Page 1

nr 29 august 2019

EES T I P Õ LLU MA JA ND U S - K AU BA N D U SKO DA J A E E ST I MA A TA LU P I DA J AT E K E S K L I I T

Eesti põllumajanduse aastanäitus 2019 EPA2019 toob kaheks päevaks Tartusse kokku Eesti põllumajandussektori tipptegijad.

31.10. – 01.11. 2019 TARTU • EESTI RAHVA MUUSEUM

Lisainfo ja registreerimine: Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

tel: 600 9334 e-post: epa@epkk.ee

epamess.ee


REKLAAMTEKST

DeLavali uus lüpsiriist Evanza™ on paremaks läinud ja väiksemate nisadega lehmadel ei kuku lüpsiriist ära.”

Alates septembrist on Eesti farmides võimalus kasutusele võtta DeLavali uus lüpsiriist Evanza, seda esimeste hulgas kogu maailmas. Suuresti traditsioonilise lahendusena aastakümneid püsinud lüpsimasina ehitus teeb nüüd järgmise suurema sammu. Tavapärane nisakumm on asendunud eraldiseisva kassetiga, tänu sellele on lüpsiomadused tunduvalt paranenud ja lüpsiriista käsitsemine märgatavalt hõlpsamaks muutunud. On teisigi uuendusi, mis lubavad nisakummi vahetamise välpa suurendada 5000 lüpsini, teatud kummiosade puhul kuni 10 000 lüpsini ning samas vähendada hoolduseks vajalike varuosade arvu. Probleemivabamad materjalid Uudse lüpsiriista väljatöötamise taga on hulk arendustööd, katseid ja miljoneid lüpse mitme aasta jooksul, seda ka Eesti farmides. Näiteks Tartu Agro Rahinge farmis on Evanza lüpsiriist olnud kasutusel alates 2018. aasta aprillist. Küsides farmijuhi Mall Rodimi käest esmaseid kogemusi, ütleb ta: „Lehmasõbralik! Vanad masinad ei haakunud nisa ja udaraga nii hästi kui uued,“ ning lisab „ja siis need krooksusid (st varasemad masinad imesid lüpsi ajal nisakummi kõrvalt õhku). Muidu meil neid krooksujaid lehmi oli kuskil 30 ja nüüd on kaks (viiesaja viiekümnest).“ Heaks tulemuseks loetakse, kui sellise probleemiga lehmi ei ole karjas rohkem kui 5% nagu Tartu Agro Rahinge farmi puhul senini on olnudki. Tänu uuele lüpsiriistale on õnnestunud see probleem farmis suuresti kõrvaldada. Uudse kasseti juures, mis asendab tavapärast nisakummi, on eripäraks kaasaegsete materjalide kasutamine. Tavalise kummist nisa-

kummi asemel kasutatakse elastsemat, kuid samas vastupidavamat materjali TPE ning kasseti suue on pehmest silikoonist. Nii ongi uue Evanza lüpsiriista haardumine nisadega tunduvalt parem. Nisade erineva suuruse ja kuju tõttu tavaliselt tekkivad takistused pole Evanza korral enam murekohaks. Mall Rodim: “Ka nisakanali otsad

Kokkuhoitud aeg Lehma nisa ümber haarduva kasseti sees on endiselt kolmnurkne ristikulehte meenutava ristlõikega Clover-tüüpi nisakumm. Tänu uutele materjalidele, heale haardumisele udaraga ja minimaalsetele õhuleketele on aga suurenenud piimavoolukiirus lüpsi ajal. Seda näitavad farmihaldustarkvara andmetel tehtud kokkuvõtted. Siit võiks järeldada, et lüpsiaeg peaks olema lühem. Mall Rodimi hinnang: „… ma võtsin lüpsiaega ja sain ühe vahetuse pealt pool tundi lüpsiaega lühemaks. Viis gruppi, iga grupi pealt viis minutit ja ongi pool tundi.“ Et Rahinge farmis lüpstakse lehmi kolm korda päevas, saab igaüks ise arvutada, palju see kokku teeb. Aja kokkuhoiu peale on mõeldud ka lüpsiriista hooldamise juures. Kui seniste nisakummide vahetamine toimub iga 2500 lüpsi järel, siis Evanza puhul saab seda teha iga 5000 lüpsi tagant. Tänu uudsele lahendusele on Evanza puhul võimalik hakkama saada nelja kasseti vahetamisel ühe minutiga. Lüpsiriistade ehitus on aastakümneid püsinud suuresti muutumatuna. Nisakumm koos nisakannuga on sarnase tööpõhimõttega olnud kasutusel üle saja aasta. Senine areng on toimunud pigem lüpsimasina vaakumrežiimi täiustamise kaudu. Samas on lüpsiriistas paiknev nisakumm ainus osa, mis vahetult lüpstava loomaga kokku puutub. Nii olemegi keskendumas sujuvamale ja loomupärasemale lüpsile, kergema lüpsitöö ja otstarbekama ajakasutuse suunas.


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Artiklid veebis: www.pollumeheteataja.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Anneli Ostrat, telefon +372 5804 3467 e-post: anneli@meediapilt Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee). ISSN 2382-8374

Põllumehe Teata ja

Sisu: Kerli Ats soovitab talupidajatel ühiselt enda eest seista

4

GreenAgri, edukas projekt!

5

Persoon: parim noortalunik Mehis Visnapuu

6–9

Eestis luuakse esimene kindlustusühistu

10–11

Segadus sinise kütuse kasutamise reeglitega

14–16

Soovitused sügiseseks metsauuenduseks

18–19

Äsja alanud noortalunike toetusvooru tingimused muutusid

20–21

Kuidas edeneb põllumajanduse suurandmete projekt?

22–25

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja, Eestimaa Talupidajate Keskliidu ja Keskühistuga Eramets. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

EPA2019 korraldab ka finantsseminari

26

Ajakirja järgmine number ilmub oktoobris 2019.

Ära unusta ajutist töötajat lepingu lõppedes tööle!

26

www.pollumeheteataja.ee

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Ühisturustamine aitab vältida pettusi ja võita tarbijate usaldust

S

ellel suvel raputas kogu aiandussektorit niinimetatud maasikaskandaal, kui Maalehe korraldatud eksperimendiga paljastati üks vahendaja, kes kasutas talude head kuvandit ja pettis turul tarbijaid, tehes sellega kahju kogu maasikakasvatuse sektorile. Selline paljastus oli vägagi šokeeriv, kuid tõi esile väga olulise probleemi – nimelt tarbijate eksitamise päritolumärgistusega. Me teame, et Eesti toidul on hea kuvand ja Eesti elanikud eelistavad oma toidukorvis kodumaist toitu. Tarbijate eksitamine tooraine päritoluga ei ole mitte ainult tõrvatilk meepotis, vaid rikub kogu talutoidu mainet. Vahendajaid tuleb jõulisemalt kontrollida Eesti turgudel ja avatud müügilettidel on värskete puu- ja köögiviljade müüjaid hinnanguliselt 2000–3000. Iga aastaga võib neis müügikohtades näha üha enam erinevate talude nimesilte, kuid koos nendest taludest pärit marjade, puu- ja köögiviljadega müüakse neis müügikohtades ka teistest riikidest pärit põllu- ja aiasaadusi. Halvemal juhul antakse sellised müügikohad kasutada vahendajatele, kelle müüdava kauba seas ei ole üldse kohalikku toodangut. Toidu esmatootjad ehk talunikud on kõikide ametkondade valvsa pilgu all ja alati ametnikele kättesaadavad. Nende ettevõtjate puhul, kes turgudel vahendusfirmadena tegutsevad, jäävad ametkondadel kontrollimisel käed lühikeseks ja siin peaks riik ennast rohkem kehtestama. Ametkondadele tuleks anda jõulisemad sanktsioneerimise õi-

4

KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU TEGEVJUHT

Talunikud ei saa nõuda, et riik annaks 100% garantii vahendajate aususe kohta, kui Eesti tootjad ise oma tootmiskoha nime all pettusega tegelemist võimaldavad. gused vahendajate kontrollimiseks ja distsiplineerimiseks. Nii taluliidu ja talutootjate kui ka ametnike ühine huvi on tagada aus konkurents ja ohutu toit Eesti tarbijale. Välimuse ega muude näitajate järgi aga ei saa tuvastada, millisest riigist maasikad, herned, õunad või muud aiasaadused pärit on. Olukorra lahendamiseks peaksid talunikud ühistegevuse arendamiseks seljad kokku panema, et oma toodangut ühiselt otse tarbijatele turustada. Selleks võib luua näiteks ühistu, kel oleks turul oma müügiala jne. Talunikud vajaksid tugevaid ühistuid Lääne-Euroopa arenenud põllumajandusriikides (näiteks Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Soomes) on ühistegevus põllumajandustoodangu töötlemisel ja turustamisel

enim kasutatav ettevõtlusvorm. Eestis tegutseb piimanduses ja teraviljasektoris mitu edukat ühistut. Kindlasti võiks sarnast ühistegevust laiemalt kasutada ka teistes põllumajandussektorites, võimaldades põllumeestel kogemusi vahetada, kuluefektiivsemalt majandada, oma toodangut paremini turustada ja seeläbi tagada tarbijate usaldus. Vahendajate kasutamine on vahel möödapääsmatu, aga sellisel juhul oleks mõistlik lubada oma talu nime reklaami eesmärgil kasutada vaid sellistel vahendajatel, kes on kontrollitud ja usaldusväärsed. Vahendajaid saaksid ühistud ise kontrollida, küsides näiteks dokumente näha. Talunikud ei saa nõuda, et riik annaks 100% garantii vahendajate aususe kohta, kui Eesti tootjad ise oma tootmiskoha nime all pettusega tegelemist võimaldavad. Veelgi halvem on, kui pettusega turule toodud puu- ja köögiviljadest leitakse keelatud aineid, mis rikub kogu sektori mainet. Pole saladus, et taimekaitsevahendite kasutamisega on olnud probleeme. Põhjus võib vahel olla ka teadmatus. Selleks, et taimekaitsevahendeid teadmatusest valesti ei kasutataks, kutsun talunikke üles eelnevalt konsulteerima põllumajanduskonsulentidega. Mul on hea meel, et Põllumajandusameti eestvedamisel on koostöös sektori esindajatega alustatud tegevuskava koostamisega. Tegevuskava eesmärk on suurendada tarbijate kindlust värske puu- ja köögivilja päritolu suhtes. Leian, et talunikud peaksid ühiselt seisma selle eest, et tarbijaid päritolumärgiga ei eksitataks.


Põllumajandusest pärineva veereostuse vähendamiseks tuleb hakata sõnnikuga väetamisel kasutama uuenduslikke võtteid. Foto: Raivo Vettik

GreenAgri – tulemustega projekt! IVETA GRUDOVSKA, ZANDA MELNALKSNE JA INGA BĒRZINA LÄTI PÕLLUMEESTE PARLAMENT

N

eli aastat kestnud GreenAgri projekt jõudis tänavu lõpule. Saame tõdeda, et edukalt. GreenAgri oli väga hea projekt, sest kaasati sihipäraselt kõik huvitatud pooled. Projektis osalesid praktiliselt kõik põllumajandussektoris põllumajanduse keskkonnaküsimuste lahendamisega seotud tegutsejad. Kõik grupid tegid omavahel tihedat koostööd. Ka põllumajandustootjatele suunatud üritused – õppereisid, põllumajandusettevõtete külastused, seminarid, õppepäevad, koostöö katsefarmides jne – andsid tootjatele võimaluse olla ise kohal, katsuda, näha, järele proovida ja teha järeldused: mis tuleks üle võtta, mis on vastuvõetav ning mis võiks toimida konkreetse valdkonna põllumajandusettevõtete puhul. Edukas ja lihtne projekt. Elluviimises osalesid vaid kaks partnerit – Eesti ja Läti põllumajandustootjate valitsusvälised organisatsioonid. See võimaldas tegevusi ellu viia halduslikust vaatepunktist väga dünaamiliselt ja lihtsalt, sisulise külje pealt aga väga fokuseeritult ja sihipäraselt.

Väga väärtuslik projekt. Valmisid uuringud, mida kasutatakse tuleviku põllumajanduspoliitika kujundamisel. Koostöös mõlema riigi uurijatega ja töötades mõlemas riigis eraldi, uurisime tuleviku kavandamise seisukohast väga olulisi asju: sõnnikulaotamise tehnoloogiaid, sõnnikuhoidlaid ning ka sõnnikukäitluse erinevate etappide majanduslikke aspekte. Olgugi, et tegemist on võrdlemisi mahukate uuringutega, pole need akadeemilised. Lõpparuanded leiab nii Läti Põllumeeste Parlamendi kui ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja kodulehelt ning partnerorganisatsioonidest. Need on esitatud poliitikakujundajatele, ülikoolide uurijatele, konsultantidele ja neid kasutatakse tulevikupoliitikate loomisel. Katseettevõtted. Osalemist taotles ligi 20 põllumajandusettevõtet, mille hulgast valisime välja 11. Väljavalitud ettevõtted olid valmis avama oma uksed ekspertidele, lubades kiigata ka „lauda taha“ ja võtta vastu kriitika ning soovitused. Nad olid valmis muutma ka oma põllumajanduspraktikat – ettevõtte juhi jaoks on see ju tohutu väljakutse. Kõik osalejad olid väga avatud ja see tegi rõõmu.

Hea teada Projekt kinnitas karmi tõdemust: üha rangemaid keskkonnanõudeid – täpsem sõnnikulaotus, kasutades mulda viimise meetodit, lühem sõnnikulaotamise aeg, sõnnikuhoidlate katmine – on kõige keerulisem, kui mitte võimatu, täita just väikestel põllumajandustootjatel, kus töötab ettevõtte omanik ise. Investeeringud sõnnikukäitlemise tehnoloogiatesse pole tootlikud, sest neid ei saa lisada äriplaani, mille eesmärk on tasuvus. Üks alternatiiv on laialdaselt kasutatav sõnniku laotamisteenus. Tõenäoliselt oleks sellise teenuse pakkujate aktiivsuse suurendamiseks tarvis täiendavat rahalist toetust. Sellistel keskkonnakaitsega seotud investeeringutel peaks olema piisavalt suur riigi rahastus ja seda peaksid poliitikakujundajad arvesse võtma saavutatavate keskkonnaalaste eesmärkide kavandamisel.

Mis on mis?

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda koostöös Läti Põllumeeste Parlamendiga tegi aastatel 2015–2019 projekti GreenAgri, mille eesmärk oli otsida võimalusi uuenduslike ja efektiivsete praktikate juurutamiseks orgaaniliste väetiste kasutamisel, et oleks võimalik vähendada põllumajandusest lähtuvat ohtu veereostuseks Eestis ja Lätis.

5


PERSOON

Mehis Visnapuu, talupidajate keskliidu konkursil parima noortaluniku tiitliga pärjatud mees, kasvatab Herefordi tõugu lihaveiseid.

Lihaveised sobivad Karula kuplitele Tänavu parimaks noortalunikuks valitud Mehis Visnapuu (28) unistas põllumeheametist juba lapsena. Pole ka ime, sest pisikesest peale on kõik tema koolivaheajad möödunud Valgamaal vanavanemate juures loomadega toimetades. TEKST JA PILDID: KRISTINA TRAKS

6


polnud. Eks alguses oli muidugi ka kurb. Esimese klassi poisina oli mul juba suvevasikas. Koduses albumis on isegi üks tore pilt, kuidas kollaste dressidega kukkusin talli ette virtsa sisse,“ räägib Mehis. Ta lisab: „Ma olen lapsest saati loomadega toimetanud ja alati on mul ka olnud mõte saada põllumeheks.“ Mooratsi talu ei ole pere põlistalu, vaid sellega on ka oma lugu. Nimelt töötas Mehise vanaisa metsavahina ning tahtis osta müügis olevat Mooratsi talu. Aga nõukogude ajal metsavahile sellist majapidamist ei müüdud. Niisiis pidi mees loobuma metsavahi ametist ning astuma kolhoosi liikmeks. Alles seejärel sai endale talu. Mehis tuli Karula kanti päriselt elama 2011. aastal ning mõnda aega toimetati veel vanaisaga kahekesi.

Põllumajandusega tegeles nii Mehise vanaisa, kelle talus tema nüüd toimetab, kui ka isa Silver Visnapuu, kes peab veisefarmi poja kodusest Mooratsi talust paarikümne kilomeetri kaugusel, ning ka onu Kalmer Visnapuu, kes kasvatab lihaveised Lääne-Virumaal. Mehise kodu oligi Lääne-Virumaal, kuid suveks saadeti poiss alati vanaisa juurde Mooratsi tallu, mis asub Karula kuplite vahel Valgamaal. Poisile anti igaks suveks kantseldada üks pullvasikas. „Minu ülesanne oli tema eest hoolitseda – et oleks sööta, vett ette vedada. Sügisel läksin kooli ja kui kevadel tagasi tulin, siis seda vasikat enam

Haritud põllumees Mehis on õppinud Järvamaa kutseõppekeskuses Säreveres. Algatuseks õppis ta põllumajandustootmist ja mehhaniseerimist, kuid möödunud talvel käis end täiendamas, võttes ette kaks eriala korraga: taimekasvatuse V tase ja veisekasvatuse IV tase. „Mahetootjana peab oskama igasuguseid nõkse, sest muidu sa toodangut ei saagi,“ sõnab ta. Otsus mahetootjana tegutseda tuli loomulikult, sest ka vanemad Visnapuudest põllumehed on mahetootjad. Oma põllumajandusettevõtte asutas Mehis kohe pärast kutsekooli lõpetamist, vaid 20-aastaselt. Siis võttis ta ka esimese päris oma karja – 20 amme. „Idee oli võtta nii suur kari, et jõuaks seda muu töö kõrvalt pidada. Minu põhitöö on tegelikult isa karjafarmis, kus temaga kahe peale majandame,“ selgitab ta. Praegu elab Mooratsi talu ümbritsevatel maalilistel küngastel 40 Mehise ammlehma ja kodulähe-

dast karja pole tal plaanis praegu suurendada – karjamaadega on nimelt nappus käes. „Ega see ongi vast viimane piir, kus jõuad loomi pidada muu töö kõrvalt,“ nendib noorperemees. Lihaveis sobib selliseks pidamiseks tema sõnul väga hästi, sest on vähenõudlik. Eriti just Herefordi tõugu veised, keda Mehis kasvatab. „Nemad on nõus ka veidi kehvemate, poollooduslike karjamaadega. Nad on hästi terved, saavad poegimisega enamasti ise hakkama. Üldiselt peetakse Herefordi tõugu veiseid n-ö lollikindlateks – nad andestavad algaja kasvataja vigu, on hästi rahulikud ning vähenõudlikud. Ja minu arvates nad ka sobivad väga hästi välimuse poolest siia kuplitele!“ Põhitöö suures farmis Kui Mehisel hommikul loomad talitatud, vaatab ta üle karjaaiad, sest need peavad pidama. Edasi algab tööpäev 20 kilomeetri kaugusel Haabsaare farmis, mida majandavad Mehis ja ta isa Silver. „Isaga koos toimetades tuleb sügisel lauta koos noortega 500 looma. See on Eesti kohta juba arvestatava suurusega kari,“ räägib Mehis. Üldse on sealkandis veisekasvatus hästi levinud, suuresti kuplite ja poollooduslike alade tõttu. Veistele meeldib väga mööda kupleid liikuda, vahepeal lähevad nad mäe otsa, kus on tuult rohkem ja putukaid vähem ning sööma tulevad kahe mäe vahele. Mitmekesist taimestikku süües kasvab ka väga maitsev liha. Õhtul koju jõudes vaatab Mehis taas loomad üle, kuid kiiretel aegadel juhtub sedagi, et mitu päeva ei jõua veiste juurde koplisse. „Nendega peab ikka suhtlema, sest muidu metsistuvad ära,“ sõnab ta ja kutsub karja. Eemalt künka pealt hakkab kogu seltskond nagu üks mees kohe peremehe poole rühkima.

7


PERSOON „Loomulikult tuleb rohkem silma peal hoida poegimise ajal. Õnneks on mul läinud nii hästi, et veterinaari pole pidanud poegimisele appi kutsuma, vaid olen saanud ise abistada, kui vaja,“ rõõmustab Mehis. Pruuni-valgekirjud Herefordid elavad aasta ringi väljas. Talveks on neil küll kerglaut, kus nad saavad vabalt sisse-välja käia. Sees käivad nad aga vaid söömas ja lörtsise ilmaga varju otsimas, seevastu kõva pakase ja tuisuga eelistavad hoopis õues olla. „Võtavad koha sisse kuskil künka peal ja naudivad tuult,“ sõnab Mehis. Veiseliha turustab ta MTÜ Liivimaa Lihaveise kaudu, pullvasikad sõidavad Türki, kui seal turgu on. Lehmvasikad lähevad müüki mullikatena ja kui mõned ka kombinaati. Ilusamad aga jätab Mehis omale karjatäienduseks. Lisaks veistele kasvatab ta veel kõikvõimalikke maheteravilju umbes kolmesajal hektaril. Ise tuleb osata võimalikult palju Mooratsi talus tööd jagub. Mehis ja ta abikaasa Marina, kes töötab Valgas pereõena, on alustanud elumaja kordategemist. Siis ootab järge tall, mis Lõuna-Eesti kombe kohaselt on ehitatud savist. Tall on koduks Mehise õe Meeri hobustele. „Olen jah nii hea vend, et hoolitsen õe hobuste eest seni, kuni tema teeb doktoritööd,“ muigab Mehis. Mehise põhimõte on see, et talus tuleb ise ära teha nii palju kui võimalik ja taluperemees peab oskama kõike teha. Just seetõttu on tal plaanis tänavu talvel õppida ära loomade kunstseemendamine. „Kui selle käppa saab, on kokkuhoid suur – pulli pidamine ei ole odav lõbu. Samas pullil on eeliseid – lehma innaaja tunneb ta eksimatult ära ning just selle väljapeilimine ongi kunstseemendamise juures kõige keerulisem ja ka asja õnnestumisel määrav.“

8

Mahetootjana peab oskama igasuguseid nõkse, sest muidu sa toodangut ei saagi. Mehis Visnapuu

Eks mõnikord kutsutakse Mooratsile ka abilisi appi. Aga nendega olevat sebimist palju – Mehis on kutsunud tööle kohalikke noori. „Kui alguses tundub, et neil ongi huvi, siis kahjuks enamasti jätkub seda nädalaks. Noored arvavad, et kõik käib läbi arvutite ja nutitelefonide, ka karjaaia parandamine. Aga kui päriselt on vaja aiatagust trimmeriga niita, siis see on juba liiga raske töö. Linnas saab suuremat raha lihtsamalt,“ räägib Mehis. „Möödunud talvel proovisin esimest korda ka kursusekaaslasi praktikantidena. Nendel oli endal ka huvi, tahavad võtta mõnekümnepealist karja ja siis tulidki koolipraktika raames minu juurde. Üks otsustas küll ringi, et veel ei võta loomi – kogub paar aastat julgust ja tarkust. Poegimisaeg ehmatab, kardetakse, et äkki ei saa hakkama looma aitamisega.“ Karula kandis elu keeb Mehis mäletab hästi aegu, kui ümbruskonnas võimutses võsa ja kupleid polnud õieti nähagi. See kõik on nüüd muutunud, kuplid on avatud, seal söövad veised ja lambad või kasvab vili. Vabu maju ja maid ümbruskonnas naljalt saada ei ole. Siia on tulnud palju noort ja ettevõtlikku rahvast mujalt, ka Tallinnast. Eks kaunis ümbrus meelitab. Valka on Mooratsilt 24 kilomeetrit, Tartusse tund aega sõita. „Sõbrad ikka mõnikord küsivad, et kas ma ei taha õhtul kinno või muidu välja minna, aga ei tõmba

– mul on kodus kino iga päev,“ ütleb Mehis. „Või küsib kaasa, et kas ma ei taha mõnele suurele linnale lähemale kolida. Ka ema on mind kutsunud Põhja-Eestisse tagasi, et mis ma siin kuplite vahel jändan, tulgu sinna – vanavanemate maad ootavad harimist. Aga ma ei taha, mulle meeldib just siin, kus traktoriga mäekünkal sõites ongi adrenaliin üleval, et kas seekord lähed ümber.“ Natuke teeb noorel põllumehel aga meele mõruks susser-vusser toetustega ja silmakirjalikkus seoses mahepõllundusega. „Noortaluniku toetuse saamiseks on üks nõue hariduse olemasolu. Tulemus – koolis käivad inimesed, kes tahavad saada toetust, kuid kel tegelikult ei ole plaanis põllumeheks saada. Näiteks võetakse toetuse abil mõni loom või ehitatakse suur väliköök, mille küljes on pisike laudake,“ märgib ta. Nimelt olla uus trend see, et suurfarm teeb igast oma traktoristist noortaluniku – saadab ta õppima, et mees saaks toetust ja farm selle abil uue traktori ühes traktoristiga. Mahepõllundusega toimuv on ka veidi arusaamatu. Ühelt poolt justkui väga soositakse ja kiidetakse maheharimist ning Mehisel ja Silveril on see lausa elustiili küsimus. Teisalt aga tehakse igasuguste nõuete karmistamise ja kompensatsioonide vähendamisega asja aina keerulisemaks. Muidu aga on põllumajandusega Mehise pilgu läbi hästi. Ala on muutunud noorte hulgas populaarsemaks. Mehis on tundnud, et varem suhtuti maaelusse kuidagi üleolevalt, kuid nüüd on pigem nii, et linnakülalised kadestavad teda. „Ma nimetan ennast maakaks, ja uhkusega. See ei ole enam sõimusõna! Tore on, et ka põllumeest hinnatakse ning saadakse aru, mida ta teeb ning miks on tema töö tähtis,“ lisab ta.


Silver Visnapuu: iga töö olgu hästi tehtud

M

ehise isa Silver Visnapuu räägib, et Mehis tahtis Lõuna-Eestisse elama tulla juba lapsena. „Juba vanaisaga metsas käies ehitas ta alailma igasuguseid onne ja toimetas koos vanaisaga. Nii oligi asjade loogiline jätk, et vanaisa talu jääb just Mehisele,“ räägib Silver Visnapuu. Eestimaa Talupidajate Keskliidu konkursilt saadud 2019. aasta parima noortaluniku tunnustus tuli aga isa arvates küllalt ootamatult. „Oleks võinud ka hiljem tulla,“ muigab Silver, kuid tunnistab, et muidugi on Mehis tubli – ühtegi tööd ta ei karda ja kõik, mida teeb, on tehtud korralikult. Silver räägib, et koostööd teevad nad Mehisega iga päev. „Mooratsi talu asjadesse ma ei sekku, aga

Mehis on juba lapsest peale väga püsiv, põhjalik ja järjekindel. Loomad ja taimed huvitavad teda, ta on ka osav tehnikaga ja tal on kätt remondi peale. Silver Visnapuu poeg Mehisest Haabsaare farmis teeme asju koos. Ja eks ka vaidleme mõnikord, sest eks ikka on nii, et igaühel on oma arusaam asjadest ja alati ei pruugi see kokku langeda. Tülli me aga siiski ei lähe, vaid põhimõte on aidata üksteist nii palju kui võimalik,“ sõnab ta. Silver lisab, et muidugi kipub ta poega õpetama ja

vahest see ka sobib, mõnikord aga jälle mitte. Kui üldiselt kipuvad noored rohkem tehnika peale ning lihtsamat tööd teha ei taha, siis Silver on Mehiselegi andnud edasi põhimõtte, et iga töö tuleb teha hästi. „Ta on juba lapsest peale väga püsiv, põhjalik ja järjekindel. Loomad ja taimed huvitavad teda, samuti on ta osav tehnikaga ja tal on kätt remondi peale.“ Mahepõllumehena tegutsemine on Visnapuudele loomulik olek. „Minu majapidamises on alati toimetatud ilma mürkideta ning see on minu elustiil. Mulle lihtsalt meeldib nii ning ka siia Karula kuplite vahele sobib mahepõllundus tavapõllumajandusest rohkem,“ ütleb Silver.


KINDLUSTUS

Põllumehi oodatakse liituma Eesti esimese kindlustusühistuga

E

estis on ettevalmistamisel esimese ühistulise kahjukindlustusseltsi loomine, mis sujuva asjaajamise korral peaks esimesi kindlustuspoliise müüma hakkama järgmise suve alguses. Kindlustusühistu liikmeiks ehk omanikeks on oodatud ka põllumehed. Kindlustusühistu Eesti kahjukindlustuse turule sisenemine tähendaks suurt positiivset muudatust: klientidel tekib võimalus hakata teenima tulu iseendale. Praegu teenitav tulu on suur. Finantsinspektsiooni andmetel teenisid kahjukindlustusseltsid 2018. aastal 55 miljonit eurot kasumit, millest 97% läks välisomanikele. Üks võimalus kahjukindlustuse turul kümnetesse miljonitesse ulatuvat raha (loe: rikkust) rohkem Eestisse jätta, ongi luua nii eraisikutele kui ka äriklientidele kahjukindlustuse teenuseid pakkuv kindlustusühistu. Esimesed turule toodavad teenused võiksid olla vajalikud võimalikult paljudele liikmetele. Sellised teenused on neli Eesti kahjukindlustusturu suurima käibe ja klientide arvuga teenust: kodukindlustus, kaskokindlustus, liikluskindlustus ja ettevõtte varakindlustus. Mitmed kindlustusteenused sobivad põllumeestele Esimesel tegevusaastal toob kindlustusühistu turule mitmeid põllumeestele vajalikke kindlustusteenuseid. Näiteks ettevõtte varakindlustus, mille abil saab kindlustada viljaterminale ning teisi rajatisi ja hooneid. Masinate ja seadmete kindlustusega võib kindlustada eeskätt kombaine ja trak-

10

TARMO LÄÄNE KINDLUSTUSÜHISTU ASUTAMISE EESTVEDAJA

Esmalt hakkab kindlustusühistu pakkuma ettevõtteile varakindlustust, kuid edaspidi kaalutakse ka loomade kindlustamise võimaluse pakkumist. toreid ning nende haagiseid. Esimesele tegevusaastale järgnevatel aastatel soovib kindlustusühistu põllumeestele pakkuma hakata ka näiteks loomade kindlustamise võimalust, kuid selle teenuse sisu ja turule toomise täpse aja otsustavad juba liikmed koostöös kindlustusühistu kollektiiviga. Kindlustust saavad osta kõik soovijad, mitte ainult liikmed Kindlustusühistult saavad kindlustusteenuseid osta nii liikmed kui ka mitteliikmed. Erinevus seisneb selles, et liikmete kindlustusmaksed on soodsamad, sest nende jaoks rakendub esimesest kindlustuspoliisist liikmeboonus ehk omanikuboonus. Kindlustusühistuga liitumiseks tuleb tasuda liitumistasu (umbes 20‒30 eurot, täpne summa pole veel otsustatud). Kõik liikmed on oodatud panustama ka osakapitali

(vt täpsemalt loost lk 11). Erinevus ainult liitumistasu maksnud liikme ja lisaks liitumistasule ka osakapitali panustanud liikme vahel seisneb selles, et ainult liitumistasu tasunud liige saab omanikutulu vaid tasutud kindlustusmaksete eest. Lisaks liitumistasule ka osakapitali panustanud liige saab aga omanikutulu nii tasutud kindlustusmaksete kui ka osakapitali panustamise eest. Mis kasu saavad põllumehed ühistuga liitumisest? 1. Omanikuboonus. Alates esimesest sõlmitud kindlustuspoliisist rakendub liikmete kindlustusmaksetele omanikuboonus. Konkurentsivõimelisi makseid pakub kindlustusühistu kõikidele klientidele, aga liikmete (loe: klientomanike) kindlustusmaksed jäävad püsivalt omanikuboonuse võrra soodsamaks. Mida rohkem kindlustusteenuseid liige ostab, seda suurem on ka tema omanikuboonus. 2. Omanikutulu ehk dividendid. Omanikutulu suurus sõltub kahest tegurist: kindlustusühistu osakapitali panustamine ja makstud kindlustusmaksed. Mida rohkem on tasutud kindlustusmakseid ja panustatud osakapitali, seda suurem on dividend ja vastupidi. Esimesed kolm aastat kindlustusühistu dividende ei maksa. Eesmärk on neljandast aastast dividende maksma hakata. 3. Unikaalne võimalus kaasa rääkida kindlustusettevõtte arendustegevuses uute ideedega, anda tagasisidet ning pöörata Eestimaa kindlustusturg näoga kliendi poole.


Hea teada Mis on kindlustusühistu? Kindlustusühistu on tulundusühistu ettevõtluse vormi alaliik, mis võimaldab kindlustusandjana teenuseid pakkuda. Kindlustusühistu luuakse liikmete poolt ja peaeesmärk on kindlustustegevuse kaudu liikmetele soodsate ja vajalike kindlustusteenuste osutamine. Enne Teist maailmasõda oli Eestis ühistuliste kindlustajate turuosa 40%. Sama suur on tänapäeval kindlustusühistute turuosa Eestist kõrgema elatustasemega Euroopa riikides. Pärast 80-aastast vaheaega on alates 2. märtsist 2019 ka Eestis kindlustusühistuna teenuste pakkumine lubatud. Kindlustusühistu sihtgrupp on nii juriidilised kui ka füüsilised isikud.

Kindlustusühistu loomise ajakava Kindlustusühistu asutatakse hiljemalt 30. septembril 2019. Asutatakse tulundusühistu, mille eesmärk on koguda tegevuslitsentsi jaoks vajalik osakapital seitse mln eurot ja seejärel taotleda finantsinspektsioonilt tegevuslitsents kindlustusteenuste osutamiseks. Osakapitali kogumine toimub 1. oktoobrist 31. detsembrini 2019. Eraisikust liikme jaoks on väikseim osakapitali sissemakse 500 eurot, juriidilisel isikul 1000 eurot. Hiljemalt 2019. aasta lõpuks tahetakse tegevuslitsentsi taotlemiseks vajalik osakapital kokku koguda. Kui osakapitali ei õnnestu tähtajaks koguda, on edasiseks kaks võimalust: a) kui osakapitali on kogutud vähemalt viis mln eurot, taotleb ühistu tegevusluba

55

mln eurot kasumit teenisid mullu Eesti kahjukindlustusseltsid. vara- ja isikukindlustuse teenuste pakkumiseks; b) puuduolev osakapital kogutakse koostöös ühisrahastusplatvormidega. Kui need sammud tulemust ei anna, maksab ühistu liikmete osakapitali panustatud raha tagasi. Tegevuslitsentsi taotlemine ja arendustegevusega alustamine toimub 1. jaanuarist 31. maini 2020. Esimeste poliiside müük algab 1. juunist 2020.

-


Optimaalne valgustus parema Hea valguse haldus laudas mõjub lehmadele hästi. Optimaalse päeva ja öö rütmi (fotoperiood) simuleerimine suurendab kasvu, viljakust ja piimatoodangut. Valguse mõju lehmadele Kui silma võrkkestale langeb valgus tihedusega 150 luksi või rohkem, väheneb hormooni melatoniin tase. Samal ajal suureneb kasvuhormooni IGT-1 tase, mis stimuleerib lehma aktiivsust.

Optimaalne valgustusgraafik Aktiivsuse stimuleerimine mõjub noorloomadele ja lüpsilehmadele hästi. Nendele rühmadele mõjub hästi valgustihedus 150 luksi või rohkem 16 tundi päevas ja seejärel 8 tundi pimedust. Kinnislehmad vajavad rohkem puhkust. 8 tundi valgustihedust 80 luksi ja seejärel 16 tundi pimedust aitab neil poegimiseks ning järgmiseks laktatsioonitsükliks valmistuda.

Noorloomad Noorloomadele optimaalse valgustusgraafiku tagamine kiirendab nende kasvu ja jõudmist esmakordseks poegimiseks ideaalsesse vanusesse. Selle tagajärjel algab piima tootmine varem. Lüpsilehmad Lehmad on aktiivsemad, kui nad puutuvad kokku optimaalse valgustasemega. Suurem aktiivsus tagab suurema sööda tarbimise, terve vatsa ja suurema piimatoodangu. Teaduslike uuringute kohaselt suureneb piimatoodang kuni 10% võrreldes lehmadega, kellel puudub optimaalne valgustus. Peale selle on lehmade indlus paremini tuvastatav, kuna piisav valgustus ning hea päeva ja öö rütm mõjub hormoonide reguleerimisele hästi. Kinnislehmad Kinnisperioodil vajavad lehmad rohkem puhkust. Päevas piisav vaid 8 tunnist valgusest. See võib aidata lühendada kinnisperioodi 60 päevalt 42 päevale. 6 nädala järel on lehmad oma järgmiseks laktatsioonitsükliks valmis. 8 tundi valgust tagab ka suurema piimatoodangu 1,5 kuni 2,5 kg päevas esimese 16 laktatsiooninädala jooksul võrreldes kinnislehmaga, kes on päevas 10 tundi valguse käes. Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee


ate tulemuste jaoks - Lely L4C Lely pakub täielikku LED-valgustite tooteportfelli, mis tagab tõhusa ja hästi jaotatud valguse, et optimeerida noorloomade arengut ning lüpsilehmade toodangut ja tagada kinnislehmadele õige puhkamisperiood. L4C LED-valgustid on säästlikud, energiatõhusad ja vastupidavad. L4C LED-valgusteid on kahte tüüpi – 125 ja 250 W. LED 125 sobib paremini madalamatele lautadele (min kõrgus 3,5 m), kinnislehmadele või lihaveisefarmidele. See sobib suurepäraselt ka tööalade valgustamiseks. Samas LED 250 tagab tõhusa ja hästi valgustatud keskkonna noorloomadele ning piimalehmadele. Tõhusaima valguslahenduse saavutamiseks saab kasutada mõlemaid valgusteid koos ühes süsteemis. L4C LED-i juhtkilp on eraldiseisev puuteekraaniga valguse juhtimissüsteem. Sellel on intuitiivne kasutajaliides sätete reguleerimiseks, valgustusgraafiku loomiseks, valgustite jaotamiseks kuni viite rühma, rühma käsitsi sisse- või väljalülitamiseks jne.

Valgustid on loodud spetsiaalselt lauda tingimustele, mis tähendab, et need on niiskus- ja ammoniaagikindlad. Peale selle tagab valgustite disain LED-tulede ja -juhtide optimaalse jahutuse, pikendades nende tööiga 25 kuni 30 aastani. Isegi kui valgusti on kaetud tolmuga on LED-tulede jahutus piisav. Kahjustuse vältimiseks dimmerdab termokaitse valgust automaatselt kui valgusti temperatuur tõuseb liiga kõrgeks või lülitab vajaduse korral valgusti välja. Peale selle on valgustitel liigpingekaitse, mis aitab süsteemil kõrgete tippvõimsuste korral nõuetekohaselt töötada. Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 • www.lely.com • www.linery.ee


KÜTUS

Sinise kütuse kasutuskorra otsused tulevad aasta lõpuks Maaeluministeerium lükkab ümber ajakirjanduses ilmunud väited, et on otsustatud erimärgistatud diislikütuse ehk sinise kütuse uus kasutuskord, mis tahetakse jõustada juba uuest aastast. TANEL RAIG AJAKIRJANIK

Uue kasutuskorra ettepanekuid lubatakse põllumajandusorganisatsioonidega arutada alles oktoobris ning muudatuste jõustamine nõuab vähemalt aastat. Valitsuse tegevusprogramm nägi ette, et maaeluministeerium esitab 25. juuliks ettepanekud erimärgistatud diislikütuse kasutamiseks põllumajandussektoris. Pärast tähtaja 14

kukkumist jagas maaeluminister Mart Järvik intervjuusid, kus teatas, et parim lahendus oleks soodusmääraga kütuse müügi asendamine kütusetoetusega. Toetuse määr arvutataks välja hektari- ja loomühikupõhiste limiitide põhjal ning maksmine toimuks näiteks igakuiselt. Minister väljendas ka soovi, et uus kord hakkaks kehtima juba uuest aastast. Kui selgus, et erimärgistatud diislikütuse teema tuleb arutusele ka valitsuskabineti istungil 8. augustil, tabas põllumajandusorganisatsioone paanika – maaeluministri ettepanekud olid põllumeeste jaoks täiesti ebamõistlikud. „Koja hinnangul ei taga limiitide kehtestamine soodusaktsiisiga kütuse jätkuvat kättesaadavust põllumajandussektorile vajalikus mahus, pigem vastupidi,“ ütleb Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhatuse esimees Roomet Sõrmus. Vahetult enne valitsuska-

bineti istungit andsid EPKK ja Eestimaa Talupidajate Keskliit ühises pressiteates ka teada, mis nende hinnangul juhtub, kui erimärgistatud kütuse sooduskasutamisel rakendatakse maaeluministri väljapakutud lahendusi. Limiitidega pole võimalik leida tõest kütusekulu Sõrmus selgitab, et on põhimõtteliselt hektari- ja loomühikupõhiste limiitide kehtestamise vastu. „Nende objektiivne ja kõikidesse oludesse sobiv arvutamine ei ole võimalik,“ rõhutab ta. Tema sõnul kasutavad põllumajandustootjad väga erinevaid tootmistehnoloogiaid, mistõttu erineb oluliselt ka kütusekulu hektari kohta (minimeeritud harimine vs. künnipõhine tehnoloogia). Kütusekulu on erinev ka sõltuvalt mullatüübist (raskete muldade majandamisel kulub rohkem kütust kui kergete muldade puhul). Aastate lõi-


Niiske ilmaga kulub viljakoristamiseks rohkem kütust kui kuivaga. Seda aga plaanitav sinise kütuse müügisüsteemi muudatus ei arvestaks.

Toetuste tagantjärele väljastamine tekitaks likviidsusprobleeme ja seda just alustavatele noortalunikele ning väikeettevõtetele. Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht kes erineb ka ilmastik ja niiskete ilmade korral on kütusekulu nii põllul kui ka hiljem vilja kuivatamisel oluliselt suurem. Samuti on põllumajanduslikud majapidamised väga erineva intensiivsusega. „Tugitoolipõllumehed tegelevad heal juhul pelgalt hooldusniitmisega, tõsised loomakasvatajad võtavad rohumaadelt kolm niidet. Limiitide kehtestamisega hakatakse piirama tõsiseid põllumehi ja soodustama maaomanikke, kes tegelevad vaid maade hooldamisega,“

räägib Roomet Sõrmus. Kui kütuse värvimine lõpetatakse ja sinine kütus asendatakse toetuste jagamisega, suureneksid põllumeeste esindusorganisatsiooni juhi Sõrmuse väitel ka riigieelarve kulud. Kui seni said kütusesoodustust vaid need, kes seda ka reaalselt kasutasid, siis edaspidi hakkaksid toetust saama ka need, kes kütust eriti ei kasutagi. Kulude kontrolli all hoidmiseks peaks riik kehtestama väga piiravad limiidid, mis omakorda kahjustaksid Eesti põllumehe konkurentsivõimet. Eriti arvestades, et paljude riikide põllumeestel on kasutada Euroopa Liidu poolt lubatud maksimaalne kütuseaktsiisi soodusmäär. Viimane on Eestis kehtivast kuus korda kõrgem. Sõrmus lisab, et limiitide kehtestamine võib hakata suurendama ka survet keskkonnale, sest mehaanilisele harimisele hakatakse eelistama keemilisi lahen-

dusi. „See oleks täielikus vastuolus keskkonnapoliitiliste eesmärkidega,“ nendib ta. Õhus on põllumeeste likviidsusprobleemid Ohtlikuks peavad põllumehed ka mõtet, et toetusi väljastataks tagantjärele. Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liikme Kerli Atsi sõnul tekitaks see likviidsusprobleeme ja seda just alustavatele noortalunikele ja väikeettevõtetele. Roomet Sõrmus ütleb, et kuigi on räägitud igakuistest maksetest, siis senine kogemus erinevate toetustega ei anna mingit lootust, et kütuse igakuise toetussüsteemi kehtestamine kuidagi lihtsam või väiksema halduskoormusega oleks. Teiseks on soodustuse asendamine toetusega Sõrmuse sõnul väga suur poliitiline risk. „Arvestades seniseid võitlusi üleminekutoetuste maksmisega, pole meil siseriiklike toetuste osas mingeid illusioone,“ nendib Sõrmus. Kerli Ats tunnistab, et ega nad tegelikult siiani ei tea, millised on maaeluministeeriumi täpsed plaanid erimärgistatud kütuse kasutuskorraga. Tema ütlusel on praegu kuuldud kahjuks ainult oletusi, milline uus süsteem võiks välja näha – hektari- ja loomühiku põhised limiidid, kütuse värvimise lõpetamine. Nende kuulduste põhjal on põllumajandusorganisatsioonid kujundanud ka oma seisukohad. Sõrmus lisab, et jääb üsna segaseks, mis on muudatusettepanekute tegelik eesmärk. Maaeluminister on neile kirjalikult teatanud, et eesmärk on vähendada nii sektori kui ka riigiasutuste halduskoormust ja tõkestada aktsiisisoodustuse väärkasutamist, kuid tagada jätkuvalt soodusaktsiisiga kütuse kättesaadavus põllumajandussektorile vajalikus mahus. Limiitide kehtestamine põllumajandus-kaubanduskoja hinnangul neid eesmärke kindlasti ei taga.


Uus kord võib jõustuda tuleval sügisel

M

aaeluministeerium on pärast põllumajandussektoris ärevuse tekkimist otsustanud eriotstarbelise kütuse teemal hoida madalat profiili. Sektori rahustamiseks saadetakse nii selle artikli kirjutamiseks küsimused esitanud ajakirjanikule kui ka põllumajandus-kaubanduskojale ja taluliidule üheaegselt samasisuline lühike kiri. Kirjas kinnitatakse, et 8. augustil toimunud Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamisel anti vaid ülevaade erimärgistatud diislikütuse kasutamisest põllumajan-

Praegu ei ole tehtud otsust ühegi konkreetse muudatuse kasuks. Maaeluministeerium

dussektoris ja väärkasutamisest. „Praegu ei ole tehtud otsust ühegi konkreetse muudatuse kasuks ning jätkame erinevate lahenduste analüüsimisega. Võimalikke lahendusi kavandame arutada põllumajandussektoriga tõenäoliselt oktoobrikuu jooksul,“ lubati ministeeriumist. Samuti kinnitati ministeeriumist, et meedias olnud teave, justkui jõustuksid muudatused uuest aastast, ei vasta tõele. Muudatused eeldavad vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmist ning uue korra jõustumine võtab vähemalt aasta.

POOLT JA VASTU

Kas kasutusele võiks tulla variant, et õigus erimärgistatud diislikütuse ostmiseks määratakse PRIA andmete alusel ja tanklad müüksid nn sinist kütust ainult PRIA andmetest koostatud andmebaasis olevatele õigustatud isikutele? Vastu

Poolt MART JÄRVIK

ROOMET

MAAELUMINISTER

SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATUSE ESIMEES

A

utomaatse tanklatest saadava soodustuse korral tuleks rajada online-tuvastamissüsteem soodustuse saaja tuvastamiseks. PRIA hinnangul läheks lahendus maksma 750 000 eurot, millele lisanduks igakuine lahenduse töös hoidmise ja hoolduse kulu. Kuid ka selle lahenduse korral ei saa välistada väärkasutust, näiteks isikut tõendava dokumendi edasiandmine teisele isikule. See tähendab, et endiselt oleks vajalik maksu- ja tolliameti kontroll teedel. Allikas: Maaleht, 1. august 2019

16

E

rinevad kliendikaardid ja isiku tuvastamise meetodid on kaubanduses juba praegu laialt kasutusel, mistõttu võib kahelda, kas uue tuvastussüsteemi loomine on tegelikult nii kulukas nagu peljatakse. Samas pole see ühekordne kulu võrreldes väärkasutusest tekkiva kahjuga, mis väidetavalt ulatub ligikaudu 4,7 miljoni euroni aastas, väga suur. Maksu- ja tolliamet on rõhutanud, et nende hinnangul tuleb väärkasutust takistada müügi hetkel, seega oleks tuvastussüsteemi loomine vägagi asjakohane.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda toetabki süsteemi sellist muutmist, millega jätkatakse sinise kütuse müümist vaid nendele isikutele, kellel on vastav õigus. Selleks tuleb luua õigustatud isikute register, milleks saab kasutada olemasolevat PRIA toetuste registrit. Enne limiitide kehtestamist tuleks korda teha kütuse müümine jaemüügis, seejärel saab uutele andmetele tuginedes hinnata, kas on vaja kasutada täiendavaid meetmeid. Meile on öeldud, et võimaliku väärkasutuse osas paistab silma mõni Tallinna tankla. Kui see on tõesti nii, siis peaks kindlasti analüüsima, kas põllumeestele mõeldud eriotstarbeline diislikütus ikka peab olema kättesaadav Tallinnas, kus põllumajandustootmisega ei tegeleta.


2019


METS

Ka sügisel võib metsa uuendada TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

K

uigi metsaistutamine toimub meie mail peamiselt kevadel, on järjest levinum ka sügisene metsauuendus. Samas ei tasu uisapäisa istutama tormata, vaid enne tuleb teha korralik ettevalmistustöö ja põhitõedki endale selgeks teha. Siiski julgeb Metsaühistu soovitada – ka sügis on hea aeg metsa uuendamiseks. Sügis sobib väga hästi kuuse- ja kaseistikute istutamiseks. Istutustöödeks parim aeg on augusti lõpust septembrikuu lõpuni, soodsate ilmaolude puhul võib istutada ka oktoobri algul. Kui aga öökülmad peaksid oodatust varem saabuma, tuleb istutustööd lõpetada. Sügisel võib kuivades kasvukohtades panna kasvama ka mändi, seevastu viljakates ja niisketes kasvukohtades võib külmakergituse oht osutuda küllaltki suureks. Üsna riskivaba sügisistutus on näiteks mänd nõmmemetsa. Sügisel istutatu on kevadel täies kasvujõus Sügiseste istutustööde eelis on püsivalt niiske muld, mis ei lase istutatud taimedel kuivada. Sügisel istutatud ja juurdunud taimed alustavad kevadperioodil kiiremini kasvu, sest nad on istutusjärgsest stressist taastunud. Kasvujõus taim on aga vastupidavam kehvematele keskkonnatingimustele, näiteks veepuudusele. Kevadine istutusaeg on paljasjuurse taime jaoks sageli väga lühike ning suurte istutusmahtude ja vähese tööjõu korral ei pruugita selle ajaga valmis jõuda. Maikuu lõpul tehtud istutus võib jääda kuiva kätte, mistõttu hukkuvad paljud taimed

18

Kuuseistikuid sobib istutada augusti lõpust öökülmadeni. Foto: Toomas Kelt

Kui sügisistutuseks on valida suletud juurekavaga ja paljasjuurse taime vahel, tasub valida paljasjuurne istik. ning hiljem tuleb metsaomanikul kultuure täiendada. Kui sügisistutuseks on valida suletud juurekavaga ja paljasjuurse taime vahel, tasub valida paljasjuurne istik. Potitaime ehk suletud juurekavaga taime peetakse vähem sobivaks, sest tema juurekava on liiga väike. Sügisese istutuse puudus on külmakohrutuse risk, mistõttu ei sobi sügisel istutada viljakatele maadele ehk külmakohrutusohtlikele muldadele. Probleemid võivad tekkida ka taimedega, mis is-

tutamise ajal pole puhkeseisundis. Nii võib enne talve neile jääda istutusjärgset juurdumisaega liiga napiks. Juurdumata taimed on aga talvekahjustustele jällegi vastuvõtlikumad. Sügisel istutatud taimi kahjustavad närilised ja metsloomad. Sellepärast tuleb enne istutamist mõelda taimede kaitsmisele, et metsloomad neid ära ei sööks või neile kahju ei teeks. Kahjustuste vältimiseks võib taimi pritsida taimekaitsevahenditega (näiteks Trico). Samuti kasutatakse näriliste eest kaitseks tüvekaitset. Sügisistutuse õnnestumise tõenäosus on suurem, kui on arvestatud riskidega, mida see kaasa toob. Suurimad vead, mida sügisistutusel tehakse, on mittesobiva istutuskoha valik või liiga hilised istutustööd. Kui taimed ei jõua enne külmade tulekut juurduda, hukkuvad neist paljud. Maapinna ettevalmistus on väga oluline Metsauuenduse üks oluline eeltöö on maapinna ettevalmistamine kas külviks, istutamiseks või looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks. Nii on istutatud või tärkaval puutaimel vähem konkurente ja ka metsaomanikul on lihtsam hiljem noort metsa hooldades puutaimi üles leida. Viljakates kasvukohtades valmista võimaluse korral maapind ette sirgete ridadena või märgista istutuskohad tikkudega, et hõlbustada hilisemat taimede hooldamist. Viljakates kasvukohtades ettevalmistamata maapinnale rajatud metsakultuur vajab hiljem rohkem hooldamist. Võimaluse korral valmista maapind ette metsakultuuri rajamisele eelneva aasta sügisel.


Hea teada Maapinna ettevalmistamise viise on mitu Istutusvaod ja -ribad. Need tehakse ketasadraga. Vagusid tuleks eelistada niisketel muldadel, kus tuleb taimed istutada vao harjale. Istutamiseks on soovitatav ketasadraga maapinna pealmised kihid ümber pöörata ja istutusvaod sisse tõmmata. Ribad tehakse parasniisketele või kuivadele muldadele ülemise mullakihi kobestamiseks, segades toorhuumuse mineraalmullaga. Ribad ja vaod peaks kulgema risti nendega piirnevate teede või sihtide suhtes, nõlvadel erosiooniohu vähendamiseks aga kallakuga risti. Seda saab juba sügisel ette ära teha. Lapid. Need tehakse värsketele raiesmikele, kus lapi suurus sõltub kasvukoha viljakusest – viljakatel aladel tehakse suuremad lapid, ent tavaline lappide suurus on 50 x 50 cm. Optimaalne lappide arv hektari kohta on 5000–6000 tk. Lappide vahekaugus jäägu vahemikku 1–1,5 m. Loodusliku uuenduse olemasolul tuleks lappide arvu vähendada. Lappide valmistamisel eemaldatakse taimed ning lagunemata toorhuumus maapinnast ning asetatakse lapi lõunaservale tärkavatele taimedele kaitseks. Labidaaugud. Nende abil valmistatakse istikute jaoks maapind ette. Suure rohukasvuga aladel valmistatakse eelnevalt ette lapid ning alles seejärel kaevatakse istutusauk. Optimaalne istutuskohtade arv hektari kohta on 3000–3500, istutuskohtade vahekaugus jäägu vahemikku 1,5–2 m. Künkad. Märgades kasvukohtades tehakse kopaga künkad ja istutatakse künkale. Kui künkaid valmistatakse niiskes kasvukohas ekskavaatoriga, oleks mõistlik liigvee ärajuhtimiseks kaevata ka vesikraave.

Taimed tasub aegsasti tellida Metsauuendustöödeks on vaja taimi. Praktika näitab, et taimede hankimist ei tohi mingil juhul jätta viimasele minutile, siis neid lihtsalt enam ei saa. Seega tasub taimede hankimisega alustada varakult. Esimese sammuna tuleb välja selgitada, milliseid puuliike ja millises mahus on istutamiseks vaja. Selles osas aitab metsamajanduskava, kus kogu vajalik informatsioon olemas. Alati saab nõu küsida ka Metsaühistust. Metsaühistusse tasub pöörduda ka taimede tellimise sooviga – Metsaühistud korraldavad taimede ostuks ühishankeid. Kuna aga metsataimedest on jätkuvalt nappus, on eelisseisundis Metsaühistu liikmed, kelle tellimused täidetakse esmalt. Näiteks sel kevadel said Metsaühistu liikmed kõik tellitud taimed kätte. Metsaühistusse tasub metsaomanikul pöörduda võimalikult varakult, nõu ja abi antakse kõigi vajalike tööde tegemiseks. Metsaühistu kohtakte leiad aadressilt www.metsauhistu.ee/kontaktid.

OSTAME paberpuitu Kunda ja Pärnu terminalis metsakinnistuid kasvava metsa raieõigust

Södra Metsad OÜ Merivälja tee 1, 11911 Tallinn Tel 516 3569 taavi.mullerson@sodra.com www.sodrametsad.ee

Teadustöö põllumajanduses Teadustöö toidu valdkonnas

Bio-kompetentsi keskus

Kliinilised uuringud Silokindlustuslisandid Funktsionaalsed tooted Piima- ja toiduanalüüsid

Küsi hinnapakkumist! biocc@biocc.eu biocc.eu


TOETUS

Noore põlluma jandusettevõtja toetuse tingimused muutusid JAANUS JOASOO MAAELUMINISTEERIUMI PÕLLUMAJANDUSPOLIITIKA OSAKONNA PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUSEKTORI ARENGU BÜROO NÕUNIK

P

õllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse andmise tingimusi muudeti. Muudatuste peamine eesmärk on taotluste hindamise ning hindepunktide andmise selgemaks muutmine. Haridus ja hindepunktid Taotlejatele kõige olulisem muudatus puudutab hindepunktide andmist omandatud hariduse ja varasema töökogemuse eest. Nimelt hinnati eelnevates taotlusvoorudes taotleja põllumajandushariduse vastavust tema esitatud äriplaanis kavandatud tegevustele hindepunktide skaala alusel. Kõrgeimad punktid sai juhul, kui haridus vastas esitatud äriplaani tegevustele ja vähem hindepunkte anti neile, kellel oli küll põllumajandusharidus, kuid teisest valdkonnast kui äriplaani tegevused. Alates 2019. aastal toimuvast taotlusvoorust enam põllumajandushariduse vastavust äriplaani tegevustele hindepunktide skaala alusel ei hinnata, kuna põllumajandushariduse omamine on nõue, mille täitmiseta ei ole võimalik toetust saada (toetust on küll võimalik taotleda ilma põllumajandusharidust omamata, kuid taotlust esitades võtab taotleja endale kohustuse vastav haridus omandada 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest). Lisaks kaotatakse hindepunktide skaala ära ka majandushariduse olemasolu hindamisel, kuna hindepunkte antakse ainult hari-

20

Hindamiskriteeriumites suurendatakse hindepunktide arvu, mida on võimalik saada äriplaani osa eest. Hea teada Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse taotlusvoor toimub 28. augustist kuni 4. septembrini. Toetuse määramise või taotluse mitterahuldamise otsuse teeb PRIA hiljemalt 27. novembriks 2019. Üks taotleja võib saada kuni 40 000 eurot toetust ühe korra kogu maaelu arengukava programmperioodil. Täpsem info: www.pria.ee/et/toetused/valdkond/taimekasvatus/ noored_2019.

duse omamise eest. Seega pole otstarbekas skaalat rakendada, kuna hindepunkte ei anta näiteks olukorras, kus taotlejal on majandushariduse omandamine pooleli. Samuti muudetakse läbipaistvamaks varasema töökogemuse eest hindepunktide andmist, mille tulemusena on selgemalt mõistetav, kui palju hindepunkte eri pikkusega töökogemuse eest antakse. Hea äriplaan toob enam punkte Eesmärgiga suunata taotlejaid senisest suuremat rõhku panema äriplaani koostamisele ja rohkem läbi mõtlema selle raames elluviidavad tegevused, suurendatakse hindamiskriteeriumites hindepunktide arvu, mida on võimalik saada äriplaani osa eest.

Samal eesmärgil vähendatakse ka hindepunktide arvu, mida võib saada vanemalt või vanavanemalt põllumajandusettevõtte ülevõtmisel. Nimelt kui varem oli võimalik saada taotluse rahuldamiseks vajalik minimaalsete hindepunktide arv täis, täites ainult vanemalt või vanavanemalt põllumajandusettevõtte ülevõtmise tingimust, siis muudatuse järel peab taotleja hindepunkte saama ka teiste hindamiskriteeriumite täitmise eest. Samuti vähendati põllumajandussektori välise töökogemuse eest antavaid hindepunkte, et suurendada äriplaani eest antavate hindepunktide osatähtsust. Lisaks laiendati hindamiskriteeriumites puuvilja-, marja- ja köögiviljakasvatuse tegevusaladel jätkamise soodustamise kriteeriumit, asendades selle laiema, aiakultuuri tootmise soodustamisega. See võimaldab täiendavaid punkte saada ka lillekasvatuse või puukoolimajandusega tegelejatel. Piirang juhina töötamise ajale Euroopa Liidu õigusaktides tehtud muudatuste tõttu oli vaja määrusest välja võtta erand, mis võimaldas toetust taotleda ka põllumajandustootjatel, kes on tegutsenud põllumajandusettevõtte juhina kauem kui 24 kuud. Nimelt võisid enne määruse muudatust toetust taotleda ka kauem kui 24 kuud põllumajandusettevõtte juhina tegutsejad, kui nende põllumajanduslike toodete aastane müügitulu jäi alla 4000 euro. Nüüd võivad toetust taotleda vaid põllumajandustootjad, kes ei ole tegutsenud põllumajandusliku ettevõtte juhina kauem kui 24 kuud.


Kommentaar: muudatused on igal juhul samm edasi KAJA PIIRFELDT MTÜ EESTI NOORTALUNIKUD JUHATUSE ESIMEES

A

lustava põllumajandusettevõtja toetus on väga populaarne erinevatel põhjustel. Tegemist on ühega vähestest meetmetest, mille puhul investeeringu tegemisel ei nõuta omaosalust ja raha kasutamine on küllalt laiaotstarbeline, st toetusraha saab kasutada 50% ulatuses näiteks käibevahendite vm jooksvate kulude katteks. Tänavustest meetme tingimuste muudatustest kõige positiivsem ja sisukam on vanematelt põllumajandusettevõtte ülevõtjate lisapunktide vähendamine ja korra-

liku äriplaani eest antav oluliselt suurenenud punktide arv. Ohuna võime rääkida sellest, et äriplaan lastakse teha n-ö tellimustööna, aga selle eest kaitseks ilmselt taotlejate oluliselt põhjalikum ja personaalsem kontroll juba enne toetuse määramist, mis paraku on liiga ressursimahukas. Positiivne on ka see, et põllumajandusliku töökogemuse eest saab rohkem hindepunkte. Praktiliste oskuste tähtsus eriala õppeprotsessis on kahtlemata väga suur. Kuigi hariduse eest antavate punktide jagamine muutus justkui selgemaks, mis kindlasti hõlbustab hindajate tööd, siis ühe murekoha toon siiski välja. Selle toetuse taotlejate hulgas on oluline sihtgrupp 30. eluaastates noored, kellele põllumajan-

dus ei olnud esimene valik, kuid kes nüüd on maale elama asunud või asumas ja soovivad piirkonnas mõne põllumajandusliku tegevusega omale töökoha luua. Enamasti ei ole neil pere ja töö kõrvalt hariduse omandamiseks muud võimalust, kui tasemeõpe põllumajanduslikel erialadel kaugõppes. Seetõttu oleks hea, kui ka 4. taseme kutseõpe (mitte ainult 5. tase) loetaks taotlemisel erialaseks hariduseks. 4. tase on spetsialisti tase, ja olles ise kutseõpetajana eksamikomisjonis lõpetajate teadmisi kontrollinud, on need minu hinnangul täiesti võrreldavad statsionaaris n-ö pikal õppekaval õppijate omadega. Igal juhul peaks seda hindama mingigi punktide arvuga. Loodan, et selleks tulevikus siiski võimalus on.

21. septembril 2019

OLUSTVERE TOIDULAAT JA KÜNNIVÕISTLUS Rahvusvaheline koolinoorte künnivõistlus, osalemas võistlejad 15. riigist. Võistluste avamine kell 8.00, auhinnatseremoonia kell 18.00 lipuväljakul. Toidulaat ja hoidistemess kell 11.00–16.00 Parima hoidise valimine! Põllumajandustehnika demo õppetalu maadel 20. septembril algusega kell 11.00. 21. septembril tehnikaga tutvumise võimalus kogu päeva jooksul. Avatud mõisa kojad Meeleolu loob Mait Maltis Erinevaid tegevusi kõigile pereliikmetele!


ANDMED

Suurandmed tootja teenistuses: kas olevik või tulevik? URMAS VISSE

M

PÕLLUMAJANDUSUURINGUTE KESKUS

öödunud aastal algatatud põllumajanduse suurandmete programm ei ole IT-projekt, nagu see esmapilgul tunduda võib. Programmi sisu on põllumajandustootmisele kasulikud andmed ja analüüsid kättesaadavaks teha. Kasusaajaid on peale põllumehe ka teisi, näiteks avaliku sektori asutused ja teadlased. Osaliselt on suurandmete kasutamine juba olevik, aga valdaval määral siiski veel tulevik. Eestis on enam kui 40 riiklikku andmekogu või andmebaasi, mis sisaldavad hulgaliselt põllumajandustootjale kasulikku infot. Andmekogude hulgas on palju selliseid, mis sisaldavad avaandmeid (seega vabalt kasutatavad kõigile), kuid enamik on sellised, mille andmed on ametkondlikuks kasutamiseks (mida saab näha ja kasutada vaid need andmed esitanud tootja või tema volitatud isik). Muist andmeid tekib näiteks põllumajandustoetuste taotlemise käigus, osa riikliku järelevalve või nõustamise toimingute käigus. Lisaks on olemas hulk toetavaid andmeid: aluskaardid, aerofotod jne. Samuti loovad andmeid põllumehed oma igapäevase tegevuse käigus: kes siis mõne põllumajandustarkvara abil nagu eAgronom, Terake, Cropio või siis „vana hea“ Exceli abil. Seejuures võivad andmed tulla ka otse põllumajan22

Andmeanalüütika lihtsustatud skeem Eesti põllumajanduse suurandmete süsteemi võimalik arhitektuur

dusmasinatest, kuna paljudel tootjatel on vastava võimekusega seadmed olemas. Igal juhul tekib põllumajandusega seotud andmeid väga palju, kuid nad on praegu veel väga erineva tähenduse, struktuuri ja kvaliteediga ning neid on keeruline kasu toova tulemuse saamiseks analüüsida. Siin tulebki appi suurandmete

süsteem, mis tegelikult ei ole midagi keerulist. Loomulikult on taustal keerukad lahendused ja metoodikad, kuid tavalise kasutaja jaoks ongi suurandmed niisugused andmed, mida on palju, keerulise struktuuriga ja erinevates andmebaasides laiali, et nende analüüsimine ja mõtestamine ei ole tavaliste vahenditega enam võimalik.


Suurandmete süsteemi kaudu on võimalik jõuda uute järelduste ning kasudeni andmete sünteesil ja analüüsimisel, mida varem ei ole olnud võimalik mõistlike kuludega saavutada. Kuigi tegu on suurandmete süsteemiga, võib sellel konkreetse põllumehe jaoks olla väga konkreetne väljund: näiteks väetamissoovitused konkreetsel põllul, pannes kokku mullastikuandmed, toitainetebilansi andmed, kasvatatava kultuuri, prognoositava saagikuse, ilmastikuprognoosi, satelliidiandmed. See info on võimalik viia täppisviljeluse võimekusega väetisekülvikuni, mille abil antakse konkreetsel areaalil põllu piires toitaineid väetise abil mulda nii palju, kui olud nõuavad. Ükski põllumees ei soovi ju põldu väetada võimalikult palju, vaid täpselt nii palju, kui toitainetebilansi põhjal vajalik. Võidab nii põllumees tootmissisendite kulu vähenemise tõttu kui ka keskkond. Paljude huvigruppide koostöö Suurandmete süsteemi kontekstis on väga oluline mõista kogu andmete väärtusahela toimimist – tähtis on koostöö erinevate huvigruppide vahel. Need on eelkõige põllumajandustootjad, aga samuti avaliku sektori asutused, ülikoolid, teadusasutused, kolmandad osapooled (eelkõige põllumajandustarkvara arendajad). Suurandmete väärtusahel koosneb tegevustest, mis algavad andmete kogumisega ja lõpevad nende kasutamisega otsustusprotsessides – olgu siis tegemist põllumehe, põllumajanduspoliitika kujundaja või teadlasega, andmed on kõigile kättesaadavad vastavalt nende kasutajaõigustele ja andmete üldistuse astmele. Praegu on meie põllumajanduse kontekstis andmete väärtusahel väga lünklik, kuna andmete kättesaadavus on raske ja kvaliteet äärmiselt ebaühtlane.

Mis on põlluma janduse suurandmete programm?

M

aaeluministeerium algatas põllumajanduse suurandmete programmi, mis ametlikus keeles kannab nime „Teadmussiirde pikaajaline programm põllumajanduse suurandmete tegevusvaldkonnas“. Programmi eesmärk on andmete koosvõime tõstmise ja efektiivse kasutamise abil luua majanduslikku lisandväärtust põllumajandustootmises, toetada täppisviljeluse arengut ja keskkonnahoidlikku põllumajandust. Eesmärgi saavutamiseks luuakse programmi lõpuks põllumajanduse suurandmete elektrooniline süsteem (tööriist), milles on võimalik olemasolevaid andmeid omavahel seostada, siduda andmeid sobivate analüütiliste mudelite ja praktiliste rakendustega. Andmed süsteemis peavad olema harmoniseeritud, ühildatavad, ajakohastatud, seotud või seostatavad ruumiandmetega, liikuma mõlemasuunaliselt (st tootjalt süsteemi ning tagasi tootjale) ning olema kasutatavad erinevates põllumajandustootjale suunatud praktilistes mudelites/rakendustes. Peagi valmib teostatavusuuring Programmi esimese etapi teostamiseks tehti eelmisel aastal riigihange, et korraldada suurandmete süsteemi teostatavusuuring. Eesmärk on välja selgitada, milline peaks olema põllumajanduse suur-andmete lahendus ning millised on kulud ja tulud kõikidele huvigruppidele. Uuringu valmimise tähtaeg on 9. september 2019. Suurandmete programmi andmeanalüüsi käigus analüüsiti rohkem kui 40 andmekogu andmeid. Iga andmekogu kohta teh-

2019

9. septembriks peab valmima teostatavusuuring. tud reaalandmete analüüsi kokkuvõtted kirjeldavad, kas ja kuidas oleksid konkreetse andmekogu andmed suurandmete süsteemis kasutatavad. Lisaks hinnati andmekogude arendusvajadusi nii sisulisest kui ka finantsilisest aspektist. Analüüside visualisatsioonid on saadaval aadressil: https://tietoanalytics.ee/PRIA. Analüüs tervikuna sisaldab infotehnoloogilist, teaduslikku, õiguslikku ja majanduslikku vaadet analüüsitavatele andmetele ja võimalikele lahendustele. Defineeritakse teenused, mida analüüsitud andmete põhjal on võimalik realiseerida ja kes võiks seda teha (riik, tarkvaratootjad). Programmi esimese etapi tulemite põhjal kuulutatakse välja teise etapi hange, mille käigus realiseeritakse suurandmete süsteemi tehniline lahendus ja olulisemad või lihtsamini tehtavamad teenused. Kui palju see kõik maksab? Konkreetsetes numbrites või kaudselt on kirjeldatav kasu põllumajandustootjale, ametiasutustele, teadusasutustele, keskkonnale. Sellega üritab põllumajanduse suurandmete projekt ka tegeleda, hõlmates nii paljusid sisendeid kui võimalik. Projekti lõpuks tekib nn teekaart, mille alusel hakatakse põllumajanduse suurandmete süsteemi looma ja selgub ka investeeringuvajadus.

23


ANDMED Uue põlvkonna põllutöömasinad suudavad andmeid saata otse põllumajandustarkvarasse. Foto: Claas

Millised võiksid olla teenused ja kuidas need on kättesaadavad?

P

õllumajanduse suurandmete programmi eesmärk on teha põllumajandustootjale majandusotsuste tegemisel kättesaadavaks erinevate andmekogude ja andmebaaside andmed, võrrelda enda tootmisüksuse andmeid teistega ning saada vastu täiendavat andmeanalüüsi ning soovitusi. Riigile andmed automaatselt Kindlasti on oluline märkida, et riik ei pea tingimata hoolitsema kõikvõimalike teenuste loomise eest põllumajanduse suurandmete süsteemis. Pigem on riigi ülesanne hoolitseda nende teenuste eest, mis on seotud mingite andmete kohustusliku esitamisega riigile ja nende andmete analüüsi tulemusel baseeruvate teenuste eest – ülejäänu võiks jääda realiseerimiseks turuosalistele. Samuti saaks automatiseerida aruannete esitamist riigile (nt statistikaamet, PRIA). Lisaks on riigi ülesanne hoolitseda suurandmete süsteemi baaskomponentide

24

Praegu on meie põllumajanduse kontekstis andmete väärtusahel väga lünklik, kuna andmete kättesaadavus on raske ning kvaliteet äärmiselt ebaühtlane. „elus püsimise“ eest (näiteks metaandmestik, autoriseerimine ja autentimine, mingid olulised teenused, mida teised süsteemi liikmed ei paku) ja standardiseeritud andmevahetusliideste eest. Luuakse riiklik ePõlluraamat Võtmetähtsusega on riikliku ePõlluraamatu loomine ja tulevikus põlluraamatu vaid elektroonilises keskkonnas pidamine. Siin piirdub riigi roll sellega, et tehakse tasuta kättesaadavaks ePõlluraa-

matu keskkond, mille kaudu saab esitada minimaalse komplekti õigusaktides nõutud andmed. Riik võib selle rakenduse teha ise, aga võib selle arenduse ka riigihankega sisse osta. Ei saa ju kedagi sundida kasutama mõnda raha eest kättesaadavat põllumajandustarkvara. Kõik, mis ületab riikliku miinimumkohustuse andmeid, on eraettevõtete rida realiseerida. Küll aga on võimalik areng, kus täiendavate andmete esitamisel (nt põllumajandusmasinate andmestik) on riik valmis vastu pakkuma ka mingeid hüvesid (nt vabastama kohapealsest kontrollist, pakkuma täiendavaid andmeanalüüse vms). Siiski ei ole ükski stsenaarium veel otsustatud, projekti eesmärk on töötada välja ettepanekud. Mingil juhul ei hakka riik konkureerima põllumajandustarkvara tootjatega. Projekti ideekorje käigus kaardistati ligi 60 teenust, mida analüüsitud andmete põhjal oleks teoreetiliselt võimalik luua (vaata loetelu lk 25).


Hea teada Praeguse analüüsi põhjal oleks võimalik realiseerida näiteks järgmisi teenuseid: Huumusbilanss. Huumusbilansi kalkulaator on 2015. aastal mineraalmuldade huumusseisundi hindamiseks koostatud tabelarvutusprogramm, mis võimaldab etteantud sisenditest lähtuvalt hinnata huumusbilanssi (kg/ha) ja huumusvaru muutust (% algarvust aastas) nii põllupõhiselt kui ka külvikorra kohta kaalutud keskmisena. Suurandmete süsteemi luuakse teenus, mis võimaldaks samu arvutusi teha, aga erinevate andmekogude andmeid kasutatakse nii, et kasutaja ei peaks kõiki sisendandmeid käsitsi programmi sisestama. NPK bilanss. Analoogselt huumusbilansi kalkulaatoriga on koostamisel algoritmid NPK (lämmastik, fosfor, kaalium) bilansi arvestamiseks põllupõhiselt. Algoritmid vajavad sisendandmetena mulla infot (väetisetarve, mullastikukaart) ning põlluraamatust kultuuri, saagikuse ja väetamise andmeid. Ilmselt on NPK bilansi algorit-

mid otstarbekas liidestada väetussoovituse teenusega (vähemalt teenuse kasutaja seisukohast lähtuvalt). Väetussoovitused. Vastavalt kultuurile, saagikusele ja mullastikule ning eelnevale väetamisele arvutatakse vastavate algoritmide alusel vajalikud toiteelementide kogused. Tekib nn ruumiline väetusplaan, mida on võimalik kasutada täppisviljeluse seadmetes. Külvikorra kavandaja. Põldudele on võimalik kavandada külvikord või saada soovitusi, millist kultuuri sellel põllul järgmisena oleks mõistlik kasvatada. Viimasel juhul esitab moodul kultuuride loendi sobivaimast ebasobivaimani. Mõlemal juhul lähtutakse kultuuride üldnimistust, mida on võimalik teatud tingimuste alusel kitsendada: eelnevatel aastatel põllul kasvatatud kultuurid, esinenud taimekahjustajad, kohalikud agroklimaatilised tingimused, ettevõtte toodanguvajadus (nt kui palju on vaja varuda mingit liiki sööta); kui palju on vaja mingit liiki väetist; kuidas op-

timeerida koristuskonveierit, põllule ligipääs ja põllul töötamise võimalus ettevõtte taimekasvatusmasinatega jne. Piirangute hoiatussüsteem välitöömasinatele. Süsteem teavitab automaatselt tootjat veekogude puhvertsoonidest (sh oskavad täppisviljeluse seadmed tsooni jäävad tööorganid ise sulgeda), puhvertsoonid veehaardel, erosiooniohuga alad, mesilate asukohad. Saagi valmimise prognoos. Vastavalt kasvatatavale kultuurile, mullastiku andmetele, reljeefile (nõlva suund ja kallak), taimkatte kõrgusmudelile, ilmastikuandmetele ja sateliitidelt saadavatele andmetele vastava ennustusmudeli koostamine. Sordivaliku ja seemne kvaliteedi valiku soovitused. Soovitused lähtuvalt toodangu kvaliteedi eesmärkidest (nt sööda-, toidu-, õlle- või seemneoder), tootmistüübist (mahe või tavatootmine), kohalikest agroklimaatilistest tingimustest, mullastikust, kavandatavast külviajast, taimekaitse- ja väetamisplaanist.


L Ü H I DA LT

EPA2019 kutsub finantsseminarile

K

uidas plaanida pikaajalisi investeeringuid, mil moel neid finantseerida ja leida ühine keel pangaga? Just neile teemadele keskendub 31. oktoobrist 1. novembrini 2019 Tartus Raadil toimuva põllumajanduse aastanäituse EPA 2019 finantsseminar. „Põllumajanduses tegutsevad ettevõtted on sektori finantseerimise osas välja toonud terve rea probleeme: on ju põllumajandussektori finantskoormus aastate jooksul oluliselt kasvanud, viimaste aastate keerulised olud ja prognoositav intresside tõus on pannud ka küsima, kui jätkusuutlik sektor on,“ põhjendab messi projektijuht Epp Sultsmann sündmuse olulisust. Selge on see, et turuosalised tunnetavad, et turul on puudu pikemaajalistest finantsinstrumentidest, samuti on suur küsimus põllumaa hindamine ja kasutamine tagatisena. „Küsimusi on tekitanud ka see, kuidas mõjutavad Eesti finantseerimist viimasel ajal pangandus-

Hea teada Koht: Eesti Rahva Muuseumi Aliise Moora auditoorium Aeg: 31. 10. 2019 kell 14.30–16.30 Esinejad: Eesti suuremate pankade ja Maaelu Edendamise Sihtasutuse esindajad Seminari moderaator: Meelis Annus, Kevili tegevjuht Teemad: Pankade strateegiline vaade põllumajandussektori finantseerimisele Panga ootused kliendile ja tema finantsnäitajatele Investeeringute finantseerimine järgmise kümne aasta jooksul Pikaajaliste investeeringute planeerimine ja finantseerimine Põllumaa ostmise finantseerimine ja tagatiste hindamine Laenude refinantseerimise võimalused Omaosaluse kriteeriumid praegu ja tulevikus Ühistute finantseerimise võimalused Maaelu Edendamise Sihtasutuse finantsinstrumendid Kindlustuse roll tulevikus

sektorit tabanud rahapesujuhtumid ja osade pankade lahkumine siinselt turult. Vastamist vajab küsimus, kuidas toimub sellisel juhul laenude refinantseerimine,“ osutab Sultsmann. Muutusi investeerimispoliitikas toob kahtlemata kaasa ka praegu ettevalmistamisel olev Euroopa Liidu uus finantsperiood aastateks 2021–2027, mil toetuste asemel hakatakse suuremat rõhku panema just finantsinstrumentide kasutamisele. Samuti on suur proovikivi keskkonnanõuete karmistumise tõttu vajalike investeeringute finantseerimine. Investeeringutoetuste rõhuasetused muutuvad – hoonete ehitamise asemel soodustatakse pigem investeeringuid innovatsiooni ja tehnoloogiatesse. „Kutsume suurettevõtete juhte kindlasti neid aktuaalseid teemasid tõstatavast seminarist osa võtma, arvamust avaldama ja valukohti esile tooma,“ kutsub Sultsmann seminarile osalema.

Ärge unustage ajutist töötajat tööle! KRISTEL TIITS GRANT THORNTON BALTICU JUHTIV ÕIGUSNÕUSTAJA

S

uvel palkavad paljud ettevõtted ajutist tööjõudu. Ajutise töötajaga sõlmitakse tavaliselt tähtajaline tööleping, kuid selle puhul on oluline teada erisusi võrreldes tähtajatu lepinguga. Näiteks kui tähtajalise lepinguga töötaja jätkab töötamist ka pärast lepingu lõppemist ja tööandja sellele tähelepanu ei pööra, muutub leping viie päeva pärast automaatselt tähtajatuks. 26

Tähtajalise töölepingu minimaalset kestust seadus ette ei näe, nii et lepingu võib sõlmida ka üheks-kaheks päevaks. Maksimaalselt võib tähtajalise lepingu sõlmida viieks aastaks. Tähtajaline leping lõpeb tähtaja saabumisel ja tööandjal ega töövõtjal ei ole vaja ülesütlemise avaldust teha. Lepingu muutumine tähtajatuks Nagu öeldud, peab arvestama sellega, et kui tähtajalise lepinguga töötaja jätkab töö tegemist pärast lepingu tähtaja möödumist, ja tööandja sellele tähelepanu ei

pööra, muutub leping viie päeva pärast automaatselt tähtajatuks. Seega peab tööandja paluma töötamise lõpetada viie tööpäeva jooksul arvates ajast, millal ta sai teada, et töötaja jätkab töötegemist ka pärast lepingu lõppemist. Töö jätkamine tuleb vormistada Kui aga tööandja soovibki, et inimene pärast lepingu lõppemist edasi tööle jääks, siis tuleb vormistada olemasoleva tähtajalise lepingu lisa, kus määratakse uus tähtaeg. Teine variant on sõlmida uus leping.


Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2019. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


Laos lai valik hüdrostaatilise ülekandega traktoreid Kohapeal olemas ka parim valik lisaseadmeid: laadurid, ekskavaatorid, niidukid, mullafreesid, kartulitehnika

TYM 433 HST 43 hj

TYM 353 HST 35hj

TYM 1004 100 hj

18 900 € + km

13 900 € + km

33 000 € + km

TYM 233 HST 23 hj

TYM 654 65 hj

9300 € + km

24 900 € + km

w w w.flint.ee

Kõo küla, Põhja-Sakala vald, 70501 Viljandi maakond +372 5635 8972

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja august 2019  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Põllumehe Teataja august 2019  

Põllumehe Teataja on 6 korda aastas ilmuv põllumajandusajakiri, mis jõuab tasuta Eesti põllumeesteni, kõik artikid on loetavad tasuta ka htt...

Advertisement