METSANDUS
Metsas saab ulukikahjustusi vähendada ka püssita TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST
Ü
ks Põlvamaa mees rääkis järgmise loo: „Paar aastat tagasi männiga uuendatud metsatukk on mul maja taga. Ühel õhtul vaatasin aknast välja ja mida ma näen – metskits maiustab otse keset noorendikku. Läksin välja, kits pani plehku. No nii, mõtlesin – mändide seas nüüd korralik laastamine tehtud. Aga kui läksin söömapaika kohale, siis nägin – männid täitsa puutumata ja kits oli söönud vaid noori pihlakaid!“ Mullu loendati Eesti metsades 130 000–140 000 metskitse, 12 000–13 000 põtra ning 7000–8000 punahirve (keskkonnaagentuuri andmed). Need on suured arvud ja ilmselt on iga Eesti metsaomanik ulukikahjustustega kokku puutunud. Kel on ära söödud noorendik, kel pisut vanemas metsas sarvi sügatud. Kuidas aga võimalikke kahjustusi ennetada? Kindlasti on üks võimalus aktiivne suhtlus oma piirkonna jahimeestega. Loomasõbralikum on aga looduslikult tekkinud või istutatud noori taimi kaitsta mehaaniliste abivahendite või ulukitõrje preparaatidega. Mida ulukite peletamiseks teha? Ulukikahjustuste ennetamisega ei tohi hiljaks jääda ja neid töid tuleks planeerida juba enne metsauuendamist. Taimede kaitseks tasub kasutada ulukite peletusvahendeid ehk repellente. Eestis on levinud nii pritsitavad kui ka määritavad vahendid. Tõrjevahen-
26
did tuleb taimedele kanda kuiva ilmaga ja pärast tööde lõppu peab kuiv ilm püsima vähemalt paar tundi. Metsaomanikud on ulukitõrjeks kasutanud ka koduseid vahendeid, nagu näiteks pesuseep ja lambavill, kuid nende efektiivsuse kohta on teated vastuolulised. Üks lihtne võte on istutada potentsiaalsele ulukikahjustusalale rohkem puutaimi kui tavaliselt, juba ette arvestades, et osa taimedest tõenäoliselt süüakse ära. Sama põhimõtet saab rakendada looduslikule metsauuendusele jäetud raiesmikul, kus esimesel valgustusraiel jäetakse alles rohkem puid. Tõrjevahendite mitmekesine maailm Repellent Trico on looduslik taimekaitsevahend, mille toimeaine on lõhna andev lambarasv. Trico on metskitsede, hirvede ja põtrade peletamisvahend kahjustuste vältimiseks okas- ja lehtpuudel ning põllumajanduses rapsil. Sobivaim aeg pritsimiseks on septembris-oktoobris, kui temperatuur veel plusspoolel. Istikutel pritsitakse ladvakasvusid, vanematel puudel tüve. Istikute kaitseks tuleb pritsida ladvakasvusid üks-kaks korda aastas (toime kestab 6–8 kuud), vanematel puudel pritsida tüvesid koorimise ja sarvesügamise tõrjeks vastavalt vajadusele. Selleks, et moodustuks püsiv kaitsekiht, peab Trico täielikult kuivama. Cervacol on sinakashall valmis pasta, mis noorele puutaimele määrituna kaitseb seda sõraliste kahjustuse eest. Cervacoli kaitsev toime põhineb kolmel komponendil: värvus, maitse ja mehhaaniline karedus. Kaitseefekti annavad repellendis sisalduvad me-