__MAIN_TEXT__

Page 1

nr 24 oktoober 2018

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

UUS

DeLaval ™ VMS V300


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt reklaam@meediapilt.ee Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

MEEDIAP LT

Sisu: Kerli Ats ja Roomet Sõrmus: riigikogu valimised ja põllumajandus Persoon: Kehtna Mõisa OÜ-s läks juhtimine isalt pojale

4 6–9

Probleem: kasutatud silokilet pole kuhugi panna

10–11

Sügisel on hea aeg võsa lõigata

12–13

Pildigalerii: Olustveres näidati põllutöömasinaid

14–15

Saagi, loomade ja taimede kindlustamise riigipoolseks toetamiseks on kahel järgmisel aastal kaks miljonit eurot

16–17

Seakatk on läinud, kuid seakasvatuse kohal püsivad murepilved

18–21

Karjaterviseprogrammidest saab majanduslikku kasu Meelespea: sõnnikulaotamise tähtajad on lühenenud

22–25 26

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub detsembris 2018.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Põlluma jandus va jab valimisprogrammides sisukat käsitlust

T

uleva aasta 3. märtsil toimuvad riigikogu valimised. Nii talupidajate keskliit kui ka põllumajanduskoda on välja töötanud oma ettepanekud põllumajanduspoliitika kujundamiseks eeloleva nelja aasta jooksul. Oleme alustanud ka arutelusid erakondadega, et valimisdebatt põllumajanduse üle tuleks sisukas ja konstruktiivne ning keskenduks kitsaskohtadele lahenduste pakkumisele. Eesmärk on võimalikult soodsate tingimuste loomine Eesti põllumajanduse, toidutootmise ja metsanduse jaoks ning elu edendamiseks maapiirkondades. Jätkuvad ka Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi ettevalmistused. Kõikide Eesti põllumeeste, talupidajate ja laiemalt toidusektori huvi on, et suudaksime EL-is saavutada võimalikult ausad konkurentsitingimused kodumaise tootmise arendamiseks, kärpida bürokraatiat, tulla toime karmistuvate keskkonnanõuetega ning rakendada nutikalt põllumajanduspoliitika erinevaid meetmeid ettevõtluse arendamiseks. Põllumeestele kindlustunde andmiseks ja pikaajaliste investeeringute soodustamiseks pole vähemoluline tervikliku kriisi- ja riskijuhtimispoliitika väljatöötamine. Väikesed ja suured koos Oleme ühte meelt, et Eesti põllumajanduses peab säilima mitmekesine struktuur ning teeme koostööd, et maapiirkondades säiliksid nii väiksed peretalud kui ka olulisi töökohti pakkuvad põllumajandusettevõtted. Kuigi kummagi esindusorganisatsiooni rõhuasetused võivad siinkohal erine-

4

KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

da, siis vajabki tõsist arutelu, millised meetmed on sihtgrupile kõige sobivamad selle eesmärgi saavutamiseks. Vajame noori põllumehi Üks suurematest väljakutsetest on põlvkondade vahetus, mille soodustamine peaks kujunema üheks prioriteetidest. Noorte ettevõtjate tegevuse soodustamisel tuleb rakendada terviklikku lähenemist ÜPP erinevate meetmete kaudu. Siinkohal ei ole oluline mitte ainult noorte põllumajandustegevusega alustamise toetamine, vaid ka kvaliteetse nõuande ja sellele järgnevate toetusmeetmete kaudu noortele võimaluse andmine oma põllumajandusettevõtete jätkusuutlikuks arendamiseks. Tootmise arendamiseks peab saama kaasata piisavalt kapitali.

Toetame keskkonnahoidu ja mahepõllumajanduse arengut. Mahepõllumajandusmaa on kiiresti kasvamas, aga kahjuks ei jõua piisavalt mahetoodangut ei Eesti turule ega ka ekspordiks. Mahetoodang ja selle väärindamine vajab tulevikus enam tähelepanu. Ühistegevuse arendamisest on räägitud palju. Mitmed ühistud on ennast tänaseks tõestanud, kuid peamiselt on siiski suudetud investeerida põllumajandussaaduste koondamisse ja esmatöötlemisse. Edu saavutamiseks on jätkuvalt vajalik väärtusahelas ülespoole liikumine ning Eestis kasvatatud tooraine väärindamine võimalikult kõrge lisandväärtusega toodeteks. Seetõttu tuleks igati soodustada koostööd toiduainete tarneahelas. Need on vaid mõned väljavõtted sektori ees seisvatest väljakutsetest. Usume, et ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekud aitavad muuta erakondade programme sisukamaks. Eesti majandus on piirkondlikult ebaühtlaselt arenenud, mistõttu tuleks tähelepanu pöörata meetmetele, mis aitavad viia erinevate piirkondade tasakaalukama arenguni ning parandada elujärge Tallinna kõrval ka maapiirkondades. Oluline on mõista, et Eesti põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt tähtis meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana. Eesti põllumajandusmaa ja mets on oluline ressurss, mille kasutamine annab riigile võimaluse biomajanduse arendamiseks, majanduskasvu soodustamiseks, riigieelarve tulude suurendamiseks, ekspordi arendamiseks ja töökohtade kindlustamiseks maapiirkondades.


AGD 18 18m3 AGD 15 15m3

HINNAVÕIT KUNI

Telli enne 30. novembrit!

9400 €

Ja tule meiega

Iirimaale! Telli oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 53093294

Ivan Milinevitš Lääne-, Harju-, Raplamaa 5170965

Ainar Pajo Virumaa, Järvamaa 5118555

Maikki Piilbak Valga-, Võru-, Põlvamaa 55624067

Tarmo Erlich Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 59182990

AGD 10 10m3


PERSOON

Isalt pojale

„Mu esimene reaktsioon oli tunne, et vastutusekoorem jäi väiksemaks ja see oli väga hea tunne,“ ütleb Märt Riisenberg, kes mullu suvel Kehtna Mõisa OÜ tegevjuhi ülesanded poeg Siimule üle andis. 6

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

See aga ei tähenda, et üle 20 aasta Kehtna Mõisa juhtinud Märt Riisenberg oleks ettevõtte tegemistest kõrvale astunud. „Isa läheks hulluks, kui peaks jalad seinale lööma,“ teab Siim Riisenberg. Paberil on Märdist niisiis senise juhatuse esimehe asemel saanud 12 osanikuga osaühingu kolmeliikmelise juhatuse liige, praktikas aga lööb ta Kehtna Mõisa tegemistes kaasa,

lihtsalt tema kanda on veidi väiksem vastutuskoorem kui seni. Kas isal ei teki vahel tahtmist poega õpetada ja öelda, et asjad peaksid ikka just nii käima, nagu tema arvab? Märt selgitab, et kui Siim mullu tegevjuhiks sai, lepiti omavahel kokku, et ühte protsessi ei saa kaks inimest paralleelselt juhtida. Kui peaks tekkima mõni teema, milles erimeelsusel ollakse, siis arutatakse see läbi ja jõutakse kokkuleppele. Seni on asjad sujunud, kuigi Märt tõdeb, et tegev-


Märt ja Siim Riisenberg Kehtna Mõisa veiselautade taustal, mille ees seisab farmi töötaja loodud kivipull. Fotod: Julia-Maria Linna

pean asju tegema“. Mullu, kui ta juhatuse esimehe kingadesse astus, enam sellist mõtteviisi ette ei tulnud. „Ju olin suutnud end heast küljest näidata,“ leiab Siim. Märt sõnab poja iseloomustamiseks, et Siim on väga energiline, avatud, hea suhtleja. „Siim juhib avatud talude päevi, sugulaste kokkutulekuid ning oskab töötajate ringis läbi huumori asju lahendada. Need iseloomuomadused tulevad juhile kasuks – see oli ka üks põhjuseid, miks ta ettevõtte juhiks sobib,“ kinnitab Märt.

Kui me efektiivsemaks ei muutuks, siis me ellu ei jääks. Siim Riisenberg, Kehtna Mõisa OÜ tegevjuht

juhtimise üleandmise protsess kestab siiani ning on võrratult keerulisem, kui näiteks uuele omanikule auto üle andmine. Siiski on asi vähemalt selle võrra lihtsam, et Siim tunneb ettevõtet ja selle 48 töötajat nagu oma viit sõrme – on tal ju Kehtna Mõisas seljataga ligi 20 aastat töökogemust. Siim mäletab, et kui ta 2000. aastate alguses isa juhitavasse firmasse insenerina tööle asus, kohtas ta aeg-ajalt suhtumist, et „sina, nolk, ei tule ütlema, kuidas ma

Ellu jäävad ainult efektiivsed Lisaks uue tegevjuhi ametisse astumisele jääb 2017. aasta Kehtna Mõisa ajalukku ka väga heade majandustulemuste poolest – käivet tehti kolm miljonit ja ärikasumiks kujunes pool miljonit eurot. Märt selgitab, et mullu oli soodne piimamüügi aasta ja seetõttu tuli ka hea tulemus – on ju ettevõtte põhitegevusala piimakarjakasvatus ja piima müük. Tänavune aasta nii soodus pole ning käibe- ja kasuminumber tulevad väiksemad. Piimaandjad on Kehtna Mõisas tublid – farmi 600-pealise lüpsikarja piimatoodang on looma kohta 10–10,5 tonni aastas. Toodangu suurendamiseks ühe looma kohta enam peaaegu kasvuruumi pole, järelikult saab ettevõtte kasv tulla loomade arvu suurendamise ja efektiivsuse parandamise teel. Järgmise viie aasta eesmärgiks ongi võetud piimakarjakasvatuse laiendamine. Esimene vaheetapp sai läbitud tänavu septembris, kui avati 1,6 miljonit eurot maksma läinud 500 lüpsilehma mahutav uus laut ja lägahoidlad. Ka noorloomadele uue lauda ehitamiseks on esimene samm tehtud ja ettevõtte maadel asuvad vanad sigala-

7


PERSOON hooned lammutatud. „Praegu peame pangalaenust kosuma ja rohkem piima tootma. Hinda me määrata ei saa, küll aga kogust. Samuti saame piima omahinda madalal hoida,“ räägib Siim sellest, mida nad koos oma 48 töötajaga mõjutada saavad ja mida mitte. „Loodan, et viie aasta pärast töötab meil farm, kus on 1000 lüpsilehma,“ tutvustab Märt tulevikuplaane konkreetsemalt. Siim täiendab, et kui täna müüb Kehtna Mõisa OÜ 16 tonni piima päevas, siis 5–10 aasta pärast võiks see olla 35 tonni päevas. „Seejuures aga kõik muu, sh kulud, ei tõuse kaks korda. Järelikult on eeldus efektiivsemaks muutumine. See on ellu jäämise valem! Kui me efektiivsemaks ei muutuks, siis me ellu ei jääks,“ kinnitab Siim ja selgitab oma seisukohta: „Turul on piima hinnad väga volatiilsed, kord on nad üleval, kord all ja kunagi ei tea, kui kauaks hind alla jääb. Viimane piimakriis kestis kaks aastat – kui oleks kestnud kolm aastat, siis me täna koos siin laua taga ei istuks. Kui meil on aga piima rohkem, siis on isegi piima hinna languse korral suurem lootus ellu jääda kui väiksema karja ja piimatoodangu korral.“ Segatootmine tuleb kasuks Piimatootjale on abiks ka see, kui loomasööt on omast käest võtta. Kehtna Mõisas just nii ongi. Siim nendib, et eks see ole põllumajanduse eripära, et põhitegevuseks vajalikke sisendeid on palju ning seetõttu tuleb eriti kriisi ajal segatootmine kasuks: üks valdkond toetab teist. Tänavuse söödapuuduse tingimustes saavad Kehtna mehed õnne tänada – heina ning siloga pole muret, kuigi augusti alguseni olid ärevad ajad, sest rohumaad olid üsna nutuses seisus. Tänavuse viljasaagi iseloomustamiseks lausub Märt, et see on neli miinus või kõva kolm

8

Poeg Siim toob isa Märdi puhul esile järjekindluse: see, mida Kehtna Mõisas näha võib, on Märdi järjekindluse tulemus.

pluss – taliviljasaak tuli päris hea, suviviljad kannatasid veidi enam. Lisaks piimakarja- ja teraviljakasvatusele ning kanalale on Kehtna Mõisas ka lihatööstus. See sai alguse nõukogude ajal, mil kohalikku katlamajja pandi vorstitootmise seadmed sisse. Tootmine jätkub seniajani, kuid suurim probleem on suitsuvorstide, sinkide ja muude Kehtna Lihatööstus OÜ-s valmivate lihatoodete mahamüümine. „Me oleme ühelt poolt natuke liiga väikesed – jaekettidesse pole sisse saanud, ja samal ajal ka veidi liiga suured – paari kohaliku kaupluse jaoks on meil toodangut liiga palju,“ nendib Siim. Lihatooteid müüakse Raplamaa poodides, kus poolsuitsuvorst „Kehtna“ on Siimu sõnul sama tuntud mark nagu õllemaailmas on Saku Originaal. Samuti on õnnes-

16

tonni piima päevas müüb Kehtna Mõisa OÜ. Tulevikuplaan on 35 tonni. tunud pääseda mõnede lasteaedade ja koolide köökidesse, kuid see turg on sama habras nagu kevadine tiigijää. Koole-lasteaedu toitlustavad suurtegijad, kes peavad hankes määratud madala hinna eest laua ometi mitmekesiselt katma. Nii polegi parata, et sageli pääseb löögile välismaine toidukraam – see on Eesti omast odavam. „Paraku lähevad lihatööstuse ees uksed aina rohkem kinni. Eks mõnda aega proovime veel ja püüame kulud madalal hoida,“ nendib Siim.


Kehtna Mõisa 600 lüpsilehma saavad peagi omasuguseid juurde: plaan on jõuda 1000 lüpsilehmani. Uute loomade jaoks valmis äsja uus laut (alumisel fotol).

Märt Riisenberg, väsimatu ühistegevuse eest võitleja

L

isaks Kehtna Mõisa juhtimisele on Märt Riisenbergi töisesse ellu jagunud hulgaliselt muidki asjaajamisi. Ta on eest vedanud Imavere rapsitehase rajamist, on piimaühistu EPIKO nõukogu esimees, Eestimaa Piimatootjate Ühistu juhatuse liige ja olnud aastaid Kehtna vallavolikogu liige. Tõsi, vallavolikogu liikme teatepulga andis Märt ligi kümme aastat tagasi poeg Siimule üle. Keeruline ülesanne: ühistegevus Märt selgitab, et need tegevused on seotud põllumeeste koosettevõtmistega, kuid nendib, et põllumeeste ühistegevus on väga keeruline teema. „Võib-olla on tegemist ka ajalooliste põhjustega – kui nõuko-

gudeaegsest tsentraliseeritud juhtimisest lahti saadi, siis tundsid kõik, et on nüüd ise peremehed ja oma õnne sepad ning saavad otsustada oma äranägemise järgi. Kui aga laiema pilguga vaadata, pole Eestis ühtegi nii suurt põllumeest, kes suudaks oma piima, liha või teravilja üksinda nii edukalt turustada, kui saaks seda teha ühiselt. Kui inimestega rääkida, saavad paljud sellest aru, aga kui tegutsemiseks läheb, siis arusaajaid enam nii palju pole,“ nendib Märt. Märti kuulates kipub vägisi pähe küsimus – miks ta siiani ühistegevuse vagu üritab künda, kui teised kipuvad vaootsa maha jääma? „Ma olen veendunud ühistegevuse pooldaja,“ kinnitab Märt ja lisab, et ta

poleks julgenud Kehtnas veisefarmi laiendamist ette võtta, kui iga piimatootja peaks üksinda kraapima piimakombinaadi ust ja omale hinda kauplema. Vaja on hinnastabiilsust „Piimahinna volatiilsus on tohutu. Ühistu mõte on hinnastabiilsuse saavutamine – et ei oleks suuri langusi. Tõsi, ka suuri tippe ei saavutata, aga ühiselt tegutsedes ei kustutaks iga piimakriis sind kohe kaardilt ära. See ongi laiem eesmärk. Viimase piimakriisiga läks Eestis 12 000 lehma loojakarja. Kui tuleb järgmine kriis, peab mõtlema meetmete peale, mis sel juhtuda ei laseks. See ongi põhjus, miks ma seda teen,“ selgitab Märt.

9


J Ä ÄT M E D

Loomakasvata jad mattuvad silokilesse TIINA MEIKAR BALTIC AGRO SILOTARVIKUTE JA LISANDITE TOOTEJUHT

S

el aastal on piima- ja lihaveisekasvatajad olnud probleemi ees: neil pole kasutatud silokilet ja -võrku kuhugi panna. Kile maaletoojatel pole võimekust seda kokku koguda ja jäätmekäitlusettevõtted pole maaletoojatega jäätmekogumise lepingu sõlmimisest huvitatud. Eestis kasutatavate silokilede ja -võrkude, ühise nimetajaga põllumajandusplast, aastane müügimaht on 1000–1200 tonni. Viimasel aastal on Eestis esinenud probleeme kasutatud põllumajandusplasti kokku kogumisel. Signaale on tulnud nii üksiktootjatelt kui ka tootjate liitudelt. Kõik suuremad silotarvikute maaletoojad on sellest teadlikud ning püüavad probleemile lahendust leida. Koguma peab, aga kuidas? Kuna põllumajandusplast on probleemtoode, siis sellest tekkinud jäätmete käitlemisel on olulised piirangud. Maaletoojatel on kohustus kalendriaasta jooksul kokku koguda põllumajandusplasti jäätmeid vähemalt 70% ulatuses eelmisel kalendriaastal turule lastud plasti massist. Kokku kogutud plast tuleb taaskasutada ja sellest omakorda 50% tuleb suunata ring-

10

lusesse ehk see peab lõpuks muutuma mingiks käegakatsutavaks tooteks või selle osaks. Paraku ei ole veel maailmas tehnoloogiat, mis suudaks kogu põllumajandusplasti ümber töödelda. Eestis on pallivõrgu ümbertöötlemine praegu võimatu. Rootsis ja Soomes on lubatud põllumajandusplasti kasutada energia saamiseks, st plast põletatakse suurel kuumusel kateldes. Üks tonn põllumajandusplasti annab 9585 kWh energiat, mida on ainult 10% vähem kui maagaasi puhul, kuid 2,5 korda rohkem kui puidu puhul. Viimased viis aastat oli kasutatud silokile, mis moodustab enamiku põllumajandusplastist, rahalise väärtusega tooraine, mille realiseerimisest saadud tulu kattis ära kogumise, puhastamise, sorteerimise ja pakkimise kulud. Sellest tulenevalt oli maaletoojatel koos jäätmekäitlejatega võimalus pakkuda põllumajandusplasti kasutajatele selle jäätme tasuta vastuvõttu ja veoteenust. Suurem osa Euroopas kokku kogutud silokilest saadeti regranuleerimiseks (ümbertöötlemiseks) Hiinasse. Hiinlased Euroopa prügi ei taha 2018. aasta algusest on situatsioon turul drastiliselt muutunud. Nimelt keelas Hiina jäätmete impordi, sh ka regranuleerimisele

määratud silokile sisseveo. Seetõttu tekkis Euroopa Liidus (EL) kasutatud silokile tohutu ülejääk. ELis on ainult mõned tehased, kes tegelevad regranuleerimisega. Miks meie neisse tehastesse oma kilet ei vii? Vastus on lihtne. Hiina tehased tegid kile järelpuhastuse ise, Euroopa tehased aga nõuavad puhastatud kilet. Vastavalt seadusele ei saa põllumajandusplast olla koos teiste jäätmete või materjalidega, mis takistab hilisemat põllumajandusplasti ringlussevõttu. St põllumajandusplast peab olema täiesti puhas. Kui ei ole, on selle kokku kogumisel õigus küsida plasti kasutajalt puhastamistasu. Suuremad silotarvikute maaletoojad (Alve, Baltic Agro, Scandagra, Slipest) on pidanud läbirääkimisi ümbertöötlejatega, kuid kasutatud silokile eest pakutud hind ja puhtus ei ole sellised, et põllumehele tasuta teenust pakkuda. Kasutatud silokile on muutunud jäätmeks, millest lahti saamiseks tuleb maksta. Ümbertöötleja pakutud kasutatud silokile ostuhind ei kata isegi kogumiskulusid, rääkimata sorteerimisest ja pakendamisest. Kuna kasutatud silokilet on peaaegu võimatu realiseerida, siis on tekkinud olukord, kus jäätmekäitlejatel puudub võimekus seda isegi vastu võtta, sest laod on täis.


Kommentaar: Tehke koostööd

Mida teha? Olukorda, kus põllumajandusettevõtetele on kõik teenused kasutatud põllumajandusplasti kogumisel tasuta, ei tule niipea. Esimene lahendus on kasutatud silokilele lisaväärtuse andmine puhastamise (pesemise) teel. Ümbertöötlejalt saadav hind kataks suuremas osas kogumise ja pakendamise kulu. Paraku pole jäätmete tekkekohas, nt laudaesisel platsil kile pesemine mõeldav keskkonnasäästlikkuse pärast. Kile pesemine on väga töömahukas ja ei garanteeri soovitud tulemust. Jäätmekäitlejatel aga puudub vastav tehnoloogia ja pole kuulda, et keegi sellesse investeeriks. Teine lahendus oleks suunata kogu Eestis kogutud põllumajandusplast energiaks ehk põletusse, sest kile on suure energiaväärtusega tooraine. Põllumajandusplasti energiaks muutmine on keskkonnasäästlik, see hoiaks kokku raha ja tööaega. Kile põletamiseks on aga vaja muuta mitmeid seadusandlikke akte. Oleme pöördunud keskkonnaministeeriumi poole olukorra lahendamiseks. Kolmas lahendus oleks realiseerida kokku kogutud põllumajandusplast kui jääde jäätmekäitleja kaudu, makstes jäätmekäitlejale jäätmete utiliseerimise hinda. Siin tuleb arvestada uusi sorteerimistingimusi, kus kile sorteeritakse liigiti ja võimalik, et ka värvi järgi. Kahjuks on ka see lahendus raskesti teostatav. Nimelt on maaletoojatel seadusest tulenev kohustus kasutatud silokile tasuta vastu võtta. Kuna maaletoojad ei ole jäätmekäitlejad ehk neil puudub võimekus silokilet koguda ja puhastada, siis peaks maaletooja sõlmima lepingu jäätmekäitlejaga. Praegu ei ole Eestis ükski jäätmekäitleja valmis sõlmima lepingut, mis rahuldaks mõlemaid osapooli. Ainult üks jäätmekäitleja on saatnud maaletoojatele monopoolsete tingimuste ja hindadega lepingu. Seega on maaletoojad olukorras, kus neil on kohustus vana kile vastu võtta, kuid ei ole ühtegi mõistlikku koostööpartnerit, kes selle kokku koguks ja ümber töötleks.

KERTU SAPELKOV KESKKONNAINSPEKTSIOONI KESKKONNAKAITSEOSAKONNA PEAINSPEKTOR

T

ootjad peaksid üle vaatama lepingud jäätmekäitlejatega ning need ajakohastama. Vajadusel tuleb leida uued käitlejad. Plastijäätmete turg on muutunud ja seetõttu tuleb arvestada ka sellega, et jäätmete käitlemise eest on vaja maksta (varem toimus kokkukogumine ja taaskasutamine tasuta). Ilmselt on tootjatel siiski võimalik jäätmekäitlejad leida, küsimuseks võib kujuneda just tasumäär. Põllumajandusplast on probleemtoode. See tähendab seda, et kui põllumajandusplast muutub jäätmeks, siis võivad need jäätmed põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Jäätmete üleandmine lihtsaks Et seda ennetada, ongi oluline tootjavastutussüsteem, mis peab muutma põllumajandusplasti kasutajale jäätmete üleandmise võimalikult lihtsaks ja mugavaks ning tasuta vastuvõtt peab olema tagatud vähemalt üleriigilise kogumisvõrgustiku punktides (vähemalt üks maakonnas). Tootjavastutussüsteem peab tagama selle, et kui turg probleemtootest tekkinud jäätmete osas muutub, siis on endiselt tagatud jäätmete kokkukogumine ja taaskasutamine. Jäätmeseaduse nõuete mittetäitmise (tootja kohustus oma toodetest tekkinud jäätmed kehtestatud korras kokku korjata või taaskasutamise nõude mittetäitmine) eest

on võimalik seaduse kohaselt määrata väärteomenetluse tulemusena rahatrahv. Seni ei ole sanktsioone rakendatud. Samas see võimalus on olemas ja kui asi ei parane, siis tuleb trahve ja sunnimeetmeid rakendada. Ühine tegutsemine aitaks Põllumajandusplasti maaletoojatel tasub koostööd teha ja kaaluda ühise tootjavastutusorganisatsiooni loomist, kes haldaks kogu süsteemi ühtselt. See tähendaks ühtlasi seda, et süsteemiga liitunud tootjad ei peaks eraldi jäätmekäitleja(te)ga lepingut omama ja kogumisvõrgustikku haldama. Et paremini tootjavastutuse süsteemist aru saada, võib tuua näite rehvide kohta. Rehvid on samuti probleemtooted. Rehvi kasutajale on rehvide üleandmine üleriigilistes kogumispunktides tasuta. Rehvide tootjavastutusorganisatsioon tagab rehvide kokkukogumise ja taaskasutusse suunamise, omades jäätmekäitlejatega lepinguid. Jäätmete kokkukogumise ja taaskasutamise maksavad kinni rehvide tootjad (maaletoojad), kes tasuvad taaskasutustasu turule lastud rehvikoguste pealt. Vastavalt turu olukorrale vaatab tootjavastutusorganisatsioon oma hinnakirja üle. Praegu on Eesti-siseselt vanarehvide käitlusvõimalused väga väikesed, mistõttu oli organisatsioonil vaja taaskasutustasusid tõsta. Samas võib lähiajal vanarehvide käitlusvõimalusi Eestis juurde tulla, mis võimaldaks ka tasud üle vaadata, sest transpordikulud vanarehvide väljaveoks väheneksid.

Põllumajandusplasti maaletoojatel tasub koostööd teha ning kaaluda ühise tootjavastutusorganisatsiooni loomist. 11


METS

Sügisel on hea aeg võsa lõigata TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS TÜ

A

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

astakümneid on Eesti põllumehed võidelnud võsaga. Üheksakümnendail räägiti, et põllud kasvavad võssa, keegi neid ei hari. Ajad muutusid ja olud ühes nendega – võssakasvanud põllumaadest on saanud haritavad alad ja võsastunud põlde tuleb otsida tikutulega. Siiski pole „võsaprobleem“ põllumeeste jaoks kuhugi kadunud – põlluääred on alad, mis nõuavad pidevat tähelepanu. Jätad põlluääre hooletusse, kasvab seal varsti võsa ning tasahilju hiilib see ka haritavale alale. Lahendusi sellele probleemile on mitmeid. Väikese ala puhul saab võtta võsalõikuri ja töö käsitsi ära teha, suurema ala puhul tuleb aga kasutusele võtta võimsam tehnika. Sobiv vahend võsalõikuseks on võsagiljotiin – enamasti ekskavaatori noole külge kinnituv töövahend, mis lõikab maha kuni kolmekümnesentimeetrised puud ning kogub need kimpudesse. Suured ja väiksemad giljotiinid Esimesed võsagiljotiinid jõudsid Eestisse veidi rohkem kui kümme aastat tagasi, Mõisaküla Masinatehase tootmisjuhi Enno Lilleste mäletamist mööda 2008. või 2009. aastal. Seitse aastat tagasi hakkas neid abimehi tootma ka Mõisaküla Masinatehas. „Peamiselt kasutatakse meie kõige suuremat mudelit Skorpion 3010, mis on mõeldud 13–21-tonnise massiga ekskavaatoritele. Sellele mudelile pakume ka kogumiskäppasid, mis tõstab oluliselt giljotiini tootlikkust. Giljotiin Skorpion 2510 on mõeldud 8–12-tonnise massiga ekskavaatoritele ja Skorpion 1510 sobib 3–8-tonnise mas-

12

Kännupuurija ei kisu juuri üles. Foto: Woodmaster

Peamiselt kasutavad võsagiljotiine energiapuidu tootjad, kuid järjest enam ostavad neid endale ka põllumehed. siga ekskavaatoritele. Kõige väiksemat giljotiini saab kasutada ka metsatõstukil võsa lõikuseks,“ räägib Lilleste. Peamiselt kasutavad võsagiljotiine energiapuidu tootjad, kuid järjest enam ostavad neid endale ka põllumehed. „Nõudlus on võrreldes eelmise aastaga oluliselt kasvanud. Tublisti on suurenenud huvi giljotiinide vastu ka põllumeeste seas. Paljud lõikavad juba ise oma kraavid puhtaks, saades tehnikale rakendust peale põllutööde lõppemist,“ sõnab Lilleste. Samas on võsagiljotiin suhteliselt kallis ning ost tasub end ära siis, kui masinale pidevalt tööd leidub. Lihtsalt põlluäärte või kraavikallaste puhastamiseks tasub põllumehel kaaluda vastava teenuse

tellimist. Ka seda pakuvad Eestis mitmed ettevõtted. Juba 11 aastat tegutseb selles valdkonnas Lääne-Eestis alustanud ja praeguseks üle-eestiliseks kasvanud Woodmaster. Ettevõtte peamine tegevusala on metsamajandus, metsa- ja võsaraie, järkamine ja kokkuvedu. Ettevõtte tegevjuht Kuldar Tamm selgitab, et põhiliselt tehakse töid riigimetsas, põllumehi on klientide seas ligi kolmandik. Kuid tööde iseloom on ka põllumeestel sama – puhtaks soovitakse saada kinnikasvanud põlluääred, kraaviperved ja metsateed. Tamm lisab, et kui varem kasutati võsa raiumiseks harvesterit, siis praegu tehakse seda ekskavaatori noole külge kinnitatud võsagiljotiiniga. Langetatud võsa kokkuvedu toimub forvarderiga. Lisaks tavapärasele võsaraidele on teenuste nimekirjas ka kändude puurimine. Tegemist on suhteliselt uue meetodiga kändudest vabanemiseks, mille puhul vastav masin „puurib kännu minema“. Erinevalt juurimisest ei kisuta juuri üles ja


maapind jääb suuremal alal puutumata. „Kändude puurimine on aktuaalne maa-aladel, kus soovitakse maa kasutusotstarvet muuta,“ selgitab Tamm. Võsamaterjali võib maha müüa Iga töö maksab. Nii on ka võsaraiega. Samas oleme jõudnud olukorda, kus võsaraiest saadava materjali hind ületab töö maksumust. Seda muidugi juhul, kui võsa on rohkem. Näiteks Aru Tehnika ostab kasvavat võsa reeglina siis, kui saadava materjali maht on üle 500 kuupmeetri. Aru Tehnika esindaja Janar Mäe selgitab, et võsa lõigatakse maha, veetakse kokku ja hakitakse ära. „Võsa eest maksame omanikele raha. Hind oleneb võsa kogusest ja suurusest,“ räägib Mäe. Aru Tehnika kasutab ekskavaatori külge kinnituvat võsagiljotiini, mis lõikab kuni 30-sentimeet-

rise läbimõõduga puid. Vajadusel kinnitatakse ekskavaatori külge ka kännujuurija. Ligi 70 protsenti ettevõtte tööst ongi põllumeestele teenuse osutamine – võsalõikus ja kändude juurimine kasutusse võetaval põllumaal või kraavipervede ja põllumaa servade puhastamine võsast. Muidugi ei pea põllumees saadud võsamaterjali tingimata maha müüma. Võsast saadud hakkpuitu saab edukalt kasutada ka oma tarbeks – kütta sellega elamist, tootmishooneid ja kuivateid. Saadaval on mitmeid väga erineva võimsusega hakkpuidukatlaid. Ja kuigi hakkpuitu kasutavad küttesüsteemid on mitmetest alternatiividest kallimad, on kütteaine hind konkurentsivõimeline. Eriti siis, kui see on omast käest võtta. Sügisene aeg on põllumehele parim võsatöödega tegelemiseks.

Hea teada Abi Metsaühistust Põllumees saab võsatöödeks head nõu ka Metsaühistust. Metsaühistu koostööpartnerite hulgas on ka mitmeid energiapuidu varumisega tegelevaid ettevõtteid, kelle tegevusvaldkond on kasvava võsa raie ja materjali kokkuost. Metsaühistust saab abi ja nõu ka juba raiutud võsa müügiks ning tööde planeerimiseks. Metsaühistu kontaktid leiad siit: www.metsauhistu.ee/kontaktid/

Ka ornitoloogid soovitavad, et sügistalvine võsaraie on lindudele parim – kevadel ja suvel on paljudel värvulistel pesitsusaeg. Talvel aga käivad linnud võsas vaid toitumas ning nende hukkumist pole vaja karta.

-


FOTO

Hobujõud Olustveres Sügis on tulvil põllutöövõistlusi, tehnikamüüjate laatasid ja tehnika demonstratsioone. Nii peeti ka Olustveres septembrikuus mullaharimismasinaid ja külvitehnikat tutvustav demopäev ning koolinoorte rahvusvaheline künnivõistlus. TEKST JA PILDID: AIN ALVELA

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu põldudele rivistati tööjärjele üles tehnika, millega vastavalt tööde loogilisele järjekorrale põldu harima asuti. Tegemist oli tasase kuiva kõrrepõl14

luga, millele ka talivili külvatud sai. Tegijad ise tunnistasid, et eks tulemus veidi lapiteki moodi sai, sest igal masinajuhil on oma käekiri, seda enam, et kasutati erineva jõudluse ja parameetritega riistu. Aga eks õppepõllu eesmärk ongi see, et üht või teist võtet proovida ja uusi masinaid tundma õppida.


Väderstadi Opus kultivaator on sobilik abimees külvieelseks mullaharimiseks, kui põldu ei künta. Valida saab nelja tihendamismeetodi vahel. Kuivades tingimustes saab masina raskuse kanda üle tihendusrullile. Niisketes tingimustes saab tihendusrulli seadistada ujuvasendisse. Väga märjal põllul saab tihendusrulli üles tõsta või masinalt täiesti eemaldada.

Olustvere põllupäevale olid tehnikamüüjad toonud ka tehnikat, mida kohapeal töös ei kasutatud, aga mida peeti esitlemise vääriliseks oma uudsuse või suurenenud nõudluse tõttu. Pildil on Case IH traktorite taha rakendatud kultivaator (paremal) ning järelveetav taimekaitsevahendi prits.

Võimas Väderstadi teraviljakülvik traktori John Deere 8335 R haakes. JD 8R-seeria traktorid arendavad võimsust kuni 368 hj. Kui lisada masinale võimsust ja mootori tööd juhtiv süsteem, siis ka kuni 420 hj. Põllupinnaga parema haardumise saavutamiseks on R8 saadaval ka roomikutega.

Lõuna-Koreas toodetud traktorid TYM on kuni 110 hj võimsusega. Päris head müüginumbrid näitavad, et põllumees hindab sellist küll mitte väga võimsat, ent üsna võimekat masinat nii farmitraktorina, abitööde tegemisel kui ka väiksematel põllutöödel. Pildil olev esilaaduriga traktor saab hakkama ka 4400 liitrit mahutava Fargem Atlas taimekaitsepritsi vedamisega.

Kündmine Lemken Juwel rippasendis pöördadraga. Juweli adrad on saadaval kolme kuni seitsme sahaga, pildil olev viiesahaline ader on mõeldud keskmise võimsusega traktoritele, vajades veovõimsuseks keskmiselt 180 hj. Adrad on varustatud uut tüüpi hõlmadega, millesse pole puuritud poltide jaoks ühtegi auku.

15


KINDLUSTUS

Uued tuuled saagi, loomade ja taimede kindlustamises

KRISTEL MAIDRE MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA OSAKONNA JUHATAJA

T

ulevast aastast liigub põllumajanduskindlustustoetus Eesti maaelu arengukava (MAK) alla. Põllumeestele on aastatel 2019–2020 saagi, loomade ja taimede kindlustamiseks tasutud kindlustusmaksete toetamiseks MAK-i eelarves kaks miljonit eurot. Võimalus riske maandada Põllumajandustootmine on mõjutatud hinna-, tootmis-, ilmastiku-, makromajanduse- ja poliiti-

kariskidest, mis tekitavad põllumajandustootjatele olulist majanduslikku kahju. Seetõttu on järjest enam muutunud oluliseks erinevate riskijuhtimismeetmete kasutamine. Saagi, loomade ja taimede kindlustamine on üks riskijuhtimismeetmetest, mida põllumajandustootja saab kasutada. Eestis on põllumajanduskindlustustoetust rakendatud aastast 1999. Seni on seda võimalust kasutatud loomakasvatuses, kuna erinevatel põhjustel ei paku Eestis ükski kindlustusfirma põllukultuuride kindlustamist. Põllumajandustootjate huvi selle toote vastu on olnud väike, sest enamik tootjaid soovib ise valida, kuidas riske maandada. Pärast 2017. aasta väga ebasoodsate ilmastikutingimustega saagikoristusperioodi otsustasime koos põllumajandustootjate esindusorganisatsioonidega, et alates 2019. aastast rakendatakse põlluma-

janduskindlustustoetust maaelu arengukava 2014–2020 meetmena. Tingimused muutuvad põllumehele võrreldes varem kehtinuga soodsamaks. Toetus 70% kindlustusmaksest Alates 2018. aastast jõustunud muudatuste kohaselt suureneb abimäär (ehk kindlustusmaksetest hüvitatav osa) 65%-lt 70%-le ning kahju lävendit langetatakse 30%-lt 20%-le. See tähendab, et reeglistik on seni rakendatud Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitest paindlikum ja eeldatavalt suurendab see huvi kindlustamise vastu. Selle meetme jaoks eraldatakse vahendeid aastateks 2019–2020 kokku kaks mln eurot. Teadaolevalt pakuvad teistes Balti riikides põllumajanduskultuuride saagikindlustuse teenust välismaised kindlustusseltsid, kes Eestis veel ei tegutse, kuid on näidanud huvi ka meie turule tulla.

Kommentaar: Huvi kindlustamise vastu kasvab TOOMAS LEINSAAR AUSTRIA KINDLUSTUSMAAKLERI GRECO JLT

U

BALTIC GMBH ESINDAJA EESTIS

sun, et MAK-i toetusmeetme sisseviimine ja põllumeeste kogemused riskide realiseerumisel hakkavad koos hästi tööle ja selle tulemusel peaks kindlustushuvi kindlasti kasvama. Meilt on küsitud kindlustuspakkumisi ja tahetud teada saada hinnataset. Viimase poole aasta jooksul pole meie vahendusel uued kliendid kindlustuslepinguid sõlminud, küll aga tahavad olemasolevad põl16

lumeestest kliendid oma lepinguid pikendada. Küsimusele, kui palju on Euroopas kindlustusseltse, kes oleksid valmis Eesti põllumehega kindlustuslepingu sõlmima, on raske vastata. Euroopas on sadu kindlustusandjaid. Mitte kõik põllukultuuride kindlustajad ei ole valmis näiteks kindlustama loomi või ka vastupidi. Kui risk on vähegi kindlustatav, siis usun, et ükski kindlustusandja ei loobu oma pakkumise esitamisest ka Eesti põllumeestele. Tõsi, paremaks juurdepääsuks Euroopa

kindlustusandjatele oleks mõistlik kasutada kindlustusmaakleri abi. Konsultatsioonid kindlustusandjatega näitavad, et Eesti tingimustes (nt Euroopa mõistes väikesed külvipinnad) oleks soovitatav parema kindlustushinna ja tingimuste saavutamiseks proovida ühistute kaudu kindlustuslahendusi hankida. Samas kui on soov osta kindlustust personaalselt, saamaks just endale parim võimalik kindlustuslahendus, siis miks mitte proovida kindlustusandjalt oma lahendus saada.


Mida kindlustada ja millele saab toetust?

S

aagi, loomade ja taimede kindlustamine on riskijuhtimise meede, mis aitab põllumajandustootjaid kõige levinumate riskidega toime tulla ja mille raames hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed. Toetust antakse üksnes selliste kindlustuslepingute puhul, millega on hõlmatud sellise kahju hüvitamine, mille on põhjustanud: ebasoodsad ilmastikutingimused – loodusõnnetusega võrreldavad ilmastikutingimused, nagu külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud; looma- või taimehaigus – loomahaigustega seoses võib toetust anda üksnes Maailma Loomatervishoiu Organisatsiooni koostatud loetelus nimetatud haiguste puhul; kahjurite levik; keskkonnajuhtum ‒ konkreetne reostus, saastumine või keskkonnakvaliteedi halvenemine, mis on seotud konkreetse sündmusega ja on piiratud geograafilise ulatusega, ent ei hõlma üldisi keskkonnaohte, mis ei ole seotud konkreetse sündmusega, nagu kliimamuutus või õhusaaste; direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt vastu võetud meede taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks ‒ Eestis on see direktiiv üle võetud taimekaitseseadusega (hõlmab taimetervisenõudeid, ohtliku taimekahjustaja levitamise keeldu, ohtlikust taimekahjustajast teatamist, ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõusid jm). Põllumajanduskindlustustoetust makstakse tegelikult tehtud ja välja makstud abikõlblike kulude hüvitamise vormis. See tähendab, et toetusega saab katta 70% kindlustusmaksetele kulunud rahast. Toetatakse üksnes selliste kindlustuslepingute makseid, mis näevad ette, et eelnimetatud riskide tõttu on kahjustunud rohkem kui 20% põllumajandustootja keskmisest aastatoodangust kolme eelneva aasta jooksul või eelneva viieaastase perioodi kolme aasta keskmisest, v.a kõige kõrgem ja madalam näitaja. Tootja aastatoodangu arvutamiseks võib kasutada näiteks indekseid. Arvutusmeetod peab võimaldama kindlaks määrata põllumajandustootja tegeliku kahju kõnealusel aastal. Kindlustus hüvitab ainult eespool nimetatud kahjude korvamisega seotud kulud, kui kindlustatud esemeks on tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögi- ja puuvili, marjad, viljapuu, marjapõõsas, puukooliistandus, dekoratiivtaim, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud või mesilaspere.

®

EuroTier HALL 15 - STEND F37

Kutsume külastama ACO FUNKI stendi EuroTier messil - Maailma juhtival loomakasvatuse erialamessil! Lansseerime hulgaliselt uusi tooteid, peamiselt söötmissüsteemide valdkonnas. Meeldivate kohtumisteni! URMAS TRUUSA

VILLY OSMUNDSEN

Tegevjuht - Eest, Tel: +372 53 23 13 13 Ep - ost: urmas.truusa@aco.com

P11rkonna muuguuht-Taan, Tel: +45 244 09 790 E-post: vosmundsen@acofunk1.dk

Ae0 FUNKl


S E A K A S VAT U S

Seakasvatus ootab endiselt paremaid aegu TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Valjala Seakasvatuse juht Raul Maripuu. Foto: Irina Mägi

Eesti seakasvatust laastanud sigade Aafrika katk on meie farmidest tõrjutud. Seakasvatajatel sellest elu palju kergemaks ei ole läinud. Tänavu seistakse vastamisi põuase suve tekitatud söödateravilja hinnatõusu ja sealiha arusaamatu hinnalangusega. 18

Sigade Aafrika katk (SAK) näitas Eesti seafarmidest taandumismärke juba möödunud aastal. SAK-i juhtumeid diagnoositi mullu võrreldes varasemaga tunduvalt vähem ning tänavu ei ole Eestis kodusigadel SAK-i enam diagnoositud. Kui möödunud aasta andis põhjust SAK-i tõttu kehtestatud kauplemispiiranguid leevendada, siis tänavu suvel lõpetas Euroopa Komisjon Eestit puudutavad III tsooni piirangud. „Tänaseks saab öelda, et Eesti seakasvatussektor on keerulisest olukorrast taastumas,“ ütleb maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban. Ta kinnitab, et Eestis on kodusigade arvu langus peatunud ja katkuga kaotatud karjast on 2018. aasta esimeseks poolaastaks ligi kolmandik taastatud. Seakasvatajate jaoks häid hindu enam ei ole Seakasvatajad olukorda nii ilusana ei näe. Valjala Seakasvatus kaotas SAK-ile viimase kahe aasta jooksul kaks farmitäit nuumsigu. Praeguseks kasvatatakse sigu


siiski rohkem kui enne SAK-i puhangut. Ettevõtte juht Raul Maripuu ütleb, et eelmisel aastal mõeldi korra isegi investeeringutele, et tootmist efektiivsemaks muuta. Sellised mõtted tõi ettevõtte juhtidele pähe turul valitsenud olukord, kus sealiha kokkuostu hinnatase oli sööda hinnaga võrreldes jätkusuutlik. Kokkuostuhind oli läbi aasta ligikaudu 1,75 eurot kg, söödateravilja hind 140–150 eurot tonn. „Selline hinnatase rahuldas kohalikku tootjat,“ ütleb Saaremaa seakasvataja Maripuu. Tänavu on aga hinnad liikunud teises suunas. Põuane suvi andis kehva teraviljasaagi ning seakasvatajatele müüdavat söödateravilja napib. Maripuu väitel on teravilja hind tõusnud keskmiselt ligikaudu 190 euroni tonni eest. Tema sõnul tähendab see, et sealiha omahind kasvab kilo kohta ligikaudu kolm senti. Siia võib lisada veel muid prognoositavalt suurenevaid sisendkulusid nagu palgad ja kütus, rääkimata karmistuvatest keskkonnanõuetest. Maripuu arvutuste kohaselt võib eelmise aastaga võrreldes lugeda sealiha omahinna tõusuks 3,3–3,4 senti kg kohta. Eelmise aasta keskmine sealiha kokkuostuhind ei ole praeguseks aga nii palju kasvanud. Vastupidi. Hind langes järsult juba eelmise aasta lõpus ja on praegu 1,55 eurot/kg. Maripuu sõnul on Eesti sealiha turg väike ja avatud. „Seepärast on siin ka maailma madalaimad hinnad,“ leiab ta emotsionaalselt. „Kogu kohalik sealiha tootmine peab arvestama, et Eesti lihatööstused, kellel puuduvad kohalikud lepingulised farmid või päris oma seafarmid, toovad sisse liha, mis on kuskil üle jäänud, ja seda kõige odavama hinnaga. Selles konkurentsis langeb ka kohalikule seakasvatajale makstav hind. Letil on ju kõik tooted kõrvuti ja eti-

1,55

eurot kilo on sealiha kokkuostuhind. Praeguste viljahindade juures on see kahjumlik. Kindlasti on sektoris ettevõtteid, kellel läheb võrreldes 2015. ja 2016. aastaga hästi, aga ka neid, kellel nii hästi ei lähe. Marko Gorban, maaeluministeerium

ketilt loeme, et kõik on toodetud Eestis. Vahe on ainult toorme päritolus, aga seda ei märgita,“ selgitab Maripuu. Terendab miljonitesse ulatuv tulupuudujääk Seakasvatajad ei ole nõus ka väitega, et Eestis toimub jõuline kodusigade arvu taastumine. Marko Gorbani väitel oli tänavu esimesel poolaastal võrreldes eelmise aasta sama perioodiga sigade arv ligikaudu 11 000 võrra kasvanud. Urmas Laht Eesti Seakasvatajate Liidust ütleb aga, et kahjuks ei suudeta näha suuremat pilti. Teda teeb väga ärevaks sündivate põrsaste arvu vähenemine. See, et sealiha tootmist ei kiputa suurendama, on loogiline, sest seakasvatajate tulukus väheneb – elektrienergia ja kütus kallinevad ning nagu kogu Eesti majanduses, valitseb ka seakasvatuses tööjõupuudus. Olukorrale lisab keerukust söödateravilja nappusest

tingitud teravilja hinnatõus, millele vastandub sealiha hinna madalseis. Tootjad on välja arvutanud, et kui sealiha kokkuostuhind jääb praegusele 1,55 eur/kg tasemele ja teravilja hind on 210 eurot tonn, siis kuni järgmise teraviljasaagini kujuneb sealihatootjate puudujäägiks 6,1 miljonit eurot. Maaeluministri nõukoda on teinud ministrile ettepaneku töötada välja toetusmeetme pakett lihasektori tootjatele (ettepaneku alla kuulusid ka linnuliha tootjad). Marko Gorban nendib, et riigil pole kuigipalju võimalusi seakasvatajatele kulude kasvu kompenseerimiseks. Ta on siiski veendumusel, et sealihasektor on mõõnast taastumas. „Kindlasti on sektoris ettevõtteid, kellel läheb võrreldes 2015. ja 2016. aastaga hästi, aga ka neid, kellel nii hästi ei lähe. 2017. aasta majandusaruanded näitasid siiski, et sealihasektoris jõudis kasumisse suurem osa ettevõtetest,“ võtab Gorban teema kokku ja lubab, et ministeerium seirab järjepidevalt sektori olukorda. Tänavuse aasta kohta näitab kokkuostustatistika, et jaanuarist juulini on võrreldes eelmise aasta sama ajaga sealihatootjate kokkuostust saadav tulu kasvanud 7% võrra. Tõsi, kokkuostuhind on langenud ja kasv on tulnud ostetavate sigade arvu suurenemisest 15% võrra. Urmas Laht on seisukohal, et valitsus oleks kindlasti valmis toidutootjatele appi tulema, aga selleks peaks maaeluminister olukorda faktipõhiselt rohkem selgitama. „Kuid vaevalt tema valitsemise ajal enam midagi süsteemselt muutub,“ ei ole Laht lootusrikas. Seega on seakasvatajate peamine lootus, et turg hakkab loogilisemalt käituma – kui tõusevad sisendhinnad (söödateravilja hind), siis kerkib ka sealiha kokkuostuhind. 19


S E A K A S VAT U S

Seakasvatuses peavad vana rasvata tootjad lõpetama

P

õuasest suvest tingitud söödavilja hinnakasv on pannud seakasvatajad raskesse olukorda. Eesti suurima lihatööstuse ja seakasvatuskontserni HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere leiab, et nõrgematel sealihatootjatel jääb vaid üle oma tegevus lõpetada. Miks on sealiha kokkuostu hind eelmise aasta suve 1,7 eurot/kg tasemelt kukkunud 1,55 euro/ kg peale? Anne Mere: Eesti sigade kokkuostuhind vabaturul (vabaturu seakasvataja on see, kellel ei ole tapamaja-töötlejaga eraldi hinnastamise kokkulepet) on seotud Saksa kokkuostuhindadega, mis peegeldavad turuhinda Euroopa turul. Euroopa madalad kokkuostuhinnad on tingitud sealiha ülepakkumisest, st toodetakse rohkem kui on nõudlust nii Euroopa Liidus kui ka eksporditurgudel. Milline oleks sealihatootjate jaoks jätkusuutlik hinnatase? Sõltub söödahindadest. Praeguste viljahindade juures on 1,55 eur/kg kahjumlik. Kuidas on seakasvatuse peamised sisendkulud viimase aasta jooksul muutunud? Kõige volatiilsem on söödakulu, umbes 60% omahinnast, ja seda enne söödahinna tõusu. Lisaks tõusevad jätkuvalt tööjõukulud. Millised on põuase suve mõjud seakasvatusele? Sööda hind kallineb. Näiteks nisu hind on tõusnud kolmandiku võrra. Lisaks on söödanisu puudus, mis tähendab, et loomi tu-

20

Kas HKScan Estonia suudab oma tootmist varustada ainult Eesti sealihaga? Suurem osa meie toodangust põhineb eestimaisel toorainel. Nõudluse struktuurist johtuvalt ostame aeg-ajalt vajaminevat toorainet sisse.

Anne Mere, HKScan Estonia juhatuse esimees

Kuidas on viimaste aastate jooksul Rakvere Farmid OÜ-s muutunud sigade arv ja kas plaanite sealiha tootmist kasvatada? Investeerime sel ja järgmisel aastal Eesti seakasvatusse ligi seitse miljonit eurot. Sügise alguses lõppes Ekseko seafarmi neljanda korruse renoveerimistöö ning oleme juba hakanud ehitama kahte viimast korrust. Eesmärk on parandada loomade heaolu ning tagada efektiivsem ja keskkonnasõbralikum tootmine. Lisaks investeerime ka oma loomadesse ning nende bioloogilise võimekuse tõstmisse. Selleks uuendame Rakvere Farmide seakasvatuse süsteemi kuuluvate sigade geneetikat.

leb toidunisuga toita. Eriti halvendab olukorda madal kokkuostu- ja müügihind kogu Euroopas. Seakasvatust ootab ees puhastuslaine – need, kellel vanast ajast rasva pole, on kahjuks sunnitud lõpetama. Riiklikke meetmeid on rakendatud ja dialoog maaeluministeeriumiga käib, et leida lahendus Eesti seakasvatuse kriisiolukorrale. Küsimus on eelkõige selles, kas tahame, et Eestis oleks jätkuvalt müügil kodumaine sealiha?

Milline on sealiha kokkuostuhinna perspektiiv? Sõltub sealiha pakkumise ja nõudluse suhtest Euroopas, mille lihabilanss sõltub eelkõige nii sisetarbimisest kui ka ekspordist Aasiasse. Hiina nõudluse kasvu on oodatud, aga tänavu on eksport Hiinasse pigem stagneerunud. Selgeid põhjuseid pole. Loogiliselt võttes peaks kokkuostuhinnad üles minema, sest sisendhinnad on tõusnud ja siga kallim. Aga ülepakkumise tingimustes see ei loe.

Seakasvatust ootab ees puhastuslaine – need, kellel vanast ajast rasva pole, on kahjuks sunnitud lõpetama.


Ebaloogilised hinnad

H

innad seakasvatuses liiguvad pealtnäha ebaloogilist rada pidi – sisendhinnad kasvavad, kuid toodangu ehk sealiha hind langeb. „Ei oskagi täna enam ennustada,“ ütleb Valjala Seakasvatuse juht Raul Maripuu küsimuse peale, milline on sealiha kokkuostuhinna perspektiiv. Varasemast ajast on teada, et söödateravilja hinnatõus toob kaasa ka sealiha hinnatõusu. Maripuu toob näite aastast 2012, kui teravilja hind jõudis samuti 200 euroni tonni eest. Euroopas tõusis sealiha kokkuostuhind seepeale 2,2 euroni kilo eest. „Tänavu see ei ole nii olnud. Maailma majandus on poliitikaga nii seotud, et viimasel ajal ei ole muutused hinnas eriti seotud tootmisega, vaid pigem igasuguste vastastikuste sanktsioonidega,“ nendib ta. Põuane suvi on teraviljahinda tõstnud kümnekonna euro võrra

tonni kohta, sealiha hind püsib aga viimaste aastate madalaimal tasemel. Maripuu arvab, et kui Eesti farmidest on sigade Aafrika katk välja saadud, siis mujal laiendab katk oma haaret ja ehk mõjutab lähitulevikus hindu ka Hiina farmidesse ja Belgia metsadesse jõudnud katkupisik. Eesti Seakasvatajate Liidu juht Urmas Laht teab, et madala hinna põhjus on Euroopas valitsev sealiha ületootmine. Euroopas toodetakse 25% rohkem sealiha kui tarbitakse. Ainsana on suutnud oma sigade arvu tõsta Hispaania. Aga Laht juhib tähelepanu, et kui vaadata Euroopa sademete kaarti, siis on nemad saanud ka teistest rohkem sademeid ja sellega koos ka tavapärase teraviljasaagi. „Mujal Euroopas on aga üles köetud paanika, et teravilja ei jätku ja see spekulatsioon hoiab ka teravilja hinda üleval,“ nendib Laht.

Sigade arv taastub katkust Kodusigade arv Eestis, tuhat 400

350

289,1

300

250

200

150

100

50

0

2012

2013

2014

2015

2016

2017

Sealiha hind on jäänud madalaks Sealiha keskmine kokkuostuhind, eur/kg 2,00

Faktid Eesti sealihakasvatus sigade Aafrika katku ajal Sigade Aafrika katku (SAK) ajal vähenes Eesti seakasvatuse toodangu väärtus: 2014. aastal oli see 87,3 miljonit eurot, moodustades 21% loomakasvatustoodangu väärtusest. 2017. aastal oli seakasvatuse toodangu väärtus 66,3 miljonit eurot ehk 15% loomakasvatustoodangu väärtusest. SAK-i tõttu vähenes kodusigade arv 92 000 võrra. Praeguseks on kolmandik karjast taastatud. Eesti sealihaga isevarustatuse tase on alates 2015. aastast langenud ja oli eelmisel aastal 72%. See on tingitud toodangu vähenemisest, aga ka tarbimise suurenemisest: 2010–2013 tarbiti Eestis inimese kohta 32–35 kg sealiha aastas, 2016. aastal juba 44 kg.

Küsimus: Kas olete valmis maksma tootjatele sealiha eest kõrgemat hinda kui praegune 1,55 eurot/kg?

Vastus:

O

Jan Inno, OÜ Matsimoka stame ainult Eesti searümpa. Tarnijateks on kaks Lääne-Virumaa ettevõtet. Ostame rümpa kilohinnaga 1,95 eurot + km. Selline hind on olnud juba ligi aasta. Meie arvates tagab selline hind ka seakasvatajate järjepidevuse. 1,55 eurot rümba kilo eest tundub ebareaalne ning selline hind kasvatajate järjepidevust kindlasti ei taga.

1,65

1,55

1,38 1,30 2013

2014

2015

2016

2017

2018

Allikas: statistikaamet

21


PIIMANDUS

Katseprojekt näitab häid tulemusi Möödunud aastal algas karjaterviseprogrammide juurutamise katseprojekt viies Eesti piimafarmis. Praeguseks on viiest farmis neljas karja tervisega seotud kulud vähenenud 7–8 eurot ühe tonni toodetud piima kohta. Seega on programmide rakendamine aidanud parandada nii karja tervist kui ka tõsta farmide efektiivsust. KERLI MÕTUS, ANTS-HANNES VIIRA, KALMER KALMUS, PIRET KALMUS, ANTS KAVAK, HELIS LUIK-LINDSAAR EESTI MAAÜLIKOOL

2017. aastal peeti u 70% Eesti piimalehmadest farmides, kus on 300 või enam looma. Eesti piimaveisefarmid on valdavalt intensiivsed tootmisettevõtted, kus kasutatakse uusi tehnoloogiaid. Seoses sellega on muutnud ka veterinaarteenuse iseloom. Lisaks haigete loomade ravimisele peavad loomaarstid ennetama ja tõrjuma haigusi kogu karjas. Valikute mitmekesisuses tuleb farmeril koostöös loomaarstiga langetada otsuseid, mis peavad teenima loomade parema tervise ja heaolu eesmärki ja olema majanduslikult põhjendatud. Mis on karjaterviseprogramm? Karjatervise programmide (KTP) all mõistetakse tegevusi, mille eesmärk on põllumajandus-

22


loomade tervise ja tootmisvõime hoidmine kõige efektiivsemal tasemel, tagades farmile konkurentsivõime ja kasumlikkuse. KTP-d on komplekssed, mis tähendab, et korraga on vaatluse all kõik valdkonnad – noorkarja tervis, udara tervis, piima kvaliteet, sigimine, ainevahetus, söötmine ja sõratervis. Igat nimetatud valdkonda iseloomustavad teatud tulemusnäitajad, mille kõrvutamine eesmärgipäraste väärtustega aitab tuvastada probleemseid valdkondi. KTPde läbiviimise eeldus on pidev ning objektiivne andmete kogumine ja registreerimine. Enamik andmeid kogutakse üksikute loomade tasemel, kuid karja tervise ja jõudluse hindamiseks summeeritakse need karja tasemele.

Karja näitajate analüüsimisel on palju abi Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli väljastatavatest koondaruannetest ja raportitest. Erinevate valdkondade andmeid analüüsides selgitatakse välja farmi tugevused ja nõrkused. Lähtudes tulemuste saavutamist pärssivatest teguritest koostatakse KTP tegevusplaan. Ka nendes valdkondades, mille tulemusnäitajad on farmis rahuldavad, toimub andmete järjepidev monitooring. Sellega on võimalik probleemid avastada ja sekkuda juba väikeste kõrvalekallete puhul ehk probleemide ennetamisele pööratakse tavalisest palju suuremat rõhku. Näiteks kätkeb ennetus uute nakkushaiguste karja toomise riski vähendamist ja seetõttu on bioturvalisuse programmid oluline osa KTP-des. Kuna KTP-dega kaasneb loomade tervise ja seeläbi ka heaolu paranemine, aitab nende rakendamine kaasa ka tarbijate ootuste täitmisele. KTP-d peaksid olema tulevikus loomulik osa ettevõtte kvaliteedi kontrollsüsteemist. Eelduste kohaselt on KTP-del soodne mõju ettevõtte majandusnäitajatele, sest tervem kari väärindab efektiivsemalt sööta ning annab rohkem ja kvaliteetsemat toodangut. Seni kogemust polnud Eesti piimaveisefarmides puuduvad süsteemsed, karja kõiki valdkondi käsitlevad ja preventiivse iseloomuga karjaterviseprogrammid. Samuti on vähe teada programmi rakendamise majanduslikust mõjust ettevõttele. MTÜ Piimaklaster peab oluliseks piimaveisekarjade KTP-de rakendamise ideed. Kogemuse saamiseks algatati mullu projekt, mille käigus testitakse KTP-de rakendamist viies erineva suurusega Eesti piimaveisefarmis kahe aas-

ta jooksul. Projekti tulemuslikkuse hindamiseks analüüsitakse karjade tervise- ja toodangunäitajate ning majandustulemuste muutumist. Väljatöötatu leiab edasist rakendamist nii järgmiste ettevõtete nõustamise, loomaarstide ja konsulentide täiendõppe kui ka Eesti Maaülikooli veterinaaride ja loomakasvatuse õppekava täiendamise kaudu. Programmi valdkonnad Vasikate peamiste haiguste – kõhulahtisuse ja hingamisteede haiguste – esinemissageduse vähendamiseks tegeleti peamiselt ternespiimaga saadud passiivse immuunsuse ülekande parendamise ja nakkuste ülekandeteede blokeerimisega farmis, samuti hügieeni parandamise ning nakkushaiguste tõrjega. Vaadati üle vasikate haiguste raviskeemid, selgitati nende patogeenipõhisus ja patogeenide tundlikkus antibiootikumide suhtes. Tulemuse saavutamine sõltus suuresti sellest, kui lihtne oli vasikate pidamise praktikates muutusi teha, samuti karjas ringlevatest nakkustest. Mõningaid nakkusi ei ole võimalik farmist elimineerida, kuid teatud tegevustega saab nende levikut ohjata. Mitmeaastase tõrjega seotud nakkushaiguste vähenemise mõju ei saa projektis veel arvesse võtta. Kahes ettevõttes vähenes oluliselt kõhulahtisuse esinemissagedus, ühes hingamisteede haiguste esinemine. Antibiootikumide kasutamine vähenes oluliselt kahes ettevõttes ja seda eelkõige profülaktilise ravi vähenemise tõttu. Antibiootikumidega n-ö üleravimist täheldati eeskätt vasikate kõhulahtisuse korral. Hea sõratervis on lehmade hea tervise, heaolu, sigimisvõime ja tootlikkuse eeldus. Seetõttu on

23


PIIMANDUS sõratervisel mitmetine ja ulatuslik majanduslik mõju. Sõratervise programmi üldine eesmärk on, et karjas suureneks mittelonkavate loomade osakaal. Esmalt kaardistatakse lonke hindamisega kogu karja lonkamise staatus – probleemi esinemine ja selle ulatus. Järgnevalt hinnatakse hooldus- ja ravivärkimise korraldust, kvaliteeti ja andmete registreerimist. Registreeritud andmete (korrektsete diagnooside) alusel analüüsitakse, kas karjas on esikohal nakkuslikud või mittenakkuslikud haigused ja selgitatakse välja konkreetse farmi kõige olulisemad riskitegurid. Hinnatakse loomade heaolu, asemete, käiguteede, söödaalade ja lüpsiootealade korrashoidu ning farmi töökorraldust. On oluline rõhutada, et kõik eelpool kirjeldatud tegevused peavad toimuma ühtse kompleksina – kui mingis tegevuses on puudujäägid, siis eesmärgi poole liikumine (tervem ning tootlikum kari) on oluliselt pidurdunud.

Karjaterviseprogrammides on vaatluse all noorkarja tervis, udara tervis, piima kvaliteet, sigimine, ainevahetus, söötmine ja sõratervis. Udara tervise programmi üks eesmärk on vähendada udaranakkuste levikut ja esinemust karjas. Selle tagajärjel paraneb piima kvaliteet. Programmi tegevusteks on lüpsmise, lüpsiseadme ja farmi keskkonnaga seotud udaranakkuste riskitegurite väljaselgitamine ning leitud puuduste kõrvaldamine. Töötati välja patogeenipõhised ja kulutõhusad mastiidiravi juhendid, mille rakendamisel väheneb antibiootikumide ebaotstarbekas kasutamine ja vähenevad ravikulud. Projekti jooksul on kõikides farmides vähenenud mastiidiravi

maksumus ning piimakeelupäevade arv. Udaranakkuste riskitegurid on farmide lõikes erinevad, kuid ühiseks udaranakkuste riskiteguriks on olnud lüpsilautades ja poegimislautades loomade pidamistingimused. Lehmade ja mullikate sigimisnäitajate optimeerimisel tegeletakse peamiselt tiinestamisega seotud küsimustega (inna avastamine, sünkroniseerimisskeemid, seemendustehnika jm), samuti poegimisaegsete ja -järgsete haiguste vähendamisega (peamiselt ainevahetus- ja jäsemehaigused). Lisaks tegeletakse keskkondliku stressi vähendamise ning optimaalse söötmise küsimustega. Üldiselt oli sigimisnäitajate muutus testfarmides soodne – poegimisvahemik oli ühes ettevõttes eesmärgipärane (alla 400 päeva) juba projekti alguses, kaks farmi saavutasid eesmärgi projekti jooksul ning kaks ettevõtet on eesmärgile lähedal. KTP-il on siiani olnud soodne mõju ka mullikate esmaspoegimise vanusele.

Karjaterviseprogrammidest saab ma janduslikku kasu

S

eoses karja tervise tagamise ja loomade haigustega tekib piimafarmides terve rida erinevaid kulusid (peale ravimite ja teiste preparaatide). Raviskeemides tuleb arvestada piimakeelu ajaga, mil toodetud piima ei ole võimalik müüa, kuigi selle tootmiseks tehakse kulusid. Mullikate kõrge poegimiseaga kaasneb täiendav söödakulu, ilma et samal ajal toodetaks müügiks piima. Lehmade pika poegimisvahemiku korral pikeneb madalama väljalüpsi tasemega laktat24

36%

karja tervisega seotud kuludest on kulud ravimitele. siooni lõpufaas. Mullikate ja lehmade kehva tiinestumisega kaasneb täiendav kulu spermale ja seemendusteenusele. Haiguste tulemusel väheneb tihti ka piimatoodang ning langeb piima valgu- ja rasvasisaldus. Karja tervise paranemisega vä-

heneb vajadus nn sunnitud praakimise järele ning on võimalik müüa rohkem mullikaid. Projekt on kestnud 17 kuud, andmeid saame analüüsida 16 kuu kohta. Projektis osaleva viie farmi 16 kuu kaalutud keskmine karja tervisega seotud kulu ühe tonni toodetud piima kohta oli 22,2 eurot (vt tabel lk 25). Sellest 36% moodustas otsene kulu ravimitele, 49% müümata jäänud piim ning mahahindlused baasnäitajast madalama piima rasva- ja valgusisalduse eest, ning 16% sigimisega seotud kulud.


Hea teada Karja tervisega seotud kulud projektis osalevates farmides Kaalutud keskmine

eurot/tonni piima kohta

osatähtsus %

Ravimite kulu......................................................................................................................................... 7,9..............................................36 Praakpiima väärtus........................................................................................................................7,5..............................................34 Mullikate poegimine......................................................................................................................1,7................................................. 8 Poegimisvahemik............................................................................................................................. 1,3................................................. 6 Sperma ja seemendusteenus......................................................................................... 0,5..................................................2 Juurde-/mahahindlus rasvalt ja valgult..............................................................3,2...............................................15 Kokku..........................................................................................................................................................22,2......................................... 100

Kuigi farmide igakuised karjatervise näitajad on kõikuvad, saab 16 kuu andmete põhjal öelda, et neljas farmis viiest on karja tervisega seotud kulud vähenenud 7–8 eurot ühe tonni toodetud piima kohta. Seega on KTP-de rakendamine aidanud parandada nii karja tervist (loomade heaolu) kui ka tõsta farmide efektiivsust.

Kasu on näha juba enne projekti lõppemist Karjaterviseprogrammidel (KTP) on tänapäeva piimaveisefarmides oluline koht ning need on leidmas teed Eesti farmidesse. Meie kogemuse kohaselt on tulemuste saavutamine eeskätt seotud farmi meeskonna motiveerituse ja hea koostöövõimega, sest KTP

käigus antakse ettevõttele juhtnöörid eesmärkide poole liikumiseks, reaalsed tegevused peavad aga ellu viima farmis töötavad inimesed. Tulemuste saavutamine sõltub lähtekohast ja konkreetset probleemi põhjustavatest riskiteguritest ning nende mõjutatavusest.

Juba praegu, kui projekt pole veel lõppenud, on selge, et väljatöötatud KTP alusel on võimalik leida igale farmile sobiv individuaalne tegevusplaan ja selle rakendamisel on positiivne mõju nii loomade tervisele kui ka ettevõtte majandustulemustele.

www.stokker.ee/joskin

Ferti-SPACE

PROFESSIONAALNE VALIK LAOTAMISE TIPPKVALITEET

3 nado Tor

joskin.com


K E S K KO N D

Sõnnikulaotamisega peab 15. novembriks valmis saama

19 MALLE LIND

miljonile eurole hinnatakse investeeringuvajadust laotustehnoloogiatesse tänu vedelsõnniku laotamisperioodi lühenemisele.

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

V

AVALIKE SUHETE JUHT

eeseaduse järk-järgult jõustuvad sätted lühendavad sõnnikulaotamise tähtaega. Tänavu tohib sõnnikut laotada kuni 15. novembrini ja järgmisel aastal 1. novembrini. See nõuab põllumeestelt investeeringuid sõnnikuhoidlate ehitamiseks ja laotustehnoloogiatesse. „Põllumeestel on vaja veel palju investeerida sõnnikumajandusse, sest vedelsõnniku laotamise sügisesed tähtajad muutuvad sellel ja järgmisel aastal veelgi lühemaks,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnavaldkonna juht Ann Riisenberg. Alates sellest aastast on vedelsõnniku laotamistähtaega lühendatud kahe nädala võrra ehk kuni 15. novembrini. Tuleva aasta ehk 2019. aasta sügisel peab vedelsõnnik olema laotatud aga juba 1. novembriks. Sügiseste laotustähtaegade lühendamine tähendab ka seda, et suurem osa sõnnikust tuleb laotada juba kevadel ja suvel. Maaülikool tegi majanduslike mõjude analüüsi Põllumajanduskoda tellis tänavu Eesti Maaülikoolilt majanduslike mõjude uuringu 2019–2023 kehtima hakkavate veeseaduse muu-

26

Hea teada Vähem aega sügiseseks sõnnikulaotamiseks 2018. aastal peab vedelsõnnik olema laotatud 15. novembriks. See tähendab, et varasemaga võrreldes on laotamistähtaega lühendatud kahe nädala võrra. 2019. aastal peab vedelsõnnik olema laotatud 1. novembriks.

datuste kohta. Maaülikooli tehtud analüüs koosnes kahest osast. Esiteks analüüsiti sõnnikuhoidla olemasolu nõude täitmist alates viiest loomühikust. Teiseks analüüsiti vedelsõnniku sügisese laotamisperioodi lühendamise mõju, arvestades, et alates 1. novembrist kuni 20. märtsini on vedelsõnniku laotamine põllumaale keelatud (periood on sügisel ühe kuu võrra lühem kui varem). Ankeetküsitluse, PRIA ning FADN-i andmete põhjal tehtud analüüsi tulemusel anti hinnang tootjate sõnnikuhoidlate investeeringuvajadusele kuni 2023. aastani. Samuti hinnati laotamisperioodi lühenemise mõju vedelsõnniku tehnoloogiat kasutavatele tootjatele.

Analüüsi käigus hinnati kolme erinevat sõnnikuhoidla lahendust, mille maksumuse põhjal hinnati investeeringu vajadust ja jõukohasust. Ilmselgelt peavad piimatootjad ja seakasvatajad investeerima Ilmnes, et sõltuvalt hoidla tüübist jääb investeeringuvajadusega majapidamiste investeeringu kogusumma vahemikku 4,9–6,4 miljonit eurot. Arvestades põllumajandusettevõtete kasutada olevaid käibevahendeid ja varade mahtu, siis ei olda võimelised täiendavate investeeringute tegemiseks. Skeem, kus sõnnikuhoidla renoveerimise või selle ehitamise kogumaksumusest 30% moodustab laen, 50% toetus ja 20% omaosalus, on sõltuvalt hoidla tüübist selle ehitamine jõukohane 75−90 protsendile hoidla ehitamise kohustusega loomapidajale. Sellisel juhul oleks riikliku toetuse vajadus olenevalt hoidla tüübist 2,4−3,2 miljonit eurot. Vedelsõnnikut kasutab lõviosa loomakasvatajatest Uuringu tulemusel on selge, et vedelsõnniku laotamisperioodi nõue mõjutab Eesti piimatootjaid ja seakasvatajaid. Küsitlusele vastas 132 tootjat. Enamikus ettevõtetes tekkis 10 001−50 000 m3 vedelsõnnikut aastas. Vedelsõnnikut kasutavad oma ettevõttes väetisena 86% vastajatest. Vedelsõnnikut laotatakse keskmiselt 42 päeva aastas. Põllumajandusettevõtted peavad laotustähtaegade lühenemise tõttu laotustehnoloogiatesse täiendavalt investeerima vähemalt 19 miljonit eurot.


Kiika meie veebilehti:

www.ehitusest.ee www.toostusest.ee

www.pollumeheteataja.ee


Uus teetähis lüpsmises - Lely Astronaut A5 Lely Astronaut A5 on lüpsmise uus tase. See on meie arendustöö tulemus, mis põhineb meie viimase 25 aasta jooksul (alates automaatse lüpsmise leiutamisest) kogutud teadmistel. Vaatasime lehmi ja kuulasime kliente. Jäime truuks tõestatud tavadele, kuid samas kujundasime ümber süsteemi kõik osad. Automaatse lüpsmise tõestatud põhimõtted ning usaldusväärsusele, kasutusmugavusele ja kulusäästlikkusele keskendumine võimaldas meil luua kõige lehma- ja farmerisõbralikuma lüpsisüsteemi. Uus teetähis lehma mugavuses On tõestatud, et meie vaba liikumisega süsteemis elavad ja käituvad lehmad suurepäraselt. Tänu I-flow- kontseptsioonile ja avarale boksile tunnevad lehmad end mugavalt. Täiustasime lehma mugavust hübriidkäega. See on vaiksem, kiirem ja kindlam. See parandab külastuskäitumist ja roboti jõudlust ning seega ka roboti töömahtu. Kasutuslihtsuse teetähis Ümberkujundatud ja intuitiivne kasutajaliides muudab automaatse lüpsmise kõigi jaoks kergesti mõistetavaks. See näitab kogu asjakohast teavet nutikas ülevaates ja pakub kiiret juurdepääsu tähtsatele funktsioonidele. Lehma esmakordne lüpsmine on lihtsam kui kunagi varem. A5 projekteerimisel pidasid meie insenerid pidevalt silmas süsteemi kasutusmugavuse, juurdepääsetavuse ja töökindluse kõrgeimat taset.

Investeeringutasuvuse uus tase Kujundasime kogu süsteemi ümber, et vähendada piima tootmise kilogrammihinda märkimisväärselt. Tulemuseks on uus hübriidkäsi. Sama võimas kui suruõhuseadmed, ent ei tarbi õhku. Meie piiratud arvu kiirete ja täpsete elektriliste liikumistega käsi on turu kõige energiasäästlikum. Oleme investeerinud töökindlusesse ja kvaliteetsetesse komponentidesse. Usaldusväärsuse uus tase Mida rohkem saate Astronauti usaldada, seda paremini saate säästetud aega ja paindlikkust kasutada. Erakordse usaldusväärsuse ja tööaja saavutamiseks eemaldasime kriitilised komponendid ja pikendasime teiste osade eluiga. Üle maailmne katseprogramm oli automatiseeritud lüpsmise vallas seni kõige intensiivsem, et tagada tõrgeteta töö kõikides oludes. See Astronaut on loodud meelerahu jaoks. Kasumliku lüpsi viis reeglit 1 Andke lehmadele vabadus ja valikuvõimalus. Looge lehmadele stressivaba keskkond, kus on rahu ja vaikus, mis võimaldab neil väljendada oma loomulikku käitumist 2 Kohelge lehmi järjekindlalt. Lehmadele ei meeldi muutused. Korrapärasus ja ennustatavus on järjepideva lüpsi jaoks esmatähtsad. 3 Kasutage lehmade puhul individuaalset lähenemist. Iga lehm ja kõik tema nisad on ainulaadsed ning seetõttu tuleb neid kohelda individuaalselt. 4 Optimeerige lehmade tervist. Lehmade tootlikkus on optimaalne, kui lehmad on terved, seega peavad tervishoiunõuded olema täidetud. 5 Käsitsege piima hoolikalt. Piim on väärtuslik, kuid kiiresti riknev toode, mida tuleb hoolikalt käidelda, et säilitada selle kvaliteet.

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, oktoober 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, oktoober 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement