Page 1

nr 4 2015

E ESTI P ÕLLUMEES T E KES KL I I T, EES T I PÕL LUMA JAN D U S - K AU BAN D U S KO DA JA E E S T IMAA TALU P IDA JAT E K E S K LI I T

ROHUMAALT PIIMAKLAASI ...


Citadele Leasing and Factoring

Citadele

Citadele Leasing Roosikrantsi 2, Tallinn tel: 77 00 000 e-post: liising@citadele.ee


PÕLLUMEHE TEATAJA

Sisu: Leho Verk: neli ennustust põllumajandussektorile lk 4 Portree: Pille-Riin Reinaus näeb oma tulevikku põllumajanduses lk 6–9 Pildigalerii karjalaskepäevast lk 10–11 Vilja puhastamine ja sorteerimine lk 12–13

Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetuse e-post: toimetus@meediapilt.ee, telefon +372 511530 Reklaamiosakonna e-post: reklaam@meediapilt.ee, telefon +372 56688515 Kujundusosakonna e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT Hoiame Sind pildil

ISSN 2382-8374

2015 on rukkiaasta lk 14–17 Maaeluminister Urmas Kruuse: ainult toetustele loota ei saa lk 18–21 Igakevadine nuhtlus: linnud põllul lk 22–25 Kas teie traktor või kombain vajab maanteel liikumiseks eriluba? lk 28–31 Põllumajanduse kutseõpet ootavad muutused lk 32–34

Põllumehe Teata ja

Uus atmosfääriõhu kaitse seadus lk 46–47

Ajakiri Põllumehe Teataja valmib koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti PõllumajandusKaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga. Vahendame põllumajandusvaldkonna uudiseid, anname edasi arvamusi ning kajastame aktuaalseid probleeme. Ootame teie tagasisidet ja ettepanekuid ajakirja sisu osas toimetaja Heli Lehtsaar-Karma e-posti aadressile: heli@meediapilt.ee Ajakirja tellimine: www.meediapilt.ee

Põllumeeste liidud, kuidas edasi? lk 48–50

Ajakirja järgmine number ilmub augustis 2015.

Raiemahu vähenemine kaotab maalt 5000 töökohta lk 36–37 Küsitlus: kriis jätkub lk 40–41 Seakasvatajad peavad plaani lk 42–44

3


KO L U M N

Piimatootja teravilja kasvatama?

LEHO VERK EESTIMAA TALUPIDAJATE KESKLIIDU JUHATUSE ASEESIMEES

Umbmäärase lause „tugeva löögi alla on sattunud mitmete sektorite ekspordivõime” taga peituvad sajad talud, ettevõtted, töökohad.

E

esti põllumajandus on sügavas kriisis, mis suure tõenäosusega alles kogub tuure. Meie põllumajanduse traditsioonilise lipulaevana toodab piimakarjakasvatus sulaselget kahjumit, seakasvatuse puhul varitseb reaalne oht, et niigi vähesed seni veel tegutsevad kohalikud ettevõtted ei ela nende jaoks juba väga pikalt kestnud kriisi üle. Parem pole olukord ka aiandussaaduste turul, kus otsib imeodavate hindadega ostjat lõuna poolt pärit kaup, mis varasematel aastatel viidi Venemaale. Teravili ja õlikultuurid on küll tänuväärne sektor, milles tegutseda, kuid saagiaasta tõotab tulla hea nii meil kui mujal, mis tähendab loodetust madalamaid 4

hindu. Kasumis ehk ikka, kuid kas see tulu võimaldab ka investeerida või oma kõrget laenukoormust vähendada, pole veel sugugi kindel. Eesti Panga hiljutine analüüs, mis rõõmustab Venemaa impordikeelu oodatust tagasihoidlikuma mõju üle, ei paku lohutust nendele, kelle tulevik on küsimärgi all. Umbmäärase lause „tugeva löögi alla on sattunud mitmete sektorite ekspordivõime“ taga peituvad sajad talud, ettevõtted, töökohad. Meele teeb aga eriti kibedaks valitsuse soovimatus põllumehi aidata, näiteks leida paarkümmend miljonit üleminekutoetusteks. Midagi kaastundlikust pilgust enamat ei pakuta, vastupidi, kütuseaktsiisi tõusuga võetakse järgmisel aastal niigi üsna tühjadest taskutest veel paar miljonit riigikassasse, ülejärgmisel veel rohkem. Neli ennustust tulevikuks Igasuguste prognooside tegemine on tänamatu tegevus, trükitud vormis seda enam, kuid julgen panna kirja järgmised ennustused: Esiteks, Vene kriis lähiajal ei lõpe ja kui Venemaa impordikeelu lõpuks ka „maha võtab“, ei taastu sealne piimatoodete import endises mahus, vaid hoopis väiksemas. Teiseks, ületootmise ja kehva hinna tõttu (näiteks Saksamaal ei erine kokkuostuhinnad enam märkimisväärselt Eesti omadest) saab edaspidi neid huvilisi, kes tahaksid sellest meie jaoks nii olulisest turust mingi tükikese endale saada, olema senisest enam. Kolmandaks, lubatud „uued turud“ Jaapanis ja teistes Aasia riikides ei võimalda vähemalt lähiajal maksta tootjatele sellist hinda, mis nad ninapidi jälle pinnale veaks. Kui mingi arvestatav kogus Eesti lehmade piimast valmistatud tooteid tõepoolest sinna üldse jõuab.

Jäänud on viimane ennustus. Kõige selle tulemusena loobub osa Eesti piimatootjatest häda sunnil loomakasvatusest ja jätkab vaid taimekasvatusega. Mõni jääb tõenäoliselt ilma mingist osast oma rendimaadest, kuna ümberkaudsed teraviljakasvatajad saavad täna maksta veidi paremat hinda kui piimatootjad. Maade kaotamisega satub aga ettevõte veel suurematesse raskustesse ja on lõpuks sunnitud valusaid otsuseid tegema. Mõnel juhul tähendab see ilmselt valusa pankroti läbitegemist ja seejärel uute omanike käe all ümberkohandamist teisele tootmistüübile, mõni saadab raske südamega loomad enne tapamajja ära, kui lõplik maksujõuetus saabub. Pangad, kusjuures, on tõenäoliselt selliste muutustega igati päri ja ilmutavad „muutujate“ suhtes hoopis enam mõistmist ja kannatlikkust, kui nendega, kes piimatootmise jätkamiseks pangalt suuremat paindlikkust loodavad. Piimandus on perspektiivikas Kui need ennustused kasvõi osaliselt täituvad, on mul tuliselt kahju, kuna pole kahtlustki, et pikas perspektiivis piimatoodete tarbimine maailmas kasvab ja meil oleks suurepärane lähtepositsioon seda uut nõudlust rahuldada. Seda silmapiiril terendavat kasvu ära ootamata minna toodangult, mida suudame Eestis väärindada kõrgemale astmele, suures mahus tagasi toodangule, mida müüme valdavalt töötlemata kujul ja mis on ülimalt volatiilse hinnaga börsikaup, ei ole lihtsalt mõistlik. Loodan väga, et eesootavaid karisid nähakse lõpuks ka Toompeal ning asutakse aktiivselt otsima võimalusi aidata meie põllumeestel praegusest kriisist võimalikult väikeste kadudega läbi seilata.


E N I M A T U L U U K A T U TAS

PÕLLUMAJANDUSPORTAAL

WWW.AGROTURG.EE


PERSOON

Kõige huvitavam töö!

„Mida suurem traktor, seda huvitavam,“ kinnitab Pille-Riin Reinaus kribinal-krabinal New Hollandi kabiini ronides. Suvelt ei oota hiljuti Järvamaa Kutsehariduskeskuse lõpetanud neiu mitte puhkust, vaid hoopis põnevaid tööpäevi nii traktori kui kombaini roolis. Põllumehe töö on kõige huvitavam töö, usub Pille-Riin kindlalt.

6

TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA PILDID: JULIA-MARIA LINNA

Kohtume Pille-Riiniga mai lõpus Kehtna Mõisas, kus ta Säreveres taimekasvatust ja mehhaniseerimist õppides mullu praktikal käis ja hiljem töötas. Nii Kehtna Mõisa masinad kui ka inimesed on Pille-Riinile tänaseks läbi ja lõhki tuttavad, hoolimata sellest, et praktika algus polnud kergete killast.


„Ega nad alguses ei uskunud minusse, aga mida aeg edasi, seda rohkem nähti, et ma pingutan ja suudan end tõestada. Kui esimest korda töökotta tulin, olid mehed üllatunud: mingi tüdruk tuleb ja tahab traktorit – nalja teed või?“ naerab Pille-Riin tagantjärele ja ütleb uhkusega, et ta õppis kiiresti, tegi tööd kohusetundlikult ja kui midagi katki läks, tunnistas ausalt oma viga. „Eks ma ise ka muudkui

Kui esimest

korda töökotta tulin, olid mehed üllatunud: mingi tüdruk tuleb ja tahab traktorit – nalja teed või?

küsisin, et kas saan seda ja teist proovida ning varsti usaldati mulle järjest uuemaid ja kallimaid masinaid. Nii et kes küsib, see ka saab üldjuhul! Ise peab aktiivne olema,“ teatab Pille-Riin enesekindlalt. Tema usinus ja aktiivsus tasusid igatahes ära, sest lõpuks usaldati talle ettevõtte kõige uuem traktor. Pille-Riin ei arva, et äsja kooli lõpetanud inimene peaks kohe kõrgele ametikohale saama ja palju palka küsima – hea palk tuleb enne välja teenida. „Mina alustasin madalalt kui muru. Sealt on lihtne tõusta. Kui aga alustada ülevalt, võib kukkumine olla väga valus,“ filosofeerib ta ja lisab, et ohverdas töövõtete ja erinevate masinate tundma õppimiseks nii oma vaba aega kui ka uneaega. „Kui tööpäeval oli vaja kella viieni kive korjata, siis ma korjasin. Kuid õhtul palusin, et kas saan külvikule kaasa minna. Lubati. Alguses vaatasin kõrvalt, pärast töötasin juba ise. Ma olen sellega ülirahul. Magada jõuab hiljem ka,“ naerab Pille-Riin. Kui kutsekooli minek oli Raplamaalt Lellest pärit Pille-Riinile pärast põhikooli lõppu kindel valik, siis eriala suhtes oli veidi mõtlemist. „Alguses tõmbas hoopis loomakasvatuse ja hobumajanduse poole, aga siis poisid ütlesid, et ah, tule proovime hoopis masinate peale. Ja mida rohkem ma traktoreid nägin, seda hullemini see meeldima hakkas,“ räägib PilleRiin ja heidab lähenevat kõva müra kuuldes pilgu üle õla: „Näe, üks õppesõidutraktor läheb,“ heldib ta. Temaga koos kooliteed alustanud 27 noorest jäi 3,5 aastase õpinguperioodi lõpuks kuraditosin. Põllumajandusse tööle on aga läinud kõik. Sealhulgas Pille-Riini noorem vend, kes teedeehitust õppis, kuid lõpuks traktorite peale üle läks ja töötab nüüd OÜ Estonias. „Vend ikka helistab vahel ja küsib nõu, kuidas üht või teist asja teha,“ muheleb Pille-Riin. 7


PERSOON Kas 10 aasta pärast endiselt traktoriroolis? Pille-Riin teab, et jääb tööle põllumajandusse, aga kas traktoristiks, agronoomiks või müügiesindajaks, näitab aeg.

Pille-Riin Reinaus Lõpetas 2015. aastal kiitusega Järvamaa Kutsehariduskeskuse taimekasvatuse ja mehhaniseerimise eriala (põllumajandustöötaja, IV tase). Parim maamajanduseriala õpilane 2014. aastal. Aunimetuse väljaandja on Maaelu Edendamise Sihtasutus. 2014. aastal tuli ta Olustveres korraldatud künnivõistlustel noorte kündjate hulgas kuuendale kohale. 2013. aasta noortaluniku võistlustel oli traktori täpsussõidus tüdrukute arvestuses parim. Edukas võistleja rakendispordis. 2013. aastal tunnustas Eesti Ratsaspordi Liit teda aasta parima rakendisportlase ja parima üheponirakendi kutsari tiitliga. 2012. aasta noortaluniku võistlustel sai parima noore taluperenaise tiitli, selleks tuli olla kümne ala kokkuvõttes parim. Toona oli Pille-Riin ka võistluse noorim osavõtja ja õppis Järvamaa Kutsehariduskeskuses esimesel kursusel. 

30 tööpakkumist paari päevaga

P

ärast seda, kui tänavu veebruaris kool lõpetatud sai, oli Pille-Riin natuke aega kodune ja mõtles siis, et tegelikult peaks ikka tööle minema. Kust tööd leida? Paneks Facebooki kuulutuse? Mõeldud tehtud. Seda, mis järgnes, Pille-Riin aga oodata ei osanud. „Mu kuulutuses oli öeldud, et ei joo, teen kohusetundlikult tööd, lisaks B-kategooria juhiloale ka traktoriload, on kogemusi põllumajandustööde tegemisel. Esimesed kaks tundi oli telefon punane, helistasid ka inimesed, kellest poleks seda oodanudki. Ka Facebook oli kommentaaridest umbes ning 8

lisaks võttis ühendust TV3 ja uuris, et äkki nemad saavad mind aidata. Ühesõnaga sain hästi palju positiivset tagasisidet,“ meenutab Pille-Riin. Kokku tuli täitsa arvestatavaid tööpakkumisi 30 ringis ja PilleRiin otsustas Konekesko kasuks. Nüüd on ta Konekeskos esitlustüdruk, nagu ta ise ütleb. Mida see tähendab? „Kui klient soovib traktorit osta, tahab ta näha, milline see masin on, milline on tema võimsus ja erinevad võimalused. Mina lähen kliendi juurde kohale ja näitan talle, mida selle masinaga teha saab.

Kui klient masina ostab, siis mina õpetan ta välja,“ tutvustab PilleRiin demotööd. Ta lisab, et läks selle töö peale ka selleks, et uusi traktorimarke ja mudeleid tundma õppida, millega ta veel töötanud pole. Tööandja valikul oli tema jaoks olulisi kriteeriumeid mitu – lisaks sellele, et töökoht võiks olla kodule lähedal. “Esiteks töötajatega suhtlemisoskus, sest kui ollakse kinnine, siis head klappi töötajal ja ülemusel ei teki. Teiseks on oluline hea töökeskkond ja tööohutus. Palk... vahet pole, ma hullult rikkaks ei taha saada,“ viskab PilleRiin hooletult.


Tragi ja hakkaja tüdruk MARKO SATSI

P

KEHTNA MÕIS OÜ AGRONOOM

ille-Riin on tragi ja hakkaja tüdruk, kes sai meil praktikal olles oma tööga hästi hakkama. Probleeme temaga polnud. Tema suhtumine on väga hea ja positiivne ning eks ta enesekindlus tuli ka sellest, et ta tundis, et teeb õiget asja. Kehtna Mõis OÜ-s on igal aastal 1–2 õpilast praktikal, vahel kestab praktika kolm nädalat, vahel kauem. Pille-Riin oli meil pikalt praktikal, kevadest sügiseni. Ta oli praktikandina üks parimaid, kes meil olnud on. Eks tema kasuks rääkis ka see, et ta on tüdruk. Vanemad kolleegid tõttasid hea meelega appi ja juhendasid teda.

Kutseharidusele hindeks 5

S

Pille-Riin on hobustega tegelenud lapsepõlvest peale, mil ta oli aktiivne ratsaspordis. Nüüd on ta edukalt esinenud ka rakendispordis.

äreverest saadud haridusega on Pille-Riin rahul, eriti kiidab ta taimekasvatuse osa, mis „oli väga kõval tasemel“. „Kutsekool on ülivajalik võimalus ja alati saab edasi õppima minna,“ viitab Pille-Riin, kes viib paberid sisse Eesti Maaülikooli põllumajandussaaduste tootmise ja turustamise erialale. Virinast põllumajanduse kehva olukorra suhtes Pille-Riin eriti miskit ei pea. „Pigem hakkavad asjad ülesmäge minema. Ma olen näinud väga korras, puhtaid ja hästi majandatud ettevõtteid, näiteks Tartu kandis OÜ Männiku Piim,“ kirjeldab Pille-Riin. „Töö on minu jaoks puhkus, ma naudin seda! Ma istun küll traktoriroolis, aga näen ilusat loodust. Põllumehe töö on kõige huvitavam!“ 9


Karjalaskepäev

FOTO

10

Lehm hakkab piima andma siis, kui on vasika sünnitanud, teadsid Kehtna Mõisa karjalaskepäevale kogunenud lapsed. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA PILDID: JULIA-MARIA LINNA

28. mail korraldasid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja piimatootjate ühistu EPIKO karjalaskepäeva. Üle Eesti avas 15 piimatootmisfarmi oma uksed, et näidata lastele, kust piim tuleb. Lehmade, farmerite ja piimatootmisega käis tutvumas üle 1500 põhikoolis õppiva lapse. Igas maakonnas avas uksed üks farm. Keskne karjalaskepäeva üritus toimus Raplamaal Kehtna Mõis OÜ Ülejõe farmis, kus ettevõtte juhid, isa ja poeg Märt ja Siim Riisenberg, lastele piimatootmist näitasid. Lisaks farmi külastamisele said lapsed osaleda ka viktoriinis, kus selgus, et lehmal on 32 hammast ning kõige suurema piimaanniga pole mitte lehm, vaid sinivaal.

“Onu, kas sa tead, miks see lehmakomm nii hea on? Sest võtab terve igaviku, et see ära süüa!” Märt Riisenbergi nägu reedab seda argumenti kuuldes üllatust.

Siim Riisenberg (prillidega) selgitab, et lehmi lüpstakse kolm korda päevas ja esimene lüps on juba kell 3 öösel.


Karjalaskepäev Kehtna Mõisa OÜ Ülejõe farmis, mida külastasid Rapla Ühisgümnaasiumi 1.-6. klassi õpilased.

Nunnumeeter on põhjas: inimlaps ja loomalapsed. Kui muidu kirtsutati laudas aeg-ajalt nina - haiseb! - siis vasikate juures haisuhirm kadus.

Pärast farmis ringi jalutamist ja lehmade ning vasikatega tutvumist said lapsed juua värsket toorpiima. Maitses hea!

11


VILI

Puhas vili on puhas tulu TEKST: REIN LAINEVOOL, JAAN LOITE

Kaks Petkus K 527A teraviljasorteer Viljandimaal Anikatsis. Ühe sorteeri maksimumvõimsus märja odra puhul (18% niiskust) on eelsorteerimisel 60 tonni tunnis.

A

astal 1893 sai krahv Berg Chicago põllumajandusnäitusel enda leiutatud viljapuhasti eest Eesti ajaloos esimese taolise tehnika eest antava auhinna. Ajaleht Maa Hääl nr. 77, 1937 ütleb: „Et ainult terve, tugev ja väärtuslik seeme annab terve, tugeva ja väärtusliku järglase. Seepärast talus ei külvata kunagi ainsatki tera sorteerimata“. Teravilja puhastamine ja sorteerimine on endiselt tähtsal kohal. Tuntakse palju häid masinaid ning nende kasulikkuses ei kahtle keegi. Hea tehnika on vastupidav ja võib regulaarse hoolduse puhul kesta kuni pool sajandit. Küsimus on käepärasuses, vaikses töörežiimis, kompaktsuses. Keskmine sorteerimisjõudlus on sõltuv vilja mõõtmetest, seemnesegu prahisusest ja sorteeri seadistusest. Eelpuhasti vähendab kuivati koormust Kuivatis võib leida eripuhasti, eelpuhasti, järelpuhasti, -sorteeri ja trummelsorteeri(triööri). Märg suvi võib kuivati küttekulu kahekordistada. Eelpuhasti on oluline kasvõi seetõttu, et kuivatit vähem koormata. Paraneb terade kvaliteet, rapsi-rüpsi õlisus, poolikud terad eemalduvad, mahukaal kasvab jne. Siiski pole rukki puhul erilist vahet, kas mahukaalu täidavad väikesed või suured terad. Mahukaal sõltub pigem teistest asjaoludest. Sorteer töötab hooajaliselt sügis-talvel ning on tagasihoidliku tööjõuvajadusega. Tavaliselt seab võimsusele piirid kuivati kui suurim vilja käitlemisag-

12

Foto: Kurmet Karu

regaat. Kuid seemnevilja peab puhastama − külvinorm sõltub otseselt kvaliteedist. Jõuludeks saadakse seemnevilja puhastamisega tavaliselt ühele poole. Sõelte valikust sõltub tuulamise tulemus Kui on õnne või meistrikätt ja valitud väga sobivad sõelad, saab seemnevilja valmis ühekordse ajamiga. Kes „tuulamisega“ rohkem kokku puutunud, teab, et otsustavaks teguriks on alati sõelte valik. Erinevad puhastamise ja sorteerimise ülesanded võivad vajada erinevaid sõelu. Kõikide sõelte valiku õigsust on soovitatav kontrollida laborsõelte abiga. Võimaluse korral soodustatakse sõelte tootlikkust nende nurga ja kiirusrežiimi muutmisega, eriti niiske teravilja puhul. Tavaolukorras vajatakse kaks ringi puhastus-sorteerimist. Kui on aga külvatud vähemväärtuslikku viljaseemet, võib see tekitada probleeme saagi puhastamisel. Õhuvoolu reguleeritakse teravilja etteande sobitamise järel. Õhu kiirus võiks olla selline, et kerged lisandid, tolm, võõrkehad, erine-

vas mõõdus terad ning põhikultuuri kõlujad viljaterad eralduks. Rege rauta suvel ehk ära jäta masina hooldust lõikusajaks Töö teeb ladusaks asjaolu, et masinapargi varuosad on saadaval. Kuid mis liigub, see kulub. Olgu siis detailid kummist, riidest, plastist, puidust või metallist. Varem või hiljem tekib tööseisakuid ja masinavärgi ülevaatus ning remont käib ööpäevaringselt. Riividklapid kiiluvad, elevaatorid ei seisku momentaalselt, rihmad libisevad, tolm põhjustab kleepumistkuhjumist ja raskendab puhastamist jne. Soovitav on tegeleda ennetava remondiga, see kõrvaldab seisakud lõikushooajal. Tuleks kasutada tööoperatsioone, mis väldivad tolmu levikut. Üks võimalus on kasutada tolmu eemaldamiseks tööstuslikku tolmuimejat. Ehitusjärjekord on tavaliselt kuivati-ait-sorteer. Sisuline tähtsus on neil võrdne. Mida niiskusekindlam ladu, seda parem, kuid aeg-ajalt on aida seisundi ülevaatus tarvilik. Transport ja hoidlad võiksid olla kaovaesed.


Mahevilja ohustab umbrohi

M

ahemaa moodustab seitsmendiku Eesti põllumaast. Mahedalt kasvatatud kaer moodustab kaerast viiendiku, kuid maheviljakasvatusega kaasneb sageli umbrohu probleem. Nisukasvatuse umbrohtudest rääkides ei saa mööda minna rukkist. Nimelt tunti meie rahvusteravilja, rukist, Eestis umbes 4000 aastat tagasi nisu umbrohuna. Kunagine umbrohi on teadagi väärt teravili, millel on paraku vaenlasi. Rukkikasvatajaile on tõsiseim väljakutse seen-tungaltera, mis muudab vilja söögi- ja söödakõlbmatuks. Seenhaigusega nakatunud terad on vaja eemaldada ja koristatud terad tuleb puhastada. Kombain koristabki terad, lõi-

kab, peksab ja tuulab. Hea tulemuse jaoks peab viljakoristusmasin niiske tera ära puhastama. Tänapäeva kombainid teevad ära suure töö ja sellepärast jäävad sorteeridpuhastid üha rohkem tööta. Muidugi peab lõigatav vili olema suhteliselt kuiv ja põllud heas seisukorras.

4000

aastat tagasi oli rukis Eesti nisukasvatajate jaoks umbrohi.

Sertifitseeritud seeme Teraviljakasvatuse produktideks on eeskätt seemne- , sööda- ja toiduvili ning õlleoder. Seemne tootmist reguleerib seemne ja taimse materjali paljundamise seadus. Seemneks loetakse vastava tunnistuse saanud teraviljaseemet. Näiteks Eesti Taimekasvatuse Instituudi seemnekeskus toodab kuni 2000 tonni sertifitseeritud seemet aastas. Tänu heale saagikusele on teraviljadest tähtsaim talinisu. Kui mingil põhjusel tuleb toiduks mõeldud nisu müüa söödanisuna, on see rahaliselt tuntav. Teiseks levib nisupõldudel tuulekaer. Tundmatu päritoluga seemet külvates kaasneb reaalne risk aidata kaasa selle umbrohu levikule.

Katlamajad, kütuste müük, soojamajandus, teraviljakuivatid, põletid, soodsam kütus

Põlevkivikütteõli müük teraviljakuivatitele ja soojusseadmete hooldus pakume teraviljakuivatite - põletite reguleerimist, - katelde hooldust ja puhastust, - kütusefiltrite puhastust, - kütusega kokkupuutuvaid detaile, - automaatika häälestust, - suitsugaasi parameetrite mõõtmist, - häireautomaatika paigaldust, - ja muud vajalikku. www.swenergia.ee Tehnika 1, Paikuse, 86602 Pärnumaa | Telefon: 447 7862 | Faks: 447 7863 | E-post: info@swenergia.ee


VILI

Rukkiaasta tähed: “Sangaste” ja krahv von Berg Tänavusel, ajalooliselt teisel, rukkiaastal tähistatakse maailma vanima kasutusel oleva aretussordi „Sangaste“ 140 sünnipäeva ja selle aretaja Sangastes krahv Friedrich Georg Magnus von Bergi 170. sünniaastapäeva. TEKST: MERIKE LEES

Rukkiaastal toimuvad rukist populariseerivad üritused, konverentsid ja õppepäevad. Maikuus esitleti Milano EXPO Eesti paviljonis Eesti rukkitooteid, väljas oli näitus Eesti rukkist ning avatud rukkibaar. Ehkki rukkikasvatus on Eestis vähenenud, on see teraviljakasvatajatele riskide hajutamiseks ainuõige variant. „Rukis ei ole rahamasin, kuid mõnel juhul on see ainuõige variant,“ ütles rukkiaasta peakorraldaja ja Eesti Rukki Seltsi president Vahur Kukk. „Riski jagada soovitame siiani tali- ja suviviljade vahel, sest kunagi ei tea ette, milline aasta tuleb.“ Suuri ja häid põlde pole mõtet rukki alla panna, kuna sinna tasub külvata nisu, mis annab raha. Rukis külvatakse kehvemale pin-

14

nale, näiteks liivasele ja ebatasasele pinnale või sinna, kus lumi sulab hiljem. „Sangaste“ kasvab üle maailma Sel aastal on rukis suurepäraselt talvitunud ja Kukk loodab, et tänavu tuleb suur saak. See ei ole aga ainult positiivne, sest suurema saagiga kaasnevad suuremad kulud saagikoristusele, samas kui rukki hind turul langeb. „Tööd tuleb rohkem teha, kuid tükihind on väiksem,“ nentis Kukk. „Ületootmine ongi kõige suurem õnnetus, sest kulud tehakse ära, aga tulu ei saa.“ Kuulsat „Sangaste rukist”, mille aretamisest möödub tänavu 140 aastat, kasvatatakse üle maailma. Suurimad kasvatajad on Kanada, Soome ja Venemaa. Mujal on „Sangaste” rukis rohkem levinud kui sordiaretuse lähtematerjal, kuna

sel sordil on suur tera, tugev kõrs ja väga hea talve- ja roostekindlus. Saksamaal on aretatud „Sangastele” lühikõrrelisi analooge. „Sangaste” head haiguskindlust ära kasutades on Peterburis aretatud „Sanim” ehk „Sangaste immunnaja”. Kohalikel sortidel riigi toetus Eesti rukkikasvatajate hulgas on „Sangaste” rukis sort number üks, kuna kohalikku sorti taimede kasvatust toetatakse riiklikult. Kuke sõnul kasvatati siin vahepeal ka saksa hübriidrukist, kuid viimasel ajal on külvid tehtud ainult Jõgeval aretatud sortide alusel. Eestis, Lätis ja Leedus tarbitakse 16–20 kg rukist aastas inimese


TALIRUKKI KASVATAMINE EESTIS kogusaak, tuh.t.

1940 1950 1960 1965

1985 1986 1987 1988 1989 1990

kohta. Venemaal on see näitaja viimastel aastatel aga tugevasti langenud. Põhjus on mainekujunduslik. „Rukist peetakse vaeste traditsiooniliseks toiduseks ja venemaalased on võtnud pähe, et musta leiba ei kõlba süüa,“ selgitas Kukk. Saksamaal, Venemaal ja Poolas kasvatatakse rukist 2–3 miljonil hektaril aastas. Kasvu või kahanemise tendentsi ei ole võimalik välja tuua, sest kõik sõltub aastast, saagikusest ja rukki eest makstavast hinnast. „Kui eelmine aasta oli hea ja mullune saak on veel müümata, siis ei maksa uut külvata,“ ütles Kukk. Rukist eksporditakse viinana Rukkiaasta üks eesmärk on propageerida rukist kui ekspordivõimekusega toodet. Statistikaameti andmeil tarbitakse kogu Eestis kasvatatud rukis siin ära, Lätist imporditakse juurdegi. Leiba kaugele ei vii ja seega jääb üle peamine ekspordiartikkel – rukkist toodetud viin. Moe tehases kasutatakse nii tava- kui ka maherukist ja neist valmivad eraldi tooted, mida eksporditakse maailma eri paigus-

2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014

Soomlased

valmistavad rukkist ühekordseid nõusid: rukkist saab tärklis, mis pärast väikest töötlust annab suhteliselt tugeva, kuid samas biolaguneva materjali. se. Soomlased valmistavad rukkist ühekordseid nõusid: rukkist saab tärklis, mis pärast väikest töötlust annab suhteliselt tugeva, kuid samas biolaguneva materjali. Euroopas kasutatakse rukist ka bioetanooli ehk autokütuse tootmiseks. Rukis on tervisetoode, mis sisaldab asendamatuid aminohappeid ja suhkruid. Kui nisus sisalduva gluteeni talumatus levib järjest enam, siis rukkijahutoodetega seda probleemi ei ole, sest rukis ei sisalda gluteeni. Rukis on aga happeline ja ei pruugi sobida inimes-

tele, kes ei talu happelist toitu. Uuritud on ka rukki vähivastast mõju ja väidetavalt on seda ka täheldatud. „Rukis on rasket füüsilist tööd tegeva inimese toit, millest saab oma energiat kõige paremini taastada,“ lausus Kukk. Rukkiga rikkaks ei saa Sea- ja piimakarjakasvatust tabanud raskustest on mitmed kasvatajad leidnud väljapääsu teraviljakasvatuses. „Eks kõik vaatavad EL-i pindalatoetuse suunas,“ nentis Kukk. „Kui rukist saaks müüa nisule ligilähedase hinnaga, siis oleks see kasumlik, sest kasvatamine on odavam. Sügisel teed maa valmis, paned kübe lämmastikku, kevadel ka ja ongi kõik. Õige sort on saagi pant ja siis pole vaja ka kõrre tugevdajat. Võrreldes nisuga on rukkil koristuskulud kõrgemad. Söödaks on nisu lihtsam kasvatada kui rukist,” tõdes Kukk. „Keegi ei ütle, et rukkiga saab rikkaks, kuid mõnel juhul on see ainuõige variant. Tuleb vaadata turukonjunktuuri ja sisetunnet, mis ennustab, kui raske talv on tulemas.“

15


VILI

Tallinna Raekoja platsil kuulutati jaanuaris välja rukkiaasta ja lõigati lahti 1,8 meetri pikkune rukkileib. Foto: Scanpix/ Rauno Volmar

16–20 kg rukist aastas

tarbitakse Eestis, Lätis ja Leedus inimese kohta

16

Rukkiaasta sündmused 26. juuli Sangaste rukkiküla korraldab rukkipäeva, mille käigus küpsetatakse ja pakutakse leiba. Mullu avati Sangaste rukkipäeva raames Sangastes Eesti esimene hobuste parkla. 15. august Tartus Ülenurme asuvas põllumajandusmuuseumis tähistatakse rukkimaarjapäeva, kuhu on oodatud kõik huvilised. Lõigatakse rukist, pannakse hakki, küpsetatakse ja maitstakse leiba. 28. august Rukkikülvaja päev Endel Liebergi sünniaastapäeval tema kodukohas Väätsal perekonna rajatud mälestuspargis. Seal on suur külvaja ausammas ning väikesed koopiad sellest kujust antakse aasta suurimale rukkikasvatajale. Auhinna saaja istutab oma puu mälestusparki. 10. oktoober Lõikuspüha Ülenurmel põllumajandusmuuseumis. Leivaliit korraldab seal nädala jooksul üritusi, mis kulmineeruvad 10. oktoobril.

Rukkikasvatus on kriitilises madalseisus

K

ui rukkikasvatuse arengut ei toetata, võib Eesti jõuda olukorda, kus meil pole enam Eesti rukkijahust valmistatud rukkileiba. 11. aprillil 2015 tegi Eesti Rukki Seltsi üldkogu pöördumise, milles kutsus kodanike ja põllumeeste ühendusi, riigiasutusi ning äriühinguid üles ühistegevusele Eesti leivavilja heaks 2015. aastal ning avalikult ja tegusalt toetama rukkiga seotud rahvuslike traditsioonide alalhoidmist meie maaelus ja toitumises. Pöördumises märkis Eesti Rukki Selts, et Eesti teraviljapoliitika pole senini taganud rukkikasvatuse arengut ning rukkikasvatus on kriitilises madalseisus. Selle tendentsi jätkumisel ei ole Eestis mõne aja pärast enam Eesti rukkijahust valmistatud rukkileiba.


Rukkiaasta algas raamatu ilmumisega

P

õllumajandusministeeriumi asekantsleri Illar Lemetti juhitav töörühm otsustas 28. novembril 2014 Tartus toimunud koosolekul, et aasta 2015 kuulutatakse Eestis rukkiaastaks. Eelmist ja esimest rukkiaastat tähistati 2005. aastal. 9. detsembril 2014 kuulutati põllumajandusministeeriumis toimunud raamatu “Rõõm rukkist” esitlusel pidulikult välja Rukkiaasta 2015. 4. jaanuari 2015 pärastlõunal kuulutati Tallinnas Raekoja platsil välja rukkiaasta. Seda sündmust tähistati 1,8 meetri pikkuse rukkileiva lahtilõikamisega.

Farmiseadmed

Farmiseadmed otse tootjalt!

Vaba-ja lõaspidamise vahepiirded Söödapiirded Väravad, aiad, tõkkepuud Hooldusboksid, kaalupuurid Vasikaboksid, ämbrid, heinakorvid Jootmissüsteemid Farmiseadmete kinnitusvahendid Farmiprojektide nõustamine ja juhtimine Fesma Alu OÜ tel. 48 92 610, 5114487, info @ fesma.ee

www.fesma.ee

14. veebruaril toimus Sangaste lossis „Sangaste“ rukki juubelikonverents, mis oli üks selle aasta tähtsündmusi. Rukkiaasta töörühma kuuluvad Eesti Rukki Seltsi, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Eesti Põllumajandusmuuseumi ning Sangaste valla ja sealsete asutuste juhid.

PETKUS TERAVILJASORTEERID

* * * *

MÜÜK REMONT VARUOSAD NÕUSTAMINE


I N T E R VJ U U

Urmas Kruuse:

Ainult toetustele lootmine viib ummikusse Tervise- ja tööministri portfelli 9. aprillil maaeluministri oma vastu vahetanud Urmas Kruuse sõnul on põllumajanduse põhimure toodangu mahamüümine. Väljapääs on toodangu väärindamises ja ühises tegutsemises, pelgalt toetuste najal toimetamine on ummiktee. TEKST: TEA TARUSTE

Kuivõrd olete end hetkeolukorraga kurssi viinud ja milline pilt avaneb? Kohtumisi erinevate sektorite esindajatega on 1,5 kuu jooksul olnud üksjagu. Kohe teisel päeval kohtusin seakasvatajatega, laual oli Rey teema. Olen kohtunud hobusekasvatajate, piimatöösturite, talupidajate, toiduainetööstuste esindajatega. Tuleb teada, mis rohujuuretasandil toimub. Euroopas on küll ühtne põllumajanduspoliitika, aga ilmselgelt on osa põllumehi olnud teistest innovaatilisemad, võtnud riske ja otsinud lahendusi, kuidas turutingimustes hakkama saada. Rey Seakas-

18

vatuse pankroti puhul näiteks polnud küsimus vaid halvas õnnes, õigel ajal jäid investeeringud tegemata. Piimatootmises oleme löönud rekordi: keskmine väljalüps on üle 8000 kg lehma kohta – see näitab, et põllumeeste tarkus ja oskused on andnud tulemusi. Murekoht on eelkõige see, kuidas toodang maha müüa, kuidas selles ahelas oleks rohkem lisandväärtust kõigile. Kui vaadata ahelat põllumees-tehas-kaubandus, siis põllumees on selles ahelas kannataja. Oskame hästi toota, aga kes on meie tarbija ja kuhu toodangut müüa, seda me ei tea. Selge see, et eksportturgudega on vaja tegeleda. Kui tahame kriisi üle elada, siis võtmesõnaks on koostöö, ka ühistuline tegevus. Teraviljakasvatajad, näiteks Kevili, on koostööga väga hästi hakkama saanud.


Maaeluminister Urmas Kruuse usub, et kriisist välja tulemisel on võtmesõnaks koostöö. Foto: Äripäev/ Andras Kralla

Peame muutuma efektiivsemaks, et maailma mastaabis vastu pidada. Põllumajandussektor on doteeritud ja pole seega päris vabas konkurentsis. Paremale järjele saavad need, kes mõtlevad ennast vabasse konkurentsi, tegutsevad edukalt ja saavad lisaks ka toetust, mitte need, kes tegutsemise eelduseks seavad toetuste saamise. Positiivne on ka see, et maakasutus on jõudnud pea miljoni hektarini. Väärtuslikku põllumaad peab hoidma ja kasutama seda mõistlikuks tootmiseks – see on strateegiline eesmärk. Tuleb mõelda, kuhu istutada metsa ja kus pidada põldu, kuidas toodet väärindada. Kriitiline olukord on väldanud enam kui poolteist aastat. Millised sektorid põllumajanduses on praegu kõige kehvemas seisus? Kuidas kriisist välja tulla? Piimasektorile mõeldes tuleb nõustuda terminiga „kriis“, sest alates eelmise aasta augustist on piima kokkuostuhind olnud tootmise omahinnast madalam (alla 30 euro/100kg kohta). Suuremahulise Vene turu


I N T E R VJ U U ärakukkumise tõttu on kahjuks veelgi nõrgenenud es- damise võtmes. Kui kriis 2009. aastal täiel jõul meiematootjate positsioon tarneahelas ja lisaks madalale ni jõudis, eelarvet kärbiti ja eksportturud ära kadukokkuostuhinnale esineb ka suuremahulisi kokku- sid, pidid paljud ettevõtjad restruktureerimise ette ostu eest tasumata jätmisi. Kellelegi ei tohiks olla ül- võtma. Taas kasvama hakkavatel turgudel saavutalatus, et Venemaal ei toimi vaba turumajandus, vaid sid nad suure eelise, kuna olid oma tootmisprotsespoliitiline majandus. Kes sellega arvestasid, on leid- sid üksipulgi läbi analüüsinud. Piimatoodangu ekspordiks oleme hetkel kõige nud ekspordiks ka teisi väljundeid. Venemaa imporenam tegelenud Jaapani turu võidipiirangutega seoses on Balti riikide ning Soome piimasektomaliku avamisega, suhelnud ka Hiinaga. Kui kuhugi oma toodanrile välja kaubeldud erakorraline abi, Eestile 6,9 miljonit eurot. guga minna, on mõistlik turu võiSuuremad probleemid on ka malused maksimaalselt ära kaseakasvatajatel, kus mured alsutada. Selleks peab olema võimjärjele saavad need, kes gasid juba 2012. aastal, mil Vesust, näiteks üks korraliku tootnemaa keelustas elusloomade mõtlevad ennast vabasse misvõimsusega tehas, mis ostab sisseveo. 9. märtsist aprilli lõkokku toodetava piima ja seda konkurentsi, tegutsevad väärindab. puni oli avatud sealiha eraladusedukalt ja saavad Aeg-ajalt tuleb ikka ette panktamine. See on turukorralduslik meede, kus sealiha pakkuja kõrrotte või jätab keegi kellelegi ralisaks ka toetust, mitte valdab tooted teatud ajaks turult ha maksmata. Maamehed ise on need, kes tegutsemise ning saab selle eest toetust. Eesöelnud, et tahaksid Maaelu Arentis esitati 9. märtsist kuni aprilli damise Sihtasutuse kaudu tuleeelduseks seavad lõpuni 18 taotlust 573 tonni seavikus näha meedet, mis annaks toetuste saamise. võimaluse rahavoogusid paremiliha eraladustamiseks. Tänavu aprillist ei kehti enam ni juhtida, et ka kriisi tingimuspiima tootmiskvoot, mis annab tes ei läheks maa põllupidamisest edukatele põllumajandustootjatele võimaluse toot- välja suvalise investori kätte. mise laiendamiseks, eeldusel, et turuolukord keskpikas perspektiivis on paranemas. Eelnevalt tuleb siis- Kas Eesti põllumees võib edaspidi arvestada ki tasuda viimase kvoodiaasta tootmiskvoodi ületa- EL-i põllumeestega võrdsete konkurentsitingimusmise eest kvooditasu, kuid arvestades turuolukorda, tega? on erakorraliselt antud võimalus tasu ajatamiseks Kui räägime numbrilistest näitajatest, peame teadkolme aasta peale. ma, mida me täpselt võrdleme. Põllumees vanas Euroopas võib küll saada rohkem eurosid, aga periooMillised kriisileevendusmeetmed on veel plaanis? diks, mil üldised toetused langesid, on meie osa toeKriisileevendusmeetmete peale peavad mõtlema tustest suurenenud – meile jaotati ümber teiste arka põllumajandustootjad ise. Maaelu arengukava vel. Eesti seisukoht EL-i tasandil on olnud, et EL-i 2014–2020 meetmetega ei saa kriisi mõju kohe lee- ühine põllumajanduspoliitika peab ka tulevikus olevendada, aga need pakuvad erinevaid võimalusi, mil- ma ühine, et ei tekiks olukorda, kus jõukamad riigid le targal ära kasutamisel saavad tootjad suurendada toetaksid suuremal määral ja tekitaksid sellega ebaoma valmisolekut tulevasteks kriisideks. võrdset konkurentsi. Kõik sektoris osalejad võiksid võita, kui suudetakse Võrdseid konkurentsitingimusi on igal juhul keerusenisest enam koostööd teha ja väärindada oma too- line saavutada, sest riikide üldine jõukus, maksupodangut. Eesmärk peaks olema, et võimalikult suur liitika, tööjõukulud, maa hind jms on meist väga eriosa sissetulekutest tuleks turult läbi kõrgema hinna, nevad. Peame seda kõike arvesse võtma ja vaatama mitte läbi toetuste. siis, kas me ikka oleme nii õnnetus seisus. Paraku on Põllumajandussaaduste töötlejatele on arenguka- nii, et suurelt doteeritud asjad kukuvad varem või hilvas olemas meede: 18 miljonit eurot on suur raha, mis jem kokku, kui ei arvestata turuolukorda. peab riigi poolt vaadatuna minema jätkusuutlikkusÜks suuremaid ebavõrdse konkurentsi allikaid põlse, piisavalt lisandväärtust loovasse projekti. Piima- lumajandustootjate poolt vaadates on olnud otsetoesektor on investeeringutoetuste kasutamisel olnud tuste keskmisest madalam tase. Selles osas astusikõige aktiivsem. me 2011–2013 toimunud läbirääkimistel olulise samPõllumajandus ei erine muust majandusest majan- mu edasi. Kui läbirääkimistel aluseks võetud näita-

Paremale

20


jate puhul (2009.a toetusõigusliku põllumajandusmaa hektarite alusel) oli EL-i 27 riigi keskmine 268,2 €/ha kohta ja Eesti vastav näitaja 116,9 €/ha kohta, siis läbirääkimiste lõpptulemuseks on sama hektarite arvu aluseks võttes 195,8 €/ha kohta. 2015. ja 2016. aastal need numbrid kindlasti nii kõrgele ei tõuse. Seda tingimustes, kus poliitilise otsusega külmutati nominaalsel tasemel põllumajanduse eelarve, st kogu meie juurdekasv on saavutatud teiste liikmesriikide toetussummade vähendamise arvelt. Sarnaselt otsetoetustele kasvas 2014–2020 perioodiks ka Eesti maaelu toetuste EL-i poolne rahastamise maht. Kui eelmisel perioodil saime maaelu toetusteks EL-i eelarvest 723,7 miljonit eurot, siis uuel perioodil saame 725,9 miljonit eurot. Kuigi kasv ei ole suur, on see siiski oluline, kuivõrd suuremal osal liikmesriikidest maaelu toetuste rahastamine vähenes, sh meie lähinaabritel Lätil, Leedul ja Poolal. Millised on Teie isiklikud kokkupuuted põllumajanduse ja maaeluga? Ma ei hakka siin praalima, et istun igal vabal hetkel traktoriroolis, aga kogemusi maaeluga on juba poisipõlvest. Vanaema-vanaisa müüsid 1938. aastal Tar-

tus Elva tänaval maja ära ja ostsid talu. Üks onudest pidas mesilasi, isa oli see, kes õpetas mind loodust kuulama ja jälgima. Ma olen pigem metsa- kui mereinimene ja näpud on rohelised olnud ka: oleme kasvatanud suhkrupeeti ja seda kolhoosile müünud, hiljem oma tarbeks kartulit-kapsast ja muid aiasaadusi kasvatanud. Mida soovite ministrina korda saata, mis on eesmärgid? Ma tahaksin, et me tarbiksime rohkem kvaliteetset ja maitsvat Eesti toitu ning et selle raske töö viljad jõuaksid õiglasemalt kõikide osalisteni. Ma soovin, et meie toidust teataks maailmas rohkem kui täna. Minu arvates me alahindame maaelu keskkonda, aga ma olen veendunud, et see muutub. Maaelus on inimene kõige alus, kõige olulisem on inimeste sotsiaalne edumeelsus ja valmisolek oma kogukonna jaoks midagi teha ning neid inimesi tuleb ka toetada. Ma usun, et tulevikus on elu maal kvaliteetsem kui täna, atraktiivne nii elukeskkonna kui looduse mõttes, parema infrastruktuuri ja soodsa ettevõtluskliimaga.

Kuidas kohaneda ettevõtluskeskkonnas toimuvate kiirete muutustega ning leida sobivaid lahendusi ja uusi ideid oma ettevõtte või piirkonna edukaks arendamiseks?

Eesti Maaülikool koostöös Tartu Ülikooliga tuleb maaettevõtjatele ja maaelu arendajatele appi ning avab uue magistriõppekava

MAAETTEVÕTETE STRATEEGILINE ARENDAMINE Avalduste vastuvõtt 25. juunist - 7. juulini, nõutav eelnev kõrgharidus ja praktiline töökogemus. Õppetöö toimub kaugõppe vormis, osakoormusega. Õppeaeg 3 aastat, semestritasu 900 eurot.

Lisainfo maaülikooli kodulehel: www.emu.ee/sisseastujale/magistriope/


PROBLEEM

Põllumehed taastaks jahiõiguse hanedele Rändel haned söövad põllud paljaks, aga selle eest makstav hüvitis korvab vaid tühise osa kahjust, kurdavad põllumehed. TEKST: VIVIKA VESKI

Lääne-Virumaa põllumees Eino Viikoja hindas eelmisel aastal oma ettevõtte Awe & Aser OÜ kahju ligi 80 000 euroni. Haned, eeskätt suur-laukhaned, olid rikkunud 45 hektarit põldu. Viikoja kutsus Keskkonnaametist inimese kohale kahju hindama, nagu kord ette näeb, esitas taotluse – ja sai hüvitist 3196 eurot. Tema teise ettevõtte Varisoo OÜ põllud said vähem kahjustada, 20 000 euro eest. Hüvitist tuli 2644 eurot. Lisaks tõdes Viikoja, et kahju hulka arvas ta üksnes tehtud kulud – seemne, külvamise, väetami22

se jne. Saamata jäänud tulu ta kahjude hulka ei arvutanudki. Tänavu loobus Viikoja üldse hüvitist taotlemast, sest tegemist on kõvasti ja kasu vähe. Kahju hinnatakse hanede puhul eeskätt väljaheidete ehk troppide järgi. Viikoja sõnul tallavad aga haned, kui neid palju on, need tropid laiaks ja nii polegi midagi hinnata. Kuni 3200 eurot aastas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi selgitas, et kahjustuste korvamise puhul ei ole tegemist üldise põllumajandustoetuse, vaid konkreetsete, kohapeal hinnatud kahjustuste järgi makstava hüvitisega. Talvi sõnul on meetme eesmärk loodusesõbra-

liku maailmavaate hoidmine, võimalike konfliktide leevendamine, kõikidele sobiva elukeskkonna säilitamine. Sama meetmega hüvitatakse osaliselt ka kahjustuste ennetustegevuseks tehtud kulutusi. Kahjustusi hinnatakse kohapeal põllul, määrates kindlaks kahju ulatuse ja kahjuastme. Seda tehakse haneliste korral enamasti troppide pindtihedust hinnates. Selle võimaluse puudumisel, näiteks sookurgede puhul, hinnatakse ka visuaalselt põllumajanduskultuuri üldseisundit. Kahjustuse konkreetne suurus arvutatakse hiljem saagikoristuse järel kahjustatud ala saagikust, kultuuri keskmist saagikust, kokkuostuhindu jms arves-


Haned põllul. Foto: Äripäev/Julia-Maria Linna

Kui haned

kevadel tulevad, siis võtavad, mis võtta on. Jaan Kiisk, JK Otsa talu peremees

tades vastava metoodika järgselt, selgitab Talvi. Tulenevalt looduskaitseseaduses sätestatust hüvitatakse ühele isikule ühe kalendriaasta jooksul kahjusid kuni 3200 euro ulatuses. Keskkonnaameti kahjuarvutuse järgi oli Awe & Aser OÜ teoreetiline arvutatud kahju 2014. aastal 11 956 eurot. Varisoo OÜ kahju suurus oli metoodika järgi arvutatult 2644 eurot, mis ka hüvitisena saadi. „Kasutatav hüvitise arvutamise metoodika arvestab ka saamata jäänud tulu, sest võtame aluseks koristusjärgsed kokkuostuhinnad, see tähendab saamata saagi hinna turuväärtuse,” selgitas Talvi. Jaan Kiisk Lääne-Virumaalt JK

Otsa talust on samuti kevadiste haneparvedega aastaid hädas olnud, kuid hüvitist pole taotleda püüdnud. Ühel aastal nad isegi üritasid seda, aga protseduur läks nii pikaks ja hüvitis oleks tulnud nii pisike, et tundus mõttetu selle peale aega kulutada. „Oleme otsinud võimalusi, kuidas nendest ise kuidagimoodi lahti saada,” ütles ta. Laserhirmuti ja püssipaugud Tänavu tegi Kiisk jahimeestega koostööd. Ostis endale laser-linnupeletusriista, millega käis kolm korda päevas – hommikul, lõunal ja õhtul – kõik põllud läbi. Jahimehed omakorda käisid põldudel püsse paugutamas. Tänu selle-

23


PROBLEEM le said nad hanede arvukuse oma piirkonnas lõpuks suhteliselt normaalseks. Eino Viikoja põldudelt on haned eelistanud talirapsi, JK Otsa talus on nende lemmik talinisu. „Kui nad kevadel tulevad, siis võtavad, mis võtta on,” rääkis Kiisk. „Ja võtta on neil eelkõige taliteraviljad, vähemal määral talirapsi. Põldheinte pealt nokivad samuti kiiresti esimesed kevadised kasvud ära. Aga kõige esimene eelistus on ikka talinisu. Rukki peale ta ei lähe, aga talinisul võib teha koha päris mustaks. Kui hakkavad tulema suviviljakülvid, kolivad nende peale.” Muutused põllumajanduses „Probleem on Eestis laialdane ja eriti kasvanud koos põllumajanduses toimunud muutustega – põllumassiivid muutuvad üha suuremaks, ka Eestis kasvatatakse üha enam liblikõielisi ja õlikultuure, mille noorjärgud on rändlindudele eriti meelepärased,” tõdes Tõnu Talvi. „Varem Eesti mosaiikses maastikus paiknenud väikeste põldude, metsatukkade, karjamaade, hajali inimasustuse asemel on intensiivpõllumajanduse korral inimest põldude vahetus läheduses vähem liikumas ning rändlindude kartlikkus sellega vähenenud. Probleem on kaasnenud ja süvenenud koos maaelus toimuvate suurte muutustega.”

80 000

eurot sai mullu hanede tõttu kahju Lääne-Virumaa põllumees Eino Viikoja. 24

Hernehirmutist ei karda, aga püssi küll

J

aan Kiisk leiab, et hanede arvukus on ülemäära suureks kasvanud. Nagu paljud teised hanede tõttu kannatanud põllumehed, leiab ka tema, et olukorra päästaks luba hanesid küttida. „Küsimus tuleks püstitada ikka sellest vaatevinklist, kui suur hanede arvukus looduse seisukohalt on mõistlik,” arutles Kiisk. „Võibolla oleks mõistlik arvukust piirata ja viia nad tagasi oma endistele rännuteedele mereäärsetel aladel. See ala oleks nende rännutee ja seal oleksid nad kaitstud. Aga nad peaksid olema ikka põldudelt ära saadud.” Eino Viikoja, kes on ka ise jahimees, peab seda ainukeseks heaks lahenduseks. Ta tõdes, et maha lastakse linde põllul ehk üks-kaks, rohkem pole vajagi – haned on targad ja hakkavad eemale hoidma. Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialisti Tõnu Talvi hinnangul eeldaks kevadine linnujaht aga väga suuri põhimõttelisi muutusi keskkonnapoliitikas. Müra haned ei pelga „Kogu Euroopas on rändeaegne linnujaht keelatud ning siin on tegemist üldisema eetilise põhimõttega,” kinnitas ta. „Mõistlikum on püüda kahjustusi vähendada ja ennetada. Selleks on väga erinevaid viise: akustilised ja visuaalsed peletid, põldudelt hirmutamine inimeste, masinate, koerte kaasabil jne. Neid kasutatakse mujal maailmas ja ka meil üha laialdasemalt. Rändeperiood kestab kevadel olenevalt piirkonnast kuu või veidi enam, sügisel lühemat aega. Pikemaajalisel rakendamisel tasuvad ennetusmeetmed ennast võrreldes arvutuslike kahjudega ära.”

Viikoja ja Kiisk on mõlemad püüdnud hanesid põldudelt hirmutada mitmel moel. Kiisk rääkis, et varem ei teinud haned autost väljagi, kui ta kohale sõitis, paarikümne meetri kaugusel kinni pidas ja ustki põmmutas. Aga pärast seda, kui tänavu jahipüssiga mehed käisid ringi ja tema omakorda laserhirmutiga, õppisid haned autot kartma. „Kui auto seisma jätsin, panid minema,” ütles Kiisk. „Nad ei olnud enam kindlad, et elu seal põllul rahulik on.” Varasematel aastatel riputas Kiisk ka lindude hirmutamiseks oma vanu jopesid põllule, käis neid aeg-ajalt ringi tõstmas, aga haned sõid nende kõrval rahumeeli edasi. Samuti viis ta traktori põllule seisma, pani mürisema ka ja sellegagi harjusid haned ära. Loodus kasvab üle pea Põllumehed kasutavad lindude peletamiseks ka pauguteid. Eino Viikoja tõdes, et neid on hakatud nüüd põldudelt varastama. „Panen pauguti ühe põllu peale, aga mul on 120 põldu,” on Kiisk nõutu. „Ma ei osta ju nii palju pauguteid. See on üle mõistuse. Laserhirmuti on mul nüüd olemas, ma sõidan sellega ringi ja saan ühe asjaga tehtud. Kuigi poolteist kuud kevadist aega on mul rikutud. Ma pean kogu aeg sellega tegelema.” Sellegipoolest tunnistas Kiisk, et hanedest rohkemgi on ta hädas metssigadega. Sead tegid ettevõttele üle 200 000 euro kahju. „Saaksin selle eest kaks korralikku traktorit osta,” tõdes Kiisk. „Metssead on meil muutunud põldsigadeks. Ma ei saa aru, kuidas see asi on Eestis niimoodi omavoolu läinud, et loodus võib kasvada kõigil üle pea.”


Linnupeletid Laserpeletaja peletab linde laserkiirega, mida linnud peavad ohuks ja otsivad seetõttu ohutuma paiga. Erinevalt teistest linnupeletajatest ei harju linnud sellega. Toimib ka päevavalguses, kuid on eriti efektiivne päikesetõusu ja loojangu ajal ning pilvise, vihmase ja uduse ilmaga. Akustiline peleti, mis tekitab lindudele liigiomast ohuheli, mida linnud ka ise teevad. Peletuskahur – gaasiga töötav paugutaja, mis tekitab plahvatuse heli kuni 125 dB. Plahvatuse suurus on reguleeritav teleskooptoru abil. Paukudevahelist aega saab reguleerida.

Nagu paljud teised hanede tõttu kannatanud põllumehed, leiab ka Jaan Kiisk, et olukorra päästaks see, kui lubataks hanesid küttida. Foto: Scanpix

Lõuna Ehitus OÜ on Eesti kapitalil põhinev ehitusettevõte, mis alustas oma tegevust 2005. aastal. Meie põhitegevus on peatöövõtu korras ehitamine alates nulltsüklist kuni viimistluseni “võtmed kätte”.

Juhataja Jaago Roosmann: “EHITA ARUKALT on meie moto just sellepärast, et pakume tellijatele alati professionaalseid lahendusi, mis oleksid mõistlikud ning püsivad. Koos lahendame tekkivad probleemid ning oleme alati abiks parimate võimaluste väljanuputamisel.”

Võib kasutada ka mahepõllumajanduses!

Meie trump on avatus ja nutikus ning kiire tegutsemine

Tegevusvaldkonnad: • Loomakasvatushoonete ehitus • Tööstushoonete ehitus • Hoonete rekonstrueerimine ja restaureerimine • Kilpmajade, eramute ja korterelamute ehitamine • Metallkonstruktsioonide ehitus-paigaldus • Seikluspargid, mänguväljakud, külaplatsid • Projekteerimine

Risu tee 2, Pihkva küla, Tähtvere vald, 61407 Tartumaa

Telefon 515 3120 • info@lounaehitus.ee

KNZ Noorkari + kaltsium

KNZ Multi + raud

KNZ Biotiin + vitamiin H

tel 609 0713, 5669 7597; sool@sool.ee


REKLAAMTEKST

Tasakaalustatud ratsioon m analüüsimine ning järelduste tegemine.

P

iimakarjakasvatuse kulutasuvus ei ole seotud kõigest piimatoodanguga, vaid ka piima kvaliteedi ja kaubalisusega, lehma tervise, viljakuse ja pikaealisusega. Oluline on arvestada tehtavaid kulutusi karja täienduseks, noorkarja kasvatamiseks ning hinnata karjas poeginud mullika tegelikku hinda. Tähelepanu keskmes peab olema piimalehma füsioloogiliste vajaduste ja käitumuslike harjumuste arvestamine. Üha olulisemaks muutub aga ka meeskonna teadlikkus, juhtimine ja koostöövõrgustik, oma tegevuse ja tootmistulemuste

SÖÖDA MAKSUMUS JA EFEKTIIVSUS PIIMATOOTMISES Efektiivsuse saavutamiseks tuleb juhinduda põhimõttest, et optimaalsete kulutustega tuleb saavutada maksimaalne tootlikkus. Sööda maksumus ja efektiivsus (söödaväärindus) on realiseeritud piimatoodangu, sigivusnäitajate, laktatsioonipäevade arvu ning pikaealisuse kõrval kõige olulisem mõjutegur tasuvusele. Kuna sööt on piimatootmise suurim kuluartikkel, on äärmiselt tähtis analüüsida kasutatava ratsiooni tasuvust. PÕHISÖÖDA KVALITEET JA VATSA TERVIS Kõige aluseks on põhisööda kvaliteet, mille all mõistetakse silo toitainete sisaldust ja sileerumise kvaliteeti. Silo tootmise eesmärgiks on: toota silo madalama omahinnaga (vähem kadu niitmisest kuni söötmiseni)

maksimaalselt proteiini ja energiat piima tootmiseks igalt hektarilt. Selleks, et saavutada 10000 liitri piimatoodanguga loomale 55% silopõhist piimatootmist, peaks 2015. aasta silo tootmisel seadma eesmärgiks järgmised tegurid: Seeduvus – min 64% Toorproteiini sisaldus – 15-18% Kuivaine sisaldus – 28-36% Silo maitsvus – piimhappeline käärimine. Selleks kasutada kindlustuslisandit, mis sisaldab 1 miljon piimhappebakterit 1 tonni niitemassi kohta. PROTEIINID – OLULINE SÖÖDAKOMPONENT Lehma jaoks on kõige tõhusam proteiinide allikas mikrobiaalne proteiin ehk proteiin, mida lehma vatsa mikrofloora suudab ise toota. Mikrobiaalses proteiinis sisalduvad aminohapped on veistele kõige sobivamad. Mikrobiaalse proteiini tootmiseks vajavad vatsa mikroobid stabiilset mittevalgulise lämmastiku taset, samuti ka aminohappeid ning energiat. Mittekvaliteetne ja liiga kõrge mittevalgulise lämmastiku kogus võib aga tõsta vere uurea taset, vähendada viljakust ning langetada toodangut.


mõjutab piimakarja tasuvust OPTIGEN® – TÄNANE ALTERNATIIV mine vatsas. Seda on võimalik väga lihtsalt vältida, kui lisada ratsiooni aeglase lõhustumisega mittevalgulise proteiini allikana OPTIGEN®`i. Tänu sellele on võimalik tagada vatsabakteritele vajalikud toitaineid ja tõsta mikrobiaalse proteiini sünteesi. Arvestades, et Eesti piimakarjade ratsioonid põhinevad rohusilol, on OPTIGEN® vägagi sobiv söödakomponent. RAHVUSVAHELINE KOGEMUS Nii nagu ka teistes intensiivse piimakarjakasvatamisega tegelevates riikides, on ka Eesti piimatootjate eesmärgiks tasakaalustada lehma vatsas kiiresti lõhustuva proteiini kogus aegalselt lõhustuva mittevalgulise proteiini allikaga, seda kõike majanduslikult tasuvalt. Alltech on olnud Eesti loomakasvatajate koostööpartner enam kui 12 aastat. Meie eesmärgiks on pakkuda konsultatsiooni, lähtuvalt iga konkreetse farmi eripärast. Alltech hoiab end kursis mujal maailmas toimuvaga ning arvestab täna tehtavates otsustes tulevikusuundadega.

I NÕ

Pille r tel 5 iin Puska 05 28 r 4 ppus kar@ 6 allte ch.co Allte m c h www Eesti O Aretu .alltech.c Ü tel + se 2, Mä om/Esto 3 n r faks 72 505 2 ja, Tartu ia maa +372 846 7493 266

KÜS

47% 52% Jõusööda kulu 1 liitri toodetud piima kohta 470 gr 427gr

U!

Ajalooliselt on 35 l piima tootvateTuginedes saadud kogemustele le lüpsilehmdele söödetud ratvõime öelda, et ratsiooni proteiisioone 17-18 %-lise toorproteiini nisisalduse langetamine 18 protsisaldusega. Tänased teadustööd ja sendilt 16-le ei too endaga kaasa meie kogemused Eesti piimafarmipiimatoodangu langust – kõik sõltub dest aga kinnitavad, et toorproteiini õigete söödakomponentide valikust, sisaldust on võimalik langetada kuni ratsiooni oskuslikust koostamisest ja 15%-ni. mittevalgulise proteiini efektiivsest OPTIGEN® on Alltechi poolt kasutamisest. välja töötatud söödalisand piima- ja Alustada tuleb aga algusest – ükslihaveiste ratsioonides kasutamiki söödakomponent ei asenda kvaliseks, mille läbi saavutatakse kõrge teetset silo ja häid pidamistingimusi. koresööda osakaal ja parandatakse Kui need on tagatud, saab söötmisssöödaväärindust ning mikrobiaalse petsialist keskenduda vatsabakterite valgu sünteesi vatsas. OPTIGEN® `iga on võimalik asendada ratsioonis optimaalsele söötmisele, et saavutada maksimaalset mikrobiaalse valgu osaliselt rapsi ja sojat, optimeerida toodangut. Üheks kriteeriumiks on ratsiooni ja luua rohtoorproteiini ja vatsas lõhuskem ruumi silole tuva proteiini õige suhte Tänaseks on päevases jälgimine, kuna see OPTIGEN® Eesti piimafarsöödakotagab maksimaalse mides tõestanud oma guses. kasumlikkust. vatsamikroobide Näitena ühe OPTIGEN®`i kasutanud kasvu ja aktiivsuse. farmi tulemused: Tihti on rohusiRatsioonidele uuenduslikult lähenedes on lo põhiste ratsiootõusnud koresööda osakaal nide probleemiks 49% 53% liiga suur mitteSigivuse paranemine – esimesest seemendu- valgulise lämmassest tiinestuvus tõusnud tiku taseme kõiku-


TEHNIKA

Kombain ja külvik vajavad teel saateautot Kui avalikul teel on tarvis sõita lubatud mõõtmeid ületava masina või haagisega, ei piisa ainult punase lipukese koorma kõige pikema osa külge lehvima panemisest. Suuregabariidilise veose jaoks on vaja eriluba. TEKST: MART PARTS

Eriloa väljastab maanteeamet ja selle saamiseks tuleb ametkonnale esitada taotlus. Etteruttavalt olgu öeldud, et enamalt jaolt pole agrofirmadel, kellel pidevalt sääraste veostega tegemist, probleemi ka liiklusseadusest tulenevate nõuete täitmisega. Küll aga on üsna sagedased väiketalunike õlakehitused ja väited, et nad üldse ei teadnudki sellise loa olemasolu vajalikkusest. Teele lubatakse vaid registris olevat sõidukit Eriveolubade olemasolu kontrollib politsei. Kehtestatud mõõtmetest pikkuses, kõrguses või laiuses väljapoole ulatuva veose või liikurmasina avalikele teedele lubamise esimene kriteerium on see,

28

et selline masin peab olema kantud liiklusregistrisse. Nii on välistatud niisuguste vanade või isetehtud traktorite teedel liiklemine, mida arvele võtta ei ole kas soovitud või mida ei saagi tehniliste vajakajäämiste tõttu arvele võtta. Sama kehtib kõikvõimalike mürgipritside, söödamikserite ja muu spetsiifilise põllumajandustehnika kohta. Maanteeameti liikluskorralduse osakonna peaspetsialist Peep Allikmets märkis, et üldkasutatavatel teedel liiklemiseks lubatud piirmõõtmed lähtuvad Euroopa Liidu sellekohasest direktiivist. Liikmesriikide lõikes võib neis olla küll erisusi, ent üldised põhimõtted on sarnased. Ülegabariidiliste liikurmasinate, näiteks kombainide, registreerimistunnistusel (kõnekeeles tehniline pass) on ka klausel, et

liikluses on seda või teist masinat lubatud kasutada teevaldaja loal. Seega, põhimõtteliselt peaks sellise sõiduki omanik, soovides liigelda näiteks valla teel, võtma selleks eraldi loa kohalikust omavalitsusest. Allikmets nentis, et omavalitsustes puudub sageli pädevus üldse selliseid erilubasid vormistada. Samas – sõites luba omamata küll vaid põldudevahelisel nn külavaheteel, võib politsei siiski tulla ja liialt pika või laia veose eest trahvikviitungi välja kirjutada. Loa saab tasuta Aastas väljastab maanteeamet keskeltläbi 11 000 eriveoluba, põllumajandusettevõtete osakaal on nende saajate hulgas küllaltki väike, piirdudes umbes 500 loaga. Põllumehed võtavad tavaliselt loa aastaks, seda enam, et käesolevast aastast on eriveose loa väljastamine tasuta (varem tuli maksta veidi üle kuue euro riigilõivu). Luba võetakse liiklemiseks kas maakonna või kohaliku omavalitsuse täpsusega. Punktuaalseid marsruute sellele ei kanta, küll aga ei kehti ühe konkreetse valla haldusalal


Politsei pidas mullu septembri alguses Põlvamaal kinni traktori, mille taha oli haagitud külvik. Foto: erakogu

Veoluba

ei kehti massi- või koormuspiiranguga teedel. liiklemiseks välja antud luba naabervalla territooriumil. „Loa taotlemise ja saamise mõte on ennekõike liiklusohutus, sest ohtlike, liialt laiade või liialt pikkade veoste ees peab sõitma saateauto,“ selgitas Allikmets. „Põllumehed sõidavad oma kombainide ja külvikutega peamiselt just väiksematel teedel, mis on põhimaanteedest kitsamad ja kurvilisemad ning seal on veose ees sõitva saateauto kasutamine igati põhjendatud. Võib küll olla hõre liiklus, ent piisab ühest autost, mis 90-kilomeetrise tunnikiirusega kurvist tulles seal vastu kombaini lendab.“ Eriveoloale pannakse sõiduki, liikurmasina või haagise andmed vastavalt selle registreerimistunnistusele, samuti piirangud, mi-

da peab järgima. Nii ei tohi eriloa alusel liikleva sõiduki kiirus ületada 25 km/h jmt. Kuna luba antakse isikule, olgu siis füüsilisele või juriidilisele, tasub taotlusse kirjutada maksimaalne suurim mõõt, mida vaja transportida. Näiteks kui talunikul on traktorihaakes tarvis teisaldada mürgipritsi, kultivaatorit ja külvikut ning sõita ka kombainiga, tuleks luba võtta nii, et kõik need riistad mahuksid loale kirjutatud mõõtmete sisse. Sammudega masina pikkust mõõta ei maksa „Loa väljaandmise aluseks on sõiduki registreerimistunnistusele kantud andmed, need, mis on liiklusregistris avalikult kõigile kättesaadavad,“ selgitas Allikmets. „Igatahes ei maksa sammudega veose või liikurmasina pikkust mõõta, see võib teel olles kontrollijatega erimeelsusi tekitada. Tasuks ka kõik sõiduki ja veose kohta käivad dokumendid endaga kaasas hoida.“ Eraldi nõuded on ka saateauto märgistamisele, mis peab olema kindlates mõõtudes, öösel valgustatud, saateauto tuleb varusta-

da oranži vilkuriga jmt. „Ka traktori haakes olevad riistad – kärud, külvikud vmt, peavad olema tehniliselt korras, varustatud nõutavate tulede, pidurite ja märgistega,“ ütles Allikmets. Ta lisas, et kui põllumajandusmasinad mahuvad pikkuse poolest reeglina lubatu piiridesse, siis probleeme on nende puhul masina või koorma laiusega. Näiteks kui traktori puhul on ilma eriloata lubatud maksimaalseks laiuseks 2,55 meetrit, kombaini puhul 3 meetrit, siis viimasel ajal ka Eestisse jõudnud roomikkombainide (üks telg roomikuga, teine rattaga) laius on 3,98 meetrit ja selline liikurmasin vajab kindlasti eraldi luba. Tasub ka vahet teha, mis on liiklusseaduse mõistes liikurmasin. Näiteks traktor seda ei ole, küll aga on liikurmasin kombain, metsa väljaveotraktor või teerull. Liikurmasinate liiklemisele avalikel teedel on sätestatud ka rida mööndusi. Nii ei pea neil olema parempoolseid tähistusi jmt. „Väärib märkimist, et veoluba ei kehti massi- või koormuspiiranguga teedel,“ ütles Allikmets. „Kui on vaja liigelda ka sellistel teedel, tuleb selleks võtta eraldi luba sellelt asutuselt või ametkonnalt, kelle teega on tegemist või kes on selle piirangu kehtestanud.“ Näiteks on paljud omavalitsused piiranud veokite liiklemist asulasisestel teedel, RMK seab kitsendusi oma metsateedel liiklemiseks, erateede omanikel võivad olla omad soovid. Loa väljastamine peab olema tõsiselt põhjendatud ja üldjuhul lepitakse igal konkreetsel juhul mängureeglid kokku – omavalitsus küsib näiteks metsa väljaveofirmalt tagatisraha, tee kasutajaga lepitakse kokku, kuidas ja kes rikutud tee korrastab. Sellised load ei ole üldiselt väga pika kehtivusajaga, vaid antakse kas mõneks päevaks või paariks nädalaks, sest teeolud võivad kiiresti muutuda. 29


TEHNIKA Lubatust suuremad mõõtmed toovad kaasa trahvi ERKI OIDERMAA, OIDERMAA TALU SEEMNEKESKUSE JUHATAJA

N

äib, et politseil oli mõõtude kontrollimise kampaania läinud sügisel. Siis saime ka meie 80 eurot trahvi, kui külvik oli lubatust laiem ja seda polnud saateauto saatmas. Nagu neil seal politseis ikka

kõik kampaania korras vist käib – kord kontrollitakse turvavööde kinnitamist, kord massipiirangut, siis pikkusi ja laiusi. Eelmise aasta sügisel tehti põllumeestele trahvilaine ära. Politseil on see õigus, kuigi mõõtmete ületamine piirdub paarikümne sentimeetriga. Sel kevadel pole minu masinaid kinni peetud, ju nad teevad näo, et

ei pane tähele. Ja hästi teevad. Sest kui sind juba kinni peetakse ja masin on mõõtmetest väljas, siis tuleb ka karistus määrata. Külvikute ja kombainidega on tihti vaja ka teedel sõita ja eks nad kipuvad ikka mõõtmetelt lubatust suuremad olema. Aga jõuad sa neile kõikidele saateautot kaasa panna.

Põllutöömasinate osas eraldi arvestust pole RIHO TÄNAK, PPA ARENDUSOSAKONNA

E

JUHTIVKORRAKAITSEAMETNIK

i saa väita, et sel või eelmisel aastal oleks põllumehed erilise tähelepanu alla võetud. Pigem on see tunnetuslik küsimus, sest põllutöömasinad on liikluses hooajaliselt. Politsei kontrollib kõiki liiklejaid pidevalt ja järelevalve eesmärk on eelkõige see, et meie teedel ei oleks liikumas sõidukeid, mis ohustaksid kaasliiklejaid. Pöörame kindlasti tähelepanu nii koormate massipiirangutele kui ka eritehnika liikumisega kaasnevate gabariidinormide jälgimisele. Kui tegemist ei ole raske rikkumisega, siis on üsna tavapärane, et politsei juhib vajakajäämistele lihtsalt tähelepanu. Harvad on need juhused, kui põllumajandusliku tegevusega seotud liiklusvahend liiklusest kõrvaldada tuleb. Massipiirangute eiramine lõhub nii tehnikat kui ka teid ja sõltuvalt sõidukitest pikendab see ka oluliselt peatumisteekonda. Suurema gabariidiga tehnikaga teedel liiklemine esitab samuti omad nõuded, sest tavapärasest laiem või pikem sõiduk ohustab otseselt kaasliiklejaid. Tihti liigub eriti väiksemates maakohtades teedel ka vanemat nõukogude liidu päritolu põllutehnikat, kusjuures 30

eriti vanemate traktorite valgusallikad on tihti üsna kehvad. Lisaks on traktorid tihti porised ja see halvendab märgatavust veelgi. Iga põllumees peaks hoolt kandma, et tema põllutöömasin oleks alati märgatav, nõuetekohaselt tähistatud ja valgusallikad oleksid puhtad. Ei tohi lootma jääda sellele, et küll autojuht märkab. Kindlasti kasutage ka kollaseid vilkureid! Tegelikkus on see, et maanteekiirusel liikuv sõiduauto jõuab aeglasele traktorile järele väga kiiresti ja aega reageerida on vähe. Alles mõne aasta eest juhtus Saaremaal õnnetus, kus sõiduauto sõitis külavaheteel tagant otsa traktorile ja selle haagisele. Sõiduautos hukkus kahjuks inimene. Hämaras ning loojuva päikesega on raske märgata käelaba suurust määrdunud haagise tagatuld ja kui sõidukite kiiruste vahe on suur, on õnnetus kerge tekkima. Sama lugu on ka ülegabariidiliste sõidukitega – väljaulatuvaid osi on lihtsalt keerulisem märgata. Kuigi otsasõite põllutehnikale või nende osadele ei ole silmatorkavalt palju, on liiklusohtlikke olukordi ikka ette tulnud. Tallinnas on probleeme ja eelkõige kaasliiklejate pahameelt tekitanud traktorid, mis hommikuse tipptunni ajal näiteks Järveva-

STATISTIKA Liiklusõnnetused 2014–2015, kus üheks osalejaks oli traktorist või liikurmasina juht. Selliseid õnnetusi oli kokku 22 (neist 17 juhtus eelmisel aastal ja 5 käesoleval aastal), milles sai kokku vigastada 18 inimest (5 traktoristi, 3 sõiduautojuhti, 3 kaassõitjat sõiduautos, 2 mootorratturit ja 5 jalakäijat). Üks väga raske liiklusõnnetus traktoriga, kus traktorist küll otseselt osaleja ei olnud, juhtus tänavu 11. veebruaril Pärnumaal, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 104. km. Vastassuunas traktorist möödasõitu teinud Toyota Land Cruiser põrkas kokku Tallinna suunas liikunud sõiduautoga Kia Ceed. Kokkupõrke tagajärjel paiskus Kia Ceed vastu tee ääres kasvanud puud. Liiklusõnnetuses hukkus Kia Ceedi juht ja vigastada said 3 inimest (Toyota kaasreisijad).

na teel seal kellaajaliselt kehtivat liiklemiskeeldu eirates liiklevad. Mis puudutab väljaspool teid sõitmist, siis põhimõtteliselt on kinnisel territooriumil (kõrvalistel isikutel puudub juurdepääs) lubatud sõita ka selliste sõidukitega, mis ei ole registreeritud ja ei vasta tehnonõuetele, kuid selle sõiduki juht peab kindlasti olema kaine ning omama vastava kategooria sõiduki juhtimisõigust.


Tänavu saab puitu metsast välja vedada aastaringselt

K

ui siiani oli metsa väljavedu lubatud vaid talvisel perioodil, siis käesolevast aastast kehtib kord, mis näeb ette võimaluse puitu metsast välja vedada aastaringselt. Seadusemuudatus sai teoks maanteeameti ja Riigimetsa Majandamise Keskuse koostöös ja puudutab just nendele kahele ametkonnale kuuluvaid teid. Kõik aga sõltub ikkagi konkreetsetest oludest konkreetses kohas. Maanteeameti portaalis www. tarktee.ee on avalikuks kasutamiseks olemas kaart riigiteede võrgustikuga, kus metsa väljaveoteed on kasutamiseks avatud, samuti on seal kaart reaalajas kehtivate mas-

si- ning teljekoormuspiirangutega. Marsruudi planeerimisel on selline interaktiivne kaart tõhus abimees. Siinkohal tasub jälgida üsna suurt hulka eritingimusi. Iga masinaga igal pool puitu vedada ei tohigi, peab olema kindel telgede arv, kohati on nõutavad mittekeeravatel sildadel paarisrattad jmt.

www.tarktee.ee tõhus interaktiivne abimees marsruudi planeerimiseks.

INVESTEERING, MIS TEENIB SULLE RAHA!

VASTUPIDAVUS USALDUSVÄÄRSUS INNOVATSIOON

• • •

muutuva kambriga pressid fikseeritud kambriga pressid presskiletajad

• •

kiletajad kõik masinad kohapeal olemas

Agrimeci HAAGISKUIVATID • 12–75 m3

SIP VAALUTAJAD, KAARUTAJAD, NIIDUKID

Saare Talutehnika

... NING TÖÖ SAAB TEHTUD!

Tanco KILETAJAD

Laukna, Raplamaa • tel 505 7936 Ringtee 60, Tartu • tel 502 1373, 512 6296 info@stt.ee • www.stt.ee

TAUST Tehnilised gabariidi- ja koormusnõuded tulenevad liikurmasinatele majandus- ja kommunikatsiooniministri määrusest nr 39. Riiklikult kehtestatud normide kohaselt võivad ülegabariidilised sõidukid liigelda vaid teevaldaja loal ja erinõudeid järgides. Riigimaanteedel liiklemiseks annab vastava loa Maanteeamet, mida väljastatakse tasuta. Eelnevalt viidatud määrus sätestab traktori, liikurmasina ja nende haagistega seonduva. Põllumehe jaoks on oluline kursis olla ka veoautoga seonduvaga, sest raskeid viljakoormaid veetakse sageli just veoautodega. Kui igapäevaselt veoautoga koormaid ei veeta, siis ei tee paha, kui üle vaadata majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 42, mis käsitleb mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõudeid ning nõudeid varustusele. Kindlasti peab juht jälgima, et ta oma veokiga lubatud massinormi ei ületaks.


HARIDUS

Kutsekoolide ühinemine: kasuks või kahjuks? Rein Oselin, Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor. Foto: Dmitri Kotjuh, Scanpix

Noorel, kes soovib omandada kutseharidust põllumajanduses, palju variante pole. Siiani oli valida Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli, Järvamaa Kutsehariduskeskuse ja Põltsamaa Ametikooli vahel, ent kaks viimast ühinevad. TEKST: KAROLIINA VASLI

Põltsamaa vallajuhid nimetavad seda pigem nende ametikooli likvideerimiseks, sest jätkatakse Järvamaa Kutsehariduskeskuse nime ja katuse all. Kohalikud kogusid isegi üle 1000 allkirja kooli säilitamise poolt, ent Haridus- ja Teadusministeeriumi plaan oli pöördumatu. Vallavanem Toivo Tõnson ütles, et vald pole ühinemist siiani toetanud ja seisukohta pole neilt ka küsitud. „Kooli omanik on riik ja nemad ka otsustavad, oma kirjadega avaldasime arvamust, meie pole aga otsustajaid,“ märkis ta. Erialade arv on kasvanud Ministeeriumile saadetud selgituskirjades tõi vald välja, et ametikool pakkus õpet valdkondades, millest

32


riigis puudus: näiteks kvalifitseeritud töötajad hoolekandes, toitlustuses, ehituses ja ka põllumajanduses. Kuidas on edaspidi kvaliteedi ja võimalustega? Järvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin sõnas, et kuigi koolid ühinevad, säilib piisava huvi korral õppekohtade arv ja osa õppetööst toimub jätkuvalt Põltsamaa kooli hoones Väike-Kamaris. „Kõik, kes soovivad põllumajandust õppida, seda ka saavad ja sektorile see (ühinemine – toim) halvasti ei mõju. Vastupidi, koolide liitumise järel on parem võimalus õppetööd vastavalt õppijate huvidele diferentseerida – näiteks need noored, kes soovivad süveneda taimekasvatusse rohkem kui loomakasvatusse, saavad nüüd selle võimaluse.“ Oselini sõnul on kutsehariduskeskus viimastel aastatel püüdnud kanda sõnumit, et ka maal on võimalik olla edukas ja õnnelik. „Tavalisele põllumajandusõppele on lisandunud hobumajandusega seotud erialad, kalakasvatus ja loomaarsti abiline. Sügisest alustame biogaasijaama operaatori õppega.“ Tema kinnitusel on põllumajandussektori erialad populaarsed. „Seda tullakse õppima mõtestatult ja motiveeritult – kas siis on olemas kodutalu, kirglik soov tegeleda valdkonnaga vms. Ja selle tõttu lähevad enam-vähem kõik, umbes 95%, erialasele tööle.“ Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli põllumajanduseriala koordinaator Miralda Paivel rääkis, et nende lõpetajatest läheb erialasele tööle umbes 80%, ent on olnud ka aastaid, kus vastav protsent on olnud 95 või kontrastina 70. Ta tõi välja, et põhihariduse baasil põllumajanduseriala päevaõppes on neil praegu 125 õppijat; põhihariduse baasil sessioonõppes 65; keskhariduse baasil sessioonõppes vastavalt põllumajanduses 20 ja mesinduses 25. „Sessiooniõppijate hulgas on taime- ja loomakasvatajaid peaaegu võrdselt, kuid päevaõppijate hulgas on populaarsem taimekasvatus,“ iseloomustas ta spetsialiseerumist. Kahest koolist piisab? Kahe teise kooli ühinemise kohta sõnas Paivel, et taolised teemad on alati emotsionaalsest küljest valusad, ent teisalt: kohalik põllumajandussektor ei ole nii suur, et kaks toimivat kooli noorte ettevalmistamisega hakkama ei saaks. „Olustverre ja Järvamaale on tehtud palju investeeringuid ning olemas on kaasaegne tehnika ja head õpetajad. Arvan, et põllumajanduse õpetamise tase praegusel juhul küll ei kannata,“ leidis Paivel. Rein Oselin omalt poolt kinnitas, et koostöö koolide vahel juba sujub. „Toimunud on juhtkondade kohtumised ja käib uue õppeaasta ühine planeerimine. Ka esimesed kokkulepped Põltsamaa õpetajate töötamiseks Paides on juba sõlmitud.“

KAUPLUS Reinu tee 31, Viljandi Tel 435 4222, 505 6057, 5555 1843 Veoautode, rasketehnika ja haagiste

VARUOSAD

TA RV I K U D

Mobil õlid nõudlikule, CLASSIC õlid hinnatundlikule tarbijale Autotarvikud, jalgrattad jne kauplus@vilvo.ee OLEME AVATUD E–R 8 –17

Oja tee 5B, Viljandi Veoautode ja haagiste remont hooldus tahhograafide taatlemine Tel 435 4552, 510 5131 Varuosad sõidukite ekspertiis Tel 435 4555, 520 4656 Metsaveoautode ja haagiste pealisehitused ja tarvikud: hüdrotõstukid Loglift, Jonsered, Epsilon vahetuskered Hiab tagaluuktõstukid Zepro ja Fokolift haagised Briab, Närko, Jyki Müük tel 435 4556, 503 0959 OLEME AVATUD E–R 8 –17


HARIDUS

Haridusministeerium: Põltsamaa Ametikool pole jätkusuutlik

H

TARMU KURM KOMMUNIKATSIOONIOSAKONNA ASEJUHATAJA

aridus- ja Teadusministeerium analüüsis põhjalikult Järvamaa koolivõrguga seonduvat tervikuna, sealhulgas ka kutsehariduse korraldust Põltsamaa-Paide-Türi kolmnurgas. Analüüs näitas, et iseseisva koolina pole Põltsamaa Ametikool pikemas perspektiivis jätkusuutlik ning piirkonnas õppimisvõimaluste tagamiseks on vajalik õppetöö korraldada koostöös teiste kutseõppeasutustega. Põltsamaa Ametikooli ja Järvamaa

Kutsehariduskeskuse liitmine oli võimalikest valikutest kõige mõistlikum ja jätkusuutlikum. Erialad koolides üldiselt kattuvad. Muutuste planeerimisel on arvestatud, et tulevikus ei kannata põllumajanduserialade õpe, pigem vastupidi: põllumajanduserialadel õppijatel võimalused paranevad, sest neil tekib võimalus kasutada Järvamaa Kutsehariduskeskuse ajakohaseid õppebaase ja seadmeid, mida Põltsamaal ei olnud.

Põllumajandusministeerium: Toetame ühinemist

P

TOOMAS KEVVAI TOIDUOHUTUSE NING TEADUSE- JA ARENDUSE ASEKANTSLER

õllumajandusministeeriumi hinnangul koolide liitmisel põllumajandusliku kutsehariduse kättesaadavus ja kvaliteet ei kannata. Õppekohtade arv säilib ning kõik, kes soovivad põllu- ja maamajanduslikel erialadel kutseharidust omandada, saavad seda teha ka edaspidi. Järvamaa Kutsehariduskeskuse Särevere õppekeskus võimaldab ressursside tõhusamat kasutamist ning õppijaile saab pakku-

da rohkem valikaineid valdkonniti spetsialiseerumiseks. Noorte soov põllumajanduserialadel õppida sõltub maaelu üldisest arengust ja mainest. Olustvere TMK ja Järvamaa KHK annavad väga head põllumajanduslikku kutseharidust. Mõlemas koolis on kaasaegne õpikeskkond ja töövahendid ning ka vastuvõtuga ei ole viimastel aastatel probleeme olnud, pigem on tahtjaid enam kui kohti.

Võimalik taotleda praktikatoetust

J

ärvamaa Kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ütles, et põllumajandussektoris on praktikasoovijaid rohkem, kui kohti jagub. „See viitab, et tööjõuvajadus põllumajandussektoris on olemas ja riik võiks kaaluda kutseõppes põllumajandushariduse rahastamise suurendamist,“ märkis ta. Miralda Paivel Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolist lausus, et neil praktikakohtadega 34

probleeme ei ole. „Väikeseid tagasilööke vahetevahel on, kuid praeguseni tundub, et meie õppijad on ettevõtetesse oodatud.“ Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse ning teaduse- ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai rääkis, et praktikant võib olla põllu- ja maamajanduse valdkonna õppekaval õppiv õpilane või üliõpilane. „Toetus on mõeldud eelkõige sellistele ettevõtjatele, kes võtavad praktikale õpilase

või üliõpilase, kes käib iga päev koolis ja kellele õppimine on põhitegevus,“ lisas Toomas Kevvai. Praktikatoetuse määr kinnitatakse igal eelarveaastal eraldi, kuna praktikatoetust antakse ühe praktikandi kohta kalendrikuus kuupalga alammäära kuni neljakordses ulatuses. Taotlejale makstava praktikatoetuse suurus arvutatakse, arvestades ettenähtud praktikatoetuse määra, praktikantide arvu ja praktika kestust.


PUIT

Raiemahu vähenemine kaotab 5000 töökohta ANTS ERIK, EESTI ERAMETSALIIDU JUHATUSE LIIGE

T

uruhinnaga küttepuu kasutamine Narva elektrijaamades on hädavajalik ja sellega võib veel päästa tuhandeid maapiirkondade töökohti. Valitsuse regionaalpoliitika üks suuremaid ja raskemaid ülesandeid on töökohtade loomine maapiirkonnas ning sellele otsitakse aktiivselt lahendust. Täna on olukord jõudnud nii kaugele, et üks suurimaid tööandjaid maapiirkonnas ehk metsasektor on tugevalt languses ja tänane prioriteet oleks vähemalt säilitada olemasolevad töökohad. Metsasektor on languses, sest küttepuu ja paberipuu väga väike nõudlus on viinud hinnad nii madalale, et raie tegemisel peaks metsaomanik tulu saamise asemel hoopis peale maksma. Kaob 5000 töökohta Tänaseks on raiemaht kukkunud umbes 20%, mis tähendab aasta lõpuks umbes 2 miljoni tihumeetri võrra väiksemat raiet kui eelmisel aastal. See number on aga väga otseselt seotud töökohtadega nii sel kui järgnevatel aastatel. Tänane tegemata raie mõjutab tööhõivet pikemaajaliselt. Pärast raiet tehakse järgneval aastal met-

36

sauuendustööd, siis järgneval kolmel aastal metsakultuuri hooldused ja seejärel valgustusraie. Nende tööde tegija ei ela reeglina tööobjektist kaugemal kui mõnikümmend kilomeetrit. 1 miljoni tihumeetri puidu raie annab tööd ligi 2350 inimesele ja enamjaolt on tegu maapiirkonna töökohtadega. Seega on aasta lõpuks maapiirkondadest kadunud umbes 5000 töökohta, mis jätab väga suure jälje ka riigieelarvesse. Lisaks jääb turule toomata raha, mis tuleks käibesse, kui raiuda 2 miljonit tihumeetrit puitu. Täna raiumata jäänud küpse puistu juurdekasv on null või negatiivne ehk maa on kasutusest

Sõnum:

Eesti Energialt tuleb ära võtta poliitiliselt pandud kitsendused ja anda võimalus vähemväärtusliku puidu kasutamiseks odavama elektri ja soojuse tootmiseks.

väljas ja ei tooda midagi. Näitena võib tuua olukorra, kui põllumehed jätavad ühel aastal kasutusest välja 20% põllumajandusmaad - mis oleks selle tagajärg ja kas riik peaks sellises olukorras sekkuma? Eestimaa kasvab võssa Täna oleme olukorras, kus konsensuslikult kõikide osapooltega kokku lepitud Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 täitmine nõuaks võrreldes eelmise aastaga olulist raiemahu tõusu, aga meie ei suuda hoida isegi eelmise aasta taset ja arengukava täitmisest oleme kõvasti maas. Eestimaa kasvab lihtsalt võssa ja meie ei suuda kasutada riigi üht kõige olulisemat vara – maad – heaperemehelikult, efektiivselt ja säästlikult, mis teeniks meie kõigi huve. Loomulikult ei tohiks valitsus sekkuda turumajandusse, aga kui seda on juba tehtud ja poliitiliselt on võetud võimalus Eesti Energial Narva elektrijaamades biomassi põletada võrdväärselt teistega, siis tuleks selline olukord kohe lõpetada ja turg paneks ise asjad paika. Meie sõnum ei ole kedagi eelistada, vaid võtta Eesti Energialt ära poliitiliselt pandud kitsendused ja anda võimalus Eestimaa vähemväärtusliku puidu kasutamiseks odavama elektri ja soojuse tootmiseks.


Narva elektrijaamu koheldagu teistega võrdselt

T

äna peaks tegema kiired poliitilised otsused, et Narva elektrijaamad saaksid hakata kasutama biomassi elektri ja sooja tootmiseks ja neile peaks andma samad tingimused, mis on analoogsetel ettevõtetel üle Eesti. Selge on ka see, et kehtiv seadus ja regulatsioon ei kaitse tarbija huve. Meie, tarbijad, maksame selle igakuiselt kinni, saades elektrimüüjalt arve, kus ühel real on ka taastuvenergia tasu, mis võiks olla õiglase vähempakkumise korral oluliselt väiksem. Hirmud on suured ja paljud kardavad Eesti Energia turule tulekut ehk konkurentsi, aga kas selleks on ka tegelikult põhjust? Minu kindel vastus on – karta ei ole midagi. Eesti Energia ei vaja ühtegi eelist, vaid õiglast konkurentsi, mille tulemusena või-

davad tarbijad. Kindlasti on turul väga mõjuvõimsaid osapooli, kes on selle vastu ja soovivad praeguse olukorra jätkumist, sest see on neile väga soodne. Kas tõesti puudub riigil täna ülevaade, kas tänane makstav taastuvenergia toetus on õiglane või võetakse tarbijalt liigselt raha? Tänaste arvutuste kohaselt

Kuna tegu

on poliitilise otsusega, siis ootame konkreetset ja kiiret tegutsemist.

Põllumees ja aiapidaja AS BACULA ootab 2015.aastal

mahedalt kasvatatud marju ja puuvilju Kõik suud moosiseks! AS BACULA moos@moos.ee tel: 767 9660 www.moos.ee

on tegelikult piisav toetus oluliselt väiksem ja seda fakti kinnitab ka Leedu turg, kus osa hinnast kujuneb vastavalt vähempakkumisele ja mille tulemused näitavad väiksemaid numbreid kui meil praegu makstav toetus. Kui puuduvad erisused, siis ei ole mõtet rääkida, millise kasuteguriga kellegi tootmine on, vaid turg paneks ise asjad paika. Loomulik on, et võidab see, kes töötab suurema kasuteguriga ja teeb parima pakkumise, mis on kasulik tarbijale ehk meile kõigile. Kuna tegu on poliitilise otsusega, siis ootme konkreetset ja kiiret tegutsemist, et päästa tuhanded töökohad maapiirkondades, panna maad edasi tootma ja tagada tarbijale õiglasem ning soodsam taastuvenergiast toodetud elektri hind.


Indluse tuvastamise tähtsus ja Kui soovite kasvatada jätkusuutlikke, kõrge eluaegse tootluse ja pika elueaga lehmi, tuleb esmalt optimeerida lehmade paljunemine. Lõppude lõpuks on just see homse piimalehma aluseks.

Viljastamine tähistab ligi kolm aastat kestva perioodi algust, mil piimatootjad teevad kõik võimaliku, et tagada oma vasikate kasvamine väga produktiivseteks lehmadeks. Arutamegi käesolevas artiklis indluse tuvastamise tähtsust ja kuidas Lely saab farmereid selle olulise ülesande täitmisel aidata. Üle 8 kuu vanused loomad indlevad iga 3 nädala tagant. Nad võivad näidata välja selgelt eristatavaid indluse märke, nagu rahutus ja aktiivsem olek (seismine ja tõusmine). Need sümptomid aitavad farmeritel märgata, millal loom indleb. Aga mida teha siis, kui lehmadel ei avaldu need märgid selgelt? Näiteks siis, kui nad on libedal põrandal, kus nad kõnnivad väga ettevaatlikult või kui nad ilmutavad sümptomeid siis, kui farmer ei ole kohal? Indluse õigel tuvastamisel on suur mõju viljastatud lehmade arvule ja poegimisintervallidele, mis omakorda on tihedalt seotud farmeri tuluga. Wageningeni ülikooli tehtud uurimus* näitab järgmisi tulemusi seoses poegimisintervallide ja sellega seonduvate kuludega. Võrdlus tehti hea poegimisintervalli (362 päeva),

*allikas: http://ppp-agro.nl/Portals/15/artikel%20Veeteelt%20dec%202011.pdf

keskmise poegimisintervalli (407 päeva) ja pika poegimisintervalli (507 päeva) vahel. Keskmine poegimisintervall kaotas puhaskasumi marginaalist 34 € lehma kohta aastas ja pikk poegimisintervall 231 € lehma kohta aastas. Lely pakub odavat, lihtsat ja tõhusat meetodit indluse tuvastamiseks – registreerige lehma indlus respondriga Qwes Act, Qwes H, Qwes HR-i või Qwes H-LD- ga. Respondrid pannakse rihmaga ümber kaela. Teavet töödeldakse T4C karjahaldusprogrammiga ja seda saab näidata reaalajas lauda arvutis. T4C InHerd rakendus tahvelarvutitele ja nutitelefonidele näitab teavet farmeri mobiilseadmes ja on tõhusaks abimeheks lehmade juures olles ning andmeid otse sündmuskohal nähes. T4C süsteemi aruanne 19 “Innavõimalus” näitab täiendavat teavet, näiteks päevade arvu pärast poegimist, eostumise tõenäosuse protsenti, viimasest viljastamisest/ indlusest möödunud päevade arvu, mis on kombineeritud aktiivsustasemetega ja näitavad indlevaid lehmi, vt joonist 1.


kuidas Lely selles osas aitab

Joonis 1 – Karjahaldusprogrammi Lely T4C Aruanne 19, Innavõimalus

Aruanne näitab vajalikku teavet farmi lauaarvutis ja teatab farmerile optimaalsest viljastamishetkest. Lehma tähistav punkt liigub vastavalt reaalajas toimuvale. Samal ajal muutub ka eostumise tõenäosuse protsent. Roheline tsoon on “Optimaalne viljastamisintervall” vastavalt indluse esimesest märkamisest möödunud ajale. Roheline tsoon võib ulatuda indluse esimesele täheldamisele järgnevast 1 tunnist kuni 19 tunnini (18 tundi). Kollane tsoon koosneb optimaalsele viljastamisintervallile järgnevast 6 tunnist. Viljastumise tõenäosus on kõige parem rohelises tsoonis. See ei tähenda

aga, et lehmal ei ole võimalik jääda tiineks ka siis, kui teda on seemendatud siis, kui teda tähistav punkt on kollases tsoonis. Tõenäosus on rohelises tsoonis lihtsalt parem. Samuti on võimalik lisada täiendav veerg tabelisse “Tervise märkused”. Üldiselt on teada, et kaalulangus või hiljuti esinenud mastiit võivad viljastamisel eostumist negatiivselt mõjutada. Aruandes ilmub lehma numbril klõpsates nähtavale graafik üksikasjalikumate andmetega lehma tegevuse kohta. Otsuste kaalumine võib tuua kaasa paremaid tulemusi. Lely karjahaldustarkvara T4C täiendav fuktsioon

“Reproduktsioonimoodul” on lihtne vahend reproduktsioonivõime kulutasuvaks hindamiseks ning parandamiseks. See pakub halduses kasutatavat teavet sigimisjõudluse olukorra ning arengu kohta, automaatset tiinuse registreerimist, nõuandeid viljastamise kohta ja ka eelnevalt tutvustatud automaatset indluse tuvastamist. Tegevust tuvastavate respondrite ja T4C-ga näidatava praktilise informatsiooni abil saavad farmerid hoida silma peal lehmade sigimisjõudlusel, mis on teema, milles on veel palju arenguruumi seoses nii tööjõu, kulude kui ka jätkusuutlikkusega.

Täiendav info: http://www.lely.com/en/farming-tips/the-importance-of-heatrecognition-and-how-lely-can-help-with-this?tagId


TULIPUNKT

Küsitlused näitavad: likku olukorda hoopis paremini. Nimelt laekusid paljudele aasta algul üsna suured summad keskkonnatoetusi, millega tasuti vanad võlad ja uusi kohustusi tekib talvel vähe. Samas aga tekkisid uued kohustused seoses kevadtöödega ning suurte kütuse-, väetiste- jm arvete tasumise tähtajad pole veel saabunud. Seega on tähtaegselt tasumata arvete summa isegi mõnevõrra vähenenud, üldine kohustuste maht, mis vastustes ei kajastu, aga oluliselt kasvanud. KALEV KREEGIPUU EESTI PÕLLUMEESTE KESKLIIDU JUHATUSE ESIMEES

E

esti Põllumeeste Keskliidu viimase seitsme kuu jooksul tehtud küsitlused näitavad, et aina rohkem on hakatud edasi lükkama palgapäevi, töötajaid koondama ning kohustuste täitmiseks põhivara müüma. EPK on iga kolme kuu tagant viinud põllumeeste hulgas läbi küsitlusi, et saada ülevaadet nende finantsmajanduslikust olukorrast. Üks näitaja, mis viitab olukorra pidevale halvenemisele, on ka vastamisaktiivsuse kasv. Kui novembri küsitlusele saadeti 54 vabatahtlikku vastust ja veebruaris 69, siis maikuu küsitlusele kogunes lühikese aja jooksul 92 vastust. Rahaline seis ja arved Võrreldes eelmiste küsitlustega novembris ja veebruaris pole tähtaegselt laekumata ja tähtaegselt tasumata arvete hulk ja summad mais oluliselt muutunud. Kahjuks jätsime küsimata lühiajaliste kohustuste kogumahu, mis oleks kindlasti seekord näidanud tege-

40

Palgad ja töökorraldus Neid, kes on pidanud palgapäeva edasi lükkama, on ligikaudu sama palju kui eelmistel kordadel (37%). Samas on oluliselt suurenenud töötajate koondamine. Küsitlusele vastanud tootjatest on seda juba teinud 40%. Kokku on need ettevõtted viimase kahe kuu jooksul koondanud rohkem kui riigikogu jagu inimesi ehk 104. Arvestades, et vastanud esindavad umbes 10% Eesti põllumajanduse tootmismahust, võib arvata, palju koondatud töötajaid tegelikult kokku on. Varad Oma kohustustega toime tulemiseks on paljud tootjad hakanud müüma maad jm tootmiseks vajalikku vara. Siin on näha selget kasvutendentsi ning maiks olid seda teinud ligi pooled vastanutest. Nii on näiteks likvideeritud kas kogu veisekari või osa sellest, kuid järjest rohkem on müüki tulnud ka terveid ettevõtteid. Mõnedes neist on tulnud seda teha pankroti ennetamiseks, teistes aga ollakse lihtsalt väsinud raskest tööst, mis juba pikemat aega tulu ei too. Valitsejate jäik keeldumine

abist, mida teistes riikides rakendatakse, viib põllumajandusliku tootmise struktuuri muutumisele. Loomakasvatust likvideeritakse ning minnakse üle taimekasvatusele, mis praegu veidi tasuvam. Samas on Eestit klimaatilistest tingimustest, traditsioonidest jms lähtudes ikka peetud veisekasvatuspiirkonnaks. Ettevõtete ja nende varade müüki panek muudab aga omanike ja kogu maaelu struktuuri. Ostjateks on tihti investorid, kelle vahendid pärit teistest valdkondadest ja kel on võimalik riskida ja oodata, millal osa põllumajandusest hävib ja valdkond jälle tasuvamaks muutub. Kuidas käituvad pangad? Pangad käituvad lihtsa äriloogika järgi. Tuleb päästa neid, kelle puhul on lootus raskuste üleelamiseks, et mitte kaotada varem laenuks antud raha. Täiendava käibekrediidi küsijate hulk on kiiresti kasvanud. Kasvanud on ka nende osakaal, kes on küsitud lühiajalise laenu saanud. Vestlustest tootjatega selgub, et nõuded tagatistele ja tegevustele, milleks laenu antakse, on läinud tunduvalt karmimaks. Pikaajaliste laenude peatamist ja maksegraafikute muutmist taotlevate põllumeeste hulk on vähenenud. Seda seetõttu, et iga laenu peatamine või lepingu muutmine toob niigi raskes olukorras kaasa päris suuri täiendavaid kulutusi (intresside tõus, lepingutasud). Seetõttu püütakse neid siiski hambad ristis graafikujärgselt tagasi maksta ning pigem kokku leppida Maksu- ja Tolliametiga riigimaksude maksegraafikute muutmises või maksude ajatamises. Taotlejate arv on iga küsitlusega kasvanud.


kriis süveneb Siseriiklik üleminekutoetus uutes liikmesriikides LIIKMESRIIK

SEKTORID

EELARVE 2015 AASTAL

Poola

Tubakas

Maksimaalsete 2013. aasta piirmäärade ulatuses

Ungari

Lihaveised , ekstensiivne veisekasvatus, piimaveised, uted, tubakas

Kokku umbes 90 miljonit eurot

Bulgaaria

Veised (lahtiseotud), kitsed/lambad (seotud), tubakas (lahtiseotud)

Maksimaalselt lubatud tasemel

Slovakkia

Veise, lamba ja kitse pindalamakse, humal

Meile teadaolevalt 6 miljonit eurot

Läti

Jätkavad eelmise perioodi skeemidega

39% maksimaalselt lubatud 42,9 miljonist ehk 16,7 miljonit eurot

Rumeenia

Kariloomad ja köögiviljakasvatus

Maksimaalselt lubatud tasemel

Tšehhi

Pindalamakse, humal, kartulid, veised, lambad-kitsed ja ammlehmad

Maksimaalselt lubatud tasemel

Leedu

Põllukultuurid, proteiinkultuurid, veised, ammlehmad, piimalehmad, uted, pullid

Maksimaalselt lubatud tasemel 103 miljonit eurot. Täies mahus maksvad piimalehmadele u 18 mln eurot ja uttedele 200 000 €. Teistele vähendatud mahus.

Nagu tähelepanelik lugeja märkab, puuduvad tabelist Eesti ja Küpros, kes uutest liikmesriikidest ainsatena on otsustanud siseriiklikke toetusi mitte maksta. Eestile maksimaalselt lubatud maht 2015. aastal oleks olnud 23,013 miljonit eurot.

Jah-vastuste protsent:

nov 2014

veebr 2015

mai 2015

Laekumata arved

50

35

35

Tähtajaks tasumata arved

63

64

51

Edasi lükanud palgapäeva

35

39

37

Koondanud töötajaid

30

36

40

Tootmist ümber korraldanud

77

80

80

Kohustuste täitmiseks müünud maad vm põhivara

36

45

47

Pöördunud panga poole täiendava lühiajalise laenu saamiseks

29

42

55

60

65

75

39

46

27

56

80

80

Kas te olete selle saanud? Soovinud peatada laenu tagasimaksed või muuta graafikut Kas teile on seda võimaldatud? Kas pank on teilt küsinud MES-i garantiid? Kui jah, siis kas on seda võimaldatud? Hilinemised liisingumaksetega

K

Mis aitaks hädas?

Küsitlus: koondamiste arv kasvanud, probleemid arvetega vähenenud

11

9

17

100

100

80

41

48

40

Riigimaksude võlgnevused

24

29

34

MES-i meede vara ostmiseks tagasimüügi kohustusega

48

64

72

indlasti aitaks siseriiklike toetuste maksmine sarnaselt teiste EL-i uute liikmesriikidega. Aidanud oleks ka sarnaselt naabritega kriisiabi maksmine, mida Euroopa Komisjon lubas maksta samas mahus sealt tulnud abile. Eesti keeldus ja täna pole enam luba seda teha. Aitaks kindlustunne otsetoetuste väljamaksmise osas seniste graafikute alusel. Täna kummitab oht, et maksed lükatakse kuni 3 kuu võrra edasi. See tähendab kriisis vaevlevatele tootjatele täiendavaid kulusid kokku ligi 2 mln eurot intresside ja lepingutasude näol. Osasid aitaks riigile kuuluvate põllumaade oksjonite peatamine kriisiajaks, sest pole võimalust oksjonitel osalemiseks. Aitaks põllumeeste majanduslik nõustamine, nii pikaajaliste otsuste tegemiseks kui kriisiolukorras toimetulekuks. 41


TOOTM I N E

Seakasvatajate tume Seakasvatajatel ei ole head alternatiivi oma tegevuse ümberkorraldamiseks, sest riik neid ei toeta ja paljusid võib ees oodata tegevuse lõpetamine. TEKST: MERIKE LEES

42

Seakasvatajate olukord ei ole paranenud ja tänaseks on sealiha tootmine nii palju vähenenud, et sellest ei piisa enam Eesti vajaduste rahuldamiseks. Olukord võib veelgi halveneda, sest seakasvatajad ei tea, kui kaua nad praeguses olukorras vastu peavad. Jõgevamaa ettevõte Kaavere Agro OÜ lõpetab lähema kuu-kahe jooksul seakasvatuse. Mis edasi saab, ei osanud ettevõtte juht Meelis Marmor öelda. „Meil on ka teraviljakasvatus ja vaatame, kuidas olukord kujuneb, võib-olla kunagi alustame taas seakasvatusega.“ „Seakasvatus kas on või ei ole, seda ei ole võimalik millekski muuks ümber korraldada, siis see ei ole enam seakasvatus,” ütles Lääne-Virumaal asuva Kõps-

ta seafarmi juht Einar Jakobi. Mitte olla ei ole lihtne valik, sest tema 600 emisest on enamus tiined ja ootavad poegimist. Pärast poegimist läheb kuus kuud enne, kui põrsad müügikaalu jõuavad. Kogu see aeg tuleb karjaga tööd teha ja neid toita. Taas nullist alustamine võtab mitu aastat aega. Eesti sealihast enam ei piisa Einar Jakobi sõnul tegutsetakse, kuni ressurssi jätkub. Kauaks seda aga jätkub, ta prognoosida ei oska, sest ei tea, mida teevad teravilja ja sealiha hinnad kuue kuu pärast. „Öeldakse küll, et põllumajandus on majandus nagu iga teinegi, aga ei ole: elus looma ei pane nurka paremaid aegu ootama,” ütles Einar Jakobi.


tulevik 18%

sigade põhikarjast on Eestis tänaseks hävitatud.

Eestis on tänaseks 18% sigade põhikarjast hävitatud, mis tähendab, et Eesti tootja ei toida enam Eesti rahvast ära, nentis seakasvataja ja Eesti Tõusigade Aretusühistu nõukogu esimees Urmas Laht. Karja ja tootmise taastamiseks varasemas mahus kulub aga kaks-kolm aastat. Tarbija ei märka Eestis toodetud sealiha vähenemist, sest poeletid on sealiha täis. 1. aprillist kehtib Euroopa Liidus nõue, mille järgi peab olema lihal märgitud päritoluriik. Urmas Lahe kontrollkäik kauplustesse näitas, et seda nõuet ei täideta ja osa liha kandis päritolumärgist Euroopa Liit, mis aga ei vasta seadusele. „Hea näide on Prantsusmaa, kus kõik see, mis ei ole kohalik, on märgistatud värviliste siltidega,“ rääkis Laht. Lahe sõnul tegutsevad seakasvatajad praegu peost suhu ja ei tea, kui kaua selleks jõudu jätkub. Tema juhitav OÜ Markilo on tegevust saneerinud ja pannud suurt rõhku efektiivsusele. Lahe hinnangul on nad üks efektiivsemalt tegutsevaid põrsatootjaid Eestis ja see on neid vee peal hoidnud, samuti ka asjaolu, et nad müüvad liha otse lõpptarbijale. Lätis emisetoetus 360 eurot „Lätis maksab riik teist aastat järjest 360 eurot ühe emise kohta aastas, Eestis on riigi toetus täielik null,“ tõdes Laht. Ta prognoosis eelmise aasta lõpus, et kui selle aasta lõpuks on 85% sealihatootmisest säilinud, on hästi. Kuid see number on juba tänaseks saavutatud ja aasta lõpuks väheneb veelgi. Seakasvatajate kehva olukorra põhjus on madal hind, Vene turu sulgemine ja sigade katk. Tänaseks on üle kolmandiku Eesti alast katkuga nakatunud. Farmeritele pannakse täiendavaid kohustusi, samas kui ristandsigade õues pidamine on lubatud. „Katku ajal on see arusaamatu,“ sõnas Laht.

Riik pakub maaelu arengukava (MAK) raames seakasvatajatele võrreldes teiste tootjatega eeliseid. „Meetme 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ hindamiskriteeriumite alusel on antud seakasvatusettevõtjatele eelistus, kui ettevõtja lõpetab senises valdkonnas tegutsemise vähemalt järgnevaks viieks aastaks,“ ütles põllumajandusministeeriumi maaettevõtluse büroo juhataja Elar Neito. Toetuse piirmäär on 15 000 eurot ja tegemist on väikestele põllumajandusettevõtetele mõeldud toetusega, mis ei leevenda suurte tootjate muret. Seakasvatajaid on Eestis 920, neist 7-8 farmerit annavad enamuse lihatoodangust. Meelis Marmor tunnistas, et ei ole riiklikesse abimeetmetesse süvenenud. „15 000 euroga ei tee midagi ära,“ sõnas ta. Teraviljakasvatust peab Marmor praegu perspektiivikaks, kuna maailmaturu hinnad on soodsad ja turgu on. „Väikeste ettevõtete meetmete kohta ei saa midagi halba öelda, aga need, kes toitu toodavad, on tähelepanu alt väljas,“ ütles Laht. Investeeringutoetust ei saa Suurte seakasvatajate olukorra muudab keeruliseks ka see, et neil ei ole võimalik taotleda investeeringutoetust, kuna nad on viimased aastad tegutsenud kahjumlikult. Investeeringuid on seakasvatuses vaja teha regulaarselt, sest ammoniaagikeskkond sööb seadmed ära. „Minu ettevõttes tuleb seadmetele varsti kolmas ring peale, kuid ma ei saa toetust ja langen konkurentsist välja,“ rääkis Laht. Einar Jakobi sõnul ei ole seakasvatajal ka pangast lootust laenu saada, sest pangad vaatavad neile viltu. Piimakarjakasvatajasse suhtutakse hoopis teisiti, sest piimatootmine on toetatud tootmine. Kuna naaberriigid toetavad oma tootjaid, annab see neile konkurentsieelise, nentis Jakobi.

43


TOOTM I N E

Kolm toetusmeedet maaelu arengukavast

M

aaelu arengukava (MAK) 2014–2020 raames on võimalik erinevate valdkondade põllumajandusettevõtjatel oma tootmistegevust vajadusel ümber struktureerida kolme MAK-i meetme abil. Need on:

ELAR NEITO PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUMI MAAETTEVÕTLUSE BÜROO JUHATAJA

44

MEEDE 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, MEEDE 4.1 „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamine“ MEEDE 6.4 „Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamine mittepõllumajandusliku tegevuse suunal“. Meetmete tingimustega on võimalik tutvuda Riigi Teatajas. Nende meetmete abil on ettevõtjatel oma senise majandustegevuse ümberstruktureerimine võimalik läbi uude valdkonda investeerimise, näiteks masinate või seadmete ostmine, tootmishoonete ehitamine või rekonstrueerimine. Ettevõtja võib, kuid ei pea oma senist majandustegevust ümber struktureerima. Meetmest 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ saab toetust taotleda äriühing või füüsilisest isikust ettevõtja, kes on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat. Ettevõtja omatoodetud põllumajandustoodete või nende töötlemisel saadud toodete müügitulu peab olema taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja taotlemise aastale vahetult eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning see peab olema moodustanud mõlemal taotlemise aastale vahetult eelnenud majandusaastal üle 50% kogu tema müügitulust. Meetmest saavad toetust taotleda kõigis põllumajandusvaldkondades tegutsevad ettevõtjad, kuid kui ettevõtja tegeleb senise majandustegevuse ümberstruktureerimisega, siis eelistuse saavad hindamiskriteeriumite alusel vaid seakasvatajad. Ettevõtja peab jätkama tegutsemist põllumajanduse valdkonnas. Selle meetme järgmine taotlusvoor on kavas avada 2016. aastal.

Esimesed taotlusvoorud toimunud Veebruaris ja märtsis toimus PRIA vahendusel MAK 2014–2020 kaks investeeringutoetuste taotlusvooru. Taotlusi laekus rohkelt ja põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise meetmes eelarvest mitu korda suuremas summas. Selle kohta, kas mõni taotleja soovis toetust kasutada tegevuse ümberstruktureerimiseks, PRIA-l andmeid pole. „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise“ toetuse esimene taotlusvoor oli veebruaris. 743 väikeettevõtjat soovisid kokku 10,9 miljonit eurot. Meetmes võis üks taotleja maksimaalselt toetust saada kuni 15 000 eurot ning 691 taotlust oligi esitatud maksimumsummale. Meetme eelarve on 12 mln eurot, mis tähendab, et raha jätkub kõigi nõuetekohaste taotluste rahuldamiseks. Otsus taotluste rahuldamise või mitterahuldamise kohta tuli 3. juuniks. „Põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse“ taotlusi võeti vastu 27. veebruarist 12. märtsini. Neid laekus kokku 736 ligi 91 miljoni euroses summas, eelarve on vaid 27 mln eurot. Toetuse määr sõltub kavandatud kulutuste sisust ja üks taotleja võib programmperioodil saada maksimaalselt 500 000 eurot. Kuivõrd tootjate tegevusvaldkonnad on väga erinevad, toimub hindamine eraldi neljas grupis ning iga valdkonna toetuste jaoks on määratud oma eelarve: piimatootmine – 114 taotlust summas 25,7 mln eurot, eelarve on 8,1 mln eurot; loomakasvatus (va piimatootmine ja mesindus) −127 taotlust summas 17,1 mln, eelarve 6,75 mln eurot; teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamine – 394 taotlust summas 41 mln, eelarve 6,75 mln eurot; muude põllumajandussaaduste tootmine, sh mesindus – 101 taotlust summas 7 mln, eelarve 5,4 mln eurot. Toetuste määramise või taotluste rahuldamata jätmise kohta valmivad otsused 3. septembriks.


Mõisaküla Masinatehase

Mõisaküla Masinatehas OÜ Tel. 5628 6151 info@mtm.ee www.mtm.ee

SUVEPAKKUMINE

Heinapallikahvel 1piigiga

132.- +km

Heinapallikahvel 3 piigiga

169.- +km

Heinapallikahvel 4 piigiga

Silohaarats 1 silindriga

196.- +km

795.- +km

Silopalli haarats

Silohaarats 2 silindriga

790.- +km

1090.- +km

-


SEADUS

Sea-, veise- ja linnukasvatust peab registreerima hakkama MIRJAM VILI ADVOKAADIBÜROO GLIMSTEDT VANDEADVOKAAT

P

laneeritav atmosfääriõhu kaitse seadus kehtestab sea-, veise- ja linnukasvatuses tegevuse registreerimise kohustuse nendele ettevõtetele, kel pole kohustust omada saasteluba ega keskkonnakompleksluba, kuid kelle tegevus ületab keskkonnaministri kehtestatud künnisvõimsusi ja -koguseid*. Teatavasti vabastati eelmise aasta suvel suur hulk sea-, veise- ja linnukasvatuses tegutsevaid ettevõtjaid välisõhu saasteloa omamise kohustusest sellega, et tõsteti selles valdkonnas välisõhu saasteloa omamise künnist. Nii ei ole näiteks praegu vaja saasteluba seakasvatuses, kui nuumsigade kohtade arv on väiksem kui 1000, veisekasvatuses, kui piimalehmade kohtade arv on väiksem kui 300 või kodulinnukasvatuses, kui linnukohtade arv on väiksem kui 30 000. Neile firmadele ei kehti praegu ka registreerimise kohustus. Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu kohaselt kehtestatakse nii loa kui ka registreeringu künnisvõimsused ja -kogused määrusega, mis tähendab, et eelnõust konkreetselt ei selgu, kes on registreerimiseks kohustatud. Võib eeldada, et registreerimise kohustuse regulatsioon puudutakski eelkõige neid, kes on praegu välisõhu saasteloa omamise kohustusest vabastatud. Registreeringu taotlus tuleb esitada vähemalt üks kuu enne tegevuse alustamist Keskkonnaametile. Kuigi eelnõust seda otseselt ei nähtu, võib seletuskirjast järeldada, et seadusandja on soovinud, et regulatsioon kohalduks ka juba tegutsevatele ettevõtetele. Registreerimise kohustuse rakendumiseks on ette nähtud üleminekuaeg. 46

Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu töötati välja keskkonnaõiguse kodifitseerimise raames. Eelnõu jõudis riigikogu menetlusse käesoleva aasta alguses, kuid langes sealt välja parlamendi koosseisu lõppemisega. Kui riigikogu oleks jõudnud eelnõu vastu võtta, siis oleks see jõustunud 1. juulil 2015. Eelnõu asendab jõustumisel praegu kehtiva välisõhu kaitse seaduse. Muudetakse ja täiendatakse terminoloogiat Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu sisaldab mitmeid uusi mõisteid ja definitsioone, samuti juba olemasolevate muudatusi. Lisaks sellele, et muutub õigusakti pealkiri, on oluline eelnõust paremini aru saamiseks silmas pidada, et üsna paljud juba olemasolevad terminid asendatakse uutega. Nii näiteks võetakse eelnõuga kasutusele termini „välisõhu saasteluba“ asemel „õhusaasteluba“, sõna „saasteallikas“ asendatakse sõnaga „heiteallikas“, sõna „heitmine“ või „eraldamine“ asendatakse sõnaga „väljutamine“. Seega tulevikus tähendab keskkonnaloa alusel tegutsemine õhusaasteloa alusel saasteainete heiteallikast väljutamist. Samuti asendatakse näiteks terminid „välisõhu saastatuse tase“ ja „saastatuse taseme piirväärtus“ vastavalt terminitega „õhukvaliteedi tase“ ja „õhukvaliteedi piirväärtus“ ning muudetakse õhukvaliteedi taseme mõõtmisega seotud terminoloogiat. Eelnõu saab olema üks keskkonnaseadustiku eriosa seadustest, mida tuleb rakendada koos KeÜS-ga (keskkonnaseadustiku üldosa seadus – toim). KeÜS näeb ette ühtsed reeglid keskkonnalubade menetlemiseks. Tulevikus väljastatakse seega ka välisõhu saasteluba KeÜS reeglite kohaselt. Eelnõu sisaldab täpsustusi nendele reeglitele ning võrreldes kehtiva regulat-


Karistusmäärad tõusevad kümneid kordi

siooniga on üsna mitmeid muudatusi välisõhu saasteloa (eelnõus õhusaasteluba) menetlusega seonduvalt. Kuigi eelkõige on see oluline info nendele ettevõtjatele, kelle tegevus ei nõua keskkonnakompleksloa olemasolu, tuleb viimastel silmas pidada seda, et paiksete saasteallikate saasteainete heitkoguste reguleerimise sätteid kohaldatakse ka keskkonnakompleksloa kohustusega ettevõtetele, kui nende tegevus on seotud saasteainete heitmisega välisõhku. Nii nagu praegu, sätestab ka eelnõu, et tegevuste künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, mille korral on nõutav saasteluba, kehtestatakse määrusega. Uus on aga see, et eelnõu kohaselt on luba nõutav sõltumata kehtestatud künniskogustest või kasutatavate seadmete võimsustest, kui õhukvaliteedi taseme määramisel on tuvastatud, et ettevõtte heiteallikatest välisõhku eralduv saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise väljaspool ettevõtte tootmisterritooriumi. Täpsustuvad lõhnaainet reguleerivad sätted Eelnõuga täiendatakse ebameeldiva või ärritava lõhnaga aine määramise ja vähendamise regulatsiooni. Määrusega kehtestatakse lõhnaaine piirväärtused. Piirväärtuse ületamise põhjustanud heiteallika käitajal on kohustus koostada lõhnaaine esinemise vähendamise kava. Detailsemalt on reguleeritud lõhnaaine esinemise vähendamise kava menetlemise kord ja nõuded lõhnaaine esinemise vähendamise kavale. * Künnisvõimsus: määratleb tegevusmahtude põhiselt saasteloa nõutavuse künnise. * Künniskogus: määratleb saasteainete lõikes heitkogused, millest alates on nõutav saasteluba.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõuga muudetakse väärteokoosseise ja tõstetakse karistusmäärasid. Nii on näiteks võimalik karistada juriidilist isikut õhusaasteloata või registreeringuta tegevuse eest või õhusaasteloa nõuete rikkumise eest kuni 32 000 eurose rahatrahviga. Praegu on selle eest karistusmäär kuni 2000 eurot. Eraldi on võimalik karistada isikut loa omaja või registreerimiskohustusega käitaja kohustuste täitmata jätmise eest ning siin on juriidilise isiku karistusmäär kuni 13 000 eurot. Kuna tegemist on alles väljatöötamisel oleva õigusaktiga, siis võib selle sisu veel muutuda ning seda ka põhimõttelises ulatuses. Seetõttu on huvigruppidel praegu veel võimalus eelnõu sisu osas kaasa rääkida ja püüda seista hea selle eest, et eelnõusse viiakse sisse nende eelistatud lahendused. Valitsus polnud juuni alguseks seaduseelnõu Riigikogule vastuvõtmiseks veel esitanud.


KÜSITLUS

Ootused kõrged, rahulolu keskmine Vestlusring (vasakult): Roomet Sõrmus, Leho Verk ja Kalev Kreegipuu. Foto: Julia-Maria Linna

Põllumehed ja põllumajandustootjad peavad oma esindusorganisatsioonide kõige olulisemaks ülesandeks sektori huvide esindamist valitsuses ja põllumajanduspoliitika välja töötamisel. Olulisuselt järgmiseks peetakse avalikkuse informeerimist põllumajandussektori seisukohtadest ja probleemidest. TEKST: HELI LEHTSAAR-KARMA

Mais kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse aseesimees Leho Verk ja Eesti Põllumeeste Keskliidu juhatuse esimees Kalev Kreegipuu, et arutada hiljuti Eesti põllumajandus- ja toidusektoris läbi viidud küsitluse tulemusi ja edasisi plaane. 48

Rahulolu esindusorganisatsioonide senise tööga oluliste ülesannete täitmisel on õige pisut üle keskmise, selgus küsitlusest. Leho Verk: Sajaprotsendilist rahulolu kindlasti ei ole. Meil endil on ehk teinekord tunne, et tootjad on keskendunud oma tööle ja mõtlevad, et mis nad seal kontoris või ministeeriumis teevad, kuid tegelikult saavad liikmed väga häs-

ti aru, et põllumehed peavad hästi olema esindatud lobitöö tegemisel ja seaduseelnõude ettevalmistamises osalemist peetakse väga oluliseks. Lisaks tajuvad kõik, et põllumeest mõjutavad otsused tehakse sageli mitte siin, vaid Brüsselis. Põllumeeste liitude jätkusuutlikkus on erinev. On organisatsioone, kelle liikmete arv on jäänud väiksemaks ja ka neid, kuhu liikmeid on juurde tulnud. Küsitlusest selgus ka see, et suhtumine, kas kõigil põllumeestel võiks olla üks tugev esindusorganisatsioon või peaks näiteks talupidajatel olema eraldi, on polariseeritud. Osades liikmesorganisatsioonides ollakse seda meelt, et peaks olema üks tugev organisatsioon. Samas on Eestis erineva struktuuriga põllumajandusettevõtted, sh


peretalud ja näiteks kohalik taluliit ongi seda tüüpi tootjate organisatsioon, mida tahetakse kindlasti alles hoida ning ka katusorganisatsioon ehk ETKL peaks sel juhul kindlasti sellisena jätkama. Kuid üks on kindel: võimalikult head koostööd nii esindusorganisatsioonide vahel kui ka riigiga oodatakse väga. Esindusorganisatsioonide vahelist koostööd hinnati kuuepalli skaalal 3,6 punktiga, see on üks madalamaid näitajaid... Roomet Sõrmus: MAK-i koostamine uueks perioodiks oli näide sellest, kuidas vähene koostöö meie organisatsioonide vahel andis tulemuse, et me ei saavutanud kõike, mida oleksime tahtnud. Põhiküsimus oli investeeringumeetmete kavandamises ja meetmeid

oleks saanud paremini sihtgrupipõhiselt suunata. Põllumeeste Keskliit ja Põllumajandus-Kaubanduskoda ajasid enam-vähem ühte asja, aga Talupidajate Keskliiduga oli meil MAK-i koostamisel väga suuri erimeelsusi. Moodustati isegi erinevaid koalitsioone, mis teinekord olid üsna konfliktsed. Toidutootmine on väga mitmekesine: erinevad piirkonnad, tootmistüübid, suurused ja tasakaalu leidmine on keeruline. Meie töö ongi tasakaalu otsida nii, et keegi ei tunneks, et tema arvelt on midagi tehtud. Kalev Kreegipuu: Me oleks saanud erimeelsusi omavahel paremini läbi rääkida enne, kui ministeeriumi läksime, rääkimata meediast. Koostöö parandamine on asi, milles kõik on ühel meelel. Roomet Sõrmus: Raha jagamine ju tavaliselt tüli tekitabki. Kuna suurem rahajagamine on nüüd toimunud, siis peaks järgmiseks viieks aastaks rahu olema. Nii et raha ei ole majas, rahu on majas – kui naljaga pooleks öelda. Kalev Kreegipuu: Siiski on mitmeid valdkondi, kus erimeelsusi pole – näiteks keskkonnaküsimustes või Eesti toidu propageerimises ollakse ühte meelt. Kuidas koostööd parandada? Roomet Sõrmus: Organisatsioonide vaheline koostöö saab sündida omavahelisest suhtlemisest ja see on viimasel ajal tihenenud. Selleks, et edasi minna, on vaja ühisosa otsida, erisusi leiab niigi palju. Tootjate ootused esindusorganisatsioonidele on suured, mh tahetakse olla kursis seadusandlike arengutega, aga ka turuolukorraga ja muu infoga, mis igapäevast tootmist mõjutab. Kui see on olemas, on see suur väärtus. Kuid põllumajandussektori keskmine esindusorganisatsioon näeb välja nii, et seal istub üks, äärmisel juhul kaks inimest, kes peavad katma A‑st

Z-ni erinevaid teemasid ja jooksma, keel vestil, erinevate asutuste koosolekutele. Nii ei saagi panustada võimekuse arendamisesse ja keegi ei eelda, et kahte inimesse saab koguneda kogu põllumajandusvaldkonna kompetents. Kalev Kreegipuu: Oluline on dubleerimise vältimine meie niigi väikese võimekuse juures. Eks oleme vahel teinud ühte ja sama asja samal ajal, kuigi kõigis organisatsioonides on vähe töötajaid ja see raiskab ressurssi. Mida liikmed esindusorganisatsioonide tegevuse kohta head välja tõid? Roomet Sõrmus: Peeti oluliseks, et põllumajandussektoril oleks hea maine. Seda on aidanud saavutada nii koja kvaliteedimärkide jagamine kui ka aasta põllumehe valimine, samuti on foorumid ja konverentsid oodatud üritused arvukate osalejatega. Meil on edulugusid, mille üle uhked olla. Näiteks suutsime süstemaatilise tegevusega paari aasta jooksul EL-i eelarve planeerimisel päris arvestatava eelarve tõusu saada: meie positsioon paranes 172 mln euro võrra. Lisaks sellele, et meie kolm esindusorganisatsiooni panid seljad kokku, olime ühes paadis ka Läti ja Leeduga. Ka piimasektorile hiljuti lisandunud 7 mln eurot tuli esindusorganisatsioonide koostöös. Kahjuks siseriiklikult suuri võite raporteerida pole: meid praktiliselt ignoreeritakse nii üleminekutoetuste küsimustes kui ka Venemaa embargo mõjude leevendamise teemal. Ka liikmed tunnetavad kasu. Hiljuti üks koja uus liige ütles, et tal on paarikuisest liikmeks olemisest palju kasu olnud, sest ta pole varem saanud nii süsteemaatilist ja operatiivset infot sektori kohta. Siin tekib probleem, et me peame suutma seda infohulka ka sünteesida ja olulisima välja selekteerida.

49


KÜSITLUS

Ootused teada, kuidas edasi? Kuidas edasi ehk mil viisil esindada põllumajandustootjate huvisid kõige tõhusamalt? Leho Verk: Praktiliselt kõik Eesti põllumajandustootjad leidsid, et samamoodi edasi minna ei ole võimalik. Huvide esindamine on killustatud ja pole jätkusuutlik. Stsenaariumeid, kuidas edasi minna, on aga erinevaid. Alates sellest, et rääkige omavahel rohkem, kuni selleni, et vajame ühtainsat esindusorganisatsiooni. Seni kuni otsust pole, peame tegema võimalikult head koostööd. Kuid pigem liigume selles suunas, et tulevikus on esindusorganisatsioone vähem kui praegu.

Kalev Kreegipuu: Variandid, kuidas edasi minna, jagunevad küsitluse põhjal üsna võrdselt: teiste liitude ja ühenduste liitumine Põllumajandus-Kaubanduskojaga; luua uus esindusorganisatsioon seniste liitude ja ühenduste baasil; seniste liitude ja ühenduste tegevuse jätkamine, tehes rohkem koostööd ning kasutades ühiseid spetsialiste. Millist teed minna, on küsitluse põhjal seega raske otsustada. Üks edasine samm võiks olla see, et teatud seltskond valib mingi variandi välja ning seejärel tuleks liikmeid veenda, et just see va-

lik on õige. Kui meil õnnestub suurem osa ära veenda, saame edasi minna. Roomet Sõrmus: Eks lõplik muutus tuleb siis, kui juba väga valus on... Kindel on on see, et ettevõtjate panus oma esindusorganisatsioonidesse peab suurenema. Ilma ressurssideta pole võimalik võimekust välja arendada. Meie puhul on töö hästi projektipõhine ja olukord, kus liikmemaksudest laekub aastaeelarvest suurusjärgus 5–10%, pole rahuldav. Kui tahame öelda, et tegeleme täie jõuga esindamisega, siis sel on oma hind. Esindustegevust ei saa projektipõhiselt ajada.

3,42–4,05

palli 6-palli skaalal on üldine rahulolu üleriigiliste ühenduste tegevusega. Rahulolu piirkondlike liitude tegevusega on 4,04.

TAUST Eesti põllumajandus- ja toidusektori küsitlus 2014. aasta novembris toimus internetipõhine küsitlus EPKK, EPK, Eesti Leivaliidu, Eesti Aiandusliidu, Eesti Piimaliidu ning piirkondlike põllumajandustootjate ühenduste liikmete seas. Vastajaid oli 288. Kõige rohkem oli vastajate seas EPKK liikmeid, EKK ja ETKL liikmeid oli vastajate seas võrdselt. Detsembrist 2014 kuni veebruarini 2015 viidi läbi struktureeritud intervjuud põllumajandustootjaid ja toidusektori ettevõtteid ühendavate ühenduste ja erialaliitude esindajate ning ettevõtjatega. Kokku 18 intervjuud.


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2015. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


VÄETISED SEEMNED KÜLVIKUD TRAKTORID

TAIMEKAITSE JA PRITSID

MULLAHARIMISSEADMED HEINATEHNIKA SILOTARVIKUD

VILJA JA RAPSI KOKKUOST KUIVATAMINE HOIUSTAMINE TRANSPORT www.oilseeds.ee

Pollumehe teataja 2015 juuni  

Koostöös Eesti Põllumeeste Keskliidu, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ning Eestimaa Talupidajate Keskliiduga ilmuv ajakiri põllumehele, mi...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you