Page 15

Hea teada

tus, mis peaks tagama, et kõik ka päriselt toimima hakkab. Euroopa Liidu uuringutest on selgunud hirmufaktori olemasolu, mille tõttu tootjad pelgavad ostjatega seotud probleeme avalikult tõstatada või oma õiguste rikkumisi vaidlustada. Kardetakse kättemaksu. Direktiivi rakendamisel määratakse riiklik asutus, kellele tarnija võib esitada kaebuse, kui tunneb, et tema peal on rakendatud ebaausaid kaubandustavasid. Hirmufaktori välistamiseks on asutusel kohustus hoida saladuses kaebuse esitaja identiteeti. „See ei tähenda, et konfidentsiaalsus kehtib menetluse lõpuni, kuna ka ostja menetlusõigused peavad olema kaitstud,“ lisab Tikk. Kodumaine hea tava pole (veel) suutnud olukorda muuta Tegelikult tehti Eestis katse siluda suhteid tarneahelas kirjapandud reeglite järgi juba eelmisel aastal. Eesti Kaupmeeste Liit, Toiduliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja neutraalse osapoolena Eesti Kaubandus-Tööstuskoda kirjutasid mullu alla toiduai-

nete vertikaalse tarneahela heade tavade dokumendile. Tiku hinnangul on tegemist põhjalikuma dokumendiga, kui EL-is vastuvõetud direktiiv. Hea tava kirjeldab 45 ebaausat ning 40 ausat tava, millest pooled peaksid lähtuma, et tarneahelas oleksid läbirääkimispositsioonid tasakaalus. Erapooletu järelevaataja roll usaldati kaubanduskojale, kelle poole võib pöörduda kaebusega, kui kaebaja arvates on hea tava kokkuleppega liitunud ettevõte rikkunud kokkulepitud tavasid. Kaubanduskoja poliitikakujundamise ja õigusosakonna juhataja Marko Udras kinnitab, et seni ei ole nendeni jõudnud ühtegi kaebust seoses heade tavade rikkumisega toiduainete tarneahelas. Kuid ta lisab, et enne heade tavadega liitumist sõlmitud leping tuleb ettevõtetel kooskõlla viia aasta jooksul. Kuna paljud ettevõtted liitusid heade tavade dokumendiga eelmise aasta mai lõpus, siis Udrase ütlusel rakenduvad ka head tavad täies mahus alles tänavu mai lõpus. Koja veebilehel olevas heade tavade kokkuleppe allkirjasta-

Euroopa Liidu direktiiv keelustab ebaausad kauplemistavad Ostjal on keelatud: tasuda kiiresti riknevate põllumajandus- ja toidukaupade (edaspidi: kaubad) eest hiljem kui 30 päeva jooksul; tasuda muude kaupade eest hiljem kui 60 päeva jooksul; tühistada kiiresti riknevate kaupade tellimused vähem kui 30 päevase etteteatamisega; muuta ühepoolselt tarnelepingu tingimusi, mis on seotud tarnete ja kohaletoimetamise sageduse, viisi, koha, aja või mahuga, kvaliteedinõuete, maksetingimuste, hindade või teatud teenuste osutamisega; nõuda tarnijalt tasusid, mis ei ole seotud tarnija kaupade müügiga; nõuda tarnijalt tasusid kaupade raiskumineku eest, mis on toimunud ostja ruumides, kuid mitte tarnija hooletuse või süü tõttu; keelduda kirjalikult kinnitamast ostja ja tarnija vahel kokku lepitud tarnelepingu tingimusi, kui tarnija on kirjalikku kinnitust nõudnud; ebaseaduslikult avaldada või kasutada tarnija ärisaladust; nõuda tarnijalt kompensatsiooni tarnija toodete müügiga seotud kliendikaebuste läbivaatamise eest, kuigi kliendikaebuse põhjus ei ole tarnija hooletus või süü; ähvardada tarnijat kaubandusliku kättemaksuga, kui tarnija kasutab oma lepingulisi või seaduslikke õigusi. Kui tarnelepingus ei ole selgelt ja ühemõtteliselt kokku lepitud, on ostjal keelatud: hüvitist maksmata tagastada tarnijale müümata jäänud kaubad; nõuda tasu tarnija kaupade turule viimise, ladustamise, väljapanemise või kaubaloetellu lisamise eest; nõuda ostja poolt müüdavate kaupade müügiedenduse, reklaamimise ja turustamise kulude kandmist; nõuda tarnijalt tarnija kauba müümisega seotud ruumide kohandamiseks tehtud tööjõukulude kandmist. Allikas: maaeluministeerium

15

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, aprill 2019  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement