Page 1

nr 21 aprill 2018

EES T I PÕL LUMA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT

Kohtume Maamessil messialal c-28 innovators in agriculture

Lely Vector – paindlikkus kõikidele lautadele, nii praegu kui tulevikus Seade sobitub kitsasse söödakäiku, ei vaja lisatoestust või paneele, elektrijuhtmeid või rööpaid. Võite automaatse söötmise käivitada kohe. Robotile vajalik minimaalne söödakäigu laius on ainult 3,25 m (kahepoolne söötmine). Praegusel ajal on söödakäigud sageli laiemad. Kitsam söödakäik võimaldab vähendada ehituskulusid ja lisada lehmakohti. Rohkem lautu − üks söötmissüsteem Kaugandurite abil võib segu- ja söödarobot liikuda ja jagada sööta erinevates lautades. Kui noorloomad või kinnislehmad on eraldi laudas, on roboti programmeerimine sellise olukorra tarbeks

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 521 6455

ülimalt lihtne. Robot saab väljaspool hooneid liikumisega väga hästi hakkama. Liikumisteid on lihtne kohandada Muudatused laudas või gruppide koosseisus ei tekita probleeme. Kuna segu- ja söödarobot tegutseb autonoomselt, on süsteem kergesti kohaldatav. Valmis tulevaseks laienemiseks Lely Vectori moodulsüsteemi peamine eelis seisneb võimaluses seda hõlpsasti laiendada. Üks segu- ja söödarobot võib sööta 250–300 looma. Söötmisvõimsuse suurendamiseks võib kasutada lisarobotit. Kui üks seade töötab, on teine söödaköögis laadimisel. Nii annab süsteem veel rohkem kasu. Lisaks pole takistusi söödaköögi laiendamisel.

www.lely.com • www.linery.ee


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Ann Riisenberg: räägime taimekaitsevahenditest, mitte mürkidest Persoon: šarolee tõugu lihaveiste maaletooja Vallo Kruusimägi

4 6–11

Alustati põllumajanduse arengukava väljatöötamisega

14–17

2. maist avaneb PRIA-s ligi paarkümmend taotlusvooru

18–21

Tasuta nõustamise saamiseks tuleb end varakult kirja panna

22–23

Lägalaotamine on täpne töö

24–27

Taluliit hakkab agroturismi arendama

30–31

Mahetoetuste taotlejad said 14% vähem raha

32–35

Saagikindlustuse pakkumiseks on aeg küps

38–41

Metsapuude sordiaretus kogub hoogu

42–43

Mida peab teadma veekaitsest nitraaditundlikul alal

48–50

Põllumeeste süül ei peaks surema ükski mesilane

52–55

Suurüritused: Maamess ja avatud talude päev

56–58

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub juunis 2018.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Taimemürkide jäägid põhjavees*

ANN RIISENBERG EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA KESKKONNAVALDKONNA JUHT

O

lgem ausad, et iga artikkel, mis algab sellise pealkirjaga, tekitab lugejates eelarvamuse. Olgu selleks siis kas põllumees, kes ei tea enam, kuhu oma häbenevaid silmi peita või siis tavaline inimene, kes süüdistavalt põllumehe poole vaatab. Hea on, kui lugeja viitsib artikli pealkirjast veidi edasi lugeda ja süüvib ka sisusse. Sisust võime lugeda, et riigikontrolli audit nendib pestitsiidide taseme tõusu põhjavees, või siis viidatakse mõnele uuringule, mille tulemused räägivad samuti mürkide sisaldusest pinnaja põhjavees. Pealiskaudsel lugejal on lihtne süüdlast tuvastada Artiklite kommentaare ei maksa nõrganärvilistel põllumeestel üldse vaadata. Kõike seda lugedes tekib tunne, et põllumehed pritsivad hommikust õhtuni põldudele mürke, tappes elusloodust ning mürgitades sellistel põldudel kasvanud toiduga tarbijat. Kui on teada, kes on süüdi, siis on võimalik hakata ka karistama, keelama, näpuga näitama. Tõe huvides olgu siiski öeldud, et põllumehed ei kasuta mitte taimemürke, vaid taimekaitsevahendeid, mis paraku oskamatu kasutamise tagajärjel võivad tõesti eba-

4

soovitavaid tulemusi anda. Ehk mürgitada. Saame aru ka sellest, et me ei eelda tarbijalt ega ka ajakirjanikult, et nad võtaks artiklis mainitud aruande kätte ja uuriks lähemalt, mis sinna on kirja pandud, mis on nende numbrite ja keeruliste keemiliste ühendite nimede taga. Küll aga peaksid seda teadma põllumehed, sest nende edasine tegevus ja käekäik on sellega otseselt seotud. Teadlikud peaksid olema ka uuringute koostajad ja tellijad. Peame jõudma probleemide põhjuseni Enam ei piisa ainult proovide analüüsimisest ja nende põhjal pestitsiidide sisalduse statistiliste muutuste kohta hinnangute andmisest. Edasi peaks järgnema sisuline töö põhjus-tagajärg seoste leidmiseks. Eesti on piisavalt väike, me peaksime iga probleemse proovivõtu kohaga tegelema põhjalikult. Ainult nii jõuame selliste selgitusteni, mis aitavad meid probleemide lahendamisel edasi. Alustame kasvõi kõige elementaarsematest asjadest. Kui ikkagi kahes kolmandikus pestitsiidide piirväärtuse ületanud proovides (nitraaditundliku ala põhjaveeseire proovid) sisaldub ainet, mida sisaldavaid tooteid Eestis enam ei müüda, tuleks enne veenduda selles, kas tegemist on jääk-reostuse-

Põllumehed, hoiduge lolluste tegemisest põllul, ärge andke põhjust endale näpuga näitamiseks ja oma töö alavääristamiseks!

ga või kasutavad põllumehed salaja keelatud tooteid. Me saame kasutada kõiki avalikult saadaolevaid ruumiandmeid võimalike seoste leidmiseks, olgu selleks siis PRIA veebikaardid, ehitusregistri andmed vms. Põllumeestel pead päris liiva alla ka ei maksaks peita. Me ei saa eitada, et praegu aktiivses kasutuses olevate pestitsiidide (glüfosaat ja selle laguproduktid) sisaldus on veeproovides lubatud piirväärtusest kõrgem (vt ka artiklit lk 48– 50). Ka siin peaksime olema veendunud selles, kas reostus on põhjustatud väärkasutusest või on tõestatud näiteks seoses kaitsmata põhjaveega alade ja pestitsiidide kasutamisega. Taimekaitsevahendid mõjutavad ka mulla kvaliteeti Järjest enam suureneb ühiskonna surve pestitsiidide kasutamise rangemaks muutmiseks. Siinkohal peaksid põllumehed järjest enam mõtlema integreeritud taimekaitsele, sest lisaks veekvaliteedile mõjuvad pestitsiidid halvasti ka mullaelustikule. Ainuüksi sellepärast, et taimekasvatus oleks muldade kvaliteedi suhtes jätkusuutlik, peaksime suhtuma pestitsiididesse nagu antibiootikumide kasutamisse – kasutada ainult näidustuste korral! Põllumehed, hoiduge lolluste tegemisest põllul, ärge andke põhjust endale näpuga näitamiseks ja oma töö alavääristamiseks! * Selle artikli pealkiri on sõna-sõnalt laenatud tänavuse 22. märtsi Maalehe esiküljeviitest, millega suunati lugeja tähelepanu lk 6 ilmunud artiklile. Artiklis räägiti siiski mitte taimemürkidest, vaid taimekaitsevahenditest.


DELPRO™ FARM MANAGER – KÕIK VAJALIK FARMIHALDUSEKS

PS

IJÕ

UD

LU

S

SIGIM INE

A INN

E MIN A T S AVA

KARJATERVIS

ÖT M

IN

E

TÖÖ KOR RAL DUS

E INDAMIN H S U M U TOIT


PERSOON

Vallo Kruusimägi kavatseb 255-pealist lihaveisekarja suurendada, mullu valminud laudas selleks ruumi jagub. Foto: Scanpix

Vallo Kruusimägi, šarolee tõugu veiste maaletooja 6


Möödunud aastal Maaelu Edendamise Sihtasutuselt (MES) parima lihaveisekasvataja aunimetuse pälvinud Vallo Kruusimäge võib nimetada Charolais’ ehk maakeeli šarolee lihaveisetõu Eestisse toojaks, sest just tema 2000. aastal Rootsist toodud tõupullidest Olle ja Ruben sai alguse selle tõu levik siinmail. TEKST: KRISTINA TRAKS

Kruusimägi alustas Lääne-Virumaal Rakvere lähedal põllumajandusega tegelemist 1999. aastal. Erinevalt paljudest teistest põllumeestest ei põhine tema ettevõtted vanemate põlisel talukohal või tagastatud maadel, vaid kõik on loodud nullist. Ta ostis pankroti veerel väikese põllumajandusühistu, millele kuulus ka lüpsikari. Kuna Kruusimägi oli kolmel suvel käinud tööl Rootsis ja näinud kõrvalt, kuidas seal lihaveised kasvatatakse ja eelkõige just valkjat karva šarolee tõugu loomi, tekkis mõte ka siin proovida samasugus7


PERSOON

Mereäärsetel karjamaadel saavad loomad hästi söönuks .Foto: erakogu

te loomade kasvatamist. „Lihaveis oli sel ajal Eestimaal üsna tundmatu loom. Potentsiaali nähti ainult piimaveiste kasvatamises ja minu ideed peeti üsna utoopiliseks,“ räägib Kruusimägi. Ta nendib, et mõneti oli vastuseis ja umbusk ka mõistetav, sest juba Vene ajal oli siia toodud herefordi ja ka šarolee tõugu loomi, kuid neid ei osatud siin kasvatada ja nad ei poeginud. „Ilmselt oli põhjus selles, et neid toideti samamoodi nagu lüpsilehmi, mille tagajärjel vasikad kasvasid liiga suureks, loomad ei suutnud poegida ja suremus oli suur. Põllumajandusministeeriumist öeldi mulle toona üsna otse, et lihaveisekasvatusega ei ole meil Eestis mõtet tegeleda,“ meenutab mees ammuste aastate tagust lugu. Tõupullid Olle ja Ruben Kruusimägi uuris aga asja edasi ja suhtles mõne siinse lihaveisekasvatajaga. Neist Leino Vessart oli toonud omale Soomest kaks limusiini tõugu pulli ja paaritas neid

8

Midagi erilist peab selles söögis olema, sest need loomad, kes sügisel tulevad mere äärest, on eriliselt läikiva karvaga – mine või kohe näitusele! Vallo Kruusimägi, lihaveisekasvataja mustavalgekirju holsteini lehmadega. „Temalt ostsin 1999. aastal 14 tiinet looma ning seda loengi oma karja alguseks. Järgmisel aastal tulid juba tõupullid Olle ja Ruben ning vaikselt hakkas kari kasvama,“ räägib Kruusimägi. Selleks, et lihaveisekasvatus laiemalt Eestis hoo sisse saaks, läks aga veel veidi aega. 2000. aastal lõid selle alaga tegelevad entusiastlikud ettevõtjad Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi, mille juhatuses on Kruusimägi olnud siiamaa-

ni. Seltsi algusaegadel oli paljudel asutajaliikmetel vaid mõni lihaloom. Suuri karju, nagu on praegu, tollal ei olnud ning üldiselt peeti lihaloomi lüpsikarja kõrval justkui lemmikutena. „Valdavalt käis tegevus nii, et osteti pull ja kasvatati ristandeid. Kui eesmärk on aga puhtatõulise karja saavutamine, siis selliselt karja üleskasvatamine on ikka väga aega- ja vaevanõudev. Esimeste põlvkondade ristandid sarnanevad pigem lüpsilehmadele ja loodetud lihamägesid ei paista kuskilt. Kui sul oli 50 amme, siis olid juba suure karja omanik. Mina unistasin siis, et tahaks endale 150-pealist karja,“ meenutab Kruusimägi. Põige kanade juurde Kruusimägi loobus lüpsikarja pidamisest 2005. aastal ning plaanis keskenduda vaid lihaloomade kasvatusele. Elul oli aga varuks veel üks kõrvalepõige: 2006. aastal kutsuti mees Talleggi tootmisdirektoriks ja juhatuse liikmeks


ning nii ei jäänudki muud üle, kui usaldada oma ettevõtete igapäevane juhtimine palgalise tegevjuhi hoolde. Talleggis oli Kruusimägi töö eesmärk liita kaks tootmisüksust – Tabasalus endise Ranna sovhoosi maadel asuv lindude tapamaja ja Talleggi lihatööstus Saha-Lool. Praegu tundub uskumatuna, et tapetud linde veeti mitmekümne kilomeetri kaugusele, raisates palju raha, inimtööjõudu ja aega, rääkimata liha transportimisel tekkivast saastumise riskist. Ettevõtete ühendamisega läks aega tunduvalt kauem, kui Kruusimägi alguses oli arvestanud. „Teet Soormiga, kes oli Talleggi juht, plaanisime, et saame hakkama kolme-nelja aastaga, kuid tegelikult olin Talleggis tööl üle seitsme aasta,“ ütleb ta. „See oli väga keeruline aeg, sest ma elan Rakveres ja sõitsin iga päev Tallinna vahet,

lisaks tegelesin ka oma ettevõttega. Ehitusperioodil lõppesid Talleggis tööpäevad harva enne kella 19–20, samas oma ettevõtet ei tahtnud ma ka allavoolu lasta,“ meenutab ta mitmel rindel rabamist. Kruusimägi möönab, et nende aastate jooksul kippusid siiski veisekasvatuse asjad veidi kärisema ja arengut ettevõttes ei toimunud. „Kui sa ise iga päev kohal ei ole, siis asjad lihtsalt ei edene. Näiteks jäin ma täiesti kõrvale esimesest keskkonnatoetuste voorust ja samuti kõigist eelmise toetusperioodi investeeringutoetustest, kuna mul lihtsalt füüsiliselt polnud aega palgatöö kõrvalt sellega tegeleda,“ räägib ta. Neli aastat tagasi sai töö Talleggis otsa ja Kruusimägi pühendus täielikult oma veisekasvatuse arendamisele. Nurmetu Charolais nime kandvas ettevõttes on

Kohtumiseni Maamessil! väliplats VP-21

Järelveetavad - 5 mudelit, maht 2700 14000 liitrit Iseliikuvad - 5 mudelit, laius 18-36 meetrit

Lägaseadmed - kõik lägaveoks vajalik: püüd 3-26 m3, injektorid, lohisvoolikud

Mullaharimismasinad - üle 30 erineva mudeli ja üle 150 modifikatsiooni

Õlipressid tootlusega 10 - 16000 kg/tunnis, külm- ja kuumpress

Söödamikserid - järelveetavad, iseliikuvad, statsionaarsed. Maht 6-80 m3

Viljakülvikud - 6 erinevat mudelit ja üle 20 erineva modifikatsiooni

Ekstruuderid - granulaatorid loomasööda tootmiseks, 80 - 8000 kg/tunnis

FARMET masinate kandekonstruktsioonid on valmistatud eriterasest eXtra Steel line® TEHASEGARANTII 2 AASTAT PEECON söödamikserite segamissgude TEHASEGARANTII 5 AASTAT PEECON on paindlik partner - kõik masinad valmistatakse vastavalt kliendi soovile ja vajadusele.

PANE MEID PROOVILE JA KÜSI PAKKUMIST!

põllutehnika külvikud õlimasinad

lägatehnika söödamikserid haagised

KÜSI LISAINFOT JA PERSONAALSET LAHENDUST!

söödarobood rullipurussd silojaoturid

TELEFON: +372 5279827

taimekaitsepritsid

sõnnikulaoturid

E-MAIL: info@agrofort.ee

väeesekülvikud mullafreesid

farmihooldusmasinad

KODULEHT: www.agrofort.ee


PERSOON Hea teada Milline on šarolee tõugu veis? Vallo Kruusimägi toob kõigepealt välja tema rahuliku loomu. „See on kõige alus, sest loom peab olema kergesti käsitsetav. Tõuaretuses paneme rõhku ka sellele, et vasikad oleksid sündides väiksemad ja et emadel oleks rohkem piima. Lihaveistel kipub olema see probleem, et piima on neil vähevõitu,“ ütleb ta. „Loomult aga on nad pigem lausa uimased. Kui tema on ikkagi otsustanud magada vahekäigus, siis pean mina olema see, kes tema ümbert käib, mitte aga ei hakka tema minu pärast tõusma. Samas hea ongi – naljatades ütleme, et pullil vähendab iga püstitõusmine kaalu juurdekasvu 100 grammi võrra,“ näitlikustab Kruusimägi.

praegu 255 lihalooma, sh 163 amme, enamik neist puhtatõulised. Rahulike ja natuke lausa uimaste veiste vahel on näha üksikuid loomi, kes on pruunikat karva. „Nemad pärinevad esimesest 14 loomast, kuid järgneva kolme aastaga plaanime ristanditest lahti saada. Neljandat põlvkonda loomi loetakse taas puhtatõulisteks,“ selgitab Kruusimägi. Rikkalik toidulaud luhtadel Eestis kasvatatakse seda tõugu loomi suhteliselt vähe ja rohkem levinud on väiksemakasvulised lihaveisetõud. „Hereforde ja anguseid peetakse sobivamaks rohumaadel kasvatamiseks, samas suurekasvulised tõud nagu ka šarolee, väärindavad sööta kiiremini ja sobivad seega rohkem intensiivsele pidamisele,“ sõnab Kruusimägi. See ei tähenda aga, et tema loomad kogu suve laudas veedaksid. Vastupidi – maist novembrini on laut tühi, sest loomad viiakse karjamaadele, kus nad ei saa muud li-

10

255

lihalooma on praegu Nurmetu Charolais’l. sa karjamaal leiduvale kui ainult lakukivi. Kruusimägi ütleb, et vastupidiselt levinud arvamusele, nagu jääksid suurt tõugu veised luhakarjamaadel nälga, näeb tema, et nii see küll pole. „Peame loomi ka Läänemaal ja sealne perenaine kaalub ammesid. Tal on üle 1000-kilosed ammed, tõsised laevad! Näljast on asi ikka väga kaugel, vaid nad saavad väga kenasti karjamaadel söönuks.“ Kruusimägi loomad hoiavad mereäärseid karjamaid korras Juminda poolsaarel, kus krõmpsutavad noort mahlast pilliroogu süüa. „Midagi erilist peab selles söögis olema, sest need loomad, kes sügisel tulevad mere äärest, on erili-

selt läikiva karvaga – mine või kohe näitusele!“ muigab ta. Möödunud aastal valminud laudas on ruumi lahedalt ja sellepärast kavatseb Kruusimägi karja suurendada. Praegu toetab ettevõtmisi ka loomade eest saadav hea hind. Pullid kasvatakse kuni 300-kiloseks, misjärel sõidavad nad autodega Türki nuumale. Loomi on ka ise nuumatud ja müüdud Rakvere ning Saaremaa lihatööstustele, kuid põhiline on ikkagi eksport. Lihaloomade kasvatust peab Kruusimägi väga perspektiivikaks alaks, sest tööd loomadega on vähem kui lüpsikarja pidamisel. Nurmetu Charolais’s on loomadega askeldamine jõukohane ühele inimesele ja ajal, mil asjalike töötajate leidmine on paras peavalu, on see aspekt väga suur pluss. Peremees aga peab siiski käima laudast läbi iga päev, sest siin oodatakse teda pikisilmi – nimelt polevat veist, kes ei tahaks sügamist või paari sõbralikku sõna kuulda. Soovitatavalt iga päev.


Praktiline ja uuendusmeelne põllumees

E

esti Tõuloomakasvatajate Ühistu juhatuse esimees Tanel-Taavi Bulitko kiidab Vallo Kruusimäge praktilisuse ja otsustuskindluse poolest. „Ta on väga praktiline põllumees, julgeb riskida, kuid samas kalkuleerib ja kaalutleb tehtavaid otsuseid,“ ütleb Bulitko. Ta toob välja, et Kruusimägi on lihaveisekasvatussektoris olnud tegev peaaegu 20 aastat. Vallo Kruusimägi oli Eesti Lihaveisekasvatajate Seltsi asutajaliige ja kuulus aastaid seltsi juhatusse. Tubli propageerija „Esialgu piimaveisekasvatusega tegelenud Kruusimägi avastas Rootsist endale meelepärased šarolee tõugu veised. Teda saab pidada

nii üheks lihaveisekasvatuse maaletoojaks Eestis kui ka šarolee tõu peamiseks propageerijaks. Just tema entusiasmil on olnud suur roll uute seda tõugu veiste kasvatajate lisandumisel,“ räägib Bulitko. Tema sõnul on juurdekasvud, mida Vallo Kruusimägi ettevõtetes šarolee kasvatamisel saadakse, muljetavaldavad. „Kruusimägi tunnetab ka, kui oluline osa veisekasvatuses on tõuaretusel ning on ostnud parimaid tõupulle Rootsist ja Prantsusmaalt. Tema karjadest pärit veiseid on müüdud mitmetesse teistesse Eesti lihakarjadesse. Lisaks suurele pühendumisele oma ettevõttes on ta võtnud kanda ka ühiskondlike kohustusi edendamaks kogu lihaveisekasvatussektorit.“

ACO FUNKI - SIGALATE EHITUS JA SISUSTUS

■ Sulgude sisseseade ■ Kuivtoidu annustaja ■ Vedeltoidu annustaja

Tanel-Taavi Bulitko sõnul on Kruusimägi üks vähestest lihaveisekasvatajatest, kel on rajatud kaasaegne lihaveisefarm. „Uus farm valmis 2017. aastal ning toob tema juhitavates ettevõtetes kindlasti kaasa uue kvaliteedihüppe,” leiab Bulitko. Väärt tippjuht Tema hinnangul on Vallo Kruusimägi ka väga heade juhiomadusega põllumajandusvaldkonna tippjuht, kes oskab oma töötajaid motiveerida ja näha tervikpilti valdkonna arengutest. „Kindlasti on ta lihaveisekasvatajana eeskujuks valdkonnas osalejatele ning tema praktilisest tegevusest saadud kogemused on abiks paljudele,“ lisab Bulitko.

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

■ Komponendid ■ Ventilatsioon ■ Jootmisrennid ■ Põrandasüsteemid ■ Söötjad/fiiderid www.acofunki.com URMAS TRUUSA Country Manager - Estonia Tel: +372 53 23 13 13 E-mail: urmas.truusa@aco.com

VILLY OSMUNDSEN Area Sales Manager - Denmark Tel: +45 244 09 790 E-mail: vosmundsen@acofunki.dk

KA RENDIMASINAD!


Lely paigaldas 500. automaatse söötmissüsteemi Vector Maassluis, 15. veebruar 2018. Lely paigaldas 1. veebruaril 500. automaatse söötmissüsteemi Vector. See on erakordne saavutus, arvestades et Lely on tegutsenud sellel turul alates 2012. aastast. 500. Lely Vectori ja söödaköögi paigaldamine Rosi Chris Holsteins Inc. farmis Québecis Kanadas kinnitab Lely tugevat positsiooni automaatse söötmise valdkonnas. 500 Vector süsteemi töötavad nüüd enam kui 20 riigi piima- ja veisefarmides. Lely Vector oli põllumees Christine Hoyle’i sõnul loogiline valik: „Me oleme alates 2010. aastast kasutanud lüpsmiseks Lely automaatset lüpsmissüsteemi. Me alustasime A2-ga ja nüüd on meil A4. Me tahtsime Vectori lisada, et saavutada suurem kontroll söötmise üle ning tagada lehmadele värske sööt kogu päeva vältel.” Automaatne söötmine muutub üha populaarsemaks Jelmer Ham, Lely Internationali

söötmistoodete juht, oskab selgitada, miks põllumehed valivad Vectori. „See on revolutsiooniline süsteem, mis lisaks energiakulu ja töökoormuse vähendamisele omab positiivset mõju lehmade tervisele ja söötmistõhususele. Tihedama ja täpsema söötmisega kasutatakse söödas sisalduvaid toiteaineid optimaalselt. Nutikas tarkvara võimaldab samuti juhtimist kasumlikkuse, mitte ainult piimaanni ja kaalu juurdekasvu, alusel. Nii piimakarja- kui ka veisekasvatajad saavad arvutada söödaratsioonide muutmise mõju kasumimarginaalile.” Christine Hoyle ja Rose Volpe ettevõttest Rosi Chris Holsteins Inc. oma uue Lely Vectori ees.

Teave Lely kontserni kohta 1948. aastal asutatud Lely töötab pikaajalise, nauditava ja kasumliku tuleviku nimel põllumajandussektoris. Ettevõte arendab kvaliteetseid roboteid ja andmesüsteeme, mis seavad lehma esikohale ning mis on loodud loomade heaolu ning piimafarmide paindlikkuse ja tootlikkuse suurendamiseks. Lely on juba üle 25 aasta olnud juhtivaks automatiseeritud süsteemide müüjaks ja hooldajaks piimafarmerite erinevate põlvkondade jaoks. Lely inspireerib iga päev oma töötajaid klientidele innovatiivseid lahendusi pakkuma ning neile pikaajalisteks usaldusväärseteks partneriteks olema, kes pakuvad nõuandeid ja tuge. Lely kontsern, mille peakontor asub Maasluisis ning mis omab sihtotstarbeliste Lely Center rajatiste ülemaailmset võrgustikku kohandatud müügi- ja hooldusteenuste osutamiseks, tegutseb enam kui neljakümnes riigis ja annab tööd ligikaudu 1 200 inimesele. Lisateavet vaadake aadressilt: www.lely.com

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee


Lely Vector - kompleksne ja arukalt kavandatud süsteem Segu- ja söötmisrobot Lely Vectori süsteemi segu- ja söötmisrobot on iseseisev akutoitel töötav liikuvseade, mis on võimeline automaatselt ise segama ratsioone.

Tehnilised andmed

Mõõdud segu- ja söötmisrobot Pikkus 246 cm Laius

162 cm

Kaal

1281 kg

Kõrgus avatud lükanduksega

278 cm

Kõrgus suletud lükanduksega

193 cm

Mikseri maht Võimsus ja nõuded Max võimsus 1 robot (loomi) Max gruppide arv Põrand Max kalle

2 m3

250-300 16 tasane 5%

Söödakäigu minimaalne laius Kahepoolne söötmine 325 cm Ühepoolne söötmine 310 cm Söötmiseta koridor 275 cm Söödaköök, nõutavad mõõtmed söödaplokkidele Kuju sirgelt lõigatud plokid Max sügavus (haaratsi laius) 105 cm Sööt

hästi lõigutud või purustatud toode, soovitatav sööda pikkus 10-20-cm

Linery OÜ • Toomas Rüütel, tel. 52 16 455 www.lely.com • www.linery.ee


TULEVIK

Valmib aasta visioon Suure kaasamisüritusega veebruari viimasel päeval algas Eestis esmakordselt põllumajanduse valdkonna terviklik planeerimine. Seni ligi 30 erinevas strateegilises dokumendis kajastatud alavaldkondade eesmärgid jõuavad ühtsesse põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavasse. TEKST: TANEL RAIG

Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja Kerli Ats. Foto: Julia-Maria Linna

14


Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava (PõKa) koostamisele pandi alus eelmise aasta suvel, kui valitsus andis sellele mõttele heakskiidu. Tänavu jaanuaris pandi kokku arengukava koostamise juhtkomisjon, kes peab tegevust koordineerima ja olulisemad otsused heaks kiitma. 28. veebruaril kogunes ligi 160 osalejat esimesele kaasamisüritusele, kus arutati Eesti põllumajanduse ja kalanduse tuleviku üle: milline peaks olema Eesti toit, põllumajandus, kalandus ja maaelu aastal 2030. See ongi peamine, kuhu praegu on tööga jõutud. Maaeluministeeriumi asekantsler Illar Lemetti selgitab, et kuna PõKa koostamise protsess alles käivitus, siis ei ole arengukava peamised teesid veel paigas. Talupidajad otsivad lahendust maa nappusele Talupidajaid esindav Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats on PõKa koostamise juhtkomisjoni liige ja liidu esindajad on kaasatud ka kõikidesse põllumajandusvaldkonna töörühmadesse. Atsi hinnangul lähtutakse PõKa koostamisel väga olulistest märksõnadest – puhas toit, toiduohutus, loomade heaolu ja taimetervis, maaelu areng, keskkonnahoid (mullad ja vesi). Ats leiab ka, et ühe olulise teemana peaks PõKa välja pakkuma lahedusi maaressursi puuduse probleemile. „Räägitakse, et Eesti põllumajanduse suurim probleem on talunike vananemine ja noorte vähene huvi põllumajandustootmise vastu. Tegelikult pole probleemiks noorte vähene huvi, vaid maaressursi puudus,“ räägib Kerli Ats. Tema väitel on noortel, kellel puudub võimalus oma vanematelt talu koos maadega üle võtta, äärmiselt raske leida põllumajandusmaad, et ise põllumajandustoot-

Räägitakse, et Eesti põllumajanduse suurim probleem on talunike vananemine ja noorte vähene huvi põllumajandustootmise vastu. Tegelikult pole probleemiks noorte vähene huvi, vaid maaressursi puudus. Kerli Ats, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhataja jaks hakata. Ta toob välja, et põhiline probleem on põllumajandusmaa kontsentreerumine üha enam suurte põllumajandusettevõtete kätte. PõKa peaks käsitlema ja pakkuma välja lahendusi noorte talunike pealekasvu teemal, on Atsi soov. „Lisaks peaks PõKa pakkuma lahendusi ka põllumajandusmaa kontsentreerumise peatamiseks ja peretalude tugevdamiseks,“ lisab ta. Arengukava koostamise esimesed sammud Praegu ei ole PõKa sisust veel palju rääkida, kuna arengukava koostamise põhiline töö tehakse ära valdkondlikes töörühmades ja nende koosolekud alles algasid. Lemetti selgitab, et PõKa on sektoriülene visioonidokument, kus ei lepita ühelegi sektorile kokku konkreetseid eesmärke. Sätestatakse sektoriülene visioon ja eesmärgid aastaks 2030 ning kaardistatakse, kuhu ja kuidas riik ning sektorid koos liikuda soovivad, milline peaks olema Eesti toidu ja maaelu tulevik, kuidas hoida keskkonda ja tagada avalike hüvede pakkumine ning millised on põhilised arenguvajadused. „Näiteks, milline peaks olema riigi pakutav

tugistruktuur toiduohutuse tagamisel või taimehaiguste ennetamisel, millised toetuse andmise üldised põhimõtted tulevikus ja riigi sekkumise alused ning ülikoolist tulevate spetsialiste ettevalmistus,“ toob Lemetti näiteid. Sektorid (näiteks piimandus, teravili, aiandus) saavad oma eesmärkide üle ise otsustada, kui PõKa aluseks võtavad ja hakkavad sektorite arengukavasid koostama. Lemetti lubab, et riik aitab kindlasti kaasa ja toetab näiteks analüütilise poolega. Oma eesmärgi saab siiski ka riik. Tänavu sügiseks peaks arengukava koostamisega olema jõutud nii kaugele, et huvigruppidelt töörühmades kogutud materjali põhjal hakatakse koostama arengukava rakenduskava. Selles kirjutataksegi täpselt lahti riigi tegevused koos eesmärkide, mõõdikute ning maksumustega. Uuel dokumendil oluline roll raha planeerimisel PõKa-st saab oluline dokument ka rahastamise planeerimisel. Maaeluministeeriumi põllumajanduse ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban ütleb, et koostatav põllumajanduse ja kalanduse arengukava on strateegiline visioonidokument, mis on edaspidi aluseks nii riigieelarveliste kui ka välisvahendite planeerimisel. Tema väitel on siiani selline arengukava põllumajanduse ja kalanduse valdkonnas puudunud ning strateegilised poliitvalikud on tehtud ja sihid seatud maaelu arengukava ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi rakenduskava koostamise käigus. „Edaspidi peaks aga strateegiline katusdokument olema just põllumajanduse ja kalanduse arengukava,“ kinnitab Gorban. Mingite konkreetsemate summadega on aga arengukavas keeruline arvestada. Praegu alles al-

15


TULEVIK gavad aktiivsed arutelud Euroopa Liidu (EL) eelarve tuleviku üle. Vara on prognoosida, milline on pärast Brexitit EL-i eelarve ja millises mahus väheneb ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) eelarve. Gorban räägib, et praegu on ÜPP eelarve 50 miljardit eurot ja see on ligikaudu 40% kogu EL-i eelarvest. Üle 30% eelarvest moodustab ka ühtekuuluvuspoliitika. „Võib eeldada, et kärbete korral on just need kaks poliitikat kõige suurema surve all,“ nendib Gorban. Tema sõnul ei ole praegu võimalik prognoosida, kui palju see kõik mõjutab Eesti osa ÜPP eelarves. Eesti otsetoetuste tase on alla EL-i keskmise ning samm võrdsustumise suunas peaks toimuma ka järgmisel EL-i eelarveperioodil. „Samas ei pruugi see EL-i eelarve üldise vähenemise taustal tähendada, et Eesti toetused kasvavad, vaid vähendatakse hoopis kõrgemate toetussummadega liikmesriikide eelarvet ja seeläbi toetustasemete ühtlustamist,” arutleb Gorban. Kuigi tulevikus põllumajandusvaldkonnas jagatava raha hulk on veel üsna ebaselge, peab dokument, mille põhjal raha tulevikus jagama hakatakse, valmima suve jooksul. Seega seisab lisaks tavapärastele välitöödele Eesti põllumajanduses tänavu suvel ees tihe töö ka koosolekutel. Juba jaanipäevaks peavad olema PõKa töörühmadel valminud konkreetseid valdkondi puudutavate meetmete tekstid. „Suve lõpuks valmib PõKa täisteksti esimene versioon,” lubab Illar Lemetti. See versioon tehakse arvamuste avaldamiseks avalikuks järgmisel suuremal kaasamisüritusel. Sügisel algab ka arengukava rakenduskava koostamine. Eesmärk on, et 2019. aasta sügisel võiks valitsus kinnitada põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. 16

Nii valmib põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

1

2017. aasta suvi – Vabariigi Valitsus andis heakskiidu põllumajanduse ja kalanduse valdkonna (PõKa) arengukava koostamise ettepanekule.

2

2018. aasta jaanuar – moodustati PõKa juhtkomisjon, kes peab koordineerima arengukava koostamise protsessi ja heaks kiitma olulisemad otsused.

3

26. jaanuar ja 8. märts 2018 – juhtkomisjoni esimesed koosolekud, kus arutati PõKa koostamise protsessi, arengukava koostamise kaasamiskava ja PõKa visiooni.

4 5

6 7

28. veebruar 2018 – toimus ligi 160 osalejaga Eesti põllumajanduse ja kalanduse tulevikuarutelu, mis oli PõKa koostamise avaüritus. Algatati PõKa keskkonnamõjude strateegiline hindamine. 2018. aasta märts – alustasid tööd PõKa koostamise töörühmad. Alavaldkondade kaupa arutati esimesel kohtumisel valdkondade praegust olukorda (sh väljakutseid, millele on tarvis tähelepanu pöörata), teisel kohtumisel alavaldkondade eesmärke ja mõõdikuid, kolmandal ja neljandal kohtumisel riigi toetuse või sekkumise vajadust ja iseloomu. Töörühmade kohtumised toimuvad juunini. 2018. aasta juuni – töörühmade töö tulemusel valmivad valdkondade meetmete tekstid. 2018. aasta suve lõpp – valmib PõKa täisteksti esimene versioon, mida saavad kommenteerida kõik huvigrupid. Toimub järgmine suurem kaasamisüritus, et tutvustada koostöös huvigruppidega valminud arengukava ning kutsuda huvilisi arvamust avaldama.

8

2018. aasta sügis – jätkub PõKa keskkonnamõjude strateegiline hindamine ja sotsiaaldemograafiliste, majanduslike, keskkonna-, regionaalsete jm mõjude hindamine. Paralleelselt alustatakse huvigruppidelt kevadistes töörühmades kogutud materjali põhjal PõKa programmide ehk arengukava rakenduskava koostamist. Selles kirjutatakse täpsemalt lahti riigi tegevused koos eesmärkide, mõõdikute ning maksumusega.

9

2019. aasta sügis – valitsus kinnitab põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava.


Hea teada Arengukava panevad

kokku töörühmad Loodud on arengukava kolme peamise samba töörühmad ning lisaks olulisemate horisontaalsete teemade töörühmad. I sammas: taimed, loomad ja toiduohutus Töörühmas on arutlusel järgmised teemad. Taimetervis ja keskkonnahoid. Loomatervis ja heaolu. Toiduohutus. II sammas: põllumajandus ja maaelu Töörühmas on arutlusel järgmised teemad. Kvaliteetsed sisendid põllumajanduses.

Põllumajandussaaduste tootmine, väärindamine ja turustamine/eksport. Maa- ja rannapiirkonna areng. III sammas: kalandus ja vesiviljelus Töörühmas on arutlusel järgmised teemad. Keskkonnahoidlik kalavarude majandamine. Vee elusressursside tootmine, väärindamine ja turustamine/eksport. Horisontaalne töörühm: eksport. Horisontaalne töörühm: haridus, teadus, innovatsioon. Horisontaalne töörühm: keskkond. Allikas: maaeluministeerium

Küsimus Kuna paljud põllumehed on ka metsaomanikud, siis miks ei ole PõKa üheks sambaks ka metsandus? Vastab: ILLAR LEMETTI MAAELUMINISTEERIUMI ASEKANTSLER

M

etsanduse valdkonnal on oma arengukava. Uue arengukava koostamist on just alustatud ja kindlasti saavad selles protsessis osaleda ka põllumeestest metsaomanikud. Infot metsanduse arengukava koostamise kohta leiab keskkonnaministeeriumi kodulehelt.


TOETUSED

Pindalatoetuste taotlemine

MARIS SARV-KAASIK PRIA PRESSIESINDAJA

T

änavu 2. mail alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindala otsetoetuste ja üleminekutoetuste ning maaelu arengukava hektari- ja loomapõhiste toetuste taotluste vastuvõttu. Taotlusi võetakse vastu ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. Kokku on tänavuste toetuste eelarve 196,6 miljonit eurot ning toetuste liike on ligi paarkümmend. Taotlusi saab e-PRIAs esitada 2.–21. maini ning pärast seda hilinenult veel 15. juunini, aga sel juhul vähendatakse toetust 1% võrra iga hilinetud tööpäeva kohta. Milliseid toetusi saab tänavu taotleda? Otsetoetused: ühtne pindalatoetus (ÜPT) ning kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade ehk rohestamise toetus (ROH); noore põllumajandustootja toetus (NPT); puu- ja köögivilja kasvatamise otsetoetus (PKV); jätkata saab väikepõllumajandustootjate toetuse (VPT) kavas osalemisega. Üleminekutoetused taotlejale kuuluvate toetusõiguste alusel: põllumajanduskultuuri üleminekutoetus (PTO) ja heinaseemne üleminekutoetus (SEL). Erakorralist toetust talivil-

18

ja kasvatajatele (ERT) saab taotleda vähemalt 1 ha põllumaa kohta, kuhu ei olnud ÜPT toetust saanud teraviljakasvatajal võimalik 2017. aasta augustist oktoobrini üleujutuste ja tugevate vihmade tõttu talivilja külvata või kus külvatud talivili hävines. MAK 2014–2020 toetused: keskkonnasõbraliku majandamise toetus (KSM); keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetus (KSK); keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse toetus (KSA); piirkondlik mullakaitse toetus (MULD); kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (SORT); ohustatud tõugu looma pidamise toetus (OTL); poolloodusliku koosluse hooldamise toetus (PLK); mahepõllumajandusele ülemineku ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus (MAH); loomade heaolu toetus (LHT); Natura 2000 põllumajandusmaa toetus. MAK-i keskkonnatoetuste hulgas on uus piirkondlik veekaitse toetus (VESI). Seda saab taotleda KSM kohustuse võtnu, kes hoiab nitraaditundlikul alal põllumajandusmaad viieaastase perioodi

24.04.

kaotavad vanas e-PRIAs antud volitused kehtivuse ja klient peab andma uue e-PRIA teenuses „Esindusõigused ja volitused“ uuesti volitused vana e-PRIA teenuste kasutamiseks.

jooksul rohumaana või kellel on viie aasta jooksul 60% KSM-i toetusõiguslikust maast talvise taimkatte all. Taotlusi saab esitada ainult e-PRIA kaudu 2018. aastast saab pindalatoetuseid taotleda ainult elektroonilise kliendiportaali e-PRIA vahendusel. E-keskkonnas enda isiku tuvastamiseks on vaja kehtivate sertifikaatide ja PIN-koodidega ID-kaarti või mobiil-ID-d. Et nende puudumine ei saaks taotlemisel takistuseks, soovitame aegsasti kontrollida enda ID-kaardi sertifikaatide ja PIN-koodide kehtivust, näiteks proovida siseneda uude e-PRIA-sse ja veenduda, et see õnnestub. Seni on tulnud PRIA erinevate e-teenuste kasutamiseks siseneda kas niinimetatud vanasse või uude e-PRIA-sse. Nüüd teeb PRIA muudatuse selle segadusttekitava olukorra lahendamiseks. Alates 24. aprillist saab mõlemasse e-PRIAsse siseneda ühise „värava“ kaudu aadressil https://epria.pria.ee/ epria2/login/#/login. Sinna jõuab ka läbi PRIA veebilehe ja eesti.ee portaali. Pindalatoetuste taotlemise teenused on endiselt vanas e-PRIA-s. Muudatuse käigus suurendame ka turvalisust ja seetõttu ei saa enam e-PRIA-sse sisenemiseks kasutada panga paroolikaarte. Väga oluline on teada, et vanas e-PRIA-s antud esindusõigused kaotavad 24. aprillist kehtivuse ja klient peab andma uue e-PRIA teenuses „Esindusõigused ja volitused“ uuesti volitused vana e-PRIA teenuste kasutamiseks. Volitusi ei pea uuesti andma inimesele, kellele on uues e-PRIA-s juba varem täielikud volitused an-


algab e-PRIA kaudu 2. mail tud või kelle esindusõigus tuleneb äriregistrist. Kuni 24. aprillini kehtivad vanas ja uues e-PRIA-s eraldi õigused. Klient saab aga juba praegu uue e-PRIA teenuses „Esindusõigused ja volitused“ anda ettevalmistavalt volitusi ka vana e-PRIA teenuste kasutamiseks. Need uued volitused hakkavad kehtima alates 24. aprillist. Taotlejat abistavad erinevad juhendid E-PRIA erinevate teenuste kasutamiseks, sh põldude ja niitude joonistamiseks, vormide täitmiseks jne, on koostatud detailsed juhendid http://www.pria.ee/

et/ePRIA/Juhendid. Nende hulgas on ka videojuhendid, mis ekraanipiltide ja selgituste abil e-PRIA erinevaid teenuseid tutvustavad. Samm-sammult e-PRIA-s toiminguid tehes on abiinfo nupuvajutuse kaugusel – „Vajad abi? Vajuta siia“. Juba eelmisel aastal kasutas üle 92% pindalatoetoetuste taotlejaist e-PRIA-t. Meie maakondlikes teenindusbüroodes on e-PRIA kliendiarvutid ning meie töötajad aitavad e-PRIA kasutamisel. Teenindame kliente E–N kl 9.00–16.00, samuti reedel, 18. mail. Kliendiarvuti kasutamise aja teenindusbüroos soovitame ette broneerida, kontaktid leiate PRIA veebilehelt www. pria.ee/et/pria/teenindusbrood.

Hea teada Lugege juhendeid ja küsige nõu Kõikidel taotlejatel palume tutvuda soovitud toetuste saamise täpsemate tingimustega ja hinnata, kas nende nõuete täitmine on teile jõukohane. 2018. aastal on toetuste nõuetes ka muudatusi. Täpsemat infot pakuvad meetmete määrused, tutvustused ning juhendid „Abiks taotlejale“, mis avaldatakse PRIA kodulehel www.pria.ee. PRIA maakondlikest teenindusbüroodest saab trükiseid toetuste põhitõdede ning 2018. aastal kehtivatele nõuetele vastavuse kohta. Nõu saab küsida otsetoetuste infotelefonil 737 7679.


TOETUS

Taliviljakasvatajad saavad mais HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

S

amal ajal pindalatoetuste taotlemisega ehk 2.–21. maini saavad taliviljakasvatajad taotleda erakorralist toetust mullusügiseste vihmaste ilmade tõttu külvamata jäänud või kannatada saanud talivilja eest. 2017. aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome eelmise aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole, kes otsustas detsembris eraldada neljale riigile erakorraliseks taliviljakahjude hüvitamiseks 15 miljonit eurot. Eestis on toetuseks ette nähtud 1,34 miljonit eurot.

Toetust saavad taliviljakasvatajad taotleda põllumaa kohta, millele jäi 2017. aasta augustist kuni oktoobrini talivili külvamata või kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Tähele tuleb panna seda, et toetust ei saa taotleda põllumaa kohta, millele külvatud talivili sai kahjustada või hävines ebasoodsate talvetingimuste tõttu. Erakorralise toetuse puhul saab toetust taotleda maksimaalselt sama hulga hektarite kohta, mille pealt taotleja sai 2017. aastal pindalatoetust. Taliviljaks loetakse erakorralise toetuse mõistes talinisu, talirukist, taliotra, talitritikalet, talirapsi ja talirüpsi. Toetust saab taotleda minimaalselt ühe hektari koh-

ta, mille moodustavad vähemalt 0,3 hektari suurused põllud. Maaeluministeeriumi taimekasvatussaaduste büroo juhataja Erkki Miller selgitas, et toetuse ühikumäära arvutamiseks jagatakse meetme eelarve, mis on 1,34 miljonit eurot, taotlejate poolt esitatud hektarite arvuga. Ühikumäära maksimumpiir on otsetoetuste 2017. aasta ühikumäär. „Toetuse eelarve jagatakse hektarite kohta proportsionaalselt, kedagi või midagi eelistamata,“ lisas Miller. PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse sellise aja jooksul, et toetuse saajatele oleks toetusraha võimalik arvelduskontole kanda 2018. aasta 30. septembriks.

Kohtume Maamessil A-hallis boksis 24 RTK parandusandmed GNSS püsijaamade võrgust

Hades Invest OÜ Valdeku 132 11216 Tallinn Tel: +372 53037313 tonu@topcon.ee www.topcon.ee

ÜKS KORD MÕÕDA


erakorralist toetust taotleda Hea teada

Toetuse eelarve jagatakse hektarite kohta proportsionaalselt, kedagi või midagi eelistamata. Erkki Miller, taimekasvatussaaduste büroo juhataja

Kes võib erakorralist toetust taotleda? Toetust võib taotleda taliviljakasvataja, kes taotles 2017. aastal ühtset pindalatoetust ja märkis taotlusele kasvatatavaks põllumajanduskultuuriks talivilja, ning kelle taotlus rahuldati. Taotluse võib esitada põllumaa kohta, millele jäi 2017. aasta augustist kuni oktoobrini talivili külvamata või kus külvid liigsete sademete tõttu hävinesid. Talvel tekkinud kahjude eest ei saa toetust taotleda. Milliste kultuuride kohta võib toetust taotleda? Toetatavad kultuurid on talinisu, talirukis, talioder, talitritikale, taliraps ja talirüps. Millal ja kuidas tuleb taotlus esitada? Taotlusi saab esitada 2.–21. maini 2018 e-PRIA kaudu koos pindalatoetuste taotlustega.


TOETUSED

Tasuta nõustamisteenuse pakku jaid tänavu vähem

LEHO VERK MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUSE NÕUANDETEENISTUSE JUHT

P

indalatoetuste taotlemisperiood läheneb. Tänavu saab esmakordselt taotlusi esitada vaid e-PRIA-s ja paljud taotlejad tahavad tõenäoliselt kasutada taotluse vormistamisel nõustajate abi. Kuna selles on võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärseid muudatusi, selgitan, kuidas see tänavu korraldatud on ja millega taotleja peab arvestama, kui soovib pindalatoetuse taotlemise käigus nõus-

tamist. Varem rahastas maaeluministeerium e-PRIA juhendamist eraldi teenusena, mida koordineeris Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES). Taotleja jaoks tasuta juhendamist tegid konsulendid üle Eesti, olenemata sellest, kas nad olid igapäevaselt MES-i nõuandeteenistusega seotud või mitte, ning samuti juhendajad, kellel konsulendi kutse puudus, kuid kes olid seotud mõne nõuandeteenuseid osutava ettevõttega. Sel aastal loetakse e-PRIA nõustamine tavapäraseks nõuandetegevuseks, mille tingimused on hoopis teistsugused. Maaeluministeeriumi ja MES-i vaheline nõuandeteenuste leping ei luba kasutada konsulendi kutsetunnistuseta nõustajaid ja paljudele iseseisvalt tegutsevatele konsulentidele pole pakutavad tingimused atraktiivsed. Seega oleme olukorras, kus taotleja jaoks tasuta või väike-

Kohtume Maamessil VP-102 TEID OOTAVAD:

MIKSER KUNI 18 M³

TRAKTOR 97

HJ

VAALUTI 12,5 M

ja meie teised masinad koos

meeskonnaga


se omaosalusega saab pindalatoetuste taotlemist nõustada oluliselt väiksem arv inimesi kui mullu. Praktikas tähendab see, et kuigi maaeluministeerium loodab maiks jõustada muudatuse, millega igal taotlejal tekib õigus saada e-taotluse esitamiseks tasuta nõustamist kuni kahe tunni ulatuses, ei saa kõik soovijad võimalust kasutada. Esiteks ei jõua MES-i konsulendid selle aja jooksul nii suurt arvu taotlejaid nõustada (eriti juhul, kui enamik taotlejaid jätab oma taotluse vormistamise viimastele päevadele nagu eelnevatel aastatel) ning teiseks saab teatud osa konsulentidest taotlejaid küll aidata, kuid nende teenuse eest peavad kliendid maksma täies ulatuses ise. Nõustajate arv ei ole eelmise aastaga võrreldes vähenenud, küll aga on osade konsulentide teenused maaelu arengukava vahenditest toetatavad ja teiste konsulentide omad mitte.

Neli soovitust edukaks taotlemiseks Selleks, et kõigil soovijatel saaksid taotlused õigel ajal ja korrektselt esitatud, soovitan järgida alltoodud soovitusi. Proovige taotlemisprotsessiga ePRIA-s ise hakkama saada. Enamik taotlejaid esitab oma taotluse iseseisvalt, nõustamist vajas eelmisel aastal vaid 1/5 taotlejatest. Midagi väga keerulist taotlemises ei ole, e-PRIA keskkond on aasta-aastalt arenenud ja praeguseks tunneb iga elementaarsete arvutioskustega inimene end seal suhteliselt koduselt. Taotluse vormistamise käigus leiab „masin“ paljud vead ise üles ja need saab kerge vaevaga ära parandada. Vajadusel on otse arvuti tagant võimalik abi saamiseks helistada PRIA infotelefonile 737 7679. Osalege pindala- ja loomatoetuste infopäevadel, mis toimuvad april-

likuu jooksul kõigis maakondades. Neid korraldab Tartu Põllumeeste Liit, lektorid on kogenud konsulendid ja paljud asjad saavad kindlasti selgemaks. Täpsema info leiab kodulehelt www.pikk.ee. Täitke oma taotlus PRIA maakondliku büroo kliendiarvutis, nii on vajadusel võimalik nõu küsida PRIA klienditeenindajatelt. Kliendiarvuti kasutamise aega saab broneerida internetis www.pria.ee/reg või PRIA maakondliku teenindusbüroo telefonil. Ärge jätke taotlemist viimasele nädalale. Pöörduge aegsasti konsulendi poole, et broneerida endale aeg nõustamiseks. Konsulendid on sel perioodil tööga väga hõivatud ja aja eelnev kokku leppimine seetõttu väga oluline. Konsulentide info leiab aadressilt www.pikk.ee.

a Tehnik

KVERNELAND, HORSCH, LEMKEN, SIMBA, VÄDERSTAD, AMAZONE jt

gen era T-2 ator hin 5 d5 0€

NH, CASE, MF, JD, UTB, MTZ, T-25, T-40 traktoritele

el peit 48 € 3. hind

Vaata meie e-poodi: www.agroparts.ee Rakvere, Rägavere tee 38 tel: +372 32 58 970 mob: +372 52 60 545 AVATUD: E–R 8–17 L 9–14

AGROPARTS OÜ info@agroparts.ee www.agroparts.ee


TEHNIKA Kolme silla, kahe vabaroolimisega rattapaari ja laiade rehvidega lägapütt säästab põllupinda, 20-tonnine mahutavus lisab tööle efektiivsust. Foto: Joskin

Virtsa ja sõnniku teekond põllule on peenelt timmitud Nii mullaharimine kui ka põldude väetamine, sh orgaaniliste väetiste põllule viimine, muutub üha peenemalt timmituks. Seetõttu jäävad laias kaares sõnnikut lennutavad laotusmeetodid ajalukku. TEKST: AIN ALVELA

24

Sõnniku või muu orgaanika põllule viimiseks on laias laastus kaks moodust – tahkesõnniku vedamine ja laotamine spetsiaalse haagisega ning vedelsõnniku ehk läga viimine eraldi järelveetava lägatsisterniga või iseliikuva lägalaoturiga. Vedelsõnnik, eriti, kui põllud on suured ja kasutatakse iseliikuvat laoturit, veetakse eraldi paakautodega põlluserva, kus läga laoturisse ümber pumbatakse. Iga sõnnikuliigi jaoks oma Tahkesõnniku põllule laotamiseks on eraldi haagised või siis

saab spetsiaalse laotusmehhanismi kinnitada mõne mitmefunktsioonilise haagise külge. Pigem on tegemist eraldi kompleksse haagisega, millel sõnniku, aga ka näiteks turbaväetise või granuleeritud lubiväetise kastist väljaviskamiseks kas siis horisontaalse või vertikaalse asetusega biitrid. Sääraseid sõnniku laoturhaagiseid on kas kitsa või laia korpusega. Kitsastel asuvad rattad haagise kere kõrval, laiadel kasti all nagu enamikul traktorihaagistel. Kere kõrval asuvate ratastega sõnnikulaoturi raskuskese on madalamal


Lägalaotus Voore Farmi põldudel, kus kasutada võimas iseliikuv lägalaotur Holmer ning poolhaagisena konstrueeritud lägatsistern Kaweco. Foto: Voore Farm

ja manööverdada on nendega seetõttu mõnevõrra lihtsam. Sõnniku etteandmine biitrilabadele toimub üldiselt kettkonveieriga varustatud haagise kastipõhja abil. Seejuures on oluline, et seda konveierit saab kiiresti n-ö vastupidises suunas käima panna, kui mingi takistus, näiteks mõni sõnniku sekka sattunud kännujuurikas, peaks ähvardama biitrid umbe ajada. Horisontaalasetusega biitritega laotaja sobib kuivema põhurikka sõnniku ja näiteks komposti, turbamulla ning suure kuivainesisaldusega lubigraanulite laotamiseks. Lubjaväetiste põllule viimiseks lisatakse laoturile veel laotuskettad. Kui tegemist on tolmava ollusega, näiteks just lubjaga, siis kasutatakse laoturi taga pikenduskorpust, mis väldib laotatava aine liigset lendumist, suunates selle vertikaalselt täpselt haagise taha pinnasele. Püstpaigutusega biitritega laotur sobib n-ö klassikalise sõnniku laotamiseks ja on üldiselt horisontaalbiitritega laoturist odavam.

Hea teada Sõnnikulaotamise keeluaeg 2018. aasta Vedelsõnnikut ei tohi laotada 15. novembrist kuni 20. märtsini. Vedelsõnniku paisklaotamine on keelatud 20. septembrist 20. märtsini. Tahe- ja sügavallapanusõnnikut ning muid orgaanilisi väetisi ei tohi laotada 1. detsembrist kuni 20. märtsini. 2019. aasta Vedelsõnnikut ei tohi laotada 1. novembrist.

Muu hulgas ka Belgia ettevõtte Joskin põllumajandushaagiseid Eestisse toova AS-i Stokker müügijuht Andres Suitso märgib, et sõnnikulaoturite tootevalikus on ka liikuva esiseinaga variante, aga hoiatab samas, et nendega on äpardused kerged juhtuma, sest sõnnikus olev suuremat sorti võõrkeha võib süsteemi kinni kiiluda. Lisaks soovitab Suitso aeg-ajalt kontrollida sõnnikut liigutava konveieri kette ja neid vajadusel üle pingutada.

Kui haagiste puhul on üks olulisemaid komponente rattad ja rehvid, siis lägalaotaja tõhususe ja vastupidavuse määrab pump. „Pump on lägapüti valikul esimene prioriteet,“ kinnitab Andres Suitso ja räägib, et valdavalt on pütid varustatud pumpadega, millega saab läga peale ja ka maha laadida. Levinuimad on vaakumpumbad „Enne lägalaoturi valikut tuleb endale selgeks teha, kui kaua aega järjest peab pump töötama, kas see peab ka paaki täitma ja kustkohast peab täitma. Lägapüti pump peaks olema piisavalt võimas, et ka näiteks viie meetri sügavusest laguunist püti nelja-viie minutiga täis tõmbaks,“ kirjeldab Suitso. „Levinuimad lahendused on vaakumpumbad. Sellise pumba puhul läga otseselt pumba sisse ei satu. Aga on ka selliseid, mille puhul läga käib otse läbi pumba. Need on küll väga efektiivsed ja tootlikud, aga samas ka vaakumpumpadest palju haavatavamad, sest sinna võib sisse sattuda võõrkehasid, mis ajavad pumba rikki.“

25


TEHNIKA Kui lägapütti kasutatakse ainult põllul läga laotamiseks, siis peab see enam-vähem pidevalt töötama. Sellisel puhul pole vaakumpump just ideaalne lahendus, sest peab aeg-ajalt ülekuumenemise vältimiseks viis-kuus minutit n-ö puhkama. Sellisel juhul tasub valida selline pumbalahendus, mida ülekuumenemine ei ähvarda. Milline tehnoloogia ja lägalaotamise süsteem valida, sõltub läga kogusest, põllu ja sõnnikuhoidla vahelisest kaugusest ja põllumassiivi suurusest. Suurte koguste ja vahemaade puhul veetakse läga põlluserva spetsiaalsete rekatsisternidega. Püti või iseliikuva lägalaoturi küljes olevad laotusseadmed on veidi erinevad, olenevalt sellest, kas läga viiakse rohukamarasse või haritud põllumaasse. Rohumaade jaoks on ketastega varustatud laotusseade. Selle pu-

Lägapüti pump peaks olema piisavalt võimas, et ka näiteks viie meetri sügavusest laguunist püti nelja-viie minutiga täis tõmbaks. Andres Suitso, AS Stokker hul peab seadme reguleerima nii, et kettad ulatuvad rohukamarat lõikama vähemalt viie sentimeetri sügavuselt. Optimaalne on, kui läga jõuab kamarasse paari-kolme sentimeetri sügavusel. Selline laotussüsteem viib läga vajalikku kohta taimejuurteni, läga ei lendu, väärt põllurammu ei lähe raisku ning otse pinnasesse viidav ollus ei levita ümbruskonnas haisu. Haritud põllule läga laotamiseks mõeldud laotusseade teeb

KÕIK HÜDRAULIKAVALDKONNAST

www.hansa-flex.ee HANSA-FLEX HÜDRAULIKA OÜ e-post: eta@hansa-flex.com

Peterburi tee 63b, 11415 Tallinn tel +372 656 0957 Tähe 127a, 50113 Tartu tel +372 772 0044

Internetikataloogilink: http://cat.hansa-flex.com/et/Index

SAKSA KVALITEET – MÕISTLIKUD HINNAD!

hüdrovoolikud hüdraulika komponendid hüdropumbad liitmikud hüdromootorid

spetsiaalsete käppade abil lägale ette väikese vao, mis peaks olema veidi sügavam kui rohumaa puhul ketastega tehtud vagu. Andres Suitso märgib, et lägaveoks vajalikku pütti soetades tuleb mõelda, kas sellega on plaanis edaspidi läga põllule laotama hakata. Kui jah, on mõistlik tellida pütt, millel lägalaotusseadme paigaldamise valmidus ja vajalikud kinnituskohad jmt olemas, sest hiljem võib osutuda võimatuks kõike vajalikku haagisele lisada. Põllumeestele teeb peavalu asjaolu, et aeg, mil sõnnikut põllule viia saab ja tohib, muutub aina lühemaks. Ühest küljest tahetakse lägamahutid ruttu tühjaks saada ja läga põldudele vedada juba sügisel. Teisalt peab arvestama, et vastu talve taimed toitaineid enam kuigi aktiivselt ei omasta ja suur osa põllurammust läheb lihtsalt raisku.


Tehnika peab tagama kiire lägalaotamise KARMO KARRIK

L

OÜ AGRIPROFF MÜÜGIJUHT

äga ja sõnniku laotamise aeg on seadustega üsna üürikeseks limiteeritud, eriti sõltub see lume mahatulekust, sest lume peale läga laotada ei tohi. Samas on lägalaguunid tehtud lauda suuruse ja loomade arvuga arvestades ja erilisi varusid sinna koguda ei saa. Enne talve soovitakse lägahoidla tühjaks vedada ja kevadel samuti, niipea kui võimalik, veoga alustada. Sellepärast käib põldudel kibekiire lägalaotuse töö nii sügisel kui ka kevadel. Lägalaotuse protsess peab olema kiire ja sujuv. Lägalaoturi efektiivsuse määrab ennekõike ära aeg, mis kulub püti täitmise-

le. Kui pumbad on head, siis 150 mm läbimõõduga vooliku kaudu, millest inimese jõud n-ö üle käib, tõmbab 20 m3 püti täis 6–8 minutiga. Kui on olemas hüdraulikaga juhitav 200 mm läbimõõduga voolik, kiireneb pumpamise aeg pea kaks korda – tsistern täitub juba nelja minutiga. Aga eriti võimsad on pealtlaadivad lägahoidla juures paiknevad pumbad, mis löövad püti täis juba 1,5–2 minutiga. Sellepärast mitmed agrofirmad ei kasutagi pealelaadimise pumpadega varustatud lägapütte, sest kiirem variant on täita tsistern pealt statsionaarse tsentrifugaalpumbaga. Seega piitsutab aeg lägalaotusega kimpus olevat põllumeest takka. Kui korralik töömees viib hea

Kuningas kutsub! Telli Joskin enne 30. juunit ja sõidad Belgiasse! Küsi täpsemalt oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 53093294

Ivan Milinevitš Lääne-, Harju-, Raplamaa 5170965

Ainar Pajo Virumaa, Järvamaa 5118555

Tarmo Erlich Valga-, Võru-, Põlvamaa 55624067

Tarmo Erlich Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 59182990 agri@stokker.com www.stokker.ee/joskin

tehnikaga, kui pütti saab pidevalt põlluservas täita, pika tööpäeva jooksul põllule 15–16 pütitäit (20 m3 pütt) läga, mis teeb kokku 300 m3, farmis aga on 1500–2000 lehma, kes toodavad talve jooksul läga tuhandetes kuupmeetrites, siis võib arvestada, kaua selleks aega kulub. Pealegi päris pilgeni täis sellise survega pumbates pütti ei saa, läga vahutab jaon hea, kui 20 m3 püti täituvuseks saame 19 m3. Efektiivsusarvutus on peen töö. Nt ei ole 12 m laiuse randaali kasutamine lägalaotamisseadme koosseisus kõige efektiivsem, sest kui pütt pole väga suur ja ühe täiega ei kannata ühte põlluriba ära teha, siis tuleb ühe riba pealt paarkolm tühisõitu püti täitmiseks.


KEE

r--------------------

UJ

ca UJ � Cf)

>

:<(

Alltech Eesti OÜ ppuskar@alltech.com +372 505 2846 alltech.com/eesti

keenansystem.com

� KEENAN System


ENAN.

Edasimüüja Eestis

anJ\fltech�ompany

Põllumehe kindel seljatagune

----------

Oilseeds Tehnika OÜ

tehnika@oilseeds.ee +372 733 0556 www.oilseeds.ee

Mis on meie masinal erilist? KEENAN'i soodamikser on ainulaadse kahekambrilise ehitusega, mis koosneb segamiskambrist ja eraldiseisvast valjalaskekambrist. Kahekambriline ehitus, 6-labaline haspel ja meie patenteeritud vastuloiketerade susteem voimaldab toota sotidasegu Mech Fiber - KEENAN'i ainulaadset "lahtist", kohevat soodasegu.

KVALITEETNE SOODASEGU, MIS ON MA.A.RAV PIIMATOOTMISES

't# @KEENANsystem

�X4 info@keenansystem.com


TURISM

ANNAME KERLI ATS

HOOGU

E

EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATAJA

estimaa Talupidajate Keskliit alustas sel aastal uue projektiga, milleks on agroturism. Agroturism võimaldab luua põllumajandusettevõtetel lisaturgu oma toodetele ja pakkuda meeldejäävaid kogemusi turistidele, kes nende talusid külastavad. Põllumajandusettevõtetel, eriti väikestel ja keskmistel, on võimalik agroturismiga tugevdada oma konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust turismitoodete ja ka traditsiooniliste põllumajandustoodete lisamüügiga. Hea võimalus riskide hajutamiseks Põllumajandustootjate jaoks on üheks suuremaks riskiks hindade kõikumine. Agroturism on hea võimalus riske hajutada erinevate ettevõtlustegevuste vahel. Samuti aitab agroturism kasvatada põllumajanduse populaarsust. Agroturismil on oluline roll ka koolilaste ja noorte sideme loomiseks maaeluga. Praeguseks tegutseb Eestis nii mõnigi agroturismiettevõte. Leidub nii alternatiivpõllumajandusettevõtteid kui ka traditsioonilisi põllumajandustootjaid, kes on avatud külalistele aastaringselt. Nende positiivsete näidete kaudu soovime julgustada ka teisi põllumajandusettevõtteid mitmekesistama oma tegevusi turismiteenustega. Riik näeb agroturismil potentsiaali Maaelu arengukava 2014–2020 püstitab ühe eesmärgina põllumajandusettevõtja tegevuse mitmekesistamise mittepõllumajandusliku tegevuse suunas. Seega on agroturismi arendamine põllumajandustootmisele turismiteenuse lisamisega äärmiselt oluline ning aitab kaasa ka põllumajandusettevõtete riskijuhtimise arendamisele. Üheks kinnituseks, et inimestel on huvi põllumajandusettevõtete vastu, on maaeluministeeriumi eestvedamisel korraldatav üle-eestiline avatud talude päev, mis 2018. aastal toimub juba neljandat korda. Maamajanduse infokeskuse andmetel osales 2017. aastal ligikaudu 120 000 külastajat.

30


Aasta lõpuks näeme tulemusi Agroturismi arendamiseks mõeldud tegevused toimuvad kolme-etapiliselt. Aasta lõpuks on loodetavasti esimesed tulemused käes. Esimene etapp Taustauuring Juhtgrupi moodustamine. Juhtgruppi kuuluvad talunikud/ettevõtted, kes on alustanud või soovivad tegeleda agroturismiga. Lisaks kuulub juhtgruppi ekspert või eksperdid turismindussektorist, kes teavad turunõudlust ja -vajadust. Sõnastame koos juhtgrupiga agroturismi mõiste ja selle tegevusala. Agroturismiga kaasnevate kasutegurite määratlemine ehk millist lisaväärtust liitunud taluettevõte saab. Defineerime, millised talud/ettevõtted kvalifitseeruvad agroturismi alla. Projektile pikemate ja lühemate eesmärkide määratlemine. Esimese etapi lõpuks on olemas sisend statuudi loomiseks.

Teine etapp Statuudi loomine Sõnastame erinevad klassifikatsioonid: - kirjeldame, millistele tingimustele peavad vastama agroturismi teenust pakkuvad talud/ ettevõtted: kas ja kui suures mahus tegeletakse tootmisega ja tooraine väärindamisega; - milliseid lisateenuseid pakutakse: ekskursioonid, töötoad, seminariruumid, majutus, toitlustus jne. Agroturismi liikmeskonna loomine ja märgi väljatöötamine. Teise etapi lõpuks on olemas sisend kodulehe loomiseks ja materjalid infopäeva korraldamiseks. Teise etapi lõpuks on selgunud ka esmased märgiga liitujad.

Heinapallidel (vasakpoolne foto) istuvad Andre Juustufarmi peremees Aivar Alviste ja perenaine Erika Pääbus. Väikesel ülemisel pildil on Männiku piimalammaste farmi peretütar ning alumisel fotol Tõrvaaugu mahetalu peremees Janek Kuusik. Fotod: Heikki Avent, Eestimaa Talupidajate Keskliit.

Agroturismi projekt Lisainformatsiooni tegevuste kohta leiate aadressilt www.taluliit.ee. Kui olete huvitatud agroturismi projektiga liitumisest, jagage meiega palun oma kontakte taluliidu kodulehel asuva kontaktivormi kaudu.

Kolmas etapp Juhendi loomine nii juba olemasolevatele kui ka uutele liikmetele. Brändi materjalide tootmine, mis aitab tutvustada agroturismi nii potentsiaalsetele ettevõtetele kui ka avalikkusele. Kodulehe loomine, kust leiab infot liikmete kohta ja teavet, millised talud/ettevõtted saavad antud märgi all agroturismiteenust osutada. Eesmärk on koondada kõik põllumajandustegevuste kaudu turismiteenust pakkuvad põllumajandusettevõtted ühele veebilehele, kus külastajatel oleks lihtsam nendeni jõuda. Infopäev potentsiaalsetele uutele liikmetele, tutvustame agroturismi katusmärgiga liitumise kasu. Kolmanda etapi lõpuks on koduleht valmis. On toimunud agroturismi infopäev liikmete kaasamiseks.

31


MAHE

Finantseerimiskriis mahetootmises Maaeluministeeriumi ajaveebi Maablogi pealkiri kuulutas märtsi alguses: „Positiivsed trendid mahepõllumajandussektoris – rohkem tootjaid, rohkem maad ja kasvav turg“. Kõik ei ole aga nii roosiline. Positiivne trend on tekitanud mahetoetuste eelarves puudujäägi. maaelu arengukava 2014–2020 (MAK) üle. Kõik huvigrupid võitlevad oma valdkonna toetussummade eest, mis MAK-i kirjutatakse. „Paraku on ju alati nii, et kõigile kõike ei jagu ja tuleb leida kompromisse,“ meenutab mahetunnustusega OÜ Sentafarm omanik ja juhatuse liige Katrin Noorkõiv. Tema ütlusel ei saa toonast MAK-i eelarve läbirääkimist nimetada päris kõikide osapoolte ühehäälseks kompromissiks. Mahetootjad jäid rohkem „võtke või jätke“ situatsiooni. Igatahes sai läbirääkimiste tulemusena MAK-i kirja, et mahepõllumajandusmeetme alla kuulub aastani 2020 toetusalast pinda 133 000 hektarit ja kuni 1600 taotlejat. 2016. aastaks oli Eestis aga juba 184 754 hektarit mahepõllumajandusmaad ja eelmisel aastal lisandus sellele veel üle 15 000 hektari. Tootjaid oli eelmiseks aastaks 1888.

TEKST: TANEL RAIG

Päev enne mahetoetuste määramise otsust selgus, et seekord jäävad toetused esialgu lubatust 14% väiksemaks. Märtsi lõpus lähetas Mahepõllumajanduse Koostöökogu maaeluminister Tarmo Tammele kirja, kus leiab, et toetuste vähendamine on seadnud küsimärgi alla Eesti mahesektori arengu. Trendides on ju kõik väga ilus. Euroopa Liidus suurenes mahetoidu turg 2016. aastal 12% ja 2015. aastal 13%, samas suurusjärgus oli kasv ka USA-s. Nõudlus suureneb nii Euroopas kui ka USA-s kiiremini kui pakkumine. Nõudlusega üritavad sammu pidada ka mahetootjad ning 2016. aastal kasvas mahepõllumajandusmaa hulk maailmas 7,5 miljoni hektari võrra ehk 15%. Kuna mahetoodangut on hõlbus müüa ja tegemist on perspektiivse ekspordiartikliga, siis suureneb ka Eestis mahetootjate hulk. Aastas kasvab meil mahepõllumajandusmaa pindala keskmiselt 8% (2017. aastaks oli Eesti põllumajandusmaast mahepõllumajandusmaa juba ligi 20%) ning mahetootjaid tuleb aastas juurde 7,5%. Aasta 2013. Käivad arutelud 32

Katrin Noorkõiv leiab, et mahetootmise kasvu ei tohi pidurdada. Foto: Scanpix

Esialgu oli puudu koguni 3,7 miljonit eurot Mahetoetust taotleti eelmisel aastal 176 637 hektarile. Mahetoetuse meetmes ettenähtud sihttase oli ületatud enam kui 43 000 hektariga. Rahas tähendas see 3,7-miljoni eurost puudujääki. Toetuse


ühikumäära tulnuks vähendada 32%. Tulekahju kiirkorras kustutamise korras tõsteti kaks miljonit eurot keskkonnasõbraliku majandamise meetme kasutamata vahenditest ümber mahepõllumajanduse toetamiseks. Sellega aga olukorra lahendamiseks ideed lõppesid ja puudu jäi endiselt 1,7 miljonit eurot. See tähendas, et toetusmäär vähenes 14%. Mahepõllumajanduse Koostöökogu juhatuse liikme Merit Miku allkirjastatud mahetootjate kirjas maaeluminister Tarmo Tammele leitakse, et suuremahulisel toetuse vähendamisel pannakse praegused mahetootjad väga keerulisse olukorda, sest viieaastase kohustuse võtmisel on majanduslikke otsuseid tehes arvestatud toetusmääradega, mis MAK-is kirjas. „Nii tekib ebaõiglane olukord, kus tootjatel on küll riigi ees kohustus mahetootmisega jätkata, kuid riigil pole kohustust seda lubatud määraga toetada,“ ütlevad mahetootjad ministrile läkitatud kirjas. Katrin Noorkõiv räägib, mida tähendab toetusmäära vähendamine mahetootja jaoks. „Minu talu, Sentafarm OÜ puhul tähendab mahetoetus, et riik ostab minu käest teenust, ehk ma olen riigiga sõlminud viieaastase lepingu, mille täitmist on riik lubanud finantseerida. Käesoleval aastal ütles maaeluminister riigi esindajana, et riik ei suuda finantseerida kogu lepingut. Riik leiab küll raha juurde, aga kõike, mida lubatud, ikkagi ei maksa.“ Maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja Sigmar Suu soovitab mahetootjatel, kes on äriplaanis arvestanud lubatud toetusmääraga, esmalt vaadata, mida siiski tegelikult lubati. Tema väitel on toetuse reeglites igale taotlejale öeldud, millised on tema tootmisest tulenevad maksimaalsed toetusmäärad ja et ületaotlemise

14%

vähendati tänavu mahetootjate toetuse ühikumäära. korral neid määrasid vähendatakse. „Seega, see võimalus ei ole tekkinud ootamatult, vaid on algusest peale olnud õigusaktides sätestatud – seega tootjatele ettenähtav,“ leiab Suu. Noorkõiv nõustub, et lepingus on punkt, et kui raha jääb puudu, võib maaeluminister öelda, et ei täida kogu lepingut, kuna tal on tähtsamaid tegevusi, mida finantseerida. Noorkõiv ütleb, et tema mahetunnustusega talu, kus kasvatatakse aastaringselt 250 aberdiin-angus lihaveist 500 hektari suurusel põllumaal, ei saa toetusmäära vähenemisest suurt kahju. Tema ettevõte suudab raha turult müügiga tagasi teenida. „Aga küsimus on põhimõtteline. Avaliku hüve pakkumine jääb kompenseerimata. See on mahemajanduse tähtsamaid tulemusi, mida mahetootjad omalt poolt lepingut täites ühiskonnale tagasi annavad,“ räägib Noorkõiv. Ta lisab, et maaeluminister on valitsuse liikmena kinnitanud, et mahemajanduse tervikprogrammi ellurakendamine on valitsuse kindel prioriteet. Lepingu mittetäitmine paraku seda ei kinnita. „Meie lepingupartnerist ehk riigist jääb halb mulje – on tekkinud usaldamatus,“ leiab ta. Mahepõllumajanduse valdkond peab edaspidigi kasvama Mahetootjad ütlevad oma kirjas ministrile, et mahepinna ja -tootmismahu kasvu ei tohi pidurdada toetuste vähendamisega. „Mahepinna kasvu tuleb hoopis soodus-

tada ning sektorisse sisenejad tuleb vastu võtta ja neile ka mahetoetust maksta, sest muidu võime olla olukorras, kus mahepind ja mahetoodang hakkavad vähenema,“ on mahetootjad seisukohal. Sigmar Suu maaeluministeeriumist on nõus, et mahepõllumajanduse kiire areng ei ole kindlasti asi, mida peaks pidurdama. Mahemajanduse tervikprogrammis on eesmärk, et mahetoodangu ekspordikäive peab 2021. aastaks suurenema 50 miljoni euroni. Suu sõnul aitaks selle eesmärgi täitmisele kaasa ka mahepõllumajandusmaa suurenemine. Kuid ta nendib, et peamine küsimus on, kas riik jätkab mahetootmise toetamisel uute kohustuste võtmist või mitte. Suu kinnitusel suudetakse olemasolevate kohustuste rahaliste vajaduste katmisega hakkama saada, tõstes MAK-i sees vahendeid ringi. Kuid uusi kohustusi kindlasti täita ei suudeta. Lisaraha leidmine keeruline, aga asjaga tegeletakse Rahastamist on arutatud ka mahetootjatega ning tõdetud, et tulevikus olukord ei parane, kuna mahetoetuste meetme eelarve ei ole planeeritud nii suure hulga kohustuste rahuldamiseks, eriti kui jätkata uute kohustuste võtmisega. Siiski on ministeerium koos mahetootjatega leidnud, et mahepõllumajanduse edasise kiire kasvu tagamiseks tuleb jätkata uute kohustuste võtmist. „Seega tuleb arvestada reaalsete eelarveliste võimalustega, kuid samas teeb maaeluministeerium kõik endast oleneva, et leida meetmele täiendavaid vahendeid,“ lubab Suu. Oma ettepanekud olukorra leevendamiseks on teinud ka Mahepõllumajanduse Koostöökogu. Enamikuga neist on maaeluministeerium nõustunud.

33


MAHE

Mahetootjad tegid ettepanekud rahanappuse leevendamiseks ETTEPANEK: suurendada MAK-is mahetoetuse 2020. aastaks seatud sihttaset vähemalt 205 000 hektarini ja leida selle toetamiseks vajalikud rahalised vahendid. Sihttaseme suurendamine viiks selle vastavusse tegeliku olukorraga ja toetaks mahemajanduse tervikprogrammi eesmärke. Viimasel kahel aastal on mahepõllumajandusmaa suurenenud 8% aastas. Eeldades, et sarnane kasv jätkub ka edaspidi, oleks aastaks 2020 toetusaluse maa pind umbes 205 000 hektarit. MAAELUMINISTEERIUM: oleme nõus ettepanekuga suurendada MAK-is mahetoetuse 2020. aastaks seatud sihttaset vähemalt 205 000 hektarini ja leida selle toetamiseks rahalised vahendid. See tähendab, et tuleb jätkata uute kohustuste (taotlejate – toim) vastu võtmist. ETTEPANEK: kui ülesharitud püsirohumaa liigub mahetootmise alt tagasi tavatootmisse, peaks samale põllule rakenduma püsirohumaa tagasirajamise kohustus. Püsirohumaa ülesharimise võimalus on selgelt seotud mahetootmisega ja kui antud alal mahetootmisega ei tegeleta, ei saa sellele enam kehtida ka nimetatud erand. MAAELUMINISTEERIUM:olemevõtnud menetlusse ettepaneku rakendada püsirohumaa tagasirajamise kohustust ülesharitud põllule, mis liigub mahetootmise alt tagasi tavatootmisse. Püsirohumaade säilitamise kohustusest vabanemine ei tohiks hakata takistama mahepõllumajanduse arengut. ETTEPANEK: ravim- ja maitsetaimede mahetoetuse ühikumäär on MAK-is 600€/ha. See kõrge toetusmäär on seotud väikestel pindadel tootmisega, kus on tegu eritehnika ja/või suures mahus käsitsitööga. Samas saab mõningaid ravim- ja maitsetaimi kasvatada tavapärast põllukultuuride tehnikat kasutades, ja sellisel juhul ei ole kõrgendatud määraga

toetus põhjendatud. Ettepanek on jätta ravim- ja maitsetaimede toetuse ühikumäär 600 €/ha ainult kuni kolmele hektarile ühe kultuuri kohta ja sellest suurema pinna puhul kehtestada ühikumääraks põllukultuuridega võrdne ühikumäär 125 €/ha. MAAELUMINISTEERIUM:ettepanekust lähtuvalt on välja töötatud eelnõu, millega piiratakse ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks kasutatavat toetusalust maad taotleja kohta 10 hektarini. Ülejäänud maa eest toetust ei maksta, aga maa jääb kohustuse alla edasi. Ravim- ja maitsetaimede kasvatamine suurtel pindadel, kasutades tavakultuuride agrotehnikat, ei ole kooskõlas toetuse kõrgemate ühikumääradega. Kõrgemad ühikumäärad peaksid kompenseerima peamiselt käsitsi tööd nõudvate ajamahukate ja kulukate agrotehniliste võtete rakendamist, mis on vajalikud ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks ja toodangu saamiseks. ETTEPANEK: kaaluda keskmise loomkoormuse suurendamist rohumaa hektari kohta 0,2 loomühikult (LÜ) 0,3 LÜ-le. Selleks, et mahetootja saaks püsi- ja looduslike rohumaade eest toetust (ühikumäär MAK-is 25 €/ha), on nõutud, et iga hektari kohta peetaks vähemalt 0,2 LÜle vastaval hulgal maheloomi. Kuigi eriti just saartel ning Lääne-ja Lõuna-Eestis on ka alasid, kus suurema loomkoormusega pole igal aastal võimalik karjatada, võib toetuse eelarve puudujäägi kontekstis kaaluda ka loomkoormuse nõude suurendamist. Eelnevalt tuleks aga analüüsida selle majanduslikku otstarbekust ja mõju maheloomakasvatajatele. MAAELUMINISTEERIUM:kaalusimekeskmise loomkoormuse suurendamist 0,2 LÜ-lt 0,3 LÜ-le rohumaa hektari kohta, kuid leidsime, et praeguse toetusperioodi lõpus ei ole selle muudatuse tegemine põhjendatud. Analüüs näitas, et muudatuse mõju toetuse eelarvele ei ole märkimisväärne. Sellega hoitakse maksi-

maalselt kokku ligi 100 000 eurot aastas, mis meetme kogueelarvet vaadates ei ole määrav. Samas puudutaks see paljusid tootjaid, peamiselt Saaremaal, Pärnumaal ja Võrumaal. Seega ei oleks muudatus eesmärgipärane. Loomkoormuse nõude suurendamist tasub kaaluda järgmisel MAK-i perioodil. ETTEPANEK: leida lisavahendeid mahetootjate kontrolli tõhustamiseks ja laboratoorse võimekuse parandamiseks. Tõhus kontroll aitab tagada toetuste sihipärase kasutamise ning kindlustada Eesti mahetoodete usaldusväärsuse nii kohalikul kui ka välisturul. MAAELUMINISTEERIUM:nõustume,et põllumajandusamet ning põllumajandusuuringute keskus vajavad lisavahendeid mahetootjate kontrolli tõhustamiseks ja laboratoorse võimekuse parandamiseks. Pettuste vältimine ja mahepõllumajandustoodangu usaldusväärsuse tagamine on äärmiselt oluline nii lõpptarbija silmis kui ka riikide vahelise kaubanduse tagamiseks. Ühe võimalusena ametitele rahaliste vahendite leidmiseks oleme kaalunud ka mahepõllumajanduse valdkonna riigilõivude tõstmist eesmärgiga viia need vastavusse tegelike järelevalvekuludega. EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JA EESTI NOORTALUNIKE ETTEPANEK: mahetoetuste väljamaksmiseks tuleks leida täiendavad vahendid riigieelarvest ja/või MAK 2014–2020 teistest meetmetest ülejäävatest summadest. MAAELUMINISTEERIUM:olemasolevate kohuste rahaliste vajaduste katmisega saaksime MAK-i sees vahendeid ringi tõstes ehk hakkama, kuid uute kohtuste katmisega kindlasti mitte. Kindlasti ei hakata teisi toetusmeetmeid vähendama. Alataotlemisest tekkivate ülejääkide meetmete vahel ringi tõstmine saab olla meetod, millega vajadusi katta.


Mahep천llumajanduse kiire kasv Eestis Mahep천llumajandusmaa pindala ja mahetootmisega tegelevad ettev천tted 199 947 2000

200000

pindala kokku, ha

1888

1500

150000

tootjad 1000

100000

500

50000

0

1999

2001

2003

2005

2007

2009

2011

2013

2015

2017

0

Allikas: mahep천llumajanduse register

-


K E S K KO N D

Hea uudis loomakasvatajatele ja kuivatiomanikele HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

S

elle aasta alguses tabas põllumehi ootamatu uudis, et viljakuivateid kui paikseid heiteallikaid tuleb keskkonnaametis registreerima hakata ja peagi seisavad sama kohustuse ees ka loomakasvatajad. Praegu tegeleb keskkonnaministeerium aga kuivatite registreerimiskohustuse tühistamisega ning otsib võimalusi, kuidas loomakasvatajad saaksid sõnnikuhoidlatest õhku paiskuvate saasteainete kohta andmeid esitada võimalikult vähekoormaval viisil. Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Kaidi Kiil kinnitas, et riigil ei ole huvi viljakuivateid lisakohustusega koormata ning viljakuivatid vabastatakse määruse muutmisega registreerimisest. „Praegu on kahetsusväärselt olukord, kus viljakuivatid justkui peaksid registreeringut taotlema. Oleme rääkinud põllumajandus-kaubanduskoja ja maaeluministeeriumi esindajatega, et selline olukord on tekkinud ja soovime vea parandada,“ selgitas Kiil, et tänavu 1. jaanuaril jõustunud keskkonnaministri määrust muudetakse ja see jõuab peagi ministeeriumide vahelisele kooskõlastusringile. Tõsi, määruse muudatus ei kohaldu tagasiulatuvalt, kuid 2. aprilli seisuga ei olnud ükski viljakuivati registreeringut taotlenud. Seega kuigi teoorias oleksid 1. jaanuarist 2018 pidanud kuivatiomanikud kuivateid registreerima hakkama, siis praktikas ei ole vaja se36

Taust Tänavu 1. jaanuaril jõustus keskkonnaministri määrus, mis kehtestas õhusaasteloa omamise kohustuseta paikse heiteallika käitajatele nõude oma tegevuse registreerimiseks keskkonnaametis. Nende sekka, kes pidid tegevuse registreerima ja selleks keerulise registreerimistaotluse täitma, kuulusid ka viljakuivateid omavad ettevõtted. Keskkonnaministeeriumi hinnangul kehtis registreerimiskohustus umbes 70 viljakuivatile. Praegu on keskkonnaministeerium seisukohal, et riigil ei ole huvi viljakuivateid lisakohustusega koormata ning viljakuivatid vabastatakse määruse muutmisega registreerimisest. Määruse eelnõu jõuab peagi ministeeriumite vahelisele kooskõlastusringile ja jõustub loodetavasti veel sel kevadel. Seega pääsevad kuivatiomanikud registreerimiskohustusest.

da teha, sest peagi jõustub registreerimiskohustuse kaotav määruse muudatus. Paikse heiteallika registreerimise kohustus pidi veel tänavuse aasta alguse seisuga tulema ka loomakasvatusettevõtetele. Sellega oleks kaasnenud kohustus esitada andmed saasteainete kohta, mida loomakasvatusettevõtete sõnnikuhoidlad õhku paiskavad. Keskkonnaministeerium soovib ka selles asjas leida võimalikult vähekoormava lahenduse, kuidas loomapidajatelt vajalikult andmed võimalikult väikese vaevaga kätte saada. „Me ei soovi koormata loomakasvatajaid uue registreerimiskohustusega. Praegu on käimas läbirääkimised maaeluministeeriumiga, et leida lahendus, kuidas saaksime vajalikud andmed läbi olemasolevate süsteemide, ilma et loomakasvatajad end registreerima peaks. Selle kohta aga praegu veel lõplike kokkuleppeid ei ole,“ kirjeldas Kaidi Kiil asjade seisu aprilli esimesel nädalal.

Praegu on käimas läbirääkimised maaeluministeeriumiga, et leida lahendus, kuidas saaksime vajalikud andmed läbi olemasolevate süsteemide, ilma et loomakasvatajad end registreerima peaks. Kaidi Kiil, keskkonnaministeerium


kia.ee

Kia cee’d kevadkollektsioon üle Eesti kuni -4500 €

Kia cee’d hinnatud varustuspaketid ja lai mudelivalik, annavad võimaluse praktiliseks otsuseks kõigile, kes hindavad muretut ja kvaliteetset igapäevaelu. Kevad on uue elu algus!

TALLINN: Viking Motors Ülemiste, Ülemiste tee 2; Viking Motors Tammsaare, Tammsaare tee 51 PÄRNU: Inchcape Motors, Tallinna mnt 82

HAAPSALU: Tradilo, Tallinna mnt 73

RAKVERE: Rakvere Autotehnika, Rägavere tee 44 KURESSAARE: Kuressaare Autoteenindus, Kalevi põik 2

TARTU: Autospirit Tartu, Turu 47

KOHTLA-JÄRVE: Inchcape Motors, Järveküla tee 22

VILJANDI: Rael Autokeskus, Tallinna tn 97

VALGA: Salome Valga, Pihlaka 2

NARVA: Sirtaki, P.Kerese 25

Kia 7-aastane/150 000 km garantii kehtib kõikides ELi riikides (lisaks Norras, Šveitsis, Islandil ja Gibraltaril). Vastab kohalikele nõuetele ja tingimustele. Kütusekulu (l/100 km)/CO2 (g/km): linnas alates 5,1/113, maanteel alates 3,7/102, keskmine alates 4,2/109.


KINDLUSTUS

Saagikindlustus küps turule tulema Saagikindlustus on Eestis ligi kümme aastat varjusurmas olnud, kuid mullune vihmane suvi tõi kindlustamise vajalikkuse taas päevakorda. Lisaks sellele, et maaelu arengukavasse lisati saagi ja loomade kindlustamise toetusmeede, on ka kindlustussektoris märgata aktiivsust põllumeeste suunal. 38

HELI LEHTSAAR-KARMA PÕLLUMEHE TEATAJA TOIMETAJA

Küsimustele Eesti põllumeeste võimaluste kohta saagikindlustust osta vastab Austria kindlustusmaakleri GrECo JLT Baltic GmbH esindaja Toomas Leinsaar. CrECo on valmis Eestis vahendama Euroopa kindlustusandjate saagikindlustuse lahendusi – mõned põllumajandusettevõtted on maad kuulamas käinud, kuid ühtegi lepingut veel sõlmitud pole. Eesti turul pakkusid kindlustusseltsid viimati saagikindlustust ligi kümme aastat tagasi, kuid

enam sellist toodet turul pole. Miks?

Ilmselt oli saagikindlustuse ostjaid siis vähe ning kindlustusmaksed ei katnud väljamakstavaid kahjuhüvitisi. Elu aga muutub kogu aeg, turule on tulnud uued ja kallimad seemnesordid, väetised, taimekaitsevahendid. Põllutehnika läheb samuti kallimaks ja see kõik survestab põllumehe jaoks toote omahinda. Ka kliima muutub ning seegi võib põllumeest valusalt mõjutada. Seetõttu arvan, et praegu võiks huvi saagikindlustuse vastu olla natuke suurem kui kümmekond aastat tagasi. Kindlustus on selleks, et oma


Austria kindlustusmaakleri GrECo JLT Baltic GmbH esindaja Toomas Leinsaar. Foto: Julia-Maria Linna

riske maandada ja õige lahendus tuleb ise leida. Sedalaadi kindlustuste puhul ei ole olemas valmislahendust: et lähen ja võtan riiulist. Saagikindlustus eeldab analüüsi ja läbimõtlemist, mismoodi oleks leping kõige targem üles ehitada. See on nagu hea rätsepaülikonna ostmine – seda tasub teha, kui ülikond on sinu vajaduste ja mõõtude järgi. Millised saagikindlustuse lahendusi Euroopas leidub? Üks võimalus on indeksipõhine kindlustus. See baseerub mingil konkreetsel näitajal: näiteks saagikusel. Oletame, et hektarilt

plaanitakse vilja saada 3–4 tonni. Kui saak jääb mingil põhjusel väiksemaks, saab kindlustusseltsilt rahalist hüvitist saamatajäänud mahu osas. Teine variant on kliima- ehk ilmastikuindeksi kasutamine: kui taimede kasvuperioodil on liiga palju põuaseid päevi või on liiga vihmane, siis mõjutab see saagikust ja seda riski on võimalik kindlustada. Kriteeriumid lepitakse kindlustuslepingus kokku, tegelikku olukorda tõestavad näitajad on ilmavaatlusjaamade andmed. Kolmas variant on saagi hinnapõhine kindlustamine. Põllumees seab kevadel eesmärgi, mis hinda ta sügisel saagi eest saada loodab. Aga kui peaks juhtuma, et on hea aasta ja vilja palju, siis lähevad hinnad alla ja tal ei õnnestu esialgu paika pandud hinnaga vilja müüa. Finantstulu vähenemise vastu saabki end kindlustada – sisuliselt pakuvad kindlustusandjad võimalust kindlustada maailmaturu hinnakõikumiste vastu. Variante on veelgi, aga need on järjest keerulisema ülesehitusega. Millist neist variantidest oleks Eestis kõige mõistlikum kasutada? Ma arvan, et saagikuse indeksipõhist kindlustust. Samas pole ilmselt igal taluperemehel mõtet lepingut individuaalselt sõlmida, vaid seda võiks teha ühiselt, näiteks ühistu kaudu. Maht on suurem ning see annab võimaluse kindlustusmaksete hinnas läbi rääkida ja kulu väiksemaks saada. Hüvitiste väljamaksmine võib toimuda kas ühistu kaudu või siis otse kahju kannatanud liikmele – võimalusi on erinevaid. Kui suur huvi võiks olla meie põllumeestel saagikindlustuse vastu? Keeruline öelda. Kui on halb aasta, siis kõik räägivad, et kind-

lustus oleks väga hea. Kui aga on hea aasta, leitakse, et pole mõtet raha kulutada. Kuid asju ei maksa vaadata ühe aasta perspektiivis, vaid pikemalt. Meil on huvilisi küsimas käinud, kuid ühtegi lepingut veel sõlmitud pole. GrECo on Austria kindlustusmaakler ja seetõttu saame jagada Kesk-Euroopa kogemust. Näiteks Austrias on väidetavalt kindlustatud 80% külvipinnast, Tšehhis 69%, Rumeenias 19%. Nii et kui me jõuaksime Eestis 5–10%-ni, oleks see suur samm. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda tegi mullu sügisel oma liikmete seas küsitluse. Tulemustest selgus, et 21% põllukultuuride kasvatajatest kasutaks kindlasti ja 61% pigem kasutaks saagikindlustuse sõlmimise võimalust, kui riik toetaks kindlustusmakseid 65% ulatuses. Mis te selle peale kostate – riigi tugi on hädavajalik, et saagikindlustusele üldse turgu oleks?

Eks asi algab sellest, kuidas Euroopa Liit on pidanud võimalikuks põllumehi toetada. Kindlustusandjal vahet pole – kui põllumehel on huvi kindlustust osta, tuleb lihtsalt leida sobiv kindlustuslahendus ja kui riik selle kindlustusega seotud kulu hiljem veel kuidagi saab kompenseerida, on tore. Kuid põllumees peaks aru saama, et kuna kõik sisendid aina kallinevad, siis mõjutab see lõpptoodangu hinda ja tulude võimaliku vähenemise risk tuleks kindlasti katta. Sügiseks kasvanud saak on ju see tulu, mis peab katma kõik eelnevalt selleks tehtud kulud ja tooma põllumehele kasumigi. Saagikindlustus peaks põllumajandusettevõtte jaoks muutuma iseenesestmõistetavaks. Samuti on kindlustuse olemasolu hea argument panga uksest sisse astumiseks (kui peaks laenu vms vaja minema – toim). 39


KINDLUSTUS Kui suur on saagikindlustuse kindlustusmakse? Täpselt on seda keeruline öelda, kuid kindlustusmakse suurus on umbkaudu 1–3% saagi väärtusest. Sõltub kindlasti kindlustusskeemist ja kindlustusmahtudest. Aga kulu on tegelikult sama nagu auto kaskokindlustuse puhul, kus kindlustusmakse moodustab auto väärtusest samuti 1–3%. Kui suur on omavastutus ja millised on välistused? Omavastutuse suurus lepitakse kokku ja tavaliselt on see mingi protsent üldsaagikusest. Näiteks 5% või 10% saagikuse kõikumisest on omavastutus ja kõik, mis on sellest piirist üle, jääb kindlustusseltsi hüvitada. Järgnev kõlab küll imelikult, kuid saagikindlustusel sisuliselt välistusi ei ole. Kui lepingus on

kokku lepitud saagikus näiteks 3 t/ha, aga tuleb 2 t/ha, siis makstakse hüvitis täiendavaid küsimusi esitamata vastavalt kokkulepitud kindlustusskeemile ja põldu külastamata välja. Kuid tavapärased välistused, nagu sõda, invasioon, tuumakiirgus jms, kehtivad ka saagikindlustuse puhul. Kindlustusmaaklerina otsite potentsiaalsele kliendile võrdlemiseks vähemalt kolm pakkumist? Kasko või kodukindlustuse puhul on tõesti selline nõue, et kliendile tuleb esitada vähemalt kolm pakkumist. Saagikindlustus on veidi eripärasem, samuti on Eesti turg suurte Euroopa kindlustusandjate jaoks ilmselt natuke väike, nii et suurt pakkumiste tulva oodata ei ole. Kuid püüame kliendile kindlasti leida üks-kaks pakkumist.

Hea teada MAK-i uue meetme „Saagi, loomade ja taimede kindlustamine” raames on võimalik toetust taotleda kindlustusmaksete katmiseks 70% ulatuses. Toetuse sihtrühm on maksimaalselt 2100 taotlejat (sh 1900 tootjat, kellel on üle 100 ha maad ning 200 suuremat veise- ja seakasvatajat). Eelarveks on kavandatud 2 miljonit eurot. Plaanide kohaselt saab kindlustustoetust taotleda 2019. aastast, see asendab kehtiva põllumajanduskindlustuse toetuse. Kindlustuslepingus peab olema kaetud kahju hüvitamine ebasoodsate ilmastikutingimuste, loomavõi taimehaiguse, kahjurite leviku jm tõttu. Kindlustatud ese võib olla tera- ja kaunvili, heinaseeme, õlikultuur, kartul, köögivili, veised, sead, lambad, kitsed, hobused (v.a võistlus- ja ratsahobused), kodulinnud ja mesilaspere (loetelu pole täielik).

Mõisaküla masinatehas pakub: Frontaallaadur Metal-Technik – Tytan MT-02

KIVIKOPAD: L-1500 L-1900

Võsagiljotiin

4990 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ 5628 6151 info@mtm.ee


MAK-i muudatus ootab heakskiitu

M

aaeluministeerium muutis selle aasta alguses maaelu arengukava (MAK), lisades sinna riskijuhtimise meetme „Saagi, loomade ja taimede kindlustamine”. Selle abil hakatakse riigi ja Euroopa Liidu vahenditest toetama teraviljakasvatajate ja loomakasvatajate kindlustusmakseid 70% ulatuses. MAK-i muudatus on saadetud Euroopa Komisjonile, kes peab muudatused heaks kiitma. Samal ajal on Eestis alates 2008. aastast saanud PRIA vahendusel kord aastas taotleda kindlustusmaksete osalist kompenseerimist riigieelarvest rahastatava põllumajanduskindlustuse toetuse abil. Huvi selle taotlusvooru vastu pole aga suur: tänavu esitati näiteks 12 taotlust. Kui paljud neist rahulda-

takse, pole veel teada. Eelmisel kolmel aastal rahuldati 7–9 taotlust ja kõik kindlustuslepingud olid tehtud loomade kindlustamiseks. Praegu kehtiv kindlustustoetus põhineb Euroopa Komisjoni riigiabi reeglitel, mis sätestab toetusmääraks 65% põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksest ning tootmise vähenemise lävendiks 30%. MAK-i lisatud uues meetmes tõsteti toetusmäära 65%-lt kuni 70%-ni ja tootmise languse lävendit vähendati 30%-lt 20 %-ni. Kuid miks üldse peaks riik eraettevõtete kindlustusmakseid toetama? Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus sõnas, et paraku on kogu Euroopa põllumajandusturg toetuste poolt moo-

nutatud ja selleks, et kindlustamine oleks põllumehele atraktiivne ja taskukohane, ongi vaja riigipoolset toetust. „Kindlustus on vaid üks meede suuremast riskijuhtimise süsteemist. Praegu on riigi ja Euroopa Komisjoni poole pöördutud kriiside korral, sooviga saada kriisiabi. Kuid peaksime liikuma sinnapoole, et põllumajandusettevõtted kasutaksid riskide maandamiseks nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid meetmeid, olgu nendeks siis näiteks kindlustus või futuurlepingute sõlmimine,“ leidis Sõrmus ja lisas, et niimoodi suudetaks suurem osa riske ise ära maandada ja erakorralist kriisiabi tuleks riigilt küsida alles siis, kui tõesti on laiaulatuslik erakorraline olukord.


METS

Metsapuude „sordiaretus“ kogub hoogu TOOMAS KELT KESKÜHISTU ERAMETS

J

uba väga ammusest ajast on metsi majandav inimene üritanud metsa „kasvatada“. Kasvatada selles mõttes, et puud metsas oleksid kvaliteetse puiduga, sirgete tüvedega, väheste okstega, haiguskindlad ja kiire kasvuga. Enim rakendatavaks võtteks on hooldusraied (välja raiutakse mittesobivad puud), kuid pikemas perspektiivis on mõjusam sobilike eeldustega puude väljavalimine ja paljundamine – metsaselektsioon ehk metsapuude „sordiaretus“. Sobilikke puid Eestis jätkub – nimed nagu Ootsipalu hiiglane ja Kuningamänd manavad silme ette midagi hiiglaslikku ja väärikat. Ega see pilt vale polegi – Ootsipalu hiiglasena tuntud mänd (täpne liiginimetus harilik mänd) oli 2016. aasta alguses lausa maailma kõrgeim selle liigi esindaja (46,6 meet42

rit), loodetavasti on ta seda jätkuvalt. Sealsamas kasvab ja samuti Ootsipalu hiiglase nime kannab ka teine rekordpuu – Eesti kõrgeim harilik kuusk (48,6 meetrit). Kuningamänd kasvab aga Järvseljal ning on ligi 370 aastat vana. Rekordmändide järglased Selliseid puid tahaks metsas näha iga metsamees. Läinud suvel pandigi Põlvamaal, Nohipalo hariliku männi katsealale kasvama rekordmändide järglased. Sellega jõudis lõpule hariliku männi katsealade rajamise üks etapp, nüüd tuleb oodata ja vaadata, kuidas puud kasvavad ja millised omadused neil ilmnevad. See ootamine ja vaatamine tähendab teadlaste jaoks tihedat tööd, sest istikuid tuleb jälgida ka kasvamise ajal. „Tulevikus saame metsa istutada meie parimate puude järglasi,“ räägib Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten. Sel-

Eesti Maaülikooli metsaselektsiooni teadur Tiit Maaten.


leks ongi rajatud männi, kuuse, kase ja sanglepa katsealad, kus kasvavatest puutaimedest valitakse aastate pärast välja parimad, kelle järglased võiksid jõuda ka metsadesse. Katsealadele jõudnud puude esivanemad on aga nn „plusspuud“. Need valitakse välja metsast. „Kui me läheme metsa, valime sealt välja plusspuud, mis on valitud selliste tunnuste järgi, et oleks teistest kõrgem, sirge tüvega ja haigustest vaba. Puu peaks olema ka hästi laasunud, et oleks selline puu, mida metsaomanik tahaks oma metsas näha,“ selgitab Maaten. Nendelt puudelt võetakse pookeoksad, mis poogitakse sobivatele alustele ja need omakorda jõuavad istandikku, mille eesmärk on toota kvaliteetsemate puude seemet. Selleni jõudmine võtab aga aega. Plusspuude kloonid Metsaselektsioonist rääkides kõlab tihti sõna „kloonid“. Tuleb

kohe ära öelda, et tegu pole sellise kloonimisega, millest räägitakse loomade kloonimisel. Kloonideks kutsutakse lihtsalt puude järglasi. Tegelikult on kõige suurem probleem metsaselektsioonis õigete tunnustega puude väljavalimine. See pole aga niisama lihtne. „Ükskõik millise elusolendi me võtame – rohttaim aasal, linnukene taevas, lehm laudas, inimesed laua taga – me näeme välja sellised nagu me näeme ja oleme sellised nagu me oleme, kahel põhjusel. Need on geneetika ja kasvutingimused, mille koosmõju annabki lõpptulemuse,“ selgitab Maaten ja lisab, et kui me kuskil metsas näemegi seda ilusat plusspuud, siis me tegelikult ei tea, kui palju on selles ilusas välimuses geneetikat ja kui palju on kasvukoha tingimuste mõju. Et seda teada saada, selleks tehaksegi katsekultuure. Katsekultuurid on meil vähemalt neljas kohas, kus samade puude järglasi on samas koguses sama metoodika järgi maha pandud. Asja mõte on selles, et varieerides ühesuguse päritoluga taimedel kasvukohtade tingimusi, saame järeldada, kui palju mõjutab tulemust geneetika. Nii teame me ka tulevikus, et just seda genotüüpi esindavad puud tagavad teatud tingimustes parima tulemuse. „Parimatest – sirgetest, hästi laasunud, haiguskindlatest ja muidu ilusatest puudest valime me välja umbes kümne protsendi järglased, millel on potentsiaali saada kultiveerimismaterjali aluseks. Võiks ju mõelda, et valime välja vaid ühe-kahe parima puu järeltulijad, kuid siis vähendaksime me geneetilist varieeruvust. Aga teada on ju see, et mida varieeruvamate geenidega populatsioon, seda elujõulisem ta on. Meie eesmärk on panna metsa erineva geneetilise taustaga puid,“ selgitab Maaten. Ta toob välja, et need teemad on seotud ka kliimamuutustega. „On

fakt, et kliima muutub. Aga teada pole veel, kuidas metsad suuremale sademete hulgale, pehmematele talvedele, siia jõudvatele uutele erinevatele putukkahjuritele ja seenhaigustele reageerivad. Me ei tea seda! Küll aga annab lootust see, kui me oleme viisteist aastat välitingimustes vaadanud, kuidas erinevate emapuude järglased kasvavad. Ehk suudame lõpuks välja selekteerida selliseid, mis erinevaid muutusi paremini taluvad,“ selgitab teadur. Eesmärk on ju mitte ainult viia metsa paremate kasvuomadustega puid, vaid viia ka paremate kohanemisomadustega puid, et nad oleksid ka tulevikus elujõulised ja erinevatele kahjuritele vastupidavamad. Geenid ja nende muundamine Geenide ja geneetilise variatiivsuse juurest pole pikk maa geenmuundatud organismideni. Kas tulevikus võiksid, nii teoeetiliselt küsides, kasvada meie metsades ka parandatud geenidega puud? Tiit Maaten on selles suhtes aga kategooriline. „Ei, absoluutselt mitte! Meie töö läheb ainult sinnamaani, et me valime looduse antu vahel. Ainus erinevus loodusega võrreldes on see, et valiku teeb inimene. Aga see pole midagi uut,“ leiab ta ja toob näiteks maalähedase ja lihtsa loogika, et kui männikäbid kevadel avanevad, siis neist tuleb palju seemneid. Või arukask, millel on meeletult palju seemneid. Väga paljud neist seemnetest jõuavad lõpuks maapinnale, aga kasvama läheb neist kaduvväike osa. Valik ei toimu ainult selle järgi, kel on paremad geenid, vaid eelkõige selle järgi, milline seeme satub sellisesse kohta, kus on võimalik kasvama hakata. Et on niiskust ja mullapinda ja kõik muud vajalikud tingimused õigel hetkel kasvama hakkamiseks. Looduses toimub valik. Ja meie valik on loodusliku protsessi järgimine.


TOETUSED

Põllumehed küsivad, Veebruaris ja märtsis kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindajad PRIA töötajatega, et saada vastuseid oma liikmete jaoks kõige tähtsamatele küsimustele. Valiku küsimustest ja vastustest avaldab ka Põllumehe Teataja.

KONTROLLIMINE KÜSIMUS: Mis alusel koostatakse riskipõhise kontrolli valim? Kas tootjal on võimalik PRIA-lt saada infot selle kohta, miks ta korduvalt ette teatamata valimisse on sattunud? Näiteks kontrolliti ettevõtet ette teatamata 2015. aastal ja rikkumisi ei leitud. 2017. aastal toimus uus ette teatamata kontroll. Liiga sage kontrollimine segab ettevõttes tavapäraste tööde tegemist. Mahetootjaid kontrollib põllumajandusamet niigi vähemalt korra aastas, sellele lisanduvad veel erinevad PRIA kontrollid. VASTUS: Kontrollvalimi koostamise aluseks on Euroopa Komisjoni sätestatud nõuded. Valimi koostamisel tuleb arvestada, et valimisse satuks nõutud protsent taotlejaid, samuti on kohustus osa valimist kontrollida juhuvalimi alusel ning osa riskivalimi alusel. Riskivalimi koostamise aluseks on erinevad riskikriteeriumid. Kindlasti on suurema kaaluga taotlejad, kellel on leitud rikkumisi, ent välistada ei saa võimalust, et valimisse satuvad ka taotlejad, kelle kohapealse kontrolli tulemused on olnud korras. Kohapealsetest kontrollidest etteteatamine on samuti sätestatud Euroopa Komisjoni reeglistikuga. Soovituslik on, et üldjuhul tehakse kohapealseid kontrolle ette teata44

mata. Loomatoetuste puhul on sätestatud maksimaalseks etteteatamise ajaks 48 tundi, pindalatoetuste puhul ei tohi etteteatamise aeg olla pikem kui 14 päeva. Oluline on, et etteteatamine ei kahjustaks kontrolli eesmärki.

toetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus ning noore põllumajandustootja toetus“ seletuskirjas on toodud, et 2017. ja 2018. aastal on lubatud hekseldatud rohi jätta kokku kogumata ja alates 2019. aastast peab põllumajandusmaa hooldamisel lisaks niitele ka hekseldatud rohu kokku koguma. KÜSIMUS: Kas 2018. aastal on PRIA-l plaanis lubada tootjatel püsirohumaid vahetada?

HEKSELDAMINE JA PÜSIROHUMAAD

KÜSIMUS: 2016. aastal kehtisid maahooldusele teatud piirangud seoses hekseldamisega ja paljudele maadele jäeti ühtne pindalatoetus (ÜPT) taotlemata. 2017 ja 2018 on hekseldamine taas lubatud. Kui palju 2016 ÜPT-ks deklareerimata maad tuli 2017 tagasi deklareeritavaks? Mis juhtub 2019? VASTUS: 2016. aastal deklareeriti püsirohumaid u 11 000 ha vähem kui 2015. aastal. Nendest 2016. aastal taotluselt välja läinud püsirohumaadest deklareeriti 2017. aastal taas u 5000 ha. 2017. aasta maaeluministri määruse „Otse-

VASTUS: Toetuse nõuded kehtestatakse määrustega. 2018.aastal on lubatud püsirohumaid n-ö vahetada. Seejuures tuleb arvestada, et ülesharitava püsirohumaa vahetuse arvestusse saab minna vaid selline lühiajaline rohumaa, mis 2018. aastal on kuuenda aasta rohumaa ja muutub seega püsirohumaaks. Varasemalt püsirohumaaks saanud või nooremat kui kuueaastast rohumaad pole võimalik vahetusse arvestada. KÜSIMUS: Mis saab püsirohumaa (PR) muutmisest põllukultuuriks (P)? Kas endiselt kehtivad tagasirajatud püsirohumaa (TAR-i) nõuded? VASTUS: 2018. aastal kehtivate nõuete järgi peab taotleja säilitama oma eelmise aasta taotlusel oleva püsirohumaa pindala. Püsirohumaa ülesharimisele 2018. aasta


PRIA vastab kevadel ei järgne rohestamise toetuse vähendamist. Küll aga peab arvestama, et riigi püsirohumaade suhe kogu põllumajandusmaasse on väga lähedal üle 5%-lisele vähenemisele, seega võib püsirohumaa ülesharimine tuua kaasa tagasirajamise kohustuse määramise aasta lõpus. Taotlejatel, kes harisid püsirohumaa 2017. aasta sügisel üles ja külvasid sinna talivilja, vähendatakse 2018. aastal rohestamise toetust, kuna püsirohumaa ülesharimine toimus ajal, mil kehtis täielik ülesharimise keeld. 2017. aastal tagasi rajatud püsirohumaid tuleb säilitada. Taotlejad, kelle kasutuses on maid, mille pealt on tagasirajamise kohustus määratud ja seda ei täidetud eelmisel aastal, peavad püsirohumaa ikkagi nõutud ulatuses tagasi rajama. Olemasoleva TAR-i ülesharimisel või 2017. aasta lõpul määratud TAR-i tagasi rajamata jätmisel vähendatakse rohestamise toetust.

PÕLLUMASSIIVIDE PIIRID

KÜSIMUS: Miks põllumassiivide piire nii tihti muudetakse? Põllumehed saavad isegi 0,01 ha pindade

muutuste kohta PRIA-lt kirju toetuse tagasinõudega. VASTUS: Põllumassiivide piiride uuendamise eesmärgiks on tagada kontroll taotlusaluste pindade üle. Seega, mida sagedamini piire üle vaadatakse ja uuendatakse, seda õigemate pindade eest toetusi makstakse. Kuna lennud uute ortofotode saamiseks tehakse suvel, siis ei ole võimalik uusi fotosid jooksva aasta taotlemisel kasutada, seega toimib tagasinõuete süsteem ehk kontroll tehakse tagantjärele. Uue programmperioodi tulekuga oli vaja teha palju põllumassiivide piiride muudatusi seoses 2003. aasta piiri kehtivuse nõude kadumisega, maakasutuspõhiste massiivide ning maastikuelementide lisandumisega. PRIA kasutab maa-ameti tehtavaid ortofotosid, mille piksli suurus on 25 cm, seega on toetusõigusliku maa piirid ortofotodel hästi tuvastatavad. Registris peab sisse viima kõik muudatused, kus on tuvastatav selge toetusõigusliku piiri muutus, sõltumata pindalast. Seega ei pruugi muudatused põllumassiivi pindalas alati kajastuda. Ilma mõjuva põhjuseta massiivi piire ei muudeta, muudatus peab olema selgelt tuvastatav. Kuna taotleja peab taotlusel märkima põllu pindala hektarites kahe komakoha täpsusega, siis sama kehtib ka põllumassiividele. Sellest tuleneb 0,01 ha (10 x 10 m) piir ehk sellise pindalaga muudatused lähevad arvesse pindalade kindlakstegemisel. Valdava osa põllumassiivide pii-

ride muudatusi teevad PRIA põhitöötajad ja ajutiste töötajate tehtu kohta tehakse kvaliteedikontrolli. Samuti tehakse kvaliteedikontrolli kõikidele põllumassiivide registris muudatuste tegijatele. Põllumassiivide registri kvaliteeti kontrollitakse kõikide pindalatoetustega seotud auditite käigus ja seni pole suuri puudusi avastatud. Euroopa Komisjoni auditite rangust tõestavad näited, kus toodi välja alla 0,01 ha suuruseid püsivaid objekte (lauavirnad, lõkkease jms), mida polnud põllumassiividest välja arvatud. Aastate jooksul on suurimad liikmesriikidele tehtud trahvid olnud seotud just põllumassiivide registri ebapiisava uuendamisega. See näitab põllumassiivide registri uuendamise olulisust. Kui taotlejale „vastu tulla“ ja muudatusi mitte teha, siis järgnevad suured trahvid ning need summad arvestatakse maha LR-le eraldatavatest toetussummadest. Viieaastase pindalapõhiste toetuste kohustuste juures võtab taotleja kohustuse kindlale maale. Kui taotleja harib ühest põllu servast vähem maad ja teisest põllu servast rohkem, siis on tegemist kohustuse vähenemise ning suurenemisega, mis ei kompenseeri üksteist. KÜSIMUS: Millal seotakse 2017. aasta pindalatoetuste taotlus e-PRIA-s lahti minu põldude rakendusest? Millal lõpetab PRIA 2017. aasta ülelennust tulenevate põldude muudatuste korrigeerimise? See teave on vajalik uueks vooruks valmistumisel. 45


TOETUSED VASTUS: 2017. aasta taotluste osas praeguse hetke seisuga enam muudatusavaldusi esitada ei ole võimalik. 2017. aasta ülelennust tulenev põllumassiivide ülevaatus lõppeb prognooside kohaselt aprilli keskpaigas, peale seda asendatakse 2017. aasta taotlustel olnud põllud kindlaks tehtud põldudega. Sellest antakse kindlasti PRIA kodulehel eraldi teada. Seni palume taotlejatel oodata „Minu põllud“ teenuses põldude piiride muudatuste tegemisega, sest kindlakstehtud andmetega asendamise käigus lähevad need kaotsi. Kui klient soovib uusi põlde või alasid tervikuna juurde joonistada, siis see on võimalik, sest tervikuna lisanduvaid põlde või alasid asendamine ei mõjuta.

e-pria E-PRIA JA KLIENDITEENINDUS

KÜSIMUS: E-PRIA on muutunud aeglasemaks. Nii investeeringutoetuste kui ka pindalatoetuste taotlemine on läinud aeganõudvamaks. Programmi andmete sisestamisel mõtleb arvuti järjest rohkem. Kas see halveneb veel või on planeeritud sinna lisaressurssi? Lisaks on probleeme järjest sagenevate katkestustega taotlusperioodil. VASTUS: E-keskkonna aeglust või

katkestusi võivad põhjustada erinevad tegurid. Sageli on põhjuseks erinevate täiendavate kontrollide lisandumised e-keskkonda, mida ei ole jõutud veel korralikult testida. Põhjuseks on sel juhul eelkõige tarkvaraarenduste hiline valmimine, mis omakorda on reeglina põhjustatud määruste hilisest valmimisest. Samuti on viimasel ajal probleemiks olnud X-tee teenuste mittetoimimine. 2018. aasta pindalatoetuste taotluste esitamise protsessi on PRIA optimeerinud. Üritame taotlusperioodil katkestusi vältida. Kui on vajalik turvalisuse huvides siiski katkestusi planeerida, anname neist aegsasti teada. KÜSIMUS: Investeeringutoetuste taotluste puhul olen täheldanud, et menetlejate suhtumine sama vea või puuduse korral on piir-

METSATEHNIKA MÜÜK JA HOOLDUS HÜDRAULIKASÜSTEEMI DIAGNOSTIKA JA REMONT MÕÕTESÜSTEEMIDE MÜÜK JA HOOLDUS Lisainfo: tel 5303 1642

SAMPO ROSENLEW HARVESTER HR46X optimaalne lahendus harvendus- ja hooldusraieks nüüd veelgi võimsam ja kiirem ökonoomne ja töökindel hea manööverdusvõimega mugav, vaikne, ohutu kabiin hüdrostaatiline ülekanne 7,1-meetrine tõstuk Motomit mõõtesüsteem

www.ts-hydraulic.ee

SAMPO ROSENLEW FORVARDER FR28 väike kerge kokkuveotraktor ei kahjusta metsapinnast mootori võimsus 124 kW pöördenurk kuni 45° kandevõime 10 tonni 10-meetrine tõstuk max koorma pikkus 4,4m ergonoomiline kabiin

Kohtume MAAMESSIL välialal VP-47


konniti erinev. Mõned bürood saadavad dokumendi järelepärimisena, mõned aga ärakuulamisena. Jääb arusaamatuks, miks tavaline taotluse andmete täpsustamine on ärakuulamine? Samuti on suhtumine klientidesse piirkonniti erinev. Mõnes piirkonnas leitakse või aidatakse leida lahendus. Võetakse ühendust keskusega, suunatakse konsulendi juurde. Samas mõni piirkondlik büroo piirdub väikese brošüürikese või väljatrükiga, et kliendikontakt oleks võimalikult väike. Miks? VASTUS: Koolitame oma inimesi ja püüame ühtlustada välja saadetavate kirjade kvaliteeti. Probleemide korral saab võtta ühendust teenindusbüroo juhiga. PRIA üldine reegel on piirkondades klientide teenindamisel täpselt nii, nagu küsimuses on kirjel-

datud. Kui klient tuleb büroosse, siis esmalt püütakse leida kliendi probleemile lahendus kohapeal. Kui küsimuse lahendamine vajab konsulendi nõu, siis suunatakse klient nõustaja juurde. Kui küsimus puudutab alles avanevat meedet või meedet, mida menetletakse ainult keskuses, siis püütakse klienti aidata muu infoga (vastavasisuline brošüür, väljatrükk või infotelefoni number). Klienditeeninduse taseme hoidmine on PRIA teenindusbüroodes jätkuvalt kindel suund ja eesmärk. Uuringutest saadud tagasiside põhjal võime väita, et PRIA klienditeeninduse tase on kõrge. Oleme loonud ja rakendanud PRIA teenindusstandardi, koolitame ja juhendame oma töötajaid. Probleemide korral võib alati pöörduda teenindusbüroode juhtide/regioonijuhtide poole.

KÜSIMUS: Määruse kinnitamise ja taotlusvooru avamise vahel on viimastel taotlusvoorudel olnud väga vähe aega. Taotlejad on seetõttu raskes seisus ning taotlemine kuhjub viimastele päevadele. Kas on plaanis midagi ette võtta, et olukorda parandada? VASTUS: PRIA on seda maaeluministeeriumiga mitmeid kordi arutanud. Selle tulemusel on ka ministeerium oma tööd osaliselt ümber korraldanud ja näiteks otsetoetuste määrused valmisid sel aastal aegsasti. Samas tuleb tunnistada, et tänavu on probleem erakorraliste toetuste määruste valmimisega. Pindalatoetuste taotlusvoor on võimalik avada vastavalt määrusele alates 2. maist. Sellest kuupäevast on kõikidel klientidel võimalik taotlust täita ja esitada.

Baltic Vianco OÜ 66710 Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa tel. +372 786 0228, info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee


K E S K KO N D

Hea teada: põhjaveeseire ANN RIISENBERG

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA

N

KESKKONNAVALDKONNA JUHT

ii nagu ilmateade on põllumehele edasise tegevuse planeerimisel üks olulisemaid infoallikaid, peaksid seda olema ka nitraadiseire tulemused. Kindlasti on iga põllumees kuulnud, et Eesti põhjaveekogumite seisund ei ole kiita. Samuti peaks igale põllumehele olema tuttav tähtede kombinatsioon NTA – see tähistab nitraaditundlikku ala. Kuidas on omavahel seotud põllumajandustegevusest tulenev halb põhjaveeseisundi hinnang ja NTA? Nitraaditundlik ala on loodud Euroopa Liidu (EL) nitraadidirektiivi alusel igas EL-i liikmesriigis. Nitraadidirektiiv on poliitiline meede põllumajandusest tuleneva toitainetekoormuse ja eelkõige nitraadikoormuse vähendamiseks. Mõnes EL-i liikmesriigis moodustab NTA väiksema osa riigi territooriumist (nt Eesti), aga palju on ka neid riike, kus NTA on moodustatud kogu riigi territooriumile või suuremale osale sellest. Nitraaditundlikuks loetakse ala, kus põllumajanduslik tegevus on põhjustanud või võib põhjustada nitraatide sisalduse põhjavees üle 50 mg/l. Eestis määrati 2003. aastal valitsuse määrusega AdaverePõltsamaa nitraaditundlik ala, mis koosneb kahest alampiirkonnast – Pandivere ja Adavere-Põltsamaa piirkond. Sellistele aladele on veeseaduse alusel kehtestatud rangemad keskkonnanõuded. Pinna- ja põhjaveeseire programm Seda, kui tõhusad on NTA-l rakendatud veekaitse meetmed, hinnatakse igas liikmesriigis pinna- ja

48

põhjaveeseire programmi abil. Selleks võrreldakse riigisiseselt ja riikide vaheliselt kahte nelja-aastast aruandeperioodi. Viimane aruandeperiood lõppes 2015 ja praegu on käimas periood 2016–2019. Aruandeperioodi ülevaadet võiks kirjeldada kui riigi arenguaruannet põllumajandusest tuleneva reostuse vähendamiseks. Kõige olulisem osa ülevaatest on seireandmed ja nende muutused aja jooksul. Seiretulemuste alusel korrigeeritakse vajadusel nitraadi-

tundlikul alal kehtivaid kitsendusi ja kohustusi. See tähendab, et kui nitraatide ja pestitsiidide tase põhjavees tõuseb, peab riik rakendama uusi piiranguid põllumajandusele, et seda suundumust peatada. Kindlasti huvitab põllumehi, kuidas niivõrd olulise tähtsusega andmeid saadakse. NTA-l tehakse põhjaveeseiret 120 seirepunktist, mille hulgas on allikad, karst ja kaevud kolmes eri sügavuses (vt kaarti). Kontrollimiseks asuvad seirepunktid ka väljaspool NTA-d.


nitraaditundlikul alal Seirepunktid omakorda jagunevad kaheks, kus 50 seirepunktist võetakse proove neli korda aastas ja 70 punktist üks kord aastas. Koguselise ning keemilise seisundi seire Seire jaguneb omakorda koguselise ja keemilise seisundi seireks. Lisaks koguselise seisundi hindamisele mõõdetakse põhjavee taset ka automaatjaamades, et oleks võimalik välja tuua seoseid sademete ja nitraatide sisalduse vahel. Keemilises seires määratakse mitmeid näitajaid, millest põllumajanduse seisukohast on olulisemad nitraat (NO3) ja pestitsiidid. Selleks, et nitraatide sisalduse andmeid saaks

omavahel võrrelda, on kokku lepitud erinevad kvaliteediklassid. Nitraadisisalduse skaala näitab, kui palju põhjaveeproovis oli aastas keskmiselt nitraate 1 l vee kohta. Kui nitraatide sisaldus on üle 50 mg/l, siis on piirväärtus ületatud. Riigi tegevuse jätkusuutlikkuse hindamise alus on nitraadisisalduse muutuste skaala. Maakeeli tähendab see seda, et kui nt 2008– 2011 oli Eestis NTA-l keskmine nitraadisisaldus 25 mg/l ja perioodil 2012–2015 oli see 30, siis on nitraatide sisalduse tõus suur: + 5mg/l. See näitab, et nitraaditundliku ala veekaitse meetmed ei ole olnud piisavad, et hoida nitraatide sisaldust vähemalt samal tasemel. Siinko-

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn

hal võib tuua näite Prantsusmaalt, kus samadel võrreldavatel perioodidel olid vastavad näitajad 70 ja 68 mg/l ja skaala järgi oli nitraatide sisalduse väike vähenemine (–1 kuni –5 mg/l). Eesti ja Prantsusmaa näidete puhul tekib küsimus, kas me võrdleme omavahel võrreldavaid asju? Küll aga ei tohiks kergekäeliselt suhtuda nitraadisisalduse taseme tõusu, olgugi, et Eesti NTA põhjavee nitraadisisalduse võiks lugeda pigem heaks võrreldes Prantsusmaaga. Ükski põllumees ei sooviks, et meie põhjavee kvaliteet halveneks samale tasemele, mis mõnes Lääne-Euroopa liikmesriigis.


K E S K KO N D Pestitsiidide seire tulemuste juures on oluline teada mitmeid nüansse, mis aitavad selgitada, kuidas on jõutud hinnanguteni pestitsiidide taseme tõusu osas. Nii nagu nitraatidegi puhul, tehakse pestitsiidide analüüs 120 seirepunktis. Kui nitraate seiratakse igal aastal samades proovivõtukohtades, vastavalt kas neli korda või üks kord aastas, siis pestitsiididega asjad nii lihtsad pole. Pestitsiidide analüüs hilissuvel ja sügisel Pestitsiidide proovid võetakse põhjaveest suvel-sügisel pärast taimekaitsevahendite kasutamisperioodi lõppu. Analüüsitavate pestitsiidide nimekiri koostatakse vastavalt kasutusele ja erinevatele leidudele teistest analüüsidest. Kuna pestitsiidide analüüs on väga kallis, üks komplekt ligi 400 eurot, siis 120 seirepunktist igal aastal proove ei võeta. Kõik 120 seirekaevu analüüsitakse läbi nelja aasta jooksul. Sisuliselt tähendab see, et aastas võetakse analüüs ca 38 seirekohast. Järelikult peaks pestitsiidide sisaldusele objektiivsema hinnangu andmiseks omavahel võrdlema kahte sarnast neljaaastast perioodi, mitte üksikuid aastaid omavahel, nii nagu seda on tehtud. Aga ka siin on asja juures väike konks. Nii nagu nitraatidele, on ka pestitsiididele seatud piirväärtus, mis jaguneb kaheks. ① Pestitsiidide toimeained, sealhulgas nende metaboliidid, lagunemis- ja reaktsioonisaadused – piirväärtus 0,1 µg liitri vee kohta. ② Kõigi seire käigus tuvastatud ja kvantifitseeritud pestitsiidide, sealhulgas nende metaboliidide lagunemis- ja reaktsioonisaaduste koguste summa – piirväärtus 0,5 µg/l (kokku). Varasematel aastatel puudus Eestis akrediteeritud labor pestitsiidide analüüsimiseks, proovid saadeti Saksamaa laborisse, kus

50

Hea teada Nõuded põhjavee kaitsmiseks Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku (N) aastas (sh loomade karjatamisel mahajääva sõnniku N-sisaldus). Mineraallämmastiku kogused, mis on suuremad kui 100 kg hektarile, tuleb anda jaotatult. Nitraaditundlikul alal (NTA) kehtivad täiendavad piirangud lämmastiku kasutamisele. NTA-kaitsmata põhjaveega aladel mineraalväetistega antav lämmastikukogus ei tohi olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta. Taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus ei tohi olla üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta. Täiendavalt võib NTA-kaitsmata põhjaveega aladel pinnakatte paksusega kuni kaks meetrit ja karstialadel kaitse-eeskirja alusel piirata mineraalväetistega antavat lämmastikku aasta keskmise koguseni 100 kg haritava maa ühe hektari kohta.

analüüsiti tellija soovil 14 erineva pestitsiidi sisaldust. Alates 2015. aastast on Eestil selline võimekus olemas, kus multi-analüüsiga määratakse kuni 120 erinevat pestitsiidi. Suundumusele hinnangu andmiseks peaksime võrdlema omavahel võrreldavaid andmeid. Kas maksimaalselt võimalik 14 pestitsiidi jäägi summa on võrreldav 120 pestitsiidi jäägi summaga?! Liialt kloridasoon-desfenüüli ja glüfosaati Me ei tohiks olla sinisilmsed, sest vaatamata teatud muudatustele metoodikas, pestitsiide siiski põhjaveest leitakse. Siinkohal on oluline vaadata, mida leitakse, sest võimalike piirangute seadmisel pestitsiidide kasutamisele peaksime olema kindlad võimalike seata-

vate kitsenduste efektiivsuses. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK) analüüsis 2015–2017 kokku 111 proovi, kusjuures lubatud piirväärtused ületati 40% proovidest. 2/3 piirväärtuse ületanud proovidest sisaldas kloridasooni laguprodukti kloridasoon-desfenüül (metaboliit B). Sellise keerulise nimega ühendi taga peidab ennast peedikasvatuses kasutatud herbitsiid Pyramin Turbo. See toode on Eestis turule lubatud taimekaitsevahendite registrist kustutatud 1. jaanuaril 2013. Kloridasooni laguprodukti leitakse massiliselt ka teistest Euroopa riikidest. Kui Eestis peeti enam nii laialdaselt ei kasvatata ja pestitsiidi ei müüda, siis kuidas seletada seireandmeid? Kas tegemist on jääkreostusega või koguni salajase kasutamisega? Kuidas on võimalik vähendada millegi sisaldust, kui seda „midagi“ enam ei kasutata? Teise koha piirväärtuse ületajate „edetabelis“ saab kurikuulus ja väga laialdaselt kasutatav glüfosaat ning selle laguprodukt AMPA. Glüfosaatide kasutamine põllumajanduses on kasvanud peale viimast piimanduskriisi ja uut finantsperioodi teraviljapindade suurenemise arvelt. Kuna glüfosaati sisaldavad tooteid on kättesaadavad ka kodutarbijatele ning seda kasutatakse ka maanteede ja raudteede hooldamisel, siis on seletatav tema teine koht „edetabelis“. Mis puudutab kõiki teisi pestitsiide, siis nende leiud on pigem üksikud erandid. Selleks, et leiud ei jääks pelgalt numbriteks statistikas, tuleks iga konkreetset seirekohta täpsemalt analüüsida. Eestis on piisavalt avalikke andmeid, mille abil on võimalik teha esmaseid järeldusi. Kui kõik probleemsed kohad on kaardistatud ja püütud leida põhjus-tagajärg seosed, alles siis võiks mõelda konkreetsete piirangute rakendamisele.


A LONG WAY

TOGETHER

Väiksem surve pinnasele Suurem kandevõime Väiksemad ekspluatatsioonikulud Maksimaalne tootlikkus Usaldusväärne mugavus BOHNENKAMP – BKT AMETLIK ESINDAJA EESTIS Tel. +372 533 33 805 www.bohnenkamp.ee Xtractor.bkt-tires.com


K E S K KO N D

Ükski mesilane ei peaks enam põllumehe süül hukkuma Eelmisel aastal kulutulena levinud taimekasvatajate ja mesinike vastandamine on ebameeldiv nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Kuuluvad ju mõlemad tegevusvaldkonnad üldmõiste „põllumajandus“ alla.

OLAV KREEN EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA NÕUKOGU ESIMEES

Veelgi enam: kui loodus on pannud õitsvad taimed ja tolmeldajad omavahel sümbioosi, siis parimaid tulemusi saavad taimekasvatajad ja mesinikud loota ainult sarnase koostöö korral. Talvine aeg on varasemale tagasivaatamise ja uue perioodi planeerimise aeg nii mesinikele kui ka taimekasvatajatele. Nii tulidki valdkondlike organisatsioonide esindajad märtsi esimesel päeval kokku, et saada selgust probleemidest, õppida üksteise tegevusvaldkondade eripärasid, parandada infovahetust ning panna kirja jätkusuutliku koostöö põhimõtted. Kohal olid ka teemaga seotud ametnikud maaeluministeeriumist ja põllumajandusametist. Kõik tunnevad muret mesilaste hukkumise pärast, mis on põhjustatud nii valest taimekaitse-

tööst erinevate kemikaalidega kui ka erinevat tüüpi seadmetega õitsevaid taimi niites. Ühiselt leiti, et põhiline probleem on siis, kui tööde tegemisel ei peeta kinni kehtestatud reeglitest. Samas tõdeti, et kehtivad õigusaktid ei anna piisavaid mõjutusvahendeid reeglite eirajate õigele teele suunamiseks. Kui mesilased hukkuvad kemikaalide ebaõige kasutamise tõttu ja süüdlane oma süüd ei tunnista, on mesilaste omanikul kahjude kompenseerimiseks ainus võimalus kohtusse pöörduda. Probleemid nii mesinikel kui ka taimekasvatajatel Ehkki taimekaitsetöötajad on kõik läbinud vastava koolituse, mida tõendab tööde tegemiseks vajalik tunnistus, on seni vähe kajastatud putuktolmeldajate olulisust ning ettevõtete taimekasvatusjuhid on põhjendamatult sellest infovoost kõrvale jäänud. Ja mis seal salata, eks probleeme on olnud ka

lihtsalt inimeste omavahelise läbisaamisega ning enamiku mureolukordade puhul on olnud puudulik omavaheline suhtlus. Omaette probleem on nii mesinike kui ka põllumeeste teadmatus selle kohta, kuidas mõjutab mesilasi erinevate taimekaitsevahendite koos kasutamine. Taimekaitsevahendeid on küll testitud, sh mõju suhtes mesilastele, kuid kui kasutada samaaegselt insektsiide ja fungitsiide, siis pole alati teada, millist mõju selline segu avaldab. Eriti oluline oleks teada pikaajalist mõju: kui erinevate kemikaalide ohutud kogused kogunevad mesilaste toidu sisse, siis kas pikaajaliselt võib see neile siiski ebasoovitavalt mõjuda? See, et loodusesse ja taimekasvatussaadustesse jõudev jääkide kogus oleks viidud miinimumini, on kõikide Eesti elanike ning ka mesinike ning taimekasvatajate huvi. Loomatauditõrje seadus on sätestanud mesilasperede re-


gistreerimise kohustuse, kuid seda kõik siiski ei täida. Kõik mõistavad, et mesinike ja taimekasvatajate omavahelisest kaklusest saavad kasu ainult need, kes pealtvaatajatele pileteid müüvad. Mesilaste ja taimede omavaheline sümbioos on see, mis osalistele kasu toodab. Seetõttu otsime aktiivselt lahendusi ühiselt sõnastatud probleemidele. Taimekaitsetöötajate koolituste ja taimekasvatajate teadlikkuse suurendamisega mesinduse vaatevinklist hakkavad senisest rohkem tegelema põllumajandusameti ja maaeluministeeriumi ametnikud. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja infovõrgustike kaudu hakkame operatiivselt edastama soovitusi ja teavet. Senisest enam saab materjale kätte ka internetist. Mesinike organisatsioonid lubasid rohkem panustada ka mesinike teadmiste parandamisse taimekaitsevahendite eripärade ja kasutamise spetsiifika kohta. Meedia

Kõik mõistavad, et mesinike ja taimekasvatajate omavahelisest kaklusest saavad kasu ainult need, kes pealtvaatajatele pileteid müüvad. kaudu on mõnikord levitatud müüte, nagu põllumehed pahatahtlikult sõidaksid pritsidega mööda põlde ning mürgitaksid valimatult ja ohjeldamatult nii loodust kui ka inimesi. Seniste uskumuste kummutamine võtab aega ja korrektsete taimekaitsetööde olemuse ja vajalikkuse selgitamistööd tuleb nii põllumeestel kui teadlastel ja ametnikel teha pikalt ja pidevalt. Järelevalve ja karistused muutuvad tõhusamaks Kui midagi peaks siiski juhtuma, siis on selge arusaam, et rik-

kuja peab vastutuse tagajärgede eest enda kanda võtma. Praegu saab põllumajandusamet taimekaitsevahendi väärkasutaja taimekaitsetunnistuse kehtetuks tunnistada ja teavitada PRIA-t kohustusliku majandamisnõude rikkumisest, mis viib toetuste vähendamiseni. Praegusest karmimad rikkumistele vastavad karistused ja muud täiendavad sanktsioonid on juba seadusemuudatustesse sisse kirjutatud ja need peaksid jõustuma 2019. aastal. Senisest tõhusamaks muutub tänavu ka erinevate ametkondade järelevalve, seejuures tehakse rohkem kontrolle. Samas on kurb, et mõne rikkuja tõttu peavad ametnikud hakkama tegema hulga lisakontrolle ja laborites testproove, et riskipiirkondades ennetada kemikaalide väärkasutamist ja rikkujad tabada. Kõige olulisemat sõnumit taimekaitsetööde tegijatele – järgige reegleid ja lugege taimekaitsevahendite etikette – tuleb eeloleval suvel rõhutada ilmselt veel ja veel. Taimekaitsetööde tegija on n-ö kõrgendatud ohu allikas ja tal on vastutus mitte ainult mesilasperede omanike ees, vaid vähemalt samaväärselt ka vabas looduses toimetavate kasulike putukate ees. Seda, et tolmeldajateta oleks põllumeeste kasumid oluliselt väiksemad, pole vaja vist kellelegi üle rääkima hakata. Edu võti on koostöö ja koostöö alus on suhtlemine. Senised kogemused on näidanud, et seal, kus suhtlemine on heaks tavaks saanud, ei teki ka probleeme. Põllumehed, kes kevadel pakuvad mesinikele oma põlluplaane ja suvel hästi õitsevaid kultuure, on kuulu järgi premeeritud mitte ainult suurema saagiga oma põldudelt, vaid mõnikord ka purgitäie magusaga. Proovime sellel aastal niimoodi! 53


K E S K KO N D

Kui tahad rahu, valmistu sõjaks

TAGO HOLSTING EESTI KUTSELISTE MESINIKE ÜHINGU LIIGE

M

u lemmikmesindusteadlane, Thomas Dyer Seeley, on aastakümneid uurinud mesilaspere käitumist. Aastail, kui ta juhtis Cornelli ülikooli neurobioloogia ja käitumisteaduste teaduskonda, hakkas ta suuremate otsuste langetamisel rakendama põhimõtteid, mida tähtsate otsuste langetamisel järgivad ka mesilased.

Need on: koostada otsuseid langetav meeskond isikutest, kel on ühised huvid ja vastastikune lugupidamine; minimeerida ülemuse mõju arutelule; otsida võimalikult palju erinevaid lahendusi; tõsta meeskonna teadlikkust lahendust vajavas küsimuses argumenteeritud debati kaudu; otsus langetada kvoorumi meetodil, et saavutada võimalikult suur üksmeel, täpsus ja kiirus. 2014. aastal kaasas Eesti Kutseliste Mesinike Ühing (EKMÜ) mind tollase põllumajandusmi-

nisteeriumi juures toimiva nn mesinduse ümarlaua tegevusse. Vormistasime EKMÜ põhieeldusena, et tuleb saavutada olukord, kus taimekasvatajad saavad teha oma tööd ja mesinikud oma tööd.Ümarlauaarutelude käigus selgus, et taimekasvatajate esindusorganisatsioonid on sellega nõus ja valmis mesinikega koostööd tegema. Ka riigiasutused (ministeerium, põllumajandusamet, veterinaar- ja toiduamet) olid vähemalt ümarlaual kõik sama meelt. Miks kõik tollal ikkagi takerdus? Jutust tegusid paraku ei sündinud Väidan, et põhjus oli eelnimetatud juhtimispõhimõtete eiramises: laua ümber olijate huvid olid veel ebamäärased ja vastastikust usaldust polnud. Eriti kehtis usaldamatus vektoril riigiasutused-mesinikud, sest mesinike sõnastatud probleemi kiputi alahindama ja kohati isegi olematuks väitma. Sellega on nüüd õnneks ühel pool. Samuti valitses meeleolu, et „keegi kõrgemalt” peaks lahendused välja pakkuma ja teostama. Olgem ausad: ajal, kui järjest rohkem riigi eelisõiguseks olnud tegevusi antakse vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja kohalike omavalitsuste kanda, on raske uskuda, et keegi tekitab mingi uue riikliku lisafunktsiooni taimekaitsevaldkonnaga tegelemiseks. 2017. aastaks olukord muutus. Põllumajandusametis ja ministeeriumis olid aset leidnud personalimuudatused. Samuti oli muu-

datusi toimunud Euroopa Liidus tolmeldajaid käsitlevas õigusruumis. Mesinikel oli seoses uue taimekaitseseaduse ettevalmistamisega olnud võimalust läbi mõelda oma soove nii seaduste kui ka partnerite suunal. Taimekasvatusega seotud põllumajandusettevõtted olid paremini organiseerunud ja asunud tunnetama oma kasvanud rolli (maaelu)poliitika kujundamisel. Kui möödunud suvel lahvatas skandaal, mille keskmes olid taimekaitsevahendi väärkasutamise tõttu hukkunud mesilased perekond Valtinite mesindusettevõttes Lääne-Virumaal, siis sai kõigi osapoolte mõõt ühekorraga täis. Aeg oli küps uueks alguseks. Töörahu nõuab tööd, ent eestvedajad üksi ei jaksa Mesinikud soovivad taimekaitse kontekstis saavutada olukorda, mida võiks nimetada töörahuks. Rahu on olukord, mida tuleb hoolega säilitada ja mille nimel tööd teha. Praegu on uue, erialaorganisatsioonide poolt sümbioosiseminarina algatatud ja riigiasutuste aktiivsel osalusel toimiva protsessi raames olemas head võimalused saavutada töörahu nii korralike mesinike, korralike taimekasvatajate kui ka korralikult toimivate riigistruktuuride jaoks. Aga seda protsessi ei saa jätta ainult eestvedajate hooleks, sest eestvedajad üksi ei jaksa. Mesinike seisukohast pean siinkohal silmas olukorda, kus oletuslikult 2/3 Eesti mesinikest/


mesilatest on PRIA-s registreerimata, hoolimata seaduse sõnaselgest nõudest. Kavatsen tulevikus keskenduda salamesinike probleemi lahendamisele koostöös veterinaar- ja toiduametiga. Taimekasvatajad arutavad omakeskis, kuidas rakendada naabrivalve põhimõtet taimekaitsetööde puhul. Mesinikud võiks samas suunas mõtteid mõlgutada. Lootus, et tulevikus reeglitest kinni peetakse Minu soov on elada tulevikus maailmas, kus taimekaitsetöid tehakse alati kehtestatud reeglite kohaselt ja seepärast on mul minimaalselt põhjust muretseda väliste ohtude pärast mu mesilastele. Ma loodan, et see aeg jõuab taimekasvatajate, mesinike ja maaeluministeeriumi haldusala asu-

Minu soov on elada tulevikus maailmas, kus taimekaitsetöid tehakse alati kehtestatud reeglite kohaselt ja seepärast on mul minimaalselt põhjust muretseda väliste ohtude pärast mu mesilastele.

tuste koostöös juba sel aastal kätte (loota ikka võib, eks?). Abilised on aidanud tööga edasi minna Tahan tänada Eesti Kutseliste Mesinike Ühingut, kes suunas mu selle teema juurde ja võimaldas seeläbi lõpuks tuttavaks saada terve rea väga tublide ja korralike taimekasvatajatega. Sigmar Suu (maaeluministeeriumi taimetervise osakonna juhataja) ja Maris Raudsepp (taimekaitse ja väetiste osakonna juhataja) on head näited nendest uutest positiivsetest tuultest, mis asutuste koridorides puhuvad. Mu eriline tänu kuulub aga Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, kes on nn sümbioosiprotsessi faktiline ellukutsuja, eestvedaja ning lisaks rahastaja.

OÜ Viisemar on suurte kogem ustega transport teenuseid pakkuv eraettevõte. Teguts Euroopa turul juba üle 10 aas eme Eesti ja ta. Praegu osutab transport teenuseid 10 veoautot erine gaatidega. OÜ Viisemari teg vate agreevusaladeks on raskekaalulis ed ja suuremõõdulised veosed talad, sildkraanatalad, metsa (nt sillaülestöötamise masinad jt üle gabariidised raudbetoontoo ted).

SEID: NEVAID TEENU G R JÄ B U K PA MEIE ETTEVÕTE • • • • •

5m agistega 12–13, aterjali vedu Tavaveod poolha stiku jm puistem llu ki , sa uu kr , Kallurveod – liiva khaagised) ikad veosed (puk ip ül ja ed is el e Suuremõõtm etsatöömasinat leriga (põllu-, m transpor t) ei tr eo ev sk ra Tööd ate tarbeliste masin jm raskete eriots hooldus miku remont ja Veoautode veer

Vedusid teostame nii

EESTIS • SOOMES • ROOTSIS • VENEMA AL

• LÄTIS • LEEDUS

kui ka teistesse Euroopa riikidesse.

Kontakt Mark Logistik (8–17): Heiki 6 78 94 74 72 +3 Telefon: 7 71 94 74 72 +3 Faks: 87 GSM: +372 5669 15 ar.ee m se vii e-post: info@

ee www.viisemar.


MESS

Kolm põnevat päeva

T

änavu 26. korda toimuvale Maamessile tuleb ligi 500 ettevõtet ja võrreldes varasemate aastatega on rohkem välismaiseid ettevõtteid, eelkõige on arvukamalt Läti firmasid. Messi saab külastada 19.–21. aprillini Tartu Näituste messikeskuses. Lisaks raievõistlustele, lihaveiste näitus-konkursile, pullide oksjonile toimuvad iga päev ka seminarid. Näiteks 19. aprilli keskpäeval saab kuulata Eesti põllumajandusministrite väitlust, 20. aprillil saab teada, mida pakub Eesti Maaülikool toidutootjatele ning 21. aprillil toimub seminar „Mida peab teadma, kui alustada lihaveisekasvatust“. Maamessi kõige põnevamaid vaatamisväärsusi ehk messinaelu

Maamess on avatud: 19. aprillil kell 10–18 20. aprillil kell 9–18 21. aprillil kell 9–16 Täpsem info: www.maamess.ee

tõstetakse tänavu esile mesilase märgiga. Messinaelte seas leidub nii Eestis väljatöötatud masinaid ja tooteid kui ka välismaiste kaubamärkide innovaatilisi seadmeid. Näiteks Paide Masinatehas esitleb maailmas ainulaadset söödamaja lahendusega loomaveohaagist, metsatehnikatootja Metsis näitab esimest kümnerattalist metsaveotraktorit, millel kõik rattad veavad. Baltic Agro Machinery tutvustab uut ja tootlikku iseliikuvat taimekaitsepritsi. PT

Laen põllumehele või ettevõtjale kinnisvara tagatisel

Laen põllumaa või muu kinnisvara tagatisel on mugav lahendus igale ettevõtjale, kes soovib arendada oma tegevust kuid selleks puuduvad vabad vahendid. Meie juures on laenu taotlemine ja asjaajamine kiire, me ei küsi liigseid dokumente ning teostame kõik vajalikud toimingud lisakuludeta. Teie laenutaotlusele lähenetakse personaalselt ja tagatud on konfidentsiaalsus.

CHICKENFARM

BACKGROUND

Lahendused ettevõttele! Tutvu finantsteenuste tingimustega ning vajaduse korral konsulteeri asjatundjaga. www.omalaen.ee

Omalaen OÜ

tel: 50 50 778

www.omalaen.ee


Kommentaar: Mullu tegin Maamessil ajalugu MARGUS MAHONI MAAMASIN OÜ

E

elmisel aastal tegin ajalugu, kui müüsin esimest korda toote otse messil. Suur põllumajandustehnika pole ju selline asi, mida müüd nagu saiapätsi poeriiulilt, müük toimub tavaliselt hiljem mitme kuu jooksul. Kuid mullu osteti mul otse letilt 425-liitrine kütuse transpordimahuti, mis viidi mitme mehe vahel otse auto peale. Olen kolme erineva ettevõttega Maamessil käinud 2002. aastast. Väikeettevõttele on mess kallis, kuid ma ei saa seal mitte olla – kui mind Maamessil ei ole, siis pole mind poolenisti olemaski. Nii et pean osalema, kuigi ettevalmistu-

PVC - kattega

seks kuluv aeg tasuks pöörata tihedamale suhtlusele klientidega. Tänavu lähen messile tutvustama kolme uudistoodet. Esiteks Forigo TL16 hooldusniidukit, millega saab niidetud nii jäätmaa, teeservad ja jõeääred, põõsastikuid kui ka purustada kuni 10-sentimeetrise diameetriga oksad. Teine uus toode on autonoomne ujuv pump, mis kaalub vaid 36 kg ja on seetõttu kergesti transporditav ka suurte masinatega mitteligipääsetavates kohtadesse liigset vett eemaldama, olgu siis põllult või vundamendiaugust. Kolmandaks saime 2017. aastal Euroopa juhtiva söödamikserite tootja Storti maaletoojaks Eestis ja tutvustame seega Storti söödamiksereid.

LAOD JA TOOTMISHOONED

GARANTII TOODETELE

AASTAT

VARJUALUSED PUIDUTÖÖSTUSELE VALMISTAME TERASKONSTRUKTSIOONE LAUTADELE, SILOHOIDLATELE JM. PROJEKTEERIMISTÖÖD TERASKONSTRUKTSIOON ON kuumtsingitud ja toodetud vastavalt standardile iso 1090-2 ja en iso 3834-33 LAI STANDARDMÕÕTUDE VALIK : laiused alates 8 m kuni 65 m

www.pvchall.eu

IDEAALNE LAHENDUS LAO VÕI TOOTMISE LAIENDAMISEKS

info@pvchall.eu


SÜNDMUS

Mulluse avatud talude päeva avaüritus toimus Kaspri talus Tartumaal. Foto: maaeluministeerium

Pane oma talu suve suursündmusele kirja!

K

uni 1. maini saavad talupidajad oma talu registreerida üle-eestilisele avatud talude päevale, mis tänavu toimub pühapäeval, 22. juulil. 6. aprilli hommiku seisuga oli registreerunud 108 talu, kellest 27 osalevad esmakordselt. Reve Lambur põllumajandusuuringute keskusest ütles, et kõige enam on praegu talusid registreerunud Pärnumaalt (20) ja Harjumaalt (17). „Nendes kahes maakonnas on alati osalejate arv olnud kõige arvukam,” teadis Lambur. Talupidajatel on kasulik osaleda ka avatud talude päeva infopäevadel. Järgmised infopäevad toimuvad 13. aprillil Lääne-Harjumaal Mõnuste Juustukojas, 23. aprillil Ida-Virumaal Jõhvis ja juuni alguses Põlvamaal. Avatud talude päeval avavad talud ja põllumajandustootmised üle Eesti oma uksed, talusid saab külastada kella 10–17. Näha saab 58

Hea teada Talude ja põllumajandustootmiste registreerimine üle-eestilisele avatud talude päevale kestab kuni 1. maini. Registreeruda saab veebilehel www.avatudtalud.ee/et/talule. Täpsemat infot saab veebilehelt www.avatudtalud.ee.

Avatud talude päev

22. juulil ettevõtteid alates Eesti suurimast piimatootmisest kuni kodumaiste siidrivabrikuteni, Eesti parimaid mahetootjaid, suuri ja väikesi looma- ja teraviljakasvatajaid, aiandeid, puuvilja- ja marjakasvatajaid, ravim- ja maitsetaimede kasvatajaid, väiketöötlejaid ning turismitalusid.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Vahur Tõnissoo sõnas pressiteate vahendusel, et avatud talude päev on väga tänuväärne ettevõtmine, mis tutvustab maaelu ja põllumajandust meie noortele. „Just see järeltulev põlvkond hakkabki tulevikus meie maaelu edasi arendama. Seetõttu kutsungi kõiki talusid osalema ja noori põllumajanduse vallas harima,“ lisas Vahur Tõnissoo. Esimene avatud talude päev toimus 2015. aastal. Nii osalevate talude kui ka neid külastavate huviliste arv on aasta-aastalt kasvanud. Kui esimesel aastal avas oma uksed külastajatele 147 talu ja põllumajandustootmist ning taludesse tehti ligi 45 000 külastust, siis 2017. aastal osales ligi 280 talu ja tehti üle 120 000 külastuse. Korraldajad ootavad, et tänavu avaks oma uksed üle paarisaja talu. Avatud talude päevi korraldatakse paljudes maailma riikides.


Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI: TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee e-kiri: toode@toode.ee

AS Toode meistrid valmistavad kõige keerulisemad plekitööde erilahendused ka nõudlikeimatele klientidele. Ajalooliste plekkdetailide taastamine või keeruliste katuseühenduste loomine - leiame lahendused ja teeme ära, sest see on meie igapäevatöö. 2018. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


Tark põllumees kindlustab Salvas! A AILM SM A LT

RIM EESTI K U U

DLUSTUSSE IN

S

S

RATASTRAKTORITE JA KOMBAINIDE KINDLUSTAMINE Pakkumine kehtib kuni 1. juuni 2018. Soodushinnaga kindlustuslepingu saab sõlmida kuni 10-aastasele masinale, soodustus ei laiene masinate ja seadmete sisemise purunemise kindlustusele.

-30%

PÕLLUMAJANDUSETTEVÕTTELE PAKUME: •

Ettevõtte varakindlustus Hooned (laut, küün jm), rajatised (viljakuivati, silohoidla jm), inventar ja seadmed (lüpsiseadmed jm), kaup (piim, teravili jm), loomad

Seadmete ja masinate kindlustus Liikurmasinad, nende haagised ja lisaseadmed (teravilja kombain, traktor, ruloonpress, niiduk, lägatankhaagis, ader, taimekaitseprits, külvik jm)

Kaskokindlustus Sõidukid (sõiduauto, veoauto, kaubik jm)

Väikeelektroonika kindlustus Elektroonilised seadmed (sülearvuti ja selle lisad, videokaamera, fotoaparaat jm)

Õnnetusjuhtumikindlustus Ettevõtte töötajad ja nende pereliikmed

Tutvu kindlustustingimustega www.salva.ee Küsi lisa meie spetsialistilt telefonil 6 800 500 või salva@salva.ee.

25 AASTAT USALDUST

Profile for Meediapilt OÜ

Põllumehe Teataja, aprill 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Põllumehe Teataja, aprill 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement