Page 38

TOETUSED

Maaelu arengukava 2007–2013 Alanud on uus maaelu arengukava (MAK) toetuste periood aastani 2020, kuid samal ajal toimub MAK 2007–2013 mõjude järelhindamine. Seega on aktuaalne välja tuua eelmise perioodi toetuste mõju põllumajandustootjatele. Seda enam, et mitmed tegevusvaldkonnad, näiteks piimakarjakasvatus ja seakasvatus, on alates 2014. aastast olnud languses. MATI MÕTTE EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA JUHATAJA

Alustuseks on oluline rõhutada, et investeeringutoetuse kasutamine sõltub ettevõtja valikutest ja majanduslikust seisust, mis omakorda mõjutab toetuse saamist. Selle tõttu sõltub investeeringutoetuste kasutamine ja lõpptulemus väga erinevatest faktoritest nagu ettevõtte juhtimine, riskimise julgus ja ressursside planeerimine. Toetused on tänapäevase põllumajandustootmise lahutamatu osa ning need mõjutavad väga oluliselt ettevõtte käekäiku.

Neli meedet põllumeestele MAK 2007–2013 põhilised põllumajandustootjatele suunatud investeeringutoetused olid 1. telje neli meedet. Nende abil aidati kaasa: noorte talunike tegevuse alustamisele ja restruktureerimisele (meede 1.2) mikropõllumajandusettevõtete arendamisele (meede 1.4.1) loomakasvatajatele ehitiste uuendamisele (meede 1.4.2) infrastruktuuri arendamisele (meede 1.8).

JÜRI LILLEMETS EESTI MAAÜLIKOOLI MAJANDUS- JA SOTSIAALINSTITUUT, MAAMAJANDUSE UURINGUTE JA ANALÜÜSI OSAKONNA ANALÜÜTIK

38

Nelja meetme osakaal 1. telje väljamakstud toetusest oli üle 77%. 1. telje meetmete võrdluses tehti kõige suuremas mahus investeeringuid (215 mln eurot) mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme abil ja ka toetust maksti programmiperioodi jooksul välja kõige enam just sellest meetmest. Loomakasvatuse investeeringuteks (meede 1.4.2) kasutatud toetuse summa jäi samasse suurusjärku. Samal ajal oli nende kahe meetme võrdluses väga suur ettevõtjate arvu erinevus (vastavalt 1652 isikut meetmes 1.4.1 ja 295 meet-

mes 1.4.2), mille tõttu oli keskmine makstud toetus ettevõtja kohta ülekaalukalt suurim (263 000 eurot) loomakasvatuse arendamisel. Suurest toetussummast hoolimata kattis see investeeringute kulu keskmiselt vaid 42% ulatuses. Samal ajal moodustas toetus noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamisega (meede 1.2) seotud investeeringutest 89% ehk enam kui poole rohkem. Ettevõtete konkurentsivõime parandamisele suunatud meetmete puhul moodustaski toetus kogu investeeringust ligikaudu poole, mis tähendab ettevõtjate olulist omafinantseeringut. Samal ajal oli teiste meetmete puhul toetuse määr oluliselt kõrgem. Oluline oli noorte talunike toetus, mille abil on tulnud põllumajandusse üle 800 noore ettevõtja. Lisaks oli konkurents toetusele väga suur ning suur hulk taotlusi jäi rahastamata. Uuendati tehnikat Mikropõllumajandusettevõtete arendamise meetme (1.4.1) investeeringuobjektid olid peamiselt seotud taimekasvatus- ja segatootjate majandustegevusega, kus põhiosa investeeringutest tehti tehnoloogia uuendamiseks ning traktorite soetamiseks, kokku 202 mln eurot (94% meetme mahust). Loomakasvatajatele ehitiste uuendamiseks mõeldud meetme (1.4.2) investeeringud jagunesid piimakarjakasvatajate (37 mln eurot), seakasvatajate (35 mln eurot) ja lihaveisekasvatajate vahel. Toetusega tehti investeeringuid 33 000 piimalehma koha ning samuti 22 000 noor-, nuum- ja lihaveise koha osas. Lamba- ja kitsekasvatajad said toetuse abil investeerida tagasihoidlikult (1,6 mln euro eest) ja


Millions discover their favorite reads on issuu every month.

Give your content the digital home it deserves. Get it to any device in seconds.