Page 50

K E S K KO N D

Mida toob põlluma jandusele õhusaasteainete vähendamise programm? JELENA ARIVA ANTS-HANNES VIIRA EESTI MAAÜLIKOOL, MAJANDUS- JA

E

SOTSIAALINSTITUUT

esti peab rahvusvaheliste kohustuste tõttu vähendama ammoniaagi heitkogust alates 2020. aastast minimaalselt 1% võrra võrreldes 2005. aastaga. Eesti ammoniaagi heitkoguse statistika näitab, et 2016. aastal tulenes 89% ammoniaagi heitkogusest (10,56 kilotonni) põllumajanduslikust tegevusest. Vaatamata sellele, et võrreldes 1990. aastaga vähenes ammoniaagi heitkogus 54%, oli see 13% suurem kui 2005. aastal. 62% ammoniaagi heitkogusest oli seotud põllumajandusmaa kasutusega (eelkõige mineraalväetiste ja sõnniku laotamine) ja 38% pärines sõnniku käitlemisest. Ammoniaagi heitkoguse suurus sõltub põllumajandusloomade arvust, nende (eriti piimalehmade) produktiivsusest ning lämmastikväetiste kasutamisest, aga ka loomade pidamistingimustest, sööda kvaliteedist, sõnnikukäitlustehnoloogiatest ning väetiste laotustehnoloogiatest. Seega tuleb Eesti põllumajanduse arendamisel silmas pidada, et edasine tootmismahtude suurendamine tuleb lahti siduda ammoniaagi heitkogusest. Keskkonnaminister kinnitas 29.03.2019 oma käskkirjaga nr 50

1-2/19/276 teatavate õhusaasteainete heitkoguse vähendamise riikliku programmi aastateks 2020– 2030. Selles kajastuvad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2016/2284/EL sätestatud heitkoguste vähendamise kohustuslikud ja valikulised meetmed. Lähtuvalt erinevatest rahvusvahelistest juhenditest ja EL-i direktiividest sobivad põllumajanduses ammoniaagi heitkoguse vähendamiseks järgmised meetmed: Lämmastiku käitlemine kogu lämmastikuringet arvestades. See suurendab lämmastiku kasutamise efektiivsust ja vähendab selle kadu nii ammoniaagi kui ka teiste keemiliste ühendite kujul, eelkõige väheneb lämmastiku ülejääk. Lisaks ammoniaagi heitkoguse vähenemisele on sel eeldatavasti positiivne mõju ka mullale, veele ning tootmise efektiivsusele. Kariloomade söötmise strateegiad. Ammoniaagi heitkogust on võimalik vähendada, kui vähendada toorproteiini osatähtsust söödaratsiooni kuivaines vastavalt loomaliigile ja arengu- või tootmisetapile. Vähesaastavad sõnnikulaotustehnikad. Nende puhul võib eristada kaht peamist võimalust: 1) pind, millelt võib tekkida ammoniaagi emissioon, peaks olema võimalikult väike ja sõnniku mulda-

viimine võimalikult kiire; 2) ammoniaagi emissiooni intensiivsuse vähendamine sõnniku pH ja ammooniumi kontsentratsiooni alandamise kaudu. Vähesaastavad sõnnikuladustamistehnikad. Nende puhul võib eristada kolme peamist võimalust: 1) sõnnikuhoidla ammoniaaki emiteeriva pinna pindala vähendamine; 2) ammoniaagi emissiooni intensiivsuse vähendamine sõnniku pH ja ammooniumi kontsentratsiooni alandamise kaudu; 3) ladustatud sõnniku oleku minimaalne rikkumine aeratsiooni vältimiseks. Vähesaastavad loomapidamise süsteemid. Võimalik on sõnnikuga kaetud pinna pindala vähendamine, st loomade pidamise ruumide hoidmine võimalikult kuiva ja puhtana, allapanu kasutamine, uriini kiire eemaldamine ning väljaheidete ja uriini kiire eraldamine, õhu liikumiskiiruse ja temperatuuri vähendamine sõnniku kohal, sõnniku pH ning temperatuuri vähendamine, sõnniku kuivatamine (eriti linnukasvatuses), ammoniaagi eemaldamine heitõhust, karjatamise aja suurenemine. Mineraalväetiste kasutamisest tekkinud ammoniaagi heitkoguste piiramine. Peamine eeldus on võimalikult väike pind,

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement