Page 1

nr 26 veebruar 2019

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

2018. aasta parima taimekasvataja aunimetuse saanud

Raivo Sell

majandab oma ettevõtet oluliselt teistmoodi kui põllumajanduses kombeks.

Veebruaris Berliinis KaDeWe kaubamajas toimunud Eesti toidu nädalatel sai 20 Eesti ettevõtet võimaluse tutvustada oma toodangut.


Eesti põllumajanduse aastanäitus 2019 EPA 2019 toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipptegijad.

31.10 – 01.11 2019 TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

tel: 600 9334 e-post:epa@epkk.ee

epamess.ee


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt reklaam@meediapilt.ee Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

MEEDIAP LT

Sisu: Priit Jõeäär: metsameeste ja põllumeeste ühistegevus Persoon: parim teraviljakasvataja Raivo Sell leiab, et ilma pere toetuseta põllumehe ametit pidada ei saa

4 6–9

KaDeWe kaubamaja võõrustas Eesti toidu nädalaid

10–11

Loodavale maaelufondile pannakse suuri lootusi

12–15

Biomajandus tõotab Eesti ettevõtjaile suurt tulu

16–17

Uus veeseadus hakkab kehtima 1. oktoobrist

18–21

Tõeline “metsamees” Ülle Läll

22–23

PRIA uuendab põllumassiivide registrit

24–25

Esimesel põllumajanduse aastanäitusel tugev seminariprogramm

26

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2019.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Ühistegevus aitab Eestimaa metsade väärtust tõsta

P

õllumajanduses on ühistegevus arenenud õiges suunas – eesmärk on majandusliku kokkuhoiu saavutamine ja suurema tulu teenimine. Kahjuks tuleb Eesti erametsandusel täita siiani osaliselt riigi ülesandeid, olgu nendeks siis passiivsete metsaomanike aktiveerimine, metsaomanike teadlikkuse kasvatamine, metsamajandamise olulisuse selgitamine, riigi makstavate toetuste vahendamine ja nii edasi, ehk siis tegevused, mis ei ole seotud klassikalise ühistegevusega. Vähemalt on riik siiani metsaühistuid ja metsaomanikke toetanud. Metsaühistute teenuste valik aina laieneb Nende „riiklike ülesannete“ kõrval on metsaühistud arendanud teisi metsaomanikele suunatud teenuseid. Nii näiteks on majanduslikud tegevused, nagu raied (valgustus-, hooldus- ja uuendusraie), metsade uuendamine, metsamaterjali turustamine, metsapuutaimede hankimine, ühistute töölauale tulnud umbes 10–12 aastat tagasi. Erinevad majanduslikud ja metsakasvatuslikud tegevused on saanud nüüdseks metsaühistute peamisteks tegevusteks. Metsaühistud on lõpuks jõudnud reaalselt metsa, mis peaks omanikule andma kindluse, et ühistegevuse kaudu metsa majandades saavutab ta ka kokkuhoiu või suurema tulu. Ühistud teevad omavahel tänuväärset koostööd Lisaks metsaomanike koondumisele metsaühistutesse on ka

4

PRIIT JÕEÄÄR KESKÜHISTU ERAMETS TEGEVJUHT

Metsaühistud on lõpuks jõudnud reaalselt metsa, mis peaks omanikule andma kindluse, et ühistegevuse kaudu metsa majandades saavutab ta kokkuhoiu või suurema tulu.

ühistud ise ühistegevuse vajalikkust mõistnud ning loonud ühistegevuse arendamise toetamiseks erinevaid koostööorganisatsioone. Sellel aastal täitub kümme tegevusaastat metsaühistute majanduskoostöö organisatsioonil Keskühistu Eramets. Keskühistu Eramets tegeleb kolme peamise valdkonnaga: metsamaterjali turustamine ühise müügikanali kaudu, metsataimede ühishangete korraldamine ning metsaühistute arengu toetamine, sh ühise kaubamärgi loomine. Metsamaa kasutamine on Eestis väga piiratud ja reguleeritud vald-

kond. Seetõttu vajavad metsaomanikud oma õiguste kaitseks katusorganisatsiooni. Enamik metsaühistuid kuulub Eesti Erametsaliitu, mis on olnud pikaaegne partner keskkonnaministeeriumile ja teistelegi organisatsioonidele. Küll tuleb paraku tunnistada, et maaeluministeeriumis, mis tegeleb maaelu kui tervikuga, metsameestel mõjukust napib. Siit tulebki mõte, et just Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda võiks olla väärikas koht ka metsameestele. Keskühistu Eramets on oma liikmete huvide kaitseks astunud põllumajandus-kaubanduskoja liikmeks, et seista jätkusuutliku biomajanduse ja tervikliku maaelupoliitika eest. Killustatuse asemel tuleb luua ühtne tervik Soovime, et meie poliitikates ei oleks eraldi metsanduse arengukava, põllumajanduse ning kalanduse valdkonna arengukava (PõKa), vaid üks terviklik maaelu toetav arengukava. Euroopa Liidu tasandil käivad need kaks valdkonda koos, kuid Eestis takerdub see teema bürokraatia ja otsustusvõimetuse taha. Ühistegevusel on pikk tee käia, et meie ühiskond, sealhulgas väga suur osa väikemetsaomanikke, mõistaks metsade hooldamise ja uuendamise olulisust meie loodus- ja elukeskkonna säilimisele, CO2 sidumise võimele, majandusele ning heaolule. Metsaomanikud, hoolitsege oma metsade tervise ja kvaliteedi eest ning pöörduge kindlasti ka oma piirkondliku metsaühistu poole.


Mõisaküla Masinatehases valmistatud erinevad lumesahad ja buldooserseadmed sobivad esirippsüsteemidele, esilaaduritele ja MTZ poolraamidele

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tootmine ja müük: 562 86151 Kiikre 1, Mõisaküla, Viljandimaa 69302

www.mtm.ee

põllumajandusloomadega kauplemine Euroopa Liidu sisene eksport import & Eesti siseturg sh tõuloomade vahendamine nuuma- ja tapaloomade ost Baltic Vianco trading oÜ Sänna küla Rõuge vald 66710 Võrumaa tel. +372 786 0228 info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee

põllumajandusloomade transporditeenus projektid BALTIC GRASSLAND BEEF SWISS GRASSLAND GENETICS


PERSOON

Parim taimekasvataja elab linnas Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) 2018. aasta parima taimekasvataja aunimetuse saanud Raivo Sell majandab oma ettevõtet oluliselt teistmoodi kui põllumajanduses kombeks. Tema tööstiili võib nimetada rändamiseks. KRISTINA TRAKS AJAKIRJANIK

6


Kui enamasti saan põllumeestega intervjuu tegemiseks kokku nende kontoris või põlluserval, siis Selliga kohtun hoopis Tartus kohvikus. Tema kontor, või tegelikult töökoda, nagu ta täpsustab, on auto. Põlluservas aga pole keset talve peale lumevaiba suurt midagi vaadata. „Ma ei tegele talvel oma põhitööga, vaid see on akude laadimise ja mõtlemise aeg,“ ütleb ta. Õigupoolest on Raivo Sell talvel lausa linnamees, elab Tartus. Tema aktiivne tööaeg algab märtsist ja siis on Sell peaaegu pidevalt lennus erinevate põldude vahel, mis asuvad Moostest Põlvamaal kuni Saadjärveni Tartumaa põhjaosas. Suviti elab tema pere aga hoopis maasikamaa lähedal, mis asub Tartust viie kilomeetri kaugusel. Vaimustus agronoomiast Raivo Sell on sündinud ja kasvanud Tartus. Mõte õppida agronoomiat tekkis tal seoses sellega, et suviti käis noormees raha teenimas põldude kõplamise ja heinateoga. 17-aastaselt keskkooli lõpetades oli ta Vene sõjaväe jaoks veel liiga noor ja läks vaheaastaks Jänedale agronoomiat õppima. Selgus, et see on mõnus ja huvitav ala. „Seal tekkiski mõte, et nii huvitavat asja õpin edasi ülikoolis. Mõeldud-tehtud. Ülikoolis muidugi enam polnud nii kerge, aga lõbus ikka ja sõbrad sain sealt eluks ajaks,“ räägib Sell. Ometi kulus veel tükk aega, enne kui linnapoiss päriselt viljakasvatajaks sai. Nimelt töötas Sell pärast ülikooli lõpetamist neli aastat agronoomina kahes ettevõttes. Üks neist, Adavere Agro, oli ja on praegugi üks Eesti suuremaid põllumajandusfirmasid. Juba 1990. aastatel tegeleti seal põllumajandusega tipptasemel. „Suured põllud, kokku ligi pool tuhat hektarit. See oli neis oludes väga kõva sõna, sest kõik tööd tehti ära Vene tehnikaga,“ meenutab Sell.

800

ha põllumaad on Raivo Selli käsutuses, peamiselt on need rendimaad. Mõne aja pärast asus Sell tööle maailma suurima väetisetootja Norsk Hydro (nüüd Yara – toim) Eesti harusse ning töötas seal kuni 2008. aastani agronoomina ja hiljem osakonnajuhatajana. „Tegelesin kõigega, mis puudutas taimekasvatussisendite sisseostu, müüki ja viljaeksporti. Töö oli aga suuremalt jaolt kontoris laua taga ja ega see mulle väga hästi ei istu. Otsustasin, et lõpetan ja hakkan ise vilja kasvatama,“ räägib Raivo Sell. Soovin rentida põllumaad! Umbes taolise kuulutuse pani Raivo Sell ajalehtedesse ning, oh rõõmu, pakutigi sobilikke maid rendiks. Esimesed viljad külvas Sell 2008. aastal ja alguses oli põldusid vaid 50 hektarit. Samal ajal tegeles ta ka atesteeritud taimekasvatusnõustajana põllumeeste nõustamisega. Igal aastal laiendas Sell oma põllumaid ning praegu on tema kasutuses 800 hektarit põlde, valdavalt rendimaad. See on täiesti taotluslik, sest maasse investeerimise asemel on Sell otsustanud panustada tehnoloogiasse. Kuna tema põllud ei asu ühe keskuse ümber kobaras koos nagu enamasti põllumajandusettevõtete puhul harjunud ollakse, käib nende majandaminegi veidi teistmoodi. „Minu filosoofia on see, et ma olen pidevas liikumises. Mu masinad ei seisa paigal ja meil ei olegi sellist kohta, kust me igal hommikul tööd alustame. Kui on Moostes tööd, jäävad masinad sinna paariks päevaks ja seal on sõiduauto,

millega ära tulla. Samamoodi on teistes kohtades. Pole vahet, et on pikad vahemaad, sest kui logistiliselt ja taimekasvatuslikult paned distantsid paika, saab hakkama küll. Näiteks koristasime Saadjärve ääres põllud ära ja tulime hilisõhtul kombainiga Moostesse. Liiklus väike, koristada nagunii öösel ei saa ja hommikul sai alustada tööd juba uues kohas,“ kirjeldab ta. Töötajaid on Sellil abiks kaks, põhikohaga ja aastaringselt. „Neile ka sobib see, et täna on nad siin ja homme peavad hoopis kuskile mujale sõitma. Auto on mul nagu kontor ja remonditöökoda, traktoritel on ka peale ehitatud suurendatud tööriistakastid,“ kirjeldab Sell. Töömeestele maksab ta aastaringselt sama palka. Mehed tulevad tööle märtsi viimastel päevadel ja sügisel lõpetavad novembri keskpaigas. Seejärel võivad uue hooaja alguseni teha, mida tahavad. „Hooajal teeme tööd pingelise graafikuga, kuid nädalavahetused katsume vabaks jätta, sest mõlemal mehel on väikesed lapsed ja see ei lähe mitte, et peret üldse ei näegi. Meil on selline süsteem, et kui töö on tehtud, siis saab koju. Parim motivaator! On ka juhuseid, et saame neljapäeval tehtud ja ongi pikk nädalavahetus.“ Osad teenused tasub sisse osta Lisaks põhimõttele „pigem rendin, kui ostan maad“ ei pelga Sell vajadusel mõnda teenust sisse osta. „Mõnikord on valida, kas teha töö ise ära või teenus sisse osta ning samal ajal tegeleda ise teiste töödega. Teenus aitab pingelisi hetki kergemini lahendada, nii ei pea ise väga suuri ressursse omama, et kõik asjad agronoomiliselt õigeaegselt tehtud saaks,“ räägib ta. Näiteks tasus see põhimõte ära üle-eelmisel aastal, kui oli vaja ülikiiresti viljakoristamist alustada. „Mul oli enda kombain, rentisin teise kombaini juurde, töömees

7


PERSOON oli endal ning hooaja alguses võtsin veel kolmanda teenusepakkujana appi. Selleks hetkeks, kui teised mehed hakkasid koristama ja kirusid ilma, mis paremaks ei läinud, oli mul juba 25% pindadest koristatud. Teenuse sisseostmine tasus rahaliselt ära,“ nendib Sell. Mullu sügisel tellis ta külviteenust, kolme päevaga tehti kõik, mis vaja ning Sell ise sai samal ajal teha muid asju. „Mõnikord on mõistlik kasutada abi ja mitte karta raha eest teenust osta. Sageli on kulu väiksem kui tulu, mis tõuseb sellest, et saad kiiresti asjad ära tehtud,“ leiab parim taimekasvataja. Kui suvi möödub põllumehel mõnikord 18-tunniseid tööpäevi tehes, siis on loogiline, et talv kulub tervise turgutamiseks ja puhkamiseks. Ja mõtlemiseks. „Ma mõtlen väga palju selle peale, mida tahan saavutada ja kuidas sinna jõuda. Panen aga numbrid juurde ja hakkan arvutama. Vabalt võib olla, et alustan novembris tööd ühe ideega, kuid kahe kuu pärast on see arenenud hoopis millekski muuks. Kevadel, kui töö reaalselt algab, peab olema kõik detailideni valmis mõeldud ja siis ainult kasutan oma valmis mõtteid,“ räägib ta. „Ilma perekonna toetuseta pole põllumehe ametit võimalik pidada, sest suvel kuulun ma 100% põl-

2018. aasta parima taimekasvataja aunimetuse saanud Raivo Sell. Foto: Evelin Talvar

dudele. Talv on perekonna jaoks. Olen väga tänulik oma perele, et nad lasevad mul seda tööd teha,“ kõneleb Raivo Sell. Kas pärast kolme väga keerulist aastat pole tekkinud mõtet taas palgatööle minna? „Ei, seda küll mitte. Need aastad pole olnud ise-

gi mitte keskmised, vaid miinusaastad. Samas tagasi palgatööle ei taha küll minna, kuigi eks ma iseendale olen veel karmim tööandja kui keegi teine olekski.“ Tehnika on Raivo Sellil viiskuus aastat vana. Kõik töövahendid on olemas, kuid seni on töö käinud üsna piiri peal. „Saan kõik tehtud, kuid mõnikord mitte kõige paremal ajal,“ ütleb Sell. See on ka põhjus, miks ta tänavu ettevõttes muudatusi teeb – vähendab külvipinda ja tegeleb edaspidi vaid taliviljaga, kuigi seni on kasvatanud nii suvi- kui ka talivilja: nisu, otra, rapsi ja rüpsi. Suvivilja asemel läheb maha üheaastane ristik ja edaspidi juba talivili. Miks suviviljast loobuda? „Ükskõik, kuidas arvutada, suviviljadega oled pluss-miinus nullis. Siis tekib küsimus, miks seda teha. Parem valmistada maa ette talivilja külviks – saan õigel ajal külvata ja talivilja potentsiaal on suurem,“ selgitab ta. Eks investeerimast hoiab praegu tagasi ka karm reaalsus – kolm halba vilja-aastat järjest on sundinud kõiki põllumehi kõvasti püksirihma pingutama. „Ma parem teen natuke vähem, aga ei investeeri praegu juurde. Kui pinda on vähem harida, pikeneb ka masinate tööressurss – saan neid kauem kasutada.“

Kommentaar: Uudne lähenemine põllumajandusele RAUL ROSENBERG MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUSE JUHT

Ü

hes heas põllumehes on alati mitmeid omadusi, mis väärivad esile tõstmist. Lisaks oskusele teravilja, vaarikaid ja teisi põllukultuure kasvatada ongi Raivo Selli puhul oluline tema mõtlemine põllumajandusest kui ärist ning uudne lähenemine 8

ehk oskus rendimaade ja liisitud tehnika abil majandada. Sedasi on ta toimetanud juba kümme aastat. See jäi ka hindamiskomisjonile silma ja oli üks oluline argument, sest analoogset lähenemist saaks soovitada ka nendele, kes tahavad põllumajanduses kätt proovida ehk siis alustavatele põllumeestele. Mina tean veel mõnda inimest, kes sedasi majan-

dab, kuid vaja oleks natuke aega, et neid esile tõsta. Konkurents 2018. aasta parima taimekasvataja tiitlile oli suur, tugev konkurent oli näiteks Ott Läänemets. 2018. aasta eripära oli aga asjaolus, et Lääne-Virumaal tegi põud palju kahju, samas nendes piirkondades, kus Raivo Sell majandab, olid saagid enam-vähem korralikud.


Töökasvatus maasikapõllul

L

isaks teraviljale kasvatab parimaks taimekasvatajaks tunnistatud Raivo Sell Tartumaal lennundusmuuseumi lähedal ka maasikaid ja vaarikaid. „Need sobivad mu tööde plaani. Varakevadel tegeleme teraviljadega, kuid maasika põhiline tööhooaeg on 10. juunist juuli alguseni ehk just sel ajal, kui teraviljapõllul pole eriti midagi teha. Saan oma meestele tööd pakkuda, kuid maasikakorjamisel on abiks ka hooajatöölised,“ räägib Sell. Maasika- ja vaarikamaal on lisaks ärilisele tähendusele ka oluline roll laste töökasvatuses. „Ma ise tegin suviti tööd ja leian, et ka praegu on see väga hea võimalus harjutada töötegemist. Mu oma poisid teenivad ka maasikapõldu-

del palka. Maasikapõllud on omamoodi töökasvatuse baas. Samas ei eelda ma sugugi, et minu lastest saaksid põllumehed. Mul on hea meel, kui nad jäävad Eestisse ja leiavad endale tegelemiseks meelepärase ala, mis võib olla põllumajandusest väga kaugel.“ Kust toit tuleb? Paljude jaoks poest ja kuidas ta poodi saab, polegi enam väga oluline. Põllumehena tunnetab Sell vahel negatiivset suhtumist maaharijatesse. „Ma ei lähe kritiseerima bussijuhti, kuidas ta sõidab, aga kui sõidan traktoriga, siis on tavaline, et näidatakse mööda sõites rusikat. Ühel tuttaval pilluti traktorit õunte ja munadega, kui ta öösel tööd tegi ja müra tekitas. Kas

siis inimesed üldse ei söö enam?“ imestab ta. „Tundub, et negatiivne suhtumine on seotud heaolu tõusuga – inimesed on justkui unustanud, kust nende toit tuleb. Väga paljud räägivad asjadest, millest nad midagi ei tea. Näiteks põldude pritsimine on üks selline teema. Või ülistatakse ökotootmist, kuigi ka see ei ole mustvalge ja üdini positiivne. Vaevalt, et mõni ökopooldaja on mõelnud selle peale, mis toimub mahepõllul pärast seda, kui seda on kolm-neli korda umbrohutõrje eesmärgil äestatud. Seal ei ela pärast seda enam ühtegi hiirt, konna ega pole ka linnupesi. Maheköögiviljanduses põletatakse vagude vahelt umbrohtu – ka seal ei jää järgi erilist elurikkust.“

Uueks hooajaks uus masin!

Järelveetavad pritsid- 5 mudelit, maht 2700-14000 liitrit Iseliikuvad pritsid- 5 mudelit, laius 18-40 meetrit

Lägapüüd mahuga 3-30 m3

Moodullahendusega külvikud kuni 9m

Lägarandaalid, -kullvaatorid, rohumaakeead

Otsekülv, maisikülvikud, kombikülv

Õlipressid tootlusega 10-16000 kg/h, külm- ja kuumpress Ekstruuderid- granulaatorid loomasööda tootmiseks, 80-8000 kg/h

FARMET mullaharimismasinate ja külvikute kandekonstruktsioonid on valmistatud eriterasest eXtra Steel line® . TEHASEGARANTII 2 AASTAT PEECON söödamikserite segamissgude asetus planetaarkäigukassle on unikaalse ja töökindla lahendusega. TEHASEGARANTII 5 AASTAT

PANE MEID PROOVILE JA KÜSI PAKKUMIST!

põllutehnika külvikud õlimasinad

lägatehnika söödamikserid haagised

+372 527 9827

söödarobood rullipurussd silojaoturid

info@agrofort.ee

taimekaitsepritsid

www.agrofort.ee

väeesekülvikud mullafreesid

www.farmet.ee

farmihooldusmasinad


TOIT

Eesti toitu sai KaDeWe kaubamajas kahe nädala jooksul nii degusteerida kui ka osta. Foto: Ruudu Ulas

Eesti toit kuulsas Berliini kaubamajas HELI LEHTSAAR-KARMA

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

B

erliinis KaDeWe kaubamajas veebruaris toimunud Eesti toidu nädalatel sai 20 Eesti ettevõtet võimaluse tutvustada ja müüa oma toodangut. Suurimat huvi tundsid külastajad ebaküdoonia maiustuse vastu, samuti pidid tootjad juurde saatma käsitööšokolaadi ja maitsemett. Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo nõunik Mariann Roos selgitas, et KaDeWe väljapanek oli üks osa programmi „Eesti toit 2015–2020“ raames toimuvatest tegevustest. Läbirääkimised Berliini kuulsaima kaubamajaga algasid kaks aastat taga10

KaDeWe ostumeeskonnaga kohtumisel paar aastat tagasi kinkisime neile kaunilt disainitud puitkaanega Eesti mee, mille peale toonane prantslasest ostukorruse juht hõiskas, et just selline toode KaDeWe-sse väga sobikski! Mariann Roos

si, kui projekti idee algataja, Eesti suursaatkond Berliinis, selle välja käis. „KaDeWe puhul nägime lisaks müügile ka suurt Eesti ja Eesti toi-

du kuvandi tutvustamise võimalust. Paljud ettevõtjad on öelnud, et n-ö tavakettidesse on neil hinnakonkurentsi tõttu keeruline pääseda. Seetõttu on Saksamaa turg huvipakkuv just mahetootjatele, erilisele nišitootjale või HoReCa sektoris turgu püüdvale tootjale,“ kirjeldas Mariann Roos. Puitkaanega mesi võlus ära KaDeWe soovis Eesti tootjailt saada ilusa pakendiga huvitavaid tooteid. „Kohtumisel KaDeWe ostumeeskonnaga paar aastat tagasi kinkisime neile kaunilt disainitud puitkaanega Eesti mee, mille peale toonane prantslasest ostukorruse juht hõiskas, et just selline toode KaDeWe-sse väga sobikski! Kauba-


maja on tuntud oma laia kaubavaliku poolest ja nende eesmärk on lisaks olemasolevale leida uusi huvitavaid tooteid. Nii näiteks valiti Eesti väljapanekusse külmkuivatatud marjaküpsised, mille kohta nii nende tootja ise kui ka KaDeWe esindajad sõnasid, et pakend vajab veel arendamist, ent toode oli midagi nii huvitavat, et see võeti siiski Eesti nädalate valikusse. Lisaks anti meile teada, mis tooted KaDeWe-le huvi ei paku, nt jäätisest ja kalatoodetest ei oldud huvitatud,“ selgitas Mariann Roos. Saksamaale saadeti tutvumiseks 35 ettevõtte tooted, sõelale jäi 20, sest kõik ei vastanud KaDeWe soovidele tooteomaduste, pakendi, disaini jms osas. Siiski läks meil hästi. „Kui alguses oli juttu, et Eesti toitu tutvustavale väljapanekule valitakse 30 toodet, siis tegelikult esindas meid umbes 90 toodet 20 ettevõttelt,“ rõõmustas Roos. Nostalgiline kingitus sõbrannale Esimese esitlusnädala lõpuks sai Roos tõdeda, et häid sõnu jagus nii Eestile kui ka meie toidule. Tema sõnul on külastajate seas nii neid, kes teavad Eestit, ent ei ole siin veel käinud, kui ka neid, kes Eestit on külastanud. „Tuli näiteks üks vanaproua, kes 15 aastat tagasi sõbrannaga Eesti reisil käinud, ajalehekuulutuse peale Eesti toitu uudistama ning sõbrannale aastatetaguse reisi meenutuseks üllatuskingitust ostma. On ka neid, kes arvavad Eesti pealinnaks Riia olema või ei ole riigist kunagi varem midagi kuulnud,“ nentis Mariann Roos. Lisaks ebaküdoonia maiustusele, käsitööšokolaadile ja maitsemeele olid populaarsed ka liköör Vana Tallinn, vinnutatud ulukiliha, käsitööõlu. Mariann Roos lisas, et murakamoos müüdi samuti kiirelt läbi. „Mitmed tooted on meie külalistele elamuse pakkunud, nt põdrasamblik šokolaadis, rabarberi vahuvein või humalaga siider.“

Kommentaarid: KaDeWe on iga gurmaani unistuste sihtpunkt KADRI METS NORDIC HONEY ASUTAJA JA TEGEVJUHT

E

sialgse valiku toodetest tegi maaeluministeerium vastavalt KaDeWe-lt saadud kriteeriumidele, kuid lõpliku otsuse väljapanekusse pääsevate toodete kohta tegi KaDeWe neile saadetud näidiste põhjal. Eeldan, et Nordic Honey jäi neile silma nii kvaliteetse mahetoote kui ka eristuva brändingu poolest. Esitasime kõik oma tooted ning enamiku neist valis KaDeWe ka välja. Väljapanekus olid kõik meie naturaalsed ja ka maitsestatud mahemee sordid ning meedegusteerimise kinkekomplektid. Meie mett on eelkõige ostetud kingituseks. Üllatavalt palju head tagasisidet on saanud

tšilliga maitsestatud mahemesi, mis näiteks Eesti turul nii populaarne ei ole. Kogu Eesti väljapaneku suhtes on sakslased olnud väga avatud ja uudistanud suure huviga erinevaid väljapanekus olevaid tooteid. Nordic Honey on Saksamaale eksportinud alates 2017. aasta sügisest ning meie tooted on jõudnud Fine Food poodidesse Frankfurdi ja Müncheni lennujaamades ning kahte gurmeetoidu poodi Hamburgis. Loodame väga, et saame ka KaDeWe ja veel mõne Saksa edasimüüja peatselt sellesse nimekirja lisada. On ju KaDeWe kaubamaja iga gurmaani unistuste sihtpunkt. Toidusektoris tegelev inimene leiab sealt kahtlemata väga palju inspiratsiooni.

Võimalus, millest tasus kinni haarata TARMO PRANGEL

R

RÕNGU MAHLA EKSPORDIJUHT

õngu Mahla toodetest pääses KaDeWe-sse neli mahemoosi ja neli mahlakontsentraati. Pakkusime ka mahemahlu, kuid need ei osutunud valituks.

KaDeWe väljapanekus osalemine oli tore võimalus, sellisest tasub kinni haarata. See muidugi ei tähenda, et nüüd kohe kõik uksed avanevad, sest see võtab palju aega. Lootust siiski on, näiteks käisime hiljuti mahetoodete messil, kus saime oma toodetele väga head tagasisidet.

Eesti toit piiri taga 11.–23. veebruarini toimusid Berliinis KaDeWe kaubamajas Eesti toidu nädalad. Sündmus oli osa programmi „Eesti toit 2015–2020“ tegevustest. Maaeluministeerium korraldab tegevusi aastas keskmiselt neljas sihtriigis, et edendada Eesti toidu kuvandit ja toidusektori erinevate osapoolte koostööd ning aidata kaasa nende ekspordivõimaluste loomisele. Nii on Saksamaa kõrval 2019. aastal sihtriigid

ka Prantsusmaa, Rootsi ja Hiina, võimalusel aidatakse kaasa ka Soome- ja Lätisuunalisele tegevusele. KaDeWe on Berliini suurim ja kuulsaim kaubamaja. Rohkem kui sajandivanuses kaubamajas on 60 000 m2 müügipinda, külastajaid on päevas umbes 40 000. KaDeWe teeb oma toidumaailmas kaks-kolm erinevat riiki tutvustavat projekti aastas. Tänavu jaanuaris oli väljas Soome.

11


RAHA

Investeerimisfond toob eraraha maaettevõtlusse

Avalikust rahast põllumajandusele makstavate toetuste vähenemisel on vaja sektorisse kaasata rohkem eraraha. Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) on uute võimaluste otsimisel aastaid nuputanud ning usub, et on lahenduse leidnud maaettevõtluse investeerimisfondi näol. investeeringu omakapitali suurendamiseks. Siin saabki abiks olla loodav investeerimisfond. Ardo Nõmm ütleb, et tuli sellele mõttele, kui E-Piim hakkas otsima, kes neile uue tehase ehitamiseks omakapitali juurde annaks. Tema kinnitusel oleksidki loodava investeerimisfondi omakapitali investeeringud mõeldud peamiselt toiduainete ümbertöötlemise valdkonda – piimakombinaadid, kalakombinaadid –, et Eestisse tekiks põllumajandustooteid ümbertöötlevaid tehaseid, kuid ka suuri logistikakeskuseid, mis hakkaksid ümbertöödeldud toodangut konsolideerima ekspordiks, nt Aasiasse.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Euroopa Liidu põllumajandustoetused tulevikus vähenevad. Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantsjuht Ardo Nõmm ütleb, et alates 2014. aasta piimanduskriisist ongi nad otsinud võimalusi, kuidas tuua põllumajandussektorisse eraraha. Nüüd usubki Nõmm, et investeerimisfondi näol on leitud lahendus, mis sobib kõigile osapooltele ja loodetavasti käivitub see juba tänavu sügisel. Nõmm selgitab, et tegemist ei ole uue laenuandjaga. Laenajaid on juba küll, kasvõi MES ise. Investeerimisfond keskendub finantsinstrumentidele, mis ei ole praegu turul eriti kättesaadavad. Peamiselt on selleks investeeringud põllumajandusega seotud ettevõtete omakapitali, mida avalik sektor teha ei saa. Nõmm toob näite, et kui tööstusel on vaja investeerida 100 miljonit eurot, siis pank annab selleks 80 miljonit eurot laenuraha, kuid tingimusel, et 20 miljonit leiab tööstus omavahendeid. Siis ongi ettevõttel vaja leida partner, kes teeb 12

Loodava investeerimisfondi omakapitali investeeringud läheksid peamiselt toiduainete ümbertöötlemise valdkonda. Ardo Nõmm, MES-i finantsjuht

Omakapitali puudusel jäävad head projektid tegemata Järvamaale õlikultuuride ümbertöötlemise tehast rajava Farm In Productions OÜ juhatuse liige Margo Kuusk ütleb, et on täiesti veendunud nõudluses MES-i plaanitava finantsinstrumendi järele. Ka nemad kaalusid uue tehase rajamist planeerides investeerimisfondide kaasamist. Otsustati siiski põllumajandustootjate endi kapitali kasuks, kuna finantsinvesto-


Aasta tagasi nurgakivi saanud Imavere õlikultuuride töötlemise tehase rajamisel kaaluti investeerimisfondide kaasamist, kuid see plaan ei teostunud, sest finantsinvestorite huvi on kapitali kasv võimalikult lühikese aja jooksul. Foto: Meelika Sander-Sõrmus

ri põhiline huvi on investeeritava kapitali tootlus, ehk kapitali kasv võimalikult lühikese aja jooksul. Farm In Productions’i põllumajandustootjatest omanikud näevad aga õlikultuuride ümbertöötlemise tehase projekti enda tootmisega seonduva väärtusahela ühe osana. Siiski leiab Kuusk, et kindlasti jääb Eestis osa põllumajandusega seotud projekte tegemata, kuna puuduvad finantsinstrumendid investeeringute jaoks vajaliku omakapitali kaasamiseks. „Meil on teadmised ja kompetents, kvaliteetne tooraine, kuid puudub akumuleeritud omakapital suuremate projektide tarbeks. Läbi nende saaksime aga väärindada põllumajandustootjate toodangut ning anda sellele suuremat lisandväärtust,“ ütleb Kuusk. Põllumeeste jaoks lisab investeerimisfond oma portfelli ka tehingud maadega. Esmajoones on tegu klassikaliste sale-and-leaseback tehingutega, ehk maa ostu- ja tagasimüügiga. Põllumees saab vajadusel oma maa maha müüa, ostjalt selle taas rendilepinguga kasutusse võtta ning soovi korral näiteks viie aasta pärast maa taga-

Imavere õlikultuuride töötlemise tehas mullu augustis. Foto: Heli Lehtsaar-Karma

si osta. Nõmm toob näite, et ikalduste ajal on põllumeeste bilansilehed üsna kõhnad. Krediidiasutus sellises olukorras pandi vastu laenu ei anna. Leaseback tehingu pakkuja leiab ehk ka praegu, kuid see tehing võib olla väga kõrge intressiga ja on ka juhtunud, et maad ei müüdagi põllumehele tagasi. „Kui tehingupartnerite hulgas on ka MES, siis on põllumehel ehk kindlam tunne,“ usub Nõmm. Tema väitel on ka praegu põllumehed selliste tehingute pakkumistega MES-i juurde tulnud, kuid MES ei tohi avaliku raha eest maad osta. Samamoodi hakkaksid investeerimisfondi portfelli kuuluma

tehingud kalapüügilitsentsidega. Fond ostab litsentsid välja ning liisib või rendib neid edasi. Investeerimisfond tuleb vaid pensionifondide abiga Kõiki neid tehinguid ei saa aga MES teha avaliku rahaga, vaid tegemist peab olema erainvestorite ja avaliku sektori rahaga. Seetõttu luuaksegi investeerimisfond. Euroopa Liidu reeglite järgi võib MES-i raha olla fondis 1/3 ja 2/3 peab tulema erasektorist. Börsile ei ole Nõmme kinnitusel vähemalt esialgu plaanis erainvestoreid otsima minna. Avaliku fondi ülalpidamine on keeruline ja Nõmm

13


RAHA pole kindel, et väikeinvestorid on nõus oodatava tootlusega. „Nende ootused on oluliselt suuremad kui meil või näiteks pensionifondidel,“ väidab Nõmm, kelle sõnul tahavad pensionifondid 6%-list tootlust. Esimene, Nõmme ütlusel pealiskaudne läbirääkimiste voor on pensionifondidega juba peetud. Nõmme kinnitusel ongi maaettevõtluse investeerimisfondi idee teostatav üksnes siis, kui pensionifondidel on piisav huvi fondi investeerida. Aastate pärast võiks fondi maht olla 100 miljonit eurot. „Pensionifondidel on vahendeid küll, neil on vaja ainut kohti, kuhu investeerida,“ usub Nõmm. Pensionifondid näitavad üles ettevaatlikku huvi Eesti pensionifondide haldajad jäävad plaanitava maaettevõtluse investeerimisfondi suhtes vaoshoituks – idee on huvipakkuv, kuid nende osalus sõltub asjadest, mis pole praeguseks veel teada. Luminor Pensions Estonia juht Martin Rajasalu ütleb, et palju oleneb nii loodava maaettevõtluse investeerimisfondi formaadist ja struktuurist kui ka turuolukorrast. „Pensionifondi esmane ülesanne on toota osakuomanikule võimalikult palju kasu. Odavalt ei soovi pensionifondid oma raha kuhugi kasutusse anda,“ kinnitab ta. Tema sõnul peab loodava fondi tegevus olema väga selge ja atraktiivsust suurendaks investeeringute väärtuse võimalikult sage ümberhindamine. Riskide juhtimiseks on oluline ka likviidsus, et oleks võimalik investeeringuid realiseerida. „Huvitav on näha, missugustesse ettevõtetesse ja mis kriteeriumite järgi maaettevõtluse fond investeerida soovib,“ on Rajasalu ootel. Swedbank Investeerimisfondide AS-i juhatuse esimees Kristjan Tamla ütleb, et on loodava maaettevõtluse fondi lähemast analüüsimisest kindlasti huvitatud. Näi-

14

Hea teada Investeeringu suurus tootmise alustamiseks põllumajanduses (ligikaudne maksumus) Piimatootmine (300 lehma): 3,1 mln eurot (2 mln eurot farm, 1 mln eurot maa, 0,5 mln eurot tehnika, 0,5 mln eurot käiberaha) Teravilja tootmine (500 ha): 3,2 mln eurot (1,5 mln eurot maa, 1 mln eurot kuivatikompleks, 0,5 mln eurot seadmed, 0,2 mln eurot käiberaha) Sealiha tootmine (täistsükliga sigala, 10 000 siga, 300 emist): 3 mln eurot Väike liha ümbertöötlev tööstus (70 siga ööpäevas): 1,5 mln eurot (1,1 mln eurot investeering, 0,4 mln eurot käiberaha) Kasvuhoone (1 ha): 4 mln eurot

Põllumajandus- ja kalandussektoris tegutseva investeerimisfondi loomine Eesmärk on luua põllumajanduse ja kalanduse valdkonna ühises arengukavas 2021–2028 finantsinstrumentideks eraldatud vahendite ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES-i) omakapitalist tehtava investeeringu baasil erainvestori põhimõtetel tegutsev investeerimisfond. Fond hakkaks pakkuma sektoriga seotud ettevõtjatele omakapitali, käibekapitali ja maade ostu rahastamise ja rentimise võimalusi. Sektorite ettevõtjaid ühendavad organisatsioonid asutavad või valivad investeerimisfondi haldava äriühingu. Selle äriühingu ülesanne on investeerimisfondi loomine ja erainvestorite kaasamine vastavalt riigiabi ja arengukava suunistes ettenähtud eraosaluse määrale. Arengukava vahendeid investeeritakse fondi MES-i kaudu, näiteks ostab sihtasutus sobivate projektide olemasolul investeerimisfondi osakuid. Allikas: Maaelu Edendamise Sihtasutus

teks tuleb vaadata, kas oodatav fondi suurus on kooskõlas atraktiivsete investeerimisvõimalustega. Samuti on oluline, kes on fondi haldajad. Sarnasel seisukohal on ka SEB Varahalduse juhatuse liige Sven Kunsing. „Maaettevõtlusse investeerimine võib olla huvitav võimalus ja vastava kompetentsiga fondivalitseja turuletulek avardaks kindlasti võimalusi,“ leiab ta. „Ilma fondi tingimusi nägemata on aga raske huvi suurust kommenteerida. Kuid vaataksime sellist võimalust kindlasti huviga,“ lubab ta. Ta möönab ka, et sobivate tingimuste, hea meeskonna ja toimiva investeerimisprotsessi puhul pole võimatu loodetav 100 miljoni euro suurune maht ja pensionifondide oluline osalus selles. Teisalt juhib ta tähelepanu, et seda tüüpi fond saab olema ebalikviidne investeering, mida saavad endale lubada ainult väga pika investeerimishorisondiga investorid. „Vaadates käimasolevat valimisvõitlust ja mõnede osapoolte soovi pensionifonde demoniseerida ja pensionisüsteemi lõhkuda, väheneb ka tõenäosus, et pensionifondid saaksid ülipikki kodumaiseid investeeringuid kaaluda,“ nendib Kunsing. MES on fondi loomisega aga tõsiselt ametis. Konsultatsioonifirma Ernst & Young Baltic palgati uurima nõudlust taolise fondi järele. Vastus peaks olema varsti käes ja märtsi lõpuks loodab Nõmm välja kuulutada konkursi fondihalduri leidmiseks. MES on enda eelarves tänavu ette näinud 5–10 miljonit eurot, et fond juba sügisel käivitada. Nõmm ütleb, et kahe aasta pärast jagatakse uues maaelu arengukavas ligikaudu 100 miljoni euro ulatuses finantskorralduse vahendeid. Siis on hea, kui on ette näidata juba töötav fond, et osa sellest 100 miljonist eurost suunata ka maaettevõtluse investeerimisfondi.


Küsimus: Kas praegu on teie pensionifondil võimalik investeerida maaeluga seotud ettevõtlusesse?

MARTIN RAJASALU

KRISTJAN TAMLA

LUMINOR PENSIONS

SWEDBANK

ESTONIA AS JUHT

INVESTEERIMISFONDID AS JUHATUSE ESIMEES

M

aailmas on palju ettevõtteid, ka põllumajandusettevõtteid, millesse saab investeerida. Investori jaoks on oluline näha ettevõtte elujõudu, edasiviivat äriideed või uudset tehnoloogiat, mis eristaks seda ettevõtet teistest. Pensionifondi jaoks on kindlasti lihtsam sellesse sektorisse investeerida kompetentse fondi vahendusel, kui selleks vajadus tekib. Aga fondi loomisel tuleb arvestada, et seda tuleb turustada fonditurul nagu igat teist investeerimisfondi või alternatiivfondi.

S

wedbanki pensionifondid on investeerinud Eesti metsamaasse juba mitu aastat ja oleme selle investeeringu tootlusega praeguse seisuga väga rahule jäänud. Seetõttu on olnud soov metsamaainvesteeringuid isegi suurendada. Kahjuks oleme aru saanud, et metsamaa ostu-müügi turg on üsna spetsiifiline ning mõistlikel tingimustel suuremas mahus sellesse siseneda on üsna keeruline. Seetõttu oleme võtnud eesmärgi oma metsamaa portfelli esialgu planeeritust aeglasemas ja väiksemas mahus suurendada.

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Kiiretoimeline mikroelementidega rikastatud lubiväetis aastaringseks kasutamiseks

Terve mulla heaks! Södra Metsad OÜ

INFO JA MÜÜK:

Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Lauri Laanemäe sales.ash@energia.ee +372 5380 4618

www.enefix.eu


MAJAN DUS

Bio + ma jandus =

väärt võimalused ettevõtjaile ehk tööjõud ning töötajate teadmised-oskused, lisaks ettevõtluse potentsiaal mõelda ja toota loovalt ning keskkonnahoidlikult.

HELEN SAARNIIT STOCKHOLMI KESKKONNAINSTITUUDI TALLINNA KESKUS

Kuhu suunda biomajandus liigub ning mis valdkondi hakatakse eelistama ja toetama, sõltub nii tarbijate kui ka poliitikute otsustest. Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse programmijuht Kaja Peterson annab intervjuus ülevaate biomajandusest ja seal toimuvatest arengutest. Korraldate 28. veebruaril Tallinnas rahvusvahelise biomajanduse konverentsi. Mis on biomajandus ja miks sellest rääkida? Biomajanduse puhul on tegemist uue mõistega, samas kui valdkond, mida ta puudutab, pole sugugi uus. Siia alla käivad n-ö traditsioonilised valdkonnad, nagu põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest nagu nimigi viitab, on tegemist majandusvaldkonnaga, mis põhineb orgaanilisel loodusvaral, taimedel ja loomadel. Aga biomajanduse mõistel on ka uus dimensioon ja see on loodushoidlik lähenemine – kuidas saaks bioloogilisi ressursse säästlikult kasutada, tehes seda nii, et kliimale ega elurikkusele poleks kahjulikku mõju. Kuna see on tänapäeva maailmas looduse, keskkonna ja ressursside hoiu mõistes väga oluline aspekt, siis ongi biomajandusest ja biomajanduse tulevikust rääkimine igati asjakohane. Milline on Eesti biomajanduse seis praegu? Eestil on väga head eeldused biomajanduse arendamiseks, kasvõi juba sellepärast, et meil on vä-

16

Hiljuti võeti Euroopa Liidus vastu biomajanduse strateegia, et ärgitada ettevõtjaid biomajandusega tegelema. Kaja Peterson ga palju loodusressurssi – metsa ja maad, mida näiteks väga kõrgelt arenenud biomajandusega Madalmaades napib. Samas uurisime mullu rahvusvahelise biomajanduse projekti Rdi2CluB raames kohalikke bioressursse ning ettevõtete ja teadus-arendustegevuse valmisolekut biomajanduse arendamiseks Eestis. Tulemused näitasid, et Eesti eeldused biomajanduseks on head, kuna loodusvara mõistes on meil väga erinäolised piirkonnad, mida saab biomajanduse edendamiseks ära kasutada. Näiteks hea mullaviljakusega Kesk-Eesti, metsa poolest rikas Lõuna- ja Ida-Eesti ning kalanduseks hästi sobilik Lääne-Eesti. Biomajanduse eeldus ei ole üksnes loodusvara, vaid ka inimvara

Biomajandusel on suur potentsiaal, ka innovatsiooni vaatepunktist. Palun tooge mõned näited, mida põnevat biomajanduse valdkonnas arendatakse. Biomajandus on valdkond, kus saab mõelda loovalt ja innovaatiliselt, sest biomajanduse eesmärk on kord juba loodusest kasutusele võetud materjale ja nende kasutamise käigus tekkinud jäätmeid pruukida uute materjalide ja toodete tootmiseks. Seda eesmärgil, et tulemus oleks tarbijale kasulik, aga samas keskkonnale ohutu. Eestis on loova lähenemise näide pilliroost tehtud ja korduvkasutatavad joogikõrred, mis asendavad suurepäraselt plastikust joogikõrsi, mille tootmiseks kuulub fossiilkütust ja mille lagunemine looduses on pikaldane protsess. Plastist joogikõrred on just selline ühekordne plastikust prügitekitaja, mille kasutuse Euroopa Liit keelata plaanib. Seega on pilliroost joogikõrte puhul tegemist vajaliku tootega, millel võib olla suur tulevik. Lisaks tegutseb Eestis mitmeid ettevõtteid, kes on lähenenud loodusvara kasutamisele loovalt ja säästlikult. Näiteks Gelatex, kes toodab loomsetest jäätmetest tekstiilmaterjale või Bugbox, kes toodab kõrge toiteväärtusega putukaid, kasutades nende toiduks biojäätmeid. Selliseid põnevaid näiteid leiab biomajanduse vallas üle maailma ohtralt.


Olete hiljuti tänu rahvusvahelisele biomajanduse projektile Rdi2CluB saanud ülevaate biomajanduse toimimisest ja arendamisest Põhjamaades. Mida on Eestil sealt õppida? Üks väga oluline element biomajanduse valdkonnas on koostöö erinevate asutuste vahel. See toimib Põhjamaades edukalt. Näiteks Soomes ja Rootsis tehakse koostööd sektori- või tootepõhistes klastrites, milleks on näiteks puidu-, toidu- ja kalaklaster jne. Klastrites toimib nn kolmikheeliks süsteem ehk koostöö ettevõtjate, ülikoolide ja kohalike omavalitsuste vahel nii toote arendamisel kui ka turustamisel. Nii saavad ülikoolid pakkuda ettevõtetele teaduslikku abi uute toodete kujundamisel ja testimisel, omavalitsusel on aga ülevaade piirkonnas toimuvast innovatsioonitegevusest

ja huvi seda toetada, et luua uusi tooteid ja soodustada piirkondlikku ettevõtlust ning arengut. Näiteks Norras nägime, kuidas kohalik start-up ettevõte ja klaster-innovatsioonikeskus tegid koostööd, et töötada välja spetsiaalne männipuumääre. Seda kasutades jätaksid põhjapõdrad puukoore söömata ja kahjustamata. Kas ka tarbijatel on biomajanduse arendamises ja innovatsioonis roll? Tarbijate teadlikkuse tõstmine on selles protsessis loomulikult väga oluline, et tarbijad oskaksid nõuda selliseid biotooteid, millel on kõrge lisandväärtus, kuid madal keskkonnamõju. Seda näeme me ka Põhjamaades, kus oluline osa biomajanduse arendamisel, kasvõi eelmainitud klastrites, on teavitustegevusel ja turundu-

sel, et teave säästlikest toodetest ka inimesteni jõuaks ja annaks neile võimaluse teadlikke valikuid teha. Milliseid poliitilisi samme biomajanduse valdkonna areng vajab? Kuna biomajandus hõlmab mitmeid sektoreid ja ministeeriume, siis on ta n-ö horisontaalne teema ja eeldab eelkõige sektoriteülest vaadet ja juhtimist. Selline juhtimisstruktuur tuleb Eestis veel luua. Samuti võeti hiljuti Euroopa Liidus vastu biomajanduse strateegia, et ärgitada ettevõtjaid biomajandusega tegelema. Samas peaks iga liikmesriik ise oma poliitika selles vallas välja töötama lähtuvalt riigi potentsiaalist ja vajadusest. Ka Eestis on otsuste protsess vaja läbi teha, et anda ettevõtjatele selge signaal, milliseid tegevusvaldkondi peab riik oluliseks.

Kivikoristajad AGD 18 3 18m AGD 15 3 15m

AGD 10 10m3


SEADUS

Uus veeseadus võeti vastu – viige end kurssi!

Uus, 1. oktoobrist 2019 kehtima hakkav veeseadus toob põllumeestele kaasa olulisi muudatusi põldude väetamisel ja loomapidamisel. Samuti suurenevad trahvid rikkumiste eest.

ANN RIISENBERG EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

Selleks, et suurema väetustarbega kultuuride lämmastikuvajadust ei peaks katma tingimata mineraalväetisega, vaid oleks võimalik põldudele ka sõnnikut laotada, on kehtestatud erisused. Erisuste kasutamiseks peavad olema täidetud järgmised kriteeriumid: Sõnnikuga on lubatud anda rohkem kui 170 kg/ha kõrrelisterohkele rohumaale (liblikõielisi < 25%) ja maisile vastavalt taime vajadusele. Vältimaks sügisest ning varakevadist leostumist, laotatakse sõnnik hiljemalt 15. augustiks ning mitmes jaos. Erandit saab kasutada vaid väljaspool nitraaditundlikku ala. 18

Põllumees peab pidama põllupõhist toitainete (lämmastik ja fosfor) arvestust alates 2021. aastast. Selleks ajaks valmib vastav arvutamise kalkulaator, mille väljatöötamise on maaeluministeerium tellinud Eesti Maaülikoolilt. Kuni 2020. aasta 31. detsembrini võib sõnnikuga anda sellise koguse lämmastikku, mis on vajalik kuue tonni saagi saamiseks hektari kohta. Erisust ei ole lubatud kasutada turvasmuldadel, mis on loomulikult kõrge lämmastikusisaldusega ja nende lämmastiku sidumise võime mulla ülemises aktiivses kihis on piiratud mineraalosa puudumise või vähesuse tõttu. Turvasmuldadeks loetakse R, S, M, AM muldi ning neid saab leida digitaalse mullastikukaardi alusel. Turvasmuldadeks loetakse ka Põllu-

majandusuuringute Keskuse mullaviljakuse andmebaasis olevate andmete abil määratud enam kui 20%-lise orgaanilise süsinikusisaldusega põllumassiive. Andmete lahknevuse korral arvestatakse ka akrediteeritud laboratooriumi mullaproovide analüüsitulemusi. Eesti muldade fosforisisaldus on piirkonniti väga erinev. Soodustamaks sõnniku sihtotstarbepärast kasutamist võimalikult tekkekoha läheduses, lubatakse teatud juhtudel tavapärasest suuremat sõnnikuga antava fosfori hulka fosforivaeguses olevatel muldadel. Selleks, et fosforinormi ületamisel oleks mulla madal fosforisisaldus tõendatud, tuleb põllumehel korraldada mullaproovide võtmine ning saata proovid laboratooriumisse, mis on mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud.


Näide 1

Põllumees soovib kasvatada 1 ha maisi, mis asub väljaspool nitraaditundlikku ala ja ei ole turvasmullal. Mullaproovi analüüs näitas, et mulla vajadus fosforiga väetamise järele on suur. Põllumees soovib maisi lämmastikutarbe katta sõnnikuga. Tegemist on piimalehmade vedelsõnnikuga.

Väetamisplaani koostamisel arvestada järgmiselt: Põllu nr/ nimi

Põllu suurus, ha

Kultuur

Planeeritav saak, t/ha

Männi

1

Mais

6

Omastatava N norm, kg/ ha*

Sõnnikus sisalduvad taimedele omastatavad toitained, kg/t** N P

150

2,37

0,73

Toitainete sisaldus ha-le SõnVäetise nik liik t/ha

Omastatav N/kg/ha

Kogu N/kg/ ha ****

Omastatavat N-i järgmiseks Kogu aastaks väP/kg/ha hendada **** kg/ha***

vedelsõnnik

149

372

82

63

10

Põlluraamatusse tuleb kanda sõnnikuga antavad lämmastiku kogused, kogulämmastiku ja sõnnikuga antava fosfori sisaldus. Oluline on arvestada sõnniku järelmõju järgmisel aastal. NB! Sõnnik tuleb anda jaotatult ja seda tuleb teha enne 15. augustit.

Näide 2

Põllumees soovib kasvatada 1 ha kõrrelisterohket rohumaad (liblikõielisi < 25%), mis asub väljaspool nitraaditundlikku ala ja ei ole turvasmullal. Mullaproovi analüüs näitas, et mulla fosfori väetustarve on väike. Põllumees soovib rohumaa kogu lämmastikutarbe saada sõnnikuga väetamisest. Tegemist on piimalehmade vedelsõnnikuga.

Väetamisplaani koostamisel arvestada järgmiselt: Planeeritav saak, t/ha

Põllu nr/ nimi

Põllu suurus, ha

Kultuur

Kuuse

1

kõrrelisterohke rohumaa (liblik- 6 õielisi < 25%)

Omastatava N norm, kg/ha*

Sõnnikus sisal- Toitainete sisaldus ha-le duvad taimedele omastataOmasVäetise Sõnnik vad toitained, tatav N/ liik t/ha kg/t** kg/ha N P

120

2,37

0,73

vedelsõnnik

19

46

mineraalx väetis

Kogu N/kg/ ha ****

Kogu P/kg/ ha ****

Omastatavat N-i järgmiseks aastaks vähendada kg/ha***

113

25

5

74

Kui antud näite puhul väetatakse rohumaad sõnnikuga igal aastal, siis ei saa kogu lämmastikutarvet sõnnikuga anda, sest fosfori piirnorm (25 kg/ha) seab piirid sõnnikukogusele. Puuduoleva lämmastiku saab anda mineraalse väetisega. Põlluraamatusse tuleb kanda sõnnikuga, mineraalväetistega antud kogused, kogulämmastiku ja sõnnikuga antava kogufosfori sisaldus. Oluline on arvestada sõnniku järelmõju järgmisel aastal.

Näide 3

Põllumees soovib kasvatada 1 ha suvinisu, mis asub nitraaditundlikul alal. Mullaproovi analüüs näitas, et mulla fosfori väetustarve on suur. Tegemist on sigade vedelsõnnikuga.

Väetamisplaani koostamisel arvestada järgmiselt:

Põllu nr/ nimi

Põllu suurus, Kultuur ha

Planeeritav saak, t/ha

Kase

1

8

Suvinisu

Omastatava N norm, kg/ha*

Sõnnikus sisalduvad taimedele omastatavad toitained kg/t** N P

210

2,75

0,76

Toitainete sisaldus ha-le

Väetise liik

vedelsõnnik mineraalväetis

OmastaSõnnik tav t/ha N/kg/ha

Kogu N/kg/ ha ****

Kogu P/ha P kg/ha ****

Omastatavat N-i järgmiseks aastaks vähendada kg/ha***

24

67

170

29

5

x

143

Antud näite puhul ei saa kogu lämmastikutarvet sõnnikuga anda, sest nitraaditundlikul alal ei tohi ületada sõnnikuga antavat lämmastiku piirnormi (170 kg/ha). Praegu kehtiva seaduse kohaselt oleks piirav element fosfor, mitte lämmastik. Uue seaduse kohaselt võib fosforivaestel muldadel anda sõnnikut kuni 170 kg/ha lämmastiku piirnormi täitumiseni. Selle näite puhul saab anda puuduoleva lämmastiku mineraalse väetisega. Põlluraamatusse tuleb kanda sõnnikuga, mineraalväetistega antud kogused, kogulämmastiku ja sõnnikuga antava kogufosfori sisaldus. Oluline on arvestada sõnniku järelmõju järgmisel aastal. * Vabariigi Valitsuse (VV) määruse nr 288, lisa 1 andmed. ** Põllumajandusministri (PM) määruse nr 71, lisa 6 andmed. *** VV määruse nr 288, lisa 3 andmed. **** PM määruse nr 71, lisa 1 andmed.

19


Kui põllumees soovib erisust kasutada, tuleb tal selgeks teha kolm olulist asja 1. Esimese sammuna peaks põllumees leidma vabariigi valitsuse määruse nr 288 lisa 1 järgi kasutada lubatud omastatava lämmastiku kogused haritava maa hektari kohta: Maisi planeeritav saak 6,0 t/ha – 150 kg/N/ha Kõrrelised heintaimed 6,0 t/ha – 200 kg/N/ha Kõrrelisterohked rohumaad (liblik-õielisi < 25%) 6,0 t/ha – 120 kg/N/ ha NB! Planeeritav saak on arvestatud kuivaines! 2. Järgmise sammuna peaks põllumees teadma, kui suur on omastatava lämmastiku sisaldus sõnnikus. Selleks on kaks võimalust: Võtta sõnnikust korrektne proov

ja lasta see analüüsida atesteeritud laboris. Võtta andmed põllumajandusministri määruse nr 71 lisast 6, kus on välja toodud eri tüüpi sõnnikus sisalduv taimedele omastatav lämmastik, fosfor ja kaalium loomade aastaringse laudaspidamise korral. 3. Kolmanda sammuna peab järgima konkreetse põllu fosfori väetustarbe vajadust. Kui põllu fosfori väetustarve on keskmine, väike või väga väike, siis ei tohi ületada sõnnikuga antavat fosfori piirnormi, mis on 25 kg/ha (viie aasta keskmisena). Kui põllu fosfori väetustarve on suur või väga suur, siis võib ületada sõnnikuga antavat lubatud fosfori kogust.

400

loomühikut on uus piirmäär, millest suurema loomühikute arvu puhul peab keskkonnaametile esitama vedelsõnniku laotamise plaani ja sellele nõusoleku saama. Vedelsõnniku laotamise plaan Uue veeseadusega tõstetakse loomühikute arvu (künniskogust), millele vastava vedelsõnniku koguse laotamiseks on vaja keskkonnaameti nõusolekut. Künnisvõimsus tõuseb seniselt 300 loomühikult 400-ni.

BRANSON F seeria

D

A L AT E S

HIN

võimsus 35, 45 hj reevers mugav, avar, madala müratasemega kabiin, konditsioneer saadaval ka HST käigukastiga

0€ 14 90K M +

Kontakt: Indrek: 504 1986, Keit: 5366 9656, info@talutehnika.ee Peetri Talutehnika OÜ Tammemäe, Prangli küla, Kanepi vald, Põlvamaa


Loomapidamise piirangud

L

oomapidamise piirangud pole edaspidi enam loomühiku põhised. Loomade arv hakkab sõltuma kasutatava põllumajandusmaa suurusest, täpsemalt sellest, et peetaks kinni ühele hektarile sõnnikuga laotatava lämmastiku ja fosfori piirnormidest. Kehtiva seaduse kohaselt võib põllumajandusmaa ühe hektari kohta pidada aasta keskmisena kuni kahele loomühikule vastaval hulgal loomi. Ühele loomühikule vastab hobune ja vähemalt kaheaastane veis, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lammas ja kits 0,15, siga 0,34). Rohkem kui kahele loomühikule vastaval hulgal loomi ühe hektari kohta tohib pidada nõuetekohase mahutavusega sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla ning

sõnniku laotamislepingu või ostumüügilepingu olemasolu korral. Uue seaduse kohaselt ei piirata enam loomade arvu põllumajandusmaa ühe hektari kohta, vaid loomade pidamisel peab kasutatava maa suurus võimaldama tekkiva sõnniku laotamist selliselt, et oleks peetud kinni sõnnikuga antavatest lämmastiku (170 kg/ha) ning fosfori (25 kg/ha) piirnormidest. Rohkem loomi tohib pidada juhul, kui üle jääv sõnnik müüakse või antakse ära sõnniku vastuvõtjaga sõlmitud lepingu alusel. Kui sõnniku äravedamiseks kasutatakse kolmanda osalise pakutavat äravedamisteenust, peab teenuse tellija säilitama teenuse osutamisega seotud dokumendid laotamis- või müügilepingu lisana.

Hea teada Trahvid muutuvad soolasemaks Kui praegu kehtiva seaduse kohaselt karistatakse vee kaitse ja kasutamise korra rikkumise eest kuni 100 trahviühikuga ja sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot, siis alates tänavu 1. oktoobrist tõusevad trahvimäärad oluliselt. Niisiis võib alates 1. oktoobrist 2019

põllumajanduslikus tegevuses keskkonnanõuete rikkumise eest juriidiline isik trahvi saada kuni 200 000 eurot. Kui aga juriidiline isik rikub tegevuspiirangut veekaitsevööndis, nitraaditundlikul alal jms, võib trahvisumma ulatuda 300 000 euroni.

Kubota M135GX

∤ 143 hj ökonoomne mootor ∤ suurepärane pöörderaadius ∤ kõrge kliirens ∤ ∤ avar kabiin ja hea nähtavus ∤ madalad kasutuskulud ∤

Võta ühendust: agri@stokker.com www.stokker.ee/agri

GARANTII


METSANDUS

Ülle Läll, tõeline „metsamees” TOOMAS KELT

KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

A

jalehe Järva Teataja 3. aprillil 1939 ilmunud number tõstatas probleemi – Järvamaa vajas hädasti metsanduskonsulenti! Sellist, kes asuks kohapeal ja tunneks kohalikke metsi. Kas enne juunipööret konsulent ka leiti, pole teada. Tänapäeval pole sellist artiklit vaja kirjutada ei Järvamaal ega ka mujal Eestis – metsanduskonsulente leidub üle Eesti. Teiste seas nõustab erametsaomanikke Ülle Läll. Just Järvamaal, kuigi teda teatakse kaugemalgi. Ülle on tõeline „metsamees“ – kindla sõna ja argumenteeritud jutuga, rahulik ja autoriteetne, avara pilgu ja laiade teadmistega. Haanjamaalt pärit Ülle kokkupuude metsandusega algas peale põhikooli, kui ta asus metsandust õppima Kaarepere Sovhoostehnikumis (praegune Luua Metsanduskool), edasi aga samal erialal Eesti Põllumajanduse Akadeemias (EPA). Kusjuures eelnevalt tema peres metsamehi ei olnud. Aga amet hakkas meeldima ja nii Ülle metsanduse juurde jäigi. Metsamehe amet on jäänud eluajaks? Jah, pärast EPA lõpetamist olin ma metsnik, pärastpoole abimetsaülem. Siis, kui lastega pikalt sai koju jäädud ja metskondi hakati liitma, oli meil oma pereettevõte, mis siiamaani tegutseb. Me majandame oma pere ja suguvõsa liikme-

22

Ülle Läll: metsaomanik, ühistegevuse esindaja ja metsanduskonsulent. Foto: erakogu

Võõrandumine maaelust on väga suur, aga minu nägemust mööda on põllumajandus, loomakasvatus ja metsandus täiesti lahutamatud. Ülle Läll


te metsa ja teistele teenust ei paku. Kunagi tegime, aga enam mitte. Pereettevõtte kõrvale tekkis metsaühistu Minu Mets MTÜ, mida mina vean. Kui internetiotsingusse kirjutada nimi Ülle Läll, siis tuleb vastuseks kolm rolli – metsaomanik, metsaühistu eestvõtja, metsanduskonsulent. Kõige rohkem paistabki silma konsulendi roll. Kuidas elu selleni viis? Konsulent olen ma aastast 2005. Eks see tuli sellest, et metsaomanikud vajasid nõuandeid ja nõu küsijaid on palju. Selleks, et oleks endal ka nõu andes kindlustunne, oli võimalik taotleda konsulendi kutsetunnistust, läbida prooviülesanne ja vaadata, kas olen ka teiste arvates konsulendikutset väärt. Nii saigi konsulendieksam ära tehtud. Kolm esimest aastat olin 5. taseme konsulent, pärast seda sain kohe taotleda ka 6. taset. Olen Järvamaa Kutsehariduskeskuses andnud õpilastele ka metsanduse koolitust. Kuidas sulle tundub, kas erametsaomanik saab igal pool Eestis piisavalt kvaliteetset nõu? Ma usun, et metsaomanik saab kvaliteetset nõuannet. Pigem teeb murelikuks see, et konsulendi poole pöördutakse siis, kui on juba veidi hilja ja vaja on lahendada probleeme. Julgusest või tahtmisest pöörduda konsulendi poole enne, kui asjaga tegelema hakata, jääb praegu metsaomanikel puudu. Konsulent leitakse üles küll, aga tavaliselt on pöördumised sellised, kus vajatakse abi olukorra lahendamiseks, mitte ei konsulteerita enne, et saada head lahendust. Samasugune olukord on ju ka metsaühistutes, millega inimesed liituvad tihti siis, kui on mingi probleem. Just, eks metsaühistuni jõudmine käibki tihti konsulendi kaudu –

leitakse üles konsulent ja siis selgub, et oleks olnud võimalus tegutseda ka metsaühistus. Ja siis astutakse metsaühistu liikmeks. Kas konsulendid peaksid olema metsaühistutega seotud? Praegu on nad iseseisvad. Metsanduskonsulent peaks kindlasti olema metsaühistuga seotud, aga ei tohiks segamini ajada metsaühistu juures tegutsevat metsameistrit ja metsakonsulenti. Konsulent kindlasti ei peaks metsaomanikku suunama otse metsaühistusse, vaid metsaomanik peaks tänu konsulendi tööle aru saama, et tal on kasulik liituda metsaühistuga. Siin on suur vahe. Isegi kui konsulent on seotud metsaühistuga, peab ta olema neutraalne ja andma sõltumatut nõuannet. Konsulent peaks pakkuma metsaomanikule mitu erinevat varianti! Teinekord tuleb konsulentide töid vaadates välja, et pakutakse vaid ühte varianti, ühistut, aga variante peaks olema erinevaid. Kuidas seda tagada? Seda saab tagada ainult konsulent ise, kindlasti ei saa seda teha mingite meetmete või toetustega. Ka hinges peab olema konsulent! Konsulent ei tohi täielikult ühistust sõltuda, tal peab olema võimalus anda nõu ka siis, kui ta ei ole ühistuga seotud. Aga ühistul on kasulik, kui tal on teada konsulent, kelle juurde saab metsaomanikke suunata. Metsandus on viimastel aastatel kuum teema. Kas sinu arvates on seda juttu liiga palju või hoopiski liiga vähe? Metsandus on muutunud väga emotsionaalseks teemaks ja seda ma kindlasti ei saa õigeks lugeda. Olukord, kus teaduspõhiseid fakte seavad kahtluse alla asjaomast haridust või kogemusi mitteomavad

inimesed – see näitab pigem seda, et metsandust mõjutatakse emotsionaalselt. Aga olukorda, et kõike tahetakse muuta ja seisukohad kõiguvad seinast-seina, ei tohiks metsanduses kui väga pika tsükliga tegevuses lubada. Metsandus peaks olema ikkagi rahulik ja teadusel põhinev tegevus, mitte emotsionaalselt mõjutatav. Liiga palju emotsioone? Kindlasti! Ma usun, et viimase viie aasta jooksul ei ole olnud Eestis ühtegi teist eriala, kus tuntaks ennast nii ahistatuna. Vahepeal metsandusega tegelejad tembeldati ju põhimõtteliselt kurjategijateks. Vaimne surve metsameeste suhtes on olnud väga suur. Maaelu enam väga ei tunta, seda räägivad lisaks metsameestele ka põllumehed. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) üks tegevussuundi ongi maaelu tutvustamine ja teadvustamine. Sinagi lülitud lähiajal koja tegevusse aktiivsemalt, hakates esindama Keskühistut Eramets koja metsanduse grupis. Kas oled endale juba eesmärke seadnud?

Võõrandumine maaelust on väga suur, aga minu nägemust mööda on põllumajandus, loomakasvatus ja metsandus täiesti lahutamatud. Seda nägemust ma tahaksin EPKK-s edasi arendada, et metsandus paistaks rohkem välja ja tugevneks arusaam – maaelu on üks tervik, mille lahutamatu osa on metsandus. Mis puutub maaelusse, siis ka meie oleme umbes kaheksa aastat lambaid pidanud ja mesindusega tegelen juba üle viie aasta, nii et maaelu terviklikkus on mulle selge. Näen, et EPKK kaudu on võimalik metsandust rohkem tutvustada ja esindada. Tugevus tulebki sellest, et metsandus on koos põllumeestega. Maaelust ei tohiks ühte osa välja rebida. 23


TOETUSED

Ortofotode alusel tagatakse kahe aastaga 100%-line kontroll kogu toetusõigusliku pinna üle.

Põllumassiivide register muutub ortofotode abil aina täpsemaks

KADRI PÄRNPUU PRIA OTSETOETUSTE OSAKONNA PÕLDUDE REGISTRI BÜROO JUHATAJA

T

aas on saanud täis aastaring, mida tähistab aruande esitamine Euroopa Komisjonile põllumassiivide registri kvaliteedi kohta. Oleme alates 2010. aastast kõik kvaliteedikriteeriumid edukalt täitnud. Nii ka seekord, kui saatsime komisjonile jaanuari lõpuks aruande lõppenud aasta kohta. Iga-aastase kvaliteedikontrolli käigus koostab Euroopa Komisjon liikmesriigi põllumassiividest valimi, kuhu sattunud massiivide põhjal kontrollitakse, kas ja kui suures ulatuses on registris jäänud massiive uuendamata või õige maakasutus määramata, kui suured on eri24

nevused, mis on erinevuste põhjus ning kui palju leitakse registriga seotud erinevusi kohapealses kontrollis. Kvaliteetne põllumassiivide register on äärmiselt oluline pindalatoetuste puhul, sest selle abil tagatakse toetuste maksmine vaid toetusõiguslikule maale. Tagatud peavad olema nii korrektsed uuendatud andmed kui ka toimiv geoinfosüsteem. Õhulend üle Eestimaa Selle taga on suur töö ja paljude inimeste panus. Maa-amet teeb igal aastal aeropildistamist rohkem kui poolel Eesti territooriumist ja PRIA saab selle tulemusena värsked ortofotod, mis on aluseks põllumassiivide registri andmete uuendamisel. Jooksva aasta ortofotosid kasutatakse järjest rohkem ka suvise kohapealse kontrolli tegemisel pindala määramiseks. Lisaks uuendab PRIA kohapealse kontrolli käigus leitud ebakõlad põllumassiivide registri andmetes – näiteks püsivalt hooldamata maa või püsiobjektid, võsast puhastatud kraavid ja põllumaa jne.

Suuremahuline põllumassiivide ja säilitatavate maastikuelementide ülevaatamine ning uuendamine värskete ortofotode alusel võetakse ette sügisel peale jooksva aasta pindalatoetuste kontrolli lõppu. Uuendamise käigus eemaldatakse toetusõiguslikust pinnast mittetoetusõiguslik maa – võsa, püsivad teed ja rajad, püsivad ehitised, maastikuelementide mõõtmetele mittevastavad elemendid, püsivalt liigniisked alad jms. Samuti võetakse põllumassiivide pinnast välja maad, mida taotlejad pindalatoetuste taotluste andmetele ja mitme aasta ortofotodele tuginedes ei kasuta. Ühtlasi jälgitakse, et põllumassiivid vastaksid oma piiridega vaid ühele maakasutustüübile (põllumaa või püsikultuurid või püsirohumaa) ja oleksid ühe taotleja kasutuses. Sellise jaotuse eesmärk on ühelt poolt toetada taotlejat järgmise aasta pindalatoetuse taotlemisel, andes e-PRIA-s erinevaid hoiatusi maakasutuse märkimisel, teiselt poolt teha kontrolli näiteks püsirohumaa säilitamise või viimase taotlusaasta toetusõigusliku maa üle.


Pindalatoetused ja ortofotod Kui tavapärase kohapealse kontrolliga jõutakse kontrollida u 5% pindalatoetuse taotlejatest, siis põllumassiivide registri uuendamisega uute ortofotode alusel tagatakse kahe aastaga 100%-line kontroll kogu toetusõigusliku pinna üle. Eelmise taotlusaasta toetusõigusliku maa kontroll ehk tagasiulatuv kontroll on oluline osa pindalatoetuste menetlemisel. PRIA saab anda e-PRIA-s taotlemisel erinevaid hoiatusi, mis tuginevad eelmise aasta tulemustele, sh eelmise aasta ortofotode alusel uuendatud põllumassiivide registrile, kuid taotleja teab ise täpsemalt, millist kultuuri, kui suurel pinnal ja millistes piirides ta taotlemise aastal viljeleb. Samuti teab taotleja infot

nende maade kohta, mida ta on hiljuti võsast puhastanud. Tagasiulatuv kontroll ortofotode abil avastab juhtumid, kus on toetust taotletud ja ka saadud maade osas, mis polnud tegelikult toetusõiguslikud. Põllul ja looduses toimuv on pidevas muutumises, põllumehed puhastavad maid võsast, põldude piirid muutuvad ja neil kasvatatavad kultuurid vahetuvad, teiselt poolt jäävad osad maad pikemalt hooldamata ning võsa kasvab peale. Seega vajab pidevat jooksvat uuendamist ka põllumassiivide register, et jätkuvalt kvaliteedikriteeriumitele vastata ja sellega tagada kindlustunne, et pindalatoetused lähevad õigesse kohta.

Hea teada Kohapealse kontrolli asendab tehnoloogia Juba räägitakse ka tulevase programmiperioodi põhimõtetest ja üleminekust valimipõhiselt kohapealselt kontrollilt seirepõhisele kontrollile. Selle eesmärk on kontrollida toetusmeetme põhiselt kõikide taotlejate nõudeid, kasutades selleks satelliidipilte, asukohamärgisega fotosid, droone jm tehnoloogilisi abivahendeid. Pindalade kontrollimine toimub seejuures põllumassiivide registri abil. Seega on põllumassiivide registri kvaliteet jätkuvalt oluline ka tulevikus.

Tagasiulatuv kontroll ortofotode abil avastab juhtumid, kus on toetust taotletud ja ka saadud maade osas, mis polnud tegelikult toetusõiguslikud. SAMPO MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD tel +372 5336 4573, info@sampogrupp.com Vitamiini 2a, TARTU 51014

UUED TERAVILJAKOMBAINID

VERRATO V4

COMIA C6

PARIM PUHASTAMINE JA HOOLDUS NIISKE VILJA KORISTAMISEL AINULAADNE VÕIMALUS - VÄLJAVÕETAVAD SÕELAD, PUISTAJAPÕHJAD JA PUNKRITEOD


MESS

Põlluma janduse aastanäitusel on kirsiks tordil tasemel seminariprogramm ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

J

JUHATUSE ESIMEES

uba kaheksa kuu pärast toimub Raadil Eesti Rahva Muuseumis esimene EPA – Eesti põllumajanduse aastanäitus 2019, mis toob kaheks päevaks Tartusse sektori tipptegijad. Korraldajatena oleme lubanud, et lisaks n-ö klassikalisele messile on EPA-l ka kõrgel tasemel seminariprogramm, mis hakkab praeguseks juba kuju võtma. Põllumajanduskojal on konverentside ja seminaride korraldamisel pikaajaline kogemus. Koja korraldatavad foorumid on viimase 20 aasta jooksul kujunenud valdkonna ekspertide tunnustatud kokkusaamiskohaks. Meie foorumid ja seminarid on lisaks kohalikele praktikutele, teadlastele ja poliitikakujundajatele Eestisse toonud tipptasemel lektoreid kogu Euroopast. Aastanäitus on hea võimalus tooteesitluseks EPA korraldamine on täies hoos ja praeguseks on ennast näitusele eksponendina registreerinud juba terve rida sektori juhtivaid masina- ja söödamüüjaid ning teisi ettevõtteid. Eksponendid on registreerimisel üles näidanud elavat huvi ka seminaride korraldamise vastu. Näituse formaat ning ERM-i mitmekülgsete funktsioonidega seminariruumid annavad suurepärase võimaluse tooteesitluste korraldamiseks – olgu selleks tooteks siis taimekaitseprits, kombain, digilahendus, finantsteenus või söödalisand. Julgeme lubada, et EPA programmist leiab endale huvitavaid teemasid iga näituse külastaja.

26

Hea teada Sügisene tippsündmus Esimene Eesti põllumajanduse aastanäitus EPA2019 toimub 31. oktoobrist 1. novembrini 2019 Tartus Eesti Rahva Muuseumis. See on uue põlvkonna väljanäitus, mis ühendab endas ärikülastajale suunatud B2B messi, kõrgel tasemel seminariprogrammi ja meeleoluka lõikuspeo. Samuti toimub lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents. EPA2019 on põllumeestele hea võimalus teha kokkuvõtteid lõppenud aastast, sõlmida äripartneritega tulevikku vaatavaid kokkuleppeid ja ammutada energiat uueks hooajaks valmistumisel. Lisainfot leiab kodulehelt epamess.ee.

Selver ja Coop on valmis aastanäitusel korraldama kaubandusseminare, et kohalikele tootjatele tutvustada turustusvõimalusi oma ketis. Põllumajanduse aastanäituse programm keskendub eelkõige väga praktilistele lühiseminaridele, mille keskmes on ettevõtja ja tema vajadused. Kahe päeva jooksul tutvustatakse põllu- ja biomajanduse trende, uuendusi ning innovaatilisi tehnoloogiaid, mis aitavad ettevõtetel paremini majandada ning leida lahendusi kõige keerulisematele igapäevastele väljakutsetele. Suurematest sündmustest toimub

aastanäituse raames ka Eesti lamba- ja kitsekasvatajate aastakonverents. Selver ja Coop korraldavad kaubandusseminare Seminariprogrammi partner on näiteks maaeluministeerium koos oma valitsemisala asutustega, et tutvustada tootjatele huvipakkuvaid teemasid nii põllumajanduspoliitika kui ka erinevate allasutuste tegevusvaldkondadest. Praeguseks on eelkokkulepped sõlmitud ka eestimaiste kauplusekettidega Selver ja Coop – mõlemad on valmis aastanäitusel korraldama kaubandusseminare, et kohalikele tootjatele tutvustada turustusvõimalusi oma ketis ning arutada nii olemasolevate kui ka potentsiaalsete tarnijatega edaspidist koostööd kodumaise kauba müümisel. Suursündmuse õnnestumisel on ettevõtjatel suur roll Siinkohal kutsume kõiki põllumajanduskoja liikmeid – erialaliite, ühistuid ja piirkondlikke tootjaid ühendavaid organisatsioone üles kasutama seda võimalust omavaheliste kohtumiste ja mõttevahetuste korraldamiseks. Näituse korraldajate põhimõte on lihtne. Arvame, et suursündmuse loovad sektoris tegutsevad ettevõtjad ise vastavalt oma vajadustele ja ootustele. Lisaks heale sisule saame Eesti Rahva Muuseumi avarates ja kaasaegsetes tingimustes pakkuda külastajatele ka meeldivat keskkonda. Meie käsutuses on kaheksa erineva suurusega seminariruumi, mis mahutavad 25–50 külastajat, ja 250 inimest mahutav Jakob Hurda saal.


KEVADISELT VÄRSKED EHITUSIDEED LEIAD MESSILT XXIII RAHVUSVAHELINE EHITUSMESS

3.– 6. aprill Eesti Näituste messikeskuses

4 SUURT MESSIHALLI JA AVAVÄLJAKUD TÄIS PARIMAID MESSIPAKKUMISI. LIGI 300 OSALEVAT FIRMAT SEMINARID TÖÖTOAD

3. aprill 4. aprill 5. aprill 6. aprill

11-18 10-18 10-18 10-17

EESTI NÄITUSTE AS PIRITA TEE 28 TALLINN 10127 TEL: 613 7337 WWW.EESTIEHITAB.EE


Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2019. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, veebruar 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, veebruar 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement