Page 1

nr 1 2014

E E ST I P ÕL LUMEES T E K ES K L IIT, EES T I PÕL LUMA JANDUS-K AUBANDUSKODA JA EESTI MAA TALUPI DA JATE KESKLI I T

KUIVATID, ELEVAATORID JA KONVEIERID Kuni 15.01.15 kõik PRECO

tooted

-10%

Ametlik esindaja Eestis: STARFELD OÜ Aretuse 7 Märja, Tartumaa www.starfeld.ee

VÕTA ÜHENDUST:

TANEL RAIGLA

5657 2227 tanel@starfeld.ee


E N I M A T U L U U K A T U TAS

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE


Põllumajandus poliitika tõmbetuultes Eesti Põllumeeste Keskliidu konverentsi pealkiri „Põllumajandus suure poliitika tõmbetuultes“ peegeldab ilmekalt tänast heitlikku majandusolukorda, kus tootjate aastatepikkuse töö võivad nullida maailma, Euroopa Liidu või Eesti sisepoliitika suunamuutused. TEKST: LIIVI TAMM PILT: JULIA-MARIA LINNA

Teemat aitab avada Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu. Kust tekkis konverentsi pealkiri? Globaalses mõistes toob täna põllumajandusse tõmbetuuli Vene kriis, ent poliitilisi tõmbetuuli kogeme ka Eestis, olgu siis tegu rahaliste toetuste küsimustega või keskkonnapoliitikaga. Põllumajanduse valdkonnas tegutsemise taustsüsteem sõltub ju päris palju poliitilistest otsustest – vastastikuste sanktsioonide näide Venemaaga on siinkohal eriti ilmekas. Meie valdkonnas tegutsejad ei puutunud kuidagi asjasse, ent langesid olukorra ohvriks. Mida teravamaks ida-lääne konflikt kujuneb, seda enam majandus ja põllumajandus kannatavad. Tulevik on ebakindel ja kriisi tingimustes on vajadus siseriiklike toetuste järele eriti selge. Vahet tuleb teha tavapärastel ja 4

Venemaalt

oleme poliitilisi tuuli tundnud ennegi, näiteks seoses Vene veterinaarameti ettekirjutustega. poliitikast tingitud turu kõikumistel. Ka Euroopa Liitu astudes lootsime, et see annab meile stabiilsust juurde. Alguses tuli tõesti tõus, ent 2008/2009. aasta kriis ehmatas korralikult: ühtäkki olid hinnad jälle all. Selgus, et ka Euroopa Liit ei garanteeri stabiilsust kõikuva turu tingimustes. Kuidas saaksime kiiremini leida uusi turge? Uute turgude leidmine on pikk protsess ja pole nii, et teeme ühe visiidi ja kaup liigubki. Isegi see, kui oleme riigi kau-

banduspartnerite nimekirjas, ei ole mingi garantii, et kaubad liikuma hakkavad. Kui turg on olemas, tuleb leida võimalus, et oma toodetega sinna minna ja kohapeal kõvasti vaeva näha. Valitsus saab siinkohal aidata kokku leppida veterinaar- ja toidujärelvalve tingimustes, transpordinõuetes, maksustamises jmt. Millistele teemadele keskendute tänavusel konverentsil? Konverentsid on meil pikaajaline traditsioon: päris esimene toimus 2004. aastal. Tänavune koosneb kolmest suuremast plokist: esimene kajastab üldise põllumajanduspoliitika ja Vene sanktsioonidega seonduvat, sel teemal räägivad näiteks põllumajandusminister Ivari Padar, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ning aasta põllumees 2013 Tõnu Post. Teise teemavaldkonnana arutleme keskkonna ja põllumajanduse kokkupuutepunktide üle, siinkohal saavad sõna keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juht Rene Reisner ning professor Arvo Iital. Kolmas teemadeplokk on pühendatud maa teemadele: väärtusliku põllumaa kaitsele, maade turule ning hindadele üldiselt. Neist


gu esimees Andres Oopkaup arutledes, kuidas põllumehi esindavate liitude omavahelist koostööd tõhustada. Mida ootate alanud Euroopa Liidu finantsperioodilt? Eesti pole 2014. aastal kasutanud EL poolt lubatud siseriikliku toetuse võimalust, mille suurus võiks 2015. aastal olla 23 miljonit eurot. See viib meie põllumehe halvemasse konkurentsiolukorda võrreldes näiteks Lätiga, kus sellist toetust makstakse. Loodame, eriti arvesse võttes praegust kriisiolukorda, et eelolevatel aastatel siiski selleks vahendid planeeritakse. Läbirääkimised käivad ka keskkonnapiirangute, keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja keskkonnatasude osas, olgu siis tegu väetiste ja sõnniku laotamisega või muude regulatsioonidega. Loomulikult on looduse hoidmine oluline, mõnikord aga tundub, et võrreldes teiste riikidega läheme me pisut liiale. Toetuste osas sõltub muidugi palju sellest, kelle mätta otsast asja vaadata: näiteks Eesti maaelu arengukavas on nii põllumajanduslikke kui keskkonnameetmeid. Põllumehele mõeldes teeb siinkohal muret, et investeeringutoetused on vähenenud. Samal ajal on MAKis teaduse ja nõuandetoetuste osakaal oluliselt suurenenud – riiklikust seisukohast on see mõistetav, mõnes kohas on aga küsitav, kas see ikka arvestab kõige paremini põllumehe vajadustega. Kalev Kreegipuu. Probleeme on ka sellega, et Euroopa Liidus surutakse peale üleküsimustest räägivad konverent- euroopalisi kriteeriume. Asi, mis sil Põllumajandusministeeriumi on kohane Prantsuse väljadel, ei asekantsler Illar Lemetti ja Maa-­ pruugi olla mõistlik meil. Eranameti peadirektori kohusetäitja deid siin hea meelega ei tehta – Raivo Vallner. Lisaks arutletakse ja see on Euroopa Liidu halvem konverentsil, mis võimalusi pakub pool, millega meil tuleb rinda pisMaaelu Edendamise Sihtasutus ja ta. Kompromissini jõuti siiski mõmis on uudist seoses uue eelarve- nede rohestamise nõuete osas: kui metsa on piirkonnas üle 50%, ei perioodiga. Ettekandega esineb ka Põllu- ole ökoalade rajamise nõudeid vamajandus-Kaubanduskoja nõuko- ja täita.

PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 5221972 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 5210 632 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

Põllumehe Teata ja: uus a jakiri põllumehele Hoiate käes Põllumehe Teataja esimest numbrit, mis jagab infot põllumehele olulistest küsimustest ning annab ülevaate Eesti Põllumeeste Keskliidu sügiskonverentsi olulisematest teemadest. Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri vahendab põllumajandusvaldkonna uudiseid, annab edasi arvamusi ning kajastab aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas meiliaadressile liivi.tamm@meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub veebruaris 2015


Kas kriis suurendab konkurentsivõimet? Maailma toidutoodete turgudel on praegu enneolematu olukord: nii suures ulatuses erinevaid tooteid ja nõnda paljusid riike puudutavaid piiranguid pole lähiminevikus keegi rahvusvahelises kaubanduses kehtestanud, kui seda tegi Venemaa tänavu 7. augustil. Venemaa on olnud ja jääb nähtavasti ka tulevikus ettearvamatuks, turg ebastabiilseks ning äripartnerlus Venemaaga suure riskiga ettevõtmiseks. 7. augustil kehtestas Venemaa täieliku embargo looma- ja sealiha, puu- ja köögiviljade, linnuliha, kala, juustu, piima ja piimatoodete sisseveole Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.

IVARI PADAR PÕLLUMAJANDUSMINISTER

6

Mõju Eestile: ligi 150 miljonit Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist läks 2013. aastal Venemaale 19%. Ajalooliselt on Vene turuga tihedamalt olnud seotud piima- ja kalasektor, samuti sealihasektor. Viimase puhul on kaubavahetus olnud häiritud juba 2012. aasta algusest, kui keelustati Euroopa Liidust elussigade eksport Venemaale. Hindamaks kehtestatud piirangute otseseid ja kaudseid mõjusid Eesti majandusele, tellis

Põllumajandusministeerium Eesti Konjunktuuriinstituudilt analüüsi. Ekspertide hinnangul ulatub piirangute tekitatud kogukahju 150 miljoni euroni. 75 miljoni euro suurusele otsesele rahalisele kahjule lisanduvad kaudsed mõjud, mis on seotud Eesti tooraine ekspordi langusega teistesse riikidesse ning teistes riikides “üle jääva” toodangu pakkumissurvega Eesti turule. Viimane võib kaasa tuua Eesti tootjate turuosa kaotuse ning maailmaturu ja siseturu hinnalanguse, mis vähendab käibeid ja kasumlikkust. Sellised kaudsed mõjud paisutavad Venemaa piirangute tekitatud kahju hinnanguliselt kuni 150 miljoni euro suuruseks. Mõjude leevendamine Venemaa kehtestatud piirangud on fakt, mida keegi ei saa eirata, neist ei saa mööda vaadata. Praeguses olukorras on koos-


töö võtmetähtsusega, seda igal tasemel. Riik saab ettevõtteid aidata uute turgude otsimisel, mida teeme koostöös väliskaubandus- ja ettevõtlusministri Anne Sullinguga. Sama vajalikuks pean tihedat koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikide ning Euroopa Komisjoniga. Ühelt poolt on oluline turukorraldusmeetmete rakendamine Eesti jaoks võimalikult sobivate tingimustega, sealhulgas võimalus rakendada erakorralisi meetmeid. Teiselt poolt on oluline üldine rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimine, lihtsustades kaubandust Euroopa Liidu ja selliste Eestile lähedate riikide nagu Norra ja Ukraina vahel. Lisaks on kahtlemata vajalik jätkata tööd Hiina ja teiste kiiresti arenevate majandustega nende riikide turgudele pääsemiseks ning unustada ei tohi ka selliseid jõukaid turge nagu USA ja Kanada. Turukorraldusmeetmete rakendamisel on Euroopa Komisjon esimesed sammud ka juba astunud. Septembri teisest nädalast käivitati halveneva turuolukorra tõttu erakorraliselt või, lõssipulbri ja juustude eraladustamise meede ning pikendati muidu septembri lõpuni avatud või ja lõssipulbri sekkumiskokkuostu võimalust 2014. aasta lõpuni. Lisaks eraldas Euroopa Komisjon täiendavad 30 miljonit eurot Euroopa Liidu teavitus- ja müügiedenduse meetmele, et muuta Euroopa toidutooted erinevatel turgudel senisest veel nähtavamaks. Paraku on Eesti ettevõtted olnud nende meetmete kasutamisel tagasihoidlikud. Taotleme Euroopa Komisjonilt erakorralist abi 22. septembril edastasime koos teiste Balti riikide, Poola ja Soomega Euroopa Liidu põllumajandusvolinikule ühiskirja, milles tõs-

tatasime vajaduse toetada Euroopa tasemel tugevamalt sanktsioonidest mõjutatud riikides ka piimasektorit. Kirjas tegime ettepaneku maksta lisaks olemasolevale toetusele erakorralist toodangupõhist otsetoetust selliste riikide piimatootjatele, mis said kriisist enim kannatada. Kuna kriis on ühiselt tabanud tervet Euroopa Liitu, peab ka lahendus olema ühine.

Olen kindlal

seisukohal, et kuna kriis on ühiselt tabanud tervet Euroopa Liitu, peab ka lahendus olema ühine.

Samas on igal liikmesriigil võimalik ka oma sisemiste otsuste kaudu piirangute mõju leevendada. Nii oleme pöördunud Komisjoni poole, et võimaldataks ümber vaadata tootmisega seotud põllumajanduslike otsetoetuste võimalused. Investeeringutoetuste fokusseerimine kaitseb uute kriiside eest Oleme üle vaatamas Eesti maaelu arengukava 2014-2020 meetmete rakendamisega seotud asjaolusid, et muuta rõhuasetusi, mis aitaksid sektoril paremini pakutud võimalusi rakendada. Hea näide on investeeringumeetmed, mis ei ole oma olemuselt kriisimeetmed, kuid nende edukas rakendamine ja fokusseerimine aitab vähendada järgmiste kriiside ning turutõrgete mõjusid. Koostöö meede on mõeldud toetamaks toidusektorile suunatud teadus- ja arendustegevuse projekte, eesmärgiga leida lahendusi, mis aitaksid toiduainetööstusel

luua oma tegevusega suuremat lisandväärtust. Mõlema meetme abiga saavad ettevõtjad tõsta oma konkurentsivõimet ja töötlemisefektiivsust ning paraneb tarneahela toimimine. Pall on põllumeeste käes Sammu uuele tasemele peab aitama teha MAKi tööstuste meede, mille raames on ette nähtud ühistulise tööstuse rajamine. Kui me hakkame lähiajal seda arutama, siis on väga oluline, et põllumehed oleksid valmis tulema välja korralike äriplaanidega. Pall on siin põllumeeste käes. Oleme ka juba aastaid rakendanud riigieelarvest makstavat turuarendustoetust, mille raames saavad Eesti toidusektori organisatsioonid vahendeid erinevateks teavitustegevusteks. Käesoleval aastal saadi Eesti riigilt toetust enam kui sajale projektile kogusummas üle miljoni euro. Rääkides taaskord koostööst, oleme eriti oluliseks pidanud otseste võimalike finantskahjude leevendamist neil esmatootjatel, kes on seotud erinevate pikaajaliste investeeringutega ning võivad raskustesse sattuda laenude ja liisingute maksmisel. Peame oluliseks, et need tublid tootjad, kes on võtnud enda kanda investeeringute tegemise riski, ei kaotaks oma aastatepikkuse töö vilju praeguse kriisi tõttu. Olen kohtunud pankade esindajatega võimalike maksepuhkuste ja garantiide andmise teemal ning üle vaadanud Maaelu Edendamise Sihtasutuse võimalused sellises olukorras ettevõtjaid toetada. Mõlemad osapooled väljendasid enda nõusolekut paindlikeks lahendusteks. Kriisi leevendamisesse saab igaüks meist kaasa aidata sellega, kui eelistab kohalikust toorainest kohalikus toidutööstuses valmistatud Eesti toitu.

7


Venemaa sunnib otsima uusi turge 8

Järjekordne ränk hoop niigi alatoetatud Eesti põllumajandusele või võimalus uueks tõusuks parematel turgudel? Venemaa impordipiirangute põhjustatud kriisi kohta kõlab mitmesuguseid arvamusi. TEKST: VIVIKA VESKI


Piimapäev Vabaduse väljakul Tallinnas, kus tasuta piima jagamisega juhiti tähelepanu sektori probleemidele. Foto: Äripäev/Andres Haabu

te otseste ja kaudsete mõjude maht Eesti toidusektori jaoks 150 miljoni euroni aastas. Kõige rohkem on kannatanud piimasektor: suur osa Eesti piima ekspordist läks kas Eesti või Leedu tööstuste kaudu Venemaa turule. Piima kokkuostuhind on sanktsioonide kehtestamise järel langenud 20 kuni 35 protsenti. Juulis maksti Eesti piimatootjatele Statistikaameti andmetel 32 senti, septembriks oli hind langenud 2425 sendile, kohati makstakse aga veelgi vähem, toob Sõrmus näite. Ta jätkab, et Eesti põllumajandustootjatele tähendab see ainuüksi piima eest saadavate tulude vähenemist umbes neli miljonit eurot kuus, mistõttu piima kokkuostuhind ei kata selle tootmiseks tehtavaid kulutusi.

Ka seekord ähvardab kriisi põhiraskus langeda põllumajandustootjate õlgadele, tõdeb Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, kes erinevalt näiteks põllumajandusministrist tänases kriisis midagi positiivset ei näe. „Venemaa turul pole muud häda midagi, kui et seal on riskantne,” kostab Sõrmus küsimuse peale, kas kriis pigem ei innusta tootjaid otsima paremaid turge. Ta märgib, et kuigi lõplikke järeldusi Venemaa impordipiirangute mõju kohta praegu veel teha ei saa, on seda Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtetele juba kahtlemata märgata. Konjunktuuriinstituudi analüüsi kohaselt ulatub Venemaa impordipiirangu-

Kokkuhoid sööda arvelt „Keegi ei tea, kui kaua see kriis veel kestab. Kehtna Mõisa OÜ peab mõned kuud veel kindlasti vastu, ilma et midagi väga hullu juhtuks,” ütleb Kehtna Mõisa OÜ juht Märt Riisenberg. Uued investeeringud tuleb Riisenbergi sõnul edasi lükata, samas tuleb siiski jätkata lüpsiplatsi laiendusega, sest selleks on juba leping sõlmitud. Poole piima omahinnast moodustab Riisenbergi sõnul sööt, kuna aga silo on ettevõttel õnnestunud tänavu päris hästi varuda ning see on põhisööt, siis loodab ettevõte kokku hoida kalli lisasööda arvelt. „Teraviljasaagil pole viga, tuleb seda müüa, et korvata piima hinnalangust,” lisab Riisenberg. Ta täpsustab siiski, et ka teravilja hind on võrreldes mõne aasta taguse ajaga langenud 40 protsenti. Märt Riisenbergi sõnutsi loodab ta väga, et hind rohkem ei lange


ja see on juba saavutanud miinimumi. Maailmaturu oksjonitel on esimesed märgid tema sõnul selle kohta olemas. Karja vähendamises Riisenberg mingit väljapääsu ei näe, sest laenu tuleb ettevõttel ikka endiselt maksta. Lisatoetuse eraldist pole Roomet Sõrmuse sõnul peaks julgeolekukaalutlustel rakendatud sanktsioonide mõju kandma ühiskond solidaarselt, see ei tohiks jääda vaid mõne sektori ja ettevõtete õlgadele. Seetõttu on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ka senisest häälekamalt riigieelarvest lisatoetust küsinud. Kuigi riigil on õigus järgmise aasta eelarvest Eesti põllumajandustootjaid täiendavalt toetada 23 miljoni euro ulatuses, on valitsus saatnud Riigikogusse riigieelarve eelnõu, millest lisatoetuste eraldist ei leia. „Valitsuse otsus tähendab, et lisaks turuhinna langusest tekkivale kahjule peavad põllumajandustootjad hakkama saama ka vähenevate toetustega,” märgib Sõrmus. Koos Läti, Leedu ja Soome põllumajandusorganisatsioonidega on Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatnud kaks ühispöördumist Euroopa Komisjonile. „Põllumajandusvolinik Dacian Ciolosele saadetud kirjades palusime Euroopa Komisjonil rakendada kahjude kompenseerimiseks suunatud abi Baltikumi ja Soome tootjatele, kes on Venemaa sanktsioonide tõttu kõige enam kannatanud. Ciolos on avaldanud meie seisukohtade suhtes mõistmist, konkreetsed otsused saavad tugineda aga ametlikele andmetele ja statistikale, mille laekumine võtab mõnevõrra aega,” selgitab ta. Puudus headest müügimeestest Kuigi Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing soos-

10

Venemaa on ülitähtis eksporditurg Venemaa on olnud Euroopa Liidu põllumajandus- ja toidutoodetele tähtsuselt teine eksporditurg USA järel, moodustades 10% EL liikmesriikide põllumajandussaaduste ja toidukaupade koguekspordist. Venemaa impordikeelu all olevaid kaupu eksporditi mullu EL-ist Venemaale 5,1 miljardi euro väärtuses. Impordipiirangul on suurem mõju teatud piirkondadele, sh Balti riikidele ja Soomele. Venemaale läks mullu 29% ühendusest eksporditud puu- ja köögiviljadest, 33% juustust, 28% võist, 20% sealihast, 25% veiselihast ja 6% linnulihast. Piimatoodete osas oli Balti riikidel ja Soomel Venemaa osatähtsus ekspordis kõige suurem. Soome eksportis toodetena Venemaale 26,1% riigis toodetud piimast, Leedu 20,3%, Läti 19,8% ja Eesti 15,8%. Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda

tub Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja poolt viidatud tähelepanuväärse mõjuga Eesti põllumajandustootmisele ja toidutööstusele, näeb tema põhiväljapääsu mujal kui riigieelarvest laekuvates võimalikes lisatoetustes. „Meil on keskendutud liialt tootmisele, aga müük on jäänud kõrvale,” tõdeb Marje Josing. “Pööratakse palju tähelepanu söödale ja loomade tervisele, häid tootjaid on palju, puudus on aga headest müügimeestest. Müügimehetöö ongi see kõige raskem töö, mille puhul tuleb sageli nö uksest välja visatuna aknast jälle sisse ronida. Siin peaks riik appi tulema ja aitama uusi turge leida.” Just see on Josingu sõnul peamine, mis praegu päästa võib. Turge tuleks tema sõnul otsida igal tasandil – alates põllumajandusministrist kuni tootjateni välja. Sa-

mas võib see tähendada ka seda, et tootmine tuleb ümber struktureerida, et anda toorainele suurem lisandväärtus. Ta möönab, et üksikul talunikul on seda kindlasti väga keeruline teha ning et tegutseda tuleb organisatsioonide kaudu. Messil tuleks turge otsida Josingu hinnangul saab siinkohal kaasa aidata näiteks Põllumajandus-Kaubanduskoda, uurides uutele turgudele pääsemise tingimusi. Josing nimetab sealjuures ka turge, mida Venemaa alternatiivina nii sageli välja ei pakutagi: Rootsi, Norra, Poola. „Poola toidukaup on meie poodides, aga kus on meie toodang Poola kauplustes? Seda ei ole,” toob Josing näite. Konjunktuuriinstituudi direktor tõdeb, et ka messidel on käidud, ent seni tulemusteta. „Kümme aastat on Grüne Wochel käidud, aga kus on meie kaup Saksa turul!” viitab Josing kuulsale Berliinis peetavale põllumajandusmessile. Seda, et see kriis läheb lihtsalt mööda ja kõik on nagu enne, Josingu sõnul väga loota ei maksa. „Kuidas see saab mööda minna?” küsib ta. Sellest on võimalik välja tulla üksnes ise vaeva nähes. Samas on investeeringute edasilükkamine praegu tema sõnul paratamatu, kuni on leitud uusi turge ja on ka selgunud, milline on seal hind. Kavas kohtumised Riigikogus Septembris korraldas EPKK koos Eesti Põllumeeste Keskliiduga Tallinnas Vabaduse väljakul piimapäeva, kus jagati tasuta piima ja juhiti tähelepanu põllumajandussektori tähtsusele. Uusi aktsioone Roomet Sõrmuse sõnul lähiajal ei kavandata, küll aga on plaanis koostöös Eesti Põllumeeste Keskliiduga kohtuda Riigikogu fraktsioonidega.


Põllumajandustehnika hüdraulika erinevate sõlmede, hüdraulikapumpade ja mootorite diagnostika, remont ja müük Oleme abiks sinu masina või seadme tehnilise probleemi lahendamisel HÜDRAKS OÜ, Pärnumaa GSM: +372 555 36366 GSM: +372 55 36003 E-mail: agroparts@hydraks.ee

www.hydraulikapumbad.eu


Ühistegevus aitab põllumeestel tuhandeid eurosid säästa 12


TEKST: KRISTINA TRAKS PILT: ARNO MIKKOR

Vahur Tõnissoo räägib intervjuus Põllumehe Teatajale täpsemalt, kuidas Eesti põllumehed on tänu ühisele tegevusele kokku hoidnud kümneid tuhandeid eurosid.

Farm In`i juht Vahur Tõnissoo.

Ühistuline koostegutsemine pole ainult ilus soovunelm, vaid ka Eestis täiesti võimalik ja kasulik: seda on kolme aasta jooksul veenvate rahanumbritega tõestanud tulundusühistu Farm In, mis korraldab liikmetele suuremahulisi sisendite ühishankeid.

Mis on Farm In? Farm In on põllumeeste keskühistu, kuhu saavad kuuluda põllumajandustootjaid koondavad ühendused: tulundusühistud, seltsid jms. Põllumajandusettevõtted ning talud ise ei saa olla liikmed, loodud hüvedest osasaamiseks tuleb kuuluda mõnda Farm In’i liikmesühendusse. Farm In asutati 2011. aastal ja võib öelda, et see ei tekkinud tühjale kohale, sest asutajaliikmed olid kõik varem ühistuliselt tegutsenud. Taolist üheskoos sisendite ostmist ja seeläbi raha säästmist oli ka kümmekond aastat tagasi proovitud, kuid tookord jäi asi soiku. Tekkisid erimeelsused ja ettevõtmine ei läinud käima. Asutajaliikmeid oli Farm In’il kaheksa, praegu on meil 11 liiget: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Piimandusühistu E-Piim, Põllumeeste ühistu KEVILI, Aktsiaselts Metsaküla Piim, Tulundusühistu Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Mittetulundusühing Ühispiim, Eesti Hobusekasvatajate Selts, Tulundusühistu Eesti Mahe ja Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit. Kokku kuulub Farm In’i 1280 liikmesühenduse liiget. Seetõttu on meil päris suur potentsiaal mõjutada suuremahuliste sisendite hindu mahuefekti kaudu. Mahuefekt tekib aga siis, kui kõik liikmed ostavad oma sisendeid keskühistu kaudu. Liikmetel sellist ostukohustust siiski ei ole, sest iga liige on oma ostuotsuse tegemisel vaba. Liikmed võivad osta sisendeid nii

13


läbi keskühistu kui ka iseseisvalt ükskõik milliselt müüjalt. Ühistulisest koostegemisest on Eestis aegade jooksul väga palju räägitud ja eeskujuks on sageli toodud Põhjamaad. Reaalset koostegemist pole meil samas ikkagi siiani palju olnud. Miks nii? Rõõmu teeb just see, et üheskoos sisendite ostmisest ollakse väga huvitatud. Kui osta sisendeid koos ja suuremates mahtudes, saab hindasid soodsamaks kaubelda. See ongi Farm In’i idee. Selline idee sobis kõikidele liikmetele ja keskühistu läks käima. Ma arvan, et ühistegevus näitab ühiskonna arengutaset: mida rohkem on koostegemist, seda arenenum on ühiskond, samas mida vähem on ühiskond arenenud, seda enam on isekust ja mina-põhist suhtlemist. Tõsi, arusaam, et ühistegemisest on kasu, ei jõua muidugi kõigini. See sõltub ikkagi inimestest ja nende hoiakutest. Samas on Eestis hulk suuri põllumajandusettevõtteid, kes omaette tegutsedes saavad väga hästi hakkama. Eestlasi peetakse küll pigem omaette hoidjateks, kuid mina väidan, et meil on väga tugev ühistegemise geen olemas. Võtame kasvõi laulupeo – ühine laulmine. Me kõik teame, kui imeline koostegemise energia seal tekib! Räägime täpsemalt teie tegevusest – mida põllumehed läbi Farm In`i ostavad ja kuivõrd olete suutnud hindu Eestis liigutada? Suuremad läbi keskühistu ostetavad sisendid on mineraalväetised, loomasöödad, diislikütus ja elektrienergia. Ebaõiglaselt kõrgete hindade probleem on Eesti turu väiksuse tõttu meile paratamatu. Globaalsetele müüjatele on Eesti turul ostetavad kogused väga väikesed,

14

kliente vähe ja turundus kallis – sellepärast ongi meil hinnad kõrgemad kui suurtel turgudel. Sellise olukorra tulemusena tekivad meie turul kergesti monopoolses seisus ettevõtted. Isegi kui müüjaid on mitu, on selgelt näha, kuidas kõik hoiavad hindu samal tasemel. Võtame näiteks kütusefirmad: on palju müüjaid, kuid hind on millegipärast kõigil ühesugune. Kui see on tihe konkurents, siis

Eesmärk

on saavutada oma liikmetele õiglased sisendite hinnad. Selle nimel teeme koostööd.

ma küsin, et miks on kõigil ühesugune hind ja miks ta on just sellel tasemel? Meie kolmeaastase töö tulemusena on alanenud kõigi nende sisendite hinnad, millega oleme tegelenud. Veel on huvitav, et ühistegevuse tulemusena on ka üleüldiselt sisendite hinnad turul alanenud – ka neile tootjatele, kes pole Farm In’i liikmesühendustega seotud. Meie eesmärk on saavutada oma liikmetele õiglased sisendite hinnad. Farm In ei teeni endale muud, kui katab tegevuskulud. Mõni näide hindade alanemisest? Näiteks viimase aastaga on suurte müüjate marginaal vähenenud kokku umbes 3 miljonit eurot. Arvame, et see on raha, millest nad on ühistute tegutsemise tõttu pidanud loobuma, nad on pidanud niipalju odavamalt oma tooteid

müüma. See muidugi ei tähenda, et kogu see summa on ainult Eesti turul kokku hoitud, sest mõned müüjad kauplevad ka teistel turgudel. Samuti on väetiste hinnad odavnenud umbes 10 protsenti. Hindasid saab mõjutada, kui turuosa on 10-15 protsenti. Farm In’i tegevus näitab, kui palju tegelikult on võimalus hindasid alandada. See on päris müstiline, mis hindadega toimub ja kui lihtsalt on seni põllumeestelt raha ära võetud. Õnneks me teeme nüüd koostööd, tegutseme selleks, et saada liikmetele hinnad alla – ja saamegi. Seega olete paari aastaga puust ja punaselt ette näidanud, kus on peidus efektiivsus? Jah, ühine sisendite ostmine oma liikmetele aitab kokku hoida palju kulusid, kuid tootmises on veel väga erinevaid kohti, kus saab efektiivsust suurendada. Näiteks loomade söötmine, karja tervis, sigimine – kõik on tegelikult seotud efektiivsusega. Söödaratsiooni saab teha mitut moodi, odavamalt ja kallimalt. Ja mitte alati ei ole nii, et kallimat sööta ostes on tulemused paremad. Võimalusi veel efektiivsemaks muutuda on põllumeestel jätkuvalt. Mida Eestis tegutsevad sisenditemüüjad teie tegevusest arvavad? Müügiettevõtted olid siin turul hinnatasemed paika pannud ja äkki hakkas tegutsema üks ühinenud grupp põllumehi, kes soovisid, et sisendite hinnatase oleks õiglane. Mis siis juhtus? Müüjad muutusid ärevaks ja langetasid hindasid. Neile ei meeldi see olukord sugugi, sest kui vaadata suurte müüjate marginaaliprotsente, siis on näha, et need on vähenenud. Nüüd nad lähenevad meie liikmetele ühekaupa ning teevad neile otse häid hinnapakkumisi. Eks


Paindlikud liisingulahendused Lepingutasu ei ole, kui avaldad soovi liisingulepingu sõlmimiseks lehel www.pohjola.ee/november ja sõlmid lepingu novembris 2014. Lisainfo telefonil 6 164 522 või e-posti aadressil liising@pohjola.ee

Käesolev pakkumine on suunatud juriidilistele isikutele ja FIE-dele. Palun tutvu finantsteenuse tingimustega ja vajadusel küsi nõu asjatundjalt.


alguses peetigi meid ajutiseks nähtuseks, et kui pool aastat vastu peame, on hästi. Aga meil on kõvasti tahtmist ja visadust, oleme juba kolm aastat vastu pidanud ja tulime selleks, et jääda. Kütuse hind ja see, kuidas see on olenemata müüjate rohkusest kõikjal sarnane, teeb meele mõruks. Kas teil on õnnestunud oma liikmetele ka kütusehinda vähendada? Diislikütuse hind sõltub maailmaturu hinnast, mis muutub kogu aeg ja mida meie ei saa mõjutada. Meile müüdava kütuse hind kujuneb maailmaturu hinnast pluss müüja marginaal. Meil on hanke võitnud müüjaga kokku lepitud nn valemi hind. See tähendab, et valisime endale kütusemüüjaks ettevõtte, kes müüb meie liikmetele kütust kõige väiksema marginaaliga. Tavaline trikk on aga selles, et kui jaekettides hind tõuseb, siis avaldatakse kohe pressiteade, et mootorikütuse hind kerkis, kuna maailmaturul hind tõusis. Kui maailmaturul hind langeb, siis ei kuule mingit teadet ja läheb päevi, enne kui tanklas on märgata maailmaturu hinnalangus. Meil on kütusemüüjaga kokkulepitud kindel hinnavalem ja hind liigub täpselt maailmaturu hinnaga ühes taktis – eelmise õhtu maailmaturu hind pluss kokkulepitud marginaal ongi meie tänane hind. Seetõttu on meie liikmetele kütuse hind läbipaistev ja maailmaturu hinna langedes ei saa tekkida mitmepäevast viivet kütusemüüja kasuks. Kuidas on lood elektri hinnaga? Samamoodi tegime vähempakkumise hanke elektrienergia börsihinna müügimarginaalile. Tulemused olid huvitavad – seitse müüjat tegid pakkumise ja marginaalide vahe oli pea kolmekordne. Tavaliselt on elektrimüüjad huvita-

16

Vahur Tõnissoo Lõpetanud Eesti Põllumajanduse Akadeemia põllumajanduse mehhaniseerimise eriala. Töötanud 8 aastat Kehtna Näidissovhoostehnikumis masinaõpetajana. Juhtinud 16 aastat farmiseadmeid müüvat ettevõtet DeLaval. 2011 - 2014 aastal Farm In`i juht. Valitud Aasta Missiooniinimeseks 2013 selle eest, et tõi avalikkuse ette tasahilju alanud Rail Balticu planeerimisprotsessi.

Farm In Farm In on 2011. aasta augustis asutatud tulundusühistu, mille eesmärk on liikmete ühishangete korraldamine ja ühistutevahelise kaubanduse organiseerimine. Ühishangetega luuakse mahuefekt ja taotletakse soodsaimat hinda. Praegu on Farm In’il 11 liiget: Eesti Lihaveisekasvatajate Selts, Eestimaa Piimatootjate Ühistu, Piimandusühistu E-Piim, Põllumeeste ühistu KEVILI, Aktsiaselts Metsaküla Piim, Tulundusühistu Rakvere Piimaühistu, Saaremaa Piimaühistu, Mittetulundusühing Ühispiim, Eesti Hobusekasvatajate Selts, Tulundusühistu Eesti Mahe ja Tulundusühistu Jõgevamaa Põllumajandustootjate Liit.

tud, et elektrit ostetaks fikseeritud hinnaga, mitte börsihinnaga, meie aga oleme kahel aastal valinud just börsihinna ning tulemus on see, et aasta jooksul hoidsime kokku tuhandeid eurosid võrreldes sellega, kui oleksime ostnud elektrit fikseeritud hinnaga. Mismoodi elektrienergia ostmisprotsess välja näeb? Korraldame ostuhanke ja ja sõlmime ostu-müügi lepingu müüjaga, kes pakub kõige madalamat marginaali. Elektrimüüja müüb elektri otse meie liikmetele. Tavaliselt sõlmime lepingud ühe aasta peale, kui aga tingimused on jätkuvalt sobi-

vad, siis pikendame lepingut. Tõsi, kogu aeg tuleb hindu jälgida, et need oleks õiged. Kuidas ise hindate esimesi tegevusaastaid? Ega need kolm aastat pole kerged olnud. Vastuolusid ja ebalojaalsust on esinenud. Me alles õpime koostööd tegema, saame esimesi kogemusi ja mõistame, et ühistegevusest on reaalselt kasu. Samas võib öelda, et Farm In`i loomiseks oli aeg küps. Meie tegevus põhineb kolmel väärtusel. Nendeks on usaldus – üksteist peab usaldama, koostöö – see peab toimuma igal tasandil ja tulemuslikkus – kui seda pole, siis pole mõtet koos asju teha. Eestis räägitakse vähe täideviimise võimest ehk sellest, et kui midagi kokku lepitakse, siis tehakse need asjad ka ära. Meie ajame koos ühist asja, mitte ei aeta koos igaühe enda asja. Millised on tulevikuplaanid? Ühistute vahelise kaubanduse organiseerimine on üks teema, millega kindlasti tegeleme. Näiteks meie liige, Põllumeeste ühistu KEVILI toodab söödavilja, mida loomapidajatel on tarvis. Eestis on veel palju põllumeeste ühendusi ja tulundusühistuid, kes ei ole veel Farm In’i liikmed. Me ei ole täna aktiivselt tegelenud keskühistu laiendamisega, vaid keskendunud olemasolevate liikmetega tegelemisele. Võime olla päris head müügimehed, aga pole kindel, kas Farm In’i liikmeks peaks astuma keegi sellepärast, et nad said meie poolt ära räägitud. Keskühistusse peab astuma täiesti vabatahtlikult ja initsiatiiv tulema liikmeks saajate poolt. Olen nende aastate kestel siin ja seal meist rääkimas käinud ning nii mõnigi kord on nende kohtumiste tulemusel kirjutatud avaldus liitumiseks, kuid see ei ole ol-


nud meile omaette eesmärk. Praegu tegeleme peamiselt ühishangete korraldamisega, kuid meie järgmine arenguetapp on oma liikmete erapooletu nõustamine. Meie konkurentidest äriühingud on nõustamisel olnud väga tublid, kuid nad annavad nõu ainult oma toodete kohta. See ei ole erapooletu nõustamine. Millised on praegu olukord põllumajanduses? Praegu on eksport Venemaale kinni ja idaturg seetõttu suletud. See tähendab, et põllumeestel on tõsine kriis. Ma ei näe praegu Venemaaga tekkinud olukorrale mingit mõistlikku lahendust. Uute turgude otsimine on küll ilus jutt, aga ma ei saa sellest aru – turgude otsimisega peab tegelema pidevalt, mitte ainult siis, kui on raske aeg.

Näiteks olen Egiptuses mitu korda suurt püramiidi uurimas käinud ja jälginud samas ka nende poelette. Olen mõelnud, et miks meie riigil ei ole sellise suure riigiga mingit kokkulepet piimatoodete müümise osas? Meil on olemas väga head piimatooted, mida on võimalik müüa igal pool maailmas. Keegi peab sellega lihtsalt igapäevaselt tegelema. Võib-olla käesolev kriis loob eeldused muudatusteks. Suur probleem põllumajanduses on seotud järelkasvuga, inimestega. Olen kakskümmend aastat selle alaga seotud olnud ning suhtlen kogu aeg valdavalt ühtede ja samade inimestega, aga inimesed ei ole igavesed ja seetõttu on järelkasv tõsine probleem. Mõnel pool on mõeldud selle peale, et kuidas ja kellele ettevõ-

te tulevikus üle anda, aga kust tulevad oskustega põllumajandustöötajad? Häda on ka põllumeeste koolitamisega. Meil ei ole Eestis enam sellist koolitussüsteemi nagu oli varem. Järele on jäänud vaid mõned üksikud põllumajanduslikud õppeasutused ja nendeski on õpilasi väga vähe. Eesti Maaülikoolis valmistatakse põllumajandusspetsialiste ette väga vähe. Samas on know-how küsimus põllumajanduses ülioluline ning meele teeb kurvaks see, kui kogu oskusteave on välisfirmade palgal olevate spetsialistide valduses. Viimane variant tähendab seda, et põllumees maksab teatud asjade eest tohutult raha ainult sellepärast, et ta ise enam lihtsalt ei oska neid asju õigesti teha.

Lõuna Ehitus OÜ on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann: Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad lääne traktoritele ja põllutehnikale Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt Kardaanid Akud, laagrid, kiilrihmad, õlid, määrdeained Heinapressinöör ja silorullivõrk Hüdrosilindrid, pikitõmmitsad Mullaharimistehnika varuosad Niidukite ja kombainide varuosad Rehvid Elektrikarjused ja -tarvikud Laudatarvikud TALLINN, Pärnu mnt 388A tel +372 670 1060 gsm +372 514 4065

RAKVERE, Rägavere tee 38

tel +372 325 8970 gsm +372 526 0545

info@agropar ts.ee, w w w.agropar ts.ee

“EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee


Nõudlus põllumaa järele üha suureneb

Suurte agrofirmade kätte koonduv põllumajandus muutub järjest intensiivsemaks. Lähiaja investeeringuplaanid näitavad püüdu toodangu suurendamisele, ent kuna põllumaid on Eestis piiratult, saab seda peaasjalikult saavutada vaid efektiivsema majandamise arvelt. TEKST: KAIRI OJA

Kesk-Eestis – Järvamaal, Jõgevamaal ja Lääne-Virus naljalt kasutuseta seisvat võsastunud maad ei leia, sest sealne mullastik on kõrge boniteediga, põllud tasased ja tänapäevaseid harimismeetodeid kasutades annavad üha paremat saaki. Laienemisele orienteeritud põllumehed tunnistavad, et hea põllumaa on defitsiitne kraam, mille müügihind küündib juba 6000 euroni hektari eest. Maale kulub arvestatav raha Just Kesk-Eesti piirkonnas on ka kõige aktiivsem põllumaade renditurg, enamik agrofirmasid kasutab ka renditud maid, kusjuures aas-

18

tased rendihinnad jäävad keskmiselt vahemikku 100–200 eurot/ha. Arvestades, et veidi üle keskmise suurusega põllumajandusettevõttele, kel näiteks 450–500 pealine piimakari ning kes soovib lõviosa söödaviljast ise toota, on koos rohumaadega tarvis 2000–2500 hektarit maad, on selge, et ainuüksi haritava maa omamise või kasutamise kulud on üsna arvestatavad. Olgu selleks kuluks siis maamaks või renditasu. Muidugimõista saab haritava põllumaa eest PRIA kaudu pindalapõhist otsetoetust, mis laieneb ka rendimaadele. Kuigi maade kokkuostjad näevad kokkuostetud maatükkide rentimises ärivõimalust, kummutab AS-i HD FestForest Estonia direk-

tor Toomas Kams siiski väite põllumaade väljarentijate kui spekulantide imagost, märkides, et ühegi maaomaniku huvides ei ole põllumeest välja suretada. Tootlikkuse koha pealt jääb põllumaade rendi tootlikkus paari-kolme protsendi kanti, võrdluseks – suuremate linnade korterite üürimise puhul võib tootlikkus kujuneda kakskolm korda suuremaks. Muuhulgas ka põllu- ja metsamaade tehingute vahendamisele keskendunud OÜ EST Kinnisvara juhatuse liikme ja arendusjuhi Joel Peetsu sõnul on põllumaa likviidsuse määraja maht. „Eraldiseisvat ühe hektari suurust maatükki on ehk keeruline rendile anda, ent 20 hektari puhul on see juba lihtsam,“ märgib ta. „Huvilisi võib tekkida juba ka mõnekümne kilomeetri kauguselt.“ Omanik pigem rendib Nagu ikka, määrab just konkurents maa turuhinna, rolli mängi-


Üsna palju hea viljakusega põllumaid on praegu ka nn niidetavate maade all, kus omanik võtab niitmise eest toetusraha ega ole huvitatudki selle maa põllumajanduslikust kasutamisest. Helen Rammo foto

Haldusteenuse võib sisse osta Maatulundusmaa haldusteenuse alla kuulub: maade klassifitseerimine; rentnike leidmine, läbirääkimiste korraldamine, rendilepingute koostamine; riiklike toetuste ning ELi põllumajanduse ja maaelu arengu toetuste alane nõustamine, taotluste koostamine ja esitamine, kontrollimine, muude andmekogude pidamine ning suhtlemine PRIA-ga; põllumajandusmaade korrashoiu korraldamine, kontrollimine. EST Kinnisvara, Maa-amet

vad veel maa viljakus, ligipääsetavus jm näitajad. Joel Peetsu ei kinnita oma praktikale tuginedes, et 6000 euro suurune põllumaa hektarihind oleks igapäevane, tema toob keskmise tehinguhinnana välja 2800–3000 eurot/ha. Samas – põllumaa omanikud, kes selle soetanud just in-

vesteeringuna, et sellelt renditulu teenida, ei kipu maid eriti müüma, sest renditulu kindlustab stabiilse sissetuleku, müük aga on vaid ühekordne teenistus. „Kõige levinuma praktikana saab rentnik toetuse endale ja maksab omanikule kokkulepitud renti. Maamaksuga on nii ja naa – üldiselt jääb see aga siiski maaomaniku tasuda,“ selgitab Peetsu. „Lepingu tingimustes on üldjuhul sees, et põllumees peab hoidma maad aktiivses kasutuses ehk siis toetuskõlbulikuna ja ka seda toetust võtma. Põhiliselt sõlmitakse sellised rendilepped viie aasta peale, seda põhjusel, et ka paljud toetusskeemid on arvestatud viiele aastale.“ Suuremad maaomanikud on palganud endale haldusettevõtted või eraldi töötajad, kes kõikide maaküsimustega tegelevad. Väiksemad teevad tehinguid omal käel. EST Kinnisvara põllumajandusspetsialist Joosep Kukebal ütleb, et kui tegemist on loomakasvatusele spetsialiseerunud ettevõttega, on põldude lähedus farmidele ehk olulisem, aga üldiselt võib nüüdisajal põldu harimas käia ka kümnete kilomeetrite kaugusel keskusest, kauguse määravad agrofirma ökonoomsusarvutused. Heitlik elu külvab ebakindlust Ka Maa-ameti korraldatav riigimaade müük või väljarentimine kujundab põllumajandusmaade üldist turuhinda. Riigimaade puhul on tingimustes küll rohkesti erisusi, tingimusi ja rohkem kasutusvalduste seadmist kui lihtsalt kahe osapoole vaheliste tehingute puhul. Nii on enampakkumisele mineva maa senisel rentnikul, kel selleks riigiga leping, eelisostuõigus. See laieneb ka maaüksuse piirinaabritele. Loomulikult on oma mõju ka viimaste kuude heitlikul poliitikal, Venemaa kehtestatud sanktsioonidel ja üldisel ebamäärasel olukor-

ral, mille tõttu põllumajandussaaduste kokkuostuhinnad kukuvad ja maaelu üleüldine tulevik ei paista kuigi helge. „Eks maaomanik ja põllumees elavad sümbioosis ühiskondlike oludega. Segadus turul põhjustab selle, et põllumees ei julge ehk eriti palju investeerida, mistõttu võivad langeda ka maa hinnad. Kalli ehk siis sellise taluvuspiiri lähedase hinnaga maid ei julgeta enam soetada,“ kirjeldab Kukebal olukorda põllumaade turul. Üsna palju hea viljakusega põllumaid on praegu ka nn niidetavate maade all, kus omanik võtab niitmise eest toetusraha ega ole huvitatudki selle maa põllumajanduslikust kasutamisest. Joosep Kukebal on seda meelt, et kui põllumajanduspoliitika soodustab põllumajanduslikku tootmist väärtuslikel põllumaadel, siis eeldatavasti hakatakse kasutama praegu lihtsalt niidetavaid kvaliteetse mullastikuga maid põllumajanduslikus tootmises, mis tõstab nende maade väärtust. Joel Peetsu lisab, et praegu aktiivsest põllumajanduslikust kasutusest väljas olevaid põllumaid tuleb eeldatavasti registrisse juurde, sest just tänavu saab PRIA-le anda teada maadest, mis 2003. aastal eelmise registreerimise ajal ühel või teisel põhjusel toetuskõlbulike põllumaade registrisse kandmata jäid. Sel moel muutuvad need maad samuti otsetoetuste kõlbulikuks. Metsatervenduse OÜ juhatuse liige Ants Erik kinnitab, et survestada saab nii põllumaa omanik rentnikku kui vastupidi: ka rendilevõtjal on olenevalt olukorrast võimalik maa hinda kas just dikteerida, aga vähemalt selle määramist survestada. Ants Erik toob näiteks situatsiooni, kus mõne hektari suurune põllumaatükk asub kusagil juba kellegi omanduses olevate ja haritavate maade keskel. Sellisel ju19


hul on selle väikese maatüki omanik pigem sundseisus. Palju kauplemisruumi talle ei jää, kui ta üldse soovib oma maa eest rendihinda saada. Samas on selle maa omanikul võimalik tegeleda hoopis oma maa hooldamisega, mis seisneb peaasjalikult rohu niitmises ja võtta selle eest toetust, mis siiani oli 130 eurot hektari kohta. Arvestades, et niitmisele kulub 40

1934 €

hektar oli 2013. aastal Maa-ameti andmetel Eesti keskmine haritava maa tehinguhind. eurot/ha, jääb maaomanikule kätte 90 euro ringis hektari kohta, mis võimaldab tal alla selle summa oma põldu mitte rendile anda. Piirkonna monopoolne põllumees ei saa talle ette kirjutada rendihinda, sest võimalik on valida teine tee. Tõsi – nüüd on kavas poollooduslike koosluste hooldamise (niitmise) toetust alandada, räägitakse piirmäärast 90 eurot/ha. Ja seal, kus võimalik, püüab riik soodustada selliste maade mingil määral põllumajanduslikku kasutusse võtmist, eelistades ka toetuste maksmisel näiteks loomade karjatamist pelgale niitmisele. Mingil määral võetakse põllumaana kasutusele ka metsa all olnud maid või isemetsastunud endisi põllumajandusmaid. Metsamaa põllumaaks muutmine on aga kallis tegevus, Ants Eriku sõnul kulub kändude juurimiseks ja muuks raadamiseks umbes 3000 eurot hektari kohta ning selleks, et uudismaal midagi tulutoovat kasvatama saaks hakata, kulub vä20

hemalt kolm aastat. Kui tegu on vaid mõneaastase võsaga kaetud maaga, piisab ehk selle niitmisest ja pinnase läbikündmisest – sellise teenuse hind on 1500 eurot/ha. Maa on igal ajal kõrges hinnas Torma POÜ juhataja on Ahto Vili. Selle piimatootmisele spetsialiseerunud agrofirma käsutuses on ühtekokku 2200 hektarit põllumaad, millest firma omanduses on 800 hektarit, 200 ha on peremehe isiklikus valduses, osa maid teiste nelja osaniku omandis, 200 ha ulatuses renditakse riigimaad, osa maid on rendile võetud ka vabalt turult. Osa riigimaast, millele Torma POÜ-l on kasutusvaldus, on õnnestunud juba ka välja osta, kuna riigimaa senisel rentnikul on selle oksjonile minnes eelisostuõigus. „Maa on kogu aeg kallis olnud, aga see on ju ka väärtus, milleta põllumees hakkama ei saa,“ tunnistab Vili. „Kui omal ajal maksis hektar põllumaad 1000 eurot, siis oli ka see hind põllumehele kallis. Nii, nagu on praegu kallis ka juba nelja tuhande euroni ulatuv hektarihind. Kõik on suhteline – Inglismaal näiteks maksab hektar põllumaad 22 000 eurot.“ Rendihinnad jäävad Torma kandis Ahto Vili sõnul 60–70 euro kanti hektari kohta aastas, kuid riigimaade rendioksjonitel võivad kerkida ka kuni 200 euroni. Kui selline hind aluseks võtta, siis annab see kümne aastaga kokku praeguse müügihinna. Selge on aga see, et kümne aasta pärast seda maad enam tänaste hindadega osta ei saa: “Ka 4000 euro suurune hektarihind on kümnekonna aastases perspektiivis võileivahind. Selles mõttes on meie põllumehed oma Lääne-Euroopa kolleegidega võrreldes veel üpris heas seisus – maa on meil odavam. Samas võrdsustuvad üha muud kulud – tootmissisendid, tööjõud jmt, ent toetusi saame üksjagu vähem.”

Tehingud RAIVO VALLNER Maa-ameti peadirektori asetäitja

E

esti okupeeriti 1940. aasta suvel ja kohe riigistati kogu maa. Ühe suletõmbega kadusid Eestimaalt maaomanikud ning edaspidi sai rääkida vaid maakasutajatest, kusjuures nõukogude võim teadis täpselt, kellele anda maad kasutamiseks 0,05 ha või 0,15 ha. Kuna maa kuulus riigile, ei saanud seda osta ega müüa, ümber sai vormistada vaid maakasutusõigust, kuid sedagi vaid teatud tingimustel. Senistele maaomanikele oli selline muutus järsk ja valus. Maaomanike taasteke Ülekohus ei seisa kotis – 1989. aastal võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu taluseaduse, 1991. aasta sügisel jõustus maareformi seadus ja 1993. aasta lõpus asjaõigusseadus. Uks maaomanike tekkeks avanes uuesti. Esimesed tagastatud katastriüksused registreeriti 21. detsembril 1992 Järvamaal, järgmise aasta alguses tulid kanded Põlva- ja Võrumaal. 1993. aasta esimese poolaastaga kanti maakatastrisse juba üle 500 maaüksuse. Suurem osa tagastatavatest maaüksustest registreeriti aastatel 1995–2003. Eestis on 4 343 230 hektarit maad. Sellest on seisuga 1.09.2014 reformitud ja katastrisse kantud 95,7%. Moodustatud on 644 531 katastriüksust kogupinnaga 4 156 865 ha. Maareform on sisuliselt lõppenud ja maa on valdavalt jõudnud eraomandisse. Maareform pani aluse maa tsiviilkäibe tekkimisele, tänu millele toimib aktiivselt ka majanduse


põllu- ja metsamaadega üks alustalasid – kinnisvaraturg. Maa-ametil on kinnisvaratehingutest ülevaade alates 1996. aastast. Selle ajaga on Eestis tehtud ca 620 000 tehingut, neist näiteks 2013. aastal ca 52 000. Enamuse puhul on tegu ostu-müügitehingutega. Maatulundusmaa sihtotstarbega hoonestamata maa ostu-müügitehingud moodustavad 24% kõigist tehingutest, näiteks mullu tehti ca 10 000 tehingut. Tehingud ja hinna kujunemine Nii metsa- kui ka põllumaa ostjatest enam kui 2/3 moodustavad eraõiguslikud juriidilised isikud. Seega on maa koondumas suuremate firmade ehk põllumajandustootjate ja/või metsa majandamisega tegelevate ettevõtete kätte. Täpsemalt on Maa-ametil maa ostjat/ müüjat portreteerida keeruline, kuna tehingute andmebaas ei kajasta detailandmeid, teada on vaid see, kas tegu on füüsilise või juriidilise isikuga. Nii puudub Maaametil info ka selle kohta, kas nende maade omanikud on valdavalt kohaliku või välismaise taustaga. Küll on aga vastavaid andmeid võimalik pärida kinnistusraamatust. Maa suuromanikele koondumise üheks põhjuseks on kindlasti ka see, et maaomanikeks said paljud maareformi käigus maa tagasi saanud eraisikud, kes elavad ja töötavad linnades või kes ei soovi maad majandada näiteks maatükkide väiksuse tõttu, mistõttu pidasid nad otstarbekaks maa võõrandada maal tegutsevatele ettevõtjatele. Kui elamumaade puhul sõltub maa hind peamiselt asukohast, s.t mida lähemal tõmbekeskustele, seda kõrgem maa hind on, siis metsamaade hinda kujundavad eel-

Hea teada Seisuga 1.09.2014 on reformimata veel ligikaudu 190 000 ha maad. Sellest ca 30 000-40 000 ha on kaetud maa erastamise ja tagastamise taotlustega või kohalike omavalitsuste huvidega. Seega on riigi omandisse vaja vormistada veel ca 150 000160 000 ha maad. Kogu info kinnisvara tehingute (sh haritav maa ja metsamaa) kohta on Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päringukeskkonnas http://www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru/. Puidu hindade kujunemise täpsemat teavet valdavad metsandusega tegelevad organisatsioonid (nt Riigimetsa Majandamise Keskus).

kõige muutused puiduturul. Mingil määral mõjutavad metsamaa hinda muidugi ka üldised muutused kinnisvaraturul, mis omakorda on sõltuvad majandusest tervikuna. Eesti keskmine metsamaa hind oli tehingute andmebaasi andmetel 2013. aastal 2300 €/ha ning 2014. aasta I poolaastal juba 2500 €/ha. Põllumaade hinnad sõltuvad eelkõige (mullastiku) kvaliteedist, kuid ka sellest, kas antud piirkonnas tegutseb mõni suurem põllumajandustootja, kes pakutavat maad vajab. Viimastel aastatel on põllumaade hinnad jõudsalt kasvanud, selle taga on nii põllumajandussaaduste hinnatõus kui ka Euroopa Liidu toetused. 2013. aastal oli Eesti keskmine haritava maa hind 1600 €/ha, 2014. aasta I poolaastal juba 1900 €/ha. Eraldi valdkonna moodustavad riigimaad ja tehingud nendega. Maa-amet korraldab avalikel enampakkumistel riigi omandis (Keskkonnaministeeriumi valitsemisel) olevate kinnisasjade müü-

ki. Enampakkumisteated ilmuvad Ametlikes Teadaannetes (www. ametlikudteadaanded.ee) vähemalt kaks nädalat enne enampakkumise toimumist. Samuti avaldatakse müügiteated Maa-ameti koduleheküljel (www.maaamet.ee) ning üleriigilistes või kohalikes ajalehtedes. Enampakkumisest võivad osa võtta kõik soovijad. Riigimaade enampakkumisel on maa alghinnaks harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Alghinna arvutamise aluseks on tehingute andmebaasi andmed – analüüsitakse sarnaseid tehinguid. Vajadusel tellitakse erakorraline hindamine. Enampakkumise nurjumisel võib riigivaraseaduse järgi alghinda alandada kuni 20%. Lõplik hind kujuneb enampakkumise käigus. Aastatel 20032013 on Maa-amet võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogusummas 128,58 milj eurot. Maareservi moodustamine Reformimata maa hulgas on ka selliseid maid, mida ei ole kellelegi erastada ega tagastada ning mida ei ole taotletud ka munitsipaalomandisse – need jäetakse riigi maareservi. Maareservi moodustamisega tegelevad peamiselt Maaamet ja Riigimetsa Majandamise Keskus. Maa riigi omandisse jätmise kord annab maa riigi omandisse jätmise õiguse ka maavanematele, kes on seda aga küllaltki vähe kasutanud. Maareservi arvatavate maade hulgas on nii tootmismaid, elamumaid, ärimaid kui ka veel määramata kasutusotstarbega maid. Suurema osa reservmaadest moodustavad aga maatulundusmaad – metsa ja võsaga kaetud alad, samuti põllumaad ja looduslikud rohumaad.

21


Riski ei pelga - mine viljabörsile Aktsiaturgudel kauplemine on emotsionaalne, riskantne ja nõuab külma närvi. Ka viljabörsil toodangu müümine eeldab oskusi, analüüsivõimet ja nii mõnigi kord ka paraja annuse riskijulgust – tuleb otsustada, kas jääda lootma, et homme on hind parem või teha tehing kohe. TEKST: KRISTINA TRAKS

Eesti teraviljast on saanud börsikaup alles viimastel aastatel: vili on samasugune börsikaup nagu nafta. Viljabörsi hindasid Eesti põllumees mõjutada ei saa. Viljaga kauplevate ettevõtete jaoks muutub hind minutitega. Kui viimased paar aastat on Eesti teraviljakasvatajatele olnud väga head, siis sel aastal on neil tulnud leppida oluliselt väikemate hindadega – veel aasta tagasi maksis tonn nisu börsil ca 200-250, kuid nüüd vaid 120-160 eurot. Teraviljatootjaid ühendava KEVILI juhatuse esimees Marek Linnutaja ütleb, et hinnalangusel on mitu põhjust – ülemöödunud aasta oli Eesti põllumeestele superaasta, sest Euroopas ja USA’s vili ikaldus, kuid siinsed põllumehed koristasid põllult väga head saagi. Ka möödunud aastal said põllumehed vilja eest head hinda, kuigi saagid enam nii suured polnud. 22

Kolmandat aastat järjest hinnapidu enam ei kordunud. Kuidas reaalselt vilja börsi kaudu müümine käib? „Börsil toimetamine on väga sarnane aktsiabörsile, hind muutub pidevalt. Hetk tagasi just vaatasin, mis börsil toimub. Eile tuli teade, et Iraan tahab teha suurema tenderostu ja kohe hüppas turg paar-kolm eurot üles. Pidevalt tuleb uudiseid erinevaist maailma paigust ning kõik see mõjutab vilja hinda,“ räägib Linnutaja. Igapäevane hinnasõnum KEVILI on mitu aastat teinud koostööd Taani ettevõtte Skovskorn viljamaakleritega. „Ma ütlen maaklerile, palju mul vilja müüa on ning tema otsib mulle turult parima hinna. Kui ta on selle leidnud, helistab tagasi ja küsib, kas müün selle hinnaga. Kui hind sobib, fikseerime lepingu, kui ei, siis homme on uus päev ja hind ning otsime edasi parimat pakkumist,“ kir-

jeldab Linnutaja. „Kui oleme mingi kokkuleppe teinud, siis läheb põllumeestele SMS hinnapakkumisega. Neil on kaks tundi aega otsustada, kas nad müüvad selle hinnaga või mitte. Sõnumeid saadame 3-5 korda nädalas. Ehk et põllumehele tuleb iga päev hind ja ta ise vaatab, kas lööb selle lukku või ootab veel, et äkki homme on parem pakkumine. Kui ta saadab sõnumiga fikseeringu, siis see tähendab, et sisuliselt on leping sõlmitud ja tal on kohustus vili meile selle hinnaga tarnida.“ Juba talvel sõlmib KEVILI oma liikmetega raamlepingud kasvatatava vilja kogusele, hinna aga paneb jooksvalt paika börs. Samas lepitakse ka kokku, kes fikseerib hinna – kas seda teeb KEVILI või tahab kasvataja ise oma äranägemise järgi seda teha. On ka kolmas variant – teatava koguse vilja hinnast fikseerib põllumees ise ja ülejäänud viljaga toimetamise annab KEVILI teha. Linnutaja ütleb,


Eesti viljasaak: 650 000 t siseturu tarbeks – veskitesse ja Eestis kasvatatavate loomade söödaks 50 000 t läheb seemneks 500 000 t eksporditakse et umbes veerand liikmetest ongi andnud viljabörsi jälgimise ja vilja müümise töö KEVILI’le, kuid ülejäänud liikmed tahavad seda veel ise teha. „Eks siis sügisel võrreldakse, et kellel õnnestus börsil parim hind tabada,“ märgib Linnutaja. Kui põllumees otsustab ise hindu jälgida, siis ei tähenda see, et ta peaks päevad läbi ninapidi arvutis istuma ja maailma viljauudiseid lugema. Põllumees võib müügiotsuse teha ka igapäevaselt saabuva hinnasõnumi alusel. „Nad jälgivad sõnumite dünaamikat – üritavad tabada tipphinda. See on närvide mäng. Tean põllumehi, kes ootavad alates 17. aprillist, kui börs langusesse keeras, et hind jälle tõusma hakkaks. Kes siis hinna lukku pani, sai 160 eurot tonnilt, kes aga nädal aega tagasi seda tegi, sai 102 eurot. Kuid on ka põllumehi, kes börsi tõmblustest ennast segada ei lase. Näiteks meil on üks liige, kes paneb regulaarselt iga nädala kol-

mapäeval ühe partii (50 tonni vilja) lukku. Aasta kokkuvõttes on ta keskmise hinna peal. Ta ei lähe mängima ja riskima ning saab alati keskmise hinna,“ räägib Linnutaja. „Vilja müük on tänapäeval väga kiire ja põllumeestest on saanud börsimängurid.“ Ühistu kaudu vilja müües vabastab põllumees ennast hulgast lisatoimingutest, sest ühistu asi on korraldada logistika, mille puhul on määrava tähtsusega vilja kogus – ühel põllumehel laevatäit vilja kokku saada on päris keeruline ning nii suuri kasvatajaid on Eestis vaid mõni. Samuti saab maandatud pettuserisk, sest endiselt liigub aeg-ajalt ringi vilja kokkuostjaid, kes talumehe õuelt küll vilja ära veavad, aga kui raha maksmise aeg käes on, pole ostjat enam kuskil. „Kaupleme enam kui 100 000 tonni viljaga ja kui börsil olla sellise kogusega, siis oled hoopis arvestatavam tegija kui 10 000 tonniga. Sind võetakse kui partnerit


ja pakutakse paremat hinda,“ selgitab Linnutaja. Kuidas maandada riske? Riskide maandamine on igasugusel börsil kauplemise põhilisi küsimusi. Linnutaja sõnul on KEVILI üks funktsioone põllumeeste koolitamine riskide maandamise osas. Soovitus on müüa saak mitmes osas. Näiteks üks osa kevad-talvel, kui on näha taliviljade talvitumine, teine osa jaanipäeva paiku, kui põllult on juba näha, milline uus saak tuleb ning kolmas osa sügisel saagikoristuse aegu. Igihaljas soovitus on muidugi ka rahu säilitamine ning mitte börsitõmblustega kaasa jooksmine – põllumajandusega tegeletakse aastaid ning paljude aastate peale on tulemus tavaliselt parem kui lühiajalises perspektiivis. Põhimõte on sama, mis aktsiaturulgi – mõnikord tuleb suurema võidu saavutamiseks positsioone sees hoida aastaid ning mitte hakata närvitsema, kui hinnad langevad. Selles, et teraviljakasvatus on Eestis äärmiselt perspektiivikas ala, on Linnutaja enam kui veendunud. „Nutitelefonita võib hakkama saada, aga söögita küll ei saa,“ ütleb ta. „Rahvastiku juurdekasv

maailmas on meeletu ja kõik nad vajavad toitu. Usun, et näeme minu eluajal veel korralikku toidukaupade hinnarallit.“ Tänavu eksporditakse Eestist umbes 500 000 tonni teravilja ja rapsi. Kokku koristati meie põldudelt tänavu 1,2 miljonit tonni teravilja, mis on kõigi aegade saagirekord. Saagikus tõusuteel Linnutaja mäletab, kuidas nõukogude ajal unistati sellest, et Eestis kasvatataks iga elaniku kohta tonn teravilja. Nüüd ongi see tehtud. Ja see on alles kõige algus, on Marek Linnutaja veendunud. „Kümne aastaga jõuda 2 miljoni tonnini ei ole utoopia. Keskmine saagikus hektarilt on praegu Eestis 3,5 tonni, kuid soomlased saavad 6 tonni. Kui nemad suudavad seal, siis on see ka siin kindlasti saavutatav,“ ütleb ta. Viljakasvatuse tõus aga toob kaasa kogu kaasneva sektori ehk sadamate, logistika, ladustamise suurenemise. „Ma näen, et põllumajandusest on saanud nö „seksikas“ ala. Ka pangad on hakanud põllumajandust perspektiivikaks pidama, samuti on hinda läinud põllumaa,“ sõnab võtab Linnutaja teema kokku.

KEVILI Teraviljakasvatajate ühistu, mille liikmeteks on 132 FIE-t ja ettevõtjat. Ligi neljandik Eesti teraviljaekspordist läheb läbi KEVILI. KEVILI viimase majandusaasta (e.1,5 aasta) käive oli 74,5 miljonit eurot. KEVILI liikmed kasutavad kokku umbes 75 000 ha Eestis haritavast maast. Suurim investeering 9 miljonit eurot tehti eelmisel aastal. Rajati 50 000 tonni mahutav viljaterminal Roodeväljale. Tegu on Eesti ajaloo suurima ja võimsaima põllumeeste ühisel jõul rajatud viljaterminaliga.

1,2 mln

tonni teravilja koristati tänavu Eesti põldudelt. Saavutati kõigi aegade saagirekord.

Saagikust saab tõsta

E

esti Taimekasvatuse Instituudi direktor Mati Koppel hindab tänavust viljasaaki väga heaks ning eriti teeb heameelt saagikuse tõus, kuigi ka selles osas näeb Koppel suurt arenguruumi. „Nii tali- kui suviviljad andsid väga hea saagi. See on tegelikult harukordne, sest tavaliselt on nii, et hea saagi saab vaid ühelt neist ning teine saak jääb tagasihoidlikumaks,“ ütleb ta. 24

Koppel märgib, et viljakasvatajad on palju efektiivsemaks muutunud – juurde on tulnud teadmisi ja oskusi, tehnoloogia ja masinad on tänapäevased, mis tähendab, et töö saab tehtud korralikult ja õigeaegselt. Viimase nelja aasta keskmine saagikus teraviljakasvatuses on olnud 2,9 tonni hektarilt, ent Eesti teraviljasektori arengukavas on 2020. aastaks seatud sihiks jõuda

4,5 tonnini. „Naabreid vaadates – meie jaoks hea saagikusega jääme veel alla nii Soomele kui ka Lätile ehk meil on kindlasti arenguruumi,“ ütleb Koppel ja lisab, et on väga hea, et teraviljaeksport läheb hästi ning kauba realiseerimisega pole probleeme. Teravilja toodetakse Eestis ca 50 protsenti üle omatarbe ning arengukavas on ette nähtud ka viljaekspordi mitmekordistumine.


MÜÜK · HOOLDUS · PAIGALDUS

· METALLIST JA PLASTIST KÜTUSE VÄIKETANKLAD · KÜTUSE TRANSPORTMAHUTID · KÜTTEÕLI MAHUTID · ADBLUE MAHUTID JA PUMBAD · VÄIKETANKLA TARVIKUD

WWW.TANKLER.EE

Ringtee 27, Tartu, tel 50 56 214

KELLY ketasäke

DEGELMAN

Kasutatud tehnika Euroopast

kivikoristustehnika

JK MACHINERY Sorteerid

Samuti pakume laias valikus teravilja tigu- ja pneumotransportööre, koppelevaatoreid, ning kraaptransportööre.

Agri Partner OÜ, Ringtee 27, Tartu | GSM 50 53 076 | www.agripartner.ee


Peretalu toob toidu lauale ÜRO peaassamblee on kuulutanud käesoleva aasta Rahvusvaheliseks peretalude aastaks. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon kaardistas olukorra üheksakümne kolmes riigis: värskeima kokkuvõtte kohaselt toodavad peretalud Euroopas 64% kogu toidust. KÜSIS: LIIVI TAMM

Mis aitab meie peretaludel ellu jääda, areneda ja julgema pilguga tulevikku vaadata? On selleks innovaatilised ideed, tihedam omavaheline koostöö, moderniseeritud tootmine, riigi tugi? Küsimustele vastab Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõunik Leho Verk.

26

Leho Verk

85%

põllumajandusettevõtetest Euroopas on peretalud.

Kuidas kommenteerite Eesti kontekstis selliseid peretalude ülemaailmseid mõjutajaid nagu kaasaegne tehnoloogia, krediidi võimalused ja globaalsed hinnakõikumised? Teadusest ja innovatsioonist rääkides oleme Eestis olukorras, kus põllumajandusteadus on alarahastatud, teadlased otsivad endale projekte, mis võimaldaksid äraelamist ja see, kas need projektid ka kellelegi korda lähevad, eriti veel, kas nad on taludes rakendatavad, ei lähe korda kellelegi. See ei ole normaalne olukord ja pikas perspektiivis kaotame võimekuse ise midagi täiesti uudset teha, jääme mujal tehtud uuringute põhjal meie tingimustesse sobivate adaptatsioonide otsimise tasemele. Suurtootmisse sobivate lahenduste (geenitehnoloogia, agrokeemia) otsimiseks töötavad terved instituudid. Kuna selles on palju raha, siis avaliku raha toel tehtav uurimistöö peaks keskenduma pigem väiketootmisele sobivate lahenduste otsimisele, et aidata ka neil tootmist kaasajastada. Suurem osa põllumajandusmaast maailmas on jätkuvalt väikeste käes ja nende madal saagikus tähendab, et maailma ära toita ei õnnestu. Krediidi küsimused on probleemiks ka Eestis, aga põhiliselt käib see arengumaade kohta. Neil pole seal laenuvõimalusi, seega ei saa nad osta seemneid, väetisi ega muud. Meie puhul on seis pigem selline, et kellel on maad ja reaalne tootmine, see saab maa tagatisel mingit laenu ikka, aga sellest ei piisa suuremateks arenguhüpeteks, ainult elementaarseteks vajadusteks (n.ö. amortiseerunud adra väljavahetamiseks). Maaelu Edendamise Sihtasutus on olemas ja pakub lisagarantiisid pankadele jms. teenuseid, aga MESi finantsteenused on päris kallid. Globaalsete hinnakõikumiste


vastu aga pole lokaalselt palju rohtu, sellega peab tegelema Brüsseli tasandil. Tegeletakse ka, selleks ongi just needsamad meetmed, millest pragu seoses Vene embargoga palju räägitakse - interventsioonihinnaga sekkumine, eriladustamine jne. Kuidas täna hindade peretaludele kättesaadavat nõustamise süsteemi? Mida saaks paremini teha? Kohapeal saab teha põhiliselt kaht asja: arendada tootmisvõimsusi ja kasvatada ladustamiskapasiteeti. Kui suudame piima töödelda pikema säilivusajaga toodeteks ja selle ladustada, oleme kõikumistele paremini vastu pidavad. Näiteks saame vilja ladustades seda müüa siis, kui hind on parem. Nende asjadega riik justkui tegeleks, aga tempo ja investeeringute maht võiksid olla paremad. Palju on Eestis peretalusid? Peamised tegevusalad? Toimivaid peretalusid on Eestis mõni tuhat, pean silmas neid, kes toodavad midagi müügiks. Neid, kes endale süüa ise kasvatavad, on väga palju. Protsendina kõigist põllumajandusettevõtetest pea 80%, oleneb ka sellest kuidas liigitada. Peamised tegevusalad on piimakarjakasvatus, teraviljakasvatus, lihaveisekasvatus, köögiviljakasvatus, lambakasvatus. Kui valdkondadest rääkida, kus on realiseerimata võimalusi või potentsiaali kõige rohkem? Realiseerimata potentsiaali on, aga sellistes sektorites nagu aiandus, linnukasvatus (nii muna kui liha osa), on imporditud masstoodanguga hinnas võimatu konkureerida. Kuna eesti ostja on keskmiselt võttes tegelikult päris väikese ostujõuga, siis on ostuotsuse

Peretalusid on mitut masti Peretalud võivad olla väga erineva suurusega (on ka selliseid, millel maad sisuliselt polegi ja tegelevad näiteks kalakasvatusega), kuid neil on ühised väärtused ja ühised väljakutsed. Peretalud, nagu kõik teisedki ettevõtted, peavad olema majanduslikult efektiivsed, et tekiks võimalus innovatsiooniks ja arenguks. Peamised väljakutsed on finantseerimisallikad, ligipääs infole ja nõuanne, nõrk taristu (transport, kommunikatsioon, hoidlad jne.) ja tänapäevane tehnoloogia, mis pole tihti väiketootmisele sobilik. Väike ei tähenda tingimata ei head ega halba, see sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest. Väiketootjate väljakutsed on suured ja riskid kõrged. Puudulik infrastruktuur on neist üks olulisemaid. Peretaludele, mida antakse põlvest põlve edasi, on ökoloogiliselt jätkusuutlik tootmine loomulik, et tagada ka järeltulevatele põlvedele heas korras ja tootlik ressurss. Keskkonnahoidu peetakse peretaludes oluliseks ja selle tagamiseks ollakse valmis piirama oma tootmise intensiivsust.

Talutoit saab ühtse tunnusmärgi “Ehtne talutoit” Eestimaa Talupidajate Keskliidu algatusel saavad talutooted ühtse äratuntava kaubamärgi “Ehtne talutoit”. Märgi loomist ajendasid mitmed olulised aspektid. Näiteks 80% pere sisseostude tegijatest soovivad, et talutooted oleksid suurtööstuse toodangust eristatavad ning nende leidmine oleks poeriiulitel lihtsam; talutoidu suurem tarbimine aitab kaasa talude arengule ja edendab maaelu üldisemalt; talutoit on muutunud tänu tarbijaskonna kiirele kasvule iseseisvaks toidukategooriaks. Katusbränd ei konkureeri ühegi tootja oma kaubamärgiga, vaid pakub lisaväärtust.

Allikas: Eestimaa Talupidajate Keskliit

aluseks valdavalt just hind. Need paarkümmend tuhat leibkonda, kes ei pea toidu ostmisel hinna peale mõtlema, ei söö nii palju, et Eesti saaks igas valdkonnas edukaid talusid täis olla. Üheks meie kitsaskohaks ka ühiselt tegutsemise tahte ja oskuste puudumine. Ilma ühistutesse koondumata ei ole aga talunikel mingeid šansse suurete kaubanduskettidega võrdsetel alustel kaubelda, kui nad üldse jutule pääsevad. Kuni köögiviljakasvatajad ise endale nö. vahendajafirmat ei loo, mis ka neile endale kuuluks, niikaua jääb olukord muutmatuks või isegi halveneb. Ükski rahvusvaheline suurkett ei võta väiketootjaid kolme kimbu tilli ning kahe kilo porgandiga jutule.

Tõusev päike – uue märgi kujund – ühendab kõiki talutoidutootjaid sõltumata asukohast ja valdkonnast, tuletades meelde toidu ja elu allikat. Maja sümboliseerib lihtsustatud kujul talu, millest paljud on tänapäeval moodsad tootmiskeskused. Märk sümboliseerib igapäevast värsket ja puhast toitu. Märgiga koos kasutatakse tunnuslauset “Päike toidulaual”. Katuskaubamärgi omanikuks ja väljaandjaks on Eestimaa Talupidajate Keskliit. Märgi ja talutoodetega saab lähemalt tutvuda 25. oktoobril Tartus, Tasku Keskuses ja 1. novembril Tallinnas, Järve Keskuses. Üritused on tasuta ning oodatud on kõik heast talutoidust lugupidajad. 27


Kaarli talu toimetab mahedalt ja muhedalt Väike-Maarja vallas asuvas Kaarli peretalus lööb kodu arendamisel kaasa kogu perekond. Perenaine Kadri Kopso küpsetab oma veski saadustest leiba, küpsiseid jm, korraldab leiva- ja talutoidu õpitubasid ning taluekskursioone. Peremees Lembit Kopso haldab põllupidamist, korraldab veski- ja õlipressitööd ja toodete müüki ning on ka talu raamatupidajaks. Vana peremees Mart Lepik on otsesest tootmistegevusest praeguseks tagasi tõmbunud ja tegeleb aianduse ja metsatöödega. Maie Lepik peab lisaks tööle kohaliku kunstiringi juhendajana talus vanaema ametit, hoolitseb sageli pere lõunalaua eest. Nooremad lapsed Mirjam ja Aleksander abistavad seal, kus parajasti vaja – kivide või tuulekaera korjamisel, kartuli kõplamisel, leivatoas küpsiste pakkimisel või laatadel müügitööd tehes. Vanemad lapsed Riho ja Rene, kes elavad juba oma elu, tulevad maale appi, kui midagi erakorralist või suuremat vaja korda saata. Veski toob leiva lauale Perenaine Kadri Kopso usub, et peretaludel on Eestis tulevikku. „Mõnikord tunnetan vaid, et meie kandi peretalud on selle kännu taha kinni jäänud, et tootja ja tarbija ei saa kokku, kuigi nõudlust on. Väiketootjad lihtsalt ei julge võtta riski, et sõlmida leping saagi osas ette. Saagi kasvatamist sellistel tingimustel nii mõnigi kord peljatakse ja lähtutakse põhimõttest, et müüki läheb see, mis enda tarbeks kasvatamisest üle jääb.“ Oma kodutalu arendamisest rääkides perenaine pessimistlikke toone ei kasuta. „Oleme praeguse seisuga rahul, eks tootearenduse ja reklaamiga on vaja veel tegeleda,“ osutab ta. „Arenguruumi on leivatoodete müügis, see pool ei tööta veel täisvõimsusel, peamiselt tulevad kliendid meie juurde koju või tellitakse tooteid ürituste tarbeks.“ Kaarli talu tegeleb põllupidamisega, siin kasvatatakse mahedana oma veski tarbeks teravilju ja õlikultuure. „Veski on see, mis toob leiva lauale, toodame nii täisterahelbeid kui -jahu. Lisaks on oluline õlipress, mille abiga valmivad külmpressõlid, samuti väike leivatuba, kus valmista-

28

Peremees Lembit ja perepoeg Sass sügissaaki kaemas.

me koduleiba, speltaküpsiseid ja teisi pagaritooteid. Korraldame ka talutoidu valmistamise õpitubasid,“ tutvustab perenaine. Kaup saadaval nii poes kui laadal Kaarli peretalu toodetel on välja kujunenud kindel tarbijaskond: regulaarselt ootavad kaupa 55 ökopoodi üle Eesti, kord nädalas viib auto kaupa Tallinnasse, osa kaupa saadetakse tellijatele posti teel. „Lisaks on meil umbes 150 eraklienti,“ räägib Kadri Kopso. „Käime oma toodanguga ka laatadel, Väike-Maarja talutu-


Avatud uste päev traditsiooniks Kaarli talu perenaine Kadri Kopso jaksab enda koduse ettevõtte arendamise kõrval tõmmata ühistegevusse teisigi piirkonna majapidamisi. Nii korraldati peretalude aasta puhul Pandivere piirkonna avatud peretalude päev, kus 13 kodu avasid külalistele uksed. „Püüame selle ettevõtmise teha traditsiooniks,“ lubab Kadri Kopso. Pandivere peretalude päeval said huvilised osa talude igapäevaelust: sai tutvuda talude toimetamistega, maitsta talutoitu ning seda koju kaasa osta. Oma kodu tutvustasid huvilistele Kaarli talu Ärina külast, Kooli talu Nadalma külast, Tuuliku talu Võivere külast, Härma talu Äntu külast, Paemurru talu Eipri külast, Uuetoa talu Avispea külast, Tisleri talu Kaarma–Tagakülast, Palmi talu Pudivere külast, Marja talu Pandivere külast, Käspre talu Pikevere külast ning kolm peretalu Tamsalu vallas: Oruveski talu Järvajõe külast, Ermo Loodi sepikoda ja Otsa talu Loksa külast.

Kaarli talus

kasvatatakse teravilja ja õlikultuure ning valmistatakse neist tervislikke täisteratooteid ja külmpressitud toiduõlisid. rul, meie tooted on saadaval Kuusalu ning Rakvere OTTis (Otse Tootjalt Tarbijale kaubakohtumised).“ Probleemidest rääkides on suurim murekoht ajaja aeg-ajalt ka töökätenappus „Suurim häda on meil vist hoopis Statistikaametiga, kel on kogu aeg väga palju küsimusi,“ osutab perenaine naerdes. Kaarli talu infopuuduse üle ei kurda: „Osaleme Maamajanduse Infokeskuse kohaliku toidu aruteludes, oleme Viru Toidu ja Väike-Maarja Põllumeeste Seltsi liikmed ja kursis ka kohaliku LEADER-tegevusgrupi PAIK tegemistega.“


EkoPower on Ekotuning Com Group kontserni kuuluv Soome ettevõte, mis pakub sõidukite optimeerimistarkvara. Tegutseme nii Skandinaavias kui ka Põhja-Ameerikas. Igal aastal programmeerime tuhandeid sõidukeid ja suur osa (üle 75%) neist on raskeveokid: traktorid, veokid, bussid, metsatöömasinad jne. Niisuguse ümberprogram-

meerimise tulemusel hoitakse igal aastal kokku miljoneid liitreid kütust. Meie kogenud töötajad tulevad appi vajadusel ka õhtuti ja nädalavahetustel, hea tulemuseni aitavad jõuda pikaajaline kogemus valdkonnas ja kaasaegsed seadmed.

ROHKEM JÕUDU JA VÕIMSUST – VÄIKSEM KÜTUSEKULU! Traktorid ja töömasinad: kütuse kokkuhoid

EkoPower programmeerib peaaegu kõiki 2000ndatel aastatel valmistatud elektrooniliselt juhitud mootoritega traktoreid, töömasinaid, metsatöömasinaid, busse ja veokeid. Kasutame traktorite dünamomeetrit, mille abil saame mõõta

jõuvõtuvõllist (PTO) võimsust enne ja pärast programmeerimist. Nii saavutatakse kindlus, et jõudu ja võimsust on just neis pöördevahemikes, nagu seda kõige enam vaja on: enamikul juhtudel väheneb kütusetarbimine mitmeid liitreid, samuti väheneb tööks kuluv aeg ja jõuate varem töölt koju. Laienenud pöördevahemik suurendab sõiduki kasutusmugavust ning teeb sõitmise ja töötamise sujuvamaks.

EkoPower Eesti | +372 5833 5399 / +372 56299660 | info@ekopowergroup.com


Kuna kasutame mobiilseid programmeerimisseadmeid, saame tulla kohapeale traktorit ja töömasinat programmeerima just siis, kui see kõige sobivaim on. Masinate seisuaeg on sellisel juhul minimaalne. Programmeerimine toimub peamiselt hoolduspordi kaudu ehk siis loeme esmalt algset programmi, muudame seda vastavalt kasutaja soovidele ja vajadustele ning seejärel kirjutame juhtajusse uue programmi. Tavapäraselt kulub ühe sõiduki jaoks umbes 1-2 tundi.

Metsatöömasinad EkoPoweri programmeerimine lisab jõudu ja võimsust just neis pöördevahemikes, mida kõige enam vaja on. Pärast programmeerimiset on pumpade tööd korrigeerides võimalik pöördeid umbes 100-200 võrra vähendada ja selle tulemust on koheselt näha ka kütusearvetelt. Enamus meie klientidest ongi andnud teada ühe töötunni kütusekulu vähenemisest 1-4 liitri võrra sõltuvalt sõidu- ja raietöö iseloomust ja puidu raskusest. Paljudel juhtudel on ühe töötunni tootlikus peale programmeerimist suurenenud mitmeid kuupmeetreid. Samuti võib masinaga pärast programmeerimist teha korraga mitut toimingut, ilma, et see mootorit üle koormaks.

alati ka käigukasti seadistusi. Meie kliendid on täheldanud, et kütusekulu on pärast programmeerimist vähenenud keskmiselt 3-5 l/100km läbisõidu kohta, mõnel juhul isegi rohkem. See tähendab aastas mitme tuhande euro suurust kokkuhoidu, kuna kaugsõiduveokid sõidavad sageli ööpäevaringselt, aastas kokku sadu tuhandeid kilomeetreid.

Tuhanded kliendid on valinud oma sõidukitesse ja seadmetesse EkoPower-programmi, vali ka sina! Helista juba täna ja broneeri aeg programmeerimiseks!

Veoautod/ treilerid ja bussid Programmeerime igal aastal sadu veoautosid, treilereid ja busse. Pärast programmeerimist muutub teeprofiil justkui tasasemaks ning ka tõuse saab võtta vaid kergelt gaasi vajutades. Manuaalkäigukastiga sõidukites väheneb käiguvahetamise vajadus. Automaatkäigukastiga sõidukite puhul arvestame

Please register

JD 6930 pre

Data sheet of

23.11.2012

Date

Nominal revolutions

Standard revolutions

Atmospheric pressure

Intake temperature

1000

1013

5

Order number

Vehicle number

000069

THA-673

Operating hours

Year of manufacture

Ratio of rev.

Customer

----

2009

2250:1125

JD 6930 pre

Remarks

Summary

Measurement 1Measurement 2

Test routine after DIN 70020, Power rudiction after DIN ISO 3046

Max. power: Motorspeed by max. Power: Torque max.: Motorspeed by max. torque: Torque rise:

144.8 1752 648 1346 8.72

192.1 1948 780 1650 9.63

HP rpm Nm rpm %

Automatic

Please register your program with KL-Maschinenbau. 780

200

180

700 650

160

600 550

Power N [HP]

500 120

450

100

400

80

300

350

Torque 1 (Rise= 8.72 %)

250

60

200

Torque 2 (Rise= 9.63 %) 40

150 100

20 5 1014

N1 N2

Norm-n 1100

1200

1300

1400

1500

1600

1700

1800

1900

2000

2100

50 17 2200 2250

M1 M2

140

140

100

100

50

50 0 1014

1100

1200

1300

1400

1500

1600

1700

©2004-2008 KL Maschinenbau GmbH

V.: Sep 29 2009

1800

1900

2000

2100

0 2200 2250

[g/HPh]

Specif. consumption..be

Motor rpm n [min-1]

Motor rpm n [min-1]

www.ekopowergroup.com

equivalent torque M [Nm]

140


REKLAAMTEKST

Mida peaks põllumajandusega tegelev ettevõte teadma

kindlustusest ning uuest liikluskindlustuse seadusest?

P

Risto Sondla If Kindlustuse ettevõtte varakindlustuse tootejuht

Töösoorituse ajal juhtunud kahjude tagajärgi aitab leevendada vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu olemasolu

õllumajanduses kasutatakse palju masinaid ning seadmeid, kuid pahatihti kindlustatakse need üksnes liisingu perioodiks. Kindlustuse praktika aga näitab, et ootamatu ja ettenägematu õnnetus ei küsi seadme vanust – tegijal juhtub. Räägime siinkohal lahti ka olulisemad uue liikluskindlustuse seaduse muudatused, mis enim põllumajandusega tegelevaid ettevõtteid puudutavad. Alates oktoobrist kehtib uus liikluskindlustuse seadus ning selles on olulisi muudatusi põllumajanduse tehnikale, mida kasutatakse ka avalikus liikluses. Eelnevalt kehtinud seaduses ei olnud reguleeritud olukord, kus kahju tekitati töösoorituse käigus. Näiteks metsatöid tehes lõhub metsatöömasin ära elektri õhuliini või siis pehme pinnase tõttu vajub traktor maasse ning lõhub ära maa sees olnud kommunikatsiooni kaablid. Kirjeldatud kahjud hüvitati kehtinud liikluskindlustuse seaduse alusel. Uue liikluskindlustuse seaduse alusel aga kirjeldatud töösoorituse ajal juhtunud kahjud hüvitamisele ei läheks. Seega võib seadusemuudatus põhjustada ootamatuid olukordi, kus masina omanik võib pahaaimamatult liikluskindlustuse hüvitisest ilma jääda ning peab tekitatud kahju ise hüvitama. Töösoorituse ajal juhtunud kahjude tagajärgi aitab leevendada vabatahtliku vastutuskindlustuse lepingu olemasolu. Kui vastutuskindlustus, sealhulgas ka liikluskindlustus, aitab hüvitada teistele tekkinud kahju, siis enda põllumasinatele ja seadmetele tekkinud kahjude katteks on olemas eraldi kindlustuslahendus – masinate ja seadmete kindlustus. Selle alt kuulub hüvitamisele ettenägematu ja ootamatu hävimine, kahjustumine, aga samuti ka vandalism, vargus ning röövimine. Ei ole harvad juhtumid, kui põllutöömasina või seadmega juhtub õnnetus mõni aeg pärast seda, kui liisingu kohustused on kantud ning sellega seoses on katkestatud ka kindlustusleping, kuna pank ju seda enam ei nõua. Soovitame tõsiselt läbi mõelda riskid, mis teie tegevusala kimbutavad ning mõtelda ka sellepeale, et kui näiteks kalli seadme või masinaga midagi juhtub, siis kas selle paran-

damine või asendamine on teile jõukohane ega halva teie tegevust? Kindlustuse hoolde tasub anda riskid, millede realiseerumine võib teid mõneks ajaks rööpast välja viia ning millede taastamine üle jõu võib käia. Mõned näited: • On olnud juhtumeid, kus kombain sõidab viljakoristuse ajal manööverdades vastu kivi ning rikub kombaini heedrit. Sellise õnnetuse kahjud võivad ulatuda 5000 -15000 euroni. • Pole ka harvad juhtumid, kus traktoriga heina niites või talvel lund lükates sõidetakse vastu kivi või vajutakse teeperve kraavi, sellistel juhtudel on kahjusummad jäänud 2000 - 20 000 euro vahele. • Traktoriga heina niites oli põllul lohk, mistõttu jäi niiduk lohust välja tulles kinni ja murdus traktori küljest lahti ning traktor sõitis esiniidukile otsa. Tegemist oli täishävinguga ning hüvitati niiduki täismaksumus summas 13500 eurot. • Garaaži hoiule jäetud kombainil oli viljakoristuse ajaks närilised jõudnud masina elektrijuhtmestikku ja elektroonika juhtblokki närida, kahju suurus 3500 eurot. Samuti on sagedased väiksemad kahjud, kus suure masinaga manööverdades sõidetakse mõnele hoonele või rajatisele otsa. Näiteks võime tuua üsna levinud juhtumi, kus põllul töötanud niidukijuhti pimestas päike ning sõitis seetõttu niidukiga vastu elektriposti põhjustades 5100 eurose kahju. Suuremateks kahjudeks on tihti aga tulekahjud, mis on alguse saanud masina elektrisüsteemidest. Sellisel juhul on enamasti kahju suuruseks masina maksumus, kuna tavaliselt ei jää masinast midagi taastamisväärset alles. Masinad ja seadmed saab kindlustada ka sisemise purunemise kindlustuskaitsega. See annab kindlustuskaitse juhuks, kui masina detaili sisemise purunemise tõttu saab kannatada masina teised osad. Näiteks mootoris tuli lahti õlivõtturi fikseerimispoldid ja seetõttu oli kogu mootori määrimine puudulik ja põhjustas kogu mootori hävimise. Masina mootor tuli asendada uuega ning kahju suuruseks oli 11 000 eurot. Küsi lisa oma ärikliendi haldurilt või astu läbi lähimast If Kindlustuse büroost. Büroode asukohad leiad aadressilt www.if.ee


JÄRELMAKSU VÕIMALUS


Otsetoetused ja rohestamine said selged piirid MAI TALVIK

200

Põllumajanduslike otsetoetuste eelarve 2007-2020

PÕLLUMAJANDUSTURU KORRALDAMISE OSAKONNA JUHATAJA

E

uroopa Liidu liikmesriigid edastasid Euroopa Komisjonile oma põhimõttelised otsused otsetoetuste rakendamise kohta 1. augustiks. Mitmed neist peegeldavad riigile antud valikuvõimalusi, kuid osadele peab Euroopa Komisjon andma ka formaalse heakskiidu. Euroopa Liidu põllumajanduse eelarvest Eestile eraldatavate otsetoetuste kogusumma kasvab 2013. aasta 101 miljoni euro tasemelt 169 miljoni euroni 2020. aastal.

25,4 23,5

mln eurot

150

19,139 7,492

28,664 22,407 35,821

169,36 143,97 133,94

34,517

49,867

100

28,654

38,375

21,8

50 61,47

122,8 121,87 110,02 101,165 90,541 80,541 71,551

123,7

50,972 46,619

0

07

08

09

ülekanne MAKi

10

11

12

13

EE eelarve

14

15

16

17

18

19

20

EL eelarve

Lisaks 2014-2020 summadele on näidatud ka 2007-2013 otsetoetuste summad, sh Eesti riigieelarvest makstud täiendavad otsetoetused (2007-2012), 2013.a üleminekutoetus ning otsetoetustest maaelu arengukavasse suunatavad 97,3 mln eurot.

Põllumajandustoetuste puhul tulenevad suuremad muudatused võrreldes perioodiga 2007-2013 seoses Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformiga. Põllumajanduslike otsetoetuste hulka lisanduvad kliima- ja keskkonnatoetus (nn rohestamine) ning noorte alustavate põllumajandustootjate toetus. Samuti muutub 2015. aastast Euroopa Liidu eelarvest rahastatavate otsetoetuste struktuur mitme34

osaliseks: osa toetustest on kohustuslikud, osa aga riigi jaoks valikuliselt rakendatavad. Rohestamise valikud tehtud Esimeseks oktoobriks teatasime Euroopa Komisjonile valikud, kuidas hakkame rohestamise raames määratlema ökoalasid. Rohestamise nõudeid peavad järgima põllumajandustootjad, kes taotlevad ühtset pindalatoetust ja see on kohustuslikus korras mää-

ratletud 30%-ga otsetoetuste aastasest summast. Põhinõudeid on kolm: põllukultuuride mitmekesisus monokultuursuse vältimiseks, püsirohumaade osakaalu säilitamine elupaikade ja elurikkuse säilitamiseks ning ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-alade (nn ökoalade) määratlemine. Viimane tähendab ökoalade määratlemist 5% põllumaast, millel on tootmine keelatud või viiakse läbi viisil, kus ei kasutata taime-


Harimispraktikad: Kesa – arvestatakse nii mustkesa kui ka haljaskesa. Ökoalana määratud kesa all oleval maal on põllumajanduslik tootmine keelatud. Erandina määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist h jääb maa, mida hoitakse ökoloogilise kasutuseesmärgiga maa-ala eesmärgil kesa all üle 5 aasta, põllumaaks. Lühikese raieringiga madalmetsa alad – arvestatakse alasid, kus kasvatakse paju ja kus ei kasutata mineraalväetisi ja/või taimekaitsevahendeid.

Lämmastikku siduva kultuuridega alad- lämmastikku siduvateks kultuurideks loetakse järgmisi kultuure: 0 Liblikõieliste sugukond (Fabaceae)ristikud, lutsernid, mesikas, idakitsehernes, lupiin, nõiahammas, vikk (Vicia sativa), esparsett, herned, oad (sh sojauba); 0 kõrvitsaliste sugukond (Cucurbitaceae); 0 hõbepuuliste sugukond (Elaeagnaceae)- astelpaju.

Maastikuelemendid Heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste (HPK) raames määratletud maastikuelemendid, sh ökoalad peavad asuma põllumajandustootja kasutuses oleval põllumajandusmaal. Maastikuelemendid arvestatakse toetusõigusliku põllumassiivi hulka. Põõsaste või puudega põllusaar on põllumaal asuv 0,01-0,5 hektari suurune põõsaste või puudega põllusaar, millel võivad esineda põõsastikud, puudesalud või muu looduslik taimkate või kivid; see maa-ala peab olema selgesti eristatav ümbritsevast põllumaast. Ala peab olema säilitatud tervikuna, lubatud on teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Hukkunud puid ei pea asendama. Puude rida on põllumaal või põllumaaga külgneval alal asuv selgesti eristatav puude rida minimaalse pikkusega 20m. Iga 10m kohta peab kasvama vähemalt 3 puud. Puude rea minimaalne suurus on 0,01 ha. Puude reas tuleb hukkunud puud või põõsad asendada nii, et säiliks tervik.

Vaata

mida tähendab rohestamine: www.agri.ee ja maablogist: www.maablogi. wordpress.com

Hekk on põllumaal või sellega külgneval alal asuv maastikuelement minimaalse pikkusega 20m ja maksimaalse laiusega 10m ning võib koosneda nii puudest kui põõsastest. Heki minimaalne suurus on 0,01 ha, alla 2-meetrised katkestused hekki ei katkesta. Metsasiil on põllumaaga ümbritsetud maksimaalselt 30m laiune, vähemalt 20m pikkune puude ja põõsaste grupp. Erandina võib metsasiil olla kokkupuutes põllumassiivi piiriga ja maksimaalselt 30m laiune. Ala peab säilitama tervikuna ning lubatud on teostada hooldustöid üldilmet oluliselt kahjustamata. Kraav – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada alla 10 km2 valgalaga eesvoolud ja maaparandussüsteemi maa-alal paiknevad kuivenduskraavid. Kiviaed – põllumajandusmaal ja sellega külgneval alal tuleb säilitada MAK 2007-2013 ja MAK 2014-2020 kiviaia rajamise toetuse raames rajatud kiviaed ja pärandkultuuriobjektina kaardistatud kiviaed.

kaitsevahendeid ja väetisi. Ökoalade määratlemise nõue puudutab neid põllumajanduslikke majapidamisi, kus toetusõiguslik põllumaa on suurem kui 15 ha. Sellisel juhul peab põllumajandustootja tagama, et alates 1. jaanuarist on vähemalt 5% deklareeritud põllumaast ökoloogilise kasutuseesmärgiga. Kui eelpool nimetatud ökoala on riigi poolt määratletud maastikule iseloomuliku vormina ning kaitstav hea põlluma-

Eesti sai erisuse Kuna Eesti on väga metsarohke maa, õnnestus Eestil koos teiste põhjamaadega välja võidelda nö metsasuse erisus. Metsasuse erisus kehtib liikmesriikidele, kus üle 50% maismaast on kaetud metsaga. Ökoalade määramisest vabastamiseks peab põllumajandustootja tegevuskoha vallas olema metsa ja põllumajandusmaa pindalade suhtarv 3:1 ning sama vald peab olema määratletud looduslikust eripärast tingitud piirangutega alaks. Eesti on selle vabastuse kinnituseks edastanud andmestiku Euroopa Komisjonile nelja homogeense piirkonna ja kolme eraldiseisva omavalitsuse kohta (kokku 105 valda) ja ootame sellele nende ametlikku heakskiitu. Täpse ülevaate otsetoetuste valikutest saab aadressilt http://agri. ee/et/pollumajanduse-otsetoetused-2015-2020

jandus- ja keskkonnaseisundi tingimuste alusel, on ta samaaegselt arvestatav ka toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. Ökoalade loetelu hulgast on põllumajandustootjal võimalik valida 5% kohustuse täitmise eesmärgil tabelis toodud harimispraktikaid ja maastikuelemente. Täielikult on rohestamise nõuetest on vabastatud vaid väiketootjate skeemis osalevad põllumajandustootjad. 35


Piimakarja

suurus määrab lüpsitehnoloogia Farmile ja karja suurusele sobiliku lüpsitehnoloogia valik on piimatootjale ülioluline, mõjutades piimakarja tootlikkust, lüpstava piima kogust, kvaliteeti ja selle kõige kaudu kogu agrofirma efektiivsust ja konkurentsivõimet.

36

TEKST: KAIRI OJA PILDID: MARIS OJASUU

Rusikareegli kohaselt määrab lüpsitehnoloogia eelkõige piimakarja suurus: nii suudab moodne lüpsirobot päevas optimaalselt „teenindada“ kuni 70 lehma, samas kui kümnepealise karjaga saab hakkama ka käsitsi lüpstes. Roboti töökulu kõige väiksem Kuni 300pealise lüpsikarja jaoks võiks esimene valik olla robotlüps, kuni 600 lehmaga farmile võiks kaaluda robotlüpsi või platsilüpsi või mõlema kombineeritud varianti. Kui lüpsile läheb farmis lehmi juba kuni tuhatkond, tuleb eelistatud valikuks pidada lüpsiplatsi, üle 1500 lehma puhul aga kas lüpsiplatsi või karussell-lüpsi tehnoloogiat. Olukorras, kus farmis on lehmi juba rohkem kui 2000, saab nende lüpsmisega hakkama ainult karussell: ühe looma lüpsmisele kulub 8–10 minutit, sõltuvalt ka-

russelli suurusest on korraga lüpsil paarkümmend või rohkem lehma, protsess on sujuv ja kiire. Robotite soetamise puhul tuleb muidugi arvestada, et lehmi tuleb nendega harjutada, vanemad loomad ei pruugigi harjuda. On ka juhtunud, et tekkinud stressist alaneb piimaand, mis üldjuhul küll mõne aja pärast taastub. Šveitsi kontserni Tetra Laval Gruppi kuuluva lüpsiseadmete tootja DeLaval Eesti tootejuht Meelis Müil selgitab, et karussell on suure lüpsikoormusega farmide puhul ökonoomne, sest kõik kohad platsil kogu aeg lüpsavad ja loomade teekond lüpsikohale on lühike. See muudab lüpsitsükli kiiremaks kui suure lüpsiplatsi puhul: mida suurem lüpsiplats, seda pikema teekonna peab iga loom läbima lüpsikohale minekuks või sealt lahkumiseks. „Lüpsitehnoloogia valik sõltub ka sellest, kuivõrd talus või agrofirmas aega väärtustatakse. Kui


Kogu lüpsitehnoloogia areneb robotiseerimise suunas.

Kuni 70

lehma suudab iga päev teenindada moodne lüpsirobot. perefarmis peab aega jääma ka muude tööde jaoks, on ilmselt otstarbekam kasutada lüpsiropoteid,“ räägib Müil. „Kui aga lüpsjad on tööl põhikohaga, siis pole lüpsi kiirus ehk niivõrd oluline ja võib kasutada ka lüpsiplatsi.“ Kogu lüpsitehnoloogia areneb tema sõnul robotiseerimise suunas – nimelt saavad üha uusi automaatjuhtimise funktsioone nii lüpsiplatsid kui karussellid. IT sekkub ka farmide töösse Täna luuakse üha täiuslikumaid kogu farmikompleksi juhtivaid ja karja haldavaid arvutisüsteeme,

mille abil on omanikel-farmijuhatajatel pidevalt ülevaade laudas toimuvast, piima kvaliteeti analüüsitakse kas kohe lüpsmise ajal või vahetult pärast seda, operatiivselt saadakse teada info indlevate lehmade kohta jmt. Kõige selle juhtimiseks on farmis server, mis infot haldab, jagab ja salvestab. Lüpsirobotite ja muu kaasaegse farmitehnika ühildumine nutitelefonidega on kaasajal juba igapäevane ja loomulik, kusjuures Meelis Müil soovitab neid funktsioone, kui nende eest on kord juba raha välja käidud, kindlasti ka kasutada. “See muudab elu vaieldamatult lihtsamaks,” kinnitab ta. Näiteks 600 lehma jaoks on lüpsiplatsi paigaldamine alginvesteeringuna odavam kui kaheksa roboti soetamine, samas ütleb Müil, et viie-kuue aastaga õnnestub robotitega hinnavahe tasa teenida ja umbes kaheksandal aastal juba kasuks pöörata. Seda kõike tööjõukulude kokkuhoiu arvelt.

Lüpsitehnika mehaanika ehk paljas raud Meelis Müili hinnangul suuremat ei kulu ega vanane, moraalselt aegub arvutijuhtimsega seadmete puhul tarkvara, seda aga saab kogu aeg värskendada. DeLavali esimene lüpsirpbot jõudis Männiku talu lauta 2007. aastal ja töötab eeskujulikult tänaseni. Karussell-lüpsiplatse on Eestis ühtekokku kaheksas piimafarmis. Kõige viimane, uhkeim ja suurim lüpsikarussell mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas, pandi ametlikult käima Väätsa Agro Lõõla farmis septembrikuu lõpus. Karussell võimaldab korraga lüpsta 80 looma, Lõõla farmis on praegu 1850 lüpsilehma, aga kompleksi projektijärgne mahutavus on 3300 lehma. Karussell võimaldab kõigi nende lüpsmist kaks korda päevas. Robot saadab sõnumeid Alates 2013. aastast muutus Piimandusühistusse E-Piim kuuluv OÜ Orgita Põld teraviljatootjast piimatootjaks, sest Haimresse rajatud uus laut ning soetatud lüpsirobotid võimaldasid piimakarja suurendamist 550 pealiseks, mis omakorda suurendas piimatoodangu osa kogukäibes sedavõrd, et nüüd ületab see teraviljatoodangu osa. Praegu annab Orgita Põld keskmiselt 5% E-Piima kogu toorpiima vajadusest. Uude lauta soetati kaheksa Hollandi firma Lely lüpsirobotit – maksimaalselt optimaalne arv kuni 550 lüpsilehma teenindamiseks, suurema karja puhul oleks tarvis juba kümmet robotit, lüpsiplatsi või karussell-lüpsi tehnoloogiat. Lüpsirobot annab farmile kõrge automatiseerituse taseme, kogu töö korraldamiseks on tarvis vaid paari-kolme inimest, koos söötjate ja abitöölistega ehk viis-kuus, seda enam, et laudas on ka täisautomaatne söödasegaja-jagaja. Lüpsi-

37


Torma POÜ juht Ahto Vili.

robot hangib, talletab ja edastab keskarvutisse info lehmade tervise, piimaanni ja piima kvaliteedi kohta, kaalub ja mõõdab lüpsile tuleva lehma, registreerib andmed ja analüüsib neid. Robot on võimeline ka ise farmijuhatajale helistama, kui midagi valesti läheb. Lisaks tunneb robot ära lehma innaaja ning lisab konkreetse isendi juurde märke, et aeg on kutsuda seemendaja. Üks robot suudab lüpsta 70 lehma ööpäevas, et loomad aparaati ei unustaks, on selle juures spetsiaalne maiuseküna, mis lehmi regulaarselt enda juurde meelitab. Kui robot leiab, et piimal on midagi viga, suunab ta selle kvaliteetsest piimast eraldi anumasse. Haimre lüpsilehmade piima keskmine rasvasus on 3,85%, valgusisaldus 3,2%. Eelmisel aastal saadi lehma kohta keskmiselt 8600 kilo piima aastas. Farmi lehmad annavad keskmiselt 2,5 laktatsiooni, töö käib lehmade pikema piimaanni tagamise nimel. Tosinjagu aastaid ennast õigustanud platsilüps Suure piimaanniga lehmad elavad Torma Põllumajandusosaühingus (POÜ), kus visside aasta-

38

Karussell

on suure lüpsikoormusega farmide puhul ökonoomne valik. Meelis Müil, DeLaval Eesti tootejuht

ne keskmine väljalüps on kerkinud juba 11 000 kilogrammini. Torma 600pealises lüpsifarmis on juba tosin aastat kasutusel platsilüpsi tehnoloogia – lüpsmine toimub kolm korda päevas kahel paralleelsel lüpsiplatsil, millele korraga mahub 40 looma. Farmi keskmine on üle kolme laktatsiooni lehma kohta, aga on ka üksikuid lehmi, kes on juba seitsmendal ringil. Torma POÜ juht ja suurim osanik Ahto Vili räägib oma farmi lüpsitehnoloogia valikut põhjendades, et selline sai omal ajal valitud ja siiani on lüpsiplats ennast ka õigustanud. Vili ei arva, vähemalt mitte veel praeguses seisus,

et lüpsiplatsi juures askeldavatele töötajatele kuluv palgasumma sunniks lüpsirobotite soetamise peale mõtlema. „Praeguseks on kõik investeeringud tehtud, vajaminev tehnika on olemas ja firmal on nö ring peal,“ tunnistab Vili. „Alates 2000. aastast on ettevõttesse pandud vähemalt kümme miljonit eurot, toetuste osa on selles 30–40%. Kui edasi vaadata, siis järgmine etapp oleks üleminek karussell-lüpsile.“ Ta arutleb, et kui lüpsikari on juba üle 600pealine, siis vajaks see kümmet robotit: „Robot on küll tore ja moodne märksõna, aga ka sellel on oma ekspluatatsioonikulud ning meie lauda puhul oleks karussell selgelt majanduslikult põhjendatum.” Samas pole Ahto Vili investeeringuid tehes panustanud karja ega põllumaa suurendamisele, keskendutud on efektiivsuse parandamisele ja farmi tootlikkuse tõstmisele. Mahetootjal ka rohkem käsitsitööd Poodidele jaemüügiks ka mahe-toorpiima pakkuvas Pajumäe talus lüpstakse lehmi kahel neljakohalisel lüpsiplatsil, päevas saadakse keskeltläbi poolteist tonni toorpiima, keskmine piimatoodang lehma kohta jääb 8000 tonni kanti aastas. Loomad on vabapidamisel sügavallapanuga külmlaudas. Lüpsilehmi on talus sadakond, teist samapalju on mullikaid ja vasikaid. Oluline osa lüpstud piimast – umbes veerand, villitakse kohapeal pudelitesse ja edasi see müüki lähebki. Ülejäänud osast valmistatakse mitmesuguseid kohupiimatooteid, jogurteid ja kastmeid, saja kilo ringis jääb ka tööstusele müümiseks: sinna läheb see tavapiimana, suured töötlejad nimelt ei tee mahedal ja tavalisel piimal vahet.


Odav tööjõud Saksamaalt

5,90€/h*

CV Ratastraktor John Deere 5100M 100 hj PowerTech M 4,5 l turbolaaduriga diiselmootor käike vahetab PowrReverser 16/16 võimas hüdraulikasüsteem toodab 94 l/min rippsüsteem tõstab 3600 kg pick-up haakekonks on hüdrauliline haagisepidurid on hüdraulilised mahukas kabiinis on konditsioneer tarbib ainult diislit, ei kasuta tahmaltrit ega AdBlue’d enimmüüdud traktor 2013 201 013 3 Simo Soop 55 915 117

Maiko Teller 51 70 965

Tarmo Vilipõld 59 182 990

Kain Kivissaar 51 18 555

Kristjan Kokk 53 093 780

Andres Oja 55 624 067

m ja kütusekulu. kütusekulu Maksimaalselt 1000 töötundi aastas * 0% sissemaks. Lisandub km aastas. Küsi referentse oma piirkonna müügimehelt, www.stokkeragri.ee/kontakt. Pakkumine kehtib kiirematele, „töölepingu sõlmimisel“ enne 31. detsembrit. Pilt on illustreeriva tähendusega.

www.stokkeragri.ee


Kuus olulisemat lüpsitehnoloogiat Lüpsikarusell Sujuv lüpsmine, lüpsikoha suur tootlikkus. Lehmade rühma suurus pole oluline. Iga lüpsi ajal on igal loomal kindel asukoht. Töötajatele kehtib järjekindel lüpsirutiin, tööd saavad nad teha ühe koha peal olles. Platvormi pöörlemiskiirust saab reguleerida vastavalt grupi lüpsmiskiirusele. Lüpsirobot Annab teavet iga veise kohta, võimaldab paindlikku, range ajalise graafikuta lüpsmist. Vajab kõige vähem inimtööjõudu, kõrge automatiseeritusega. Robot on töövalmis ööpäevaringselt, lehmade meelitamiseks võib kasutada spetsiaalset ninaesist. Lüpsiplats Lehmi lüpstakse rühmadena, maksimaalse läbilaskevõime tagamiseks on tarvilik kindel töörutiin. Lehmad aetakse platsile rühmade kaupa, vastavalt platsi mahutavusele.

"Milleks otsida mujalt?"

Eristatakse paralleellüpsiplatse ja kalasabalüpsiplatse. Tandem lüpsiplats Annab teavet iga veise kohta. Sobib väikestele ja keskmise suurusega piimafarmidele. Lüpsikoha kohta suurim läbilaskevõime, tööjõu efektiivne kasutamine. Kui lüps on lõppenud, vabastab süsteem automaatselt looma ja uus loom astub tema kohale. Võimalik valida vajaminev automatiseerituse tase. Torusselüps Lüpsile kulub keskmiselt 20 minutit. Kaasnevad suuremad kulud ja ka piimakaod. Süsteem võib olla suur, teenindada palju lehmi, ent mida suurem lehmade arv, seda suurem ka efektiivsuse kadu. Lüpsiseadmed vajavad pidevat hoolt ja korrastamist, sest on töös kuni kuus tundi päevas. Käsitsi lüpsmine Looma vähemtraumeeriv, ent aeganõudev ja töömahukas moodus. Õigustatud kuni kümne lehmaga farmi puhul.

CLEAR-CUT FINANCING

Platsilüps annab parima tulemuse Eesti Maaülikooli Majandusja sotsiaalinstituudi üliõpilane Kätrin Ringas valis lõputöö teemaks erinevate lüpsitehnoloogiate võrdlemise ning nende sobivuse erineva suurusega piimakarjadele. Töö kokkuvõttena jõudis ta järeldusele, et kõige madalam piimalehmade produktiivsus on piimatootjatel, kes kasutavad kannulüpsi, 6390,09 kg lehma kohta. Torusselüpsi juures on näitajaks 6913,80 kg lehma kohta, robotlüpsi juures 7614,68 kg lehma kohta ning suurema produktiivsusega on need loomad, kus kasutatakse platsillüpsi, 8337,06 kg lehma kohta. Töö kannab pealkirja “Eesti piimatootmisettevõtete tootlikkus ja tehniline efektiivsus tulenevalt ettevõttes kasutatavast lüpsitehnoloogiast”.

OFA ketid põllumasinatele metsamasinatele veoautodele

Intress:

0%

Gehl SL ja RT mudelid intressita! Kuni kolm aastat: 0% pluss kolme kuu Euribor Viieks aastaks: 0,99% pluss kolme kuu Euribor - Pakkumine kehtib juriidilistele isikutele kuni 15. detsembrini.

Lisainfo: Melker Baltik OÜ, Läike tee põik 3, Rae vald +372 6 211 498 | melker@melkerbaltik.eu

Metsamasinate müük ja hooldus Mõõtesüsteemid ja metsatarvikud Hüdrosüsteemi diagnostika ja remont TS-Hydraulic OÜ Türi vald, Järvamaa Tel.: 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee


Eestimaa põllumehed

TEID TERVITAB ADAMA Adama on firma Makhteshim-Agan (Mabeno) uus nimi. Nimi on muutunud, kuid endiselt pakume tuntud taimekaitsevahendeid nagu Epox Top, Agil, Orius, Sultan Super ja palju lisatooteid. Meie klientideks on professionaalsed põllumehed, kellele jagame maailmas tuntud innovaatilisi lahendusi. Tähtsal kohal on toodete kvaliteet ja kasutamismugavus. Pakume terviklahendusi professionaalsetele põllumajandustootjatele.

Võtke meiega ühendust: Erika Povilionienė +370 (663) 63369 erika.povilioniene@adama.com Vaidotas Donyla +370 (615) 53969 vaidotas.donyla@adama.com

Lihtsalt. Kasvatame. Koos.

UAB „ADAMA Northern Europe” www.adama.com | Ulonų tn. 2, LT-08245 Vilnius, Leedu | +370 5 2108622


Ettevõtlust maal tuleb turgutada Inimgeograaf Garri Raagmaa usub, et Eesti maaelu aitaks paremale järjele kohaliku ettevõtluse ja tootmise süstemaatiline arendamine, mis tooks siia raha, töökohad ja koos sellega ka inimesed. TEKST: AIN ALVELA

Garri Raagmaa hinnangul on teenuste pakkumisest ja turismist Eesti maaelu paremale järjele aitamisel abi, aga need on hooajalised tegevused, pidevaid töökohti aitab luua kohalik tootmine. Igasuguse ettevõtluse arendamisega on aga vaja tegeleda süstemaatiliselt. „Kriisieelsel ajal tulid eurorahad kergesti kätte, regionaalarengu raha suunati valdavalt sotsiaalobjektide, muuseumide rajamiseks ja turismivaldkonna edendamiseks. Omaette moeks sai kergliiklusteede ehitamine. Nüüd mõistetakse üha enam, kui oluline on hoida fookuses just töökohtade loomine,“ nendib Raagmaa. „Siseministeeriumi poolt koordineeritava piirkondlike arengukavade koostamine on suur samm edasi: tähtis on koostöö, uute ideede-ettevõtmiste sobitamine juba olemaolevasse keskkonda. Et ei ole nii, et igaüks tegutseb eraldi. Kui linn arendab välja tööstusala, tuleb samaaegselt läbi mõelda, milline on selle mõju 42

suuremas piirkonnas. Mitte nii, et rajatakse konkureerivad tootmisalad, mis jäävad tühjaks, sest nende turundamine on tegemata.“ Tööstuse planeerimisel tuleks Raagmaa sõnutsi arvestada kolme põhilist mõjutajat: esiteks, kas on olemas piisavalt tööjõudu ja milliste oskustega see tööjõud on: päris igale poole ei ole mõtet suurt tehast planeerida. Teiseks peab arvestama taristu olukorraga: kas on piisavalt elektrivõimsust ja tänapäevaseks tootmiseks sobivaid tootmishooneid. Kolmandaks mõjutavad otsust tootmine maale-väikelinna tuua juriidilised küsimused, näiteks maa ning maksudega seonduv: alati ei ole ettevõttel lihtne tööstusele sobivat maad leida ja ühel omavalitsustel pole sageli pakkuda pinda, mis tööstustele sobiks. Sel juhul võib aidata jälle koostöö naabritega. Oluline koostöö Nii mõneski omavalitsuses on arusaam töökohti loova ettevõtluse olulisusest visa tulema. Kui aga omavalitsused kokku leppida ei suuda, pole ka riigil partnerit. Täna on ühes kohas tubli linnavalitsus, teisal tegus maavanem ja kolmandas maakonnas asjalik arenduskeskus. Samas puudub süsteem, mis tagaks, et poliitikaid rakendataks tõhusalt. „Aga selge on ka see, et mööblit ei pea tootma Tallinnas, seda võib edukalt teha ka Võrus ja Antslas. Ja tegelikult on seda ka tehtud,“ osutab ta. “Oluline on investeeringute suunamine EASist ja samuti kohalike omava-

vaid 4%

tööealistest inimestest on meil põllu- ja metsamajanduses hõivatuid. Nõukogude ajal oli neid üle 20%.

litsuste tahe koostööks. Raagmaa hinnangul tuleks maal tõsta kohapealsel toorainel põhineva tootmise, näiteks puidu ja põllusaaduste lisandväärtust: seda läbi uute turgude, parema tehnoloogia ja disaini. Kui on edukad ettevõtted, siis on ka heapalgalised töökohad ja töötajail motivatsioon oma elu maapiirkonnas sisse seada: „Siinkohal on Lõuna-Eesti puhul positiivseks näiteks puitmajade tootmine, Saaremaal väikelaevaehitus. Puitmajade tootmises olevat me esimesel kohal Euroopas, puitgraanulite tootmises esimeste seas. Eestimaa on metsasuselt Euroopas kolmandal kohal, siinmail on ennast sisse seadnud tugev saetööstus, mis suures osas küll väliskapitalile kuulub, ent siiski siinsamas meie kohalikku toorainet töötleb. Võimalikud tulevikutegevusalad on ka biodiisli ja bioetanooli tootmine biomassist ja puidust, mida hinnanguliselt mädaneb meie metsadesse igal aastal ära viis miljonit tihumeetrit.“ Väljaspool suuri linnu võib Raagmaa sõnutsi arenguhüppele kaa-


Garri Raagmaa.

sa aidata ka nn rööpinnovatsioon, kus erinevate tegevusaladega ettevõtete omavaheline suhtlus võib viia uute ideedeni, mis tugevdab kokkuvõttes mõlemaid: „Näiteks IT-ettevõtte ja toidutootja kogemused võivad omavahelise suhtlemise tulemina viia heade lahendusteni. Seda mõtteviisi praktiseeritakse edukalt juba näiteks Saaremaa väikelaevatootjate poolt.“ Raagmaa hinnangul on põllumajanduse liiderettevõtted tugevad ja heal järjel, samas on sektor tervikuna üha haavatavam: „Maakasutus kontsentreerub suurte kitsalt spetsialiseerunud agrofirmade kätte ning kui mõnega neist peaks midagi juhtuma, võib see mõjutada kogu toidusektorit ja suuri piirkondi.“ Näiteks sobib siinkohal Sylvesteri Stora Enso poolt ülevõtmine: kui saabus kriis, pani Stora Enso mitu saeveskit kinni, sest suurfirma vaatab majandamisele globaalselt. Suured tugevad firmad on olulised, et oleks ekspordivõime, kuid investeeringutega nad sageli hoopis kaotavad töökohti ja neid võe-

takse tihti ka välisfirmade poolt üle. Nii on väikeseid firmasid vaja selleks, et tagada stabiilsus ja tööhõive. Maa läheb hinda Et maa, iseäranis haritav maa, on piiratud ressurss, siis loodab Raagmaa, et peagi tulevad ka uued maakasutuse regulatsioonid ning pannakse piir spekulatiivsele maa kokkuostmisele. Siinkohal toob Raagmaa esile Eesti maaelu valupunkti – kuigi oleme pisiriik, on elatustase Võru ja Harju vahel mõistusevastaselt suur. „Tallinnasse on viimase paarikümne aastaga palju raha pumbatud, sh ka välisraha. Rahal aga on kapitalismis omadus kumulatiivselt kasvada,“ nendib ta. Täielik regionaalsete maksuerisuste sisseseadmine pole siinkohal lahendus, sest see moonutab majanduskeskkonda: „Maksuerisusi on edukalt kasutatud ajutise abinõuna raskustesse sattunud piirkonnas uute ettevõtete sissemeelitamiseks. Iga juhtumit on aga vaja eraldi vaadelda.“

Piirkondlikud arengukavad Riiklikul tasemel algatati KaguEesti ja Ida-Virumaa arenguprogrammid. Kagu-Eesti tegevuskava hõlmab Valgamaa, Võrumaa ja Põlvamaa arengukavasid ja piirkondlikke regionaalprogramme. Eesmärk on läbi ettevõtluse kasvatada sissetulekuid, ühendada kohapealne potentsiaal ning juhtida tähelepanu regioonile. Ida-Virumaa tegevuskava fookuses on Ida-Virumaa majanduse arengu kiirendamine tööstusja turismisektori arendamise ning elukeskkonna kaasajastamise kaudu. Aastate 2014–2020 ELi struktuurifondide meetmete kavandamisel lähtutakse kahest suunast – linnaliste piirkondade (linn ja linna ümbritsevad omavalitsused) meetmed ning ettevõtluse arendamise meetmed, mis on suunatud väljapoole Tallinna ja Tartu regiooni.

43


Euroopa Liidu eelarveperiood

2014–2020

Eestil on sel perioodil võimalik saada ühtekokku 5,913 miljardit eurot toetust, selle raha kasutamise alus on Eesti ja Euroopa Komisjoni poolt heaks kiidetud viit fondi hõlmav partnerluslepe. Kui siiani oleme euroraha toel korda saanud suure osa riigi infrastruktuurist – teed, hooned ja torud – siis nüüd on keskmes tark majanduskasv, inimeste heaolu ning töö- ja elukvaliteedi tõstmine. Eesti on seisukohal, et kolmandik eurorahast läheb haridusse, tööhõivesse ja sotsiaalse turvalisuse tõstmiseks, teist samapalju suunatakse teadus- ja arendustegevuseks ning ettevõtluse arendamiseks.

Euroliidu toetuste jagunemine mld eurot

Regionaalarengu fond – 1,873 Ühtekuuluvusfond – 1,073 Põllumajanduse otsetoetused – 1,007 Maaelu arengu fond – 0.726 Sotsiaalfond – 0,588 Lisaks eraldi Euroopa ühendamise raha – sh näiteks 209 mln eurot elukestva õppe edendamiseks, 191 Rail Balticu rajamiseks, 82 sise- ja justiitsministeeriumi programmidele ning 55 miljonit eurot Euroopa territoriaalse koostööprogrammi arenguks jmt. Allikad: struktuurifondid.ee, maainfo.ee, põllumajandusministeerium

Peame

maaelu säilitamise juures mõtlema rohkem neile tegevustele, mis on maaga lahutamatult seotud. Heido Vitsur, majandusanalüütik

Maal võiks tegelda maalähedaste asjadega HEIDO VITSUR LHV Panga majandusanalüütik

Ü

ritada maaelu päästa kohaliku toorainelähedase tootmise baasil võib riskantseks julgustükiks osutuda, kuivõrd produktiivsuse kasv ja selle jätkumise võimalused on eriti suured just tootmise ja mitte teenuste sektoris. Loomulikult ei tohi öeldust aru saada nagu oleks toorainelähedaste tootmiste teke maal ebapraktiline. Kuid antud juhul tuleb teha vahet toorainelähedaste tootmiste tekkel ratsionaalsuse baasil ja nende tootmiste abil maaelu päästmisel. Tööstuse viimisel maapiirkondadesse tuleb arvestada, et tehnoloogiline progress toob enamikul juhtudel kaasa tootmise tööviljakuse kasvu ning järjest vähemaks jääva inimtöö kontsentreerumise järjest vähematesse kohtadesse. Seda protsessi oleme viimasel kümnendil näinud peale põllumajanduse ja tööstuse pea igas valdkonnas, olgu selleks kaubandus, side või pangandus. Tootmistes vähem tööjõudu Olgu tegu kas puitmajade või pelletite tootmisega, on maailmas konkurentsivõimelise tootmise püstipanemiseks ja hoidmiseks vaja optimaalset suurust ja head tehnoloogilist taset, mis omakorda tähendab, et sellised tootmised vajavad ka kiire kasvu tingimustes iga toodangu ühiku kohta järjest vähem tööjõudu. Suure töömahukusega on unikaalsed üksiktellimused, aga see on disaini, tootmise ja

turunduse selline tase, kuhu alustavatel ettevõtetel on raske jõuda. Liiatigi peame arvestama sellega, et isegi väike tootmine nõuab terve rea tehniliste- (infrastruktuuri) ja sotsiaalmajanduslike riskide (pikaajalisema arenguvõimaluse) maandamist. Mõnes paigas on see võimalik, kuid konkurentsivõimeliste tootmiste tekkeks ja püsimiseks vajalikke investeeringuid ei suuda me teha kaugeltki kõikides kohtades, kus maaelu päästa vaja. Kuid see, mis on võimalik, tuleks kindlasti ära teha ja sellises mahus, millest tõepoolset kasu on. Maa ja metsaga seotud Maaelu säilitamise juures peame mõtlema rohkem neile tegevustele, mis on maaga lahutamatult seotud, sest ükskõik, kui palju me subsiidiumide, maksude alandamise või investeeringutega ka ei pingutaks, tootmine läheb ikka sinna, kus selleks kõige sobivam koht. Arvan, et just teenuste sektor ja maa ning metsaga vahetult seotud tegevused on need, mille abil on võimalik maaelu päästa. Tõsi küll, mitte traditsioonilisel kujul. Tallinna ümbrusesse investeeritakse, sest siin on investeeringute teenimiseks parimad tingimused. Oleks rumal hakata neid tingimusi kunstlikult halvemaks muutma lootuses, et ehk siis investeerib mõni ärimees maapiirkonda. Tavaliselt nii ei läheks ja seetõttu kannataks kogu Eestimaa areng. Lisaks peame arvestama, et ega see Tallinna piirkond Põhjala, veel vähem aga Euroopa kaardil nii väga atraktiivne investeerijatele paistagi ja meil on vaja pingutada, et vähemalt ühtegi tõeliselt atraktiivset piirkonda oma maal üles ehitada.

45


Sõnnikust särtsu Esimest pilootprojekti oleme juba rahastanud. Selle aasta alguses otsustasime panustada ligi 3 miljonit eurot Viljandimaale Siimani farmi biogaasijaama. Sealne tootmiskompleks koosneb kahe kääritiga biogaasijaamast, biometaani puhastamisseadmest ja balloonikonteineritest biometaani transpordiks, lisaks rajatakse kolm tanklat.

KEIT PENTUS-ROSIMANNUS

E

keskkonnaminister

esti on üks nendest riikidest, kus otsitakse pidevalt uusi ja nutikaid lahendusi selleks, et teha vähemaga rohkem: edu ITvallas on üks näide. Üldine soov võimalikult säästlikult, targalt ja ümbritsevat hoides toimetada torkab järjest rohkem silma igas valdkonnas. Oskus varasemalt lihtsalt aastakümneteks mäkke kuhjatud materjal ümbertöötamise järel kasutusse võtta on näiteks prügist kujundanud väärtusliku ressursi. Pudelite ja pakendite, metalli ja plasti, aga ka tekstiilijäätmete ringlussevõtu võimalusi tuleb igaaastaselt järjest juurde. Kunagisest probleemist saab võimalus. Sõnnikust biometaani Uusi, ressursside maksimaalse kasutuselevõtu võimalusi on otsitud ka põllumajanduses. Ikka nii, et keskkonda jääv jälg väheneks. Üks neist võimalsutest on keskkonda koormavate põllumajandusjääkide arukas ärakasutamine: sõnnikust ja lägast biometaani tootmine, millest omakorda elektrit, soojust ja transpordikütust toota. Uudne. Kasulik. Ja keskkonna jaoks koormat vähendav. Biometaanil on erinevaid kasutusalasid. Eestis, aga ka teistes Põhjamaades tundub neist kõige vajalikum ja mõistlikum transpordikütusena tarvitamine. Oleme riigina võtnud eesmärgiks, et aastaks 2020 oleks taastuvatest allikatest pärit kütuse osakaal Eestis 10%, sellest vähemalt 4% peaks tulema biometaanist. Potentsiaali on biometaanil aga veel palju rohkemaks ning riigi poolt tuleb seda tulevikutehnoloogiat tagant tõugata.

46

4%

kütusest peaks tulema biometaanist aastal 2020

Jaama toodang valmib 2015 Vajalik toore saadakse läga ja sõnniku näol farmi 1700 veiselt ja noorloomalt, lisaks kasutatakse väheväärtuslikel turbamaadel kasvatatud rohusilo – kõik kokku 70 000 tonni aastas. Kohalikule transporditurule mõeldud biometaani tootmise kompleksi aastatoodang on prognoosi kohaselt vähemalt 1,2 miljonit m³. Sellest piisab, et katta näiteks 25 Tartu linnaliini bussi aastane kütusevajadus. Kui kõik sujub tõrgeteta, jõuab jaama toodang turule 2015. aastal. See on esimene pilootprojekt, mis lubab meil testida kogu tootmis- ja tarbimisahelat. Kindlasti ei jää see aga ainsaks investeeringuks, kokku plaanib riik lähiaastate suunata biometaani tootmise ja tarbimise edendamisse üle 50 miljoni euro. Tegu on märkimisväärse rahasüstiga, mis annab selge signaali kõigile teemaga seotud osapooltele. Biometaani tootmine on säästlik, nutikas ja pikas perspektiivis kindlasti ka tulus ettevõtmine, millest võidavad nii põllumehed, keskkond kui ümberkaudsed elanikud. Sama mudeli järgi peaksid põllumehed ja keskkonnakaitsjad toimetama ka teistes valdkondades.


Mis on N ühist vetikal ja põllumehel?

õukogude aja lõpus oli meil põhjust vee seisundi pärast tõsiselt mures olla: intensiivne põllumajandustootmine koormas veekogusid, maavarade kaevandamisel, energeetikas ja tööstuses laristati vett mõtlematult ning olemasolevad reoveepuhastid ei teinud oma tööd piisavalt hästi. Jõgedest kadusid kalad, veekogud kasvasid kinni ja reostusid.

RENE REISNER KESKKONNAMINISTEERIUMI VEEOSAKONNA JUHATAJA

Põllumajandusest lähtuv fosfor ja lämmastik peab vähenema Täna on Eesti pinnaveest heas seisus ligi 62% veekogudest, ülejäänutes tuleb aga veel vaeva näha. Põllumajandusliku tegevusega haakub lähedalt Läänemere seisund, kus jõgede kaudu liikunud fosfor ja lämmastik põhjustavad taimestiku liigset vohamist. Läänemere seisundi parandamiseks tuleb ainuüksi Eestil lä-

Uus teraviljakombain Varajasele tellijale hinnasoodustused

hiajal lämmastikku vähendada 1800 tonni ning fosforit 320 tonni. Lämmastiku puhul on see näiteks ühe keskmise lehma 14 aasta sõnniku kogus. Kuigi oma panuse lämmastiku ja fosfori koguste vähendamiseks peavad andma lisaks põllumajandusele ka mitmed tööstusettevõtted, reoveepuhastid, metsandus, kalakasvatused jt tegevusvaldkondade ettevõtted, langeb siiski suurem osakaal põllumajandusele. Tallinna Tehnikaülikooli hinnangul on meie veekogudes ligi 72 protsenti lämmastikust ja 52 protsenti fosforist just põllumajanduslikku päritolu. Vee seisundit ohustavaid tegureid vaadatakse vähemalt iga kuue aasta jooksul uuesti üle. Viimase sellise inventuuri käigus loeti kokku pisut enam kui 7000 ohuallikat, millest ligi pooled on põllumajan-

ACROS-580E • Nimivõimsus 300 hj • Uuendatud kabiini sisustuse ja juhtimissüsteemiga • 6 silindriline Cummins mootor • Terapunker 9000 l • Peksutrumli läbimõõt 800 mm • Heedri töölaius 6 m • Peksusüsteemi elektrohüdrauliline juhtimine kabiinist • Tornväljalaadimisega 100 l/sek

Flint Kaubandus Oü Viljandimaa, Kõo vald, Kõo küla 70501 www.flintkaubandus.ee

tel.4355 111 faks 4355 110 mobiil 5043052


dusega seotud. Näiteks on ohu allikateks lekked loomalautadest ja sõnnikuhoidlatest, eriti aga väetiste, sealhulgas sõnniku väär kasutamine. Veekaitsenõuded põllumajanduse jaoks on oma olemuselt lihtsad – nende eesmärk on vähendada liigsete toitainete sattumist vette. Selleks on mitmeid võimalusi, näiteks piirata väetiste kasutamist või kasutada väetiste laotamiseks kaasaegseid keskkonnasõbralikumaid võtteid, sealhulgas tehnikat, mis väetise võimalikult kiiresti mulda viib. Veeseadus muutus viimati suvel Alates 1994. aastast on kehtivat veeseadust muudetud ligi 50 korda, viimased muudatused tehti käesoleva aasta suvel. Nüüd olemas metoodika, kuidas välja arvutada sõnnikuhoidlate va-

jalikku mahutavust. Lisaks täpsustati sõnnikuga fosfori ja lämmastiku andmist – nüüd tuleb seda teha haritava maa ühe hektari kohta, mitte hektarite keskmise kohta. Sisuliselt tähendab see seda, et sõnnikut tuleb laotada põldudele ühtlasemalt. Samuti annab seadus võimaluse täpselt välja arvutada taimede kasvuks vajaliku väetiste koguse.Veeseadust on lähiajal plaanis veel muuta, et täpsustada, millal ning kuidas tohib laotada väetist ja sõnnikut külmnud maale, kuidas hoida sõnnikut aunas ja kuidas arvestada fosfori kogust sõnnikus. Lisaks muudetakse selgemaks looduslikul rohumaal väetiste kasutamise keeldu ja nähakse ette võimalus täpsemalt reguleerida aastaringse loomade, eriti lihaveiste vabapidamisega kaasnevaid keskkonnaohte.

Peamised probleemid HOIDLAD: Sõnnikuhoidlate olemasolu. Ka väiksematel tootjatel peab olema hoidla, mis mahutab 8 kuu sõnniku. Sõnnikuhoidlate korrasolek. Hoidla ei tohi lekkida. Sõnnikuhoidlate mahutavus. Liiga väikest hoidlat tühjendatakse ebasoodsal ajal, mil väetiste laotamiseks on ebasoodsad tingimused. HOIDMINE JA LAOTAMINE: Sõnniku hoidmine aunades: põllul asuv aun moodustatakse liiga lähedale veekaitselistele objektidele (veekogu, karst), samuti veetakse põllule liiga vedelat sõnnikut. Väetiste, sh sõnniku laotamine keeluajal või ebasoodsa ilmaga (nt vihmaveega kantakse suurem osa laotatust pinna- või põhjavette). Laotatud väetiste liiga hiline muldaviimine (suur osa sõnniku lämmastikuühenditest lendub). Veekaitsevööndis väetiste kasutamise keelu rikkumine (väetis kandub otse veekogusse või karstiauku).

Nordic Hypo – lähim alternatiiv pangalaenule. Nordic Hypo hüpoteeklaen Intress alates

15,2% aastas

Nordic Hypo laen kinnisvara või maa tagatisel on lähim alternatiiv pangalaenule. Vali endale sobiv laenusumma ja –periood. Nordic Hypo tingimused on paindlikud, asjaajamine kiire ja mugav!

KÜSI PAKKUMIST www.nordichypo.ee Tegemist on finantsteenuse reklaamiga. Tutvu tingimustega www.nordichypo.ee ja vajadusel pea nõu meie spetsialistidega. Näiteks 10 000 euro laenamisel 2 aastaks annuiteet maksegraafiku alusel intressiga 15,2% on krediidi kulukuse määr 17,52% ja laenu brutosumma 11764,2. Reklaamis esitatud intressimäärad on saadud seisuga 24.09.2014 www.intress.ee keskkonnast, krediitkaartide intress on esitatud Swedbanki krediitkaartide näitel.


Katkuoht seab karmid reeglid Oktoobri keskpaigaks oli Eestis leitud seakatku surnud metssigu nii Valgamaal, Viljandimaal kui ka Ida-Virumaal. Erinevalt Lätist ei ole meil katk veel seafarmidesse jõudnud ning selle nimel on farmerid kõvasti tööd teinud ning raha kulutanud. TEKST: HELI LEHTSAAR

Kuusalu vallas asuva Hinnu Seafarmi juhataja Kalmer Märtson selgitas, et farmis on kõik väravad kinni ja piirdeaiad kontrollitud, et ükski loom ega võõras inimene territooriumile ei pääseks. Samuti pööratakse suurt rõhku sellele, et katkuviirus ei jõuaks farmi oma töötajate, ettevõtet kontrollima tulnud ametnike ega farmi jõusööta või muud kaupa vedavate autode abil. „Kõik transpordivahendid desinfitseeritakse desoväravas nii pealt, alt kui külgedelt, samuti desinfitseeritakse rattad. Näiteks kui saabub jõusööda auto, mis peab meie territooriumile sisse pääsema, siis autojuht käib duši all, vahetab riided ning jalanõud. Riie50

tusruumist väljudes desinfitseerib käed ja jalanõud. Autokabiinis desinfitseeritakse rool ja pedaalid ning juhi jalge alla asetatakse desinfitseeriv matt,“ selgitas Kalmer Märtson. Kui sigu farmist välja veetakse, ei tohi autojuht laudaruumidesse siseneda, oma töötajatel on sigade autosse ajamisel aga seljas spetsiaalsed riided ja jalanõud, millega lauta sisenemine on keelatud. Farmi tööle tulles käivad töötajad kõigepealt väravahoones asuvas riietusruumis duši all, vahetavad kodused riided farmi riiete vastu, desinfitseerivad käed ning kõnnivad enne farmi territooriumile sisenemist läbi desovannist. Kellel on aga farmi territoorumilt vaja edasi lauta pääseda, peab enne uuesti riideid vahetama ning taas desinfitseerimise protseduuri

Vajangu Farmi juhataja Urmas Laht mullu oma farmis. Foto: Äripäev/Raul Mee

Kaubapakendid,

mida farmis vajatakse, desinfitseerime enne territooriumile toomist ära.

Kalmer Märtson, Hinnu Seafarmi juhataja

läbima. „Desovannid on meil iga ukse ees nii farmi territooriumile kui lauta minnes. Kõik kaubapakendid, mida farmis vajatakse, desinfitseerime enne farmi territooriumile toomist ära,“ nentis Kal-


mer Märtson. Tema sõnul ei lubata farmi territoorimile ka toitu sisse tuua, olgu siis tegemist töötaja taskus oleva šokolaaditahvli või võileivaga. „Kui toiduainet on töötlemise ajal kuumutatud alla 70 kraadi, siis katkuviirus ei hävi. Me ei taha riskida,“ põhjendas Märtson. Riski vältimiseks ei käi nad ka teistes seafarmides ning oma töötajatel pole lubatud kodus sigu pidada. Katku eemale hoidmiseks tuleb kulutusi teha Samasugused karmid ohutusnõuded on kehtestatud ka HkScan Estonias ja Vajangu Farmis ning Vajangu Farmi juhataja Urmas La-

he sõnul ka suuremas osas teistes Eesti farmides. Katku eemale hoidmiseks kasutusele võetud tegevused on 12 000-pealise seafarmi juhi Kalmer Märtsoni sõnul nõudnud igakuiselt lisakulu ligi 2000 eurot. Sellele lisanduvad ühekordsed investeeringud bioohutusnõuete senisest veelgi põhjalikumaks täitmiseks 40 000 euro ulatuses. Vajangu Farmi juhataja Urmas Laht nentis, et tema farmides tehtud kulud ohutusmeetmetele ulatuvad 15 000 euroni. Mati Tuvi, HKScan Estonia seakasvatusdivisjoni direktor kinnitas, et otsene igapäevane kulu on desoaine, mida kulub ohtralt ja mis on paraku ka kallis. „Oluline

on, et selle kontsentratsioon lahuses oleks õige ja katkule hävitav – kokku siin hoida ei saa ja ei tohi – ei ole mõtet ennast lollitada. Talvisel ajal lisandub veel elekter, millega hoitakse desolahus vannides plusskraadides, sest vastasel juhul see viiruse vastu ei toimi,“ tõdes Tuvi. Kuna nad on katku liikumist Venemaal, Leedus, Lätis ja mujal jälginud juba mitu aastat, siis oli arvata, et see ükskord ka Eestisse jõuab. „Tõsi, mina ei uskunud, et see nii kiiresti juhtub. Seepärast oleme juba mitmel viimasel aastal ehitanud ümber farmide korralikud aiad ja pannud väravate ette statsionaarsed küttega desovannid transpordi jaoks. Iseenesest 51


on see kõik elementaarne ja käibki iga farmi juurde, kuid nö tavaolukorras seda tihti siiski ei tehta,“ arvas Mati Tuvi. Ta lisas, et väga oluline on aru saada, et kui meedias katkust enam iga päev ei räägita, siis ei ole katk veel kusagile kadunud. „See on meile alles kohale jõudmas ja „vaikus meedias“ ei tohi uinutada ega panna inimesi oma suhtumist ja hoolsust muutma. Kardetavasti levib katk metssigade hulgas inimestele suhteliselt kontrollimatult ja võib meid varitseda kõikjal. Siiski sõltub väga palju inimeste teadlikkusest ja suhtumisest ning suurema epideemia saabki tekitada või hoopis ära hoida just inimene,“ nentis Tuvi. Urmast Laht tõi välja veel ühe olulise aspekti: kui farmer saab ohutusmeetmeid tarvitusele võtta oma farmi piires, siis edasi on pall juba riigi käes. „See plahvatab Eestis kindlasti, see on vaid aja küsimus! Oletame, et teil on majapidamises kaks siga. Te käite metsas ja sealt tagasi tulles ei jäta ju oma jalanõusid aia taha. Te ei kasuta ka desovanne ja muid meetmeid. See

võib väga õnnetult lõppeda,“ viitas Laht ohule. Ka Mati Tuvi viitas, et Läti ja Leedu näitel on näha, et kardetavasti võivad ka meie kodusead nakatuda eelkõige väikestes metsataludes, kus kasvab üks kuni mõni siga. Sealt võib see nakkus nö „metsast välja tulla“ ja edasi liikuda. Etteheited riigile „Minu hinnangul ei käitu riik praegu adekvaatselt. Konstanteeritakse küll fakti, antakse infot selle kohta, mis on toimunud, aga ennetusega ei tegeleta. Eesti on valinud tee, et laseme katkus metsseal ära surra. See tähendab, et hoiame viirust metsas aastaid, et mitte öelda aastakümneid. Näiteks Hispaania ja Portugal võitlesid katkuga 20 aastat. See aga toob kaasa pankade umbusu seakasvatussektori suhtes, rahastamine väheneb...,“ maalis Laht elava pildi probleemi tõsidusest. Ta tõi näite Lätist, kus võeti vastu otsus nakkustsoonis asuvatelt väiketootjatelt sead kokku osta ja hävitada, makstes looma pealt kuni 150 eurot. „Nn punasest tsoonist

ei tohi ju loomi vabalt realiseerida, ka siis, kui nad tegelikult haigestunud ei ole. Meil aga tegid poliitikud otsuse, et midagi ei kompenseerita. Kui aga farm satub punasesse tsooni, siis saab ta sigu realiseerida ainult suuremates tapamajades – Rakveres, Valgas või Saaremaal. Põllumajandusministeeriumi asekantsler Toomas Kevvai ütles, et realiseerimine peab olema farmi ja lihakombinaadi omavaheline leping – see on nonsenss! Keegi ei saa kohustada lihakombinaati neid sigu vastu võtma, sest nn punasest piirkonnast toodud loomi ei tohi samal päeval tappa kui teisi loomi – riski minimaliseerimiseks. Rõhutan, et see liha pole nakatunud, vaid lihtsalt pärit punasest tsoonist. Lisaks peame me sellele lihale panema erimärgistuse templi peale, aga inimesed on öelnud, et sellist liha nad küll ei ostaks. See tähendab, et liha hind langeb nulli,“ selgitas Urmas Laht ja nentis, et probleem on väga tõsine. Tema sõnul on elussea realiseerimise hind kukkunud juba praegu alla ühe euro kilost, mis on paraku alla omahinna.

Millist mõju võib avaldada seakatk Eesti seakasvatusele? MATI TUVI HKSCAN ESTONIA SEAKASVATUSDIVISJONI DIREKTOR

K

ardetavasti ainult metsa see katk ei jää. Katkust lahtisaamine saab ilmselt olema vaevaline protsess, kuid usun, et see on siiski võimalik. See saab toimuda ainult EL riikide omavahelise tiheda koostöö tulemusena. Ma usun, et oleme suutelised katku Baltimaadest aja jooksul välja tõrjuma. Kõigepealt tuleb ellimineerida uute haigete metssigade pealevool Venemaalt ja Valge52

venest. Aasta või pisut rohkem tagasi räägiti võimalikust aia ehitamisest Baltimaade idapiirile – siis peeti EL tasandil seda projekti väheefektiivseks ja kulukaks. Paraku see katk just idast meile tuligi ja „maaletoojad“ olid piiri ületanud haiged metssead. Minu arvates on selline topeltaed (et oleks välistatud ka ninakontakt) siiski ainuke võimalus peatada haiguse pealevool idast. Võrdluseks, et Lääne-Euroopas ja Skandinaavias on sellist aeda ilmselt kümneid või sadu tuhandeid kilomeetreid kahel pool kiir-

teid, et vältida metsloomade sattumine kiirteele. Baltikumi idapiir on ehk tuhande kilomeetri ringis – aga eks otsuse peavad tegema EL riigid ühiselt, sest seakatk ohustab kogu EL seakasvatust. Kuna nii katku kui VenemaaUkraina kriisi tõttu on ka seakasvatus langenud viimase aja tõsiseimasse kriisi, siis on hakanud pead tõstma varimajandus, kus liha müüakse käest kätte odavamalt kui poes, selle üle puudub veterinaarkontroll ja seoses sellega on ka nakatumise ohud ja võimalused suuremad.


Seakasvatajatel rasked ajad KALMER MÄRTSON HINNU SEAFARM

M

a ei tea, kuidas väiksemates farmides ennetustööd tehakse, aga usun, et farmid, kes bioohutusnõudeid rangelt järgivad, suudavad tagada, et viirus farmi sisse ei tule. Oht on aga sööt ja metssead, mida me ise otseselt kontrollida ei saa. Näiteks kui kusagilt farmi lähedalt (8 km raadiuses) leitakse katku surnud metssiga, siis tähendab see, et piirkond on nn punases tsoonis ja seal asuvatele farmidele tähendab see hukatust. Punases tsoonis asuvate farmide sigu ei tohi Eestist välja viia ning realiseerida tohib loomi vaid kindlas tapamajas, mille määrab veterinaaramet. Lihakombinaat peab eelnevalt kontrollitud, terved sead tapma eraldi päeval ja nendest valmistatud toodangu erimärgistama.

Pärnumaa

Viljandimaa

Valgamaa

PUHVERTSOON

Põlvamaa

Võrumaa

TAUDISTUNUD ALAD

Samas ei saa keegi sundida lihakombinaati nn puhvertsooni sigu vastu võtma – hoolimata sellest, et tegelikult pole ju tegemist nakatunud loomadega. Vastuseta jääb küsimus, kuhu panna sellises olukorras meie farmist 450 nuumsiga nädalas? Hinnu Seafarm on enamus sigu seni müünud Läti ja Leedu lihakombinaatidele, nii et farmi ohutsooni sattumine mõjutaks meid vägagi. Seni pole katk meie ekspor-

ti otseselt mõjutanud. Elussigade hindadele on katastroofilist mõju avaldanud Venemaa turu äralangemine. Euroopas on ületootmine ja sealiha hinnad langevad. Oleme väga raskes olukorras juba üle kahe aasta. Ekspordiks müüdavate elussigade hinnad on täna nii madalad, et ei ole võimalik tootmist jätkata, oleme sunnitud ebavõrdsetes tigimustes konkureerima riikidega, kus makstakse seakasvatajatele toetusi.

Ivari Padar: Eesti põllumehed ja Veterinaar- ja Toiduamet on teinud väga head tööd Eesti põllumehed ning Veterinaar- ja Toiduamet on teinud väga head tööd, et Eesti sigalates seakatku ei ole. See on kvaliteedimärk number üks. Teisalt on selge, et meil pole täna piirkondi, kus lautades oleks seakatku avastatud ja seega ei ole meil põhjust nö ette likvideerida väikeseid majapidamisi. Kevadel tegid põllumehed ettepaneku, et metsades kõik metssead maha tappa. Täna teame, et see võib pigem tekitada olukorra, kus paneksime sead intensiivselt liikuma. Põllumeeste ettevaatlikust tu-

leb väga aktseepteerida ja vaadata, kus võivad olla ohukohad, mida meie ministeeriumis võib-olla ei suudeta hinnata. Oleme tänaseks teinud kõigi seakasvatajate juures ringkäigu (Veterinaar- ja Toiduamet korraldas 15. augustist 15. septembrini kontrolli kõikides Eesti seakasvatustes – toim). Alla 100-pealisi karjasid on meil alla 2%, Lätis ja Leedus on väikeste seakasvatajate osakaal suurem. Kui katk peaks siiski mõnda farmi tabama ja sead tuleb tappa, siis hüvitatakse riigi poolt loomad tu-

ruväärtuses, samuti desinfektsioonile tehtud kulud. Eesti saab kulud tagasi Euroopa Komisjonilt. Meil tuleb ka instrumentaariumit metssea korjustega tegelemiseks juurde. Esiteks jahutuskontereid, teiseks liikuv krematoorium. Ka Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile tuleb lisaseadmeid juurde, et metssigadelt proove võtta ja korjuseid ohutult Väike-Maarjasse transportida. Liikuvas krematooriumis saab ka kodusigasid utiliseerida, sellel on erinevad võimsused: 500-1000 kg tunnis. 53


REKLAAMTEKST

ALLTECH –

läbimõeldud söötmine tõstab piimakarja tasuvust Tänases majanduskeskkonnas lähtutakse põhimõttest, et optimaalsete kulutustega tuleb saavutada maksimaalne tootlikkus. See filosoofia leiab rakendust ka piimakarjakasvatuses. Sööt on piimatootmise suurim kuluartikkel, selle maksumus ja efektiivsus (söödaväärindus) on piimatoodangu, sigivusnäitajate, laktatsioonipäevade arvu ning pikaealisuse kõrval kõige olulisem mõjutegur tasuvusele. Piimakarjakasvatuse tasuvus pole seotud ainult piimatoodanguga, vaid ka selle kvaliteediga/kaubalisusega, lehma tervise, viljakuse ja pika elueaga. Oluline on ka aretus ja kulutused karja täienduseks noorkarja kasvatamisel. Tulus piimakarjakasvatus põhineb suhtumisel, et head tulemused on saavutatavad vaid siis, kui tähelepanu keskmes on piimalehma füsioloogiliste vajaduste ja käitumuslike harjumuste arvestamine. Üha olulisemaks muutub ka meeskonna teadlikkus, juhtimine ja koostöövõrgustik. Põhisööda kvaliteet - silo toitainete sisaldus, sileerumise kvaliteet ning mükotoksiinide kontroll - on kõige alus. Üha olulisemaks muutub individuaalne lähenemine Piimakarjakasvatuses on järjest olulisemaks muutumas nii päevane piimatoodang kui ka sigivus ja lehmade pikaealisus karjas. Alltechi söötmisalaste lahenduste pakkumisel on kolm põhieeldust: efektiivsus, kasumlikkus, looma tervis. Alltech’i jaoks ei ole määravaks kui suur on riigi kogutoodang ja iga farmi suurus, vaid see, kuidas saame aidata kaasa iga piimatootmisfarmi tootlikkuse parandamisele - oluline ei ole kui palju me teame, vaid kui kasulikud on meie teadmised Eesti

farmeritele ja kuidas neid rakendada igas konkreetses farmis. Meie eesmärgiks on piimakari, kus on saavutatud optimaalne piimatoodang, kõrge söödaväärindus, hea tiinestuvus, tugev loomade immuunsüsteem ja madal somaatiliste rakkude arv piimas. Tulemuseks on lehmad, kes ei kannata ainevahetushaiguste all ja keda ei vaeva jalahaigused. Uue põlvkonna söödalisand Optigen Lehma jaoks on kõige tõhusam proteiinide allikas mikrobiaalne proteiin, kuna selles sisalduvad aminohapped on veistele kõige sobivamad. Mikrobiaalse proteiini tootmiseks vajavad vatsa mikroobid stabiilset mittevalgulise lämmastiku taset, samuti ka aminohappeid ning energiat. Ebakvaliteetne ja liiga kõrge mittevalgulise lämmastiku kogus võib aga tõsta vere uurea taset, vähendada viljakust ning langetada toodangut. Ajalooliselt on 35 l piima tootvatele lüpsilehmdele söödetud ratsioone 17-18% toorproteiini sisaldusega. Uusimad teadustööd aga kinnitavad, et seda on võimalik langetada kuni 15%-ni. Optigen on Alltechi poolt välja töötatud söödalisand kasutamiseks piima- ja lihaveiste ratsioonides, mille läbi saavutatakse kõrge koresööda osakaal ja parandatakse söödaväärindust ja mikrobiaalse valgu sünteesi vatsas. Optigeniga on võimalik asendada ratsioonis osaliselt rapsi ja sojat, optimeerida ratsioon ja luua rohkem ruumi silole looma poolt söödavas päevases söödakoguses. Tänaseks juba enam kui viie aasta jooksul Eesti piimafarmides kasutusel olnud Optigen on ühe farmi näitel andnud häid tulemusi: Ratsioonidele uuenduslikult lähenedes on tõusnud koresööda osakaal 49% →53% Sigivuse paranemine – esimesest seemendusest tiinestuvus tõusnud 47%→52% Jõusööda kulu 1 liitri toodetud piima kohta 470 gr→427gr

ALLTECH kui

teadmiste edasiandja

Global Dairy and Beef 2014 “Otsida ja näha võimalusi ” on vaid mõned märksõnad, mis saatsid juba seitsmendat korda toimuvat maailma suurimat põllumajandustootjatele suunatud konverentsi Alltech Global Dairy and Beef 2014, mis toimus sel aasta Prantsusmaal. Tänavune konverents tõi kokku enam kui 700 farmerit 43. riigist, Eestist osales neli inimest. Põllumajanduse keeruline hetkeolukord on tekitanud vajaduse aruteludeks teemadel, mis on liha- ja piimasektori jätkusuutlikuks arenguks üliolulised. Konverentsi põhirõhk oli piima- ja lihasektori väljakutsetel - põllumajandusliku tootmise efektiivsuse suurendamine, turustamine ning kasumlikkuse jätkusuutlikuse tagamine. Erilise tähelepanu all oli põllumeeste soov olla üldisest arengust sammukese võrra eespool. Konverentsil esines 20 lektorit ja valdkonna arvamusliidrit, muuhulgas esitleti ka Alltech´i uut farmimänedžmendi programmi EPS (Efektiivsus= Produktiivsus + Jätkusuutlikkus), mis annab põllumeestele hea ülevaate farmikuludest ja aitab kulutõhusamalt majandada. Tänaseks on Eestis alustanud selle programmi kasutamist juba 2 farmi (http://www.alltech.com/dairy/eps).


Alltech - ettevõte, kus

innovatsioon on loomulik Alltech on ülemaailmne ettevõte, mis pakub naturaalseid lahendusi sööda- ja toiduainetööstusele. Ettevõte on tänaseks oma 32. tootmisüksusega esindatud Põhja-Ameerikas, Euroopas, Lähis-Idas, Lõuna-Ameerikas ning Aasias. Alltech’is töötab üle 3000 inimese ning ettevõte on esindatud 128 riigis. Samuti on Alltechil USA-s ning Iirimaal 3 biotehnoloogia keskust, kus tegeletakse teadusuuringutega ning pööratakse tähelepanu haridusele. Alltech`i innovatiivsus tugineb ensüümitehnoloogia, pärmi fermentatsiooni, vetikate ja nutrigenoomika uuenduslikul kasutamisel. Eelseisvad aastad saavad olema täis muutusi ka Eesti piimakarjakasvatajatele – oluline on omada informatsiooni mujal maailmas toimuvast ja arvestada neid juba täna tehtavates otsustes. Lisainformatsiooni ning veiste pidamisja söötmisalase nõu saamiseks võta ühendust Pilleriin Puskariga, +372 505 2846, ppuskar@alltech.com

Söötmisalane seminar andis nõu söötmisstrateegiate osas 8. oktoobril korraldas Alltech piimakarjakasvatajatele mõeldud söötmisalase seminari, kus osales kokku 40 loomakasvatajat ja veterinaari. Põhirõhk oli söötmisstrateegiatel, mis võtavad arvesse tänast majandussituatsiooni, söötmise põhialuseid ning loomade tervist. Seminari külalislektoriks oli Dr Paolo Colturato Itaaliast - tunnustatud teadlane ning hinnantud praktik, kes nõustab farme Euroopas ning on tegelenud selle valdkonnaga nüüdseks 29 aastat. Paolo juhib sõltumatut põllumajandusnõustamise ettevõtet Team Paragon ning on olnud piimatootjatele abiks mitmetel viimastel kümnenditel piimandussektorit tabanud kriisiperioodidel. Seminaril arutleti, kuidas tulla toime tänases turusituatsioonis teiste suurte piimatootjatega konkureerides, kus ühelt poolt survestab madal piimahind ja teiselt poolt piimakvoodid. Teisalt võeti luubi alla kinnis- ja siirdeperioodi, erinevates laktatsioonijärkudes olevate lehmade söötmine ning levinumad metaboolsed haigused ja nende põhjused. Dr Colturato rõhutas, et ilmselt suurima kokkuhoiu ja kasu saavutavad farmerid vaid siis, kui

farmis on sisse seatud kindel andmete kogumine ja ka nende analüüsimine. Kui palju loomad päevas tegelikult söövad? Kui palju esineb farmis haigusi ja mis on nende tegelik kulu? Enamus farmereid küll teavad, et mastiit tekitab realiseeritava piima koguse vähenemist ja kulu ravimite kasutusest, kuid iga farm peaks teadma ka tegelikku rahalist kahju kuude lõikes. Sama arvestust peaks jälgima ka iga üksiku lehma kohta karjas. „Tänastes kriitilistes majandustingimustes peame väga täpselt jälgima, et karjas ei peetaks lehmi, kes toodavad kahjumit,“ võttis Colturato kokku. Tihti on probleemide lahendamiseks farmis väga lihtsaid viise, kuid lahenduse väljapakkumiseks tuleb teada oma farmi kulusid, ka varjatud kulusid, ning alles siis on võimalik leida lahendusi kulude vähendamiseks. Olukorra analüüs muutub otsuste tegemisel aina tähtsamaks Meie piimatootjad said seminarilt kaasa nii mõnegi uue ja huvitava idee. Näiteks kahe erineva täisratsioonilise segusööda söötmisest poeginud loomadele. Märja (rohusilo baasil)- ja kuiva (kvaliteetse heina baasil) täisratsioonilise segusööda

söötmine poegimisjärgselt vahekorras 50:50 tõstab lehmade kuivainesöömust kuni 3 kg ning tagab loomadel kiire maksimaalse kuivaine söömuse saavutamise ning vähendab negatiivse energiabilansi teket ehk kehavarude arvelt lüpsmist. Mida kõrgemad piimatoodangud, seda olulisem on jälgida karjas toimuvaid muutusi loomade füsilooogias ja teha vastavaid muudatusi. Seminaril räägiti uriinianalüüside teostamisest ja saadava informatsiooni olulisususest söötmise korralduses. Uriinianalüüs on lihtne viis erinevate mineraalide puuduse või liia hindamiseks ning annab meile väga kiirelt ülevaate lehma metaboolsest seisundist. Põhjalikult arutleti ka kinnisperioodi ja poegimimsjärgse perioodi omavahelise seose üle. Kuidas aru saada kas poegimisjärgne lamama jäämine on põhjustatud kaltsiumi puuduusest või on see hoopis kaaliumi ainevahetushäire? Meie piimakarjades ei põhjusta lehmade lamama jäämist peale poegimist ainuüksi kaltsiumi ainevahetushäire, vaid tihti võib selle põhjuseks olla hoopis kaaliumi liig enne poegimist ja seoses sellega kaaliumi puudus peale poegmist.


Gps: vaid üks näide tänapäevastest võimalustest Foto: Äripäev/Arno Mikkor

Tootliku põllunduse poole Täppisviljelus aitab ühelt poolt suurendada põldude saagikust ja panna masinad efektiivselt tööle, teisalt vähendab keskkonna saastamist. TEKST: AIN ALVELA, INFO: AHTO VILI

Põlluharimistehnika areng, selle arvutiseerumine, internetiseerumine ja robotiseerumine on teinud täppisviljelusest märksõna, mille rakendamine hea tootlikkuse saavutamiseks on muutunud möödapääsmatuks. Seda enam, et kõik tänapäeval toodetud traktorid, kombainid ja muud põldudel kasutatavad liikurvahendid on varustatud tipptasemel seadmetega, mis seda võimaldavad. Et infotehnoloogia põllumajanduses juurduks, on ennekõike tarvis ületada alateadlik tõrge kõige uue ja arusaamatu vastu. Õnnestumine sõltub just selle kriitilise tähtsusega barjääri ületamisest. Täppisviljeluse rakendamise 56

üks peamisi eeldusi on kõikvõimalike andmekogude olemasolu: mida rohkem andmeid, seda efektiivsem tulemus. Andmekogu, mida aitab analüüsida arvuti Andmekogu puudutab andmeid mullaproovide, tööetappide, väetamise, taimekaitse, külvi, maaharimise, reaalselt kogutud saagi ja saagi prognoosi ja paljude muude näitajate kohta, mida töötleb esmalt traktori või kombaini pardaarvuti ja seejärel juba agrofirma keskne nö peaarvuti spetsiaalsete programmide abil. Nõnda saab näiteks reaalajas muuta masinate parameetreid, joonistada virtuaalseid tööradasid, masinaid automaatselt juhtida, koostada elektroonilisi põlluraamatuid ja leida looduses näiteks piiritähiseid, kõlviku piiri jmt. Põlluharimise infotehnoloogilise planeerimise ja juhtimise põhimõte on lihtne – varasematel aastatel kogutud andmete analüüsimise põhjal teeb arvuti põllutükile järgmisena eesseisva tööjärje kohta ettekirjutuse. Ühe ja sama põllutüki erinevad osad või-

vad olla vägagi varieeruvate omadustega, ent traktori kompuutris sisalduv programm annab masina seadmestikule käsklusi selle kohta, millistel põlluosadel väetada rohkem, millistel vähem ja kus üldse mitte. Traktor seadistab saadud info kohaselt ise väetisekülviku töö. Suvel koosta andmebaas, talvel tööta see läbi Loomulikult nõuab uudsete lahenduste kasutamine investeeringuid, sest arvutisse tuleb soetada täppisviljelustarkvara, mille põhilised platvormid on andmete kogumine ja hoidmine, aruannete ja

Protsess

toimib iseenesest – hooajal masinad töötavad ja salvestavad oma tegevuse, talvel analüüsib arvuti suve jooksul kogutud andmeid.


statistika koostamine, töötlemiskaartide koostamine ning kogu info analüüsimine, sh ka finantsanalüüsi kokkupanek. Protsess toimib iseenesest – hooajal masinad lihtsalt töötavad ja salvestavad oma tegevuse, talvel aga sorteerib ja analüüsib arvuti suve jooksul kogutud andmeid (nendest olulisemad on saagikus, masinate tootlikkus, nende liikumisviisid jms). Nende andmete põhjal saab kokku panna nn saagikaardi ja selle alusel omakorda põldude viljakust analüüsida. Talvine töö sõelub välja probleemsed alad, mida enne järgmisel hooaega vaadeldakse tarkvara abil ning vajadusel sekkutakse. Siin on juba taluniku või põllumajandusettevõtte agronoomi kätes, kas kasutada varieeruvat väetamisnormi, muuta mõnel põllulõi-

gul tööoperatsioone või koguda juurde andmeid, enne lõplike otsuste langetamist. Kombain kubiseb anduritest ja muust elektroonikast Näiteks kaasaegne kombain on varustatud GPS-seadmega, heedri küljes on selle asendit märkiv andur, punkris vilja saagikusandur ja niiskusandur. Lisaks teraelevaatori kiirusandur ja liikumiskiiruse edastamiseks kas andur või GPSradar. Kõigi nende andurite edastatav teave jõuab kabiinis asuvale monitorile. Tavapäraselt koristab kombainer põllult vilja, jälgides samal ajal masina liikumist põllul ja kombaini tehnilist seisukorda, ning laadib selle siis veokikasti. Et saavutada maksimaalne tulemuslikkus, peab kombaini pardaarvuti tööta-

ma, andurid olema puhtad, vajalikud kalibreerimised tehtud, GPSsignaal olema korralik, andmevoog liikuma. Tarvis on töötada maksimaalselt haardelaiusel, vajadusel arvestuslikku haardelaiust korrigeerides. Oluline on ka vilja siseneda ja sealt väljuda sarnase „käekirjaga“ – töö peab käima ühtlase kiirusega vastavalt saagikusmõõturi seadistusele. Alati tasub ka jälgida, et kogutud andmetest tehtaks varukoopiad. Ja mis eriti oluline, aga mida ei saa paraku ette planeerida – kombaineril peab jaguma otsustuskindlust alati tekkida võivate eriolukordade lahendamiseks. Et see tekiks, on tarvis kogu süsteemi tööpõhimõtet tunda. Kirjeldatud info põhjal joonistuvad välja põllukaardid, näiteks saagikuskaardid, millel näha piir-


konnad, kus saagikus kõrge, keskmine, kehvapoolne jne. Masin on võimeline põllul ka ise sõitma Kui traktoril või kombainil lasta toimetada varem kogutud andmete põhjal, on võimalik rakendada automaatroolisüsteemi. See on oluliselt täpsem, kui inimese juhitud masin. Süsteem hoiab masinat iseseisvalt ettenähtud tööteel ja –käigul, mõni eriti täiuslik süsteem võimaldab ka pöörderiba manöövri sooritamist. Kogu asjandus toimib masina moderniseeritud hüdrosüsteemi integreerituna, roolirattale on paigaldatud mootor, mis roolimehhanismi keerab. Siiski näitavad senised katsetused, et pika aja vältel töötavad inimesed traktori- või kombainiroolis on täpsemad, kui arvuti seda (veel) suudab. Töökäikude jälgimist ja masina eelmise käiguga paralleelselt liikumist nimetatakse paralleelsõiduks. Kabiinis on paralleelsõiduks vajalikud seadmed – valgustabloo, mille tulederiba näitab, kas esineb kõrvalekallet etteantud tööribast või osutab vajalikule pööramissuunale ja nn adekvaatekraan, mis simuleerib reaalset põlluvaadet, näidates ka vahelejätmisi või ülekatteid. Masina operaatoril tuleb nende näitudest juhindudes traktorit ise juhtida. Paralleelsõit tagab töökäikude optimaalse arvu, vahelejätmiste ja ülekatete vähendamise, annab suurema tootlikkuse, väheneb ka töötegemiseks kuluv aeg ja sellega koos ka kütusekulu, väetiste ja kemikaalide kulu, samuti minimeeritakse keskkonnakahjustused. Mõlemad juhtimissüsteemid, samuti kaardisüsteem on rakendatavad näiteks mürgipritsimisseadmete juhtimisel. Pritsimist mõjutavad mitmed parameetrid – pritsimisnorm, õhurõhk, tuule kiirus, temperatuur, pritsimiskõrgus

58

ja -täpsus. Vahelejätud või ülekatted võivad ühelt poolt kahjustada põldu, teisalt mõjuda laastavalt põllumehe rahakotile. Oluline on ka pritsimistöödeks optimaalse aja leidmine, et see oleks võimalikult tõhus põllukultuuri kaitseks ja ohutu loodusele. Varem koostatud kaardi alusel saab pritsida varieeruva normiga, mis tagab täpse kemikaalide vajaduse, ökonoomse töö ja maksimaalse keskkonnahoiu. Automaatlülituse kasutamise korral saab pritsisektsioone vastavalt vajadusele kas sisse või välja lülitada. Kaardikihid, mis meenutavad raamatut Põlluandmete visualiseerimiseks on välja mõeldud kaardirakendused (GIS – Geograafiline infosüsteem), mille põhiline tunnus on kihiline struktuur. Erinevad parameetrid moodustavad kaardikihid, mis paiknevad programmis kohakuti. Neid saab sirvida nagu raamatut või vaadata üksteise peal olles korraga. Mitme kaardikihi samaaegsel vaatamisel võib näha mingi parameetri muutumise iseloomu ja seoseid. Näiteks on kaalusüsteemi või väljakülvi juhtimisautomaatikat omavad väetisekülvikud võimelised puistama väetist põllule väetamiskaardi alusel varieeruvalt või vahetult seireanduri juhtimisel. Sellistel külvikutel saab laotusnormi reguleerida ka käsitsi teadaolevate kohtade või pildilt nähtavate kaardiandmete alusel. Samuti saab laotamisnormi reguleerida liikumiskiiruse muutmisega. Seejuures on oluline, et tööplaan tehtaks vastavalt väetisekülviku töölaiusele. Kirjeldatud lahendused ei kaota siiski inimfaktori tähtsust põllharimise juures: tulemus sõltub ikkagi sellest, kuidas töötegija neid võimalusi oskab kasutada.

Täppisviljelus ehk kohapõhine põlluharimine Täppisviljelus on efektiivne põlluharimine, mis arvestab põlluomaduste varieerumisega põllu piires. Kohapõhine põlluharimine eeldab tööde sidumist asukohaga, analüüsi ning kokkuvõtteid erinevate taustaandmete ja tulemuste alusel. Põhineb üleilmsel asukohamääramise süsteemil (GPS – Global Positioning Systems), mis kuulub küll USA kaitseministeeriumile, ent on kõikjal kättesaadav ja universaalne. Kasutab GPS-andmeid kombinatsioonis mullaproovide ja saagikuse näitajatega. Eelduseks on põllumasinate olemasolu, millel põlluinfo kogumiseks vajalikud seadmed olemas. Andmete täpsuse tagab GPS-süsteem, sestap on oluline selle õige seadistus ja komponentide paiknemine. Kasutusel keerulisem automaatsõidusüsteem ja lihtsam paralleelsõidusüsteem. Automaatsõidusüsteemi korral juhib seade masinat ise, paralleelsõidusüsteemi puhul peab juht olema suuteline masinat suuniste järgi juhtima. Automaatsüsteemi puhul peab GPS-antenn paiknema masina pöördekeskmest eespool. Tavalise traktori puhul tagasillast eespool. Hüdraulilise süsteemi korral võib antenn asuda masina pöördeteljel. Kuna liikumissuunda määratakse pöördenurga anduriga, võib antenn asuda töökäigu täpsuse huvides võimalikult masina pöördekeskmes. GPS-signaali võivad häirida lisaseadmed nagu konditsioneer, lokaalne raadiojaam, muud elektroonikaseadmed. Lihtsaim GPS-rakendus on paralleelsõiduseade, mille kasutamine pole enamasti seotud konkreetse põlluga. Täiendavate funktsioonidena on võimalik kasutada näiteks pritsisektsioonide juhtimist, koguda erinevaid andmeid jmt. Allikad: Taavi Võsa, Ahto Vili, www.precisionpays.com, www.agroproff.ee, põllumajandustehnika maaletoojad ja müüjad


SÄRAV TOODE KANNAB * KVALITEEDIMÄRKI

*Pääsukesemärk on Eesti tuntuim toidumärgis (TNS Emor 2014)

Märgi taotlemiseks võta ühendust: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda * info@epkk.ee ) 6009349 www.epkk.ee

Põllumehe Teataja nr 1  

Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri põllumehele, mi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you