Page 1

nr 6 2015

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

Citadele liisingu pakkumine PRIA toetuse saanutele: • Sissemakse 0.• Käibemaksu ajatamine kogu perioodile • Võimalus liisingu põhiosa tasuda 1-12 korda aastas

Citadele Leasing and Factoring

.


Navigatsioon lihtsal viisil

Tõsta põllutööde täpsust targa ja lihtsa 3D navigatsiooniseadme abil Täpisjuhtimisega alustamine ja kulutuste kokkuhoidmine pole eales lihtsam olnud. Saate vähendada ülekatet kõikide põllutöömasinatega, mistõttu on investeeringud tehnikasse madalamad ja sõidutäpsus parem. Leica revolutsiooniline joone järgi juhtimise (steer-to-the-line) tehnoloogia aitab juhil alati hoida sirgemat ja ühtlasemat joont.

Vähendage kulutusi põllu väetamisel ja pritsimisel piiride salvestamise Boundary Recording funktsiooniga. Saate lihtsalt ja kiiresti arvutada põllu pindala, et kindlaks määrata vajalikud ressursid. Vähendage ülekatet ja raiskamist katvuse kaardistamise Coverage Mapping funktsiooniga. Juhil on selge ülevaade, kus põlluosas ta on olnud ja kus mitte. Andmeid on võimalik eksportida ja vaadata Google Earth™ kaardil. Säästke aega põllu jätkamise Continue Field funktsiooni abil. Kui peatute ilmastikutingimuste või tankimise tõttu, võite olla kindel, et Teie töö on salvestatud. Peale pausi saate jätkata tööd sealt, kus see enne pooleli jäi.

Hea viis kulude kokkuhoiuks on tõsta töö täpsust

Leica Geosystems põllumajandusseadmete maaletooja: THEK Automaatika OÜ | Pärnu mnt 101A | 78304 Märjamaa Tel 50 69 388 | www.thek.ee

www.AgGuidance.com

Tänu Leica mojoMINI2 neljale standardmustrile saab toodet kasutada väga erineva kujuga põldudel. AB Parallel

A+ Heading

Fixed Contour

Pivots


PÕLLUMEHE TEATAJA

Sisu: Vahur Tõnissoo: kriisiabi on vaja enne aastavahetust lk 4

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511530 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 56688515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

Kriis: põllumehed vajavad toetusi kohe lk 6–9

MEEDIAP LT

Kriis: kuidas läheb Eestil võrreldes Läti ja Leeduga? lk 10–11

ISSN 2382-8374

Hoiame Sind pildil

Kriis: põllumehed kogunesid suurele meeleavaldusele lk 12–13 Persoon Tõnu Post: tõuaretusega tuleb tegeleda pidevalt lk 14–19 Avaneb investeeringutoetuste taotlusvoor lk 22–23 Haritava maa hinnatõus on pidurdunud lk 24–25 Toorpiima märgistamise küsimus pandi ootele lk 28–29 Katku tõttu muudeti metssigade küttimise korda lk 30–31 Uued kombainide mudelid lk 32–35 Raskete tööõnnetuste arv on vähenenud lk 36–37 Viljakasvatus: poole saagi osas tasub hind fikseerida lk 38–41

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub detsembris 2015.

3


KO L U M N

Pool rehkendust sai tehtud, kas saab ka terve? nikel tuleb nüüd pingutada, et kriisiabi väljamaksmine toimuks enne aastavahetust. Tänu kriisiabile saavad mõnedki loomad tapalesaatmisest päästetud.

VAHUR TÕNISSOO EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE ESIMEES

T

oompeal toimus 14. septembril 2015 kolme põllumeeste organisatsiooni ühine meeleavaldus. Põllumehed tulid Toompeale nõudma kohest kriisiabi ja üleminekutoetusi riigieelarvest, et päästa Eesti põllumajandus ja Eesti toit. Kohal oli 101 traktorit ja suur hulk inimesi, kes kõik koos juhtisid valitsuse ja riigikogu tähelepanu sellele, et meie piimatootjad ja seakasvatajad on suures hädas. Pikaajaline kriis on tänaseks surunud tootjad põlvili ja see tähendab, et praegustel tingimustel tootmist jätkata pole enam võimalik. Kodumaiste piima- ja sealihatoodete tulevik on sattunud tõsisesse ohtu. Eesti põllumees konkureerib EL-i ühisel turul ja seetõttu peavad riiklikud konkurentsitingimused olema kõigile liikmesriikide põllumeestele võrdväärsed. EL jagab oma eelarvest põllumeestele toetusi riikide suurust ja olukorda arvestades, kuid samas eeldab, et liikmesriik Eesti eraldab samuti oma riigieelarvest põllumeestele kriisiabi ja üleminekutoetusi. Praktiliselt kõik EL-i riigid kaasfinantseerivad oma põllumehi erinevate siseriiklike toetustega. Kahjuks on Eesti otsustanud juba kahel viimasel aastal jätta üleminekutoetuse oma põllumeestele maksmata. See on toetus, mis on ette nähtud just ebavõrdsemates konkurentsitingimustes tegutsevate liikmesriikide põllumeestele. Ühisel turul ei ole võimalik konkureerida sedavõrd erinevatel tingimustel. Eelkõige lasub õiglas4

Ametnikel

tuleb nüüd pingutada, et kriisiabi väljamaksmine toimuks enne aastavahetust.

te riiklike konkurentsitingimuste tagamise kohustus ja vastutus valitsusel ning riigikogul. Meeleavaldus oli võimas Põllumeeste sõnum jõudis osaliselt kohale. Juba sama nädala lõpus otsustas valitsus eraldada raskustes põllumajandussektorile täiendavalt 7,6 miljonit eurot, millest 3 miljonit makstakse välja veel tänavu. See tähendab, et koos Euroopa Komisjoni abipaketiga, millest Eesti põllumajandusele eraldatakse kokku 7,56 miljonit eurot, ulatub kriisiabi sel aastal kokku 10,56 miljoni euroni. Põllumehed on valitsusele selle eest tänulikud. Amet-

Kriisiabi või üleminekutoetus Kuid see on alles pool rehkendust. Mis saab ikkagi põllumajanduse päästmiseks hädavajalikust üleminekutoetusest? On tekkinud oht, et järgmisel aastal väljamakstav viimane osa kriisiabist, 4,6 miljonit eurot, nimetatakse ümber üleminekutoetuseks. Sellisel juhul jõuab raha põllumeesteni alles järgmise aasta detsembris. Kriisiabi korral võib aga summa välja maksta juba järgmise aasta esimeses kvartalis. Kui tõesti osa kriisiabi nimetatakse ringi üleminekutoetuseks, siis on küll kuri karjas. Seejärel on valitsusel kerge väita, et soovisite üleminekutoetust ja saategi, kuid keegi ei lisa, et kriisiabi arvelt. Põllumehed vajavad praegu eelkõige kriisiabi, aga samuti tuleb järgmise aasta riigieelarvesse tagasi panna üleminekutoetuste eraldis ja seda ei tohi teha kriisiabi arvelt. Riigieelarve on jõudnud riigikogu menetlusse. Pöördun kõigi Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja liikmete poole palvega suhelda otse kõigi oma tuttavate riigikogu liikmetega ja edastada neile sõnum: lisaks kohesele kriisiabile on kindlasti vaja leida riigieelarvesse vahendid üleminekutoetusteks. Näiteks võiks kõik riigikogu liikmed solidaarselt ühekordselt loobuda nn. katuserahast ja selle hea tahte aktiga päästa Eesti toit.


KRIIS

KRIIS

Põllumeeste kannatus katkes Eesti põllumeeste kannatus on katkenud ja kui 101 traktorit Toompeale vurasid, olid meelevaldusel osalejate näod kõike muud, kui rõõmsalt tulevikku vaatavad.

TEKST: LIIVI TAMM

„Seda, et olukord muutub kriitiliseks, oli näha juba veebruaris. Juba siis tegime avaldusi ning EL-i komisjon eraldas ka kriisiabi,“ osutab Malle Lind Põllumajandus-Kaubanduskojast. „Eesti põllumehed osalesid septembri alguses ka Brüsseli meeleavaldusel ning sõitsid nädal hiljem 101 traktoriga Toompeale. Täna on aga püsimajäämise küsimus, kas riigi abi tuleb või mitte.“ Eesti Põllumeeste Keskliidu juhi Vahur Tõnissoo kinnitusel ei ole selge, millises summas saab olema Eesti poolt makstav kriisiabi. „Jah, Euroopa Liit eraldas sügisel Eestile 7,56 miljonit kriisiabi ja Eesti otsustas pärast 14. septembri põllumeeste meeleavaldust sama palju lisaks maksta. Nüüdseks on selge, et Eesti põllumeestele saab sel aastal kriisiabi maksta kokku 10,56 miljonit eurot, ent mis saab ülejäänud summast suuruses 4,6 miljonit eurot? Kas see makstakse välja top-up´i ehk üleminekutoetusena või kriisiabina?“ küsib Vahur Tõnissoo. „Üleminekutoetusi on teoreetiliselt võimalik hädasolevatele piimatootjatele 2016. 6

aastal maksta ca 9,2 miljont eurot.“ Kui toetus makstakse üleminekutoetusena, siis jõuab raha põllumeesteni alles detsembris 2016. „Kriisiabi on aga kohe vaja ja kui riik otsustas algselt eraldada kriisiabi, siis seda tuleb ka teha. Kriisiabi ei tohi tükeldada ja viimast osa üleminekutoetuseks ümber nimetada,“ lausub Tõnissoo. „Soovime, et 4,6 miljonit käsitletakse kriisiabina ja makstakse välja esimeses kvartalis“ Malle Lind Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojast täiendab, et tegu on juriidiliselt oma olemuselt kahe täiesti erineva toetusega ja neid ei saa segamini ajada. Toetust oodatakse kohe „Fakt on see, et suve lõpus ja sügisel lubatud abist pole ühtki senti tänaseks tootjateni jõudnud,” kinnitab Ann Riisenberg Eesti Põllumeeste Keskliidust. „Raha on põllumehe jaoks kohal siis, kui see on laekunud kontole.“ Vahur Tõnissoo osutab, et tootjad on tõsistes raskustes ja ees ootab ettevõtete sulgemiste laine. Reageerimist kriisile võiks aga võrrelda leekides maja kustutamisega: „Kui maja põleb, kas siis on mõistlik


Hetk põllumeeste meeleavalduselt, kus tõtt vaatasid põllumehed ja valitsus. Foto: Julia-Maria Linna

pumbata kustutusvett järgmisel aastal?“ küsib Tõnissoo. „Täna ei peaks enam vaidlema, millisest tiigist kustutusvett ammutada. Toetust on vaja kohe. Inimestel on arvamus, nagu põllumehed oleksid juba saanud toetust, aga tegelikult ei ole sentigi välja makstud.“ Tulevik ebaselge Samal nõul on Malle Lind, kes kinnitab, et põllumehed ei soovi tegelikult kulutada aega protestide peale: „Uskuge, põllumehed ei taha traktoriga igal aastal Toompeal käia. Samas on olukord niisugune, et toimuvale tuleb edaspidigi radikaalselt tähelepanu juhtida.“ Teada on, et järgmisel aastal EL-ist kriisiabi enam ei anta, siis pole samuti Eestil õigust enam midagi juurde maksta. Kuna Eesti riigieelarves pole ikka veel üleminekutoetusi, siis on selge, et ees seisab karjade arvu oluline vähendamine. „Varsti tuleb enamus sealiha importida ja sama ootab ees piimatooteid. Kui aga pool karjast tuleb tapale saata, siis hävivad ka Eesti piimatööstused ning lõpebki viimased 15 aastat kestnud ilus aeg, kus piimaletis on lai valik erinevate kodumaiste tootjate piimatooteid,“ lausub Tõnissoo.

Lõuna Ehitus OÜ on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee


KRIIS INTVERJUU

Urmas Kruuse: saame tänavu maksta 3 miljonit Palju on räägitud sellest, et praeguses tarneahelas ei saa põllumees toote eest õiglast hinda. Kuidas seda kommenteerite? Tegutseme turumajanduse tingimustes ja turumajanduslikult oleks täna vaja vastujõudu suurtele kaubanduskettidele. Olukorras, kus toorpiima hind on langenud 23 sendini, ei ole kaubandusvõrgu hindu vaadates toimunud seal võrreldava suurusega langust. Kui hind oleks tarneahelas paremini jagatud, võidaksid sellest kõik turu osapooled. Kui räägime piima hinnast, siis täna ei nõua tarbija, et liiter peaks maksma 39 senti. Üheks lahenduseks oleks tugevdada ühistulist koostööd, et põllumees saaks pakkuda oma toodangut. Vaadeldes EL-i erinevaid kogemusi, siis riikides, kus ühistuline koostöö on tugev ja selle kaudu on turujõud, on võimalik saada õiglasemat hinda ning ka kriise pehmemalt üle elada. Võib-olla ei maksta tootjale nii head hinda, aga keerulises olukorras saab siiski tootjale mingi aja vältel hinda kõrgemal hoida, et tootja elaks raske aja üle. Planeeritav meede „Investeeringud põllumajandustoodetete töötlemiseks ja turustamiseks“ summas 18 miljonit on siinkohal samuti võimalik suunata ühe suurtööstuse tegemiseks, mis annaks võimaluse oma toodangut väärindada. Meetme valdkond pole piiratud. Võib olla piimandus, aga ei pea olema. Kui 18 miljonit kuluks ühele projektile näiteks piimanduses, siis võiks see kokku koondada kuni poole tänasest piimatoot-

8

4,6 mln

eurot kriisiabist jääb järgmise aasta eelarvesse.

misest. Samas ei pea see 18 miljonit minema ühele projektile, võib ka mitmele väiksemale. Sõltub ikkagi põllumeeste enda aktiivsusest ja äriplaanidest. Selge on see, et lihtsalt toorpiima eksport ei saa olla pikas perspektiivis jätkusuutlik. Olukorras, kus toorpiima tootmine on koduturu vajadusest 180%, oleme eksportturgudest väga sõltuvad ja kui eksportturgudel on probleeme, siis hakkab see kohe hinda mõjutama ja suretab koduturgu. Põllumajanduslikku toodangut ei saa vajadusel lattu seisma panna, kui see parasjagu ei müü. Milline on riiklik plaan tänases kriisiolukorras? Millal makstakse välja kriisiabi ning millal üleminekutoetus ja mis summades? Euroopa Liidu abi on 7,56 miljonit eurot ja Eesti paneb juurde 7,6 miljonit, millest Eesti riik maksab täiendavalt juurde 3 miljonit sellel aastal. Täna tegutseme selles rütmis ja püüame, et see summa (10,56 miljonit eurot -toim) saaks makstud välja selle aastanumbri sees. Lisaks võib leevendust tuua pindalatoetus. Täna on PRIA kin-

nitanud, et hoolimata EL-i poolsetest viivitustest regulatsioonide kinnitamisel üritatakse väljamakseni jõuda detsembri jooksul. See on oluline, sest pindalatoetused aitavad rahavooliselt leevendust tuua. Maksuprobleemide korral tuleks kohe pöörduda Maksuametisse ja asjadest rääkida, et saaks otsida lahendusi. Mis saab sellest kokkulepitud kriisiabist summas 4,6 miljonit, mis jääb tänavu välja maksmata? Kas kriisiabi mängitakse ümber üleminekutoetuseks ja üleminekutoetust ei tule? Alles eelmisel nädalal saime kinnituse, et me üldse võime täiendavalt juurde maksta. 4,6 miljonit jääb järgmise aasta eelarvesse ja osade riikide nõudmisel on õigus seda erakorralist toetust välja maksta kuni 1. juunini. Esimene eelistus on maksta välja kiiremini, aga teatud tegevusi ei saa kiiremini teha, kui EL-i poliitilisel tasandil on otsustatud. Täna on tõenäosus, et see summa läheb ikkagi erakorralise abina välja. Oleme püüdnud kiirendada kõiki meetmeid, nii palju kui võimalik. Piimasektorile on oluline ka eraladustamise meede, siinkohal võitlesime välja loa, et periood on kahekordne ehk 12 kuud ja arvestatakse ka regionaalsuse printsiipi. Kas kriisiabile lisaks tuleb ka üleminekutoetus? Täna on mõlemad variandid õhus, nii see, et kriisiabi tuleb maksta üleminekutoetusena kui ka see võimalus, et kriisiabile lisaks tuleb üleminekutoetus.


Madala hinna periood jätkub JAANUS MURAKAS

P

E-PIIM TOOTMINE AS

iimandussektor on olnud kriisis juba aastajagu ning piima eest makstava madala hinna periood jätkub. Põllumeeste seisukohalt on olukord kriitiline: nad ei saa jätkata, kui hind ei kata tootmiskulusid. Selge on see, et tänane olukord ei kesta lõputult ja kui midagi ette ei võeta, siis Eesti piimakari lihtsalt hävib. Toorpiima eest makstavat hinda mõjutavad toodangu väljamüügi hinnad, ekspordi ja maailmaturu olukord. Probleeme on kõikjal maailmas, ent kui mujal algasid probleemid kevadel, siis meil seo-

ses Venemaa sanktsioonidega juba mullu septembris, seega ongi olukord eriti keeruline just Baltikumis. Seda mõisteti toona Brüsselis ning seepärast eraldati veebruaris Euroopa Komisjoni poolt toetus. Täna on keeruline on ka Läti ja Leedu olukord, ent Eesti põllumehe olukord on veelgi pingelisem, sest meil on riigipoolne toetus väiksem. Eesti riik ei ole maksnud top-up´i, ka erakorraline kriisiabi ei ole tänaseni põllumeesteni jõudnud. Kokkuvõttes on nii, et kui riik ei toeta ja farmerid on kriisis üksi ning kui ka turul on hinnad all, siis lõpetataksegi tootmine. Tulevikus hakkame jooma Poola piima.

Kronoloogia 07.09: toimub suur põllumeeste meeleavaldus Brüsselis, kus osalevad ka Eesti põllumeeste esindajad 14.09: toimub Eesti põllumeeste meeleavaldus Toompeal. 15.09: EK ministrite nõukogus otsustatakse abipakett piimatootjatele ja seakasvatajatele suuruses 500 miljonit eurot. Eestile eraldatakse 7 561 692 eurot. Selle summa sees on ka erakorralise turukorralduse meede sealihakasvatajatele, mis makstakse välja detsembris. 18.09: Eesti valitsus eraldab 7,56 miljonit kriisiabiks, millest tänavu makstakse välja 3 miljonit. 29.09: toimub kohtumine tootjaorganisatsioonidega, mille tulemusel otsustatakse, et ¼ rahast läheb seakasvatussektorile ja ¾ rahast läheb piimasektorile.

Kõik põllumajandusteenused ühest kohast www.pollumees.ee


KRIIS Hea teada Euroopa Komisjon otsustas septembris, et eraldab EL-i põllumeestele 420 miljonit eurot erakorralist abi, mis on mõeldud kõige rohkem kahju saanud sektorite (piimandus, seakasvatus) aitamiseks. Iga liikmesriik võib lisaks Euroopa Komisjoni eraldatavale abile maksta oma riigieelarvest täiendavat toetust. Seda võib teha sama summa ulatuses, mille eraldas Euroopa Komisjon – seega Eesti võib riigieelarvest põllumeestele lisaks maksta veel 7,6 miljonit eurot ning sellise otsuse valitsus septembris vastu võttiski. Riigi lubatud 7,6 miljonist lisaeurost makstakse 3 miljonit välja veel sellel aastal. Euroopa Komisjoni abi: Eestile 7 561 692 eurot Lätile 8 452 333 eurot Leedule 12 631 869 eurot

Mindaugas Maciulevičius, Leedu Põllumajandusühistute Liit

Suurim

probleem on rahavoog. Euroopa Liidu ja riigi toetus on küll natuke aidanud, aga pikemas perspektiivis on olukord endiselt ebastabiilne. 10

Eesti sörgib lätlaste ja leedukate sabas K

tööd seakatk. See on oluliselt sektori käekäiku ja konkurentsivõimet mõjutanud ning kokkuvõttes on sektor väljasuremisohus,“ vahendas Läti põllumajandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Rūta Rudzīte olukorda riigis.

Seakasvatus väljasuremisohus Seakasvatus moodustas 2014. aastal Läti põllumajandustoodangust 6%. „Sealiha hinnad on langenud ning lisaks teeb laastamis-

Eritähelepanu piimandusele Selleks, et piimandus- ja seakasvatussektoris kriisi mõjusid leevendada, on Läti 2014. ja 2015. aastal lisaks Euroopa Liidust saadud toetustele mängu pannud ka riigieelarve raha. Läti valitsus tegi möödunud aastal otsuse maksta otsetoetused osaliselt varem välja ning sama lähenemist kasutatakse ka tänavu. Lisaks tahetakse 1. detsembriks 2015 otsetoetuste raames välja maksta spetsiaalselt piimalehmaomanikele mõeldud toetus. Krista Garkalne Läti Põllumajandusorganisatsioonide Koostöö Nõukogust mainis, et põllumeeste organisatsioonid on alates Vene kriisi puhkemisest pidevalt põllumajandusministeeriumiga tihedas kontaktis olnud. „Oleme pidevalt turuolukorda jälginud ja meil on õnnestunud kaks korda Euroopa Komisjoniga saavutada kokkulepe, et abistada neid, kes on kõige tugevamalt kriisist mõjutatud,“ lisas Garkalne.

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

ui Läti ja Leedu suutsid oma põllumeestele juba mullu riigieelarvest kriisiga toimetulekuks lisaraha leida, siis Eesti jõudis selle otsuseni alles tänavu sügisel. Möödunud aasta augustis Venemaa kehtestatud impordikeeld lääne toidukaupadele mõjutas tugevalt kõiki Balti riike. Näiteks Läti põllumajandussektori jaoks oli Venemaa üks kõige olulisemaid kaubanduspartnereid. Alates Vene embargo kehtestamisest on Läti piimatoodete eksport praeguseks vähenenud 39% võrra. Tõsi, selles pole süüdi ainult Vene turu ära kukkumine, vaid ka piima ületootmine kogu Euroopas, mis tähendab, et piima pole kuhugi müüa. Uute turgude leidmine pole aga läinud nii kiiresti kui oleks stabiilsuse saavutamiseks vaja. Lisaks on Lätis piima hind pärast Vene impordikeelu kehtestamist langenud 30%.


TRACTION SYSTEMS

Leedus pannakse piimafarme kinni

L

eedu Põllumajandusühistute Liidu esindaja Mindaugas Maciulevičius mainis, et Leedu piimakarjakasvatajad toodavad piima alla omahinna ning kõige rohkem on kriis mõjutanud neid, kes on farme kaasajastanud ning selleks laenu võtnud. „Suurim probleem on rahavoog. Euroopa Liidu ja riigi toetus on küll natuke aidanud, aga pikemas perspektiivis on olukord endiselt ebastabiilne. Juba on kaasaegseid ja hästi töötanud farme hakatud kinni panema,“ kirjeldas Maciulevičius olukorda oma kodumaal. Samas näeb Mindaugas Maciulevičius siiski tunneli lõpus valgust: hinnad hakkavad stabiliseeruma ja prognoositakse isegi hindade kerkimist. Samuti on Leedu piimatoodetele uusi turge leitud. Seakasvatuses on Leedus samuti raskused, kuigi seal pole olukord nii dramaatiline kui piimandussektoris. Maciulevičius märkis, et möödunud aastal olid ülepakkumise tõttu raskustes hoopis köögiviljakasvatajad, sest Vene turg on kinni. Sel aastal aga muutus olukord vastupidiseks: kuna Poolas valitses suur põud, siis vähenes köögiviljatootmine ja hinnad tõusid. Tõsi, ka mõned LõunaLeedu köögiviljatootjad said põua tõttu kannatada, kuid üldiselt pole olukord halb. Leedu maksis ja maksab top-up’i Leedu Põllumajanduskoja teatel maksti möödunud aastal Leedu riigieelarvest põllumeestele üleminekutoetusi ehk nn top-up’i maksimaalses võimalikus mahus ja sama on plaanis ka tänavu. Lisaks sellele on Leedu kasutanud nii 2014. kui ka 2015. aastal võimalust täiendava erakorralise siseriikliku toetuse maksmiseks põllumeestele lisaks EL-ilt saadavale rahale. Maciulevičius peab väga oluliseks, et Balti riigid selgitaksid oma muresid Euroopa Komisjonis ühiselt. „Me peame olema ühes paadis,“ kinnitas Maciulevičius. Samuti peaksid Eesti, Läti ja Leedu mõtlema pikemas perspektiivis näiteks ühiste pakkumiste tegemisele, et siseneda kolmandate riikide turgudele. „Me oleme sellisest koostööst mõnda aega rääkinud, ma loodan, et sellest saab asja, sest see on ainus jätkusuutlik lahendus farmerite tuleviku tagamiseks. Eraldi tegutsedes oleme me globaalse turu jaoks lihtsalt liiga väikesed.“

The Toughest Chain for the Roughest Terrain

metsamasinatele põllumasinatele veoautodele

• Metsatehnika müük ja hooldus • Mõõtesüsteemid ja metsatarvikud • Hüdrosüsteemi diagnostika ja remont

TS-HYDRAULIC OÜ Tel. 5303 1642 info@ts-hydraulic.ee www.ts-hydraulic.ee


PROTEST

Toompeale, traktoriga! 14. septembri varahommikul hakkasid erinevatest Eestimaa nurkadest traktorid pealinna poole vurama. Siht oli Toompea ja eesmärk viia avalikkuse ja riigijuhtideni sõnum, et riigil on viimane aeg põllumeestele abikäsi ulatada. PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Samal ajal, kui riigikogu liikmed kogunesid sügishooaja avaistungile, olid Toompea lossi ette ja ümber kogunenud 101 traktorit, sajad põllumehed ja neile kaasaelajad. Kanti loosungeid “Sead läinud, lehmad järgi?”, “Kas Eesti toit on välismaine toit?” ja peeti kõnesid. Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht tegi ettepaneku, et minister Urmas Kruuse astuks tagasi.

12


13


PERSOON

TÕNU POST:

Kui tahad saada, tuleb ka anda Kui tahad midagi saada, pead kõigepealt andma, on Saaremaal tegutsevate Kõljala POÜ ja mõne aasta eest üle võetud Valjala POÜ juht, 2013 Aasta Põllumehe tiitliga pärjatud Tõnu Post veendunud. 14

TEKST: KADRIN KARNER

„Kui tahan midagi põllult saada, pean kõigepealt põllule andma ja kui tahan midagi looma käest saada, pean enne talle andma,” rääkis loomaarsti haridusega, tänaseks 25 aastat piimatootmist ja teraviljakasvatust juhtinud Post. Tema sõnul ei saa mõelda vastupidi, et annan siis, kui raha hakkab tulema. Ta ei püüa sellega öelda, et raha tuleb ettevõttesse lõputult in-

vesteerida, lootmata midagi tagasi saada, kuid esimesed muutused ilmnevad ikkagi alles siis, kui oled teinud varasemaga võrreldes rohkem tööd, loonud parema ja soodsama olukorra taimele või loomale. Post on enda sõnul pigem kiire otsustaja, kes koosolekulaua taga liialt aega raisata ei armasta: „Meil ei ole selliseid asju nagu kolhoosiaegsed suured tootmiskoosolekud. Püsti seistes arutame asjad läbi.” Ta lisas, et suuremad investeerimisotsused vajavad siiski pikemat


Tõnu Post on kiire otsustaja, kes pikalt koosolekulaua taga asju arutada ei armasta. Foto: Eiko Kink/ Äripäev

60

liitrit päevas ja rohkemgi lüpsvad lehmad pole Tõnu Posti farmis haruldased.

ettevalmistust. Oma kõige olulisemaks juhtimispõhimõtteks peab ta inimestega rääkimist: „Inimestega tuleb rääkida – see on kõige olulisem. Mõnikord ei saada sinust aru ja siis tuleb veel rääkida, aga see ei tähenda, et peaks kasutama valju häält.” Me kõik tahame tunnustust Ärgitan Posti arutlema teemal palgatõus versus kiitmine ehk kumb töötab paremini, sest kogenud juhid ütlevad ikka, et pal-

gatõusuga kergitad küll rahakoti paksust, kuid hea sõnaga soojendad südant. „Me kõik tahame tunnustamist, see on asi, mida tuleb ja tasub kasutada,” märkis ta ning lisas, et kiitmine on kõige odavam preemia, mida inimesele anda, kui ta on midagi hästi teinud. 2012. aastal võttis Post majanduskriisist räsitud ja raskesse olukorda sattunud Valjala Põllumajandusliku OÜ oma juhtimise alla. Ettevõtte tervendamist kirjeldas ta kui väikeste, aga kindla15


PERSOON

Tõnu Posti eelistus kuulub punasekirjudele piimaandjatele. Fotod: Kadrin Kärner

te sammude astumist. „Kui pärast loomade ninaesise parandamist hakkas loomadelt rohkem piima tulema, tekkis rohkem raha, mida sai kohe põllule, taimekasvatusse ja väetistesse investeeritud, et ka põld saaks paremat saaki anda,” kirjeldas Post. „Kord teed sammu paremale, siis teinekord jälle vasakule, aga kogu aeg pead tegema väikeseid samme edasi. Tegemist on ikkagi aastatepikkuse tööga. Raha ei ole mõistlik lõputult ettevõttesse n-ö sisse panna, vahepeal peab hakkama midagi ka tagasi tulema, sest ega põllumees väga rikas ka ei ole,” nentis ta. Võlureeglit olemas ei ole Sama – enne anna, siis on, mida võtta – põhimõte töötab tema sõnul ka inimeste peal: „Üsna pea pärast Valjalas ette võetud koondamisi tõstsime allesjäänud töötajate palka, sest ka inimese käest saab nõuda rohkem siis, kui sa talle ise rohkem annad.” Mingit võlureeglit, mis kehtiks kõikide suuremat

16

Tipploomad

on nagu tippsportlased. Nad on hellikud ja neile peab olema loodud kõik eeldused selleks, et nad jõuaksid anda.

efektiivsust ja parendamist otsivatele põllumajandusettevõtetele, ta anda ei oska. „Kõiki töid tuleb teha õigel ajal. Kevadel tuleb minna õigel ajal põllule ja teha sealsed tööd optimaalse ajaga, sest vaid siis võime oodata, et sügisel tuleb parem saak,” mainis Tõnu Post. Õigel ajal tegemine eeldab aga sobiva meeskonna ja vastava masinapargi olemasolu. Kuna Valjala masinapark oli tagasihoidlikum, oli keeruline kõiki vajalikke töid just kõige õigemal momendil te-

ha. „Kevadine külviaeg on 10 päeva ja kui sa ei suuda külvi selle ajaga ära teha või teed hoopis 20 päevaga, siis see teine 10 päeva annab juba palju vähem tulemust,” selgitas Post. Tema ettevõtetes on kokku 2500 hektarit maad, millest umbes 800 hektarit on külvipind, kus kasvatatakse teravilja, rapsi ja hernest. Ühiselt on efektiivsem Tõnu Post on nõus, et praegune süsteem, kus kaks ettevõtet jagavad omavahel töötajaid ja masinaid, võimaldab mõlemal firmal ka paremaid tulemusi saavutada: „Ühiselt tegemine on kindlasti üks efektiivsust juurde andev tegur, sest meie masinakasutus ja meeste töötegemine muutus varasemast efektiivsemaks.” Ta nentis, et kui oled väiksem, ongi nii, et ei saa inim- või masinaressursi puudumise tõttu võtta teatud töid ette ühel ja samal ajal ehk ajal, mil need oleks kindlasti vaja ära teha. Kõljalas ja Valjalas tegeletakse


Fesma Alu OÜ, Lao 4, Raplamaa tel 51 65 428, 51 14 487 Tulud, kulud ja kasum KÕLJALA. Kõljala POÜ on üks suuremaid piimatootjaid Saaremaal. Ettevõtte põhitegevus on toorpiima tootmine ja selle turustamiseks võimaluste otsimine. Piima müüdi 2014. aastal 5467 tonni, s.o 49 tonni rohkem kui 2013. aastal. Piima keskmine realiseerimishind oli 32 senti/kg, 2013. aastal oli 33 senti/kg. Müügitulust moodustas piima müük 74,7%, 2013. a 73,0%. Müügitulu kokku oli 2 317 500 eurot, s.o 144 129 eurot vähem kui 2013. aastal. Müügitulu vähenemine oli tingitud toorpiima kokkuostuhindade langusest teisel poolaastal. Ärikasum oli 275 153 eurot, puhaskasum 248 728 eurot (2013. aastal 593 383 eurot). Kaupade, toorme, materjalide ja teenuste ostmiseks kulutati 49,7% müügitulust, tööjõukulud olid 24,4% müügitulust. 2013.aastal olid vastavad näitajad 56,2% ja 18,6%. VALJALA Müügitulu oli 2014. aastal 852 971 eurot, s.o 52 401 eurot rohkem kui 2013. aastal. Toorpiima realiseeriti 725 909 euro eest, s.o 34 312 euro eest rohkem kui 2013.aastal. Loomi nii lihaks kui ka elusloomadeks realiseeriti 66 347 euro eest, võrreldes 2013.aastaga 12 129 euro eest rohkem. Rapsi müüdi 56 004 euro eest, s.o. 25 144 euro eest rohkem võrreldes 2013. aastaga. Valjala POÜ 2014. majandusaasta lõppes kahjumiga, ärikahjum oli 2014.aastal 167 062 eurot, puhaskahjum 197 417 eurot. Kaupade, toorme, materjalide ja teenuste ostmiseks kulutati 85,7% müügituludest, tööjõukulud moodustasid 25,8%. 2013. aastal olid vastavad näitajad 68,7% ja 26,7%. Kõljala POÜ ja Valjala POÜ majandusaasta aruanded

www.fesma.ee

Starterid, generaatorid MTZ, T-40, T-25 jt SRÜ traktorite varuosad Originaal- ja B-varuosad lääne traktoritele ja põllutehnikale Case, New Holland, John Deere, Massey Ferguson jt Kardaanid Akud, laagrid, kiilrihmad, õlid, määrdeained Heinapressinöör ja silorullivõrk Hüdrosilindrid, pikitõmmitsad Mullaharimistehnika varuosad Niidukite ja kombainide varuosad Rehvid Elektrikarjused ja -tarvikud Laudatarvikud AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee, www.agroparts.ee TALLINN, Pärnu mnt 388A tel +372 670 1060 gsm +372 514 4065

RAKVERE, Rägavere tee 38

tel +372 325 8970 gsm +372 526 0545


PERSOON

Kõljalas Haeska farmis vaatavad tõtt vasikas ja Tõnu Post. Fotod: Kadrin Kärner

piimatootmise kõrval ka teraviljakasvatusega, mistõttu tekib mitmel perioodil aastas vajadus korraga teha nii silo kui ka teraviljatöid või hoopis talivilja külvata. Kahe farmi peale on Kõljalas ja Valjalas kokku mõni lehm üle 800 – Kõljala Haeska farmis 540 ja Valjala Pihlaka farmis 260−270. Täpne arv oleneb sellest, mitu looma intervjuu toimumise päeval septembri lõpus poegida jõudis. Haeska loomalasteaia värskeimad elanikud on vaid mõnepäevased. Nemad vaatasid külalisi oma suurte silmadega ning proovisid aeg-ajalt, ega keegi pole nende isiklikku lutiga ämbrisse piima juurde valanud. Tõuaretuse ja väljapraakimiseta piimakarja ei pea Vasikate nägemine viib jutu tõuaretuse peale. Posti sõnul on Saaremaal ajalooliselt olnud punase karja piirkond ning seda veel

18

Püüa ise

olla seitse kuud kaelapidi seina küljes kinni – väga tüütu on.

2007. aastal. Hiljem hakati aretuses kasutama ainult holsteini friisi tõumaterjali ja loobuti Eesti punase pullide tõuaretuseks kasutamisest. Kuigi mustakirju-holsteini aretuses on maailm kaugemale jõudnud, ütles Post, et temale isiklikult meeldib punasekirju rohkem. „Aretustöö on igikestev ja see on ka selline töö, et kui sellele tähelepanu ei pööra, siis teatud aastate pärast muutuvad loomad näiteks väikeseks või küürakaks või venivad neil udarad välja ehk te-

kivad vead, mis karja kvaliteeti pidevalt halvemaks muudavad,” räägib ta. Kõljalas ja Valjalas vaadatakse suure hoolega, millised on omadused, mida seemnepull edasi võiks anda. Tõnu Post tahab ajakirjanikule näidata, mis vahe on heal ja veidi viletsamal udarakinnitusel, kuid tõdeb oma rõõmuks, et ta ei leia praegu Haeska laudast ühtegi halba näidet. Viletsam udarakinnitus on tema sõnul otseses seoses lehma produktiivse eaga, mis viib nende varasemale väljapraakimisele ning teeb loomad haigustele vastuvõtlikumaks. „Siin grupis on vähemalt 20 looma, kes lüpsavad üle 60 liitri päevas, mis tähendab, et loom annab korraga ära 20 kg piima,” selgitas ta. „Ma olen ikka öelnud, et tipploomad on nagu tippsportlased. Nad on hellikud ja neile peab olema loodud kõik eeldused selleks, et nad jõuaksid anda.”


Neli korda rohkem piima

N

umbrid räägivad, et 25 aasta taguse ajaga võrreldes, mil Tõnu Post loomadega alustas, on lehmadelt saadav piima kogus kasvanud kuni neli korda ja haigusi on jäänud vähemaks. „Paranenud on nii loomade söötmine, sööda tootmine, lüpsitehnoloogia kui ka inimeste teadlikkus,” loetles Tõnu Post. Alahinnata ei maksa ka loomade elutingimuste paranemist. Kui 25 aastat tagasi hoiti loomi laudas ketis vähemalt sügisest kevadeni, kahjuks mõnel pool veel tänagi, siis tänapäeval väärtustatakse loomade vabamat pidamist, mis on lisaks eelpool loetletule otseses seoses ka toodetava piima kogusega. „Püüa ise olla seitse kuud kaela pidi seina küljes kinni – väga tüütu on,” nentis Post.

Vaatan, kuidas elektriline sõnnikukaabits rahulikult, kuid kindlalt üle põranda liugleb, et kogunenud hea, parem ja vedel loomade jalgade alt ära pühkida. Loomad end häirida ei lase ning vaatavad rahulikult hoopis laudas aset leidvat tsirkust (loe: intervjuud koos pildistamisega). Posti sõnul kuuluvad Kõljala ja Valjala lehmad oma puhtuselt Eesti TOP 10-sse, kuna igal kolmandal või neljandal päeval värskendatakse nende asemetele pandavat põhust allapanu. On parajasti reedeõhtuse lüpsi aeg. Vaatame, kuidas Haeska farmi naised lüpsiplatsil udaraid puhastavad ja masinaid kinnitavad, samal ajal kui mõni masin end tühjaks lüpstud udarate küljest juba lahti viskab. Kuigi Pihlaka farmis

toimub robotlüps ja Haeskas platsilüps, märkis Post, et tema arvates on robot põhjendatud vaid teatud loomade arvuni. „Kui talus on 100 lehma, siis ehk küll, aga kui on rohkem, on plats palju efektiivsem ja parem,” kalkuleeris ta. „Kui ma paneksin siia robotid, jääks mul töölisi vähemaks. Täna on mul viis lüpsjat, roboti puhul jääks kolm tööta – aga inimene tahab ju ka siin kandis elada ja tööd teha.” Lõpetuseks ütleb Post, et ta pole nõus Postimehes kirjutatuga, et põllumehed käisid Toompeal saamata jäänud kasumeid nõudmas: „Me ei nõua kasumeid. Me tahame lihtsalt ellu jääda, sest praegu on kriisiaeg nii piimanduses kui sealihasektoris.” Kolleegidele soovib ta, et kõik ikka vastu peaksid.

Eesti tootjalt Eesti piimatootjale! Aluseline/desinfitseeriv ja happeline pesuaine piimatootjale seadmete pesuks

Küsi eripakkumist farm@estko.ee või meie koostööpartneritelt üle Eesti!


TASUTA REPRODUKTIIVMOODUL  Konkreetsete

lehmade seire.  Karja üldtervis.  Haiguste varajane avastamine.  Kiire teave ratsioonide muudatuste kohta.  Fookusgrupid.

Varajane avastamine - optimaalsed tulemused!

TASUTA REPRODUKTSIOONIMOODUL  Automaatne

innaaja registreerimine. viljastusaja näit.  Automaatne tiinuse avastamine.  Lihtsalt kasutatavad hindamisvahendid ja juhtimisinfo.  Optimaalse

Parem reproduktsioon vähema tööga ja väiksemate kuludega!

LELY ASTRONAUT A4 Lehmade hea tervise nimel tuleb loomi pidevalt jälgida. Kõik sündmused alates sünnist kuni päevani, mil lehm farmist lahkub, salvestatakse Lely T4C programmis. Ühelt poolt aitab T4C teil anda konkreetsele lehmale kõike, mida ta vajab optimaalse tervise, toodangu ja heaolu säilitamiseks. Samas annab süsteem teavet farmi tasemel, mis aitab kogu karja jälgida. Kuna ennetus on parem kui ravimine, siis ongi võtmesõnaks varajane avastamine! Lely Astronaut A4 lüpsirobotis on kokku võetud kahekümne aasta kogemused uuenduste vallas.


TOETUS

Turgutame töötlemist JANELI TIKK MAAELUMINISTEERIUMI TURU ARENDAMISE BÜROO PEASPETSIALIST

K

ahe põllumajandustoodete töötlemisele ja turustamisele suunatud investeeringutoetuse taotlusvoor toimub 30. oktoobrist 6. novembrini – taotlema on oodatud keskmise suurusega ja suurettevõtjad ning tunnustatud tootjarühmad. Maaelu arengukava jaoks koostatud analüüsides toodi toiduainetööstusega seotud nõrkustena välja suhteliselt madal müügitulu näitaja töötaja kohta, madal lisandväärtus töötaja kohta ning madalad investeeringute mahud materiaalsesse põhivarasse. Kuigi Eestis loodav lisandväärtus töötaja kohta on viimastel aastatel kasvanud, jääb see siiski Euroopa Liidu keskmisega võrreldes enam kui poole väiksemaks. Kui võrrelda tööviljakust lähiriikidega, siis on see umbes kolm korda madalam kui näiteks Soomes ja Rootsis.

Taotlema on oodatud keskmise suurusega ja suurettevõtjad ning tunnustatud tootjarühmad.

Vaadates investeeringute mahtusid materiaalsesse põhivarasse, siis need on tublisti vähenenud olenemata sellest, et toiduainetööstuse ettevõtete kasum kasvas. Need ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2014. aastal 23% vähem kui eelmisel aastal. Ühistutel napib Investeeringuiks raha Tugev konkurents sunnib tootma efektiivsemalt ja klientide järjest kasvavad vajadused ning kvaliteedinõuded nõuavad ettevõtetelt

uute tehnoloogiate kasutuselevõttu, paindlikkust, suuremat tootlikkust ja innovaatilisust. Seega on väga oluline jätkuv investeerimine tootmistehnoloogia moderniseerimisse. Ühistute puhul tuuakse aga nõrkusena välja, et valdav osa tegutsevatest ühistutest tegeleb oma liikmete toodangu vahendamisega, kuid töötlemisega tegelevad üksikud ühistud. See on tihti seotud töötlemise alustamiseks vajaliku suure investeeringuga ja ühistu võimetusega selleks raha leida. 30. oktoobril avanevate meetmetega toetatakse investeeringute tegemist töötlemisse ja turustamisse. Toetuste sihtgrupid on aga erinevad ja seetõttu erinevad ka eesmärgid. Kui keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate meetmega toetatakse juba tegutsevaid töötlemisüksusi, siis tunnustatud tootjarühmade meetme sihtrühm on ka sellised ettevõtjad, kes veel ei osale põllumajandustoodete töötlemises.

Turustamisvõimaluste arendamise toetus JAANUS JOASOO MAAELUMINISTEERIUMI TURU ARENDAMISE BÜROO PEASPETSIALIST

L

ühikeste tarneahelate või kohalike turgude kaudu põllumajandustoodete ja toidu turustamisvõimaluste arendamise toetuse esimene taotlusvoor toimub 23.–30. novembrini. Esmakordselt rakenduv meede pakub täiendavaid võimalusi oma toode22

te turustamiseks. Paljuski on vajadus selle meetme järgi tulenenud asjaolust, et viimasel ajal tekib üha enam põllumajandustootjate välja arendatud müügiplatvorme, mis pakuvad võimalust osta toidukaupa kas otse toojalt või neid ühendava võrgustiku kaudu. Sellised võrgustikud on tarbijad hästi vastu võtnud ning nende populaarsus üha tõuseb. Näidetena võib tuua erinevad otse tootjalt tarbija-

tele toidukaupade vahendamisega tegelevad toiduvõrgustikud (nn OTT-võrgustikud) ning talupoed. TNS Emori uuringu „Eesti elanike toidukaupade ostueelistused ja hoiakud 2014“ kohaselt ostaksid rohkem kui pooled vastanutest talunike ja väiketootjate toidukaupu senisest enam, kui need oleksid mugavamalt kättesaadavad. Koostöös uute turustamisvõimaluste loomine pakub põllumajan-


ja turustamist Keskmise suurusega ettevõtjatele ja suurettevõtjatele mõeldud investeeringutoetuse eesmärk on aidata kaasa toodete töötlemise osakaalu suurendamisele ja töötlemise efektiivsuse tõstmisele, mis suurendaks toodete konkurentsivõimet nii siseturul kui ka välisturgudel. Kokku on selleks aastani 2020 ette nähtud 16,56 mln eurot. Toetuse taotlemiseks peab ettevõtja põhitegevusalaks olema toiduainete tootmine (EMTAK-i jao C alajagu 10) või joogitootmine (EMTAK-i jao C alajagu 11), välja arvatud kala, vähilaadsete ja limuste töötlemine ja säilitamine (EMTAK-i jao C alajagu 102). Alkoholi töötlemise korral toetatakse üksnes puuvilja- ja marjaveini, põllumajandusliku päritoluga etüülalkoholi ning õlle valmistamist. Maksimaalne suurus 2 miljonit eurot taotleja kohta Toetust saab taotleda Euroopa Liidu toimimise lepingu I lisa-

ga hõlmatud põllumajandustoodete töötlemiseks või nende toodete töötlemiseks ning turustamiseks vajaliku seadme ostmiseks ja samuti saab toetust taotleda vajaliku ehitise ehitamiseks. Toetuse minimaalne suurus ühe taotluse kohta on 100 000 eurot ning toetuse maksimaalne suurus kogu arengukava programmiperioodi 2014–2020 jooksul on kaks miljonit eurot ühe taotleja kohta. Toetuse eelarve kokku on 8,94 miljonit eurot. Eesmärk suunata tootjarühmad ühiselt töötlema Tunnustatud tootjarühma investeeringutoetuse eesmärk on eelkõige aidata kaasa ühise töötlemise alustamisele. Toodete töötlemise osakaalu suurendamine tagab turult kõrgema ja stabiilsema sissetuleku, mis aitab omakorda paremini hakkama saada kriisi ajal. Omatoodetud põllumajandustoodete ühisturustamisega on või-

Hea teada Meetme „Keskmise suurusega ettevõtjate ja suurettevõtjate põllumajandustoodete töölemise ning turustamise investeeringutoetus“ määruse ja meetme „Tunnustatud tootjarühma põllumajandustoodete töötlemise ja turustamise investeeringutoetus“ määruse täpsemate nõuetega saab tutvuda Riigi Teatajas www.riigiteataja.ee. Mõlema meetme taotlusvoorud toimuvad 30. oktoobrist 6. novembrini 2015.

malik saavutada kasumi teenimiseks vajalik mastaabiefekt ja tagada ka pidev kaubapakkumine. Toetuse taotlemiseks peab taotleja olema Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel tunnustatud tootjarühm. Praeguseks on Eestis tunnustatud 23 tootjarühma.

suunab koostööle dustootjatele võimaluse senisest suuremaks ühistegevuse arendamiseks, mille tulemuseks saab lisaks ühistele müügikanalitele olla ka näiteks koostöö kaupade logistika ja turunduse korraldamisel. Turustamisvõimaluste arendamise meetmest saabki taotleda toetust näiteks nii kaupade müügieelseks säilitamiseks vajalike laopindade kui ka vajaminevate müügipindade rendiks. Lisaks toetatak-

se toodete turustamiseks vajalike seadmete ning transporditeenuse ostmist. Meetme raames on võimalik välja arendada ka toodete turustamiseks vajalik veebipood või täiendada juba eksisteerivat lahendust näiteks internetipanga kaudu maksevõimaluse väljaarendamisega. Toetatavad on ka erinevad toodete turustamiseks vajaminevad müügiedenduse tegevused.

Hea teada Meetme taotlusvoor toimub 23.–30. novembrini PRIA vahendusel. Toetuse eelarve on 2014–2020 kokku 4 miljonit eurot. Määruse täpsemate nõuetega saab tutvuda Riigi Teataja kodulehel www.riigiteataja.ee

23


MAA HIND Hinnatipp jäi möödunud aastasse Haritava maa tehingud 2004−2015

Tänavu haritava maa Põllumajandussektori raskused on toonud kaasa haritava maa hinnatõusu pidurdumise ja tehingute arvu vähenemise. MARKO GORBAN MAAELUMINISTEERIUMI MAAELU ARENGU OSAKONNA JUHATAJA

24

Maa on põllumajanduses peamine tootmisressurss. Seetõttu on eelkõige oluline, et maa kuuluks selle tegelikule harijale ja oleks aktiivses kasutuses. Kui vaadata haritava maa tehingute keskmist hinda viimasel kümnel aastal, siis on see valdavalt olnud kasvutrendiga. 2009. ja 2010. aastal toimunud hindade langemisele on järgnenud hüppeline hindade kasv. 2014. aastaks oli haritava maa hind kümne aasta taguse ajaga võrreldes tõusnud ligi 6 korda ja jõudnud 2409 euroni hektari kohta. Sama tendents iseloomustab ka tehingute arvu, kus vahepealse languse järgselt võttis 2008. aasta taseme saavutamine aasta võrra rohkem aega kui hindade puhul, kuid ka tehingute arvuga jõuti 2014. aastal rekordtasemeni – 1347 tehingut haritava maaga kogusummas 35 miljonit eurot. Käesoleva aasta esimese kolme kvartali tehingud haritava maaga on keskmiselt tehtud hinnaga

alla 2000 euro hektari kohta, millest võib järeldada, et haritava maa hinnatõus on pidurdunud. Eelkõige võib selle põhjusena välja tuua asjaolu, et põllumajandussektoril on praeguses majandusolukorras maasse investeerimiseks vahendid piiratud. Tehingute arvu on praegu keeruline prognoosida, kuid eeldada võib, et eelmise aasta tasemele see aasta lõpuks ei küündi. Rendihindades sektori raskused ei väljendu Rendimaade osatähtsus on samuti viimase kümne aasta jooksul stabiilselt kasvanud ja praeguseks on üle poole kasutuses olevast põllumajandusmaast rendimaa. Kui 2003. aastal oli rendimaa osakaal 46%, siis 2013. aastaks oli see kasvanud 54%-ni. Rendimaade asukohti analüüsides joonistub välja kaks peamist trendi – rendimaade osatähtsus on suurem suuremate linnade läheduses ning vähem on rendimaid madala mullaviljakuse-


2500

1957

2000

Tehingute arv 1500

Tehingute keskmine hind, euro/ha

1000

714

500 0

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015. aasta kohta on andmed 2. oktoobri seisuga, aluseks Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika päring.

2015

hinnatõus pidurdus 54%

põllumajandusmaast oli 2013. aastal rendimaa. ga maakondades. Kui vaadata rendimaade osakaalu EL-i tasandil, siis üldjuhul on rendimaade osakaal suurem just uutes liikmesriikides, seega Eesti ei ole siin erand. Kui haritava maa hinnatõus on sektori majanduslike raskuste tõttu pidurdunud, siis rendihindade kohta sellist järeldust teha ei saa. Kuna rendihindade kohta on andmed 2014. aasta seisuga, siis võib eeldada, et sektori majanduslik olukord siin veel ei kajastu – ka haritava maa hinnad olid 2014. aastal senistest kõrgeimad. Samas ei pruugi rendihindadesse sektori

raskuste järelmid sellisel kujul jõuda, kuivõrd üldjuhul on rendilepingud pikaajalised ja tihti seotud erinevate toetustega. Samuti mõjutab siin olukorda suur rendimaa osakaal, kuivõrd ilma maata ei ole põllumajanduses toota võimalik. Kui vaadata rendihindade dünaamikat viimase kuue aasta jooksul, siis selle ajaga on rendihinnad tõusnud enam kui kaks korda. 2014. aastal võeti põllumajandusmaad Statistikaameti andmetel rendile keskmiselt hinnaga 48 eurot hektari kohta. Põllumajandusmaa on jäänud eestlaste kätte Kuigi välismaiste isikute (välisriikide kodanikud ja juriidilised isikud, samuti Eesti juriidilised isikud, kelle omanikeringis on välisriikide isikuid) omandis oleva maa pind on viimase viie aasta jooksul kasvanud, siis eelkõige on kasv toimunud metsamaa osas – 98 000 hektarilt 120 000 hektarile. Harita-

vat maad oli 2015. aasta keskpaiga seisuga välismaiste isikute omandis üle 42 000 hektari ja rohumaad üle 13 000 hektari. Kui võrrelda seda aasta varasema numbriga, siis on haritavat maad välismaiste isikute omandis isegi ligi 3 000 hektari võrra vähemaks jäänud. Kõige enam on põllumajandusmaad välismaiste isikute omandis Saaremaal ja Viljandimaal. Kui vaadata välismaalaste omandis oleva põllumajandusmaa osakaalu maakonna põllumajandusmaast, siis see on kõrgeim Hiiumaal, Läänemaal ja Saaremaal, kus see moodustab ligi 7% põllumajandusmaast. Eestis on välismaiste isikute omandis üle 5% maatulundusmaast, sealjuures 4,3% maakatastrisse kantud haritavast maast ja looduslikust rohumaast. Seega pole põllumajandussektori majanduslik olukord olulisi muutusi välismaiste isikute omandis oleva maa kasvu näol esialgu kaasa toonud. 25


SÖÖDAVÄÄRINDUSE PROGRAMM

Optimaalne piimatoodang ilma viljakust Suurim väljakutse piimatootmises nii Eestis kui ka terves maailmas on tõsta piimatoodangut kasumlikul viisil, avaldamata sellega negatiivset mõju karja üldisele tervisele ja sigivusele. Miks siis sigivus piimatoodangu tõustes langeb? Selle peamine põhjus on kõrge geneetilise potentsiaaliga lehma füsioloogiline võime kasutada piimatoodanguks maksimaalselt toitaineid. Kui ratsioon ei kata kogu toitainete vajadust, kasutatakse ära isegi kehavarud. Tagajärjeks ongi liiga suur kehakonditsiooni langus, mis kahjustab tiinestuvust. Teine oluline faktor – söödakulude kasv. Kui karjas on eesmärk piimatoodangut

tõsta, tuleks valida tee, mis võimaldaks muuta vatsa töö tõhusamaks, et parandada söödaväärindust piimaks. Eesmärgid piimakarjakasvatuses: • Piimatoodangu tasuvuse optimeerimine. • Efektiivne söödakasutus piimatoodanguks, avaldamata negatiivset mõju lehmade viljakusele. Parimate lahenduste leidmiseks on ALLTECH korraldanud Euroopas viimastel aastatel kolm sõltumatut teadusuuringut: Dublini ülikoolis, Tartu Ülikool OÜ Estonia farmis ja Hohenheimi ülikoolis Saksamaal. Uurimistööd kinnitasid taaskord YEA-SACC® tähtsust lehma söödaratsioonis, et sööt efektiivselt piimaks väärindada ja sealjuures liigselt kehavarusid

ohverdamata, mis on peamine karja sigivust kahjustav faktor. 1. Rohkem piima Kõigis kolmes ülikoolis tehtud katse puhul täheldati piimatoodangu tõusu 1,2–2 liitrit lehma kohta päevas. Need kinnitavad veel kord ALLTECH`i samalaadsete uuringute varasemaid tulemusi. 2. Tõhusam tootmine Veelgi olulisem: lisatoodang saavutati minimaalse söödakulutõusuga tänu 6 protsenti paremale söödaväärindusele. Tänapäeva üha suuremate söödakulude juures on efektiivne söödaväärindus ja selle parandamine suure majandusliku tähtsusega. See on piimatootmise teine eesmärk: piimaliitrid


kahjustamata = efektiivsem tootmine samast söödakogusest ehk majanduslikult tasuvamalt. 3. Ilma viljakust kahjustamata Teadusuuringud on tõestanud, et piimatoodangu kasvades hoiab viljakuse alanemise ära see, kui lehma suudetakse kaitsta liigse kehakonditsiooni languse eest. YEA-SACC® vähendab tunduvalt kehareservide kasutamist tänu söömuse suurenemisele ning paremale vatsa seedele. Sellele saadi kinnitust taaskord ka eelmainitud kolmes katses, kus isegi piimatoodangu tõustes viljakus paranes. 5–7 päeva vähem mittetiineid päevi ning 22 protsenti

rohkem lehmi osutus tiineks kahesajandaks laktatsioonipäevaks YEA-SACC®`i saanud katserühmades. Siit taas järeldus, et lisatoodangut ei saavutatud lehma kehavarude arvelt, vaid tõepoolest parema toiteainete vabanemise tõttu – tõhusama vatsaseede tulemusena. YEA-SACC® toime: • terve vats suurendab söömust • parem söödaväärindus 7% rohkem piima samast söödast • poegimisjärgse esmase inna teke 7 päeva varem • piimatoodangu tõus • kehakonditsiooni ja sigivust ohustamata

• rohkem piima igast tonnist söödast tasuvamalt ALLTECH`i SÖÖDAVÄÄRINDUSE PROGRAMM on välja töötatud tänapäevaste söötmisalaste teadmiste põhjal, et tagada kõrgetoodangulise piimakarja optimaalne toodang tasuval viisil. Programm põhineb Alltech`i uuringutel ja farmikatsetel, et tuua loomakasvatusse uuenduslikke lahendusi ja kvaliteetseid tooteid ning toetada loomakasvatajaid õppeprogrammide ja nõustamisega. Mõistame Alltech`is, et tõstes farmi efektiivsust suurendame ka tasuvust ning seda jätkusuutlikul viisil.

Söötmisalane nõustamine ja lisainformatsioon: Pilleriin Puskar | ppuskar@alltech.com | +372 505 2846 | Alltech Eesti | Aretuse 2, Märja, Tähtvere vald, Tartumaa 61406 | Tel: +372 7 493266 | Fax: +372 7 493266 |

Alltech.com/eesti


PIIM

Kriis peatas toorpiimamüüki ohustava eelnõu Kriis põllumajanduses annab nüüd teistpidi leevendust toorpiima turustajaile, sest maaeluministeerium lükkas hoiatavat märgistust nõudva määruse eelnõu menetlemise edasi. TEKST: VIVIKA VESKI

Tarbida kuumtöödeldult! Just sellise hoiatuse tahtis maaeluministeerium järgmisest sügisest lisada kauplustes müüdavale toorpiimale, kuigi toorpiimatootjad ja -müüjad näevad selles tarbija asjatut hirmutamist. Eelmise aasta lõpus valmis Eesti Maaülikooli teadlastel toorpiima ohutuse alane uuring, mille tellis Põllumajandusministeerium. Uuringu kokkuvõttes tegid teadlased ettepaneku kohustada toorpiima tootjaid ja turustajaid teavitama tarbijaid toorpiima tarbimisega kaasnevatest terviseriskidest ning soovitama toorpiima enne tarbimist kuumutada. 2013. ja 2014. aastal oli uuritud toorpiima piimafarmides ja müügikohtades. Teadlaste sõnul said nad kinnituse, et nagu igal pool maailmas, esineb inimesele ohtlikke haigustekitajaid ka Eestis turustatavas toorpiimas. Ajakirjandusse ilmusid lood, mis andsid teada, et toorpiima tuleb enne tarvitamist kuumutada, et vältida haigestumist nakkushaigustesse. Toorpiima seostati ka entsefaliidiohuga. Meenutati sel28

Toitumisteadlane Tiiu-Maie Laht.

Kui me sinna samamoodi kleebime sildi peale nagu kemikaalipurgile, jääb veel pealuu ja kaks konti ka juurde panna. Kes julgeb siis tarvitada? Tiiu-Maie Laht, toitumisteadlane

le tõve puhangut Eestis 2005. aastal, mil 19 inimest haigestus kitse toorpiima tarbimise tagajärjel. Viidati, et mitmed Euroopa Liidu riigid on toorpiima müüki piiranud ja et paljudes riikides soovitatakse toorpiima enne tarvitamist kuumtöödelda, eriti riskigruppide puhul. Ministeerium valmistas ette määruse „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” eelnõu, mis kohustas toorpiimamüüjaid lisama piimale märgistuse „Tarbida kuumtöödeldult”. Esialgse kava kohaselt pidi määrus jõustuma 2016. aasta märtsist ja märgistuskohustus pidi hakkama kehtima sama aasta septembrist. Hirmutav hoiatus Paljud piimasõbrad rõõmustasid, kui viis aastat tagasi hakkas toorpiima lisaks ökopoodidele leidma ka tavalisest kauplusest. Kõige esimesed olid Pajumäe talu ja Järve Selver. Kolm aastat tagasi avati kümnes Selveri poes toorpiimaautomaadid, mis pakkusid üheksalt Eesti piimatootjalt kogutud piima. Sellekevadise seisuga oli Veterinaar- ja Toiduameti andmetel Eestis 35 toorpiima otseturustajat 173 müügikohaga.


Märgistada või mitte? Poolt: 2013. ja 2014. aastal uurisid Eesti Maaülikooli teadlased toorpiima Eesti piimafarmides ja müügikohtades. Leiti, et Eestis turustatavas toorpiimas esineb inimesele ohtlikke haigustekitajaid. Toorpiima seostati ka entsefaliidiohuga.

Vastu: Toorpiimas on alles kõik inimorganismile kasulikud bakterid, mis tugevdavad immuunsüsteemi. Eesti Maaülikooli tehtud toorpiima uuringus oli analüüside maht liiga väike, et järeldusi teha.

Üks toorpiima turustajaist on Saaremaa talunik Jaan Kiider. „Ega ma sest hästi ei arva,” ütles ta plaanitava märgistusnõude kohta. „Toorpiima tarbijaid võib-olla hirmutab see. Inimesed, kes seda piima ostavad, sellepärast ostavadki, et seal on kõik kasulikud bakterid alles. Ja siis soovitatakse need ära hävitada. Me tootjatena tõesti ei taha, et see (hoiatav märgistus – toim) sinna peale pannakse.” Kuigi toorpiima märgistamisnõuet toetab teadlaste uuring, pole kõik toiduohutusega tegelevad teadlased kaugeltki ühte meelt, et see mõistlik on. Toitumisteadlane Tiiu-Maie Laht ütles, et toorpiim on Eestis praegu ohutum kui varem, kui me kõik seda tarvitasime. „On hulk inimesi, kelle tervisele mõjuks toorpiima tarvitamine kasulikult, parandaks immuunsüsteemi ja täiendaks mikroobikooslust,” mainis Laht. Ta leiab, et kui pudelile kirjutada, et tarvitada ainult keedetult, muudab see tarbija valvsaks. „Kui me sinna samamoodi kleebime sildi peale nagu kemikaalipurgile, jääb veel pealuu ja kaks konti ka juurde panna. Kes see julgeb

Riik kõhkleb edasise osas

R

iigikogu maaelukomisjon arutas juuli lõpus nn toorpiima määruse eelnõu ja leidis, et seda eelnõu peaks veelkord kõigi asjaosalistega arutama. Praegu selle eelnõu edasist käiku kommenteerides tõdes maaelukomisjoni esimees Ivari Padar, et ühiskond on muutunud ülemuretsevaks ja tema seda ei poolda. Samas tunnistab ta, et ta saab aru ka järelevalvajatest, kes sellist märgistust nõuavad. „Kui midagi juhtub, siis küsitakse neilt, miks te ei hoiatanud,” ütleb Padar.

Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai rääkis, et esialgsete plaanide kohaselt pidi kõiki asjaosalisi koondav kohtumine toimuma septembri lõpus. Eesmärk oli koondada teadlased, sealhulgas toorpiima-uuringu läbi viinud Maaülikooli teadlased, järelevalveasutused ning tootjate esindajad. „Seoses keerulise olukorraga sektoris lükkus kohtumine edasi ja eelnõu menetlemine on hetkel peatatud,” märkis Kevvai.

siis tarvitada,” muigas Laht. Tema hinnangul võib juhtuda, et praegused vähesed piimaautomaatide varustamisega tegelevad farmid kaotavad turu ja tehtud investeering läheb korstnasse, sest automaat on farmi oma. „Nii kõva kliimasoojenemist pole veel olnud, et soojalembesed bakterid hakkaksid Eestis looduses kasvama,” tõdes Tiiu-Maie Laht.

sele. Samas salmonellat ja kampülobaktereid proovides ei tuvastatud. Listeeriabakterid on tavalised mullabakterid, mida leidub kõikjal. Tiiu-Maie Lahe andmeil on listerioosi nakatutud mereandide või toorpiimast valmistatud juustude söömisest, need bakterid kasvavad madalal temperatuuril. „Valdav enamik inimestest aga naljalt listerioosi ei nakatugi, vaid see ohustab tavaliselt immuunpuudulikkuse all kannatavaid inimesi,” lisas Laht. Maaülikooli uuringu kohta tegi ta ka kriitikat. Ta leidis, et see analüüside maht, mille pealt seal järeldatakse, on liiga väike. Laht tõdes, et on mõnes mõttes mittetraditsiooniline piimainimene, millest võivadki tuleneda eriarvamused. Ta sattus valdkonda 1980. aastatel, kui Teaduste Akadeemia pidi tööstusega koostööd tegema. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis oli ta aga harjunud tegema asju nii, nagu täppisteaduses kombeks – kõike mõõtes ja baktereid lugedes. „Meie kirjatükid vaatas härra Lippmaa väga hoolikalt üle, et me ei katsuks aine jäävuse seadust kõigutada,” muheles Laht.

Tõvetekitajad piimas Laht selgitas, et toorpiimas on looduslik antibakteriaalne kaitsesüsteem, mis peab tagama ohutuse järeltulijale. Sellepärast on toorpiim vahetult pärast lüpsmist ja veel mitu tundi pärast seda ohutu – haigustekitajad bakterid ei saa selles paljuneda. Laht on näinud, et kuigi toorpiim ja sellega seotud tooted moodustavad väga väikese osa kõikidest toidumürgistusjuhtudest, mainitakse toorpiima alati esimesena. Maaülikooli teadlaste uuringu kokkuvõttes on nimetatud ka mitmeid mikroobe, mis piimaproovidest leiti, näiteks listeeriabakterit. Samuti geene, mis võivad viidata mõningate kolibakterite esinemi-

29


SEADUS

Metssigade küttimine katku a jal Seakatku leviku piiramiseks on otsustatud metssigade arvukust vähendada. Mitmed viimasel ajal tehtud muudatused õigusaktides aitavad seda eesmärki saavutada. TÕNU TRAKS, KESKKONNAMINISTEERIUMI JAHINDUSE NÕUNIK

Sigade Aafrika katk on väga nakkav ning ägedalt kulgev kodusigade ja metssigade viirushaigus, mida iseloomustab palavik, verejooksud, põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haigusetekitaja levib otsesel kontaktil haige loomaga või tema eritistega. Sead võivad nakatuda ka kaudselt – näiteks nakatunud loomadelt pärinevat liha sisaldava sööda või toidujäätmete söömisel, haigustekitajaga saastunud sööda, joogivee, sõiduvahendite, sisseseade, joogivee või riiete vahendusel. Katku levik metssigadele on üsna paratamatu. Seakarjad suhtle30

vad omavahel, samuti võib viirus levida ka muude loomade ja inimeste kaasabil. Viirus levib ka olenemata loomade arvukusest, kuid on selge, et mida väiksem on arvukus, seda aeglasemalt. Selleks, et paremini mõista erinevaid otsuseid, mida sigade Aafrika katku tõttu on tehtud, alustame kaugemalt. Kui esimesed haiguskolded Eesti territooriumilt leiti, keelati nendes piirkondades ajuja koerajaht. See oli vajalik selleks, et hoida haiguskoldeid võimalikult kaua paigal, et anda farmidele rohkem aega end katku vastu kindlustada ja turvata. Tänaseks on olukord muutunud, sest taud on metssigade populatsioonis laialdaselt levinud. Seni kehtinud piirangud on oma eesmärgi täitnud, kuid arvestades katku levikut pole aju- ja koeraja-

hi keelustamisel enam mõtet.Nüüd tuleb keskenduda metssigade arvukuse vähendamisele. Eksperdid on soovitanud metssigade arvukuseks Eestis 6000 isendit ehk keskmiselt 1,5 metssiga 1000 hektari kohta. Metssigadele tohib nüüd aasta ringi ajujahti pidada Jahindust reguleerivad jahiseadus, keskkonnaministri määrusega kehtestanud jahieeskiri ja Keskkonnaameti peadirektori käskkirjad. Augustis muudetud jahieeskiri lubab nüüd metssigadele aasta ringi pidada ajujahti, küttida aasta ringi põrsastega emiseid. Samuti pikendati koerajahti 31. märtsini. Samuti augustis muudetud Keskkonnaameti peadirektori käskkiri kehtestas jahiaasta küt-


timismahuks minimaalselt 29 600 metssiga, millest septembri alguse seisuga on kütitud ligi kolmandik. Käskkirjaga keelatakse ka metssigade lisasöötmine 1. oktoobrist 30. aprillini.

29 600

kütitud metssiga on jahiaasta miinimumeesmärk.

Hea teada Jahindust reguleerivad õigusaktid jagunevad kolmeks: jahiseadus keskkonnaministri määrusega kehtestatud jahieeskiri Keskkonnaameti peadirektori käskkirjad Kahte viimast muudeti juba augustis, aga jahiseadus on praegu veel eelnõu faasis.

Jahiseaduse viis muudatusettepanekut Jahiseaduse muutmise eelnõu esitati riigikogule arutamiseks augustis, vastu võetud see veel pole. Muudatusi on viis: lubatakse metssigu küttida seisva mootoriga mootor- ja maastikusõidukist, lubatakse kasutada tehisvalgusallikat, Keskkonnaameti loal võib püüda metssigu püünisaedadega, lubatakse ilmsete sigade Aafrika katku tunnustega metssea surmamine ka jahiloata ning võimaldatakse maaomanikel või tema poolt määratud isikutel küttida metssigu oma kinnistul. Seadusemuudatuse üheks oluliseks meetmeks on kunstliku valgusallika lubamine metssigade küttimisel. Metssiga on ettevaatlik loom ja liigub peamiselt õhtuhämaruses või pimedal ajal. Sügisel ja ka lumeta talvel aitab kunstlik valgusallikas metssea jahti tõhustada. Samuti on paremate valgustingimuste juures parem lasu täpsus ning kahanenud risk, et kütitakse vale loom, näiteks karu. Teiseks lubatakse metssigu küttida ka seisva mootoriga mootorsõidukist. Sõidukites on lasu sooritamiseks parem vaateväli, sest kütt asub maapinnast kõrgemal ja sõidukile toetumisel on tabamise tõenäosus suurem. Samuti võimaldab see kasutada auto pakiraamile ehitatud kõrgistmeid, mis on oluline just jahiohutuse seisukohalt, sest tulistamine toimub ülevalt alla. Keskkonnaameti loal võimaldatakse kasutada metssigade püüdmisel ka püünisaedu. See meede saab kindlasti olema erandlik, aga kõne alla võib see tulla näiteks seal, kus ohutu jahipidami-

ne tulirelvast pole võimalik, näiteks hoonete või asulate läheduse tõttu või rikkaliku linnustikuga väikesaartel. Analoogselt marutauditunnustega looma surmamisele on eelnõu järgi jahiloata õigus surmata ilmsete sigade Aafrika katku tunnustega metssiga. See meede ei aita kaasa metssigade populatsiooni vähendamisele, küll aga võimaldab haige looma koheselt hukata ja mõistagi utiliseerida kui ühe katku levitaja. Ühtlasi võimaldatakse maaomanikel või tema poolt määratud isikutel küttida metssigu oma kinnistul. Selleks väljastab jahipiirkonna kasutaja maaomanikule või tema määratud isikule tasuta metssea küttimise loa. Jahiluba väljastatakse kehtiva jahitunnistuse alusel ainult maaomaniku kinnistule. Summuti kasutamise soov ei läinud läbi Enne jahileminekut tuleb loa omanikul sooritada suuruluki laskekatse ja maksta jahipidamisõiguse tasu. Jahiluba tuleb ettenähtud tähtajaks jahipiirkonna kasutajale tagastada, et viimane saaks esitada Keskkonnametile küttimisandmed. See muudatus võimaldaks metssigade arvukuse reguleerimisse kaasata rohkem jahipiirkondadesse mittekuuluvaid jahimehi. Jahiseaduse muudatusi arutades oli laual ka summuti kasutamise lubamine, kuid see eeldab ka relvaseaduse muudatust ning selle suhtes on Siseministeerium olnud meiega eriarvamusel. Kõikide nende muudatuste puhul on tegemist taudiaegsete meetmetega. Millal aga taud lõppeb, on võimatu ennustada. On selge, et ükski loetletud meetoditest üksi ei anna tulemust, seetõttu on lõplik lahendus kombinatsioon nii jahinduslikest kui ka bioohutusmeetmetest.

31


TEHNIKA

Tootjad pööravad kombainide efektiivsuse tõstmise kõrval üha suuremat tähelepanu ka kombainerile mugava töökeskkonna loomisele. Pildil John Deere S-685.

Põllumees

nõuab kombainilt järjest suuremat

jõudlust

Kuna viljakoristuseks sobiv aeg kipub meie kliimas järjest lühemaks jääma, tuleb võimalikult lühikese ajaga küps vili põllult kätte saada. Selline töö nõuab aga uusi, senisest võimsamaid kombaine. TEKST: MART PARTS PILDID: TOOTJA

32

Headel tingimustel suudab 9–12 meetri laiuse heedriga ja rohkem kui 600-hobujõulise mootoriga rootorkombain koristada 10– 12 tunniga vilja saja hektari suuruselt põllupinnalt. Seega peaks selline masin oma jõudluse poolest sobima agrofirmale, millel vilja all kuni 1500 hektarit põldu. Sel juhul jääks koristusaeg ideaaltingimustes paari nädala piiresse ja piisaks ühest kombainist. Hinna poolest on üks suur kombain või kaks väikest suhteliselt sarnased – kaks kaasaegset kombaini, mille koristusvõime jääb 30–40 tonni kanti tunnis, maksavad kumbki umbes 250 000 eurot. Üks suur, mis võimeline koristama enam-vähem kaks korda niipalju, maksab poole miljoni euro ringis. Hea müügiaasta AS-i Tatoli projektijuht Urmas Oja ütles, et tänavu oli müük üksjagu edukam kui mullu – siis läks terve aastaga kaubaks 28 kombaini, tänavu on Eestimaal omaniku leidnud juba 33 New Hollandi kombaini. Neist enamik on CH 8080 ja CX 9090 seeria 400-hobu-


Suurte rootorkombainide valmistamisele keskenduvad ka teised tootjad. Nii tuli John Deere paari aasta eest välja uue S-seeria kombainiga S-685. Täpselt selliseid kombaine, mis konstrueeritud just Baltimaade vajadusi silmas pidades, on Eestis kaks. Need on siinmail töös teist hooaega. Üldse aga on S-seeria John Deere’i kombaine meil paarikümne ringis. John Deere’i tehnika vastse Eesti diileri OÜ Baltic Agro Machinery kombainide tootejuht Marek Peensalu kinnitas, et 9,2 meetri laiuse heedriga kombaini mootor arendab 570 hobujõudu ja see on mõeldud töötama niisketesse oludesse, mis meil üsna tavapärased.

jõulise võimsusega klahvkombainid, väiksemaid, 200–250 hj viie puisturiga masinaid on müüdud kümmekond. Rootorkombaine müüdi tänavu vaid üks, see töötab praegu Tartumaal Nõo lähistel piimakarjapidamise ja taimekasvatusega tegeleva Tammede pere põldudel. Tegemist on Euroopa suurima kombainiga New Holland CR 10.90, mis maksab üle poole miljoni euro. Teravilja all on Tammede OÜ-l Soone Farm üle 1500 hektari ja tänavu loodetakse see ainult uue kombainiga ära koristada. Säärase võimsa kombaini kasutamine eeldab muidugi ka toeta-

va masinapargi olemasolu ja valmisolekut, sest kui kombain koristab tunnis 70 tonni vilja, siis teeb see vahetuses 700 tonni, 14,5 kuupmeetrit mahutav punker täitub kümnekonna minutiga. Seega peab ettevõttel olema veovõimsust, et haagisega traktor pidevalt kombaini all sõidaks, et jaguks ka kuivativõimsust või oleks vähemalt koht, kuhu kuivatamist ootav vili ajutiselt maha kallata. Kui vilja niiskussisaldus juhtub juba 25% kanti ulatuma, siis suureneb kohe ka kuivatamise aeg, vili istub kuivatis näiteks nelja tunni asemel kaheksa tundi.

Automaatika teeb suure töö JD S-685 on varustatud samuti lintkonveieriga, mis tagab materjali ühtlase etteande. Mõistagi on varustuses automaatroolimine, saagikaartide joonistamine, nende arvutisse importimine jmt. Nii saab kombaini loodud saagikusekaardi laadida näiteks väetisekülvikusse või mürgipritsi ja panna väetist eelkõige just sinna, kus sellest ka kasu on. Terakadu öeldakse olevat alla 0,5%. „Kombainil on automaatsed seadistusjuhised, mis tähendab, et masin annab konkreetseid olusid arvestades ise soovitused, mida ja kuidas seadistada,” iseloomustas Marek Peensalu masina võimalusi. Automaatroolimine ja kaartide tegemine toimub GPS-i vahendusel, kasutades John Deere’i toetavat satelliiti. Tasuta variant annab täpsuse +/- 23 cm, tasuline +/- 2 cm. Üle 500 hj rootorkombaini soetamise peale tasub mõtlema hakata siis, kui teravilja all põllupinda 900 hektarit või rohkem. Alla selle oleks see mõnes mõttes laristamine, sest masin ei leiaks täies mahus rakendamist. Muidugi, võimalusel võib selle saata naabrimehe põldudele teenustööd tegema.

33


TEHNIKA

Märksõnaks efektiivsus

K

onekesko Eesti AS-i müügijuht Marko Mirme kinnitab, et tänavune kombainimüük on üle ootuste edukas, aasta lõpuks peaks Konekesko müüdud ja registreeritud kombainide arv ulatuma 35-ni. Konekesko müüs peamiselt suuri efektiivsemaid kombaine. „Raskel ajal, kui töö ootab tegemist, ongi ainuke viis panustada efektiivsemasse tehnoloogiasse,“ selgitas Mirme. „Nii on uuenduskuuri läbinud Claasi Tucano-seeria, mis on oma välimuselt ja omadustel väga sarnane Lexioniga.“ Väliselt hakkab esimese erinevusena oma eelkäijast silma ülesse viidud väljalaadimistigu. Kabiinis on kadunud hoob peksukorvi seadistamiseks, mis nüüd toimub elektrooniliselt. Suuremate Lexion kombainide puhul on silmanähtav

muutus toimunud heedritega. Vanade asemele on tulnud uue põlvkonna heedrid Vario 770 ja Vario 930. Nende eelis hakkab silma peamiselt rapsikoristuseks seadistamisel. Mirme kinnitab, et uute heedritega on masina ümberseadistamine minutite küsimus. Kombainide elektroonikasüsteemid saavad tarkvara näol pidevalt uuendusi. Sellel aastal uuenes ka GPS automaatne roolimissüsteem. Juhi jaoks muutus GPS-terminal. Tänavu on valikus kaks versiooni, 7-tolline S7 ja 10-tolline S10 terminal. Mõlemad terminalid on korralik samm edasi kasutusmugavuses. Teine hea detail on ISOBUS-ühilduvus – pärast koristushooaega saab terminali tõsta traktorisse ja juhtida sellega ISOBUS-liidesega haakeriistu.

50%

oma algväärtusest kaotab kombain nelja-viie aasta pikkuse liisinguperioodi lõpuks.

www.estre.ee | info@estre.ee | tel nr +372 5305 3333

TUGEVAD EESTIMAISED MASINAD

Puulõhkurid

Liivapuisturid

Söödarulli haaratsid

Lumesahad


Kombainid järjest võimsamad Maanteeameti andmetel oli Eestis möödunud aasta lõpu seisuga registris 1276 kombaini. Selle juures tuleb arvestada, et kindlasti töötab meie põldudel vanu kombaine, mida pole registrisse kunagi kantudki ning osade registris olevate masinate registrikanne on peatatud. Kõige vanem registrisse kantud kombain on Volvo S1000 59-hobujõuline kombain, mille valmistamisaastaks on märgitud 1964. Viimasel paaril-kolmel aastal soetatakse harva kombaine, mille võimsus jääb alla 175 hj. Kombainidel on ka arvestatav järelturg, kusjuures kehtib rusikareegel – mida kallim (suurem, võimsam, täiuslikum) masina salongihind, seda rohkem odavneb selle maksumus järelturul. Laias laastus on nelja-viie aasta pikkuse liisinguperioodi lõpuks kombain kaotanud 50% oma algväärtusest.

Esialgu hinnatõusu ei tule

C

laasi hinnapoliitika on selline, et suurt ruumi hinnatõusuks pole. „Tehased lisavad küll hinnakirjale 1–2%, aga kuna turg on väga habras, siis Claasi kombainide puhul on vähemalt aasta lõpuni hinnad samas suurusjärgus, millega müüsime kevadel,“ iseloomustab Marko Mirme ettevõtte hinnapoliitikat. „Väike hinnalisa tuleb välja käia mõningate tehniliste uuenduste eest. Näiteks Tucanode puhul, kus praegu on käsil heedrite põlvkonnavahetus. Tulevikus on hinnatõus vältimatu, kuna euroliidu seadustest tulenevalt on lähiajal vaja välja vahetada Lexion-kombainide mootorid uuema põlvkonna mootorite vastu.“ Mirme peab Konekesko jaoks kõige paremaks märgiks seda, et

kui koristushooaja algul sai demona koristatud OÜ Naeris väga suure saagikusega taliodra põld viljelusvõistluse võidu, siis tänaseks on suur demokombain Lexion 770 Terratrac leidnudki uue omaniku just selles ettevõttes. Positiivset tagasisidet on tulnud ka väiksema kombaini Tucano 570 töö kohta. „Paljud imestavad, kuidas selline väikse mootoriga hübriidpeksusüsteemiga masin jaksab sammu pidada väiksemate kuue-klahviliste Lexionite ja mitmete tunduvalt suurema mootorivõimsusega konkurentide kombainidega,“ rääkis Mirme. Kombainid peavad kasvava saagikusega sammu pidama ja uute mudelite tootlikkus, efektiivsus ja kasutusmugavus järjest kasvavad.

-


ÕNNETUSED

Põllumees peab oskama ohutult töötada Maatöö on läbi ajaloo justkui võrdpilt eestlase tööarmastusest. See on raske töö, mis nõuab füüsilist pingutust. See on aga ka emotsionaalne töö, sest põllu harimine ja loomade kasvatamine on elustiil, mitte kellast kellani amet. Rassimist on rohkelt ning paraku on teinekord ka inimesed ja nende tervis kannatada saanud. MARET MARIPUU TÖÖINSPEKTSIOONI PEADIREKTOR

Põllumajandus- ja metsandussektor tõuseb teiste seast esile ka seetõttu, et siin töötavad paljud füüsilisest isikust ettevõtjana. See raskendab hea ülevaate saamist kogu sektoris toimunud tööõnnetustest, sest Tööinspektsioon kogub andmeid nende õnnetuste kohta, mis juhtunud inimestega, kes töötavad töölepingu alusel. Viimasele kümnele aastale tagasi vaadates näeme, et tööõnnetuste arv on vähenenud ning võime rääkida positiivsest trendist. Kui aastal 2005 registreeriti põllumajanduses ligi 200 tööõnnetust aastas, siis viimasel kolmel aastal on jäänud see pigem 130-140 vahele. Täpsemalt vaadates selgub, et rohkem registreeritakse kergemaid õnnetusi. See on oluline muutus, sest varem antigi Tööinspektsioonile teada pigem rasketest õnnetustest ning me ei teadnud, kas ja kui palju kergemaid õnnetusi juh36

Jätkuvalt

saab pea igal aastal põllumajandussektoris surma üks töötaja.

tus. Aastate lõikes on pea poole võrra vähenenud just rasked tööõnnetused. See näitab, et kasvanud on nii tööandjate kui ka töötajate teadlikkus, kuidas targalt ja turvaliselt töötada ning mida teha siis, kui õnnetus juhtub. Paraku on kõige raskemate, surmaga lõppenud, õnnetuste osas olukord kurb. Jätkuvalt saab pea igal aastal põllumajandussektoris surma üks töötaja. Õnnetus siiski hüüab tulles Põllumajanduses juhtuvaid õnnetusi saab jagada kaheks. Esimene grupp, ligi kolmandik, on seotud loomadega. Teine suur grupp tööõnnetusi on seotud töötaja komistamise, kukkumisega samal tasapinnal. Ehk teisisõnu kipuvad põllumajandustöötajad, kes otseselt tegelevad loomadega, ära unustama, et loom käitub ettearvamatult ning valvsuse kaotamisel on tööõnnetused kerged juhtuma. Toon mõned näited – loom astub töötajale jalale, töötaja jääb


Tööõnnetused põllumajanduses õnnetuste arv 2005–2014

200

193 179

TÖÖÕNNETUSED KOKKU

168

161 161 150

126

KERGED TÖÖÕNNETUSED 100

RASKED TÖÖÕNNETUSED

66

113

64

112

48

131 123 96

135 131

93

103 94 98

37

34

42 38 33

50

TÖÖSURMAD

139

136

1

2

1

1

1

1

2005

2006

2007

2008

2009

2010

3

133

36

34

0

0

1

2012

2013

0

looma ja seina või piirde vahele ja saab vigastada, aga on ka juhtumeid, kus loom inimest ründab. Nii loomade kui kukkumisega seotud õnnetusi aitaks oluliselt vähendada suurem valvsus – loom on loom ning liikumisteed farmis peavad olema korras. Kõige raskemad, surmaga lõppenud õnnetused põllumajanduses on aga juhtunud hoopis tõsisemate asjaolude tulemusel. Õnnetustel kolm põhjust Raskete tööõnnetuste loetelu vaadates on näha, et kuigi tehnoloogia on arenenud ja töö põllumajanduses tänu sellele muutunud lihtsamaks, siis õnnetuste põhjusteks on ikka samad asjad – tähelepanematus, kiirustamine ja hoolimatus. Kahjuks on liiga sageli töökeskkonna ohutegurid ettevõttes teadmata ja riskid hindamata. Nii ei oska töötaja erinevaid töid tehes ka ohtudega arvestada. Õnnetus ei hüüa tulles, teame seda lauset juba väikesest peale.

Aga nagu näha, hüüab teinekord, ja üsna valju häälega. Peame lihtsalt õppima kuulama ja märkama, mis meie töös ohtlikku on või mis õnnetust põhjustada võib. Üks kauaaegne kutsekoolis noori koolitanud õpetaja ütles, et tema püüab alati südamele panna – mõelge tööd tehes ette, olge hoolivad enda ja teiste suhtes. Riskikäitumine põhjustab õnnetusi näiteks liikluses, aga ka töökohal. Tegelikult pole ju vaja liigselt kiirustada, teha töid, milleks väljaõpe puudub, või kaotada valvsust rutiinsete, eriti loomadega seotud tegevuste juures. Kõiki õnnetusi vältida kahjuks ei saa, aga paljusid siiski. Tööandjad peavad oma ettevõtte riskid hoolikalt ära kaardistama ja hindama, soetama vajalikud töövahendid, tagama hea töökeskkonna. Ning selgitama töötajatele, kuidas üht või teist tööd teha, kuidas ennast kaitsta, kuidas hoida oma tervist. Eriti tuleb pöörata tähelepanu

2011

2014

Näited Töötaja jäi rakiste ja lüpsiplatsi piirete vahele ning sai surmavaid vigastusi. Töötaja jäi langeva puu alla. Pull ründas. Töötaja juhtis traktorit alkoholijoobes ja jäi ümberkukkunud traktori alla. Töötaja sisenes omal algatusel töötavate seadmetega teraviljapunkrisse. Töötaja kukkus redelilt. Töötaja koristas lund lauda katuselt ning kukkus läbi katuse betoonpõrandale. Teenindusluukide turvarestide puudumise tõttu uppus töötaja sõnnikuhoidlas.

noortele ja uutele töötajatele – statistika näitab, et suur osa õnnetusi juhtub just nendega. Ohutuskultuur peab saama loomulikuks töö osaks. Selleks peavad andma oma osa tööandjad, aga ka töötajad. 37


T E R AV I L I

Vilja hinnal tuleb aastaringselt silm peal hoida 38


Viljakoristuse ajal on keeruline ennustada, milline on vilja hind järgmisel aastal, kuid mingi osa saagi hinnast tasub ette ära fikseerida.

„Meie hakkame uut saaki fikseerima siis, kui suurostjad maailmaturul on andnud oma hinnaindikatsioonid järgmise saagi kohta,“ ütles Scandagra Eesti AS-i tootejuht Marge Pähkel. Põllumeeste ühistu KEVILI juhi Meelis Annuse sõnul tuleb hind fikseerida siis, kui pakutav hind katab ära tehtavad kulud ja tagab oodatava kasumi. Kui hind on alla omahinna, siis peaks kindlasti infot hankima, milliseid saake maailmas oodatakse ja kui suured on laovarud. Selle järgi saab prognoosida, kas hind võiks tõusta või pigem langeda. Kui on oht languseks, siis võiks suurema kahju ära hoidmiseks hinna fikseerida. Järelikult fikseerida võiks vähemalt nii palju, et kevadel tehtavad kulud saaks kaetud. Ülejäänuga võib natukene õnne proovida, et tabada paremaid hinnatippe, aga tulemus võib ka vastupidine olla.

Järgmise aasta teravilja müügihinda saab kokkuostjaga fikseerida juba praegu, kuid parima hinna saamiseks tuleb jälgida kokkuostuhindu aastaringselt. TEKST: MERIKE LEES

Poole saagist võiks fikseerida „Meie soovitus oma liikmetele on olnud, et vähemalt 50% oodatavast saagist oleks mõistlik eelnevalt fikseerida,“ rääkis Annus. „Sel aastal ka paljud järgisid seda soovitust ja tagasid endale eelmise aastaga võrreldes paremad hinnad.“ „Sel sügisel külvatav talivili ja taliraps koristatakse 2016. aastal ja kui keegi arvab, et hinnatase on õige, siis võib ju midagi fikseerida, kuid seda, mis hind teeb siis, kui 2016 koristusperiood kätte jõuab, ei oska kahjuks veel keegi öelda,“ märkis Oilseeds Trade AS-i müügijuht Meelis Fink. Tema sõnul praegu 2016. aasta saagi hindade fikseerimiseks veel suurt soovi ei avaldata, kuid nende ülesanne on anda selleks võimalus.

Praegused numbrid näitavad, et 2015. aasta saak tuleb väga külluslik. Prognoositakse 1,996 mld tonni, mille tõttu peaks tekkima viimaste aastate suurim laovaru 450 mln tonni. See omakorda mõjutab järgmise aasta hinda. Kui laovarud on suured, siis uue saagi järele vajadust pole ja hind ei tõuse, sest vana hinnaga varutud vili tuleb enne ära kasutada. Analoogne situatsioon oli ka tänavu, kui vanad varud tulid uude saaki sisse ja see mõjutas hinda. Mitu asja mõjutavad hinda Vilja hinda mõjutab see, kuidas saab talivilja külvata, milliseks kujunevad suurtes riikides ilmaolud ja kuidas talivili neis maades talvitub. Igasugused uudised, mis aasta ringi põllumajandusest tulevad, mõjutavad teravilja hinda börsil ja vastavalt sellele hind kas tõuseb või langeb. Tänavu sügiseks on kõige enam langenud toidunisu hind, seevastu rapsi hind on märgatavalt tõusnud. „Sel aastal annab langus tunda, sest talivili on enamuses toidunisu,“ selgitas Meelis Fink. Viimase otsa nisu on läinud suuremalt jaolt söödaks, kuna koristusilm on vihmane olnud. Rapsi hind on tõusnud päris hästi ja saagid peaks Finki sõnul olema sellel aastal korralikud. Kaera hind on ka tunduvalt kõrgem, aga kaera pind on Eestis väga väike. Hinnad olid enne koristusperioodi algust 25−35 eurot kõrgemad ja päris paljud tegid siis ka lepingud ära. „Me oleme üldjuhul soovitanud, et kui hinnad on üle omahinna ja kasum paistab, siis tehke mingi osa peale leping ära, saab riskid maandatud,“ ütles Fink.

39


T E R AV I L I Söödavilja keskmine hinnatase on 130−150 eurot tonn, toiduviljal olenevalt kvaliteedist üldjuhul kõrgem, 140−160 eurot tonn. „Kui me võrdleme mullust ja tänavust hinda, siis hinnatase on sama, kuid aasta lõikes on hinnad väga palju kõikunud: 30−40 eurot söödateravilja tonnilt,“ selgitas Marge Pähkel. Kõrgem hind oli keset talve jaanuaris-veebruaris ja korra juulis, kui Euroopas oli suur põud ja kuumalaine tekitas paanikat. „Kui juulikuus oli üks äkilisem tõus, sai põllumees aru, et hind tõuseb ja nad panid kõrge hinnaga oma vilja lukku,“ ütles Pähkel. Jaanuari ja veebruari hea hinnataseme juures fikseeriti umbes 20% saagist. Üldiselt julgevad põllumehed järjest rohkem oma saagi hinda fikseerida, kui vili veel kasvab. „Kui ikka kulud on kaetud, siis mingi osa müüdavast saagist peaks selle hinnaga ära fikseerima, mingi osa võib jätta kõrgema hinnaga müügiks, juhuks, kui hind tõuseb,“ soovitas Marge Pähkel. „Oluline on saagi keskmine müügihind.“ Oilseeds Trade`i on palju vilja tarnitud ja hind jäänud kasvataja poolt fikseerimata, sest loodetakse hinnatõusu. „Meie ülesanne on leida sellised turud, et suuta kasvatajale pakkuda parimat hinda,“ lausus Fink. Teraviljasaak on viimastel aastatel kasvanud ja kuna Eesti teraviljavajadus on kaetud, siis läheb suur osa Eestis kokkuostetud viljast ekspordiks. Lähiriikidesse, milleks globaalses mõistes on Saksamaa ja Hispaania, tarnitakse väikeste laevadega. Suurte laevadega läheb Eesti oder ja nisu Aafrikasse ja Lähis-Idasse, kus peamisteks sihtriikideks on Alžeeria ja Araabia Ühendemiraadid. Erinevad riigid kasutavad erineva kvaliteediga vilja. Oder läheb söödaviljaks ja nisust on kõige kaubeldavam III-kategooria toidunisu. 40

Suurimaks tõusjaks raps

30. septembri kokkuostuhinnad 2014. a ja 2015. a, euro/tonn 2014 VÕRDLUS Allikas: Oilseeds Trade AS 2015

296

RAPS

343 +47 €

SÖÖDANISU

126 135 +9 €

SÖÖDAODER

134 137 +3 € 169 163 -6 €

TOIDUNISU

85 110 +25 €

SÖÖDAKAER 0

70

Meie soovitus

140

210

280

350

Tootja

oma liikmetele on olnud, et vähemalt 50% oodatavast saagist oleks mõistlik eelnevalt fikseerida.

ei peaks keskenduma börsile, ta peaks keskenduma viljakasvatusele.

Meelis Annus, KEVILI

Indrek Aigro, viljamaakler

Börsihind ja Eesti kokkuostuhind Eesti teraviljakasvatajad jälgivad hoolega hinnakõikumisi maailmaturul ja juba novembris ja detsembris hakatakse hindu fikseerima. Hinnapakkumised teeb kokkuostja börsihinna põhjal iga päev ja paneb need oma veebilehele välja. Börsihind on küll maailmaturul kauplemise aluseks, kuid lõppostja ostab ikka konkreetse hinnaga või hinnavalemiga, millest omakorda tuleneb vilja väärtus. Eesti kokkuostuhind on börsihinnast olenevalt kultuurist 30−50 eurot madalam, millest suure

osa moodustabki hinnavalem ja ekspordiga seotud kulud. Hinnad kehtivad päeva jooksul lühikest aega, üldjuhul samal päeval kella 13−16ni ja tootjal tuleb hoolega hinnaliikumisi jälgida, et parimat hinda mitte maha magada. Börsi ja reaalse kokkuostuhinna vahe tuleb põhiliselt logistikakuludest, sest kaup on vaja ka sellesse n-ö börsisadamasse tarnida. Põhilise osa börsihinna ja Eestis makstava hinna vahest moodustabki logistika.


Tänavu 20% kõrgem saagikus

V

ilja tasub müüa lõpptarbijale, vältides liigseid vahendajaid, ütles põllumeeste ühistu KEVILI juht Meelis Annus, kelle sõnul tõotab tänavune aasta 20% kõrgemat saagikust. See omakorda eeldab müüjalt kindlat kvaliteeti ja tarnekindlust. Ka suuremate koguste pealt saab paremat hinda, kuna logistikakulud tonni kohta muutuvad väiksemaks. Veel parem on Annuse sõnul ilma kokkuostjata otse maakleri kaudu börsil kaubelda, sest maakleri hinnad on kõige paremad. „Kuid ühe koormaga börsile ei lähe ja väike viljakasvataja saab kohaliku lõpptarbija käest kehvema hinna kui börsilt,“ ütles Annus. Liiga hea pakkumine võib olla pettus „Tootja ei peaks keskenduma börsile, ta peaks keskenduma viljakasvatusele,“ märkis Copenhagen Merchants viljamaakler Indrek Aigro, kelle sõnul ei saa maaklerilt alati paremat hinda kui kokkuostjalt. Parima hinna saab sellelt kokkuostjalt, kes oskab kõige väiksemate kuludega logistika korraldada. Hinnad muutuvad aga kiiresti ja nii ei saa tuua välja ühte stabiilselt parimate hindadega kokkuostjat. „Mingil hetkel on ühel parem hind, teisel hetkel teisel, sõltub sellest, kas kellelgi on vaja kiiresti laevatäis kokku saada,“ selgitas Annus. Tema sõnul võiks põllumees vältida parima hinna pakkujat ja mõelda, kas see raha ka tegelikult kontole laekub. On olnud juhtumeid, kus hiljem on selgunud, et sellist firmat pole olemaski. Praegu on hinnatrend alla Indrek Aigro sõnul ei ole ühtset reeglit, millal on viljahind tipus. Vahel on see sügisel, vahel kevadel. Praegu on üldine trend alla, ehkki 40. nädalal hind tõusis. „Kui ma peaks ennustama, siis absoluutne põhi jõuab kätte aasta lõpuks, sest seni midagi ei juhtu,“ rääkis Aigro. „Siis hakkavad tulema uudised, mis vilja hinda mõjutavad: kuidas vili talvitub, kuidas on lumikate, kas on talvekahjustusi. Märts on ka taliviljale ohtlik kuu. Siis aga tuleb juba kevadkülv. Kui tootja ei aktsepteeri praeguses turuolukorras hinda, siis ta peaks ootama kevadeni.“ „Sellel kevadel oli teravilja hind kõrgem kui praegu ja eelmisel aastal. Kõige kõrgem oli hind 8. juuli paiku, kuid seda hinnatõusu oli kevadel võimatu ette näha, sest tõusu tingisid ilmastikuolud ja mõned muud ootamatud tegurid,“ ütles Annus.

Hind: 4590.-

www.sami.ee

MÜÜK HOOLDUS JA TÖÖVAHENDITE RENT

Harjumaa, SAUE, Tule 20. Tel 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA, Petseri 40. Tel 524 1759


H Ü VA S T I

Lahkunud on elupõline põlluharija, Valgamaa põllumeeste juht

Jaan Bachmann 25.04.1944 – 04.10.2015

J

aan Bachmann sündis Hummulis Aitsra külas teise lapsena viielapselises peres. Pärast Koorküla seitsmeklassilise kooli lõpetamist asus ta õppima Antsla sovhoostehnikumi, kust sai agronoomi kutse. Töö kõrvalt lõpetas ta 1972. aastal Eesti Põllumajandusakadeemia agronoomiateaduskonna. Kogu oma pika töömehetee oli Jaan tulihingeline põllumees, ajades veel kuu enne lõplikku lahkumist Valgamaa põllumeeste asju ja korraldades Tallinnas toimunud põllumeeste meeleavaldust. Nii võib Jaani töö tulemusi leida tema kodumaakonnas Valgamaal, aga ka Viljandi- ja Pärnumaal. Just Sindis tegeles ta oma esimese uurimistööga: karjääriviisiline turba kaevandamine ja turbast kanalägaga komposti valmistamise tehnoloogia. Jaan oli tuline ühistulise tegevuse toetaja. Juba Kaagjärve sovhoosi tegemiste kõrval asutas ta põllumajandustootjate liidu ja ASi Lekto ning moodustas kartulikasvatuse ühistu. Valgamaa Põllumajandustootjate Liit asutati juba 1991. aasta septembris ning asutajaliige Jaan sai toona ka selle juhiks. Ta juhtis Valgamaa Põllumeeste Liitu ja Valgamaa Nõuandekeskust kuni surmani. See on tänini Eestis ainuke põllumajandusorgani42

satsioon, millele sotsiaalministeerium on andnud töötervishoiu- ja tööohutuskoolituse loa ning terviseametilt on olemas mittemeditsiinilise töötervishoiu juhendamise luba. Jaan oli tunnustatud põllumajanduse konsulent mitmes valdkonnas, muuhulgas ka maaettevõtluse ja tööohutuse alal. Jaan oli Eesti Põllumeeste Keskliidu üldkogu liige, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, Valga haigla nõukogu liige ning juhatuse liige Eesti bioenergeetika kojas. Bioenergeetika oligi tema suur hobi. Kaks aastat tagasi välja antud raamatu «Ohutusnõuded Eesti biogaasi tehastele» põhiautor on just Jaan Bachmann. Lisaks bioenergeetikale meeldis talle ka jahindus ja reisimine, noorpõlves huvitus ka motospordist. Talle meeldis ka raamatuid lugeda ja teatris käia. Jaan Bachmannil oli neli last – kaks poega ja kaks tütart. Bachmann oli vanaisa kaheksale ja vanavanaisa ühele lapsele. Jääme Jaan Bachmanni mäletama sõbraliku ja abivalmis ning teotahtelise inimesena. Sügav kaastunne Jaani lähedastele, kolleegidele ja sõpradele. Eesti Põllumeeste Keskliit Eesti PõllumajandusKaubanduskoda


Bobcat Liisingu Olisoodsad finantseerimistingimused: lntress alates 0% + 3 kuu euribor, sissemaks alates 10% Kaibemaksu finantseerimine kuni 3 kuuks, kapitalirent kuni 60 kuuks Eripakkumine kehtib kuni 31.12.2015 Ole 50 aasta on minilaadurite teerajaja Bobcat Skid-Steer Loader (SSL) olnud tuntud kui vastupidavaim masin oma klassis.

2014. aastal valmis Bobcat速 laadur jarjekorranumbriga 1 miljon E-mail: bobcat@bobcat.ee

www.bobcat.ee

-bobcat balti \.....J

, 2012\ Edukas Eesti Ettevote 2012 Krediidireiting AA


Pollumehe teataja oktoober 2015  

Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri põllumehele, mi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you