Page 45

tootlikkuse nõiaringis Põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi valdkonna ettevõtete laenude ja liisingute jääk 1000

laenude jääk liisingu jääk 900

Põllumajanduse majandusharu toodang tootetoetusteta 800

700

600

500

400

300

200

Toote- ja muud tootmistoetused

100

0

03

04

05

06

07

08

09

likkus ja sotsiaalne vastutustunne on muutunud ettevõtluses üha olulisemaks. Kuid seejuures ei ole olulisust kaotanud fundamentaalsed ettevõtete konkurentsivõimet määravad tegurid, nagu toodangu ja tootmisvahendite turuhinnad, toodangu omahind, tootmise efektiivsus, tootlikkus ja mastaabisääst, turundus, investeerimisvõime jne. Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtted tegutsevad ka tulevikus turul, kus tuleb konkureerida nii omavahel, teiste EL-i liikmesriikide kui ka kolmandate

10

11

12

13

14

15

16

17

18

riikide ettevõtetega. Uute väljakutsete ja arengute ootuses ning põllumajanduspoliitika uue perioodi ettevalmistamisel tuleb koos keskkonnahoiu ja ühiskondlike ootustega silmas pidada ka seda, milline on põllumajandustootmisega tegelevate ettevõtete valmisolek eesootavate ülesannetega edukaks toimetulekuks nii teadmiste, teadlikkuse, juhtimise kui ka finantsvõimekuse seisukohast. Kui mitte arvestada 2008–2010 majanduskriisi, siis aastatel 2004– 2012 kahekordistus Eesti põllumajanduse majandusharu toodan-

gu väärtus, jõudes 894 mln euroni. Aastatel 2012–2015 püsis see 900 mln euro juures ning aastatel 2016–2018 oli piimanduskriisi, sigade Aafrika katku, liigniiskuse ja põua tõttu vahemikus 741–862 mln eurot (vt kõrvalolevat joonist). Põllumajandusettevõtetel on suur laenukoormus Kui 2008–2010 majanduskriisi ajal põllumajandusettevõtete (koos metsamajanduse ja kalapüügiga) laenude ja liisingute jääk vähenes, siis 2016. aasta piimanduskriisi ning sigade Aafrika katku leviku kõrgajal jätkas laenude ja liisingute jääk kasvu. 2018. aasta lõpus oli põllumajandussektori laenude ja liisingute jääk 734 mln eurot (87% põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest). Tooteja muude tootmistoetuste summa suurenes 2004.–2018. aastail 78 mln eurolt 213 mln euroni. Põllumajandustoodangu väärtuse vähenemist selgitab lisaks erinevatele kriisidele ka põllumajandussaaduste tootjahinnaindeksi muutumine. Kui aastatel 2010– 2013 suurenesid tootjahinnad märkimisväärselt, siis 2014–2016 toimus hinnalangus (vt joonist lk 47). 2018. aastal jõudis keskmine hinnatase 2013. aasta tasemele tagasi. Tootlikkuse kasvu keeruline saavutada Veelgi olulisem on aga põllumajandustoodangu ja tootmisvahendite hindade suhe. Nii 2009. aastal kui ka aastatel 2015–2016 valitses turgudel olukord, kus põllumajandustoodangu hinnad langesid umbes 20%, kuid tootmisvahendite hinnad vähenesid väga vähe. Nagu joonis lk 47 näitab, siis nendel aastatel langes oluliselt põl-

45

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement