K E S K KO N D
Hea teada: põhjaveeseire ANN RIISENBERG
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA
N
KESKKONNAVALDKONNA JUHT
ii nagu ilmateade on põllumehele edasise tegevuse planeerimisel üks olulisemaid infoallikaid, peaksid seda olema ka nitraadiseire tulemused. Kindlasti on iga põllumees kuulnud, et Eesti põhjaveekogumite seisund ei ole kiita. Samuti peaks igale põllumehele olema tuttav tähtede kombinatsioon NTA – see tähistab nitraaditundlikku ala. Kuidas on omavahel seotud põllumajandustegevusest tulenev halb põhjaveeseisundi hinnang ja NTA? Nitraaditundlik ala on loodud Euroopa Liidu (EL) nitraadidirektiivi alusel igas EL-i liikmesriigis. Nitraadidirektiiv on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainetekoormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks. Mõnes EL-i liikmesriigis moodustab NTA väiksema osa riigi territooriumist (nt Eesti), aga palju on ka neid riike, kus NTA on moodustatud kogu riigi territooriumile või suuremale osale sellest. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatide sisalduse põhjavees üle 50 mg/l. Eestis määrati 2003. aastal valitsuse määrusega AdaverePõltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded. Pinna- ja põhjaveeseire programm Seda, kui tõhusad on NTA-l rakendatud veekaitse meetmed, hinnatakse igas liikmesriigis pinna- ja
48
põhjaveeseire programmi abil. Selleks võrreldakse riigisiseselt ja riikide vaheliselt kahte nelja-aastast aruandeperioodi. Viimane aruandeperiood lõppes 2015 ja praegu on käimas periood 2016–2019. Aruandeperioodi ülevaadet võiks kirjeldada kui riigi arenguaruannet põllumajandusest tuleneva reostuse vähendamiseks. Kõige olulisem osa ülevaatest on seireandmed ja nende muutused aja jooksul. Seiretulemuste alusel korrigeeritakse vajadusel nitraadi-
tundlikul alal kehtivaid kitsendusi ja kohustusi. See tähendab, et kui nitraatide ja pestitsiidide tase põhjavees tõuseb, peab riik rakendama uusi piiranguid põllumajandusele, et seda suundumust peatada. Kindlasti huvitab põllumehi, kuidas niivõrd olulise tähtsusega andmeid saadakse. NTA-l tehakse põhjaveeseiret 120 seirepunktist, mille hulgas on allikad, karst ja kaevud kolmes eri sügavuses (vt kaarti). Kontrollimiseks asuvad seirepunktid ka väljaspool NTA-d.