Page 1

nr 31 detsember 2019

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

MÕISAKÜLA MASINATEHASE

talvekampaania

veoga e s i l i n a a h e M agis a h o e v a s t e m 00.- +km hinnaga 13 0

info@mtm.ee


Dominique’l on uus lüpsiseade, mis leiab indlevad lehmad ja teeb tiinuskontrolli. Kuidas muuta parim lüpsirobot, mille oleme loonud, veelgi paremaks? Sa lisad võimaluse avastada inda ning teha tiinuskontrolli lüpsi ajal. See on uus DeLavali VMS™ V310 mis on tõeline kannapööre. Küsi DeLavali müügiesindajalt, kuidas sinagi sellise saaksid.

UUS Delaval.com

DeLaval VMS V310 ™


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, e-post: anneli@meediapilt telefon +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu Roomet Sõrmus: ees seisab kompromisside aeg

4

Eesti põllumehed esitavad Euroopa Parlamendile petitsiooni

5

Persoon: aasta põllumehe tiitliga pärjatud Indrek Klammer julgeb ka ebameeldivaid asju välja öelda

6–9

Hinnakrahh maheviljaturul

10–13

Galerii: meeleolukas lõikuspidu

14–15

Jõulukuusekasvatus pole kiiret tulu toov tegevus

18–19

Agroturism ühendab põllumajanduse ja turismi

20–21

Taimekaitsetöödel esineb paraku ikka veel rikkumisi

22–25

EPA2019 õnnestus, valmistume EPA2020 tulekuks

26

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub veebruaris 2020.

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Põllumehed, hoiame kokku!

V

iimased kuud on Eesti põllumeeste ja toidutootjate jaoks olnud justkui õudusunenägu – valetamine, pettused, listeeria, veerevad pead… Päevalehtede esikaasi on täitnud meie valdkonda puudutavad lõputud skandaalid. Sügis tõi ka halva üllatuse üleminekutoetuste kärbete näol. Olen viimastel nädalatel saanud põllumeestelt sõnumeid, et üleminekutoetused riivavad osade põllumeeste õiglustunnet. Kriitika üleminekutoetuste aadressil pole uus – nende maksmisel kasutatakse kümne aasta taguseid referentse. Me oleme võimalusi referentside muutmiseks uurinud nii sel aastal kui ka varem – vastus on olnud üks: see eeldab ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) alusmääruse muutmist, millega peaksid nõus olema kõik kolm Euroopa Liidu institutsiooni. Teoreetiliselt on see ilmselt võimalik, praktiliselt pole meile aga antud mingit lootust. Toetusmeetmete valik võtab silme eest kirjuks Üleminekutoetuste süsteemis on puudusi, aga see ei muuda nende maksmist paljude põllumeeste jaoks vähem oluliseks. Laiemat pilti vaadates seisneb ÜPP võlu ja valu selles, et see pole kaugeltki lihtne poliitikavaldkond. Teame, et iga põllumajandustootja on erinev ja nii on erinevad ka toetusmeetmed, mis ühe või teise tootjani jõuavad. Ühed saavad lisamakseid mahetootmise, teised täiendavate keskkonna- või loomade heaolu nõuete täitmise, kolmandad piimakarja pidamise eest. Osasid eelistatakse investeeringutoetuste andmisel tänu nende ettevõtte suurusele või põllumehe va-

4

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

Peame endas jõudu leidma, et pöörata pilk ära naabrimehe ahvatlevalt rahakotilt ja keskenduma ühishuvide kaitsmisele. nusele, teistele makstakse täiendavat otsetoetust nooruse või köögivilja kasvatamise eest. Osad saavad täiendavaid siseriiklikke toetusi, teised mitte. Ebavõrdsus igal sammul. Jah, ÜPP ei tunne tegelikult sellist mõistet nagu võrdsed toetused kõigile, mis siis, et oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks me sellest Euroopa Liidu eelarve kontekstis kogu aeg räägime. Paljudes euroliidu riikides ühtset pindalatoetust pole Peame ilmselt olema tänulikud, et Euroopa Komisjon on olnud üldse valmis rääkima n-ö „keskmistest toetustest hektari kohta“, sest erinevalt Eestis makstavast ühtsest pindalatoetusest on paljudes riikides põllumeeste toetused sõltuvalt tegevusharust ja piirkonnast väga erinevad ning siiani on kasutusel toetusõigused.

Selleks, et saaksime järgmisel eelarveperioodil rakendada põllumajanduse erinevatele sihtgruppidele vajalikke meetmeid vajalikus mahus, peame kokku hoidma. Peame endas jõudu leidma, et pöörata pilk ära naabrimehe ahvatlevalt rahakotilt ja keskenduma ühishuvide kaitsmisele. Palun andke oma allkiri petitsioonile! Eesti põllumajandusettevõtted ja talud vajavad ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul. Praeguse seisuga peavad Eesti põllumehed aga järgmise seitsme aasta jooksul toime tulema palju madalamate hüvitistega võrreldes teiste riikide tootjatega. Ees seisavad pingelised läbirääkimised Euroopa Liidu eelarve üle aastateks 2021‒2027. Hea tulemuse saavutamiseks peavad ka põllumehed ise olema aktiivsed ja oma õiguste eest seisma. Kutsun siinkohal kõiki üles andma oma allkiri ebaausaid konkurentsitingimusi käsitlevale petitsioonile, mille saadame põllumajanduskoja ja taluliidu koostöös Euroopa Parlamendile. Eesmärgini jõudmiseks peame olema solidaarsed Vajame põllumajandussektoris rohkem solidaarsust. Ühel hetkel on raskemas olukorras piimatootjad, teisel aastal teraviljakasvatajad, mõnikord noored jne. Praegu koostamisel oleva siseriikliku ÜPP strateegiakava koostamisel tuleb teha keerulisi valikuid, ees seisab kompromisside aeg. Soovin kõikidele läbirääkimisteks ja konsensuse otsimiseks kainet meelt! Aga jah, enne kui karunahka jagada saab, tuleb karu maha lasta. EL-i eelarvekõnelustel on meie jaoks väga palju kaalul.


Petitsioon ootab võrdsuse soovijate allkirju jaanuari lõpuni

E

esti põllumeeste esindusorganisatsioonid algatasid petitsiooni, et juhtida Euroopa Parlamendi tähelepanu Eesti põllumajandustootjate ebavõrdsele kohtlemisele Euroopa Liidu põllumajandustoetuste maksmisel. Soovijad saavad petitsiooni allkirjastada kuni 31. jaanuarini 2020. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit algatasid petitsiooni seoses Euroopa Komisjoni välja pakutud eelarvekavaga aastateks 2021‒2027, milles jätkub Eesti põllumajandustootjate ebavõrd-

ne kohtlemine võrreldes teiste liikmesriikide põllumeestega. Eesti ja teiste Balti riikide huvi on tagada põllumajandustootjatele võrdsed toetused teiste liikmesriikide tootjatega. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats nentis, et Eesti inimene on kohaliku toidu patrioot, kuid ebavõrdsed toetused annavad mõnikord kunstliku hinnaeelise teiste riikide toodangule. „Seepärast kutsume petitsioonile ebaõigluse lõpetamise eest toetusallkirja andma nii põllumehi kui ka tarbijaid,“ märkis Kerli Ats.

Oniar OÜ l Pargi 16 l Märjamaa l Tel: +372 5553 8339 metsatehnika@oniar.eu l www.oniar.eu

66

protsenti Euroopa Liidu keskmisest moodustavad 2020. aastal Eesti põllumeeste otsetoetused.

Loe lisaks ja allkirjasta: http://petitsioon.ee/ausad-konkurentsitingimused-eesti-pollumeestele.


PERSOON

Julge hundi rind on rasvane Mõeldes, milline vanasõna või mõttetera sobiks iseloomustama tänavu aasta põllumeheks valitud Indrek Klammerit, tuleb ühe asemel pähe vähemalt kaks. Üks neist nendib elutargalt, et julge hundi rind on rasvane, teine sedastab, et ära iial ütle iial. HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

6

Selle viimase – ära iial ütle iial – kohta on aastast 1993 Lääne-Virumaal Voore Farmi juhtinud Klammeril rääkida mitu lugu. „Mu esimene töökoht oli 16-aastasena siinsamas tolleaegses Viru-Jaagupi sovhoosis, olin traktori peal. Kui läksin pärast keskkooli EPA-sse pabereid sisse viima, oli kaks eriala, mille vahel kaalusin: kas õppida elektri- või mehaanikainse-


Voore Farmi juht Indrek Klammer pälvis tänavu aasta põllumehe tiitli. Fotol on ta koos poeg Henrikuga, kes juhib OÜ-d Voore Farm Teenused, ning abikaasa Tiinaga, kes Voore Farmis töötanud paarkümmend aastat. Foto: Scanpix/ Sander Ilves

neriks. Teel Tartu poole mõtlesin bussis, et kui ma tahan kunagi hiljem pärast kooli lõpetamist kodukohta naasta, siis joodikutest masinameestega ma jageleda ei soovi, ja andsin paberid elektriinseneri erialale sisse. Kuid aastal 2000 olin masinatöökojas tagasi, kui ostsin pankrotivarana ühistu südame, sh lehmafarmi,“ muigab Klammer, lisades, et tänapäeval joodikuid tööl pole, see on välistatud. Teine lugu meenub talle 1990. aastast, mil ta pääses taasiseseisvumise ootel Eestimaalt konsulentide kursusele Saksamaale. „Olin seal praktikal saja lehmaga farmis, kus kasutati meie jaoks täiesti uut nähtust – vabapidamislauta. Kuid esimesel tööpäeval ei läinud mul lehmade lüpsmisega platsil sugugi hästi, ka peremees oli sama meelt – nii et olin enam kui kindel, et ma

ei hakka kunagi lehmadega tegelema,“ meenutab Klammer. Kümme aastat hiljem loodi aga Voore Farmi tütarettevõte OÜ Voore Mõis, mis tegeleb justnimelt piimakarja pidamisega ja kus praegu ammub laudas 650 lüpsilehma ja sama palju noorloomi. Viru põllumajanduskontsern Aastatega ongi Indrek Klammer Lääne-Virumaal üles ehitanud 70 töötajaga põllumajanduskontserni. Esimene pääsuke, 1993. aastal asutatud Voore Farm, tegeleb teravilja- ja silotaimede kasvatusega, 1997. aastal liitus Voore Farmi perega OÜ Küti Mõis, kus peetakse lihaveiseid ja kasvatatakse maheteravilja, sajandivahetuse aegu loodi piimakarjakasvatuseks OÜ Voore Mõis ning seakasvatuseks OÜ Kupna Mõis. Üheksa aastat ta-

gasi rajati lihatööstust ja kauplust käitav Kulina Mõis. Kõige noorem lapsuke on 2016. aastal asutatud OÜ Voore Farm Teenused, mis lisaks Voore Farmi ja selle tütarettevõtete teenindamisele pakub põllumajandusteenuseid ka teistele ettevõtetele üle Eesti. Ausalt öeldes tekib seda loetelu vaadates mõte, et ainult linnukasvatus ongi veel puudu. „Ei ole!“ hüüatab Indrek Klammer ja selgitab, et sellest suvest on tema koduses majapidamises neli kana ja kukk. Praeguseks on aga kogenud põllumees jõudnud tõdemusele, et kuigi loomakasvatus ja põllupidamine peavad kindlasti käsikäes käima, ei maksa tegeleda liiga paljude valdkondadega, kuigi see võib huvitav olla. „Omal ajal toimis see sümbioos väga hästi, erinevad valdkonnad toetasid üksteist, aga nüüd on kriisid mõju avaldanud, nii et kõigega me ilmselt ei jätka,“ nendib Indrek Klammer. Üks raskustesse sattunud valdkond on suurtes võlgades seakasvatus, millega jätkamine tundub keeruline. Ka poepidaminegi on käinud tõusude ja mõõnadega. Oma lihatööstuse toodangut prooviti esmalt müüa Viru-Jaagupis, kuid ostjate arv polnud pole piisav. Järgmiseks tehti kauplus Kulinale lihatööstuse juurde, kus see töötab praeguseni. 2017. aasta suvel avati kaubanduspind ka Rakvere Põhjakeskuses, kuid poe asukoht keskuses polnud kuigi hea ning suure konkurendi Rimiga oli keeruline võistelda. Nii pandigi selle aasta alguses Põhjakeskuses pood kinni. Nõuded pole kõigile võrdsed „Põhjakeskuses poodi pidades tuli välja üks huvitav asi. VTA (Veterinaar- ja Toiduamet – toim) kontrollis kraadi täpsusega, mis temperatuur on meil külmikutes ja jaheletis. Samas müüdi kaubanduskeskuse koridoris asuvatelt lettidelt lihatooteid ja seal polnud

7


PERSOON üldse jahutust. VTA-d see aga ei huvitanud,“ meenutab Klammer kaupmeeste ebavõrdset kohtlemist. „Eelmine minister (Mart Järvik – toim) sai kõvasti kriitikat ametkondade töösse sekkumise eest. Aga need olid tema haldusala valdkonnad, kuhu loomulikult tuleb sekkuda, sest on olemas kiuslikud ametnikud, kes midagi sihikule võttes kindlasti ka mõne rikkumise leiavad. Ning kui sa vastu vaidled või pole piisavalt alandlik, siis alles hakkad saama,“ kirjeldab Indrek Klammer põllumajandustootja elu kurvemat poolt. 25 000-eurone eksimus Ta meenutab enda valusat kogemust üle-eelmisest aastast, kui jäädi lägalaotamisega ühe päeva hiljaks ning saadi selle eest karistuseks viieprotsendiline toetuse vähendamine ja täiendavad kontrollid keskkonnaasjades järgneval kolmel aastal. „Lägalaotamiseks olid tol aastal seoses suure sademetehulgaga väga rasked tingimused, põllumajandus-kaubanduskoda jagas infot, et keskkonnainspektorid suhtuvad paaripäevasesse tähtaja ületamisse mõistvalt. Saaremaal ja Jõgevamaal inspektorid nii tegidki, aga meil mitte. Meie jaoks tähendas toetuse vähendamine üle 25 000-eurost kaotust,“ meenutab Klammer, kuidas kalendris kuupäeva vahetumine talle kalliks maksma läks. „Eks eri maakondades on ametnike suhtumine erinev, aga meie maakonnas pole paljud julgenud avalikult rääkida, mida nendega tehtud on (ametnike poolt – toim), sest kardavad ametnike järgmist sammu,“ nendib Klammer, kel on nn järgmiste sammude asjus samuti isiklik kogemus varnast võtta. „Kui meil oli kevadel salmonella bakteri teemal seakasvatajate kohtumine ministriga ja mina selle välja ütlesin (ametnike eba-

8

Ega inspektor ei saa nagu ilma saagita mesilane tarru tagasi lennata. Indrek Klammer

õiglase ja jäiga suhtumise – toim), olid ka VTA ametnikud kohal. Hiljem avaldusid mu väljaütlemise tagajärjed maakonna kohapealses inspektoris, kes käis meie juures uuesti visiidil,“ meenutab ta, lisades, et kui VTA või PRIA juba ettevõttesse kontrollima tuleb, siis kindlasti midagi ka leitakse. „Ega inspektor ei saa nagu ilma saagita mesilane tarru tagasi lennata,“ toob Klammer tabava võrdluse. Samas kiidab ta Päästeameti ja Keskkonnaameti kontrolle, kelle puhul on kõik toimingud korrektsed ja selged ning suhtumine mõistev. Ka maksuametiga suhtlemine on läinud ettevõtja jaoks järjest paremaks. Selleks, et jutuajamine liiga minoorseid toone ei omandaks, uurin aasta põllumehe käest, mis talle tema töös rõõmu teeb. „Kui midagi õnnestub – ilusast põllust ja toredast loomast paremat pole,“ on Indrek Klammeril kiiresti vastus olemas. Ka tunnustused teevad talle rõõmu, sest järelikult on inimesi, kellele ta tegemised on silma jäänud ning kes on seetõttu pidanud vajalikuks teda erinevatele konkurssidele nominendina üles seada. Euroliidu toetused ei sobi meile Lõppeval aastal tuli Voore Farmis tublisti pingutada, et panga nõudeid täita ja vee peal püsida, kuid hakkama sellega saadi. „Kui oleks üks halb aasta veel olnud, oleks hapnikukraanid kinni,“ viitab Klammer, et tunamullune liigvihm ja mullune põud tegid liiga.

Tuleviku suhtes on Klammer ettevaatlik. „Kui sisendite, sh tööjõukulude hinnad endiselt tõusevad, kuid piima hind jääb madalaks ja sealiha turustamise kohal püsivad seakatku tõttu mustad pilved, siis ma ei suuda põllumajanduse tuleviku suhtes optimistlik olla,“ nendib Klammer. Tema arvates peaks Eesti riigil olema oma põllumajanduspoliitika, sest Euroopa Liidu ebavõrdsete toetuste süsteem Eestile ei sobi. „Toetused tekitavad pingeid ja ebavõrdset konkurentsi. Toidule peaks kehtima õiglane hind ilma igasuguste toetusteta, küllap siis oskaks inimesed seda rohkem hinnata ja tootjaid vähem kritiseerida,“ leiab ta. Koostöös ei osata tegutseda Eesti põllumeestel jääb vajaka ka oskusest ja tahtest ühiselt tegutseda. Klammeri arvates on siinkohal üks väheseid erandeid põllumeeste ühistu KEVILI. „KEVILI on piisavalt tugev ja paljude liikmetega. See tähendab, et liikmed ei pea omavahel arutlema ja vaidlema, vaid nõukogusse valitud inimesed tegelevad kõigi liikmete huvide esindamisega ning igapäevane töö on juhtkonna ja palgatud töötajate õlul. Sel viisil saab ühistu kasvada ja aina tugevamaks muutuda. Seevastu seakasvatajate ühistu Eesti Lihatööstus mitte ei kasvanud, vaid kahanes, sest liikmetel olid vastuolulised eesmärgid ja mõni liige kippus domineerima, hoolimata sellest, et põhieesmärk oli ühistu loomise ajal üks: turustusvõimaluste otsimine oma tööstuse kaudu, sest sigade Aafrika katku tõttu olid turustamise võimalused piiratud,“ kirjeldab Indrek Klammer ja soovib põllumeestele rohkem ühist meelt ja kokkuhoidmist. „Ärme jää oma muredega üksi ja ärme püüa koos ühel rajal olles kurvides teiste eest lõigata,“ täpsustab ta.


Tööjõu leidmisel on suur abi praktikantidest

T

5

Välismaised praktikandid „Meil on praktikante käinud paljude aastate jooksul, peamiselt Olustverest, mis on väga tugev kool, samuti Säreverest. Neisse koolidesse õppima minejaid valdkond huvitab, paljudel on talupidamise taust,“ selgitab Indrek Klammer, miks ta koolist tulnud praktikantidega rahul on. Rahul on ka

praktikandid, sest Voore Farmis pakutakse häid tingimusi: esmalt muidugi palka, aga ka elamisvõimalust külalistemajas omaette tubades, ja töötamiseks on kasutada uusim tehnika. Palju on olnud ka välispraktikante, näiteks Soomest, Hollandist, Prantsusmaalt ja Austriast. „Nemad on meid kas interneti kaudu leidnud või on soovitaja nende kool. Välismaalased teevad teinekord asju teistmoodi kui meie oleme harjunud ja nii saame meiegi midagi uut õppida,“ toob Indrek Klammer välja kasuteguri.

ööjõupuuduse olukorras, kus tööandjad otsivad uusi töötajaid tikutulega, on Voore Farmil ja tema tütarettevõtetel vedanud, sest aeg-ajalt pöörduvad töösoovijad suisa ise nende poole. Kui aga ettevõte ise uusi töötajaid otsib, siis CV Keskuse kaudu pole see õnnestunud, vaid noori on värvatud Facebooki abil ja töötajate ridadesse saadakse täiendust ka praktikantide näol.

korterit on Voore Farmil töötajatele üürimiseks

Üks nipp töötajate meelitamiseks on Voore Farmis veel. Ettevõttel on viis korterit, mida oma töötajatele üüritakse, samuti on müüdud järelmaksuga viis talumaja – seejuures ei ole ostja pidanud olema Voore Farmi töötaja, vaid piirkonda elama tulemise huviline. „Osad talud tulid põllumajandusreformiga 1993. aastal Voore Farmile üle, hiljem lisandusid mõned põllumajandusmaade ostuga, sest inimesed ei tahtnud müüa ainult maad, vaid ka sellel asunud maja. Tegime need korda ja nii ongi olnud võimalik noortele, kes meie paikkonnaga end siduda soovisid, müüa maja järelmaksuga, sest pangad maapiirkonda maja ostmiseks laenu ei anna või annavad väikese osa,“ selgitab Klammer kogukonna heaks tegutsemise tagamaid.

Häid jõule ja mõnusat koostööd uuel aastal !

www.farmet.ee

www.peecon.ee TELEFON: +372 52-79-827

E-MAIL: info@agrofort.ee

www.agrio.ee

www.westermann.ee

KODULEHEKÜLG: www.agrofort.ee


T E R AV I L I

Tanel Aru kasvatab Saaremaal maherukist ja -kaera. Viljamüügist tuli tänavu vähem raha kui mullu. Foto: Irina Mägi/Saarte Hääl

Maheviljakasvatajate kainestav aasta

Hinnakrahh maheviljaturul

Aasta tagasi olid maheviljakasvatajate näod naerul – nende toodangu eest maksti enneolematult kõrget hinda. Täna ei kõlba nende hindade põhjal tehtud plaanid kuhugi, sest mahevilja kokkuostuhind on kukkunud kordades.

TANEL RAIG AJAKIRJANIK

2018. aasta augusti lõpus ütles Võrumaal maheteravilja kasvatava OÜ Tõusev Koit esimees Aivar Rosenberg Lõuna-Eesti Postimehele, et mahevilja hinnad on väga head. „Sellist hinda polegi väga näinud, et mahekaer maksab 350 eurot tonnist,“ rõõmustas Rosenberg. Ja kuigi oli alles augusti lõpp, oli rukist, talinisu ja kaera kasvataval mehel 10

juba kogu vili müüdud. Tänavu novembris nentis maheviljakasvataja Rait Verrev, et oli küll arvestanud langevate hindadega, kuid sellist langust ta ette ei näinud. Novembris pakuti mahekaera eest 166 eurot tonnist. Mis juhtus mahevilja hinnaga? Vilja kokkuostva Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson tõdes, et mitmed kokkuostjad ei võtnudki tänavu riski mahevilja

osta. Seetõttu on põllumehed näiteks maherukkist kolmandiku või isegi pool pidanud müüma tavarukkina. Kui varasematel aastatel ei ole põllumeestel olnud probleemi kohe pärast koristust mahevilja realiseerimisega, siis praegu usub Tenson, et suur osa turustada soovitud maheviljast on põllumeestel veel kodus ootel, lootuses, et ehk uue aasta kevadel mahevilja hind tõuseb.


Tensoni ütlusel on märksõnaks ületootmine. Sellel aastal oli Eestis rekordiline viljasaak, põldudelt koristati enam kui 1,59 miljonit tonni teravilja. Põllumehe Teataja küsitletud maheviljakasvatajad kinnitasid siiski kõik, et saak oli küll hea, kuid mitte rekordiline – rekordini jõudmist takistas asjaolu, et küsitletud põllumeeste põllud jäid tänavu liiga põuaseks. Tensoni sõnul oli maheviljasaak tänavu kindlasti tunduvalt parem kui eelmisel aastal. Tema hinnangul oli sel aastal maheteravilja, -kaunviljade ja -õlikultuuride saak Eesti põldudelt umbes 90 000 tonni. Seevastu aasta varem jäi saak 60 000–70 000 tonni vahele. Hinnale aga avaldab mõju asjaolu, et toodang oli hea kogu Baltikumis ja Skandinaavias, kus eelmisel aastal oli olukord vastupidine, ja ka mujal. „Sisuliselt on terves Euroopas mahevilja ületootmine,“ sedastas Tenson. Ta selgitas, et mahevilja kasvatuspinnad on kasvanud ja kuna ilmastik oli saaki soosiv, siis on ka vilja kvaliteet hea. Kuna maheturg – nagu iga teinegi – sõltub pakkumise ja nõudluse suhtest, siis sellel aastal on turg väga tugevalt pakkumise poole kaldu. Tenson tõi näite, et meie tavapärastes ekspordiriikides Saksamaal ja Skandinaavias on toodang tänavu nii hea, et kogu kodumaine nõudlus suudetakse rahuldada ja kohati otsitakse isegi ekspordivõimalusi. Hinnalangus viis kombaini raha Saaremaal 22 hektaril maherukist ja 17 hektaril mahekaera kasvatav Tanel Aru nentis, et saagid ei olnud tänavu rekordilised, kuna Saaremaal sadas liiga vähe. Aidakaalus sai Aru rukist 3,06 t/ha ja kaera 2,86 t/ha, 2017. aastal oli saak suurem. Kaera oleks ehk rohkemgi saanud, kuid metssead on Saaremaal tagasi ja 17 hektarist kahel oli järel vaid must maa.

51%

langes tänavu maherukki hind mullusega võrreldes. Samas on Arul sellega hästi läinud, et vili sai varakult müüdud ja aidad on praeguseks tühjad. Kuid võrreldes eelmise aastaga langes maherukki hind 51%. 30. augustil pakuti viimast korda maherukkile hinda, mis oli 106 eurot/t ehk miinus 59% võrreldes eelmise aastaga. Peale seda enam maherukist kokku ei ostetud ja kogu ülejäänud vili läks müüki tavateravilja hinnaga. Kokkuvõttes kaotas Aru hinnalanguse tõttu võrreldes eelmise aastaga 14 631 eurot. „Aga mina müüsin ainult neli koormat vilja. Mees, kes müüs 40 koormat, kaotas piltlikult öeldes ühe suure kombaini raha,“ näitlikustas Aru. Temal oli plaan hoonetesse investeerida, kuid selle plaani teostumine lükkub nüüd edasi. Hoopis halvasti on läinud Urmas Mägil Kalju ökotalust. Üle 70-aastane põllumees otsustas tänavu kasvatada mahe seemnevilja. See seisab mehel aga siiani punkrites ja tonnistes kottides puhastamata ning sorteerimata, sest polnud kohta, kus seda teha. Saaremaal ei olnud ühelgi viljaterminalil suurte saakide tõttu aega sellega tegeleda. Siiski lubab Urmas Mägi mahevilja kasvatamisega veel mõnda aega tegeleda, kuni tervis lubab. Samas otsib ta sissetulekute tarvis juurde ka uusi võimalusi, neist ühena näeb ta päikeseelektrijaama. Investeeringuid teeb ta oma sõnul „vanast rasvast“. Päästjad: piimakari ja lihaveised Segatootja Janek Mägi tunneb end tänavuses hinnasegaduses üsna rahulikult. „Minu tegevusele mahevilja hinnalangus erilist mõ-

ju ei avalda, jahvatame kogu saagi oma lüpsilehmadele söödaks,“ ütles ta. Madalaid hindu ära kasutades ostis ta kokkuostja hinnaga juurde ka mahehernest. Piima realiseerib Janek Mägi Saaremaa Piimatööstusele, kus makstakse mahepiima eest lisatasu. Ka Tanel Aru aasta muudab kasumlikuks loomakasvatus. Temal on selleks lihaveiste kari. Veiseliha müügist saadav tulu teeb kokkuvõttes 2019. aastast parema aasta kui oli 2018. Kuigi Aru on mõelnud teraviljakasvatuse lõpetamisele, plaanib ta ka sellega jätkata. „Kuna mul on veised, siis on allapanuks põhku vaja ja sõnnik tuleb ära kasutada,“ selgitas Aru, et sõnniku komposteerimine ja rohumaade pealtväetamine talle ei sobi ning suuremat tulu saab, kui sõnnik teraviljakasvatuses ära kasutada. Investeerida lubab ta aga rohkem veisekasvatusse, kuna veised aitavad teda juba teist aastat järjest hädast välja ‒ ka 2018. aastal ei saanud vilja eest head hinda, kuna teravilja kvaliteet oli halb. Mahetoetused võiks tõusta Rait Verrev ütles, et tema puhul sõltub mahevilja edasi kasvatamine suuresti mahetoetustest. Kui toetuste tase uuel eelarveperioodil ei muutu ja maheteravilja kokkuostuhind püsib alla 200 euro tonnist, siis ei näe ta väga helget tulevikku maheteravilja kasvatusele. Tema sõnul on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse ja mahetoetuse vahe nii väike, et majanduslikult ei ole mõtet võtta järgmiseks viieks aastaks mahetootmise kohustust. „Mahedas on liiga palju tootmispiiranguid, mis tõstavad toodangu omahinda. Eks siin on riiklikult vaja otsused teha, kas pestitsiidivaba teraviljakasvatus on Eestile oluline või mitte ja sellest lähtuvalt saavad kõik osapooled oma tulevikuotsused teha,“ leidis Verrev.

11


T E R AV I L I

Varasem aasta uute plaanide tegemiseks ei sobi

T

änavune kogemus on selgeks teinud, et maheviljakasvatamises ei saa eelmise aasta hindade põhjal plaane teha. „Kõiki investeeringuid tuleb edaspidi tunduvalt konservatiivsemalt analüüsida ja võtta arvesse hindade tohutut kõikumist,“ tunnistas maheviljakasvataja Rait Verrev. Oma lao rajamine võiks aidata Baltic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson tõdes, et ega maheviljakasvatajal hinnakõikumiste vastu väga palju teha ei ole. Üks võimalus on oma laopind, kuhu panna vili ootele suurema nõudluse ja paremate hindade saabumiseni. Mahetootjate laopindade rajamine on olnud aga tavatootjatega võrreldes aeglasem. Viimased aastad on näidanud, et mahetootmises ületab nõudlus pakkumist ja ei ole olnud probleem kohe pärast saagi koristamist kaup realiseeri-

Eks kõiki investeeringuid tuleb edaspidi tunduvalt konservatiivsemalt analüüsida ja võtta arvesse hindade tohutut kõikumist. Rait Verrev, maheviljakasvataja da. Seetõttu ei ole ka paljud investeerinud oma laopinda. Mõned maheviljakasvatajad on seda viga juba parandamas. Üks neist, Tanel Aru, kinnitas, et temal on plaan ehitada oma teraviljahoidla. See loob võimaluse vilja väärindada või müüa siis, kui hind parem – kasvõi väikestes kogustes, aga kindlasti parema hinnaga. Tenson nõustus, et praegugi on päris palju põllumehi, kes spekuleerivad lootusrikkalt, et müüa tasub uuel aastal ehk kevadel. Toidu-

tööstused on aru saanud, et kaupa jagub ja keegi endale järgmise hooajani kestvaid laovarusid sisse ei osta. Teisalt võibki see tähendada, et kevadel kauplemisaktiivsus jälle tõuseb. Kuid Tenson hoiatas ka, et maheviljal börsi ei ole ja seetõttu ei ole kellelgi päris head arusaamist, kui palju kaupa on ja kui palju on nõudlust. „Võib tekkida olukord, et kaupa on kõvasti üle ja hind jääbki madalaks,“ nentis ta. Nõudlus peaks kasvama Pikemas perspektiivis näeb Tenson maheteravilja nõudlusele paremat tulevikku. Tema väitel on maheviljaturul hinnad väga kõikuvad. Kui hinnad kukuvad, siis külvatakse teatud viljaliike kohe vähem. Ka mahepindade kasv ei saa olla enam nii kiire kui oli viimastel aastatel. Kui ilm ka ei soosi, siis võivad mahevilja kokkuostuhinnad olla tänavusest aastast väga erinevad.

Maheviljaturul võib oodata kaera ja oa nõudlust

B

altic Agro mahevilja ostujuht Vallo Tenson peab perspektiivikaimaks kultuuriks mahekaera, sest selle vastu on globaalselt kasvav nõudlus. Ka tänavu pidas mahekaer hinnalangusele paremini vastu kui rukis. Samas on ka kaera hind aastaga võrreldes siiski kaks korda kukkunud. Peamiseks põhjuseks peab Tenson mahekaera kasvupindade suurenemist. „Kuna kaeral nähakse potentsiaali, siis pinnad kasvavad kiiresti ja sel aastal olid kõigil ka head saagid,“ põhjendas ta tänavust ülepakkumist. Kuid ta on 12

Kuna kaeral nähakse potentsiaali, siis pinnad kasvavad kiiresti ja sel aastal olid kõigil ka head saagid. Vallo Tenson, Baltic Agro mahevilja ostujuht kindel, et kasvav trend maheda eelistamisele ja inimeste teadlikkus ning tervisliku toitumise propageerimine annavad lootust, et kaeral on ka tulevikus nõudlust.

Varasematel aastatel on peetud söödakultuuridena tasuvaks kasvatada nisu ja hernest. Vallo Tenson aga tõdes, et see aasta on näidanud, et meie tavapärased eksporditurud Saksamaa ja Skandinaavia suudavad ka ise oma kodumaist nõudlust rahuldada. Kuigi toodangumaht ja sööda müük on neis riikides kasvanud, ei ole Eesti maheviljakasvatajal sellest tänavu kasu olnud. Uue perspektiivse kultuurina nimetas Tenson uba. Söödakultuurina on oa plussiks suur proteiinisisaldus.


Hea teada Maheviljaturul napib nõudlust Mahe toidukaer – max hind eelmisel hooajal 350 eur/t, tänavu 230 eur/t, novembri keskel veel vähem ehk 166 eur/t. Mahe söödanisu – max hind eelmisel hooajal 284 eur/t, tänavu 225 eur/t, novembri keskel 150 eur/t ehk ligikaudu sarnane tavanisuga. Nõudlus turul sisuliselt puudub. Maheoder – max hind eelmisel hooajal 284 eur/t, tänavu novembri keskel hind 145 eur/t ehk ligikaudu sarnane tavaodraga. Nõudlus turul sisuliselt puudub. Maherukis (toidukvaliteediga) – max hind eelmisel hooajal 340 eur/t, tänavu novembri keskel oli võimalik müüa vaid tavaviljana, mille hind oli võrreldes eelmise hooaja maheda toidurukki hinnaga kolm korda madalam. Nõudlus maherukki vastu puudub. Mahe söödahernes – max hind eelmisel hooajal 370 eur/t, tänavu novembri keskel 230 eur/t. Mahe söödauba – hind ei ole eelmise aastaga võrreldes palju muutnud, novembri keskel 315 eur/t. Allikas: Baltic Agro

JCB 542-70 · suurenenud tõstejõud · suurim poomi tõstekiirus · nutikas hüdraulika · uue disainiga Command Plus kabiin · LED töötuled

3a Premier garantii (3000 tt) kuumakse al.

999 € +km*

Uuri lähemalt www.stokker.ee/agri Küsi pakkumine agri@stokker.com

TOP 5 Eestis enim kasvatatavad maheteraviljad Kasvupind 2019. aastal, hektarites

Kaer

24 762

Rukis

12 270

Nisu

9963

Põldhernes

6855

Raps ja rüps

4796 0

5000

10000

15000

20000

25000

Eestis on maheteravilja kasvupind iga aastaga suurenenud, näiteks 2018. aastal kasvas see suisa 17%. Mahevilja kasvatab üle 800 ettevõtte. Allikas: PRIA (ÜPT taotlused 29.05.19 seisuga)


FOTO

Pikaajaline Tartu Agro juht ja kunagine põllumajandusminister Aavo Mölder nimetati EPKK auliikmeks, Mölderile pani aumärgi rinda EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

Lust ja lillepidu lõikuspeol Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) pidas oktoobri viimasel päeval traditsioonilist lõikuspidu. Eesti Rahva Muuseumi kogunenud peokülaliste arv oli rekordiline, pooltuhat inimest. Peol jagasid nii koda kui ka Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustust põllumajanduse ja maaelu edendajatele. PILDID: ALLAR MEHIK

14

EPKK juhatuse liige Vahur Tõnissoo andis Sõm EPKK aumärgi „EestiMAA Heaks“. Selle aumär


meru Maaelufestivali korraldajale Maia Simkinile üle rgi sai tänavu viis silmapaistvat maaelu edendajat.

Kanepi Aiandi juht Margus Vahtramäe hoiab pea kohal parima taimekasvataja aunimetusega kaasnenud skulptuuri „Naeri tõmbamine”.

Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko pälvis EPKK-lt aumärgi „EestiMAA Heaks“, mille andsid üle Tõnu Post ja Vahur Tõnissoo.

Peomeeleolu tekitasid maitsev söök ja jook ning mõnus suhtlus ja tants.

15


Tervemad lehmad tänu suur Hea tervisega piimakarja tootlus on optimaalne, kari vajab vähem hoolitsust ja on farmerile puhas rõõm. Kahjuks on udarapõletik, viljakuse langus ja sõrgade tervise probleemid siiani kolm peamist põhjust, mille tõttu loomi tuleb välja praakida. Puhas laudapõrand tähendab ka puhtamaid sõrgu, latreid, udaraid ja sabasid ning pidurdab bakterite kasvu. See vähendab hügieeniga seotud sõrgade ja udarate tervise probleeme. Udara tervis

Udarapõletik on levinud udaratervise probleem, mida põhjustavad udarasse tunginud bakterid, mis tekitavad infektsiooni. Bakterite kasvu piiramiseks on korralikul hügieenil eriti oluline roll. Kui põrand on puhas, ei vii lehmad jalgadega latritesse sõnnikut. Samamoodi nagu udarad, jäävad puhtamaks ka sabad. Seetõttu on infektsioonide oht väiksem.

Viljakus

Kui sõrad on tervemad ja põrandad ei ole libedad, on ka lehmade käitumine loomulikum. Tänu sellele on teil lihtsam indlust tuvastada, võimaldades poegimisintervalli lühendada.

Sõrgade tervis

Terved sõrad on lehma jaoks väga olulised, kuna need võimaldavad tal vabalt liikuda ja oma toiminguid teha: puhata, süüa, juua või minna lüpsile. Paljud piimatootjad mõtlevad, et sõraprobleemid on ületähtsustatud, kuid sõrgade terviseprobleeme on rohkem, kui nad arvavad. Uuringud näitavad, et piimatootjad tuvastavad tegelikest sõrahaigustest vaid 25% (Jessica Fabian, 2012). See on üks põhjus, miks ei võeta olukorrale vastavaid meetmeid. Piimafarmides kannatab aasta jooksul mingil hetkel

sõrahaiguste all umbes 80% karjast.

Sõrgade probleemid võivad lehma aja jooksul kurnatuks muuta, põhjustades suuri kulusid.

Terved sõrad aitavad vältida kulusid ja kadusid

Cornelli ülikooli uuringud on näidanud, et 20% keskmise piimatootmisettevõtte lehmadest on

vigased ja sellest põhjustatud kulud lehma kohta jäävad vahemikku 250–380 eurot. Seetõttu on sõrgade terviseprobleemid ühed kulukamad piimakarja haigustest (udarapõletiku ja viljakusprobleemide järel). Kulud on suured sõrahaiguste ravikulude, aga ka kaudsete mõjude tõttu, nagu rohkem seemendamist, suuremad veterinaari ja asenduskulud, piimatoodangu vähenemine.

Discovery 120 Collector

Käsitsi puhastamine võtab palju aega ning nöör- ja kettskreeperil on mitmeid puudusi. Ketid ja nurgarattad takistavad vahekäikudes liikumist, ootealad jäävad puhastamata ja iga kord, kui sõnnikukraap möödub, on lehmad sõrgadeni sõnnikus. Just seetõttu on Lely välja töötanud Discovery 120 Collectori, uuendusliku sõnnikuroboti, mis on mõeldud puhastama siledaid laudapõrandaid. Kraapimise või lükkamise asemel kogub Discovery 120 Collector sõnniku kokku ja toob kogumisjaama.

Keskmine sõraprobleemide kulu lehma kohta aastas on 53,17 eurot. 23,70 € kaotus piimatoodangus 11,33 € väljapraakimiskulu 6,56 € poegimiste vahelise intervalli kulu 6,31 € tööjõukulu 2,02 € äravisatud piima kulu 1,68 € sõralõikuse kulu 0,84 € veterinaarteenuse kulu 0,73 € ravimite kulu

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee


repärasele laudahügieenile Vee pihustamine

Masina esiosa pihusti lahustab vett pihustades libeda mustusekihi ning tänu sellele puhastatakse põrand palju põhjalikumalt. Tagumine pihusti pihustab vett, et põrand oleks niiske ja vähem libe. Nii ei kleepu sõnnik kohe põranda külge. Samal ajal kui sõnnikumahuti täitub, väheneb veekoti maht, vabastades rohkem ruumi sõnniku jaoks. See muudab masina kompaktseks, lehmad saavad vabalt Collectori ümber liikuda ja see saab sõita ka eraldusväravate alla

Sõnniku kogumispunkti viimine

Pärast sõnniku kogumisjaama sisenemist avaneb vaakumi vabastamiseks õhutusventiil. Kahe minutiga voolab sõnnik mahutist kogumisjaama süvendisse. Õhutusventiil eemaldab vaakumsüsteemist ka kondenseeritud vee. Kogumisjaamast lahkumise järel õhutusventiil sulgub, vaakum ja veepump hakkavad tööle ning Discovery jätkab oma marsruuti.

.

.

Sõnniku kogumine

Mahutiga ühendatud vaakumpump tekitab vaakumi, mis on piisav põrandalt sõnniku imamiseks. Kui sõnnikumahuti on täitunud, lülitab ülemine andur vaakumi ja veepumba välja. Mahuti vaakum hoiab sõnniku selle sees, samal ajal kui Collector sõidab kogumisjaama.

Marsruudi lõpp-punkt

Kõik marsruudid lõpevad laadimisjaamas, kus Collector alustab laadimist, kuni jõuab kätte järgmise plaanitud marsruudi aeg.

Lely Center Estonia • Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee


METS

Jõulukuuskede kasvatamine pole TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS

K

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

uuse jõuludeks tuppa toomine on traditsioon, mida järgib pea iga Eesti pere. Sobiliku kuuse saamiseks on mitmeid viise – kes läheb oma metsa, kes riigimetsa, kes ostab turult või kaubanduskeskuse juurest, kes pakib lahti kunstkuuse ja kes ehib hoopiski mõne maja lähedal kasvava kuuse. Mõnikümmend aastat tagasi oli jõulukuuskede kasvatamine Eestimaal üsna tundmatu tegevus. Vaid läinud sajandi seitsmekümnendatel aastatel prooviti nääripuude kasvatamist tolleaegsetes metsamajandites. Kogemus ei olnud aga kõige parem – kuuseistikud pandi lihtsalt kasvama ja oodati, kuni need on kasvanud müügikõlblikeks ehk siis vähemalt pooleteise meetri 18

kõrgusteks. Mingeid hooldusvõtteid sel ajal ei kasutatud. Kuna aga paljud istandusteks valitud alad olid kuusele ebasobivad ja kuusekesi varastati üsna ohtralt, otsustati esimeste kogemuste järel, et nääripuude kasvatamisega ei tasu tegelda. Paarkümmend aastat jõulupuude kasvatamise kogemust Uus katse (seekord juba jõulupuude kasvatamiseks) sai hoo sisse paarikümne aasta eest. Selleks ajaks oli olemas juba kogemus välismaiste jõulupuudega, peamiselt Soomest, samuti oli saadud teadmisi, kuidas puukesi müügiks ette valmistada. Nii ongi praeguseks jõulupuude kasvatajaid mitmeid ning tarbijatel kodumaise puu saamine üsna lihtne. Jõulupuude kasvatamisega tegeleb muude metsamajanduslike

ettevõtmiste seas ka Rakvere Metsaühistu juhatuse esimees Meelis Matkamäe, kes samas ei pea end kuigi suureks kuusekasvatajaks. Umbes tuhatkond puud pani Meelis Matkamäe kasvama seitse aastat tagasi ning eelmisel aastal olid esimesed puud juba „koristamiseks“ sobilikud. Suurem „saagikoristus“ on tal plaanis mõne aasta pärast. „Seitse-kaheksa aastat läheb korralike jõulupuude kasvamiseks. Aga kõik sõltub siiski pinnasest ja puude kasvukiirusest. Kalendri järgi seda asja väga kindlalt planeerida ei saa, peamine on ikka puude kõrgus ja väljanägemine. Inimesed soovivad ju ilusaid jõulupuid,“ selgitab Meelis Matkamäe. Kui asjatundmatu inimese jaoks võib jõulupuude kasvatamine tunduda väga lihtsa tegevusena – paned aga puud kasvama ja siis vaid


Hea teada

kiiret tulu toov äri

7–8

aastat läheb aega, enne kui kuuseistikutest kasvavad ilusad jõulupuud. ootad, nõuab see tegelikult palju hoolt ja vaeva. Puudealune hein vajab niitmist ja kuusevõrad kujundamist „Kaks korda aastas käin kindlasti istanduse läbi. Pidevalt tuleb jälgida, et hein puudele liiga ei teeks, et võra oleks ilus. Vajadusel tuleb oksi kärpida. Kui mõne puu võras hakkab auk tekkima, tuleb ka okste kasvu suunata. Varem oli seda raskem teha, tuli oksi kokku siduda, nüüd aga liigub ka meil juba spetsiaalseid „kamme“, mil-

lega oksi saab kokku panna,“ tutvustab Matkamäe kuusekasvataja töid-tegemisi. Tulu tuleb kasvatajale alles aastate pärast Jõulukuuskede kasvatamine kiiret tulu ei anna, hoiatavad kogenud kasvatajad. Öeldakse, et esimesed kaheksa aastat on ainult kulud, edasi tuleb juba ka tulu. Kogu üritus võib ka ebaõnnestuda ja siis on ainult kahjum. Kas jõulupuude kasvatamine on metsanduslik, aianduslik või hoopiski põllumajanduslik ettevõtmine? Ühte ja ainuõiget seisukohta selles osas pole, aga ilmselt kaldub kaalukauss aianduse poole. Kõige sarnasem on jõulukuuskede kasvatamine viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisele. Nii et kes soovib seda tegevust kuhugi lahterdada, võib vaadata aianduse poole.

Millest alustada, kui on soov hakata jõulupuukasvatamisega tegelema? Esimesena tuleb läbi mõelda oma võimalused – kas mul on kasutada piisavalt maapinda, milline on seal pinnas, kas mul on jõudu (ka finantsvõimekust) ja tahtmist istandust rajada ning hooldada? Kui vastus neile küsimustele on aus jah, võib edasi tegutseda. Esimene asi on istanduse asukoht. Ideaalne kasvukoht on kõrgem ala, kus on kerge langus põhja poole ning mis ei ole avatud tuultele. Lõunapoolne ala ei sobi, sest seal on suured temperatuurikõikumised, päikesepõletuse oht ja ka niiskust võib olla vähe. Muld peaks olema liiva-savine või kruusane. Muld ei tohiks olla väga viljakas, kuna seal kasvavad puud liiga kiiresti, mistõttu oksaringide vahe on suur ja puid on raske kujundada. Kindlasti ei sobi ka raske savimuld, kuna see on külm ja niiske ning seisev vesi tekitab juurekahjustusi. Hoiduda tuleks ka liigniisketest ja soistest piirkondadest. Istandus tuleks ette valmistada nagu tavaline põllumaa – teha umbrohutõrje ja sügiskünd ning kevadel kultiveerida-libestada. Ära tuleks korjata ka kivid, kuna need takistavad hilisemat umbrohutõrjet. Parimaks kasvatatavaks puuliigiks on meie enda harilik kuusk. Jälgida tuleks istutavate taimede kvaliteeti, mis peaks olema väga hea. Vähemalt esimestel aastatel tuleb istanduses teha umbrohutõrjet, kasvavate puude vahet tuleb puhastada mitu korda suve jooksul. Väga oluline on taimede kaitsmine ulukite eest, parim oleks kasvanduse ümber rajada aed, mis on aga kulukas töö. Majapidamise lähedal võivad olla probleemiks ka hiired, kes tükivad taimede koort närima. Kui puud on juba suuremad, tuleb alustada kuuse kujundamisega jõulupuuks. Kohendada tuleb latvu, okste suunamisega kasvatada täis hõredamad kohad võras, teha kujundlõikust. Kõik see nõuab häid oskusi või palju kogemusi, sest oskamatu lähenemisega võib puu kergesti ära rikkuda.

19


TURUNDUS

Agroturism ühendab turismi KERLI ATS

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE LIIGE

P

õllumajandustootjad seisavad silmitsi üha rohkemate proovikividega. Üks neist on isegi oma olemasolu ja tegevuse põhjendamine – peame selgitama, et meie toodame iga päev toitu inimeste toidulauale ja oleme oluline lüli maapiirkondade jätkusuutlikkuse tagamisel. Globaliseeruvas maailmas on toidu tootmine muutnud üha anonüümsemaks, mistõttu on tarbijad kaugenenud maaelust ja põllumajandusest. Selle olukorra parandamiseks peame meie, põllumajandustootjad, üha rohkem tutvustama oma tegevusi. Edukaks on osutunud avatud talude päevad, kus igal aastal avavad ühel juulipäeval talud ja põllumajandusettevõtted oma uksed, et tutvustada toidu tootmist ja oma teisi tegemisi. Huvi selle ürituse vastu on suur ja sellele ideele tuginedes alustas Eestimaa Talupidajate Keskliit 2018. aastal uue tegevusala, agroturismi arendamist. Mis on agroturism? Agroturism on põllumajandustootmise ja turismiteenuse kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid ja teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös. Agroturism ei võrdu maaturismiga, vaid on selle oluline tugiharu. Kui maaturismiga saavad tegeleda pea kõik maapiirkonnas tegutsevad turismitalud, siis agroturismiteenust saab pakkuda vaid ettevõte, kelle põhitegevusala on põllumajandustootmine, mesindus või kalandus. Agroturismi üldisem eesmärk on pakkuda väike-

20

se ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust. Sealjuures võib põhitegevuse kõrval pakutavaks turismiteenuseks olla nii majutus kui ka toitlustus, aga ka muud aktiivsed tegevused, mis on seotud konkreetse põllumajandussektori eripäraga. Näiteks talu juures tegutsev pood, isekorjamise põllud, õppeja haridusprogrammid, seminariruumide rentimine, talurestoran, ekskursioonid karjamaadel, lüpsivaatlused, toodete degusteerimine, käsitöö valmistamise töötoad jpm.

Mis on tehtud ja mis on plaanis? Taluliit tegeles 2019. aastal agroturismi arendamisega. Näiteks on olemas agroturismi koduleht, mis on tõlgitud ka inglise ja vene keelde. Oleme alustanud koostööd EAS-i ja reisibüroodega, kes on uue teenuse väga positiivselt vastu võtnud ning näevad agroturismil Eesti tutvustamisel olulist rolli. Oleme tootnud kaks videot, mis on olnud väga edukad ja aidanud kaasa nii uute agroturismiettevõtete liitumisele kui ka teenuse tutvustamisele. Lisaks oleme teinud koostööd nn suunamudijatega, kes on oma kogemuslugusid sotsiaalmeedia kanalites jaganud. Järgmisel aastal on oluline viia info rohkemate põllumajandustootjateni. Oluline on silmas pidada uusi turismitrende, mille kohaselt on külaliste ootus kogeda midagi, mida nad enne kogenud ei ole ja võimalus sellest kogemusest midagi õppida. Olemegi julgustanud põllumajandustootjaid oma teenuste disainimisel „kastist välja“ mõtlema, et nad saaksid pakkuda külalistele midagi nende jaoks uut – on see siis aeroobika kitsede seltsis, võitegemise õpituba või lüpsmine.


Annemari Polikarpus ja Denis Pretto peavad Nõo vallas Viinamärdi talus piimalambaid ja valmistavad maitsvaid juuste. Foto: Heiki Avent

MASSAAŽITOOLIDE RENT JA MÜÜK al.

59. /kuus

ja tootmise

SPA ELAMUS KODUS VÕI KONTORIS massaazitoolide meistriklass

Kommentaar

Väike vihje kingiideedeks: magusaimad pakkumised leiate meie kodulehelt www.massaazitool.ee m.me/massaazi oolidest m.me/massaazitoolidest

Aldermani Metall OÜ | Tähetorni 21b, Tallinn | Тel. 672 6867, 50 11 733

Hea võimalus enda turundamiseks ANNEMARI POLIKARPUS

L

VIINAMÄRDI TALU PERENAINE

iitusime agroturismi projektiga, sest nägime selles head võimalust pakkuda lisaks oma põhitegevusele lisateenuseid, mille kaudu oma talu tegemisi paremini inimestele tutvustada. Loodetavasti hakkab agroturismiteenuste pakkumine ettevõttele ka lisatulu tooma. Mujal maailmas on agroturism väga populaarne ja loodetavasti muutub see üha populaarsemaks ka Eestis, ning seda aastaringselt, sest maal on elu – ja mitte ainult suvel! Agroturismi veebilehelt leiab liitunud talude ja nende pakutavate teenuste kohta infot. Loomulikult vajab ka agroturism.ee pidevat turundamist, et rohkem tuntust koguda. Igatahes on tegemist taluliidu poolt igati tänuväärse ettevõtmisega!

Agroturismitaluks võib end nimetada põllumajanduslik ettevõtmine, kelle peamine tegevusala on põllumajandus, mesindus või kalandus, ning kes oma põhitegevuse kõrval pakub turismiteenust, näiteks majutust, aktiivseid tegevusi, ekskursioone jms.

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee


TA I M E K A I T S E

Taimekaitsevahendite kasutamisel peab olema täpne

EVA LIND, PÕLLUMAJANDUSAMETI NÕUNIK RIINA PÄRTEL, PÕLLUMAJANDUSAMETI PEASPETSIALIST

P

õllumajandusamet tegi tänavusel taimekasvatushooajal üle 500 kontrolli, et veenduda taimekaitsevahendite nõuetekohases kasutamises. Kahjuks ei saa öelda, et eksimusi polnud. Eestis on lubatud kasutada üksnes meil ametlikult registreeritud ja konkreetseteks tõrjetöödeks mõeldud taimekaitsevahendeid vastavalt kasutusjuhendile. Erilist tähelepanu tuleb pöörata iga taimekaitsevahendi infolehele, kus on täpsustatud konkreetse preparaadi kasutustingimused. Majandus- ja kutsetegevuses tohib taimekaitsevahendeid kasutada ainult professionaal, kes on läbinud vastava koolituse ja kel on taimekaitsetunnistus. Professionaalne kasutaja järgib head tai22

mekaitsetava, integreeritud taimekaitse põhimõtteid ja peab kasutatud vahendite kohta arvestust. Taimekaitseseade peab olema töökorras ja läbinud tehnilise kontrolli. Taimekaitsetööde tegemise nõuded kehtivad ka ilmastikutingimustele ja pritsitava ala ümbrusele. Pritsimistöid ei tohi teha, kui tuule kiirus ületab 4 m/s ja õhutemperatuur on kõrgem kui 25 °C. Arvestada tuleb ka tuule suunda lähedal asuvate objektide suhtes, et ära hoida nende võimalik saastumine. Et vältida taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette, on oluline kinni pidada veekaitsevööndi piirangutest. Tolmeldajate kaitseks on Eestis juba pikka aega kehtinud üldine õitsvate taimede pritsimise keeld. Erandid on lubatud vaid juhul, kui konkreetse taimekaitsevahendi hindamise käigus on tuvastatud selle ohutus tolmeldajatele. Sel ju-

hul on vastav märge toote infolehel ning vahendit on lubatud kasutada õitsemise ajal, aga seda vaid kindlal ajal kell 22.00‒05.00, kui tolmeldajad aktiivselt ei lendle. 2019. aasta kontrollidest ning rikkumistest Põllumajandusameti ülesanne on mh järelevalve tegemine taimekaitsevahendite kasutamise üle, et vältida ohtu inimeste ja loomade tervisele ning keskkonnale. Selleks on loodud kontrollisüsteem, milles sisalduvad nii plaanilised kontrollid ja proovivõtmine kui ka seiresõidud taimekaitsetööde kõrgajal (kevadine umbrohutõrje, maakirbu tõrje rapsil, taimekaitsetööd õitsval taimikul, sügisene glüfosaadi kasutamine). Seiresõidud võimaldavad kontrollijatel olla vahetult kursis maastikul toimuvaga ning vajadusel kohe sekkuda.


Põllumajandusameti kontrollid ei tuvastanud tänavu eksimusi rapsipõldudel kasutatud taimekaitsevõtetes. Foto: Pixabay

559

taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli tehti möödunud hooajal. 2019. aasta kontrolliprioriteedid olid õitsva rapsi kasvuaegne kontroll, toimeainele glüfosaat seatud kasutuspiirangud ning insektitsiidide kasutamine. Taimekaitsevahendite kasutamisel üsna lai eksimuste ampluaa Kokku tegi Põllumajandusamet möödunud hooajal üle Eesti 559 taimekaitsevahendi kasutamise kontrolli ja 62 seiresõitu. Proove võeti kokku 175, nendest 81 rapsist. Eksimusi tuvastati kokku 56 korral.

Põhilisteks eksimusteks olid taimekaitsetunnistuse puudumine, tehnilist kontrolli mitteläbinud pritsi kasutamine, veekaitsevööndist või puhvertsoonist mittekinnipidamine, mittelubatud kasutusala, õitsvate taimede või lubatust suurema tuulega pritsimine. Eksiti ka integreeritud taimekaitse ja hoiukohale esitatavate nõuete vastu. Proovivõtmise tulemusel tuvastati puudusi arvestuse pidamises (kasutatud vahend oli põlluraamatusse märkimata), aga avastati ka kultuurile mittelubatud vahendite kasutamine maasikatel ning glüfosaadi koristuseelne kasutamine kaunviljadel. Rapsiproovidest väärkasutusi ei tuvastatud. Puuduste likvideerimiseks koostati 35 ettekirjutust, 16 korral tehti PRIA-le ettepanek taotleja toetuse vähendamiseks. Muudel juhtudel juhiti põllumajandustootja tähelepanu puudustele.

Põllumehed on selgelt välja öelnud, et taimekaitse tõttu ei tohi hukkuda ükski mesilane. Mesilastega seotud juhtumeid oli sel hooajal töös viis. Taimekaitsetööde tõttu mesilasperesid ei hukkunud Ühelgi juhul ei olnud tegemist mesilaste ulatusliku hukkumisega ning puudus ka seos taimekaitsevahendite kasutamisega. Hea meel on tõdeda, et tänavu taimekaitse tõttu teadaolevalt ühtegi mesilasperet ei hukkunud. Võimalik, et edu aitas saavutada hea koostöö põllumeeste ja mesinikega, sealhulgas kõigi poolte aktiivne teavitustöö, aga ka Põllumajandusameti kontrollid, mis on viimastel aastatel suunatud senisest enam rapsikasvatusele. Kindlasti aitasid tolmeldajate heaolule kaasa 2019. aastal putukatõrjevahenditele seatud täiendavad kasutuspiirangud.

23


TA I M E K A I T S E

Uued kasutuspiirangud tolmelda jate kaitseks 2019. aastast täpsustus enamiku insektitsiidide infolehel ohu- ja hoiatuslause Spe8 sõnastus: „Mesilastele ja teistele tolmeldajatele ohtlik. Keelatud kasutada õitsvatel põllumajanduskultuuridel ja umbrohtudel. Kui ei esine õitsvaid taimi, lubatud kasutada ajavahemikus 22.00‒05.00.“ Sellise hoiatusega tooteid on lubatud kasutada vaid hilisõhtust varahommikuni ja tingimusel, et töödeldaval alal ei esine õitsvaid taimi. Kuna kõik putukatõrjevahendid ei ole sarnase toimega ja tootja poolt vaadates on ka kahjureid, mida saab tõrjuda ainult päeval, siis pärast täiendavat hindamist lubati ka mõned erisused. See tähendab, et insektitsiide, mille risk tolmeldajatele on väike, võib kasutada ka päevasel ajal, kui töödeldaval alal ei ole õitsvaid taimi.

Oluline on mitte segamini ajada üldist õitsvate taimede pritsimise keeldu ja insektitsiididele seatud täiendavaid kasutuspiiranguid. Tolmeldajate seisukohalt on mõlemad võrdse tähtsusega ja kasutajale kohustuslikud järgida. Päevasel ajal kasutamise keeld Ka tuleval hooajal jääb osadele insektitsiididele kehtima ohuja hoiatuslause Spe8. Päevasel ajal ei ole lubatud kasutada tooteid, mis sisaldavad toimeaineid dimetoaat (Danadim 40 EC ja Perfekthion Top), alfa-tsüpermetriin (Fastac 50) või tsüpermetriin (Cyperkill 500 EC, Syper, Wizard 500 EC). Nende kasutamine on vastavalt Euroopa Toiduohutusameti hinnangule tolmeldajatele avalduva riski vähendamiseks ette nähtud

üksnes varahommikusel või hilisõhtusel ajal. Edaspidi on päevasel ajal lubatud pritsida deltametriini, lambda-tsühalotriini ja tiaklopriidi sisaldavaid tooteid. See tähendab, et taimekaitsevahendeid Decis Mega, Decis Forte, Kaiso 50 EG, Karate Zeon ning Proteus OD võib kasutada päevasel ajal, aga vaid juhul, kui töödeldaval alal ei ole õitsvaid taimi. Jätkuvalt on päevasel ajal kasutamiseks valikus ka tooted Mavrik, Evure, NeemAzal-T/S ja Biscaya. Taimekaitsevahendi kasutamisel on kõige olulisem infoallikas toote infoleht. Uueks hooajaks viib Põllumajandusamet kõik muudatused ka toodete märgistusele, et kasutustingimused oleksid kergesti leitavad ja arusaadavad.

-


Põllumehele olulised toimeained kaovad turult Tänavu tõstatus probleem põllumeestele olulist kahju põhjustanud rootsi kärbsega. Kuna kärbest tuleb pritsida dimetoaati sisaldavate vahenditega teraviljade võrsumisfaasis, kui tolmeldajad veel ei lendle, on võimalik seda tuleval kevadel kasutada päevasel ajal. Seetõttu on toodete Danadim 40 EC ja Perfekthion Top kasutusjuhendile taimekaitsevahendite registris lisatud märge „Rootsi kärbse tõrjeks võib erandina teravilju pritsida päevasel ajal kasvufaasis BBCH 20‒29“. Siin tuleb aga silmas pidada, et selline lahendus hoiab ära kahjurite populatsiooni vaid tuleval hooajal. Toimeaine dimetoaat on nüüdseks Euroopa Liidus keelustatud ja taimekaitsevahendeid Danadim 40 EC ning Perfekthion Top võib kasutada kuni 30. juuni-

1.07.20 ei tohi enam kasutada vahendeid Danadim 40 EC ja Perfekthion Top.

ni 2020. Järgmine hooaeg jääb viimaseks ka tia­k lopriidi sisaldavate taimekaitsevahenditele Biscaya ja Proteus OD. Nii dimetoaadil kui ka tiaklopriidil tuvastati kahjulik mõju inimeste tervisele. Teisalt teeb järjest hoogustunud taimekaitsevahendite keelamine murelikuks põllumajanduse jätkusuutlikkuse suhtes, kuna aastate lõikes on dimetoaat ja tiaklopriid olnud Eestis enimturustatavad putukatõrjevahendid.

Mõlemad toimeained on tootjatele kriitilise tähtsusega, kuna teisi süsteemseid tooteid turul ei ole, lisaks kaovad ka võimalikud alternatiivsed kontaktsed putukatõrjevahendid ning kahjustajate resistentsuse oht suureneb veelgi. See olukord on suur proovikivi nii Põllumajandusametile, tootjatele, tööstusele kui ka teadlastele, et leida alternatiivseid lahendusi. Tootja vajab nii süsteemseid kui ka kontaktseid toimeaineid kahjustajate rünnetega toimetulekuks. Muudatustega, sealhulgas nii kustutatud kui ka lisandunud taimekaitsevahenditega, kursis olemiseks ning kõige ajakohasema info saamiseks soovitame regulaarselt külastada taimekaitsevahendite registrit ning Põllumajandusameti kodulehte.


MESS

EPA tuleb ka 2020. aastal HELI LEHTSAAR-KARMA

PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

T

änavu sügisel esimest korda toimunud mess EPA2019 õnnestus nii korraldajate kui ka osalejate hinnangul ja seetõttu lubab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK), et kindlasti toimub EPA ka 2020. aastal.

EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus nentis, et EPA2019 õnnestus eelkõige seetõttu, et kohal olid oma ala tipud: „Meil oli väga hea meel näha, et sektor oli niivõrd hästi esindatud kohe esimesel aastal. Jäime kindlaks oma visioonile, et mess on B2B suunitlusega, seega tulid külalised sinna eesmärgi-

ga kohtuda ettevõtjatega, tutvuda uue tehnikaga ning saada teadmisi seminaridelt ja konverentsidelt.” Sõrmuse sõnul toimub EPA ka 2020. aastal ja umbes samal ajal. Formaatki jääb üldjoontes samaks, kuid on võimalik, et tehakse väikeseid muudatusi seminariprogrammi ja messi ajalise kattuvuse osas.

Kas peate oma ettevõtte osalemist EPA2019 messil õnnestunuks? RENEE MÕTTUS

M

DOTNUVA BALTIC AS-I TEGEVJUHT

eile meeldis messi konkreetne fookus. Külastajad olid peamiselt põllumajandussektoris tegutsevad eksperdid, kellel oli tõsine huvi valdkonna ja seeläbi ka meie tehnika vastu. Küll aga avaldaks mess veelgi suuremat mõju, kui see toimuks varem ehk oktoobri esimeses pooles. EPA2019 suurim kasutegur oli uute kontaktide loomine ning olemasolevatele klientidele meie uuenduste ja võimaluste tutvustamine. Kuna masinate tootmisprotsess on reeglina 4‒6 kuud pikk, siis ajastuse mõttes on hilissügis ideaalne aeg tehingute vormistamiseks, et uus masin jõuaks kevadeks kohale ja oleks valmis kasutamiseks. Seega meile on müügi ajastamise mõttes kasulikum sügisene mess võrreldes kevadise Maamessiga. Pärast EPA-t oleme saanud mitmeid päringuid ja saatnud pakkumisi, mis said alguse messil loodud kontaktist. Osad neist on üsna lõpusirgel ka tehinguks kujunemas. Kui EPA hoiab ka edaspidi ärimessi suunda, siis oleme huvitatud seal ka 2020. aastal osalema. 26

IVAR LAPA

T

TEKNEST OÜ JUHATUSE ESIMEES

eknEst oli üks esimesi firmasid, mis registreeris osalemise EPA-l juba jaanuaris 2019. EPA toimumisaeg sobib põllumeestele, sest sügistööd on lõpetatud ja seetõttu oli ka palju külastajaid. Lisaks sobib see hästi kokku tublimate põllumeeste autasustamisega koos toreda peoõhtuga. Messil osalemise suurim kasutegur selgub tavaliselt umbes aasta kuni kaks hiljem. Kuid praegu tundub, et suutsime oma tootepaketi uuendusi ja uudistooteid farmeritele piisavalt hästi tutvustada. Samas hulgaliselt uusi kontakte ei ole Eesti messidelt enam võimalik saada. Seega on meie jaoks eriti tähtis olemasolevatele klientidele uudistoodete tutvustamine. EPA-messi kokkuvõtteid tehes selgus, et täiesti uusi kliente, kellega varem ei olnud kokkupuudet, tuli meile viis. Järgmisel EPA-messil osalen kindlasti ning olen korraldajatelt juba broneerinud sama asukoha ja sama suure messipinna kui tänavu. Arvan, et EPA traditsiooni tuleb kindlasti jätkata, sest sellel messil on oma koht olemas.

RAINER NEIDRA

B

BOHNENKAMP OÜ MÜÜGIJUHT

ohnenkamp OÜ jaoks oli EPA väga edukas B2B mess. Suurim kasutegur oli see, et messi külastasid inimesed, kes on ettevõtetes otsustaja rollis ja on avatud uutele kontaktidele. Päris mitu suurt ja potentsiaalset klienti tundsid meie ettevõtte vastu huvi ja saime kontakte vahetada. Eriti jäi külastajatega juttu tehes silma see, et kõik olid tulnud kohale kindla seminari või ettevõtte pärast. Niisama uudistajaid oli vähe. EPA-l oleme kindlasti ka järgmisel aastal. RAILI ILVES GRANT THORNTON BALTICU KLIENDISUHETE

M HALDUR

essil osalemine õnnestus. Meeldis see, et tegemist oli ärilise messiga ehk äri käis rääkimas äriga, niisama jalutajaid oli vähe. Saime huvitavaid kontakte ja eks põhitöö algabki pärast messi, et saadud kontaktidest midagi uut välja võluda. Esimene messilt saadud klienditöö on juba tehtud ja mitmed huvilistele tehtud pakkumised ootavad realiseerumist.


2019


Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja detsember 2019  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Põllumehe Teataja detsember 2019  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Advertisement