Page 40

PERSOON

Guido Ploompuu – ühistegevuse Sellest ajast olengi ühistegevuses kaasa löönud: Erametsaliidu juhatuses, paar aastat olin ka juhatuse esimees. Alustasime ka oma metsaseltsiga 20 aastat tagasi, kui paar meest minu juurde tulid, et teeme oma seltsi. Siiamaani olen tegev.

TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS

Ü

KOMMUNIKATSIOONISPETSIALIST

ldlevinud arvamuse kohaselt on metsamehed suured individualistid – vaiksed ja omaette nohisejad. Kindlasti on ka selliseid, kuid enamasti see arvamus tõele ei vasta – metsamehed on väga varmad koostööd tegema. Ega muidu oleks ühistegevus metsameeste seas laialt levinud ja üha arenev. Üks Eesti erametsaomanike koostöö edendaja on elupõline metsamees Guido Ploompuu, kes on olnud nii Erametsaliidu kui ka Keskühistu Eramets alguse juures. Ja mitte ainult olnud – aastatel 1993–2008 oli ta Eesti Erametsaliidu juhatuse liige ja 2006–2008 juhatuse esimees. 2005. aastal pälvis ta erametsasõbra tiitli. Lisaks on Guido Ploompuu ka Viru-Lemmu Metsaseltsi asutaja ja käimalükkaja. Lääne-Virumaa lõunaosas tegutsev metsaühistu loodi 1999. aastal, asutajaliikmeid oli paarkümmend, praegune liikmete arv jääb 250 kanti. Eriti uhke on Guido Ploompuu 2004. aastal rajatud neljakilomeetrise metsandusliku õpperaja üle. Paraja jalutuskäigu pikkusel rajal saab näha erinevaid puuliike ning metsastamise võimalusi. Alustamegi jutuajamist ViruLemmu Metsaseltsist – millega tegelete? Tegutseme Pandivere lõunaservas, kus on väga viljakad metsad. Kuna me oleme endale pühaks missiooniks võtnud, et kõik alad tuleks uuendada, siis uuendamegi igal aastal umbes 75 hektarit. Liikmete arv ei ole meil ju suur ja see pindala on meie jaoks päris arvestatav. Igal aastal paneme kasvama

40

Elupõline metsamees Guido Ploompuu. Foto: Toomas Kelt

ligi 150 000 taime. Tahame metsaomanikule pakkuda täispaketti teenuseid – metsa uuendamisest puidu müügini. Kuidas Sinust metsamees sai? Mul on metsanduslik taust. 1979. aastal lõpetasin Eesti Põllumajanduse Akadeemia, siis olin paarkümmend aastat riigimetsasüsteemis metsaülem ja kui see likvideeriti, olin vahepeal vallaametis. Viimased paarkümmend aastat olin ka konsulent, aga kuna meil on ühistus konsulent olemas, siis toimetan metsaseltsis puidu varumise teemadega. Mil moel metsandusliku ühistegevuseni jõudsid? Kuna olin metsandusega seotud, siis – see oli vist 1993. aastal – juhtusin Erametsaliidu koosolekule. Siis juhtis liitu Toomas Lemming.

Kümme aastat tagasi olid Sina üks neist, kes pani alguse Keskühistule Eramets. Kas oli juba siis usk ühistegevusse? Me koos Kalle Põlluga (PõhjaEesti Metsaühistu – toim) nägime, et ühistuline tegevus peaks hakkama toimima. Umbes samal ajal algatas Erametsakeskus majandusliku koostöö projekti metsaühistute vahel, sinna astus kümmekond ühistut. Nende baasil me hakkasimegi tegutsema. Vaikselt hakkas ka keskühistu idee tekkima ja koondasime ühistuid, kes seal seltskonnas olid. Kallega olime algul selle projekti eestvedajad ja Kalle koostas põhikirja. Minu meelest on suhteliselt tänuväärne asi see Keskühistu Eramets. Kas jääd looduga rahule? On praegune Keskühistu Eramets selline, nagu toona lootsite? Mina olen küll rahul. Kõige tähtsam on metsaühistute kaudu teenuste korraldamine (puidu müük ja taimede ühistellimused – toim). Meil on keskühistu struktuur ja organisatsioon paigas ning oleme rahul. Kui iga metsaühistu peaks ise asju ajama – sõlmima lepinguid, ajama asju, õiendama partneritega – siis oleks see väga raske. Praegune keskühistu on ikka teine tase. Kas metsaomanikule tasub ühistegevus ära? Omanikule on kõige olulisem metsaühistu, sest kohalikust ühis-

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement