Page 1

nr 20 jaanuar 2018

EES T I PÕL LU MA J A N D US -K AUBA N D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LIIT


Lai valik LED-valgusteid nii tööstustes kui ka büroodes kasutamiseks. 190 €

130 €

200W

150W

19800 lm

150W

27800 lm

28 €

22 €

44W

16700 lm

40W

3980 lm

3890 lm

25 €

42 €

20W

200W

18900lm

240 €

1890 lm

170 €

15W

1050 lm

Dialux valgusarvutused Valguslahenduste projekteerimine Valgustussüsteemide juhtimine Toodetel on tehasegarantii Hindadele lisandub käibemaks 20%

Turvatehnika AS | Tondi 49, 11316, Tallinn Telefon: +372 50 33 402 | E-mail: alo@Qts.ee turvatehnika.eu | ledtehnika.ee Oleme avatud: E-R 9–17


PÕLLUMEHE TEATAJA Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Heli Lehtsaar-Karma, e-post: heli@meediapilt.ee Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 reklaam@meediapilt.ee, Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks on vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (e-post: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

Sisu:

ISSN 2382-8374

Roomet Sõrmus: aeg eesmärke seada Persoon: perekond Ajaots on end tippu töötanud Taluliit kutsub asendustalunikuks hakkama

4 6–11 12

Reportaaž: ühistulise piimatööstuse tutvustusel läks õhkkond tuliseks

14–17

Pildigalerii: Berliinis algas Grüne Woche

18–19

Uus metsaveotraktor Palmse meistrimeestelt

20–21

OSKA uuring analüüsib tuleviku koolitus- ja tööjõuvajadust

24–27

Kuivatiomanikud said tänavu uue kohustuse

28

Eesti põllumajandussaaduste eksport jõudis mustast august välja

30–33

Metsaomanikud möödunud aastat taga ei igatse

34–35

Maaülikooli teadlased võrdlesid viie riigi veekaitsenõudeid

36–39

Mida silmas pidada põllumajandushooneid ja vara kindlustades

40–42

Põllumehe Teata ja Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu kohta toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Ajakirja järgmine number ilmub aprillis 2018.

TALLINN Tähnase tee 2/4 Peetri alevik, Rae vald tel. 601 4594

TARTU Turu 45D tel. 733 9811 PÄRNU Savi 20/1 tel. 444 0010

… ja veereb jälle

www.varson.ee


KO L U M N

Õige aeg sõna sekka öelda

ROOMET SÕRMUS EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKOJA JUHATAJA

M

öödunud aastale tagasi vaadates võis rahuloluga tõdeda, et põllumajanduskoda saavutas mitmed eesmärgid, mille nimel olime aastaid töötanud. Võib vist öelda, et uus valitsusliit pööras võrreldes varasemate võimukoalitsioonidega selgelt oma näo põllumeeste poole. Kahtlemata sündisid muutused pinnaselt, mida olime põllumajanduse olukorda teadvustades mitme aasta jooksul ühiskonnas ette valmistanud. Väsitav vägikaikavedu eelmiste valitsustega tasus ennast lõpuks ära. Uus valitsusliit taastas üleminekutoetused, maksis piima- ja sealihasektorile täies mahus kriisiabi, toetas jõuliselt karjade hoidmiseks ja taastamiseks vajalikku tõuaretustoetust seakasvatuses ning tegi mitmed olulised muudatused maaelu arengukavas. Õppetunnid käes: me ei ole kriisideks valmis Siiski jääb 2017. aasta meelde oma vastuoludega – olukord stabiliseerus nii pikast kriisist räsitud piimasektoris kui ka katkule tugevat lõivu maksnud sealihatootmises, lihaveisesektoris oli positiivseid arenguid siseturul ja väljakutseid ekspordil, põllumehed ootasid kärsitult, vihmavarjud käes, viljapõldude ääres saagi valmimist ning pidasid köögivilja- ja

4

kartulipõldudel võitlust vaovagudes vulisenud veega. Mõnes mõttes üsna tavaline pilt põllumajanduses – on kindlasti neid, kes jäid aastaga rahule ja kahtlemata neidki, kes murekorts palgel, tulevikule mõtlevad. Viimastest aastatest oleme õppinud, et kriisideks valmis me jätkuvalt pole, tõsiste (turu)tõrgete puhul rakendatavate leevendusmeetmete valik on kasin ja otsused olukorra stabiliseerimiseks sünnivad raskelt, et mitte öelda Toompea lossi ees lippude all aetava „huvikaitse“ ja tugeva kangutamise tulemusel. Seda enam on nii põllumeestel ja nende esindusorganisatsioonidel kui ka valitsusel koos ametnikega aeg tõsiselt mõelda, kas suudame välja pakkuda ning ka ellu rakendada poliitikaid, mis meid järgmistest kriisidest palju väiksemate kadudega läbi tooksid. Nii nagu on probleemid eripalgelised, peab ka riskijuhtimise meetmete pakett olema mitmekesine, ulatudes näiteks kindlustusest (soodus)krediidini, mis muutub eriti oluliseks just turulanguse perioodidel. 2018. aasta on tulevikku vaatamiseks, poliitika kujundamiseks ja

Nii nagu enne käesoleva perioodi eelarveläbirääkimisi suutsime Ansipi pöörata „põllumajanduse usku“, peab ka Ratase jaoks meie valdkond olema prioriteet energiaühenduste ja kiirraudtee kõrval.

muutuste elluviimiseks igati sobiv aeg. Euroopa Komisjon on lauale käinud ettepanekud ÜPP tuleviku kujundamiseks, mis hiljemalt eeloleval suvel peaksid määruste eelnõudeks vormuma. EL-i liikmesriikide valitsusjuhid on maikuus oodatava komisjoni ettepaneku eel stardijoonel, et alustada väljakutsuvaid läbirääkimisi EL-i mitmeaastase eelarvekava üle. Mõistagi määrab just ühenduse eelarve suurus ja jagunemine ära võimalused põllumajanduspoliitika meetmete rakendamiseks. Naljatledes võib öelda, et nii nagu enne käesoleva perioodi eelarveläbirääkimisi suutsime Ansipi pöörata „põllumajanduse usku“, peab ka Ratase jaoks meie valdkond olema prioriteet energiaühenduste ja kiirraudtee kõrval (miks mitte nende ees). Sobiv aeg visoonide ning ettepanekute tegemiseks Maaeluministeeriumis on asutud tõsisemalt koostama põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, mis tähendab, et sisuliselt on juba alanud ka järgmise maaelu arengukava (mis iganes kuju see tulevikus ÜPP reformi valguses võtab) prioriteetide väljasõelumine. Meie jaoks pole vähem tähtis asjaolu, et juba järgmise aasta kevadel toimuvad riigikogu valimised, mistõttu on viimane aeg põllumajandus-, toidutootmis-, maamajandus- ja metsandusettevõtjate vaatevinklist lauale käia visioonid, ettepanekud ja lahendusteed, mis peaksid jõudma erakondade valimislubadustesse, sealt edasi koalitsioonilepingusse ning valitsuse tegevuskavasse, et luua soodsad eeldused maaelu ja -ettevõtluse arenguks.


LÜPSIROBOT Väga vaikne töötamise ajal. Kogu lüpsiprotsess viiakse läbi vaid ühe seadme abil — kinnitamine, pesemine, õhuvooluga kuivatamine, stimulatsioon, lüpsmine, nisadesoon tehtav vaid ühe seadmega. Sellega hoiad kokku aega ja kuluvahendeid.

Avatud disain vältimaks lehma eraldatust teistest lehmadest lüpsmise ajal. Lüpsikäsi on väike ja töötab hääletult. Olemas võimalus ka 2 veerandi kaupa eraldada piim isegi lüpsmise ajal soovitud sihtkohta — jahutisse, vasikale või utiliseerida. tel +372 505 8773 Vitamiini 2a, Tartu kontor@farmitek.ee www.farmitek.ee


PERSOON

30 aastaga Eesti seemnekasvatuse tippu Madis Ajaotsa selja taga seinal on Ave Nahkuri maal, mille kiri ütleb: „Üks meie küla eit teab, kuidas ilus oder kasvab.” Pildi ostis Paunvere laadalt üle kümne aasta tagasi Madisele abikaasa Marge, juhuks, kui mees ei tea, kuidas otra kasvatada.

Maaelu Edendamise Sihtasutuselt 2017. aasta parima taimekasvataja aunimetuse saanud Madis Ajaots ei vaja põllumeeste hulgas tutvustamist, sest oma järjekindla tegevusega on Ajaots koos perega end nullist tippu kasvatanud. TEKST ja FOTOD: KRISTINA TRAKS

6


Lisaks ärilisele poolele paneb Ajaots suure osa oma energiast ka põllumajanduse järelkasvu arendamisele – ta on Eesti Maaülikooli kuratooriumi esimees ja läbini seda meelt, et maal on vaja haritud noori. Algselt hoopis metsandust õppinud Madis Ajaots sai põllumeheks perekondlikku traditsiooni jätkates. Oli ju tema isa elupõline agronoom ja seemnekasvataja, ema samuti taimekasvataja. Nüüd muigab

Madise abikaasa Marge (kes on ka muidugi agronoom!), et ju naine valiti ka elukutse järgi. Ka Ajaotsade järgmine põlvkond jätkab põllumajandustraditsiooni. Kõik kolm last on olnud maast-madalast põllumajanduse juures – teinud traktoris lõunaund nagu ikka põllumeeste lapsed. „Mäletan, kuidas kapsapõllul mängisin üle kapsaste hüppamist,“ muigab vanem tütar Linda. Just tema aga kippus maalt ära muudele radadele ja õppis kõi-

gepealt prantsuse filoloogiks, siis Tallinna Tehnikaülikoolis majandust, kuid nüüd on juba ligi pool aastat tagasi maal ja õpib maaülikoolis sessioonõppes aiandust. Vanem poeg Tõnis lõpetas maaülikoolis magistriõppe põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise alal ning Jaagup alles õpib samas koolis biotehnilisi süsteeme. See on tehniline ala, kus õpetatakse tundma masinate hingeelu. Kõik lapsed löövad ka perefir7


PERSOON

mas kaasa ning igaühel on oma vastutusala – Tõnis hoiab silma peal põlluraamatul, Jaagup mõistagi masinatel, Lindale veel otsitakse põnevat projekti, abikaasa Marge vastutada on ettevõtte rahakott. „Nii nagu arstidel käib elukutse mööda suguvõsasid, on ka põllumeestel. Päris raske on vaadata mujale, kui oled selle ala sees,“ nendib Madis. Algus juba Vene ajal Tagasi vaadates loeb Madis Ajaots oma põllumehetee alguseks ehk seda, kui vanaema 1990. aastal talle taluhooned kinkis. Maad kingitusega kaasas esialgu sisuliselt polnud. Niipea, kui avanes võimalus ettevõtlusega tegeleda, kasutas Madis võimaluse ära ja tema Pilsu Talu FIE oli esimesi talusid Tartumaal, registreeritud 1989. aastal. Pilsu Talu FIE on alles praeguseni, lisandunud on OÜ Rannu Seeme. Ajaots meenutab, et alguses oli talul maad vaid viis hektarit ning kasvatati köögivilju, mida müüdi

8

turul. Oli kümmekond turustatavat kultuuri ning ka rediseseemne kasvatus. Nimelt oli Madis veel sel ajal Lenini-nimelises näidissovhoosis metsavaht ning sovhoosil leidus poolehektariline maalapike, millel kasvatatigi rediseseemet. „Tegime seda tööstuslikes kogustes, sordiks oli „Rannii Krasnii“ – ilus ja väga hea redis,“ räägib ta. Jõudsamalt sai Madis põllumajandusega hoo sisse aga pärast Soomes sulaseks käimist. Just seal töötades tekkis mõte jätta metsandus ja pöörduda hoopis põllumajanduse poole. „Ma sain seal töötades ka finantsiliselt hea põhja ning ei olnud raske siin alustada. Meil ei olnud ju alguses mitte midagi, põlde harisime kõplaga. Soomest aga ostsin esimese palga eest Lada, mille siin vahetasin Belarussi vastu. Lada toomine oli lugu omaette – me toppisime adra autosse ja küll see tekitas tollimeestes imestust,“ räägib ta. 1990. aastate alguses pankrotistunud Konguta sovhoosi pankro-

60

sorti erinevaid tera- ja kaunvilju kasvatasid Ajaotsad mullu oma põldudel. tivarast ostis Madis hooned, kus praegu asubki tema ettevõtmiste keskus. Samuti sai ta sovhoosi tegevuse lõppedes vallalt rukkipõlde koristamiseks ning need sai hiljem võtta rendile. See, et tegevusalaks saab seemnekasvatus, oli selge üsna algusest peale, sest Madise isa oli ju elupõline seemnekasvataja ning temalt on poeg igasuguseid nippe ja teadmisi saanud. Ligi 30 aastaga on Ajaotsad oma ettevõtmisi aina kasvatanud. Marge imestab sellele mõeldes: “Kas tõesti juba nii kaua – alles me ju kõplasime tilli?” Samas pole Ajaotsadel olnud maailma valluta-


Jaagup, Madis ja Linda Ajaots said mullu detsembris oma põllul tõdeda, et hoolimata kehvast ilmast oli hea aasta.

mise plaane, vaid kasv on tulnud loomulikult. Madis ütleb, et plussmiinus 100 hektarit võib külvipind muutuda mõne aastaga. Ega põllumajanduses numbrid kiiresti muutuda saagi, sest põllupinna kasvuga kaasneb ka suurem kuivati- ja kombainivõimsuse vajadus. Seemnetele karmid nõuded Taimekasvatuse nõuded seemnekasvatusele on hoopis kõrgemal tasemel kui tavateraviljakasvatuses. Marge Ajaots seletab, et seemet kasvatades tuleb järgida tervet hulka nõudeid, et saada kvaliteetne ja puhas seeme. „Puhtus on kindlasti märksõna. Põllud peavad olema puhtad umbrohust, puhtad peavad olema masinad ja hoidlad. See on vajalik selleks, et seemnesordid ei läheks omavahel sega-

mini ja ei saastuks umbrohuseemnega,“ räägib ta. „Hästi tähtis on põldude õige planeerimine ja külvikorra jälgimine, mingil juhul ei tohi teravili jääda umbrohuks.“ Viie hektariga alustanud Ajaotsadel on praegu harida 2300 hektarit maid. Eestis on nad kindlasti kümne esimese kasvataja seas ning seemnekasvatuses jagatakse Põlvamaa kolleegi Erki Oidermaaga 1.–2. kohta. Sortide osas tehakse koostööd Jõgeva sordiaretusega (Eesti Taimekasvatuse Instituudi Jõgeva Sordiaretuse osakond – toim). Mullu kasvatas Madis Ajaots 60 sorti erinevaid tera- ja kaunvilju, kuid suur osa nendest kasvas vaid katselappidel. Nimelt teeb ta juba aastaid ise sordikatseid, kus võrdleb uusi sorte vanadega. Ainult

a Tehnik

MÜÜ OMA VANA NING OSTA UUEM JA PAREM!

Maailma suurim RASKETEHNIKA portaal!

KA RENDIMASINAD!


PERSOON nii saab teada, milline sort ennast siinsetes oludes päriselt õigustab.

Madis Ajaots peab tänukõnet pärast MES-ilt 2017. aasta parima taimekasvataja aunimetuse saamist. Foto: Allar Mehik

Nii nagu arstidel käib elukutse mööda suguvõsasid, on ka põllumeestel. Päris raske on vaadata mujale, kui oled selle ala sees. Madis Ajaots

10

Varajane nisu tõi võidu Enamik viljakasvatajaid kannatas möödunud sügise vihmaste ja heitlike ilmade tõttu ning hilines nii saagikoristus kui ka talikultuuride maha panemine, või jäi viimane hoopis ära. Neid haavu lakutakse mitu aastat. Madis Ajaots aga ütleb, et temal läks kõik plaanipäraselt ja külviplaan sai täidetud 100-protsendiliselt. Ka põllule ei jäänud rohkem kui 20 hektarit hernest. „Polnud mõtet võtta, kaunad olid juba lahti ja idud suured,“ ütleb Madis. Marge lisab, et otsus jätta saak põllule on emotsionaalselt valus. „See on üks raskemaid otsuseid, mida põllumees peab tegema – sa oled ju panustanud, lootnud viimase hetkeni, et saad kätte, ja siis pead tegema otsuse, et ei. Seda otsust keerutatakse peas mitu ööd, samas tuleb kiiresti otsustada, sest koristusaeg on lühike ja ühtegi päeva ei tohi lasta raisku ebaõigete otsuste tõttu.“ Tulemuste poolest nimetavad Ajaotsad 2017. aastat paremaks kui eelnenud aastat. „Meid jättis vee peale varajaste sortide kasvatamine ja sellega saime ära lappida eelmisest aastast (2016 – toim) tekkinud väga sügava augu. Arvasime, et läheb kauem, aga läks nii,“ selgitab Madis, lisades, et hea tulemuse põhjus on varajased sordid ja järjepidevus, kus peale varajast talinisu läheb maha nn rahakultuuriks peetav taliraps. „Nipp on selles, et sa pead jõudma eelmise asja eest ära koristada. Kui aga seda ei jõua, siis ei saa õigel ajal järgmist maha panna ning probleem kestab mitu aastat. Kes tänavu lootsid talirapsi külvata pärast varajast otra, siis neil hakkas venimine pihta juba kevadel, kui oder ei saanud õiget kasvuhoogu sisse,“ räägib Madis. Varajasest nisust kiidab kogenud viljakasvataja väga „Ramiro”

nimelist sorti. See valmib hästi vara ja 2017. aastal sai koristama hakata juba 9. augustil ehk ajal, kui teised põllumehed veel koristamisest midagi ei teadnud. „Hilised sordid end mullu ei õigustanud. Samas neil on ka omad eelised ja on aastaid, kus paremini läheb just hilistega,“ ütleb Madis. „Üks väga lollikindel nisusort on „Ada”. Tegemist on Jõgeva teadlaste soovitussordiga ja tõesti, ta ei jäta kunagi saagita – töötab igal aastal. Uute sortidega võib väga võita, kui tingimused klapivad, aga võib ka väga alt minna. Adaga seda ei juhtu. Ta on põllumeeste lemmiksort ning meil tegid „Ada” ja „Ramiro” lõppenud aastal parima tulemuse.“ 2018. saakide kohta on Ajaotsade sõnul veel varavõitu midagi arvata, kuid tundub, et väga head saaki ei tule. „Rapsid on ilusad. Nisu võiks olla kahe lehega, kuid üldiselt pole. Tema kasv on väiksem, kui võiks olla. Ei paista, et tuleks häving, aga ei paista ka midagi väga head. Eks palju sõltub talvest,“ ütleb Marge. Sojauba Eesti põldudel Eesti põldude uustulnuk on sojauba, mille kasvatamise katsetused alles käivad. Kolm aastat on proovinud sojat kasvatada ka Ajaotsad. Esimesel aastal läks maha üks Tšehhi sort, mis paraku sügiseks valmis ei saanudki. Viimased kaks aastat kasvatasid nad Eesti oma sojasorti „Laulema”. 2016. aastal õnnestus väga hästi, lõppenud aastal mitte nii väga – ta sai küll valmis, kuid koristada ei saanud. „Me jätkame kindlasti soja kasvatamist. Nõudlust on ja me tahame leida sobiliku tehnoloogia soja kasvatamiseks. Taim on hea, taimekaitsevahendit läheb vähe – tal ei ole veel putukaid ega haigusi. Väetist ei kulu, toodab ise mügarbakteriga õhulämmastikku. Võiks meile hästi sobida. „Laulema” on GMO-vaba sort,” teab Madis.


Teadusesse rohkem raha!

M

öödunud aastal valiti Madis Ajaots maaülikooli aasta vilistlaseks. Ajaots ütleb, et talle läheb väga korda maaülikooli käekäik ja teeb suurt rõõmu, et ülikoolis tahetakse õppida, sest haritud põllumehi on väga vaja. Samas teeb talle muret erasektori väga väike või lausa olematu panus teaduse rahastamisse. „Põllumehed võiksid rahastada teadust ja innovatsiooni, sest ega selleta meie alal toime ei saa. Kui me teadusesse ei panusta, siis see maksab meile varsti kätte. Me räägime palju, et innovatsioon on oluline, kuid me tegelikult ei panusta. Meil võiks olla vastav fond, kuhu põllumehed panevad raha ja mida me võiksime ise suunata,“ räägib maaülikooli kuratooriumi esimees Ajaots.

„See, et ostame uue traktori, mis on eelmisest nutikam, ei ole innovatsioon, vaid müügimehe tubli töö. Meie teadus on päris maha jäänud, sest on pikalt olnud alarahastatud. Kõige aluseks on kokkulepped, kuhu me hakkame arenema: kas sihiks on näiteks Hollandi süsteem. See on ju sama suur riik kui Eesti, kuid põllumajandus on seal palju tootlikum ja arenenum kui meil,“ kritiseerib Madis ja lisab, et praegu on nii, et igaüks pingutab omaette midagi teha. Ta on kindel, et nii me väga kaugele ei jõua. „Tuleks näiteks põllumajandus-kaubanduskoja juurde hakata tegema teaduse- ja innovatsioonifondi, mis rahastaks põllumeestele olulisi rakenduslikke uuringuid ja viiks teaduse põllumeestele lähemale,“ pakub ta välja konkreetse idee.

Madise arvamust võetakse tõsiselt RAUL ROSENBERG MAAELU EDENDAMISE SIHTASUTUSE

M

JUHATUSE ESIMEES

adis Ajaots on olnud läbi aastate eesrindlik põllumees ning ühistegevuse pooldaja. Lisaks on Madis Ajaots ka tulundusühistu KEVILI liige. Ta on pikka aega teinud koostööd Eesti Maaülikooli ning teadusasutustega, eeskätt Eesti Taimekasvatuse Instituudiga, kelle uusi sorte ta on olnud alati valmis katsetama. Lõppenud aastal katsetas ta Jõgeval aretatud sojaoa sorti „Laulema” kasvatamist biolaguneva kilemultšiga. Madise arvamust võetakse alati tõsiselt!


TEENUS

Asendustalunik tuleb puhkuse või haiguse a jaks appi KERLI ATS EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU

põhjal. Omaosaluse suurus on 20– 50% tunni hinnast.

JUHATUSE LIIGE

L

oomakasvatuses käib töö seitse päeva nädalas ja seetõttu on kvaliteetsel tööjõul väga oluline roll. Paraku on sektoris kvaliteetset tööjõudu puudu ning võimalus tellida oma tallu asendaja puhkuse ajaks või haigestumise korral on äärmiselt oluline. Selle aasta oktoobris saab talupidajate asendusteenistus kümneaastaseks. Kümne aastaga on talupidajate asendusteenistusest kujunenud väga oluline teenus, mida riigi toel talunikele pakutakse. Mis on asendusteenus? See on tööjõuvahendusteenus loomakasvatustalunike asendamiseks nende haiguse, puhkuse või lapse haiguse korral, mille eesmärk on pakkuda taludele kvaliteetset ja kiiresti kättesaadavat teenust kõigis Eesti maakondades. Talupidajate asendusteenust korraldab Eestimaa Talupidajate Keskliit, mille kaudu on võimalik põllumajandustootjatel taotleda toetatavat asendusteenust. Asendusteenuse toetust saavad taotleda tootjad, kellel asendusteenuse osutamise aastale eelnenud majandusaastal on kuni seitse töötajat, kelle netokäive ei ületa miljon eurot ja kelle ettevõttes on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel vähemalt viiele loomühikule vastaval arvul veiseid, sigu, lambaid või kitsi. Teenuse hind on tootjale soodne, kuna suure osa teenuse maksumusest kannab riik. Tasuda tuleb vaid omaosalus, mida arvutatakse asendustaluniku töötunni hinna

12

Kes sobib asendustalunikuks? Praegu töötab Eestimaa Talupidajate Keskliidus 28 asendustalunikku. Asendustalunikuna tööle hakkamiseks peab olema põllumajanduslik keskeri-, kutsekeskvõi kõrgharidus. Oluline on ka eelnev töökogemus põllumajandusettevõtetes. Asendustalunike tööd juhivad piirkonnajuhid, kes koordineerivad asendustalunike liikumist talust tallu. Ühel asendustalunikul on teenindada 6–10 talu. Asendustaluniku töö on liikuv. Teenindatakse talusid nii oma elukohajärgses piirkonnas kui ka kaugemal. Kaugemale sõites ööbitakse talus kohapeal. Praegu otsib taluliit oma kollektiivi tublisid asendustalunikke. Kui tunned, et sinust võiks saada asendustalunik, siis võta taluliiduga ühendust. Kui pikaks ajaks saab asendaja? Põllumajandustootja saab asendusteenust tellida kuni kahe oma töötaja asendamiseks, kummagi töötaja kohta kuni 90 päeva kalendriaastas. Sellest võib ühe töötaja põhipuhkus olla kokku kuni 28 päeva, lisaks on võimalik kasutada ühe töötaja kohta 62 haiguspäeva. Rasedus- ja sünnituspuhkuse korral võib asendamise kestus olla kuni 140 kalendripäeva. Praegu on just õige aeg hakata selle aasta puhkuseplaane tegema ja vajadusel endale varakult asendustalunik n-ö broneerida. Talupidajate asendusteenuse tellimise kohta saab täpsemat infot aadressil www.taluliit.ee.

Hea teada Loomühikute arvutamine üle 24 kuu vanune piimatõugu veis – 1 loomühik 6–24 kuu vanune veis või üle 24 kuu vanune lihatõugu veis – 0,6 loomühikut kuni 6 kuu vanune veis – 0,2 loomühikut emis või kult – 0,33 loomühikut nuumsiga – 0,1 loomühik üle ühe aasta vanune kits või lammas – 0,5 loomühikut Loomühikute arvutamise aluseks võetakse PRIA põllumajandusloomade registri andmed põllumajandustootja ettevõttes olevate veiste, sigade, lammaste või kitsede arvu kohta asendusteenuse taotlemise aasta 1. mai seisuga. Näide: Kui sinu talus on PRIA põllumajandusloomade registri andmetel 50 üle ühe aasta vanust kitse (50 x 0,5 = 25 loomühikut), ettevõtte netokäive on 100 000 eurot, sul on kaks töötajat, siis sinu ettevõte vastab talupidajate asendusteenuse tellimise nõuetele.

Asendada saab kuni kahte töötajat Talupidaja asendusteenust saab tellida töötaja: puhkuse ajal 28 kalendripäevaks haiguse ajaks (peab olema arsti väljastatud haigusleht) kuni seitsmeaastase lapse põetamise ajaks rasedus- ja sünnituspuhkuse ajaks surma korral Näide: Kui oled ära kasutanud ühe töötaja kohta puhkuse 28 kalendripäeva ja 8 haiguspäeva ning 14 kalendripäeva kolmeaastase lapse haiguse ajal, siis on võimalik kasutada veel 40 kalendripäeva selle töötaja kohta. Kokku on ühe töötaja kohta 90 kalendripäeva. Pane tähele: Kui aasta keskel muutub põllumajandusettevõttes töötaja, siis eelmise töötaja kasutamata asenduse


Suurem võimsus – Rohkem võimalusi

Firma Fliegl esindaja ja müüja Eestis ESTONIAN AGRI COMPANY OÜ · Vitamiini 2a · 51014 Tartu

Prit Piirsalu · M: +372 5300 4901 · prit.piirsalu@estonianagri.com


TÖÖSTUS

Selline hakkab välja nägema E-Piima ühistuline piimatööstus Paides. Kopp peaks maasse löödama järgmisel aastal. Pildid: AS Novarc Grupp

Kust saada rohkem Jaanuari alguseks on ühistulise piimatööstuse ehitamise idee saanud nii küpseks, et tehase rajamiseks maaelu arengukavast 15 miljonit eurot toetust saanud piimandusühistu E-Piim kutsub Põltsamaale kokku piimatootjad.

TEKST: TANEL RAIG

Ka piimatootjad peavad Eesti tingimustes erakordselt suure ekspordile suunatud tehase ideesse uskuma. Nemad peavad ju nõustuma tehasele piima müüma, et see saaks töös püsida. Tundub, et E-Piima juhid esinevad avatud kaartidega, laskudes projekti tutvustamisel detailideni tehase tehnoloogilistes lahendustes ja finantsarvutustes. Teravad küsimused piimatootjatelt ei jää aga tulemata ja tipnevad üleskutsega avaldada E-Piima juhatusele umbusaldust. Põltsamaa kultuurikeskusesse on kogunenud ligi 60 inimest. Va14

nad tuttavad suruvad kohvilaua kõrval üksteisel kätt ja väljendavad rõõmu taaskohtumise üle. Ürituse alguskellaajast keegi end häirida ei lase ja saali kogunetakse alles kümmekond minutit pärast ametlikku algusaega. Tundub, et tuleb sõbralik koosviibimine. E-Piim Tootmine AS-i nõukogu esimees Sulev Mölder tutvustab esmalt E-Piima ajalugu. Tegemist on kahtlemata võimeka ettevõttega, sest tutvustuses kajastub ka näide, kuidas 1998. aastal loodud ühistu alustas aastas 1000 tonni juustu tootmisega, kuid 8 investeerimisetapi järel suudeti 2012. aastaks juustutoodang viia 10 000 tonnini aastas. Osadel saalis olijatel on küll oma nutitelefonidest vaadata huvitavamaid teemasid, kuid kes kuulasid, said teada, et E-Piim on Eestis turuliider piimapulbrite ja juustu tootmises. Eelmisel aastal oli Eestis E-Piima käes pulbri tootmisest 72% ja juustu tootmisest 35%. Just neis segmentides plaanib tegutsema hakata ka rajatav tehas. Põhja-Saksamaa ja Iirimaa laadi E-Piima juhataja Jaanus Murakas vahetab kõnepuldis Sulev Mölderi välja ja hakkab tutvustama

uue tehase kontseptsiooni. „Peame end võrdlema Põhja-Saksamaa ja Iirimaaga,“ alustab Murakas. Nendega on meil sarnane kliima ja ekspordi struktuur, st nagu Eestilgi, on siseturg väike ja enamik toodangust saadetakse ekspordiks. Kuid tootjatele makstav piima hind on nendes riikides olnud Eestis makstavast 2–6 senti kg kohta kõrgem. „See on tohutu raha,“ ütleb Murakas ja lisab, et meil ei ole õigustust, miks peaksime oma äri kehvemini ajama. Edaspidi rõhutab Murakas igal sammul, et uus tehas annab võimaluse maksta piimatootjatele sarnast hinda nagu on Põhja-Saksamaal ja Iirimaal. Piimatööstus on mahuäri. Efektiivsust, mida kaotatakse väiksemate mahtude tõttu, ei ole Murakase väitel hiljem enam kuskilt tagasi võtta. Nii on ka uus tehas planeeritud töötlema 1000 tonni toorpiima ööpäevas. Murakas kinnitab, et teab kõhklustest, nagu oleks 1000-tonnine tehas Eesti jaoks liiga suur, kuid väiksemat ei ole mõtet ehitada, sest muidu ei saavutata kuluefektiivsust. Praegu võtab E-Piim vastu 300 tonni piima päevas. Vana tehast renoveerides suudaks koguse tõs-


piima ja raha? 4,4

senti kilost saaks E-Piima ühistuline piimatööstus tootjatele praegusest rohkem maksta. ta 500 tonni peale. Murakase sõnul pole aga vanade tehaste lappimisel mõtet. See ei annaks soovitud efekti, kui tahame piimahinnaga jõuda Põhja-Saksamaa ja Iirimaa tasemele. Nende riikidega samale tasemele jõudmiseks on oluline ka tehase orienteerumine kõrge lisandväärtusega eksporditoodetele. Sortiment on paindlik vastavalt sihtturgude olukorrale ja põhitoote juustu valmistamisel tekkivat vadakut suudetakse maksimaalselt väärindada kõrvaltoodeteks. Murakas rääkis ka sertifikaatide hankimise vajadusest, et teha end sobivaks erinevate turgude ja eliittoiduainete tootjate jaoks, sest nendele müümata ei suudeta maksta Põhja-Saksamaa ja Iirimaaga sama hinda. Ei imesta, et pärast sellist ette-

kannet tõuseb kuulajate hulgast püsti mees ja küsib: „Täna ei ole E-Piim suutnud olla piima kokkuostuhinna maksjate tipus. Mis on pildil valesti, miks te täna ei suuda maksta parimat piimahinda nagu te tuleviku kohta lubate?“ Peatselt jätkab järgmine küsija: „Keegi peab selle tõe välja ütlema. Ma olin kaheksa aastat E-Piima ühistu liige. E-Piimal on läbi aastate olnud madalaim piima kokkuostuhind. Statistika näitas, et kriisiajal oli piimatootmisega lõpetajaid enim E-Piima liikmete hulgas. Meid ei rahulda E-Piima juhtimine. Vajadus on taastada juhtkonna usaldus. Ükski pank ei anna teile uue tehase ehitamiseks laenu, kui teil pole garantiid, et piimatootjad oma piima teile müüvad.“ Lahvatab vana vimm On tunda, et imelise piimahinna lubamine tulevikus on saalis üles kergitanud mineviku rasketest aegadest pärineva vimma. Mulle meenub endise toiduainetöösturi Kuldar Leisi arvamuslugu poolteist aastat tagasi. Ka Leis pani kahtluse alla lootused, et uus tehas saab olema äriliselt väga edukas, leides nagu imeväel need eks-

porditurud, mis seni on olnud Eesti tööstustele kättesaamatud. „Eesti kaks suuremat ühistulist tööstust – E-Piim ja Saaremaa – toimivad hästi, aga võrreldes aktsiaseltsidega ei maksa tootjatele kõrgemat piimahinda. Millel põhineb arvamus, et uus riigi toetatav ühistu toimib paremini kui praegused tublid ühistud?“ kirjutas Leis toona. Ja jätkas: „Uus tööstus pidavat võimaldama tooteid kõrgema hinnaga müüa ja ühistu liikmetele jääb rohkem tulu. Mismoodi on järsku võimalik teistest turuosalistest paremini majandada?“ Samasugust umbusku peab EPiima juhatuse esimees Jaanus Murakas tõrjuma ka Põltsamaal toimuval koosolekul. Ta ütleb, et EPiima areng ei ole olnud lihtne, kuna ühistu loomisel saadi algkapitaliks kaasa kokku kukkuvad meiereid. Ettevõttel ei olnud teist võimalust, kui neid jõuliselt arendada. „Me ei ole suutnud maksta parimat piimahinda, kuid meil on tekkinud vara,“ ütleb ta. „See ongi piimahinna lisa.“ Tema sõnul on see olnud ühistu liikmetest piimatootjate endi valik. Hommepäev võivad ühistu liikmed kokku tulla ja varaks oleva E-Piima maha müüa. 15


TÖÖSTUS Murakas tuleb ka küsimuse juurde, miks kriisi ajal lõpetas piimatootmise kõige enam E-Piima ühistu liikmeid. Tema väitel lõpetasid kriisiajal tootmise peamiselt väiketootjad. Kuna E-Piima liikmed olid väiketootjad, siis oli nende lõpetamine paratamatus. Juhtkonna sobivuse üle ta pikalt ei arutle, vaid nendib: „Üldkoosolek valib nõukogu ja nõukogu juhatuse. Meie jätkame, kuni nõukogu meid valib.“ Püsti tõuseb riigikogu liige ja OÜ Estonia nõukogu liige Jaanus Marrandi. Ta kinnitab, et Estonia hakkab uuele tehasele piima müüma, kui hind tõesti on hea, ja manitseb kõiki vaatama suurt pilti ning mitte vana vimma pidama. Järgneb pikk kaitsekõne uue tehase projektile. „Peame suutma selle tehase projekti realiseerida. Äri on äri. Need nimed võime marmorisse raiuda, kelle pärast me seda tehast luua ei suuda,“ lõpetab ta oma kõne ning teatab, et peab tõttama Tallinnasse järgmist umbusalduse küsimust lahendama, sest riigikogus algab mõne tunni pärast majandus- ja taristuminister Kadri Simsoni umbusaldushääletus. Saal jäi endiselt arutlema, miks ei ole E-Piim siiani suutnud maksta kõrgeimat piimahinda. Piima kipub väheks jääma Kust tuleb piim, mis peaks tehast töös hoidma? Praegu kogub E-Piim ju 300 tonni päevas, kuid uues tehases on vaja 1000 tonni. Sama küsimus tuleb saalist ka Murakasele. „Me peaksime tänasel hetkel 700 tonni piima päevas juurde saama. Võttes aluseks Eesti keskmise väljalüpsi, siis on juurde vaja 28 500 lehma. Kus need lehmad paiknevad, kelle piim uude tehasesse hakkab juurde tulema?“ küsib sama mees, kellele ennist jäi selgusetuks, miks E-Piim siiani ei ole suutnud maksta parimat piimahinda.

16

Hea teada E-Piima uus tehas soovib endale ligi poole Eesti piimast Efektiivse mahuäri toimimiseks soovib E-Piima uus tehas ööpäevas töödelda 1000 tonni toorpiima. Eesti piimatootmise maht on viimastel aastatel ulatunud napilt üle 2000 tonni päevas. Keskmine päevane piimatoodang Eestis, tonni 2500

2206

2146

2146

2157

2000

tab maaeluministeerium Eesti piimanduse ülevaates, et päevas veeti Eestist välja keskmiselt 504 tonni toorpiima. Iga päev toodetakse meil ligi 2160 tonni piima. Kuid nagu ütles üks kommentaar saalist: kui lüüa kokku kõigi Eesti piimatööstuste unistused, siis ületab vajalik piimakogus selle, mida praegu Eestis toodetakse. Ja teada on, et maaelu arengukavast saadava toetusega piimatööstuse rajamise konkursil E-Piimale alla jäänud teine tootjate ühistu, MilkEst, ei ole sugugi valmis oma piima EPiima uude tehasesse saatma. Nemad peavad plaani oma uue tööstuse ehitamiseks.

1500

1000

500

0

2014

2015

2016

2017

2017 andmed I poolaasta põhjal. Allikad: statistikaamet, maaeluministeerium, Põllumehe Teataja

Murakase sõnul on uue tehase eesmärk lõpetada Eestist toorpiima eksport. Selleks peab aga enne tekkima korralik piimatooteid eksportiv tehas. Murakas loodab, et E-Piima rajatav tehas võtabki selle rolli ja seni piiri taha läinud toorpiim hakkab tulema nende tehasesse. „Kui seda tehast ei tee, siis me ei saagi kunagi teada, kas see piim tuleb või mitte,“ lausub Murakas. Uurin hiljem Eesti toorpiima ekspordi statistikat ja tõden, et päris nii lihtsalt Murakas uue tehase tooraine vajadust siiski ei lahenda. Isegi kui ta suudab kogu Eesti toorpiima ekspordi tõmmata rajatavasse tehasesse, ei kipu sellest jätkuma. 2017. aasta andmeid veel ei ole, kuid 2016. aasta kohta kirju-

Excel näitab, et kõik klapib E-Piimal on Põltsamaale kogunenud piimatootjate jaoks veel üks trump. Finantsjuht Merily Turjakas kuvab ekraanile Exceli, mis laotab saalis olijate silme ette üksipulgi kõik uue tehase tulud ja kulud. Kui siiani on Põhja-Saksamaal ja Iirimaal makstud piimatootjatele Eestiga võrreldes piimakilo eest 2–6 senti enam, siis numbrid näitavad, et uus tehas suudabki piima kokkuostuhinna viia nendega samale tasemele. Exceli järgi oleks uue tehasega möödunud aastal suudetud piimakilo eest maksta 4,4 senti rohkem. Rahvas arutleb elavalt omavahel, kuid tundub, et 4,4-sendise hinnalisaga ollakse rahul. Teravaid küsimusi ei tule. Pean lahkuma. Enam kui tund üle lubatud aja kestnud koosolek jääb arutama üleriigilise piimaühistu loomise võimalusi. Mind pandi uskuma, et mahu ja uue tehnoloogia abil saavutatava efektiivsuse tõttu makstaksegi piimatootjatele kõrgemat hinda. Kust aga tuleb vajalik kogus toorpiima? Ilmselt läheb sõjaks piimatootjate nimel. Vaevalt ükski tööstus lahinguta kasvuplaanidest loobub või oma tööstuse sootuks seiskab, et anda teed E-Piima tööstusele.


E-Piima uus piimatööstus Ehitus algab 2019. a II kvartalis. Esimene toodang 2021. a algul. Töötab 365 päeva aastas, 24/7. Toorpiima vastuvõtu võimsus on 1000 tonni päevas ja kontsentreeritud vadakut 85 tonni päevas. Tehast saab laiendada tootmisvõimsuseni 2000 tonni ööpäevas. Põhitooted ja tootmismahud: juustud: Gouda, Edam tüüpi juustud (plokid 500 x 300 x 100 mm, 16 kg) kuni 90 t päevas või Cheddar-tüüpi juustud (plokid 365 x 280 x 190 mm, 20 kg) kuni 90 t päevas; Oltermanni (silinderjuust diameetriga 120 mm) kuni 20 t päevas. Põhiturud: Jaapani ja Aasia turule 10 000 t juustu aastas, EL-i turule 10 000 t juustu aastas, Soome ja Baltikumi turule 10 000 t juustu aastas (praegu müüb E-Piim Soome ja Baltikumi 5000 t juustu aastas). Piimapulber EL-i ja Aasia riikidesse. Allikas: E-Piim.

Piimaühistud võitlevad tööstuste ja piima nimel

E

-Piima uue piimatööstuse projekt sai tuule tiibadesse möödunud aasta suvel, kui PRIA hindamiskomisjon otsustas Eesti maaelu arengukavast ühistulise piimatööstuse rajamiseks ettenähtud 15 miljoni euroga toetada AS-i E-Piim Tootmine projekti. Konkureeriva MilkEst AS-i taotlus jäi toetuseta. E-Piim algatas uue tehase rajamiseks detailplaneeringu esialgu nii Paides kui ka Lääne-Virumaal Sõmerus. Valik langes Paide kasuks, kuna otsustavaks said puhastusseadmete ja katlamaja lähedus. Toetusena saadav 15 miljonit eurot on vaid osa tehase 90 miljoni eurosest maksumusest. Ülejäänud rahast tuleks 15 miljonit eurot investoritelt ja 60 miljonit eurot on laenukapital. Samuti toetusrahale konkuree-

rinud MilkEsti piimaühistu pole aga oma plaanidest loobunud. Esialgu taheti hindamiskomisjoni otsus jätta MilkEst uue tehase ehitamiseks toetusest ilma, kohtusse kaevata. Kohtuteest siiski loobuti. Küll on aga MilkEsti vedav Saaremaa Piimatööstuse juhatuse esimees Ülo Kivine ajakirjandusele öelnud, et jätkab arendust oma tööstuse rajamiseks ka ilma PRIA toetuseta. Samas on arvutused näidanud, et kahte ühistulist suurtööstust ei ole võimalik Eestis efektiivselt majandada, sest piima on selleks liiga vähe. Läbirääkimised kahe suure piimaühistu vahel, et kogu piim viidaks uude E-Piima tehasesse, ei ole aga kuhugi jõudnud. Seda kinnitati ka jaanuaris E-Piima uut tehast tutvustanud koosolekul Põltsamaal.

Baltic Vianco OÜ 66710 Sänna küla, Rõuge vald, Võrumaa tel. +372 786 0228, info@balticvianco.ee www.balticvianco.ee


FOTO

400 000 silmapaari Berliinis Eesti toiduained on juba 25. korda esindatud Berliinis toimuval maailma suurimal põllumajandus- ja toidumessil Internationale Grüne Woche, mis meelitab kümne päeva jooksul Berliini messikeskusesse üle 400 000 külastaja.

18

19.–28. jaanuarini toimuval Grüne Woche messil on esindatud 26 Eesti ettevõtte tooted: Linnamäe Lihatööstus, Liivimaa Lihasaaduste Wabrik, Kehtna Mõisa OÜ, Nõo Lihatööstus, E-Piim Tootmine, Saaremaa Piimatööstus, Farmi Piimatööstus, Tere, Liviko, Moe, A. Le Coq, Kümmel ATM, DGM Shipping, Mobec, Kalev, Aare Jõumees, Bacula, Mahetark, Artisan Honey, Must Küüslauk, Rõngu Mahl, Salvest, Balsnack International Holding, Põltsamaa Felix, Tartu Mill, Eesti Pagar. Kokku osaleb messil tänavu 1660 eksponenti 66 riigist.


Bulgaaria on tänavu Grüne Woche ametlik partnermaa ja esitas messi avamisel meeleoluka kultuuriprogrammi. Eesti maaeluminister Tarmo Tamm kohtus Copa-Cogeca peasekretäri Pekka Pesoneniga.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhataja Roomet Sõrmus ja maaeluminister Tarmo Tamm Eesti väljapaneku juures (vasakpoolsel pildil). Koda korraldab Eesti väljapanekut juba 20. korda. Nii nagu viimastel aastatel tavaks saanud, rõhutakse Berliinis Eesti puhtale loodusele, mahetoodetele ja Eestile omastele loodusandidele ning ulukilihale.

19


TEHNIKA

Metsaveohaagis teeb spetsiaalsele väljaveotraktorile silmad ette Kodumaa konstruktorid said valmis uute tehniliste lahendustega puidu väljaveohaagise, mil senisest parem veojõud ja mis tänu tiislilukule ei vaja laadimisel enam eraldi käppadega toestamist. TEKST: AIN ALVELA

Kõik see muudab palgitõstukiga ja neljarattaveoga varustatud puiduhaagise kasutamise tavalise põllumajandustraktori külge haagituna paindlikuks, tõhusaks, kiireks ja mugavaks. Eestis veerandsajandi jooksul tegutsenud ja tänaseks juba suures osas Euroopas tuntust kogunud OÜ Palmse Mehaanikakoda sai valmis omamoodi täiustatud metsaveohaagise, mis koorma laadimisel ei vaja tõstuki kasutamiseks enam eraldi toestamist, vaid haagise tiislit saab kindlalt traktori haakeraua külge lukustada, mistõttu traktori raskus hoiab ka käru kenasti tasakaalus. Haagise kahel sillal on traktori tagumiselt jõuvõtuvõllilt kardaanidega üle kantav vedu, mis lubab 20

töötada ka väga pehmel pinnasel. Kõigi nelja haagiseratta veojõuülekanne on ühtlase veo tagamiseks ka lukustatav. Vana täiustades tekib uutmoodi kvaliteet Palmse Mehaanikakoja noor insener Sander Lille, kes haagise välja töötas, jääb selle ainulaadsust hinnates tagasihoidlikuks ning märgib, et tehnoloogiliselt on sellised lahendused mujal maailmas olemas ja innovaatilises mõttes Palmse haagises midagi revolutsiooniliselt uut pole. Küll aga on tema sõnul näiteks selle raami konstruktsiooni ehitamisel kasutusele võetud mitmeid uuendusi, mis võimaldavad materjali kokku hoida, samas kui haagise vastupidavus sellest ei kannata. Lisaks on haagise sillad ehitatud sääraselt, et maanteel sõitmiseks saab kardaanid sillast mehaaniliselt lahti ühendada ja lisaveojõudu rakendamata maanteel sõita 40 km/h. Sel alal tegid Palmse insenerid edukalt koostööd Saksamaa sillatootjaga, et just n-ö uue generatsiooni metsameestele vajalike omadustega toode valmis saada. „Haagise disainis ei ole me küll kedagi kopeerinud ja ega siin lähikonnas eriti ka selliste riistade tootjaid pole. Selliseid, mille kõik rattad täismehaaniliselt veavad, on küll, aga just meie täiustuste-

Metsaveohaagis murrab koos veduktraktoriga läbi ka poolde rattasse küündivast mudast. Lisaks pole haagisel tugijalgu, nende ülesannet täidab haagise tiisel, mis on jäigalt traktori haakeraua külge lukustatav. Foto: Ain Alvela

Kui seda haagist piltlikult iseloomustada, siis on tegemist justkui poolega metsa väljaveotraktorist. Haagise osa on põhimõtteliselt samasugune, aga raske veduki asemel on tavaline põllumajandustraktor. Sander Lille OÜ Palmse Mehaanikakoda insener


ga haagiseid mitte,” selgitab Sander Lille. „Kui seda haagist piltlikult iseloomustada, siis on tegemist justkui poolega metsa väljaveotraktorist. Haagise osa on põhimõtteliselt samasugune, aga raske veduki asemel on tavaline põllumajandustraktor.” Kui Eesti metsafirmad kasutavad meelsasti spetsiaalseid forvardereid, siis mõnel maal ei taheta rasketest ja kohmakatest metsaveotraktoritest kuuldagi ja eelistatakse just universaalseid soolotraktoreid, millega saab ka muid töid teha. Sander Lille räägib, et suurte metsaveotraktorite põhiline häda on kallis hind ja kallid ülalpidamiskulud, sest tasuv on sellega teha tööd suurtel lankidel, kus ka suured palgikogused. Pealegi vajab forvarder ühest töökohast teise liikumiseks treilerit, vedukhaagisega aga tohib traktor teedel-tänavatel omal jõul sõita. Samas õigusta-

vad just forvarderid ennast teatud oludes väga ning on traktorhaagistest eelistatumad. Näiteks kui veokogused on väga suured, vedada tuleb küllaltki pika maa taha eriti ebastabiilsel pinnasel jmt. Universaalse tööriista olemasolu muutub tähtsaks just nüüd, mil Eestis raiutavaid metsaalasid jääb järjest vähemaks, maha tuleb võtta ka väiksema kvaliteediga puistuid, kus sees rohkem risu, oksi ja peenikesi puid. Sellistel töödel on mobiilset haagisega vedu palju otstarbekam kasutada kui kohmakat forvarderit. Uuendused annavad hoogu töötegemisele Ennekõike Tallinna ümbruses ja mujalgi Harjumaal metsatööde ja hakkpuidu tootmisega tegelev OÜ Puiduhake.com soetas esimese Palmses toodetud stabiilse haagise mõne kuu eest. „Siiani on see ennast koos samuti tuliuue Valtra

traktoriga hästi õigustanud,” kinnitab ettevõtte juht Erkki Naabel. Ta toob eelisena esile just asjaolu, et praeguste vihmadega väga pehmeks muutunud maastikul pole veel juhtunud, et omal jõul mülkast välja ei pääseks. „Koostöös Palmse inseneriga tegime haagisele nipet-näpet täiendusi, näiteks tugipostid said kõrgemad, et suuremat koormat vedada,” kirjeldab ta tööd uue tehnikaga. „See haagis on täiesti uus tase metsatöödel, kõige suurem eelis on aga selles, et töö saab kiirust juurde – igas laadimiskohas ei ole vaja tugikäppasid pidevalt välja ja sisse tõmmata, objektile saab sõita maanteed mööda, traktorit saab ka muudeks töödeks kasutada.” Lille sõnul on Puiduhakkele müüdud haagis n-ö esimene pääsuke, mis konstruktsioonilt tugev, elektroonika poolest aga suhteliselt lihtne. Tegelikult on see vaid üks etapp juba hoopis uudse ja ehk ka rohkemate elektrooniliste nutilisadega varustatud metsahaagise väljatöötamisel, mille juures juba palju rohkem automaatset juhtimist. Näiteks nutikalt lahendatud veojõukontroll, mis jälgib traktori liikumiskiirust. Automaatika juhib sellisel moel sünkroniseeritud jõuülekannet vastavalt veduktraktori liikumiskiirusele ja kui veojõudu vaja pole, lülitab ülekande välja jmt nüansid. Tõenäoliselt jääb aga tootmisse ka see lihtsam variant, mis pole Sander Lille hinnangul üldse mitte halb, on käepäraselt remonditav ja kergesti mitmel moel kasutatav. Palmses on aga juba tootmises pidevalt täiustuvad haagised. Näiteks selline, mille neljast rattast kahel on oma hüdromootorid, mis timmitud eriti optimaalseks veoks vastavalt sellele, kui palju veojõudu masin vajab. Selline haagisevariant on nii soetada kui ka kasutada odavam kui neljarattaveoline haagis. 21


KEE

r-------------------

UJ

ca UJ � Cf)

>

:<(

keenansystem.com

� KEENAN System


ENAN. anJ\fltech�ompany

Edasimuuja Eestis

-----------

fJ OilseedsTehnika

PÕLLUMEHE KINDEL SELJATAGUNE Oilseeds Tehnika 00 Ergo Viii

Tel: 512 0122 Ergo.Viil@oilseeds.ee

Mis on meie masinal erilist? KEENAN'i soodamikser on ainulaadse kahekambrilise ehitusega, mis koosneb segamiskambrist ja eraldiseisvast valjalaskekambrist. Kahekambriline ehitus, 6-labaline haspel ja meie patenteeritud vastuloiketerade susteem voimaldab toota sotidasegu Mech Fiber - KEENAN'i ainulaadset "lahtist", kohevat soodasegu.

KVALITEETNE SOODASEGU, MIS ON MA.A.RAV PIIMATOOTMISES

't# @KEENANsystem

�X4 info@keenansystem.com


TÖÖJÕUD

Napib koolitatud personali Hiljuti valminud OSKA uuring toob esmapilgul rõõmusõnumi: põllumajanduses ja toiduainetööstuses on juhtide ja spetsialistide tööjõuvajadus ja koolituspakkumine tasakaalus. Valdkonna ettevõtetele teeb aga muret tööjõupuudus. Kuhu õppinud mehed-naised siis kaovad? TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Põllumajanduse ja toiduainetööstuse tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringu aruanne toob välja, et põllumajanduses ja toiduainetööstuses tegutsetakse olulisel määral majanduslikku panust andva kõrvaltegevusena, mitte põhikohaga töötades. Näiteks on kalapüügi ja mesindusega tegelejaid oluliselt enam, kui näitavad hõivenumbrid põhikohaga kalurite või mesinike kohta. Samuti on palju põhitöö kõrvalt looma- või taimekasvatusega tegelejaid. Valio Eesti AS-i personalidirektor Moonika Meltsa, kes kuulus ka uuringu eksperdikogusse, tõi välja, et erialase ettevalmistusega inimestel on tihti töökoha (ülesannete ja palga) suhtes pakutavast kõrgemad ootused. „Seetõttu töötataksegi pigem piiri taga, teistel elualadel või harrastatakse õpitut kõrvaltegevusena oma firmat või talu pidades.“ 24

Meltsa lisas, et valdkonnas töötab arvestataval määral ka lihttöölisi, kellel ei ole erialast haridust ja seda pole ka otseselt vaja, kuna tööülesanded on kohapeal õpitavad. „Tavaliselt on probleem, et ei leia piisavalt tööjõudu just lihtsamate töökohtade täitmisel, kus on madalamad palgad. Lisaks on lihttöölistel rohkem probleeme töötahte ja -distsipliiniga ning tööjõu voolavus nende hulgas on suur,“ kirjeldas ta. Väätsa Agro, Kaiu LT ja Kärla PÜ juhatuse liige ja OSKA uuringu eksperdikogusse kuulunud Margus Muld nentis, et olgu tegemist juhi või spetsialistiga, kumbagi pole lihtne leida. Möödunud aastal otsiti näiteks Raplamaale Kaiu piimafarmi juhti ning avalikku konkurssi välja ei kuulutatud, vaid kuulati maad tuttavate kaudu. „Olime varem Kaiusse kuulutuse abil juhti otsinud ja laekunud CV-de põhjal ei leidunud kedagi, keda oleks tahtnud tööle võt-

Väätsal töötab farmitöölistena viis ukrainlast, üks lätlane ja üks filipiinlane, Kaius kaks filipiinlast ja kaks ukrainlast. Margus Muld selgitab, et tööjõudu tuleb otsida piiri tagant


Kõrghariduses on vastuvõetute arv langenud 20%, kutsehariduses tõusnud 11% Vastuvõtt põllumajanduse ja toiduainetööstuse õppekavadel 1200

kõrgharidus bakalaureus

magister kutseharidus

1000

800

600

400

200

0

2012/13

2013/14

ta,“ põhjendas Margus Muld seekordset värbamistaktikat. Uut juhti ei tulnudki konkurendilt üle osta, vaid õnnelik juhus juhatas kätte inimese, kes oli eelmisest töökohast lahkunud ja just uusi väljakutseid otsimas. Farmitöötajate leidmiseks on neil peaaegu kogu aeg CV Keskuses ja töötukassas kuulutused üleval ning mõnikord saadakse ka asjalikke CV-sid. Siiski ollakse sunnitud vakantsete töökohtade täitmiseks vaatama Eestist kaugemale. „Väätsal töötab farmitöölistena viis ukrainlast, üks lätlane ja üks filipiinlane, Kaius kaks filipiinlast ja kaks ukrainlast,“ rääkis Margus Muld, tõdedes samas, et teistest riikidest pärit töötajatega pole väga lihtne keelebarjääri tõttu. „Nii et kui eestlasi oleks võtta, eelistaksime eestlasi,“ lisas ta. Liiga vähe tudengeid Tööjõupuuduse üks põhjuseid on ka rahvastiku vananemine ja noorte arvu kahanemine, mis on

2014/15

2015/16

2016/17

vähendanud põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialadele õppima minejate arvu. Tõsi, kutsehariduses ei ole langust toimunud, kuid selle põhjus on täiskasvanud õppijate suurenenud arv, mitte valdkonna kutseõppe populaarsuse kasv noorte seas. Küll aga on kõrghariduses vähenenud nii õppijate kui ka vastuvõetute arv ning seega on lähitulevikus oodata ka lõpetajate arvu vähenemist. Kõrvalepõikena võib näite tuua Eesti Maaülikoolist, kus mullu sügisel ei asunud loomakasvatuse erialal magistriõppesse mitte ühtegi tudengit. Heade juhtide olemasolu on ettevõtteile aga võtmetähtsusega. „Nõustun sellega, et koolitatakse piisavalt juhte loodud koolituskohtade arvu mõistes,“ lausus Moonika Meltsa. „Defitsiit tuleb sellest, et põllumajandus ja toiduainetööstus on tegevus- ning õppimisvaldkonnana pigem vähetuntud ning väheprestiižne. Tööjõud liigub sellest sektorist välja. Töö-

jõuvajaduse rahuldamiseks ning koolituskohtade täimiseks ei jõua õppima piisavalt noori. Ebapopulaarsuse üheks põhjuseks on valdkonna töö tajumine füüsiliselt raske ning rutiinsena,“ nentis Meltsa. OSKA uuringu aruanne teeb põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialade populaarsuse parandamiseks ettepaneku tutvustada näiteks üldhariduskoolide õppijatele valdkonna erialasid ja karjäärivõimalusi. Samuti peaks õppetööd praktilise eluga paremini seostama ning ettevõtetesse külaskäike tegema. Lisaks võiks gümnaasiumi õppesuundadesse valikainetena kutseõppe mooduleid lisada. Vaja olulisi muutusi oskustes Põllumajanduse ja toiduainetööstuse ettevõtetes töötab põhikutsealadel pea 35 000 inimest. OSKA uuringu andmeil kahaneb valdkonnas töötavate inimeste arv järgneval kümnendil mõõdukalt, seejuures kasvab spetsialistide ning väheneb oskustöötajate arv. Kuna ühelgi põhikutsealal väga kiiret hõive tõusu või langust pole oodata, saab seda olulisemaks vanuse tõttu tööturult lahkuvate töötajate asendamise vajadus. Kuigi valdkonna hõive muutus on väike, ootavad töötajaid ees olulised muutused oskuste vajaduses. Kasvava tähtsusega on majandusalased teadmised ja oskused, näiteks müügi- ja turundusoskus. Enim toob muutusi kaasa tehnoloogia areng, millega kaasaminekuks on vaja head arvutikasutamise oskust ning tehnika ja masinate kasutamise julgust ning vastavaid oskusi. Moonika Meltsa nentis, et tehnoloogia areng on kaasa toonud keeruliste masinate kasutuselevõtu, mis eeldab töötajatelt väga häid tehnilisi teadmisi ja/või õppimisvõimet masinate kasutamiseks ja hooldamiseks. „Kõik koolilõpetajad ei pruugi paraku omada teh-

25


TÖÖJÕUD nikast piisavalt häid teadmisi,“ tõi ta välja. Lisaks vajaks osa valdkonna õpetajatest Meltsa hinnangul paremat kursisolekut tööstuses kasutusel olevate töömeetodite ja -vahenditega. „Tehnikaga toimetulemise oskuseid saab õppida ikkagi praktiliste tegevuste käigus, mis eeldab koolidelt head koostööd tööstustega, kus seadmed paiknevad. Muidugi võivad ka mõningate ettevõtete vananenud tehnoloogiad ning infrastruktuurid saada oskuste omandamisel takistuseks. Kõrgkoolide pakutavad koostöömudelid teadustöö tegemiseks pole olnud senini väga ettevõtete vajadusi arvestavad,“ kirjeldas Eesti ühe suurima piimatööstuse personalidirektor. Täienduskoolitused koostööna OSKA uuring toob välja, et täienduskoolituste korraldamisel on vaja lisatähelepanu pööra-

ta tööandjate ning töötajate vajadustele. Näiteks on kasvav nõudlus spetsialiseerumise järele, nt veisekasvatusele spetsialiseerunud veterinaar, lammastele spetsialiseerunud lihalõikaja. Samuti on senisest enam vaja paindlikkust – võiks pakkuda lühiajalisi, tsüklilisi, väikeses rühmas või ettevõttes kohapeal toimuvaid koolitusi. Täienduskoolituse vormina oodatakse senisest enam kogemuste vahetamist, kohalike ning välismaa kolleegide kogemustest õppimist, õpipoisiõpet. Õpipoisiõpet on viimastel aastatel praktiseerinud mitmed põllumajandusettevõtted ja tööstused. Näiteks Väätsa Agro on oma lüpsjatele korraldanud kahel korral õpipoisiõpet koostöös Järvamaa Kutsehariduskeskusega. Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolis läbis mullu piimatoodete tehnoloogia eriala 14 Valio Eesti õpipoissi.

Hea teada Näited eksperdikogu ettepanekutest Töötukassa ning haridus- ja teadusministeerium arvestavad senisest enam oskustöötajate täiendusja ümberõppe korraldamisel turuolukorda ja tööjõuvajadust, tellides enam moodulipõhiseid täienduskoolitusi valdkonnas töötavatele oskustöötajatele, kellel puudub vastav erialane haridus või kutse. Kõrgkoolid ja kutseõppeasutused pööravad senisest enam tähelepanu erialaga seotud tehniliste kompetentside õpetamisele, sh integreerides põllumajanduse ja toiduainetööstuse õppekavasid tehnika, nt automaatika õppekavadega. Maaeluministeerium toetab väikeettevõtjate võimalusi osaleda koolitustel, võimaldades põllumajandustootja asendamise teenuse kasutamist.


Mis ekspertide ettepanekutest edasi saab?

K

utsekoja koostatud OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuring otsis vastust küsimusele, kuidas muuta koolituspakkumist, et täita valdkonna tööjõu- ja oskuste vajadust 5–10 aasta vaates. Uuringu eksperdid tegid kümneid ettepanekuid, millega saab tutvuda kutsekoja kodulehel oska.kutsekoda.ee. OSKA põllumajanduse ja toiduainetööstuse uuringujuht Karin Jõers-Türn selgitas, et laiem teavitustöö uuringu tulemustest algab jaanuari lõpus, kuid kuna uuringu koostamises osalesid mitmed osapooled, kellele ettepanekud on suunatud, siis nii mõnedki neist juba tegelevad nende ellu viimisega, sh Kutsekoda ise. „Näiteks pagar-kondiitri kutsestandardite uuendami-

sel analüüsitakse kutsestandardite töörühmades uuringu ettepanekuid ning nende rakendamise võimalusi,“ tõi Jõers-Türn näite. „Tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteemi OSKA kutsus ellu valitsus, kes korraldab ka rahastamise. Haridus- ja teadusministeerium kasutab uuringute tulemusi ja ettepanekuid kutsehariduse koolituskohtade ning täiskasvanute täienduskoolituskursuste kavandamisel. Töötukassa lähtub OSKA uuringute tulemustest oma täienduskoolituskursuste tellimisel. Tulemustest lähtumine on kohustuslik ka kõrgkoolidele, sellekohane punkt on valitsuse otsusega sees kõrgkoolide haldus- ja tulemuslepingutes. Nii töötukassa kui ka Innove Rajaleidja keskused ka-

Traktor

KOHE KÄTTE

0€

SISSEMAKSEGA LIIKVELE

Küsi täpsemalt oma piirkonna müügispetsialistilt: Tanel Aru Saaremaa, Hiiumaa, Pärnumaa 53093294

Ivan Milinevitš Lääne-, Harju-, Raplamaa 5170965

Ainar Pajo Virumaa, Järvamaa 5118555

Andres Oja Valga-, Võru-, Põlvamaa 55624067

www.stokker.com

agri@stokker.com

Tarmo Erlich Tartu-, Viljandi-, Jõgevamaa 59182990

sutavad OSKA uuringute tulemusi karjääriteenuste pakkumisel,“ kirjeldas Jõers-Türn. Teistel osapooltel otsest kohustust OSKA uuringute ettepanekuid ellu viia ei ole, kuid näiteks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tellib tööstusettevõtete töötajatele OSKA uuringute ettepanekutest lähtudes digioskuste täiendamise kursusi jmt. Mullu sügiseks kogus Kutsekoda tagasisidet esimese kaheksa valminud OSKA valdkondliku uuringu ettepanekute ellu viimise kohta. Selgus, et 86% ettepanekutest on sellised, mida kas juba viiakse ellu või plaanitakse seda teha. Vaid 6% ettepanekutele vastati, et neid erinevatel põhjustel ellu viia ei plaanita.


K E S K KO N D

Uus bürokraatlik kohustus osadele viljakuivatite omanikele TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

T

änavu 1. jaanuaril jõustus keskkonnaministri määrus, mis paneb teatud ettevõtetele kohustuse oma tegevuse registreerimiseks keskkonnaametis. Nende sekka, kes peavad tegevuse registreerima ja selleks keerulise registreerimistaotluse täitma, kuuluvad ka viljakuivateid omavad ettevõtted. Peagi ootab sama kohustus ka paljusid loomakasvatusettevõtteid. Keskkonnaameti kodulehel on selgitus, et vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §-le 80 registreeritakse keskkonnaametis sellise paikse heiteallika käitaja tegevus, kes ei ole kohustatud omama õhusaasteluba, kuid kelle tegevus vastab registreeringu osas kehtestatud künnisvõimsusele. Künnisvõimsused on kehtestatud keskkonnaministri määruses „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“. See sätestab, et paikse heiteallika käitajal tuleb tegevus registreerida, kui: tema põletusseadme, näiteks katla, soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on üle 0,3 MWth, kuid väiksem kui 1 MWth kui põletusseadme soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 1 MWth või suurem, kuid põletusseade töötab alla 500 töötunni aastas. Kohustus umbes 70 kuivatil Keskkonnaministeeriumi välisõhu osakonna peaspetsialist Kaidi Virronen kinnitas, et need sät-

28

Hea teada Registreerimiskohustusega ettevõtted peavad registreeringutaotluse esitama esimesel võimalusel. Kaidi Virronen keskkonnaministeeriumist mainis, et ametkonnad on teadlikud, et registreering jõustus 01.01.2018 ning nõude täitmisega võib minna ettevõtetel pisut aega. „Otsest üleminekutähtaega ei ole, kuid kindlasti peaks registreeringu taotluse esitama esimesel võimalusel,“ rõhutas ta. Registreeringuga ei kaasne riigilõivu ega muid tasusid.

ted puudutavad ka viljakuivateid. „Oleme analüüsinud kogu põletusseadmete arvu, mis antud tingimustele vastab – 300 põletusseadet. Oleme hinnanud ka kuivatite osakaalu selles, mida on küll mõnevõrra keeruline teha – kuid siiski saame hinnata, et suurusjärk on kuni 70 viljakuivatit,“ kirjeldas Virronen. Ta lisas, et hinnang põhineb varasematel aastatel ja reaalne kogus võib mõnevõrra erineda. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja keskkonnatoimkonna esimees Ann Riisenberg oli nördinud selle üle, et põllumajandusorganisatsioone määruse väljatöötamisse ei kaasatud. „Info eelnõu kohta jõudis põllumeesteni siis, kui see oli juba eelnõude infosüsteemis (10.11.2017 – toim).“ Esialgu oli eelnõus sätestatud paikse heiteallika registreerimise kohustus ka loomakasvatusettevõtetele, kuid see jäeti viimasel hetkel määrusest välja. Kuid registreerimise kohustuse aluseks olev

loomakohtade arv oleks toodud tunduvalt allapoole võrreldes 2016. aastal jõustunud määrusega „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. Kui nimetatud määruses on õhusaasteluba nõutav 1000 nuumsea, 300 piimalehma ja 10 000 kodulinnu puhul, ja farmerid, kelle loomade arv jäi sellest arvust allapoole, ei pidanud luba ega registreeringut taotlema, siis uue määruse eelnõus taheti registreeringukohustus panna ettevõtjatele, kel on 300–999 nuumsiga, 100–299 piimalehma või 10 000–29 999 kodulindu. Maaeluministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata, kommenteerides muu hulgas, et dokumendid, mida registreeringukohustuse puhul esitada tuleb, nõuavad nende täitmise tellimist konsulendilt või eksperdilt, sest on keerukad. Sellega nõustub ka Ann Riisenberg, lisades, et jääb mõistetamatuks, mis on registreeringu eesmärk. „Seda, kui palju keegi õhku mingit saasteainet eraldab, on ka teiste meetoditega võimalik välja selgitada,“ leidis Riisenberg. Loomakasvatajad olgu valmis Töö loomakasvatajate registreeringukohustusega läheb tänavu edasi, kinnitas Kaidi Virronen. „Jätkame tööd põllumajanduse valdkonna registreeringu künniste väljatöötamiseks ning kehtestame registreerimise kohustuse ka loomapidajatele. Õhusaasteloa künniseid oleme leevendanud ja seda tehes informeerisime ka loomakasvatajaid, et tulevikus tuleb enda tegevus registreerida,“ selgitas Virronen.


Karjaõnn on enda kätes

Parem sigivus suurema täpsuse abil Piimatootja edukus saab alguse karja heast sigivusest – selleks on oluline avastada indlevad loomad võimalikult kiirelt ja täpselt. Jälgides lehmade käitumist ja mõõtes progesteroonitaset iga lehma piimas, suudame tuvastada 95% indlevatest loomadest.

DeLavalEE www.delaval.com


E KS PO RT

Piimanduse eksport lööb taas õitsele 30

Viimastel aastatel pidevat langustrendi näidanud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli mullu üle pika aja taas tõusus. Suurimad teened on selles viimaste aastate murelapseks olnud piimandussektoril.


Valio tegevdirektor Maido Solovjov rõõmustab, sest 2017. aastal kasvas nii ettevõtte kogukäive kui ka ekspordikäive. Foto: Raul Mee/ Äripäev

TEKST: TANEL RAIG

Viimasel kolmel aastal oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport näinud aastases võrdluses 2–6-protsendilisi languseid. Võib olla üsna kindel, et eelmisel aastal trend muutus ja senine langus pöörati samaväärseks tõusuks. Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban kinnitab, et 2017. aasta kümne esimese kuu eksport ületas eelneva aasta sama perioodi ekspordikäibe 7% võrra. Kui kasvu veduritena võib üles loetleda nisu,

kaera ja õlle müüki välisturgudele, siis peategelasena on ekspordi kasvu taga piimatooted. Tegemist ei olnud mitte niivõrd ekspordimahu kasvuga, vaid ühiku eest makstava hinna tõusuga. Peamine ekspordiartikkel on toorpiim ja seda müüdi teistesse Balti riikidesse keskmise hinnaga 330 eurot/tonn, mis tähendab, et tonni eest saadi 49% rohkem tulu kui 2016. aastal. Valio tegevdirektor Maido Solovjov kiidab 2017. aastat, öeldes, et ettevõtte kogukäive ja eksport näitasid mullu märkimisväärset kasvu – mõlemad kerkisid pea veerandi võrra. Põhjus oli ülemaailmses hindade tõusus. Seetõttu kasvaski just ekspordikäive, mitte aga ekspordi maht, mille kasv jäi pigem tagasihoidlikuks. Ekspordi kasv õhukesel jääl Kogu suure edu taustal näeb Marko Gorban kahte suurt probleemi. „Kasvu üle tuleb rõõmustada, kuid 2017. aasta ekspordistatistika kinnitab, et meie põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport tugineb suures mahus töötlemata toodete väljaveole,“ ütleb Gorban. „Selline eksport ei ole püsiv, optimaalne ega pikas perspektiivis konkurentsivõimeline, kuivõrd maailma toiduturu toormehinnad on väga heitlikud,“ leiab ta. Tema sõnade kinnituseks ütleb Solovjov, et Valio piimatoodete ekspordikäibeid ootab 2018. aastal kindlasti teatav korrektsioon allapoole – toorpiima on praegu turul rohkem, kui ära tarbitakse ning hinnasurve on suur. Mahtude osas ootab Solovjov ka alanud aastal siiski kerget kasvu. Eesti piimatoodete ekspordi teine probleem on sõltuvus üksikute sihtturgude käekäigust. Gorban toob näite 2016. aasta andmete põhjal, kui 78% ekspordikäibest moodustas müük Euroopa Liidu (EL-i) maadesse ja pool sellest suundus Soome, Leetu ja Lätti. Pal-

ju on räägitud Eesti piimatoodetele Aasia turu avamisest. Tehniliselt ongi osad sealsed turud me piimatööstustele avatud, kuid tegeliku ekspordi alustamine on keeruline. Saaremaa Piimatööstuse juht Ülo Kivine on ajakirjanduses varem öelnud, et hoolimata Hiina akrediteerimis- ja sertifitseerimisasutuselt saadud loast Hiinas piimatooteid müüa, ei ole Saaremaa Piimatööstus seda seni teinud. Eestis, Soomes ja Lätis on Saaremaa tuntud paik, kuid hiinlastele ei ütle selle kauge maanurga nimi midagi. Seega oleks Hiinasse müümisel ainus argument hind, kuid Kivine head asja odavalt müüa ei taha. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron leiab, et eksport kolmandatesse riikidesse on Eesti piimandussektoris päris hästi edasi arenenud. Kui Venemaa sanktsioonide kehtestamise järel oli kolmandate riikide osakaal Eesti piimasektori ekspordis 2%, siis eelmisel aastal tõusis see 7%-ni. „Ja see on väga hea tulemus,“ leiab Saron. Tema ütlusel tuleb hinnangu andmisel arvestada, et Venemaa sanktsioonid ja sellele järgnenud üleilmne kriis piimanduses sundis kõiki piimaekspordiga tegelevaid riike otsima uusi turge. Eesti on oma väiksemate ressurssidega pidanud konkureerima uute turgude avamisel suurte riikide administratiivse võimekusega. Töös ekspordi edendamise kava Murekohtadest ülesaamiseks kiitis valitsus juba möödunud aasta kevadel heaks toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava koostamise. Gorbani sõnul on ekspordi edendamise tegevuskava keskne eesmärk kasvada tooraineid eksportivast riigist väärindatud toidukaupade lähteriigiks. Valio juhil Maido Solovjovil on oma ettevõtte kogemusest tuua näide ekspordiks väärindatud toidukaubast. Erijuustu Valio Lacey

31


E KS PO RT Swiss edulugu näitab, et spetsiaalselt ekspordile suunatud toodete väljaarendamine võib olla väga tasuv perspektiiv. „Et sellist tegevust julgustada, tasub kaaluda võimalusi kõrge lisandväärtuse ja ekspordipotentsiaaliga toodete väljaarendamiseks tehtud kulutuste mõningast kompenseerimist,“ teeb Solovjov ettepaneku. Ta lisab, et ekspordi hoogustamiseks peakski riik täpsemalt määratlema ekspordi edendamise konkreetsed sammud ja selleks eraldatavad rahasummad.

Hea teada Kallim hind suurendas mullu piimatoodete ekspordi väärtust Piimatoodete ekspordi väärtus 2017. aasta I poolaastal, mln eurot 113,2

120

100

93,4 85,5

80

IT-lahenduste ja piima eksport Tiina Saron on välja käinud intrigeeriva idee kasutada Eesti ITedu ka piimatoodete ekspordi parandamisel. „Eesti edu IT-valdkonnas on üldteada ja Eesti kogemust erinevate IT-lahenduste väljatöötamisel hinnatakse kõrgelt,“ räägib Saron. „Seega võiks kaaluda ühe variandina IT-lahenduste eksporti tingimusel, et saadakse võimalus ka Eesti piimatoodete ekspordiks.“ Lisaks leiab ta, et kolmandate riikide turgude avamisel oleks vaja ka majandusdiplomaatide abi, kes võiksid jälgida meie veterinaarameti saadetud kirjade menetlemise protsesse. Kõike seda võiksid toetada ka riiklikel visiitidel ja muudel üritustel kohtuvad kõrged riigiametnikud ja diplomaatiline korpus. Ekspordi arendamisel on teretulnud ka turuülevaated ja -analüüsid eelkõige Aasia, Aafrika ja Ladina-Ameerika piimaturgude kohta. „Meie teadmised nendest turgudest on peaaegu olematud ja igasugune abi selle tühimiku täitmisel oleks vajalik,“ kinnitab Saron. Gorban ütleb, et toidusektori ekspordi edendamise tegevuskava tegeleb suurema turujõuga tööstuse rajamise ja tootearendusega, toetab eksportööride müügija turundusalase võimekuse kasvu, toob ettevõtetele lähemale turgusid puudutava info ning tegeleb

32

68,5 59,3

60

40

Muutus võrreldes eelmise aastaga, % 14,9 21,2 -39,5 -13,4 44,2

20

0

2013

2014

2015

2016

2017

Lihatoodete eksport jätkab sügaval mõõnas Lihatoodete ekspordi väärtus 2017. aasta I poolaastal, mln eurot

100

88,6 75,1

80

76,8

60

51 38,2

40

20

0

ka müügi toetamise ja Eesti toidu tuntuse suurendamisega. Alanud aasta konkreetseid tegevusi Gorban siiski välja öelda ei julge. „Kuivõrd tegevuskava ei ole veel lõplikku heakskiitu saanud, ei saa kõigist tegevustest veel täie kindlusega rääkida,“ lausub ta. Kuid ta kinnitab, et kindlasti on plaanis Eesti toidu tuntusele suunatud välisprojektide korraldamine ja astutakse samme eksportööridele uute turgude avamisel. Kavas on ka mahetootjate toiduvõrgustike ja toidutööstuste ühistegevuse edendamine. Gorbani ütlusel on piimaturg madalseisust välja murdnud, ent mugavustsooni jääda pole võimalik. „Vaatamata sellele, et piimandus on üks tugevamaid ja perspektiivikamaid valdkondi, vajab sektor sihtturgude laiendamist, aga eelkõige ekspordistruktuuri muutmist,“ kinnitab ta. Euroopas on suured varud ning tugev ja kasvav tootmine. Kaugematele turgudele minemiseks on vaja aga ekspordiks sobivaid tooteid. „Mida rohkem tööstused piimatoodangu väärtust tõsta suudavad, seda vähem on sektor maailmaturu hinnamuutuste meelevallas. Toorpiima eksport peab asenduma Eestis ümbertöödeldud piimatoodete ekspordiga,“ on Gorbani loosung edasiseks.

Muutus võrreldes eelmise aastaga, % 8,3 -15,2 2,3 -33,6 -25,1

2013

2014

2015

2016

14,9 21,2 Allikad: statistikaamet, maaeluministeerium

-39,5

2017

-13,4

Kasvu üle tuleb rõõmustada, kuid 2017. aasta ekspordistatistika kinnitab, et meie põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport 44,2 tugineb suures mahus töötlemata toodete väljaveole. Marko Gorban, maaeluministeeriumi asekantsler


Sigade Aafrika katku jälg Eesti lihaekspordil

S

arnaselt piimandusega on viimastel aastatel valulaps olnud ka lihatoodete sektor. Erinevalt piimandusest aga lihatoodete eksport mullu suurt tõusu ei teinud (vt joonis lk 32). Sigade Aafrika katku (SAK) tõttu ei ole Eestis lihtsalt enam sellisel hulgal elussigu, mis võimaldaks suuri müügikasve. Eesti suurima lihatööstuse, HKScan Estonia juhatuse esinaine Anne Mere kinnitab, et nende eksport mullu siiski kasvas 4% võrra. Kiiremat kasvu pärssis tema sõnul sigade arvu vähenemine Eestis ja SAK-i tsoneeringutest tingitud müügipiirangud. Katk piirab Mere kinnitusel ekspordi kasvuvõimalusi edaspidigi, sest elussigade arv on Eestis langenud väga madalale, kuna farmeritel pole tuleviku suhtes investee-

rimiskindlust. Ka ei ole Mere ütlusel riiklik toetuspoliitika kuidagi soosinud ekspordile orienteeritud tootmist. Eksporti lähiriikidesse on Mere sõnul mõjutanud „private label“ ehk omatoodete müügikasv nendes riikides. „Meie spetsialiseerumise tase ei ole hetkel küllaldane, et konkureerida Kesk-Euroopa suurte ja spetsialiseerunud tootjatega. Oleme EL-i mõistes väga väike tootja,“ nendib Mere. Tema hinnangul ei saa Eesti tööstuste eelis olla suured mahud, vaid paindlikkus, kiirus ja erisoovidega arvestamine. Kasuks tuleb ka põhjamaise ja puhta tootmisega riigi kuvandi kinnitamine Eesti imagos. „Esialgu on maailmas seda teadmist meie maast veel vähe,“ leiab Anne Mere.

Tutvu mudelitega: www.multione.ee Suur valik lisaseadmeid, ligikaudu 180 tk: niidukid, mullafreesid, tänavapuhastusharjad, silokahvlid, lumesahad jne

AS Agrovaru Vana-Narva mnt 30/5, 74114 Maardu tel 6339290, 5055344, faks 6339292 info@multione.ee, www.multione.ee Hooldus ja teenindus: Tallinn, Tartu, Viljandi ja Viru-Nigula

Võta ühendust: Toomas Tarang, tel 5055344, info@multione.ee

Hästi läheb ka naabritel Kui Eestis oli 2017. aasta esimese kümne kuu ekspordi kasv võrreldes aasta varasemaga 7%, siis Lätis ulatus kasv koguni 15%-ni. Seal vedasid kasvu rukis ja piiritusjoogid ning loomulikult ka piim. Leedus kasvas eksport sarnaselt Eestiga ligi 7%. Sealset põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäivet vedasid sigaretid ja tubakas, piim ja soolatud kala. Meie naabrite samaväärset edu vaadates tasub teada ka statistikaameti tehtud analüüsi, mis kuni 2016. aasta andmeid kasutades näitas, et meie naabrid Soome, Läti ja Leedu said põllumajandussaaduste ja toidukaupade jaoks ära kadunud Venemaa turule asenduse leidmisega meist paremini hakkama. Numbrite järgi olid Eesti kaotused ekspordis Venemaa sanktsioonide järel kõige suuremad.


METS

Metsamees mullust aastat

TOOMAS KELT

A

KESKÜHISTU ERAMETS

asta 2017 jääb kauaks meelde. Toimus nii mõndagi, mis teeb aasta teistest erinevaks. Kokku võib neid erinevusi võtta üsna lühidalt – metsandusest räägiti erakordselt palju, jätkusid mitmed metsanduse jaoks olulised protsessid ja metsade majandamiseks olid ilmaolud sügisel ja talve alguses erakordselt halvad. Kõik see mõjutas ka erametsaomanikke. Tulevikumetsad Metsaomanik teab hästi, et mets kasvab aastakümneid ja rapsida pole mõtet. Enamjaolt on metsaomanike sekka jäänud inimesed, kelle plaanid ulatuvad aastaküm-

nete taha, laste ja lastelaste juurde. Et ka neil metsa jätkuks, nii looduse nautimiseks kui ka majandamiseks. Metsaomanikud mõtlevad järjest rohkem metsade hea käekäigu peale ja seda tõestas metsauuendamise ja hooldusraiete mahu kasv. Selle taga on nii metsaomanike kasvav soov kasvatada kvaliteetset tulevikumetsa kui ka asjaajamise lihtsustumine. Palju on selleks ära teinud metsaühistud, kust saab abi nii metsa uuendamisel kui hooldusraiete tegemisel. Head hinnad Metsast saadava puidu hinnad olid läinud aastal eriti „hullud“. Aasta algul üsna kõrgel olnud hin-

Kui eksporditurud püsivad stabiilsed, siis praeguste teadmiste põhjal energiapuidu hindade langust näha ei ole. Priit Jõeäär, Keskühistu Eramets tegevjuht

nad jätkasid kasvamist aasta lõpuni. Seda pea kõigis sortimentides. Põhjusi oli mitmeid – ehitusbuum naabermaades kasvatas nõudlust saematerjali järele, nõudlus kasvas ka kaugemal. Kui palgi hind on erametsaomaniku jaoks peaaegu rahuldaval tasemel püsinud pikemat aega, siis

SAMPO MÜÜK, HOOLDUS, VARUOSAD tel +372 5336 4573, info@sampogrupp.com Vitamiini 2a, TARTU 51014

UUED TERAVILJAKOMBAINID 2018

VERRATO V4

COMIA C6

PARIM PUHASTAMINE JA HOOLDUS NIISKE VILJA KORISTAMISEL AINULAADNE VÕIMALUS - VÄLJAVÕETAVAD SÕELAD, PUISTAJAPÕHJAD JA PUNKRITEOD


taga ei nuta paberi- ja küttepuidu hind tegi läinud aastal läbi tõsise tõusu. Eriti kiire hinnakasvuga oli küttepuit – kui aasta alguses jäi keskmine küttepuidu tihumeetri hind 20 euro kanti, siis aasta lõpus olid hinnad juba 6–8 eurot kõrgemal. Kuna veel mõned aastad tagasi oli küttepuu hind peaaegu madalam ülestöötamise kuludest, rõõmustas selline tendents erametsaomanikke väga. Kas sellised hinnad jäävad püsima? „Raske öelda, kuid kui eksporditurud püsivad stabiilsed, siis praeguste teadmiste põhjal energiapuidu hindade langust näha ei ole,“ ennustas Keskühistu Eramets tegevjuht Priit Jõeäär. Hinnatõusul näeb ta kahte põhjust – nõudlus graanulite järele kasvas, samal ajal

aga tekkis materjalinappus, kuna erametsaomanike suvine raiemaht oli suhteliselt tagasihoidlik. Märg maa Aasta 2017 oli erandlik ka ilma poolest. Alates augustikuust sadas kuni aasta lõpuni iga kuu oluliselt üle paljude aastate keskmise normi, keskmiselt kolmandiku võrra rohkem. Metsamaad muutusid pehmeks ja metsatööd olid takistatud. Mõned metsapiirkonnad olid ka üle ujutatud. Tavapäraselt oleks metsatöödel valitud kuivemas piirkonnas asuvaid lanke ja oodatud maapinna külmumist, kuid läinud aasta talve algus ei erinenud viimase viie aasta talvedest – õhutemperatuur

oli plusspoolel ning tihti sadas vihma. Raskesse olukorda sattusid eelkõige erametsaomanikud. Kui su metsamaad saab mõõta tuhandete hektaritega, siis sinna hulka kuulub kindlasti nii kuivemaid kui ka niiskemaid paiku. Kui metsamaa on aga kümmekond hektarit, siis ta on selline nagu on ja tööd jäävad tegemata. Seetõttu hakkas tekkima materjalinappus saeveskites. Samas kinnitavad nii mõnedki ettevõtjad, et nii on igal sügisel. Uksi kinni panema ka keegi ei pidanud. Uue aasta algus tõi endaga ligi kümme külmakraadi, kuid kas külm kestab nii kaua, et sellest on abi metsas majandajatele, ei julge keegi ennustada.

Mõisaküla masinatehas pakub: Frontaallaadur Metal-Technik – Tytan MT-02 kampaaniahind al

2800 € + km

KIVIKOPAD: L-1500

540 € + km

Võsagiljotiin

4990 € + km

L-1900

690 € + km

Mõisaküla Masinatehas OÜ 5628 6151 info@mtm.ee


K E S K KO N D

Veekaitsenõuetest

Eestis ja lähiriikides Põllumajandusliku tegevusega kaasnev koormus veekeskkonnale on Euroopa Liidus (EL) olnud tähelepanu all juba eelmise sajandi viimase kümnendi algusest, mil võeti vastu nitraadidirektiiv.

MATI MÕTTE EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI MAAMAJANDUSE UURINGUTE OSAKONNA JUHATAJA

JÜRI LILLEMETS EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUDI MAAMAJANDUSE UURINGUTE OSAKONNA ANALÜÜTIK

KATRIN VÄLJATAGA ESTONIAN, LATVIAN & LITHUANIAN ENVIRONMENT OÜ EKSPERT-PROJEKTIJUHT

Veekaitsenõuded ja piirangud põllumajandustootmisele peavad aitama vältida ebasoodsat mõju, mis halvendaks pinna- ja põhjaveekogumite seisundit. Kui lekkivat või halvemal juhul üleajavat lägahoidlat suudab kujutada ette igaüks, siis tekkiv hajukoormus pinnaühikule laotatavate väetiste ja taimekaitsevahendite kaudu jääb enamasti väga ähmaseks. Tekivad vaidlused, kui suurest väetisekogusest tekib oluline toitainete leostumine, kas üldse tekib, kui palju peaks jääma mulda, milline on looduslik toitainete leostumise foon jne. Tulles veekaitse temaatikas esimese olulise järelduse juurde, siis tänapäeva teadus- ja mõõtmisvõimekuse juures ei ole suudetud ta36

gada parimat võimalikku seiret, et asjakohatuid vaidlusi vältida. Toitainete koormusandmete kogumise detailsus ei ole viimase 15 aasta jooksul muutunud ja endiselt on puudulik mõõdetud koormuse seostamine tootjate tegeliku väetamise ja taimekaitsetegevusega. Samuti ei ole suudetud välja selgitada toitainete leostumise looduslikku fooni, mida annaks korraldada tänaseks laialt levinud mahetootmise ja rohumaade seire kaudu. Veekeskkond pole palju paranenud Juhul kui detailid ei ole teada, siis looduslikest oludest (eelkõige sademed, mullaomadused, kultuurid jne) tulenevad mõjud tekitavad rohkelt täiendavat infomüra, mis teeb kogu veeseire andmestiku raskesti analüüsitavaks. Samal ajal tuleb nõustuda, et hoolimata seire paljudest puudustest, aga ka hoolimata veeseadusest tulenevatest nõuetest, ei ole Eestis selgeid märke veekeskkonna paranemisest, samas kui piirangute tõttu kannatab põllumajandustootmise konkurentsivõime. Sellest tulenevalt uurisid Eesti Maaülikooli ja ELLE OÜ analüütikud, kuivõrd asjakohased ja ranged on kehtivad veekaitsenõuded,

pidades silmas põllumajandustootjate konkurentsivõimet ning arvestades võrdlust teiste sarnastes oludes paiknevate riikidega. Ühtlasi selgitati välja veekaitsenõuete tõhususe hindamise peamised aspektid, mille alusel koostati tõhususe hindamise mudelsüsteem. Eestis kehtivate nõuete ranguse hindamisel võeti võrdluseks veekaitsega seotud piirangud, mis on kehtestatud Soomes, Lätis, Leedus ja Saksamaal Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal. Valitud riigid on sarnaste klimaatiliste ja geograafiliste tingimustega, millele aitab kaasa nimetatud riikide piirnemine Läänemerega. Ka põllumajanduse struktuuri mõttes on neli võrreldud riiki teatud näitajate alusel Eestiga võrreldavad. Lisaks sarnasele põllumajanduse osakaalule SKT-s (2,3–2,9%) iseloomustab valitud riike ka suundumus suurtootmisele, aga ka mahetootmise suhteliselt suur osatähtsus. Väetamise ja taimekaitse seisukohalt on oluline teravilja osakaal põllumajandusmaa pindalast, mis jääb vahemikku 49–53%. Sarnane on ka loomade jaotus loomakasvatuses, kus valdavalt domineerivad veised. Põllumajandustootjate arv, kogutoodang ja toetused on sealjuures aga märkimisväärselt erinevad.


Leedus ja Saksamaal leebemad nõuded Veekaitsenõuete taseme võrdlus

Tegevus

Eesti

Läti

Leedu

Soome

MecklenburgVorpommern

Väetiste kasutamine

võrdlusalus

leebem

leebem

rangem

leebem

Sõnniku ja silo hoiustamine

võrdlusalus

samaväärne

leebem

rangem

rangem

Karjatamine

võrdlusalus

samaväärne

rangem

samaväärne

leebem

NTA

võrdlusalus

rangem

samaväärne

samaväärne

leebem

Taimekaitsevahendid

võrdlusalus

samaväärne

samaväärne

samaväärne

leebem

Administratiivsed nõuded

võrdlusalus

samaväärne

leebem

leebem

rangem

Kuigi toodame ja müüme ühtsel EL-i turul, siis Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa taimekasvatuse tootmistüüpi kuuluvate tootjate kogutoodangu väärtus hektari kohta on 2,6 korda suurem kui Eestis, mis näitab majandustasemest tulenevat erinevust. Ühtlasi erinevad toetused Balti riikide ja Soome ning Saksamaa vahel kordades Balti riikide kahjuks. Veekeskkonnale avalduva koormuse alusel on riikide ühine joon suurenev väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine. Kõige suurem üheaastane toitainete positiivne bilanss põllumuldades on Saksamaal (lämmastik +97 kg/ha; fosfor +3 kg/ha), millele järgneb Soome (N +48 kg/ha ja P +4 kg/ha). Eestis oli bilanss vastavalt N +26 kg/ha ja P –8 kg/ha. Lätis ja Leedus on näitajad sarnased, N +13...+14 kg/ha ja P +1...–1 kg/ha. Eestis ja lähiriikides sarnased veekaitsenõuded Veekeskkonna kaitsmiseks intensiivse põllumajandustegevuse eest on kehtestatud otsene reguleeriv seadusandlus (nt Eestis veeseadus), vesikondade veemajanduskavad ja nendega seotud meetmeprogrammid. Samuti on olulised maaelu arengukava meetmed

Kõigis viies riigis peetakse põllumajandustegevusest tuleneva koormuse langetamisel tähtsaks väetiste kasutamise vähendamist, erosiooni takistamist ja toitainete väljaleostumise vähendamist. ja NTA (nitraaditundliku ala) tegevuskavad. Kuigi veekaitsenõuded ei ole riikide lõikes üks ühele võrreldavad, siis vaadeldud riikide puhul saab esile tuua järgmiste nõuete tingliku sarnasuse: sõnnikuhoidlate rajamine (ehituslikud ja minimaalse mahutavuse nõuded), väetamisega seotud tehnoloogia parandamine ja arvestuse pidamine, erinevate maakasutusvõtete rõhutamine ja osakaalu nõuded (nt talvine taimkate, liblikõieliste osakaal, sügisese maaharimise vähendamine, rohumaad jne), kaitsevööndid (veekogude kallastel, erosiooni tõkestamisel), maaparandussüsteemidesse keskkonnarajatiste integreerimine (settebasseinid, märgalad), aktiivne veekaitsealane koolitami-

ne ning täiendavad või spetsiifilised toetusmeetmed. Analüüsi tulemusest järeldus, et kõigis viies riigis peetakse põllumajandustegevusest tuleneva koormuse langetamisel tähtsaks väetiste kasutamise vähendamist, erosiooni takistamist ja toitainete väljaleostumise vähendamist. Nende eesmärkide saavutamiseks on kehtestatud ühelt poolt piiranguid, teisalt makstakse aga toetusi, et koormuse vähendamiseks vajalikke tegevusi soodustada. Uuringu käigus andsime veekaitsenõuete suhtelisele rangusele hinnangu, kasutades Eesti näitajaid võrdlusalusena. Järeldasime, et viie riigi põllumajandussektorile suunatud veekaitsenõuded on mahu osas üldjoontes sarnased. Võrreldes rangust, siis kõige leebemad on piirangud Leedus ja Saksamaal, rangemad on nõuded aga Soomes, kus kogu riigi territoorium on nitraaditundlik ala ning suur osa põllumaast hõlmatud ka MAK-i kliima- ja keskkonnameetmete toetusega (ligikaudu 90% põllumajandustootjatest kasutab keskkonnasõbraliku majandamise toetust). Eesti paigutub koos Lätiga suhtelise ranguse võrdluses keskmisele tasemele. 37


K E S K KO N D Eestis ja Lätis on põllumajanduse mõju keskkonnale väike

Keskkonnakaitseliste nõuete ning keskkonna seisundi- ja survenäitajate ja toetuste taseme hinnangud

Hinnang

Eesti

Läti

Leedu

Soome

MecklenburgVorpommern

Surve põllumajan- väike dusest

väike

keskmine

keskmine

suur

Veekogude seisundi tase NO3 sisalduse alusel*

halb/keskmine**

keskmine/ keskmine

keskmine/ keskmine

hea/väga hea

väga halb/halb

Toetuste tase

madal

madal/keskmine

keskmine

kõrge

kõrge

Nõuete tase

keskmine

keskmine

pigem leebem

pigem rangem

pigem leebem

* Nitraatide sisaldus põhjavee ja jõgede seirepunktides 2012. aastal, Euroopa Keskkonnaameti võrdlev analüüs. ** Seisundi hinnang: grupisisene hinnang, mida kõrvutati üldistatud hinnanguga EL-i riikide lõikes.

Veekaitsenõuetega seotud olulisi tähelepanekuid

L

isaks vastuolule, et veekogude seisund Eestis ei ole paranenud, kuigi nõuded on keskmisel tasemel, esineb vastuolusid ka tootjate hinnangutes nõuete mõju suhtes konkurentsivõimele. Erinevate nõuete võrdlemisel leiti, et suurima negatiivse mõjuga konkurentsivõimele võib olla taimetoitainete bilansi arvutamise kohustus (71% vastanutest; nõue ei kehti veel). Samuti hindasid vastanud konkurentsivõimet piiravaks majandustegevuse keelamist veekaitsevööndis (65% vastanutest), mis on ootuspärane. Hinnangutes veekaitsenõuetele eristuvad omakorda taime- ja loomakasvatusega tegelevad ettevõtjad. Erinevad arvamused Kui väetise kogusele seatud ülempiir on oluline kümnendiku taimekasvatajate jaoks, siis loomapidamisega tegelevatest tootjatest pidas ligi 3/4 vastavaid nõudeid konkurentsivõimet mõjutavaks. Mõnevõrra vähem oluliseks peeti väetamise ajalisi piiranguid, mille mõju konkurentsivõimele hindasid sõltuvalt konkreetsest nõudest oluliseks umbes pooled loomapidajad, kuid vähesed taimekasvatajad. Sõnnikuhoidlale ja -aunale seatud nõudeid pidasid oluliseks eelkõige loomakasvatajad.

38

Toetused ei kompenseeri Eesti põllumajandustootjatele veekaitsenõuete täitmisest tulenevaid kulutusi ja saamata jäänud tulu samal määral nagu Lätis, Leedus, Soomes ja Saksamaal. Veekaitsenõuete analüüsimisel jõuti nõuete tõhususe hindamise mudellahenduseni, mille alusel soovitatakse iga nõude rakendamisel hinnata nelja aspekti: nõude ulatust Eesti tootjate struktuuri suhtes (mõjutatud tootmistüübid ja ettevõtjate arv, mõjutatud pindala või loomühikud); kulude suhtes (administratiivne kulu, investeeringute kulu, toetuste kulu); tootjate majandusnäitajate suhtes (saamata jääv tulu, investeeringute mahu osakaal võrreldes olemasoleva varaga); nõude mõju toitainete leostumise vähenemisele (seos mõjutatud pindalaga). Samal ajal on oluline jälgida, et nõuded jagunevad nelja gruppi keskkonnamõju olulisuse ja tootmise piiramise alusel. Kindlasti on vaja hinnata nõudeid, mis on hinnatud väga olulist keskkonnaefekti

omavaks, kuid samal ajal tootmist ja konkurentsivõimet piiravad. Milline piirang valida? Toome näite. Soovime teada, kas veekaitsevööndis majandustegevuse piiramine on tõhus veekaitsemeede. On selge, et piirangu tõttu jääb teatud osa maast põllumajanduslikust kasutustest välja, kuid oluline on suhe Eesti kogu kasutatava põllumajandusmaa suhtes. Arvutus näitab, et see nõue mõjutab 1,6% põllumajandusmaast, millega kaasneb ligikaudu 7 mln eurot kulu (peamiselt saamata jääv tulu tootjatele) ja eeldatavalt väheneb lämmastiku leostumine 156 tonni aastas. See teeb väheneva välja leostuva toitaine ühe tonni maksumuseks 44 000 eurot. Võrdlus näitab, et sõnnikuga väetamise piiramine on tõenäoliselt oluliselt tõhusam, kuna nõude kulu on väiksem, millest tulenevalt leostuvate toitainete ühe tonni maksumus on väiksem (37 000 eurot). Samal ajal võib leostumise vähendamise kogumahu suhtes olla mõni nõue kordades suurema mõjuga (nt talvine taimkate). Mõju konkurentsivõimele on võimalik omakorda vähendada toetustega ehk luua nõude efektiivsuse, ranguse ja konkurentsivõime mõju suhtes õiglane proportsionaalsus.


Veekaitsenõuded on Eestis proportsioonis koormuse, kuid mitte toetustega

V

eekaitsenõuete rangus on mündi üks külg, mida tuleb võrrelda tootjate tegevuse intensiivsuse, toetuste ja keskkonnaseisundi muutustega perioodi jooksul. Oluline on riigis kehtiv kompleksne erinevate näitajate proportsionaalsus. Põllumajandusest veekeskkonnale avalduvat survet saab hinnata väetiste ja taimekaitsevahendite kasutuse, toitainete bilansi ja põllumajanduses kasutatava pinna osakaalu järgi. Oluline on analüüsida veekeskkonna seisundit Suhteliselt väikeseks võib põllumajandustegevuse survet veekeskkonnale pidada Eestis ja Lätis, keskmiseks Soomes ja Leedus ning suureks Saksamaal. Samas on nõuete proportsionaalsuse hindamisel lisaks koormusele oluline silmas pidada ka seisundit. Lähtudes põhja- ja pinnavee nitraatide sisaldusest on Eesti veekeskkonna seisund hoolimata madalast koormusest murettekitaval tasemel, kuigi märkimisväärselt parem kui Saksamaal. Kui võtta arvesse, et Eestis on toetused põllumajandustootjatele madalamad kui ülejäänud neljas riigis ja nõuded keskmiselt ranged, siis võib öelda, et Eestis on tagatud nõuete proportsionaalsus küll surve- ja seisundinäitajatega, kuid toetuste tasemega võrreldes on nõuded pigem ranged. Eesti on ebavõrdses seisus Toetused ei kompenseeri Eesti põllumajandustootjatele veekaitsenõuete täitmisest tulenevaid kulutusi ja saamata jäänud tulu samal määral nagu ülejäänud neljas riigis. Lätis võib pidada kõiki proportsionaalsuse komponente (nõuded, surve, seisund ja toetused) pigem tasakaalus olevaks, samas kui Leedus on potentsiaalne surve veekeskkonnale suur ja sellele peaksid vastama pigem karmimad nõuded. Soome nõudeid võib pidada seisundi suhtes liiga rangeteks, kuid arvestades põllumajandustegevuse suuremat koondumist ja rannikumere halba seisundit, siis on nõuded tasakaalus. Samuti kompenseeritakse Soomes rangemad nõuded võrdlemisi suurte toetustega. Kuigi Saksamaal on toetused põllumajandustootjatele võrreldes Balti riikidega väga suured, siis nõuded on suurt veekeskkonnale avalduvat survet ning pinnaja põhjavee kehva seisundit arvestades liiga leebed.


KINDLUSTUS

Korralikud ohutusseadmed TEKST: AIN ALVELA

O

lgu tegu viljakuivati, heinaküüni, töökoja või tootmishoonega, õnnetuse eest pole ükski neist kaitstud, mistõttu tasub need hooned alati varustada võimalikult täiusliku ohutussüsteemiga. Just ohutussüsteemiga kõige laiemas mõistes, mis ei koosne pelgalt paarist tulekustutist, vaid sisaldab kuuma- ja suitsuandureid (ATS-süsteem), valvekaameraid, tuletõkkeseinu, automaatset häireedastust jmt. Kindlustusfirmade kogemus näitab, et näiteks viljakuivatis saab tuli enamasti alguse kas inimliku hooletuse tõttu või sellepärast, et mingi seade, näiteks katel, on oma aja ära elanud ja seda ei tohikski enam kasutada. Eesmärk taastada algne olukord If Kindlustuse ettevõtete varakindlustuse tootejuhi Risto Sondla sõnul on viljakuivatid reeglina kindlustatud siis, kui need on ostetud panga finantseeringuga. Seega on enamik uuemat tüüpi kuivateid kindlustatud. „Vilja kahjustumise korral hüvitab kindlustus põllumeestele kahju vastavalt nende osale, seetõttu tuleks kuivatamisesse võetud vilja koguse ja muude andmete osas arvet pidada,” selgitab Sondla. „Kolmandate isikute varale, näiteks sõidukitele tekkinud kahju korral vastutab kinnistu omanik, kellel tuleb kahju korvata.” Pärast tulekahju soovitakse üldjuhul hoone ja seadmed taastada. Suuremate kahjude korral, millest kõige laastavamad on tulekahjud, tuleb enamasti ehitada uus objekt ja soetada uued seadmed. Aga kas juba kord kahjustada saanud sead-

40

mete taastamine ei või saada uueks ohuallikaks ja kuidas vaatab sellele kindlustus? Risto Sondla on seda meelt, et taastamine või uue objekti ehitamine sõltub sellest, kui suur on kahju ulatus ja kas on üldse võimalik taastada. „Kindlustuse eesmärk ongi see, et pärast õnnetust saaks klient saavutada võimalikult sarnase olukorra, nagu oli enne kahju toimumist,” kinnitab ta. If Kindlustuse statistika näitab, et enamik kahjujuhtumeid saab alguse kas inimlikust hooletusest või hoone ja seadmete amortisatsioonist. Sondla selgitab, et kuivatite ja hoidlas asuva vilja kindlustamisel tuleb arvestada täiendavate riskidega, näiteks tolmuplahvatuse ja isesüttimisega. Suure riski tõttu tuleb omanikul minimeerida tolmuplahvatuse tekkevõimalus – kontrollida regulaarselt elektripaigaldisi ja tagada, et temperatuur hoidlates ei tõuseks. Salva Kindlustuse varakindlustuse osakonna juhataja Alver Kivirüüt märgib, et eraldi saab kindlustada kuivatit ja ka selle sees olevat vilja. „Kauba ja saagi puhul tuleb silmas pidada, et veel kasvavat koristamata saaki kindlustada ei saa, aga juba olemasolevat kaupa saab,” kirjeldab Alver Kivirüüt kindlustamise põhimõtteid. „Näiteks vilja saab kindlustada kaubana, kui ta on juba põllult koristatud ja kuivatis kuivamas või laos seismas. See kaup ehk vili tuleb eraldi kindlustada, sest koos kuivati või laoga see automaatselt kindlustatud ei ole.” Kivirüüt usub, et üldjuhul talupidajad kindlustavad oma kauba ikka ära. Kui nad annavad selle kellegi teise kätte kuivatamiseks, siis peaks vilja kindlustama kuivataja. Ja kui kuivatid ise on tava-

liselt kindlustatud, siis Kivirüüdi teadmist mööda väiksemate teenusepakkujate puhul alati sees olevat vilja ei kindlustata. „Paraku pole meie põllumeestel seni veel ka harjumust üle kontrollida, kas teenusepakkujal on ikka kindlustus,” nendib Kivirüüt. Tavapäraste viljakoguste puhul kuivatis erinevate tootjate vilja omavahel segi ei panda. Viljal on erinevad niiskusastmed, kvaliteedid ja kategooriad ning neid ei taheta segi ajada. Kui vilja on vähem ja see siiski on segamini pandud, siis on dokumentatsiooni järgi lihtne selgeks teha, millised kogused kellele kuulusid. Kõiki riske hinnatakse hoolikalt Esmalt huvitab kindlustusandjat põllumajandus- ja tööstushoonetele kindlustuskaitse andmise puhul see, et objektil oleks kasutusluba. See on n-ö miinimum, mis on kindlustuslepingu sõlmimise eelduseks. „Kindlustades kontrollime hoone üle, fikseerime olukorra ja vastavalt sellele saame kliendile teha pakkumise, milliste riskide vastu me üldse kindlustada saame,” selgitab Kivirüüt. „Kui näiteks hoonele on takistamata ja lihtne ligipääs ning mingit turvavarustust pole, siis ei saa me ka pakkuda kindlustust varguse ja vandalismi vastu.” Sel juhul saab kindlustaja anda soovitusi, mida tegema peaks. „Kui klient pole teinud mingit pingutust – üles seadnud näiteks alarme, et sellega riske maandada –, siis ei saa me rohkema raha eest ikkagi kogu riski enda peale võtta,” kinnitab Kivirüüt. Peavalu teevad kindlustusfirmadele ka mobiilsed viljakuivatid, millele kehtib vähem ametlikke nõudeid kui hoonetele.


kaitsevad õnnetuse eest Kui klient pole teinud mingit pingutust – üles seadnud näiteks alarme, et sellega riske maandada –, siis ei saa me rohkema raha eest ikkagi kogu riski enda peale võtta. Alver Kivirüüt, Salva Kindlustus

Hea teada Kindlustus laieneb tootmisvahenditele ja kaubale Ettevõtjatel-põllumeestel on neli kindlustusvõimalust: ettevõtte varakindlustus seadmete ja masinate kindlustus (kombainid, traktorid, laadurid, jne) kaskokindlustus väikeelektroonika kindlustus (nutitelefonid, arvutid, tahvelarvutid jne) Ettevõtte varakindlustus korvab kahjud, mis tekivad vara hävimisel või kahjustumisel ning aitab kiiresti taastada tavapärase töökorralduse. Kindlustada võib hooneid (sh laut, küün), hoone osasid ja rajatisi (sh viljakuivati, silohoidla), samuti äritegevuseks vajalikku või ettevõtte vastutusel olevat inventari ja seadmeid (sh lüpsiseadmed). Kindlustada saab ka tootmiseks või müügiks ettenähtud kaupa (näiteks piim ja teravili) ning ka loomi. Kinnisvara valdamisest tulenevat vastutust saab minimeerida vastutuskindlustusega, mis aitab hüvitada kolmandatele isikutele tekitatud kahju. Veel koristamata vilja kindlustada ei saa. Allikas: Salva Kindlustus


KINDLUSTUS

Kahju suurem kui pelgalt hävinud vili

L

äinud aastal viljakuivatites puhkenud tulekahjude statistika ei erine varasematest aastatest – kuivatid süttivad, seadmed ja vili hävivad. 2017. aasta oktoobrikuu esimesel päeval süttis Tartumaal Kambja vallas suur vilja sorteerimise ja kuivatamise kompleks. Tuli lõõmas peamiselt mahutis, kus hoiti viit tonni linnaseid. Kustutamine kestis terve päeva. Lõpptulemus – hävinud kuivati, kõvasti kahjustada saanud sorteerimishoone, kuumusest ja kustutusveest rikutud kontorihoone.

Päev varem oli põleng Pärnumaal Surjul asuvas viljakuivatis, kus oli süttinud kuivati elevaator. Seal saadi tulele õnneks suhteliselt kiiresti piir pandud. Septembris läks põlema vili Võrumaal Vastseliina vallas asuva viljakuivati punkris. Kustutamine võttis tunde, lõpuks tuli punker veega täita ja kogu selles olev vili läks raisku. Septembris põles Võrumaal Antsla vallas väike viljakuivati – süttis kuivatusahjule liialt lähedale paigutatud puuriit. Edasi levis tuli kuivati seintele.

Kommentaar Oluline on igapäevane hooldus RAGNAR ROOS EATON ELECTRIC SIA EESTI FILIAALI

K

JUHATAJA

uivati põleng on kindlasti valus nii teenuse ostjale, aga veelgi enam teenusepakkujale, kelle kuivati põles. Pole ju ka välistatud, et kuivati on taluniku enda oma ning siis on kahju veel suurem. Tahaksin tähelepanu juhtida kuivati pidevale hooldusvajadusele. Kasutusloa saamine ja omamine, mida kindlustusettevõtjad esile tõstavad, on ainult algus. Iga paigaldis vajab pidevat hooldust. See tähendab, et kuivatit tuleb koristada, et vältida tolmuladestusi ning sellest tekkida võivat tuleohtu, samuti tuleb hooldada ja jälgida masinaid ning mehhanisme. Tuli võib alguse saada ülekuumenenud elektrimootorist, mida pole korralikult kaitstud või ülekuumenenud reduktorist, mis mingit seadet käitab. Isegi kui tuleoht kõrvale jätta, 42

siis kuivatusperioodil purunenud ajam on väga ebasoovitav ja tööd takistav. Märkimata ei saa jätta ka elektrisüsteemi hooldust ja käitu. Seadused näevad ette igale suuremavoolulisele elektripaigaldisele (iga madalpinge elektripaigaldis, mille nimivool on üle 100 A – toim) käidukorraldaja, kes vastutab tema hoole all oleva elektripaigaldise ohutuse ning korrasoleku eest. Siinkohal tuletan meelde, et käidukorraldus ei ole pädeva inimese allkirja ost või müük, see on tööprotsess. Kindlustusseltsid peaksid oma arvutustes kindlasti lähtuma ka eelpool mainitust ning hindama, kas hooldusja käidutööd on nõuetekohaselt tehtud. Viljakuivatite „õnnetus“ on nende töö hooajalisus. Vaja on seda seadeldist ju vaid kord aastas kuu või paari jooksul. Ülejäänud aja see seisab, seismine aga tehnikale ei meeldi.

Augusti alguses süttisid LääneVirumaal Huljal põllumajandusettevõtte viljakuivati gaasimahutid. Õliküttel töötavat kuivatit kavatseti nimelt gaasikütuse kasutamisele üle viia. Lisaks kahjustatud kuivatile hävis tules kaheksa sõiduautot ning üks auto sai kuumakahjustusi. Eelnev loetelu oli üsna pikk, kuid väiksemaid põlenguid kuivatites toimus rohkemgi. Õnneks saadakse enamikul juhtudel siiski hõõguma hakanud terad ja viljatolm kohapeal oma jõududega kustutatud.

Omanik peab ka ise varast hoolima KÜLLI KALDAMÄE PZU KINDLUSTUSE VARAKINDLUSTUSE

S

TOOTEJUHT

uurema riskitasemega tegevusalasid kindlustab PZU ainult eeldusel, et on täidetud kõik kokkulepitud tingimused ja nõuded. Sealjuures ei pea me silmas ainult seadustest tulenevaid nõudeid. Kindlustuspakkumise saamiseks tuleb kliendil esitada täidetud riskihindamise küsimustik, mis sisaldab küsimusi ka tuleohutuspaigaldiste kohta, vajadusel küsitakse kliendilt täpsustavaid küsimusi ja dokumente ning mõningatel juhtudel tehakse enne pakkumise esitamist paikvaatlus. PZU ei soovi kindlustada objekte, mille riskiasjaolud ei vasta meie kehtestatud miinimumnõuetele. Sellised riskiasjaolud on näiteks ettevõtte juhtkonna mitterahuldav suhtumine tuleohutusse ja päästeameti ettekirjutustesse, ebarahuldav kaupade ladustamine hoonetes ja territooriumil jne.


-

OÜ Viisemar on suurte kogem ustega transport teenuseid pakkuv eraettevõte. Teguts Euroopa turul juba üle 10 aas eme Eesti ja ta. Praegu osutab transport teenuseid 10 veoautot erineva gaatidega. OÜ Viisemari teg te agreevusaladeks on raskekaalulis ed ja suuremõõdulised veosed talad, sildkraanatalad, metsa (nt sillaülestöötamise masinad jt üle gabariidised raudbetoontoo ted).

: AID TEENUSEID EV N G R JÄ B U K PA MEIE ETTEVÕTE • • • • •

5m agistega 12–13, erjali vedu Tavaveod poolha u jm puistemat ik st llu ki , sa uu kr , d) Kallurveod – liiva ed (pukkhaagise ja ülipikad veos ed is el tm õõ ate Suurem metsatöömasin eileriga (põllu-, tr t) eo or ev sk sp ra an tr öd e Tö at tarbeliste masin jm raskete eriots oldus ho ja t miku remon Veoautode veer

Vedusid teostame nii

EESTIS • SOOMES • ROOTSIS • VENEMA AL

• LÄTIS • LEEDUS

kui ka teistesse Euroopa riikidesse.

Kontakt Mark Logistik (8–17): Heiki 6 78 94 74 72 Telefon: +3 7 71 94 74 72 +3 : Faks 87 GSM: +372 5669 15 ar.ee m se vii o@ e-post: inf

ee www.viisemar.


AGROTRADE OÜ tegeleb erinevate sortide esindamise, seemnete paljundamise organiseerimise, seemnete ostu-müügiga ning mahe- ja üleminekuperioodis oleva teravilja ostu-müügiga. AGROTRADE OÜ pakub Suure saagipotentsiaaliga hübriidsuvirapse: MENTHAL (nuutrikindel) LEXUS ja KALDERA Rapool´ilt Liinisorte MOSAIIK ja SW LANDMARK Lantmännen SW Seed´ilt Põldhernes (kollane) NAVARRO Erinevaid teraviljasorte ja erinevaid põldoa sorte Heinaseemnetest: Punane ristik: JÕGEVA 433 (varajane) GLOBAL ja ROZETTA (keskvalmivad) ALTASWEDE (hiline) Valge ristik: RIVENDEL ja SW HEBE Lutsern GEA Lisaks erinevaid heinaseemnesegusid Eesti sortidest ja DLF (Taani) erinevaid valmissegusid nt Versamax, Cutmax jne Mais: SCANOR (FAO 180) , AGNAN (FAO 190) Erinevad kartulisordid AGRICO-st

Seemned; ost-müük, paljunduslepingud jms. Valmar Vaater, 53 469 427, valmar.vaater@mail.ee Maheteravili ost-müük: Liina Rakaselg 53 028 696, info@agrotrade.ee www.agrotrade.ee

Pollumehe Teataja, jaanuar 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Pollumehe Teataja, jaanuar 2018  

Ajakiri Põllumehe Teataja on põllumehe praktiline abimees. Koostöös Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eestimaa Talupidajate Keskliiduga i...

Advertisement