõimeline. Maisi kasvuaja lühenemine on seotud uute hübriidsortide tulekuga. Teiseks oleme leidnud, et maisi on võimalik külvata maikuu esimese kümne päeva jooksul, mis on võrreldes varasemaga kuni kolm nädalat varem. Sõltuvalt sordist erines kuivainesaak 1,0-2,5 t/ha võrra varajase külviaja kasuks. Saagi muutust mõjutas tõlvikute arv. On teada-tuntud, et öökülmad kahjustavad maisi. Kevadine öökülm küll kahjustab taimi, kuid need ei hävi, vaid jätkavad kasvamist. Taimekasvu lõpetavad sügisöökülmad. 40

Haljasmassi kogusaak Kuivaine kogusaak Tõlvikute kuivainesaak

80 70 60 50 40 30 20 10 0

2002

2003

2004

2006

2007

2008

2009

2010

2013

2014

Artist

Grescendo

Maisitõlvikute kvaliteedinäitajad standardsort Grescendo 2002–2010 ja Artist 2013-2014 Kuivaine Tärklise Proteiini sisaldus % sisaldus sisaldus kuivaines % kuivaines %

2002 54,7 2003 13,4 2004 25,8 2006 24,2 2007 37,4 2008 9,7 2009 18,5 2010 39 2013 48,4 2014 42 keskmine 31,3

51,3 11,7 39,3 28,1 44,7 1,9 21,8 48,9 53,7 39,9 34,1

Metaboliseeruva energia sisaldus MJ/kg

7,3 12,6 10,4 10,7 8,9 12,8 10,7 7,3 8,1 8,6 9,7

12,3 10,6 12,2 11,4 12 10,9 11,3 12,2 12,6 12,2 11,8

Koostas Madis Häusler

Kolmandaks oluliseks tähelepanekuks on õige kasvukoha ja mulla valik. Oleme Kuusikul rajanud katseid kuivale ja parasniiskele mullale. Kuival mullal seiskus taimede kasv augusti lõpus-septembri alguses, parasniiskel mullal aga kasv jätkus. Olulisemat saagilisa täheldasime pikema kasvuajaga sortidel. Kuivainesaak suurenes keskmiselt 1t/ha, tärklise ja suhkrute saak 160 kg/ha (27%).Mais on tuntud kui proteiinivaene ener-

giakultuur. Proteiinisisalduse tõstmiseks maisis korraldasime mitmefaktorilise katse, lisades suvipõlduba ja suvivikki. Kui liblikõielist kultuuri külvati maisiga samas reas vähendatud külvinormiga (50%), suurenes kogusaagi proteiinisisaldus 7%-lt 11%-ni. Probleemiks on sobilike herbitsiidide puudumine umbrohutõrjel, kuid arvatavasti laheneb ka see probleem universaalse herbitsiidi turuletulekuga lähitulevikus.


TRACTION SYSTEMS

Ilus tõlvik kasvab tallamata mullal

M

ais vajab õhustatud mulda, mulla liigne tallamine paneb taimekasvu kinni. Näiteks olid 2009. aastal traktori rattajälgede kohal kasvanud maisitaimed lühemad ja tõlvikud vähemarenenud ja maisi loomise algus hilines mitu päeva. Toona tallati väetisekülvikuga niisket mulda kaks korda. Järgmistel aastatel vähendati katsepõldudel mulla tallamist. Väetise külvamine ja külvieelne mullaharimine toimub ainult kuiva ilmaga. 2003. aasta vihmasel suvel jäid tõlvikud jaheda juuni- ja juulikuu ilma tõttu vesiseks – parimate sortide Grescendo ja Furioso tõlvikutes oli kuivainet 13%. Ülejäänud neljal sordil jäid tõlvikud välja arenemata, sest kuivainet oli ainult 6–9%. Samal aastal kasvas suur haljasmassisaak 78–84 t/ha (kuivainesisalKvaliteetne maisitõlvik, dus 17–19%). Tõlvikuseptember 2014 te osatähtsus saagis oli väga madal, 9–12%. Viimasel kahel aastal on erinevad maisisordid andnud suure tõlvikute kuivainesaagi, mille osatähtsus moodustas kogusaagist 40–50%. Tõlvikute kuivaine ja tärklisesisaldus oli kõrge. Näiteks oli parimate sortide hulka kuuluvate Activate ja Artisti tõlvikute kvaliteet mõlemal aastal praktiliselt ühesugune. Samal tasemel olid esimese katseaasta andmetel uued sordid Kalimero ja Arcade. Üksikutel aastatel oli tõlvikute tärklisesisaldus väga madal – näiteks 2003. ja 2008. aastal standardsordil Grescendo vastavalt 11,7 ja 1,9 %. Kümne katse keskmine tõlvikute tärklisesisaldus oli 34,1%.

The Toughest Chain for the Roughest Terrain

metsamasinatele põllumasinatele veoautodele

• Metsatehnika müük ja hooldus • Mõõtesüsteemid ja metsatarvikud • Hüdrosüsteemi diagnostika ja remont

TS-HYDRAULIC OÜ Tel. 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee


Kindlustamine tagab

ERKO MAKIENKO, ERGO KAHJUKÄSITLUSE OSAKONNA VARAKAHJUDE GRUPI JUHT

P

õllumehel oli kaks heinaküüni, mida teenindas sädemepüüduriga varustatud traktor, kuid ühel päeval sai mingil põhjusel alguse tulekahju. See arenes sedavõrd kiiresti, et tulle jäi traktor ning tuul kandis sädemed kõrvalasuvale küünile. Ka see süttis ja hävis täielikult. Kahju ulatus sadadesse tuhandetesse eurodesse, mille kindlustus kompenseeris. Teine näide. Taimekaitsepritsiga põllul töötades läks seade ümber ja kahjustus, nii et selle taastamine ei olnud mõistlik. Kindlustus korvas kahju 45 000 eurot. Kolmas näide. Kombainiga põldu koristades jäi juhil kuivenduskaev märkamata, mistõttu sõitis ta sellele heedriga otsa. Kombaini remont läks maksma üle 10 000 euro, mille kompenseeris kindlustus. Kahjusummad üle 10 000 euro Põllumajandusmasinate ja -seadmete kahjud on meie praktikas siiani kõik üle 10 000 euro ulatunud – kui midagi põllumajandusmasinate või -seadmetega juh-

42

tub, siis on nende taastamine või asendamine kulukas. Liikurmasinad ja haakeseadmed on põllumehele väga olulised abilised erinevate tööde tegemisel põllul ja farmis. Ühe masinaga on võimalik suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul ära teha suur hulk tööd. Masina või seadme valik sõltub väga mitmest asjaolust ja seetõttu valitakse neid väga hoolikalt. Seega on need abimehed põllumehele väärtuslikud, kuid nende ülalpidamisega kaasnevad ka kulutused – masina või seadme soetamisega kaasneb igakuine liisingumakse, lisaks veel kulutused kütusele, hooldusele ja ka kindlustamisele. Kui toimub ootamatu ja ettenägematu sündmus ning masin või seade saab kahjustada, on selle remontimine või taastamine samuti kulukas. Lisaks võib õnnetuse tõttu jääda osa töödest tegemata või tuleb nende tegemiseks kulutada rohkem aega ja tööjõudu. Tegijal juhtub Millised on ootamatud ja ettenägematud sündmused, mis masinate ja haakeseadmetega aset leiavad? Enamus õnnetustest toimub põllul või farmis töö tegemise ajal, liikumisel ühelt põllult teisele või liikumisel garaažist põllule või tagasi. Need on liikurmasinate ja haakeseadmetega seotud riskid töö tegemisel ja liikumisel, mis moodustavad 93% kõigist juhtumitest – otsasõit takistusele või liikumatule esemele, ümberminemine või külili vajumine, kokkupõrge liikuva või seisva masinaga, liiklusõnnetus teel liikumisel, klaasikahjud (kui kahjustub ainult masina kabiiniklaas) ja muud juhtumid. Väiksema osa, 7% kõigist juhtu-

93%

kõigist masinate ja haakeseadmetega juhtunud õnnetustest on seotud töö tegemisega. mitest, moodustavad nö põhiriskid nagu tulekahju, torm, vandalism, vargus või murdvargus ja röövimine. Need on üksikud juhtumid, mille sagedus on küll väike, kuid kahjusumma väga suur. Kindlustamine tagab halbade


stabiilsuse Ulatuslik põleng, milles ka traktor maha põles, toimus 2012. aasta talvel PõhjaEestis. Põhjuseks oli rike elektrisüsteemis ning kahju suurus oli ligi 90 000 eurot. Foto autor: ERGO Insurance SE

Keskmised kindlustussummad 120 000 eurose turuväärtusega kombaini aastane kindlustusmakse on 1 200 eurot. 60 000 eurose turuväärtusega ratastraktori aastane kindlustusmakse on 425 eurot. 30 000 eurose turuväärtusega haakeseadme aastane kindlustusmakse on 210 eurot.

Näpunäiteid

Mida enne kindlustuslepingu sõlmimist peaks uurima ja endale selgeks tegema, et oma vajadustele kõige paremini sobiv leping saada?

asjaolude kokkulangemisel ettevõtte jätkusuutlikkuse ja finantsstabiilsuse. Paremini mõistavad kindlustusvajadust ettevõtted, kellel on tulnud kokku puutuda suuremate kahjudega, millega nad iseseisvalt toime poleks tulnud. Kuidas leida sobiv kaitse? Õige kindlustuskaitse valikuks tuleks kaardistada ettevõtte vara ja mõelda läbi võimalikud ohud igapäevases majandustegevuses. Kindlustuskaitse valikul tuleks läbi mõelda, milliste kahjudega tuleb ettevõte ise toime ja millised jätab kindlustusseltsi kanda. Kindlustusmakse suurus sõltub peamiselt sellest, kui lai kindlustuskaitse valitakse, samuti

omavastutusest, hoone tulepüsivusklassist ning vara kaitsmiseks kasutatavatest turvameetmetest. Kindlustuslepingu sõlmimisel on oluline määrata õige kindlustusväärtus, et ei tekiks alakindlustust. Hooneid kindlustatakse reeglina taastamisväärtuses. Kõiki seadmeid on võimalik kindlustada turuväärtuses, kuid uuemaid seadmeid saab kindlustada ka taastamisväärtuses. Ühe keskmise põllumajandusettevõtte puhul, mille vara väärtus on umbes miljon eurot, on varakindlustuse kindlustusmakse suurus aastas reeglina alla 1000 euro. Seega on aastase kindlustusmakse ja võimaliku kahjuhüvitise vahe rohkem kui tuhandekordne.

Mis on kindlustusobjekt? Kas lisaks kombainile on kindlustatud ka heeder või peab see olema kindlustuslepingus eraldi märgitud? Kui suur peab olema kindlustussumma, et see vastaks kindlustusväärtusele ja ei tekiks alakindlustust? Millised riskid on kindlustatud ja millised juhtumid on kindlustusjuhtumiks? Kas põhiriskidele lisaks on kindlustatud ka riskid töö tegemisel ja liikumisel (sh teeliiklus)? Kui masinale tekkinud kahjustusi on võimalik taastada, siis kas kindlustusselts hüvitab uue asendatava osa maksumuse või rakendatakse hüvitise arvutamisel uue osa suhtes kulumit? Kui suure osa kahjust on põllumees nõus või valmis jätma enda kanda ehk kui suur on omavastutus? Omavastutuse suurus lepitakse kindlustuslepingut sõlmides kokku. Millised on välistused, mille puhul hüvitist ei maksta?

ERGO Insurance SE


Kutsetunnistus tõendab tööoskust Eesti Põllumeeste Keskliit annab juba aastaid välja põllumajandusspetsialistide kutsetunnistusi. Eraldi standardid on kehtestatud põllumajandustootja ja -töötaja kohta, osatasemed ka lüpsja ja masinatega töötaja jaoks. TEKST: AIN ALVELA

Põllumajandusvaldkonna kutsete omistamine toimub kutsestandardite kaudu, mis omakorda on aluseks ka vastavate õppekavade koostamisele. Tavaliselt saadakse kutsetunnistus pärast aasta-poolteist vältavat kooliõpet. Selle pikkus sõltub õpilase varasemast ettevalmistusest ja käsile võetud tasemest ning üldjuhul on need inimesed juba kusagil ametis, käies haridust omandamas seega nn õhtukoolis või kaugõppes. Sageli on aga nõnda, et talutööde keskel üles kasvanud noormees võib neid töid praktikas paremini osata kui mõni koolitaja eales. Siis on võimalik tulla ka otse eksamile. Sel juhul peab inimene olema suuteline kutsekomisjonile praktiliste tegevustega tõestama, et tal on olemas vajalikud oskused, mida konkreetne kutse eeldab. See klausel kehtib siiski vaid osakutsete 44

Kutsetunnistus

näitab, et inimesel on kõik vajalikud kompetentsid ühe või teise töö tegemiseks. Ann Riisenberg, Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse liige

kohta, tervikkutse omandamiseks tuleb läbida ka vastav koolitus. Tööandja tahab oskusi Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) juhatuse liige Ann Riisenberg on seda meelt, et kutsestandarditest peaksid ennekõike olema huvitatud tööandjad. Samas pole suurele osale agrofirmade omanikest või talunikest oluline, kas tema lüpsjal või masinajuhil on üks või teine paber taskus. Temale on oluline, et inimene hästi

tööd tunneb, loovalt mõelda oskab ja ootamatutes olukordades mõistusepäraselt tegutseda suudab. „Pigem on kujunenud suhtumine, et mida väiksem põllumajandussektor, seda enam ollakse huvitatud töötajate tõendatud kutseoskuste omandamisest,“ ütleb Riisenberg. „Nii soovisid hobusekasvatajad ja vesiviljeluse arendajad oma personalile erialase kutsekvalifikatsiooni väljatöötamist ja nüüd annabki EPK teiste kõrval välja ka hobuhooldaja ja kalakasvataja kutsetunnistusi.“ EPK teeb koostööd Olustvere kutsekooli ja Järvamaa kutsehariduskeskuse Särevere õppekeskusega, kus toimub kutsetaotlejate koolitöö ja antakse reaalsetes farmitingimustes eksameid. Riisenbergi sõnul ei kontrollita kutseeksamil mitte niivõrd teoreetilisi teadmisi kui just praktilisi oskusi. Kutse taotleja peab niisiis oskama ka tegelikult lehma lüpsta või randaali remontida.


Toetusetahtjatel kutsetunnistus nõutav

E

rinevalt mõnest teisest valdkonnast (pottsepatööd, veoauto- ja bussijuhid) ei ole põllumajanduses erialasid, kus oleks kutsetunnistuse omamine kohustuslik. Küll on kutsetunnistus kohustuslik nendel alustavatel ettevõtjatel, kes on võtnud nõuks taotleda noore taluniku toetust. Selle toetusmeetme statuut näeb ette, et taotlejal oleks põllumajandustootja kutsestandardi tase 5. „Kutsetunnistus näitab, et inimesel on kõik vajalikud kompetentsid ühe või teise töö tegemiseks. Tööandjad sellele paraku kuigi olulist tähelepanu ei omista,“ tõdeb Ann Riisenberg.

Lemmusoo talus tulevad peremees Riho Mangus ja perenaine Sirje Pahtma tööga suures osas oma jõududega toime. Foto: Arvet Mägi, Virumaa Teataja

Kutsetasemed Põllumajandustöötaja, tase 3 hobusekasvatus-, karusloomakasvatus-, lamba- ja kitsekasvatus-, linnukasvatus-, seakasvatus-, veisekasvatustöötaja. Osakutsed: lüpsja, põllumajandusmasinatega töötaja. Põllumajandustöötaja, tase 4 hobusekasvataja, karuslooma- ja küülikukasvataja, lamba- ja kitsekasvataja, linnukasvataja, seakasvataja, veisekasvataja, taimekasvataja. Osakutsed: lüpsja, põllumajandusmasinatega töötaja. Põllumajandustootja, tase 5 hobusekasvatus-, karusloomakasvatus- ja küülikukasvatusspetsialist, lamba- ja/või kitsekasvatusspetsialist, linnukasvatusspetsialist, seakasvatusspetsialist, veisekasvatusspetsialist, taimekasvatusspetsialist. HINDAMINE: 1. etapp – hindamine dokumentide põhjal, 2. etapp – taotleja näitab oskusi tööalaseid toiminguid sooritades või tööga seotud probleeme lahendades, 3. etapp – vestlus.

Lõuna Ehitus OÜ on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

SAMI metsa- põllu- ja teehooldusseadmed laadurid INO niidukid LEGUAN tõstukid CLM pealesõiduteed REMU sõelkopad AVANT on väikeste ülalpidamis- ja kasutuskuludega tugeva ja vastupidava konstruktsiooniga ning lihtsasti juhitav väikelaadur. Juhil on 360 kraadi nähtavust kabiinist, sest tema töökoht asub liigendtraktori esiosas. AVANT on konkurentsitult enim müüdud väikelaadur, ka Eestis!

www.sami.ee

Müük, hooldus ja AVANT töövahendite rent Põhja-Eestis: Petseri 40, Valga 68204. Tel. 524 1759 Lõuna-Eestis: Tule 20, Saue 76505. Tel. 528 2732, 670 9040

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee


Kutsetunnistust tööta jatelt ei nõuta

M

ullu aasta põllumehe tiitliga pärjatud Pärnumaal piimakarja pidav Ilmar Teevet märgib, et kutsetunnistust ta töötajatelt ei nõua. Teeveti firmas Vändra OÜ on palgal veidi üle poolesaja inimese ja tööjõu leidmisega praegu veel raskusi pole. „Raskused võivad aga peagi tulla, kui inimesed muudkui maalt lahkuvad,“ nendib Teevet. „Praegused töötajad on oma ala spetsialistid ja viimasel ajal on üsna mitu helistamist olnud tööletuleku sooviga.“ Ta lisab, et noortele on pakutud praktikakohti, mitu uut inimest tuli Särevere õppekeskusest. Lemmusoo talu peremees Riho Mangus nii optimistlik ei ole, tunnistades, et töötajaid on prae-

gu keeruline leida. Sestap ei saa endale lubada luksust töötajatelt kutsetunnistust nõuda. Õigupoolest ongi nii, et talu peetakse abikaasaga kahekesi. Lemmusoo põhitegevusala on piimakarja kasvatamine, koos noorloomadega on praegu farmis 300 looma. Piim realiseeritakse TÜ Rakvere Piimaühistu kaudu. „Õnneks on meil nüüd robotlüps, see pakub tööjõu osas varasema lüpsiplatsiga võrreldes märgatavat leevendust ja lüpsirobotid tasusid end praktiliselt kohe ära,“ selgitab ta olukorda. Lisaks hangiti mullu suvel ka innovaatiline lehmade poegimisandur. Tänu sellele oli võimalik farmis loobuda öövalvurist.

Kutse saamine koolitusel käimata Väljaspool erialast koolitust kutse taotleja peab täitma esmalt personaalse töömapi. Küsimused ja ülesanded puudutavad peamiselt tema töösse puutuvate praktiliste tegevuste ja tööprotsessi detailset kirjeldamist. Tööandja kinnitab õpilase oskusi ja töökogemust oma allkirjaga. EPK kutsekomisjon hindab töömapi täitmist. Seejärel siirdub kutsetaotleja erialasele eksamile, selle eduka läbimise korral saab vastava kutsetunnistuse. Kui taotletakse põllumajandustootja taset 5, tuleb koostada ka oma tulevase ettevõtte äriplaan, mis samuti läbib kutsekomisjoni hindamise. Kutsekoolituse kestus on 1-1,5 aastat, sõltuvalt omandatavast tasemest ja varasemast töökogemusest. Kutseeksami hind on laias laastus 200 eurot. Kui õpilane saab kutse koolis õppides, maksab raha tema eest Haridus- ja Teadusministeerium.

Allikas: Kutsekoda, EPK

Põllumajandustehnika hüdraulika erinevate sõlmede, hüdraulikapumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel HÜDRAKS OÜ, Pärnumaa GSM: +372 555 36366 GSM: +372 55 36003 E-mail: agroparts@hydraks.ee

www.hydraulikapumbad.eu


PRIA teeb masina ostu 27. veebruaril avaneb taotlusvoor, millega põllumehed saavad liikuva tehnika ostmiseks PRIA-st investeeringutoetust taotleda. Senise kolme hinnapakkumise asemel tuleb kasutusele elektrooniline hinnakataloog. PRIA arengutoetuste osakonna peaspetsialist Tarmo Soo mainib, et tegemist ei ole müügikataloogiga. See tähendab, et toetust saab taotleda ainult nende lii- Toetuse taotleja jaoks peaks hinnakataloog muutma kuvate masinate ja seadmete ostmiseks, mis on taot- asjaajamise varasemast lihtsamaks, sest taotluse esilusvooru alguseks hinnakataloogi kantud ja Eesti tamiseks pole enam vaja hankida kolme võrdlevat Taimekasvatuse Instituudi spetsiahinnapakkumist. „Kui taotleja soovib osta traktolistide poolt valideeritud. Kuna valideerimine võtab veirit, siis läheb ta ikka müüja juurde, et teada saada, milliseid traktoreid di aega, siis tuleb arvestada, et enpakutakse ja millist tal täpselt vane taotlusvooru algust läheb hinnakataloogi andmete sisestamine lukja on. Läbirääkimiste käigus peab taotlemiseks pole selguma, kas vastav objekt on oleku. PRIA annab andmete sisestamise lõpuaja teada portaalis Ametlimas ka hinnakataloogis või mitte. põllumehel enam Kui pole, siis peab selle sinna lisakud Teadaanded. Andmete sisestavaja hankida kolme mise lõpetamine enne taotlusvooru ma ning seda võib teha nii müüja võrdlevat algust tagab selle, et kõik sisestatud kui ka taotleja,” selgitab Tarmo Soo andmed on ka taotluste esitamise uut süsteemi. hinnapakkumist. hetkeks valideeritud. “Kui masina ostuhuviline hiljem Jaanuari lõpu seisuga oli hinnatoetustaotlust esitab, peab ta taotkataloogis üle vaadatud kirjeid 1500 ringis ning vali- lusele kirjutama hinnakataloogist valideeritud madeerijate töölaual veel lisaks umbes 2000. Kokku nii- sina või seadme unikaalse koodi, eeldatava maksusiis üle 3500 erineva kirje. muse ning ka eeldatava müüja,“ jagab Tarmo Soo näpunäiteid. Kuidas hinnakataloogi andmed tekivad? Hinnakataloogi saab vaadata ja sinna andmeid si- Valikus erineva varustusega masinad sestada end e-PRIA portaalis ID-kaardiga autentiSoo sõnul kantakse masinad ja seadmed kataloodes. Andmeid võivad sisestada nii masinate müüjad gi margi ja mudeli põhiselt. „Näiteks marki X ja mukui ka ostjad – kui näiteks viimased näevad, et se- delit Y on kataloogis kuni neli korda, sest masina da masinat, mida nad osta tahaks, pole veel kataloo- varustusastmed on erinevad. Andmete sisestaja vagis. Veebruari teisest nädalast on võimalik hinnaka- lib ise masina varustatuse astme ja sisestab andmed taloogis olevaid kandeid vaadata ka ilma ID-kaardi- lisaseadmete kohta. Teisisõnu – erinevatel markidel, mudelitel ja varustusastmetel on kataloogis erinevad ga autentimata. Valideerijad vaatavad kõik sisestatud kirjed üle ja piirhinnad ja toetust saab neile erineva summa ulatuannavad oma eksperthinnangu, kas maksumus on ses. Maksimaalse toetuse piirmäära kehtestab meetmõistlik või mitte. Ebakõlade korral saadetakse masi- me määrus,“ mainib Soo. Oluline ongi tähele panna, et piirmäär pole sama, na/seadme andmete sisestajale info kommentaariga, mis ei sobinud ja mis võiks tegelikult olla. Selle info mis müügihind. Piirmäär näitab maksimaalset määalusel muudab andmete sisestaja ise andmed ära vas- ra, mille ulatuses saab PRIA konkreetse masina või tavalt ettepanekule või edastab kommentaarilahtris seadme ostmiseks toetuse määrata. Ostmine ja müüoma põhjendused ja saadab kirje uuesti valideerijale. mine toimub ikka vastavalt turuhindadele. TEKST: HELI LEHTSAAR

Toetuse

48


lihtsamaks

Hinnakataloog e-PRIAs http://www.pria.ee/et/ePRIA

Hea teada Elektrooniline hinnakataloog on aluseks 2014-2020 maaelu arengukava (MAK) meetmest „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“ liikuvate põllumajanduslike masinate ja seadmete ostmiseks toetuse taotlemisel. Liikuvate põllumajandusmasinate ja seadmete ostmiseks saavad meetmest toetust taotleda ainult tulundusühistud ja aiandussaaduste müügist tulu saanud ettevõtjad ning väiketootjad, kelle taotlemisele eelneva kahe majandusaasta keskmine müügitulu jääb alla 200 000 euro. Toetust saab ainult hinnakataloogi kantud ja Eesti Taimekasvatuse Instituudi poolt valideeritud liikuvate masinate ja seadmete ostmiseks. Valideerimise käigus saab iga masina või seadme kirje unikaalse koodi, mis on toetuse taotlemisel kõige olulisem. Selle koodi peab taotleja taotlusele kirjutama ja selle alusel toimub masina/seadme identifitseerimine. Valideeritud maksumus kehtib maksimaalselt kaks aastat ja minimaalselt kuus kuud. Kui kahe aasta jooksul keegi kirjet ei uuenda, muutub see mitteaktiivseks ning seda enam kataloogis ei kuvata. Objekti võib soovi korral uue kirjena kataloogi sisestada. Hinnakataloogi saavad masinate ja seadmete andmeid sisestada nii nende müüjad kui ka ostjad või muud asjast huvitatud osapooled. Kataloogis näidatud masina või seadme maksumus ei määra kauba müügihinda, vaid maksimaalse piirmäära, mille ulatuses PRIA saab määrata konkreetse masina kohta makstava toetuse summa. Tehing ostja ja müüja vahel toimub turuhinna järgi.


Nõuandetoetust ei saa enne kevadet TEKST: HELI LEHTSAAR

E

daspidi ei pea põllumees nõustamisteenuse saamiseks enam ise PRIA-lt toetust taotlema, vaid saab pöörduda nõustamisteenuse pakkuja poole, tasudes vaid omaosaluse. Kui esialgu oli plaanis toetatavat nõustamisteenust pakkuma hakata jaanuarist, siis tegelikult seda enne kevadet ei saa. Põllumajandusministeeriumi teadus- ja arendusosakonna peaspetsialist Hanna Kreen selgitas, et ministeerium valib nõustamisteenuse osutaja välja riigihankega ning sõlmib hanke võitjaga lepingu. Hankelepingu saab aga sõlmida pärast seda, kui Euroopa Komisjon on Eesti maaelu arengukava 2014—2020 heaks kiitnud. Kreeni sõnul võib komisjon praeguste prognooside kohaselt arengukava kinnitada I kvartalis. Kuidas uue korra järgi nõustamiseks toetust saab? „Kui siiani on nõuandeteenust osutanud tunnustatud nõuandekeskused, siis uue Eesti maaelu arengukava elluviimise perioodil saab nõustamisteenuse osutajaks vastava riigihanke võitja. Senise korralduse kohaselt maksis põllumajandustootja esialgu teenuse eest kogu summa ning taotles hiljem PRIA-lt toetust,” rääkis Hanna Kreen. “Uue korralduse järgi ei pea põllumajandustootjad või maa valdajad nõustamisteenuste toetuse saamiseks PRIA-sse pöörduma. Edaspidi tasub põllumajandustootja vaid omaosaluse ning toetust PRIA-lt taotleb nõustamisteenuse osutaja, st riigihanke võitja,“ kirjeldas Kreen. Hanke võitja hakkab nõustamisteenust pakkuma kõigis Eesti maakondades. Lisaks hakatakse

50

Nõustamisteenus Maaelu arengukava meetme „Nõustamisteenused, põllumajandusettevõtte juhtimis- ja asendusteenused“ eesmärk on nõustamisteenust pakkudes aidata kaasa põllumajandusega tegelevate majapidamiste või ettevõtete jätkusuutlikule majandamisele või tulemuslikkuse tõhustamisele. Nõustamisteenuse ostmist toetatakse põllumajandusega tegelevale füüsilisele isikule või eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle omandis on või kes kasutab muul õiguslikul alusel vähemalt 0,3 hektarit maatulundusmaad. Nõustamisteenuste meetme kogumaht on 2014-2020 eelarveperioodil 8,6 mln eurot, mis sisaldab nii nõustamisteenuseid kui nõustajate koolitamist.

toetama nõustamisteenust mentorluse vormis, kus tugiisikuks võib olla konsulent või ka teine kogemustega põllumajandustootja. Kes tahavad nõustamisteenust pakkuma hakata? Mullu juulis välja kuulutatud riigihankel osalesid Maaelu Edendamise Sihtasutus, MTÜ Eesti Maaelu Nõuandeteenistus (ühistaotlus 18 taotlejalt) ja Aktsiaselts Taalri Varahaldus (ühistaotlus koos osaühinguga TP Invest). „Kõik taotlejad kvalifitseeriti, nad osalesid läbirääkimistel võistlevas dialoogis. Lähiajal esitatakse taotlejatele kutse pakkumuse esitamiseks. Hanke võitja valitakse välja pärast arengukava kinnitamist Euroopa Komisjoni poolt,“ selgitas Kreen. Kui hanke võitjaga sõlmitav leping lõpuks jõustub, saavad kliendid kasutada toetatavaid teenuseid kogu lepingu kehtivuse jooksul või kuni eelarvet jätkub.

Põllumees saab aastas nõu kuni 3000 € eest

A

astatel 2015-2020 saavad põllumajandusega tegelevad ettevõtted või majapidamised erinevates valdkondades nõustamisteenust kasutada kuni 3000 euro eest aastas. Nõuandetoetust antakse kuni 1500 eurot ühe nõustamisteenuse kohta. Nõustamise saamiseks tuleb kliendil pöörduda nõustamisteenuse osutaja poole, kus vormistatakse nõustamisleping ja klient tasub omaosaluse. Ülejäänud dokumendid PRIAle koondab ja vormistab teenuse osutaja.

Omafinantseering erineb: Toetatavates valdkondades erialase nõustamisteenuse ostmisel (nt taimekasvatus, loomakasvatus, nõuetele vastavus, põllumajandussaaduste töötlemine, töötervishoid ja tööohutus jt) on omaosalus 10 %; Majandus- ja juhtimisalase nõustamisteenuse ostmisel on omaosalus 50%. Ettevõtte äriplaani koostamise alast nõustamist toetatakse üks kord programmperioodi jooksul tootja kohta; Mentorlusteenust toetatakse 100% ulatuses kuni 25 tundi kalendriaastas (kuni 50 tunni ulatuses programmi perioodis) tootja kohta.

8,6 mln €

nõustamisteenuse eelarve perioodil 2014–2020. Sisaldab nii nõustamisteenuseid kui nõustajate koolitamist.


SÄRAV TOODE KANNAB * KVALITEEDIMÄRKI

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)

Märgi taotlemiseks võta ühendust: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda * info@epkk.ee ) 6009349 www.epkk.ee

Põllumehe Teataja 2015 veebruar  

Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri põllumehele, mi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you