__MAIN_TEXT__

Page 1

number

31

EH ITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA S E P T E M B E R 2020

- ALUMIINIUM - VASK ja MESSING - ROOSTEVABA TERAS - METALLVÕRGUD - PERFOREERITUD METALL - METALLRESTID ja TREPIASTMED - TSINGITUD LEHED ja RULLID - JAKOB AG TROSS-SÜSTEEMID - PROGRESS ECO VÕRGUD SEBACOM OÜ Kesk tee 21, Jüri, 75301 Harju maakond, Estonia +372 5385 4385 sebacom@sebacom.ee www.sebacom.ee


SISUKORD

Ehitusmaterjalitootjad võtsid kokku teise kvartali lk 4 Tulekul koolitus standardist EVS 915 ning konverents „Teadmistepõhine ehitus” lk 6 Persoon: Eesti Arhitektide Liidu uus juht Andro Mänd lk 8–13 Põnev objekt: Elva keskväljak lk 14–18 Seadus. Nõuded ehitustöödele – määrus on muutmisel lk 20 Intervjuu Ain Kendraga: betoon ja asfalt Eesti teedeehituses lk 22–23 Saneerimismenetlus Eestis – kas anda võimalus? lk 24–25 Konkursid stardivad: aasta ehitaja ja aasta ehitusprojekt lk 26

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

ISSN 2382-8382

SUURIMAST HARJUMAA MAARDLAST KÕRGMARGILISEST PAEKIVIST • KILLUSTIK • PAEKIVI • KIVILIIV 1-4 MM • SIDUMATA SEGUD (tellimisel) ja KOHALEVEDU UUS! • KIVILIIV 0-4 mm (pestud) • KILLUSTIK 2-8mm

Info: tel. 657 1144 tellimus@killustik.ee www.killustik.ee

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee


E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Materjalitootjad võtsid kokku teise kvartali Ehitusmaterjalide müük

2020

I poolaasta, mln eurot

2019

300

258,3

2018

250 2017 200 ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

T

eine kvartal 2020 on olnud ehitusmaterjalitööstuse jaoks keeruline. Tooterühmade kaupa on tulemused väga erinevad, kuid kokkuvõtlikult võib rääkida umbes kümnendiku suurusest mahtude vähenemisest. Samas on ehituslubade mahud II kvartalis endiselt väga heal tasemel, pigem saab rääkida kasvust nii eluhoonete kui mitteeluhoonete osas. Ehitustegevus on samuti veel aktiivne, kuid tuleviku suhtes ollakse väga ettevaatlikud. Kuna erasektor on ehitustegevust vähendanud ja samuti tuleviku suhtes ettevaatlik, siis sõltub ehitustegevuse käekäik avaliku sektori aktiivsusest. Ühelt poolt vajab tööstus praegu avaliku sektori tellimusi, teisalt on avalikul sektoril suurepärane võimalus kasutada olemasolevat tööjõudu vajalike hoonete ja rajatiste ehitamiseks senisest soodsamatel tingimustel. II kvartalis oli igatahes riigi tugi tuntav rajatiste osas – nii on ka killustiku ja liiva müük suhteliselt edukalt kulgenud. Tooterühmad erinevad Ekspordi osas on langemine olnud suurem kui siseturul, kuid siingi on tulemused tooterühmi-

4

150

MÜÜK

97,1

100 50

EKSPORT

0

ti erinevad. Väga oluline on olnud Soome ja Rootsi aktiivse ehitustegevuse jätkumine, näiteks betoonelementide eksport on tänu nende riikide ehitustegevusele paremas seisus kui olukord siseturul. Samas seinamaterjalide eksport on tuntavalt vähenenud. Traditsioonilised eksportijatest ettevõtted on endiselt tublid – enamuse oma toodangust eksportisid ehitusvahtude tootja OÜ Krimelte, ventilatsioonitoodete valmistaja AS ETS NORD, puidust avatäidete tootja AS JeldWen Eesti ja klaasfassaadide ettevõte AS Metus-Est ning terasuste valmistaja AS Saajos. Üldisemas plaanis on edukad eksportijad kaks suuremat ehitustoodete rühma – avatäidete tootjad: Saint-Gobain Glass Estonia, AS Klaasmerk (klaastooted), AS Metus-Est, AS Malmerk Fassaadid (klaasfassaadid), AS Jeld-Wen Eesti, AS Viking Window, OÜ T-Tammer, AS Saajos, AS Saku Metall Uksetehas (aknad ja uk-

sed) jne; teise rühmana betoonelementide tootjad: OÜ TMB Element, AS Muuga Betoonelement, AS Framm, AS Lasbet Tootmine, AS E-Betoonelement ning AS Betoneks. Oma toodangut on eksportinud ka kõik seinamaterjalide tootjad (betoonplokid, kergbetoonplokid, tellised; suurima ekspordimahuga AS Bauroc), katusematerjalide tootjad (üle poole toodangust on eksportinud OÜ Monier) ning enamik kuivsegude tootjatest. Fookuses keskkonnatasud Meie raskused on jätkuvalt seotud keskkonnatasudega – kui tootmisettevõtete olukord muutub nõudluse vähenemise tõttu järjest keerukamaks, siis keskkonnatasud – eelkõige kaevandamisõiguse tasu ja vee erikasutuse tasu – hoopis kallinevad järjepidevalt, ehkki tasumäärade tase on naabritest kordades kõrgem. Ootame ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasumäärade vähendamist.


Juhtivadettevõtted ettevõttedkogu kogu Juhtivad Juhtivad ettevõtted kogu PõhjaEuroopas Euroopaseelistavad eelistavad parimat parimat Põhja Põhja Euroopas eelistavad parimat heahingavusega, hingavusega,mugavad, mugavad, kestvad kestvad ja hea hea hingavusega, mugavad, kestvad ja kvaliteetsedSieviAir SieviAirtooted tooted kvaliteetsed kvaliteetsed SieviAir tooted

Professionaalsed Professionaalsededasimüüjad: edasimüüjad: Professionaalsed edasimüüjad: WWW.SIEVI.COM/EE WWW.SIEVI.COM/EE WWW.SIEVI.COM/EE TURVATEK

TURVALISELT TÖÖL


KOOLITUSED

Koolitus standardist EVS 915 Tulekul on oluline koolitus, kus tutvustatakse standardit EVS 915 „Ehitiste projekteerimise ja ehitustööde riigihangete korraldamine“. Koolitusel on lektoriks standardi üks autoritest, Eesti Ehitusettevõtete Liidu õigusnõunik Merle Salmistu. Ehitustööde riigihangete puhul on tihti probleemiks ehitustööde hankimine puuduliku ehitusprojekti alusel, sealhulgas sellise dokumentatsiooni alusel, mille alusel ehitustöid tegelikkuses teha ei saa. Samuti muutuvad ehitustööde käigus hankija soovid ning ehitajal tuleb korraldada lahenduste ümber- või juurde projekteerimine. Puudulik ehitusprojekt on tihti ka olulisemaks põhjuseks, miks ehitamine venib ja kallineb. Samal ajal peegeldab puudulik ehitusprojekt aga märksa suuremat probleemide ringi – selleks on hankija ebapiisav eeltöö ehituse tervikprojekti kavandamisel (sh ehitusuuringute tegemisel), mistõttu jäävad kerkivad probleemid

põhjendamatult järgmiste etappide teostajate – projekteerija ja ehitaja – kanda. Võrreldes 2012. aastal jõustunud standardi esmatöötlusega koosneb uustöötlus kahest eraldi osast – standardisarja esimene osa käsitleb projekteerimist ning teine osa ehitustöid. Standardisarja eesmärgiks ongi vältida riigihangete praktikas harjumuseks saanud vigasid ning anda soovitusi ja juhiseid hea tavaga kooskõlas olevate hangete korraldamiseks. AEG: Seminarid toimuvad 24. septembril Tallinna Ehituskooli aulas (Pärnu mnt 162) ning 15. oktoobril Tartus, Tari AS koolitusklassis (Võru tn 256). KORRALDAJAD: Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit. Koolituse läbimisel väljastatakse elektrooniline tõend. Koolitus annab 4,8 TP (Eesti Ehitusinseneride Liidu täienduskoolituse punkti).

TEEMAD: Riigihangete korraldamise hea tava – standardi EVS 915 olulisemad põhimõtted. Tellija roll ehituse tervikprojekti kavandamisel ja elluviimisel. Kuidas hankida projekteerimise teenust nii, et saavutada oodatud lõpptulemus? Projekteerimise / ehituskonsultatsiooniteenuste riigihanke korraldamiseks sobilikud menetlusliigid – kas ainult avatud hankemenetlus? Nõuded kutsekvalifikatsioonile ja pädevatele isikutele – kellele ja milliseid nõudeid seada? Kas ja millised ehitusala kutsed on samaväärsed? Tehniline kirjeldus projekteerimise / ehituskonsultatsiooniteenuste ja ehitustööde riigihangetel. Soovitused projekteerimise / ehituskonsultatsiooniteenuste lepingute ja ehitustööde lepingute koostamiseks. Poolte vastutus ehituse tervikprojektis (tellija, projekteerija, ehitaja).

Teadmistepõhine ehitus ja olulised teemad Veel on mõned vabad kohad konverentsile „Teadmistepõhine ehitus“, mida korraldavad Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ehitusinseneride Liit ning teadmistepõhise ehituse tippkeskus. AEG/KOHT: Valdkonna suursündmus toimub 2. septembril algusega kell 8.30 Viru konverentsikeskuses Tallinnas. Konverentsil saab kuulata teiste seas kaasaegse arhitektuuri professorit Jaan Kuusemetsa ja tuleviku linna professorit Jenni Partaneni, 6

kõnelevad Timo Tatar ja Jüri Rass MKM-st ning nende kolleeg Matti Kuittinen Soome keskkonnaministeeriumist, samuti tutvustatakse vastvalminud hoonete pikaajalist rekonstrueerimise strateegiat, mille abil tuleb kogu olemasolev hoonefond 2050. aastaks terviklikult rekonstrueerida. Teemaplokkide hulgas on nii energiatõhusus ja sisekliima, BIM ja niiskusturvalisus kui regulatsioonid ja nõuded ehitistele. Eelnev registreerumine on vajalik, seda saab teha veebiaadressil www.ekvy.ee.

2050

on aasta, milleks olemasolev hoonefond tuleb terviklikult rekonstrueerida.


PORTREE

Eesti Arhitektide Liidu president Andro Mänd. Foto: Scanpix, Rauno Volmar

ANDRO MÄND:

valglinnastumine on valus probleem Arhitektide liidu uus president Andro Mänd usub, et koos kaubakeskustega põllu peale siirdunud elu tuleb linnasüdametesse tagasi tuua. TEKST: AIN ALVELA

Juunikuus Eesti Arhitektide Liidu presidendiks valitud Andro Mänd on varem osalenud mitmete Eesti jaoks märgiliste hoonete projekteerimisel, kuid tunnistab nüüd, et presidendi ametiaja jooksul tuleb tegevarhitekti tööst tagasi tõmbuda, sest ei taha ühte või teist tööd teha poolikult – kui juba pühenduda, siis täiega. Ta peab 8

Eesti Arhitektide Liidu (EAL) rolli ühiskonnas väga oluliseks, sest arhitektuur, avalik ruum ja hoonestus lähevad ju kõikidele korda. Ühe põhilise ülesandena oma töös näebki ta vajadust avalikkusele selgitada, miks üks või teine objekt on tehtud just nii, nagu see on tehtud. Eks meediasse ja sealt avalikkuse ette jõuavad asjad tihtipeale just siis, kui midagi tundub olevat või ongi halvasti. Tegelikult on

ju edulugusid rohkemgi, aga need ju enamasti uudiskünnist ei ületa. Andro Mänd on seda meelt, et EAL on ja peabki olema nõuandev organisatsioon ja partner nii riigikui omavalitsusasutustele, miks mitte ka ehitusfirmadele ja projekteerimisbüroodele, kusjuures kõige rohkem vajavad neid nõuandeid tema hinnangul just kohalikud omavalitsused, kus tihtipeale napib erialase haridusega spetsialiste.


Kas EAL-i presidendi amet tähendab nüüd seda, et tegevarhitekti tööl on mõneks ajaks kriips peal? Projekteerimine on selline valdkond, et sa ei saa päevapealt kõike ära lõpetada, aga jah – need mis varasemast on, tuleb lõpuni teha, aga uusi asju ma ei ole tegelikult juba mõnda aega töösse võtnud. Presidendi amet on täiskohaga töö, üsna töömahukas. See on ka üks põhjus, miks EAL-i presidendi ametiaeg on ainult kaks aastat. Arhitektuuri valdkond areneb ja muutub pidevalt ja kui sa sellest liialt kauaks eemale jääd, siis jäädki n-ö rongilt maha ja pärast võib olla keeruline tagasi järje peale saada. Kuidas on arhitekti töö arenenud viimastel kümnenditel? Tegutsen arhitektina paarkümmend aastat ega pea ennast vanaks inimeseks, aga isegi mina olen näinud juba kahte suurt murrangut. Esimene algas juba 1990ndatel, kui käsitsi joonestamine läks arvutisse. Kui mõelda, et praktiliselt mitusada aastat, alates Prantsuse revolutsioonist, oli kogu projektijoonestamine oma põhiolemuses toimunud ühte moodi, siis tähendas arvutite tulek ikka suurt muutust. Tõsi, alguses kõigest 2D-na. Aga see muutis Eestis arhitektuuri pilti korralikult, sest koos selle muudatusega tulid turule ka uued tegijad, toimus nähtus, mida oleme harjunud nimetama põlvkondade vahetuseks. Noored õppisid ülikoolis arvutiasjanduse selgeks, aga väga suur osa vanematest arhitektidest jäidki käsitsi joonestamise peale. Aga just sel ajastul avanes aken paljude uute arhitektuuribüroode tekkimisele. Praegu enam nii suurt noorte büroode esile kerkimist ei ole, kui umbes 15 aastat tagasi. Praegu aga toimub teine murrang, kus projekteerimine siirdub 3D-mudelite modelleerimise valda.

Kusjuures Eesti on mudelprojekteerimise n-ö tavapraktiseerimises kogu maailmas üsna eesrindlik. Milles seisneb EAL-i ja selle presidendi põhiline funktsioon, kui palju selles on arhitektide endi esindamist? Arhitektide endi esindamine on pigem tagaplaanil. Seda teeme siis, kui on tekkinud mingid vaidlused. Tihtipeale on need seotud autoriõigustega, millega Eestis ei olda eriti kursis. Aga üldiselt on EAL-i tegevuse fookus ikkagi elukeskkond, mille huvide eest liit seisab. Ka Eestisse hakkab tasapisi jõudma n-ö läänelik arusaamine linnaruumist ja liidu eesmärk on seista hea avaliku ruumi eest, teha selgitustööd. Just see viimane on üks teema, mida seni pole ehk kõige paremini tehtud. Peame avalikkusele senisest rohkem ja põhjalikumalt selgitama, miks üks või teine asi tehti just nii ja mitte teisiti. Tuleb ühiskonnas viljeleda näiteks teadmist, et inimesed oskaksid linnavõimult nõuda enda jaoks head elukeskkonda. Neil puudub valdavalt see teadlikkus, et neil on õigus selliseid asju nõuda. Pigem ollakse harjunud sellega, mis meil on, justkui paratamatusega. No kõigele uuele vastu seismine on eestlastel ju hästi kätte õpitud? Jah, see NIMBY-sündroom, eksole. Ei, ma ei pea silmas seda, et ollakse kõigele vastu, vahel ka lihtsalt jonnist või kiusust. Ega ma ei väida, et vastuseisjatel pole õigus, pigem üldiselt ikka ongi. Aga on olnud ka juhtumeid, kus puude taga ei nähta metsa või ei omata n-ö pikka vaadet. Kui mõni hoone või väljak ei meeldi, siis on arhitekt süüdi? Eks harmooniat on keeruline leida. Ja ega inimesed tihtilugu ei süvene ka, mida nad endale tege-

likult ostavad. Kui rääkida näiteks tänapäevastest kortermajadest, siis väga tihti on korterite plaanid pehmelt öeldes piinlikud – inimesed ostavad meeletult kalli raha eest, sageli ilmselt emotsiooni pealt, endale korteri, võtavad pikaks ajaks laenu, aga tegelikult saavad sõna otseses mõttes saasta. Jah, praegu kritiseeritakse nõukogudeaegseid kortermaju, et halb ehituskvaliteet jne, aga toonaste majade korterite plaanilahendused on palju paremini läbi töötatud kui enamik nüüdsed. On ka häid kortermaju, aga tihti tuleb välja, et arendaja surve tõttu on võimalikult väikesele pinnale mahutatud majja surutud võimalikult palju eluruume, et võimalikult suurt kasumit teenida. Samas ei lahenda ka arhitektid ise teinekord asju piisavalt hästi läbi. Toimiva plaanilahenduse saab erinevaid võimalusi taas ja taas läbi joonistades, aga tihtipeale ei ole selleks aega, raha ega tahtmist ja nii sünnivadki sellised halvad ja väga halvad lahendused. Milles seisneb meie linnade suurim arhitektuuri- või ehitusalane probleem? See on valglinnastumine – meie linnad ei kontrolli neid ümbritsevat maad. See on surve linnadele, sest neis linna ümbruse valdade elurajoonides elavad inimesed kasutavad ikkagi linna teenuseid – lapsed käivad seal koolis, täiskasvanud tööl. Näiteks Tallinna puhul – uut Haabersti suurt ringristmikku pole vaja niivõrd Tallinna inimestele, reaalselt teenindab see Harku valla elanikke. Samas maksab selle kinni Tallinna maksumaksja, kuna pealinn ei kontrolli enda ümbruses toimuvat. Sama kehtib ka Pärnu ja Tartu kohta. Sellest tulenevalt on minu seisukoht selline, et haldusreformi käigus oleks tulnud linnade ümbrused liita linnade haldusterritooriu-

9


PORTREE

mitega, see oleks linnad muutnud märksa kompaktsemaks. Energiatõhususe tagaajamisel on ilmselt ka omad „agad”? Energiatõhususe järgimine on igati mõistlik, aga kogu pilti peaks vaatlema hoopis laiemalt, kui seda seni on tehtud. Kui nüüd see energiatõhus maja ehitada näiteks kusagile Viimsi tippu või Tabasallu, ent kui seal elavad inimesed käivad autoga iga päev Tallinna vahet, siis nad nullivad selle edasitagasi sõitmisega ju ära selle energiatõhususe, mis oma majaga saavutatakse.

vad üsna sarnased välja renoveeritud vanade majadega. Seal puudub uus ruumiline kvaliteet. Praegu on need majad uued ja kuna me tuleme sellisest lagunenud majade ühiskonnast, siis inimene soovib uut ja näiliselt korralikku ning ta ostabki endale korteri sellesse uude majja. Aga olles seal käinud, siis ma tean, et osad nendest majadest, mis on seal 10–15 aastat olnud, juba lagunevad ja nende väärtus kahaneb kiiresti. Lasnamäega peaks väga jõuliselt tegelema, sinna ei tohiks ehitada uut Lasnamäge veel juurde. Elukeskkond tuleb teha mitmekesisemaks.

Praegu ehitatakse näiteks Lasnamäe endisaegsete paneelmajade vahele uut kivilinna? Kui vaadata, mida sinna ehitatakse, siis näeme, et taastoodetakse Lasnamäge. Uued majad näe-

Kelle asi on sellega tegeleda? See on Tallinna linn, kes peab seda haldama ja juhtima. Meil on ehituses olnud viimased 20 aastat kõik turu juhtida. Toona see ilmselt oligi ainuõige otsus, aga nii na-

gu arenevad inimesed, areneb ka ühiskond ja mingi asi, mis töötab antud ajahetkel, siis mingil hetkel see enam ei tööta ja tuleb hakata otsima uusi lahendusi. Ma arvan, et praegu on just käes see aeg, kui omavalitsused peavad hakkama arengutesse jõuliselt sekkuma, turg ei saa enam asju juhtida. Paljudes Põhja-Euroopa linnades seda juba tehakse ja tundub, et ka Tallinnas hakkab jää liikuma. Kas arhitekti tööfilosoofia võiks olla püüd kõigile meeldida või loota sellele, et küllap aja jooksul hakkab meeldima? Kõigile meeldida ei saa, see on lootusetu ja ega peagi kõigile meeldima. Eesmärk võiks olla see, et sa teed head asja, et sa ei pea pärast hakkama selgitusi jagama või vabandama. Arhitekti käekiri peaks olema selge, kõigile arusaadav.

Eesti Betooniühing koolitab

BETOONITÖÖDE OHUTUS

Kõigi ehitusprotsessi osaliste eesmärk on ilma õnnetusteta töötamine. Õige suhtumise ja piisava pühendumise korral on see alati võimalik.

Kolmapäeval, 23. septembril 2020 Tallinna Ehituskoolis (Pärnu mnt 162, Tallinn) Päevakava: 10.00 Registreerimine koolitusele ja hommikukohv. 10.30 Ressursisäästlik ja tulemuslik ehitusplatsi üldkontrolli korraldamine ja ohutusejuhtimine. TARMO NAKKURT, must maja

11.45 Ohud betooni transpordil ja pumpamisel. LAURI LABE, Betoonimeister 13.00 Lõuna 13.45 Turvaline töö raudbetoonelementide paigaldamisel. SVEN VIIN, PVM Ehitus 15.45 Koolituse lõpp. Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 3,0 täiendõppe punkti. Tasuta lõunasöök kooli sööklas ja parkimine kohtade olemasolul kooli parklas. Registreerumine hiljemalt 15. septembriks 2020: betoon@betoon.org Koolituse hind: 75 €, Eesti Betooniühingu liikmetele: 50 €. Lisandub käibemaks. Lisainfo tel: 648 1918, 50 36650; e-post: betoon@betoon.org Lisainfo: www.betoon.org

Betooni Tehnoloogiapäev toimub käesoleval aastal kolmapäeval, 21. oktoobril Tallinna Tehnikakõrgkoolis: • seitse teemat • kolm välisesinejat •Betoonisõbra auhinna väljakuulutamine


Miks on nii, et kui töö ebaõnnestub, hakkab kiiresti lagunema, siis otsitakse enamasti välja arhitekt, kellele pähe anda? Arhitekt on selline amet, millest kõik aru saavad. Kui öelda, et see on mingisuguse hankespetsialisti tegemata või lohakas töö, siis see ei jõua enamikele kohale. Tegelikult on nende altminekute taga terve hulk kõikvõimalikke spetsialiste, n-ö vahemehi, kes peaksid hindama, millest ja kuidas midagi tehakse ja kas tehakse kvaliteetselt. Kuidas võib rahul olla meie arhitektide n-ö piiriülese pädevusega? Paljud konkursid on ju rahvusvahelised. Iseenesest toimib Euroopas jah kaupade ja teenuste ja tööjõu vaba liikumine. Aga seda, et iga riik siiski kaitseb oma turgu, tehes se-

da läbi keele. Olgu peale rahvusvaheline pakkumine, aga kui kogu see dokumentatsioon on kohalikus keeles, siis on väga keeruline sinna siseneda. Sellest on olnud palju juttu, aga enamik Euroopa riike pole huvitatud siin midagi muutma. Eks kardetakse neid nn „poola torumehi”. Ka Eestis kõigi konkursside pabereid ei tõlgita, sest esiteks on see tellijale lisakulu, teisalt tellija alati ka ei soovi endale välismaist partnerit, sest suhtlus muutub kohe märksa keerulisemaks. Aga neid konkursse ikka tehakse ja neid levitatakse kõikide riikide arhitektide liitude vahel ja nii jagab ka EAL seda infot oma liikmetega. Lisaks saab välismaisel konkursil osalemiseks taotleda liidu kaudu loomestipendiumi. Eesti turgu on aga lätlased viimasel ajal hakanud avastama, seal on

viimasel ajal tekkinud palju noori büroosid. Kuivõrd arendajad tänapäeval üldse soovivad arhitektuuriliselt originaalseid lahendusi või on küsimus pigem selles, kuidas mingi uus kortermaja kusagile Kalamajja väikesele pinnale ära mahutada? Sellega on nii ja naa. Siis, kui arendaja ostab ka endale kortereid uude majja, pannakse ka originaalsusele ja kvaliteedile rõhk. See on ka üks minu soovitus – üks hästi tehtud maja indikaator võiks olla see, kui arendaja ise ka on ostnud sinna korteri, teinud büroo või midagi sellist. See pole küll teab mis avalik info, aga kui see õnnestub teada saada, siis on see märk, et ilmselt panustatakse sinna siis ka rohkem. Mitte ainult korterite lahendusse,


PORTREE

vaid ka näiteks trepikodade, maja ümbruse lahendusse, materjalide valikusse jmt. Kuidas ühiskonna vananemine seondub ruumilise planeerimisega ja vastupidi? See on kogu läänemaailma teema ja eks kõik algab üldisest linnaplaneerimisest. Näiteks see, et inimesel oleks n-ö jalakäigutee kaugusel saadaval kõik esmatarbeteenused. Meil paraku koonduvad kõik need ärid suurtesse kaubakeskustesse. Peaaegu sajand tagasi oli aga tavaline, et kortermajade esimestel korrustel olidki kõikvõimalikud ärid. Ja nii on Põhjamaades aru saadud, et see on ikkagi suur väärtus, kui inimesed ei pea autosse istuma ja kusagile sõitma, et saada oma igapäevaseid asju aetud. Selle juba räägitud valglinnastumise juures on see vist üldse tähelepanuta jäänud? Jah. No ja Tallinn on üldse väga ühe tsentriga linn. Tallinna tuleks arendada selles suunas, et linn muutuks polütsentriliseks. Et inimesed ei peaks iga väiksema asjaajamise pärast kesklinna sõitma. Nõmmel ehk on mingi tuumikala, aga teistes linnaosades mitte. Kui meil on Kristiine kaubanduskeskus, siis see ei ole Kristiine linnaosa keskus, vaid kõigest ühe äriettevõtte omanduses olev kontrollitud ja suletud ruum. Koroonakriis näitas hästi ära, kuivõrd ohustatud on kõik need suletud kaubakeskustes olevad asjad – kui viirus levib, on keskus kinni ja elu põhimõtteliselt seisab. Vilniuses tehti muide väga nutikalt – et kohvikud kriisi ajal ellu jääksid, võeti vanalinna ümbruses tänavad autodelt n-ö ära ja lubati kohvikutel laieneda autoteedele. Nii saadi tagada distantsihoidmist ja kohvikud said ka koroonakriisi ajal tegutseda.

12

Andro Mänd

Sündinud: 30. septembril 1981. aastal. 2008. aastal lõpetas Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuri ja linnaplaneerimise erialal. Volitatud arhitekti kvalifikatsiooni 7. tase. Töötanud arhitektuuribüroodes Kavakava, 3+1, Salto ja Hoov. Aastast 2018 EAL-i asepresident. Juunis 2020 valiti järgmiseks kaheks aastaks EAL-i presidendiks. Osalenud näiteks Tartu Ülikooli Narva kolledži, Tallinna linnateatri laienduse, Rapla, Viljandi ja Tabasalu riigigümnaasiumi, Kultuurikatla ja mitme teise hoone projekteerimisel. Allikas: EAL, EhitusEST

Lasnamäega peaks väga jõuliselt tegelema, sinna ei tohiks ehitada uut Lasnamäge veel juurde. Elukeskkond tuleb seal teha mitmekesisemaks.

EAL-i suurprojekt on EV100 raames algatatud väikelinnade keskväljakute arendamine. Paljudele neist on olnud tõsist vastuseisu, aga rahulolematus vaibub ja lõpuks on kõik rahul? Loodame. Neid väljakuid on juba üpris palju ja tõsi on see, et ega kõik ei saagi lõpuni õnnestuda. Aga ma leian, et see on ikka pigem Eesti arhitektuuri edulugu. Eks me näeme 5–10 aasta pärast, kas ja kuidas need väljakud rahva poolt omaks võetakse. Linnaväljakute jätkuprogrammi rahastus ei ole veel selge, kuigi järjekorras on veel paarkümmend

linna omavalitsust, seega loodame, et antud rahastuse otsus valitsuselt siiski tuleb. Aga optimaalne on 4–5 projekti aastas. See on ruumiliselt tugev algatus, mis võiks aidata nendel nn depressiivsetel Eesti väikelinnadel taas jalule tõusta ja neil oma värsket identiteeti tekitada. On ju näha, et väikelinnade ajaloolised keskosad on välja surnud, sest äri ja tegevus on liikunud põllu peale rajatud kaubanduskeskustesse. Valga on üks ideaalne näide, kuidas on teadlikult hakatud koondama elu vanasse linnasüdamesse. Kolitakse isegi inimesi ümber jmt. Seda kõike tänu võimekale linnaarhitektile ja tõsiasjale, et kohalikud poliitikud usaldasid teda. Meil on riiklik arhitektuuripoliitika, vähemasti paberil, ja selle poliitika üks osa on ka see, et näiteks Jõhvi ehitame kontserdimaja, aga Võrru ei ehita. EAL on aastaid rääkinud, et riigil võiks olla juhtiv n-ö riigiarhitekt. Poliitikud on sellele vastu olnud, samas süüvimata, mida üldse tahetakse sellega saavutada. Nüüd on ettevalmistamisel nn MARU-ametkond, kuhu on kavas panna kokku kõik need ametnikud, kes tegelevad ruumi teemadega. EAL soovib, et seal oleksid kindlasti ka arhitektid ja kultuuriministeerium on selle projekti tõesti ka sisse kirjutanud. Kui seda kontserdimaja näidet edasi arendada, siis riigil puudub praegu tervikpilt, mida ja kuhu üle riigi ehitatakse. Iga ametkond tegeleb oma asjadega – kes ehitab päästekomandosid, kes koole, kes kontserdimaju, kes teesid, aga keegi ei vaata tervikpilti. Selle asemel, et tugevdada uute rajatistega hääbuva rahvastikuga maakonnalinnade ajaloolisi keskuseid, ehitatakse mingi objekt sinna, kus seda on lihtsam korraldada. Ja iga ministeerium tegutseb omaette.


Tulemuseks on see, et mis ühele võib olla vajalik ja arendav, võib teise piirkonna hoopistükkis välja suretada. Mis on ruumiline segregatsioon, kuivõrd see on Eesti linnades tuntav ja kas selle süvenemise vastu annab ka midagi teha? Kõige lihtsamalt öeldes seisneb ruumiline segregatsioon selles, et rikkad kolivad ühte, vaesemad inimesed teise kindlasse piirkonda. Tallinnas on uuringutega tõestatud, et see protsess on käimas. Teiste linnade kohta uuringuid pole, aga võib aimata, et see toimib ka Tartus ja Pärnus. Vanade paneelmajade piirkondadesse koondub väiksema sissetulekuga elanikkond ning jõukam keskklass läheb sinna nn rasvarõngasse, mis neid linnu ümbritseb. Või kesklinnadesse. Tallinnas on see protsess Euroopa kiireim. Näiteks Riias ja Vilniuses pole see probleem niivõrd tuntav. Tallinna linnavalitsus peab sellega väga jõuliselt tegelema. Ja õnneks nüüd hakataksegi koostama Kesklinna linnaosa uut üldplaneeringut, mille esialgses plaanis on segregatsiooniga tegelemise nõue sees. Aga on kuulda,

Näiteid Andro Männi töödest: Fotografiska, Pärnu kortermaja Villa 1 ning Rapla Gümnaasium. Fotod: Tõnu Tunnel, Terje Ugandi, Kaido Haagen

et seda teemat kardetakse ja sellest ei tihata avalikult rääkida. Et kohe järgneb linnavalitsuse süüdistamine sotsialismi edendamises? Nojah, meil on ju kogu aeg olnud äärmiselt parempoolne maailmakäsitlus ja eks ma isegi olen olnud selle pooldaja. Saan aru, et omal ajal see oligi ainuõige. Nüüd peame sellest paremast äärmusest natuke keskele tagasi liikuma. Lihtsaid lahendusi siin pole,

sest linn ei kontrolli ju elamufondi, kuna linnal ei ole maad. Aga linn peab suunama kõik oma jõu ja ressursid sellesse, et tekitada nn punastesse piirkondadesse n-ö linnaosade tuumikud, kus on korralikult välja arendatud linnapoolne infrastruktuur. Ka riik peaks sellesse panustama. Näiteks kindlasti peaks üks uus riigigümnaasium tulema Lasnamäele. Kuidas Tallinn oma avaliku ruumi kujundamisega hakkama saab? Ütleme nii, et on häid ideid. Näiteks Kopli kaubajaamast Stroomi rannani ulatuv lineaarpark ehk Putukaväil. On häid asju ka plaanis, aga ilmselt see linna aparaat, see süsteem on lihtsalt nii suur ja kohmakas, et paarist-kolmest agarast inimesest jääb väheseks, et seda süsteemi õiges suunas pöörata.

13


PÕNEV OBJEKT

Elva uus

linnaruum

Kunagine sise-Eesti tunnustatud suvituslinn Elva sai EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum” raames endale uue keskväljaku ja Arbi järve äärse puhkeala: tekkis atraktiivne linnaruum, mis loodetavasti meeldib nii kohalikele kui suvitajatele ning meelitab ettevõtteid. TEKST: AIN ALVELA

Elva on nende linnade seas, kus EV100 „Hea avaliku ruumi” arhitektuurikonkurss kuulutati välja projekti esimeses etapis 2015. aastal. Detsembris alanud konkurss kestis järgmise aasta märtsikuuni ning võitjad kuulutati välja 2016. aasta kevadel. Nii nagu igas lin14

nas püsitati konkursil osalejatele konkreetne lähteülesanne, nii ka Elvas – leida ruumiline lahendus ajalooliselt vana Uderna kõrtsi ja Elva raudteejaama ühendanud Kesk tänavale ja seda ümbritsevale vööndile, sh väljaku lähikonda jääva Arbi järve äärsele puhkealale. Tasub meenutamist, et toona oli Elva linn veel eraldi omavalitsus ja

alles 2018. aastal moodustati praegune Elva vald. Tõsi, ka valla keskus asub ikkagi Elva linnas ja ega ka muus plaanis haldusreform kõnealuse projekti kulgu ega eesmärke suuremat muutnud. Elva kesktänava, väljaku ja järveäärse puhkeala ehitamise projekt läks kokku maksma 3,2 miljonit eurot, milles sisaldub veidi üle


Uus väljak ulatub Arbi järveni, sidudes selle nõnda kultuurikeskusega. Fotod: Jaak Jänes, Kayvo Kroon ja Ain Alvela

miljoni euro toetust, valla eelarveraha ja mõningane osa ka pangalaenu. Aedlinnale sobilik lahendus Elva avaliku ruumi konkursile laekus kokku kaheksa tööd. Konkursi võitjaks ja 6000 euro suuruse preemia pälvijaks osutus töö märgusõnaga „Sõstrapõõsaste vahel”, mille autorid on arhitektid Ülle Maiste, Diana Taalfeld, Roomet Helbre, Taavi Kuningas ja Anne Saarniit. Ametis on need inimesed arhitektuuribüroodes NU, AT Home, Ubin Pluss ja TEMPT. Olgu kohe öeldud, et edaspidiste arengute käigus, mida algne projekt sellistel puhkudel niikuinii läbi peab elama, jäi võidutööle nime toonud sõstrapõõsastest,

Juba sel suvel on näha, et kesklinn tõmbab inimesi, siia tullakse jalutama ka väljastpoolt Elvat. Heiki Hansen, Elva abivallavanem

mis pidid ääristama kultuurikeskuse ja vallamaja eest läbi kulgevat Kesk tänavat, üsna vähe järele. Nimelt leiti, et äkki ei ole siiski mõtet söödavate marjadega põõsaid otse sõidutee äärde istutada – küsitav oli nende sealne elujõulisus ja kardeti ka, et kui väikesed ja suured möödakäijad neid marju suhu pistma hakkavad, võib see

nii mõnelegi kõhule pahasti mõjuda. Nõnda otsustati sõstrapõõsad asendada haljastusse rohkem sobivate puittaimede liikidega, vallamaja esist aga pandi ilmestama dekoratiivsed kirsipuud, mis sel kevadel juba oma õrnroosa õieiluga sealset olustikku ilmestasid. Muus plaanis, ka ehituslikult, rajati väljak aga enamasti nii, nagu arhitektid olid selle kavandanud. Ja nagu juulikuus ametlikult avatud väljakul jalutades võib aduda, täitis projekt oma esimest eesmärki – tuua elu ja tegevused kaubakeskuse esiselt platsilt mõnusasse, aedlinnale sobilikku keskkonda, kus vaoshoitult urbanistlik linnaruum, mida kätkeb endas uus väljak ja seal paiknev kultuurikeskus, ühineb sujuvalt loodusli15


PÕNEV OBJEKT

ku pargi, randa viiva allee ja järve äärde suunduva puhkealaga. Seega siis konkursi väljakuulutamisest kuni tööde lõpetamiseni kulus peaaegu viis aastat, kusjuures päris olulise osa sellest ajast hammustas konkursile järgnenud projekteerimise etapp. Tulemust võib igaüks Elvasse sõites ise kaeda ja järgi proovida. Esindusväljak ja puhkeala Elva abivallavanem Heiki Hansen meenutab, et tegelikult polnud Elva linnal alguses üldse plaaniski Eesti Arhitektide Liidu EV100 projektis kaasa lüüa, sest elati teadmisega, et linnal on juba olemas Kesk tänava ja Arbi järve ümbruse rekonstrueerimise projekt ja nii oodati justkui sobivat hetke, mil seda ellu viima hakata. Ent kuna EV100 toimkonna pakutav tundus siiski ahvatlev, otsus-

Keskväljaku lõpus saab puhata suurel järveäärsel puitplatvormil. Foto: Jaak Jänes

tas toonane linnavõim vana projekti kõrvale heita ja uuega alustada. Nii tehti arhitektuurikonkurss, mille tulemusena sündis tänane lahendus. „Teostatud projekti suur pluss seisneb selles, et nii tekkis Elva keskväljak kultuurikes-

kuse ette, mis läheb otsapidi välja Arbi järve äärde ja lõppeb seal suure puitplatvormiga. Varasemas projektis, mis käsitles tervet Arbi järve ümbrust, otseselt keskväljaku tekitamist sees ei olnud,” kirjeldab Heiki Hansen plaani realisee-

SAMA RAHA EEST

ROHKEM! Juba 25 aastat tegevust Ees�s!

KRUVIVUNDAMENT Kandevõime: 1050 kg UUS HIND: 26.90 eur/tk

KEEVITUSSEADE QUBOX Qubox´i hind alates: 3200.- eur+km UUS TOODE!

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga

Tartu: Vasara 52 D, 50113 Pärnu: Tallinna mnt.84 , 80010 Tallinn: Vana-Tartu mnt.18 , Ladu 10

www.cedo.ee Lühinumber 1691

Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn


rumise tulemusi. „Nüüd, kui väljak on valmis, saame tõdeda, et selline lahendus oli linna elavdamise osas kindlasti hea. Muidugi algne konkursile pakutud lahendus töö käigus ikka omajagu ka muutus. Algselt oli seal palju sõstrapõõsaid, aga lõpuks need sõstrapõõsad n-ö taganesid ja see oli ka mõistlik, sest linnakeskkonnas koos tänavasoola ja kõige muuga poleks need ilmselt kuigi kaua seal vastu pidanud. Aga paar-kolm sõstrapõõsast, küll mitte lausa tänava ääres, on väljakul siiski olemas.” Kesk tänava ääres, väljakul ja järve kaldale kulgeval promenaadil on nüüd erinevat haljastust – on kõrrelisi, on lilli, on erinevaid ilupõõsaid. Vallamaja ees oleval platsil kasvavad dekoratiivkirsid, järve äärde viiv allee uuendati pärnadega. Projekti lähteülesanne, mida ko-

halik võim ja linnarahvas soovisid näha, oli linna keskse tänava uuenduskuur, mis seoks kesklinna ajaloolised tõmbekohad ja moodustaks ühtse terviku nii keskväljaku kui järveäärse puhkealaga. Heiki Hansen tunnistab, et tegelikult klassikalises mõistes keskväljakut Elvas varem ei olnudki. Seal, kus praegu on kultuurikeskuse esine väljak, laius varem lihtsalt asfalteeritud autoparkla. „Nüüd on keskväljak olemas, seal on mugav ja kohane üritusi – kontserditest laatadeni – korraldada ning loodetavasti kujuneb see koht ka linna tõmbekeskuseks,” räägib Hansen. „Tegelikult ongi juba sel suvel näha, et kesklinn tõmbab inimesi, siia tullakse jalutama ka väljastpoolt Elvat. Ja kui pärast kaubanduskeskuse valmimist juba aastaid tagasi kandus Kesk tänava n-ö keskus just sinna kaubakesku-

se poolsesse otsa, siis nüüd on selgelt näha, et inimesi tuleb ka tänava teise otsa poole tagasi ja elu hakkab käima terve tänava pikkuselt, alates siis kaubakeskusest, lõpetades vana raudteejaamaga.” Heiki Hansen leiab, et arhitektidel on päris hästi õnnestunud liita keskväljak funktsionaalse puhkealaga harmooniliseks tervikuks – linna kiviväljak seal asuva galerii ja müügikioskitega läheb sujuvalt üle nn virgestusalaks, kus paiknevad drenažöörid, male- ja pingpongilauad, võrkkiiged, lasteväljakud ja istepingid ning lõppeb Arbi järve ääres juba päris puhkealaga, kus saab purskkaevuvulina saatel päikest võtta või ujumas käia. Elva valla arhitekt Jaanika Saar ütleb, et kuigi ehitaja andis töö üle juba mullu detsembri lõpus, aga nagu ikka, ilmneb sellistel puhku-


PÕNEV OBJEKT

Projekt „Hea avalik ruum”

Mida järvele lähemal, seda looduslikum ja romantilisem. Foto: Jaak Jänes

del ka mõningaid vigasid, peaasjalikult seoses haljastusega, mida talvel ei saanudki korralikult lõpuni teha ning nende silumisega tegeldi veel käesoleva aasta maikuuni. Juulis avati uus Elva keskväljak niisiis ametlikult ja pidulikult. „Üsna palju aega nõudis projekteerimine, seda enam, et projektid tuli teha erinevatele osadele. Näiteks kui tööd puudutasid juba nii pikka osa Kesk tänavast, siis oli üheaegselt mõistlik välja vahetada ka kõik tänavaalused kommunikatsioonid, torustikud jmt,” selgitab Jaanika Saar. „Ja nagu ikka, tuleb ette ka ootamatusi. Meil siin tuli tänava alt välja peaaegu sajandivanune kivist laotud truup, see oli kõigile paras üllatus. Ka ehitusloa väljastamine ja kooskõlastused võtavad aega, enne kui saab ehitustöödega pihta hakata.” Saare sõnul oligi suurem muudatus lõpliku teostuse ja algse konkursitöö vahel seotud sõstrapõõsaste arvu kärpimisega, enamik elemente, mida töö autorid soovisid väljakule panna, ka sinna jõudsid, lihtsalt töö käigus neid mõnevõrra täpsustati ja täiustati. Paika jäi ka kontseptsioon, et mida lähemale järvele, seda looduslikumaks keskväljak muutub, seda rohkem tuleb 18

kasutusele looduslähedasi materjale ja ka haljastus muutub aedlinnale iseloomulikumaks. Kesk tänav ise aga muutus kitsamaks, lisati jalgrattateed ja piirati autode liikumiskiirust. Eskiisprojekt sisaldab ka vallamaja tagust mänguväljakute ja rulapargi ala ning Juubelitamme pargi lahendust – need teostatakse tulevikus. Inimesed tulevad ja naudivad Jaanika Saar on seda meelt, et Elva keskse tänava arendamise projekti tulemus paneb ka paljusid kinnisvaraomanikke Kesk tänava ääres oma valdusi korda tegema. Mitme maja fassaad on üle värvitud, tänava ja uue väljaku äärde ehitati uus perearstikeskus ja renoveeritakse endise keskuse maja. Lisaks korraldati hiljuti ka keskväljaku vahetusse naabrusse kavandatud nn promenaadimaja arhitektuurivõistlus ja praegu seda hoonet projekteeritakse. Tegemist on äri- ja eluhoonega, mis asub väljakult järve äärde viiva Elva esimese aukodaniku, näitleja ja lavastaja Leopold Hanseni nimelise allee kõrval. Ka see hästi atraktiivne, tugevalt viltuste puudega allee sai

Algatati Eesti Arhitektide Liidu ja EV100 korraldustoimkonna ühistööna 2014. aastal. Tegeleb linnakeskuste korrastamisega, mida hinnatakse riikliku regionaalpoliitika üheks eesmärgiks. Projekti käigus korraldatakse arhitektuurivõistlused ja korrastatakse nende tulemusel 15 Eesti linna keskväljak, peatänavad või nende ümbrus. Avaliku ruumi lahendused on kavas välja ehitada „Eesti Vabariik 100“ juubeliprogrammi raames hiljemalt aastaks 2020. Allikas: www.avalikruum.ee

keskväljaku projekti raames kuigivõrd korrastatud, nüüd on vallavalitsus küsinud keskkonnaametilt ka tingimusi allee n-ö tervendamiseks, sest ilmselt kunagiste kraavikaevamistega on puude juurtele liiga tehtud ja nende seisukord ei ole praegu kõige parem. „Võimalik, et ühel hetkel tuleb kaaluda selle allee uuendamist ja paremate kasvutingimuste loomist,” märgib Jaanika Saar. „Aga praegu on see väga romantiline paik Elvas oma suurte puude ja rippuvate kiiktoolidega. Väga mõnus koht jalutamiseks kindlasti. Ja ega Elvas pole sellist asja tükk aega näha olnud, et nii palju inimesi kodudest välja tuleb ja linnas oma vabal ajal ringi jalutab. Ja mitte lihtsalt ei jaluta, aga tullakse välja tegevust otsima ja viibitakse kohe mitu tundi järveäärsel puhkealal.” Ta lisab, et ka kõik uuele väljakule ja rannaalale planeeritud ärimoodulid – müügikohad, kohvikud, on hästi tööle läinud ning kauplejaid seal jagub. Väljaku servas paiknevas linna väligaleriis on praegu fotonäitus Elva keskväljaku valmimisest, aga seal on plaanis edaspidi hakatagi erinevaid väljapanekuid eksponeerima. .


LUMI & LUMO VENTILATSIOONIPLAFOONID

ÕHU JUHTIMINE

DISAINILT SULANDUVAD TEHNILISELT VÄLJAPAISTVAD

DISAIN PLAFOONID

LUMI & LUMO KASULIKUD OMADUSED • • • • • • •

Kaasaegne disain Lihtsalt kohandatav välimus Mustust hülgav CleanVent® pinnatöötlus Lihtne paigaldada, seadistada ja fikseerida Täpsed õhuhulgad ja mõõtetulemused Suurused Ø100, 125, 160 ja 200 mm Saadaval nii sissepuhkele (Lumi) kui väljatõmbele (Lumo)

FläktGroup uued LUMI ja LUMO ventilatsiooniplafoonid on välja töötatud disainerite, lõpptarbijate ja paigaldajate poolt saadud tagasiside põhjal. Tulemuseks on uudne sissepuhkeja väljatõmbe-plafoonide tootevalik mis on sobiva ja paindliku disainiga ning katab tehniliselt laia ala. Hästi kujundatud disain sobib peaaegu igasse keskkonda ja seda on ise võimalik isikupäraselt kujundada tänu nutikale isiksustamise funktsioonile. Need plafoonid on tõesti ka tehniliselt silmapaistavad, väga lihtsad paigaldada, vähese hooldusvajaduse ja täiustatud madala müratasemega.

FläktGroup Eesti OÜ, Pärnu mnt 105, tel 66 22 780, heikki.jurilo@flaktgroup.com


SEADUS

Nõuded ehitustoodetele: määrus on muutmisel Versioon A: CPR-i ei muudeta, kuid selle rakendatavust parandatakse juhendmaterjalidega ja parema selgitustööga.

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

E

hitustoodetele esitatavad nõuded on esitatud Euroopa Liidu ehitustoodete otsekohalduvas määruses (EL-i määrus nr 305/2011, CPR (Construction Products Regulation)). Nagu aastanumber viitab, kiideti määrus heaks 2011. aastal, kuid lõplikult jõustus dokument 2013. aastal. Uuest õigusaktist oodati palju, kahjuks on viimastel aastatel määruse rakendamine pigem seisma jäänud. Ehitustoodete määruse toimimiseks vajame suurt hulka harmoneeritud tootestandardeid, päris suur kogus standarditest on aga määruse nõuetega vastavusse veel viimata. See tähendab, et mitmete standardite puhul peab tootja lugema koos nii määrust kui standardit ja aru saama, millised nõuded on õiged ja millised mitte. Euroopa Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsiooni CEN lahkhelide tõttu on jäänud väga paljud standardid jõustamata. Nii on Euroopa Komisjon asunud jõuliselt läbi suruma ideed selle määruse muutmiseks. Läbi uuringute on jõutud erinevate versioonideni, mille vahel peaksid Euroopa Komisjon ja liikmesriigid tegema valiku.

20

Versioon B: keskendutakse CPR-i parandamisele. Eelkõige soovitakse muuta: Käsitlusala ja eesmärgid (käsitlusala täpsustamine, kooskõla teiste EL-i õigusaktidega, keskkonnaaspektid, ringmajandus). Ühtlustamine (CPR-i ühine tehniline keel, esialgne CE-märgis, tootjate halduskoormuse vähendamine, standardite kättesaadavuse parandamine). Tõhususe parandamine (turujärelevalve tõhustamine, teavitatud asutuste töö parandamine, jätkusuutlikkust hindavad asutused, infopunktide töö parandamine). Sujuv üleminek uutele eeskirjadele. Versioon C: fookus CPR-ile, hõlmates versiooni B ettepanekuid. CPR-i ulatust piiratakse hindamismeetoditega. CPR-i puhul keskendutakse põhilistele meetoditele (mis selguvad muutmise käigus). Ühise tehnilise keele muutmine tootjate jaoks vabatahtlikuks. Versioon D: toetub versioonile B, sisaldades ka versiooni A põhimõtteid. Tootenõuded viiakse otse CPR-i. D1: tootenõuded otse õigusakti, need toetuvad uuele õigusraamistikule (New Lagislative Framework, omab sarnasusi oma-

Uuri lisa: Erinevaid materjale määruse muutmise kohta saab lugeda Euroopa Komisjoni ehitustoodete määruse CPR muutmist käsitlevalt veebilehelt (inglise keeles): ec.europa.e ec.europa.eu/ growth/sectors/construction/ product-regulation/review_en

Euroopa Komisjon on asunud jõuliselt läbi suruma ideed määruse muutmiseks. Erinevate versioonide vahel peaksid valiku tegema Euroopa Komisjon ja liikmesriigid. aegse Global Approachiga ehk globaalse lähenemisviisiga). D2: tootenõuded põhinevad tehniliste spetsifikatsioonide lähenemisviisil. Versioon E: CPR tühistatakse. Versioonid C, D1, D2 soovivad teha CE-märgistuse vabatahtlikuks. Euroopa Komisjon pole suutnud lahendada konflikti Euroopa standardiorganisatsiooniga ja näeb praegu lahendusena seda, et standardite koostamine viiakse laiale alusele – s.t standardeid koostavad mitmed organisatsioonid.


30. OKTOOBER - 1. NOVEMBER

REEDE 11-18 LAUPÄEV 10-18 PÜHAPÄEV 10-16


TEE-EHITUS

Betoon ja asfalt Eesti TEKST: URMAS TOOMING

E

esti on võtnud suuna sinnapoole, et Tartu, Narva ja Pärnu maantee tuleks täies ulatuses välja ehitada 2 + 2 ristlõikega. Betooniühingu tellimusel valmis suvel uuring „2 + 2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul“. Uuringut tutvustab töö vastutav täitja, volitatud teedeinsener Ain Kendra. Millise pikkusega lõik valiti uuringus võrdluseks ja miks just nii? Austraalia teedeinsener Arvo Tinni, kes on seal väga kõva betoonteede tegija, ütles, et selleks, et asi majanduslikult end õigustaks, peaks ehitatav lõik olema vähemalt 10 kilomeetrit. Käesolevas uuringuks valiti võrdluseks 20 kilomeetri pikkune lõik. Segusõlme või mobiilse betoonitehase paneme lõigu keskele, et ei oleks mingeid probleeme betooni etteandmisel. Segusõlm jääks siis terveks suveks ühte kohta ning selle aja jooksul jõutaksegi 20-kilomeetrine lõik valmis ehitada. Miks võeti uuringu tegemisel aluseks just Saksamaa ja osalt ka Põhjamaade teedeehituse normatiivid? Saksa seetõttu, et betoon on seal väga levinud materjal ning nende tüüpkatendite kataloogis on samale koormusele olemas nii asfalt- kui betoonkatendi lahendused. Põhjamaad on aga hea võrdlusmaterjal, sest nad on klimaatiliselt meile lähedased.

22

Käesolevas uuringus on maanteede elukaareks võetud 40 aastat. Miks 40? Põhjus on suhteliselt lihtne. Katendi ressursi määrab kaks asja: füüsiline vananemine, asfaldi puhul vananeb pealmine kiht 10 aastaga, kui on väga intensiivne liiklus, siis veel kiiremini. Teine asi on reaalne koormus teele. Katend arvestatakse teatud arvule normtelgedele, teatud hulga autode läbimisele, siin ei mängi rolli see, mitme aastaga need autod sealt läbi sõidavad. Pikka aega oli meil teedeehituses katendi arvutuslik eluiga vähemalt 15 aastat, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruses on see arv praegugi sisse kirjutatud. Maanteeameti poolt on riigiteede katendi arvestuslik eluiga 20 aastat. 40 aastat valisime sellepärast, et kui asfaltkatend peab kestma 20 aastat, siis 40 aastaga jõuame just kaks asfaltkatet läbi kulutada. 40 aasta järel ei ole betoonkatendil ka enam jääkväärtust.

Eesti reeglite järgi ehitatav asfaltkate asendatakse 20. aastal koos selle all oleva killustikukihiga. Kuna Eestis tegelikult piisavat betoonteede ehituse ja hoolduse kogemust pole, siis vaatasime seekord nii Rootsi kui Kanada suunas ning sealt tulevad ka hinnangud remondi- ja hoolduskuludele. Betoonteede puhul tulevad ühe plussina arvesse ka kaudsed mõjud. Nende all saab arvestada mitut asja. Üks on see, et betoontee puhul on remonditoiminguid vähem kui asfaldi puhul, seega on ka liiklustakistusi vähem. Teiseks on asfalt elastne ning raskete autode rattad vajuvad natuke selle sisse, mistõttu tuleb auto liikumisele täiendav veeretakistus ja koos sellega kasvab kütusekulu. Betooni puhul on veeretakistus palju väiksem, mis tähendab umbes 3-protsendilist kütuse säästu. Kogu liikluse osas annab see päris korraliku kokkuhoiu. Ka õhusaaste on seetõttu väiksem (nii heitgaasid kui peenosakesed).

Uuringust tuleb välja, et betoonkatendi ehitamine on asfaldist küll kallim, kuid remondi- ja hoolduskulud jällegi isegi neli korda odavamad. Millest nii suur erinevus tekib? Betoonkatendi ehitusmaksumus on 31% kallim Eesti asfaltkattest, betoonkatendi elukaare kulud (arvestamata inflatsiooni või diskonteerimist) on aga 40% väiksemad Eesti asfaltkatendist. Asfaltkatendi remondi- ja hoolduskulud on 40-aastase tee elukaare puhul tõesti isegi neli korda suuremad kui betoonkatendil. Selline on käesoleva uuringu üks järeldusi. Üks lihtne põhjus on see, et

Mismoodi käesolev uuring PPP (private public partnership) projektide temaatikaga haakub? PPP-projekt võimaldab jagada kõik kulud ühtlaselt lepinguperioodile. Betoonteede ehituse puhul on ehituskulud selgelt suuremad kui asfalttee korral, kuid tee tööea jooksul on hooldus- ja remondikulud oluliselt väiksemad. Seega kujunevad iga-aastased maksed isegi väiksemaks kui asfaldil. PPP-projekti puhul jääb peale projekteerimise ja ehitamise ka teehooldus erafirma kanda. Ideaalvariandis kestab leping nii kaua, kui on tee eluiga. Betoontee


teedeehituses Tabel 3.

Arvestuslike teljekoormuste järgi kolme Eesti põhimaantee väljaehitamisel betoonkatendiks sobilike kilomeetrite arv Ulatus km / koormus E20: Narva (Haljala-Narva)

10…32 miljonit telge (vajab betoonkatendit)

kuni 10 miljonit telge (piisab asfaltkatendist)

61,8

55,0

E263: Tartu (Mäo-Reola)

99,0

E67: Pärnu (Ääsmäe-Ikla)

160,1

KOKKU

320,9 km

JOONIS 8.

55,0 km

2+2-maantee 20 km pikkuse teekattelõigu investeeringud 40 aasta jooksul

lenevat deformatsiooni ka ei ole. Jääb ainult naastrehvi mõju. Seega on katendi ülakihi remonti vaja teha kolm korda suurema intervalliga. Kui asfalttee kestab seitse aastat, siis betoonkatend annab sama roopa sügavuse 20 aastaga. On lahtine, kas betoontee pealmist kihti tuleks pärast roopa tekkimist freesida või katta õhukese asfaltkihiga. Asfaldi peale panemine annab teise efekti veel: siis ei ole nõuded betoonile nii kõrged ning ehitus odavam.

Investeering tänastes hindades

Seega Eestis on ikka mõistlik betoonteid ehitama hakata? 50 000 000 € Minu arvates on see mõistlik, 40 000 000 € just suure koormusega teedel. Seda 30 000 000 € mitmel põhjusel. Üks on see, et tõenäoliselt varem või hiljem naast20 000 000 € rehvide kasutamine Eestis mak10 000 000 € sustatakse. See on õigem kui kee-€ lamine. Minu seisukoht on, et kuna EL on vastu võtnud sihid, et minna aastad üle läbisõidupõhisele tee kasutamibetoon Saksa asfalt Eesti asfalt se maksustamisele, siis on lihtne lisada, kas sa sõidad naastuga või Allikas: Ain Kendra, 2+2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul. – T-Konsult OÜ, 2020. ilma ja selge ka, kui palju. Teatud projekteerimisse tuleks kaasata tsementstabiliseeritud alusel kahe- tingimustel ja kohtades on naastud projekteerijaid väljastpoolt Eestit, kihiline asfaltkate. Tehnoloogiad kindlasti vajalikud, seda ka teekatkuna meil puudub sisuline koge- on arenenud ning sideainet on te karestamiseks. Kui naastude võimalik paremini doseerida, mis kasutamise protsent oleks näiteks mus. oluliselt kahandab seniseid riske 10–20%, siis sellest täiesti piisaks. põikpragude tekkeks ehk vajadust Praegu me täpselt ei tea, kui suur Millised on uuringu põhijäreldused? vuukide lõikamiseks. on naastude kasutamise protsent, Teiseks tuleb arvestada naast- kas 70, 80 või 90. Üks järeldus on see, et suurema Ma ei ütleks nii üheselt, et kindraskeliikluse koormusega teedel ei rehvide mõju teekatendile. Asfaldi ole ainult asfaldiga võimalik head puhul moodustub jälg kokku kol- lasti on vaja traditsioonilisi betoonlahendust leida. Tsementi on vaja mest komponendist. Esimese paa- teid ehitada. Ütleksin pigem nii, et lisada ning siin on variante roh- ri kuuga toimub asfaldi järeltihene- meil on vaja ära kasutada tsement kem, tavaline betoontee on neist mine koormuse all ning kolmandik tee konstruktsioonis. Nii majanvaid üks. Võimalikud on ka erine- roopa sügavusest tekib juba selle dus- ja kommunikatsiooniminisvas vahekorras lahendused – asfal- ajaga. Ülejäänud roopa tekkimi- teerium kui Maanteeamet on öeldist ülekattega betoon, kus betoo- ne on pooleks: koormus + naast- nud, et neil ei ole midagi betoonni kvaliteedinõuded on veidi lee- rehvid. Betoontee puhul järeltihe- teede ehitamise vastu, kui vaid rabemad; teerullibetoon; korebetoon; nemist ei ole ja raskeliiklusest tu- ha leidub. Allikas: Ain Kendra, 2+2 maantee asfalt- ja betoonkatendi konstruktsiooni hinnavõrdlus tee 40-aastase elukaare jooksul. – T-Konsult OÜ, 2020.

23


SEADUS

Saneerimismenetlus Eestis –

TARMO PETERSON ADVOKAADIBÜROO RASK PARTNER JA MAKESJÕUETUSE VALDKONNA JUHT

E

ttevõtjad toimetavad täna ebaselgetes majandusoludes. Erinevaid majandusprognoose alanud sügiseks on palju. Võrreldes eelmise aastaga, lasub igal ehitusettevõtjal täna suurenenud vastutus hinnata kriitiliselt nii enda kui ka oma partnerite majanduslikku seisu ning olla teadlik võimalustest, mis raskuste ületamiseks kõne alla võivad tulla. Üheks selliseks seadusandja poolt pakutavaks menetlusliigiks on saneerimine, mis loodud selleks, et makseraskustesse sattunud ettevõtteid uuesti jalule aidata. Täna Eestis kehtiv, 2009. aastal „turule lastud“ saneerimismenetlus oli mõeldud abikäeks eelmises majanduskriisis, kuid ometi loodetud efekti vastuvõetud seadusele ei järgnenud. Veel enam – ühiskonnas on laiemalt juurdunud vastupidine seisukoht, et saneerimismenetlust kasutatakse pankroti edasilükkamiseks ja vähesegi järelejäänud vara võlausaldajate haardest väljaviimiseks, mitte ettevõtte päästmiseks. Saneerimiste arv on jäänud tagasihoidlikuks (20–30 aktiivset asja aastas) ja edukalt lõppenud menetlusi selle numbri sees veel vähem. Statistika pealt on selge, et saneerimismenetlus Eestis täna ei toimi. Miks? Probleem ei peitu seadusandluses.

24

Olles kuulunud ekspertgruppi, kes viis hiljuti riigi tellimusel läbi saneerimismenetlusele põhjaliku auditi ning võrreldes seejuures saneerimismenetluse praktikat ka teistes riikides, võib väita, et meie kohalikule saneerimismenetlusele ei ole saanud saatuslikuks kokku kirjutatud paragrahvid seadusandluses. Seadus vajab üksikutes aspektides „remonti“, kuid need on pigem pisiparandused ja madala saneerimiskultuuri põhjusi tuleb otsida mujalt. Kindlasti on üks osa probleemist selles, et täna kehtivat seadust saaks riigi poolt paremini rakendada. Eeldaks see eelkõige täiendavat panustamist kohturessurssi – rohkem spetsialiseerunud kohtunikke, mis tagaks kiirema ja kvaliteetsema menetluse, põhjalikuma järelevalve saneerimismenetluste ja saneerimisnõustajate üle. Teine osa probleemist peitub aga oluliselt fundamentaalsemas küsimuses. Saneerimise senise ebaedu peamisi allikaid on ühelt poolt võlgniku käitumine ja võlausaldaja negatiivsed eelarvamused ja hoiakud ning laiemalt see, kuidas me ühiskonnas tervikuna oleme ettevõtjana ebaõnnestumise hukka mõistnud. Idee on loogiline Oma olemuselt on saneerimine igati loogiline ja kasumlik meede kõigile osapooltele – võlgnik (st makseraskustes ettevõtja) ja tema võlausaldajad (kellele ettevõte on võlgu) lepivad ettevõtte päästmise eesmärgil kokku võlgade vähendamise ja ajatamise (selle erisusega, et kõik võlausaldajad ei pea olema ühehäälselt saneerimiskavaga nõus ja kokkulepe on võimalik enamuse otsusega suruda peale ka mittenõustuvale vähemusele). Eesmärk on ilus – ettevõtja ai-

datakse uuesti jalule, taastub maksevõime, säilivad töökohad ja vanad võlad saavad olulises ulatuses tasutud. Kõik võidavad. Võlgniku valed valikud Makseraskustes ettevõtte omanik, st võlgnik on saneerimises võtmefiguur: üksnes tema saab menetluse algatada ning tema motiveeritus ja tahe on saneerimise õnnestumiseks vältimatu. Küsimus, miks ettevõtjad õigeaegselt saneerimisavaldusi ei esita ning kuidas ettevõtjaid selleks motiveerida (või sundida), on olnud üleilmselt maksejõuetusõiguses palju diskuteeritud teemaks. Saneerimine peaks olema võlgnikule ju ahvatlev alternatiiv – võimalus päästa ja säilitada enda ettevõtte üle kontroll, millest pankroti korral tuleks loobuda. Ometigi ei rutta ettevõtjad õigeaegselt avalduste esitamisega ning selle asemel vaatab vastu kurb varatute pankrottide statistika ning laibamatjate tööpõld. Eestlaslik oleks siinkohal põhjusena näha seda, et suurem osa võlgnikuid käituvad pahatahtlikult. Pigem on põhjus selles, et ettevõtjatel väga tihti puudub teadmine enda majandusraskuste tõsidusest või kui olukorda teadvustatakse, siis hinnatakse üle enda võimed tekkinud probleemidele omal käel lahendus leida. Ja kuna ettevõtjana ebaõnnestumine on ju tabu, siis teisti ei saagi! Selliselt magatakse õige hetk saneerimiseks maha. Sageli teevad võlgnikud sellel teekonnal veel teisegi suure vea – kiivalt nähakse vaeva, et peamiste võlausaldajate ja koostööpartnerite eest majandusalast informatsiooni varjata ning jagatakse eksitavaid lubadusi (võlgnik ju loodab, et saab hakkama). See viib saneeri-


– kas anda võimalus? Pankrot ei ole parem lahendus, saneerimisele tasub anda võimalus, sest halbadest valikutest on see tõenäoliselt parim. mise õnnestumise seisukohalt kõige peamise kapitali, usalduse, kaotuseni võlausaldajate ja koostööpartnerite vahel. Kui pärast usalduse kaotamist pöördub võlgnik lõpuks võlausaldajate poole saneerimise sooviga, on juba hilja. Just selles nurka aetud etapis vallandub võlgnikus üldjuhul pahelisem pool: üritatakse jõuvõtteid kasutades enda jaoks päästa seda, mida veel päästa annab. Mida saavad võlgnikud teha? Olla paremini teadvustatud makseraksuste iseloomust, mitte hinnata üle enda võimeid olukord ise ära lahendada, alustada saneerimisega varem ja hoida võlausaldajate ning oluliste koostööpartnerite usaldust. Need on eeldused edukale saneerimisele. Riiklikult ongi oluline suunata rohkem tähelepanu ja jõudu sellele etapile, kus enamik võlgnikest veel otsivad lahendusi ettevõtte päästmiseks. Võlausaldajate skepsis Ideelt võiksid raskustes ettevõtja võlausaldajad olla ju saneerimist igakülgselt toetavad – kohus kinnitab saneerimiskava üksnes siis, kui see tagab võlausaldajatele võrreldes likvideeriva pankrotimenetlusega vähemalt sama hea tulemuse (nn best-interests-of-creditors test). Samuti võimaldab sanee-

rimine eelduslikult säilitada kliendi ja koostööpartneri. Miks siis mitte olla nõus sellega, mis on majanduslikult kasulikum? Probleem seisneb enamasti selles, et võlausaldajatel ei ole kriitiliste otsuste tegemisel (kas toetada saneerimist või minna pankroti teed) piisavalt usaldusväärset informatsiooni. Võlausaldajad ei tea, mis on võlgniku tegelik majanduslik seis ja makseraskuste iseloom ning kas võlgnik käitub saneerimismenetlust algatades heas usus või on see vaid ettekäändeks võlgade tasumise vältimiseks. Samuti ei tea suurem osa võlausaldajad ka seda, mis ootab neid ees alternatiivse stsenaariumi, s.o pankroti korral. Informatsiooni asümmeetria on tohutu ja selle mõju võlausaldajate valikutele on äärmiselt oluline. Kui siia lisada võlgniku poolt katteta lubaduste andmine või korduv teadlik eksitamine ning võlausaldaja naturaalne tung joosta individualistlikult oma nõude katteks võtma seda, mida veel võtta annab, on võlausaldaja stereotüüpselt negatiivne poolehoid saneerimiseks mõistetav. Saneerimise asemel loodetakse pankrotimenetlusele, andmata aru, et pankrotimenetluses saadakse suuremal osal juhtudest vähem (nõuete rahuldamismäärad pigem 5–10% vahel, kolmandikel juhtudest alla 5%) ja menetluse kestvus on pikk. Keskmine pankrotimenetluse pikkus küündib 3 aastani, kuid enamikel juhtudel, mil pankrotimenetlusega kaasnevad kohtuvaidlused, räägime veelgi pikemast perioodist, enne kui menetluse tulemusel mingigi protsent kunagistest võlgadest tagasi makstakse. Väljaspool pandipidajaid on pankrotimenetluste tulem võlausaldajale pea olematu.

Kokkuvõte Riik on omalt poolt nii pankroti- kui ka saneerimismenetluse revisjoni aktiivselt käsile võtnud, nii mõnedki kiiduväärt algatused on tänaseks justiitsministeeriumi laual ning olulisi muudatusi võib oodata 2021. aasta esimeses pooles. Küsimus, mille osas ettevõtjad ise peavad otsuse tegema, on see, kas senised koostöösuhted ja tuttavlik ettevõtluskeskkond on see, millesse tasub panustada ja mida vajadusel päästa. Ajutised ärilised raskused on tegelikult normaalne osa majandustegevusest, eriti kriisi aegadel. Riigid, milles saneerimine on hästi toimiv menetlusliik, toibuvad ka majanduskriisidest paremini. Ja võib-olla täna, koroonaajastul, kus ettevõtjate raskuste põhjused on mõistetavad, on paradigma muutuseks aeg küps. Pankroti asemel ettevõtte päästmist sooviv võlgnik on võlgnik, kes võlausaldajale meeldib. Arusaadavalt ei ole koostööpartneri makseraskused, veel enam iseenda omad, midagi meeldivat. Kuid reageerida tuleb sellises olukorras proaktiivselt ja täie teadlikkusega. Ajutine makseraskus ei näita ilmtingimata ettevõtja suutmatust oma ettevõtet hästi juhtida, kuid võimetus laual olevaid võimalusi ära kasutada võib olla selliseks indikaatoriks.

25


KONKURSS

Algab konkurss „Aasta Ehitaja 2020“

E

esti Ehitusettevõtjate Liit kuulutab välja konkursi „Aasta Ehitaja 2020“, et selgitada välja parim ehitusjuht, kelle tööle on andnud oma tunnustuse nii tema poolt juhitud ehitusobjekti tellija, arhitekt, projekteerija kui ka omanikujärelevalve teostaja. Konkursi eesmärk on propageerida ehitaja ametit ja tunnustada oma ala parimaid. „Konkurssi korraldatakse juba aastast 2009. Traditsiooniline sündmus tõstab avalikkuse ette aasta jooksul valminud huvitavamad, kvaliteetsemad ning keerulisemad ehitised ja nende ehitamisega seotud inimesed,“ kommenteeris Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson. „Aasta Ehitaja 2020“ tiitlile võib esitada nii pea- kui alltöövõtu pro-

jektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikul 2. oktoober 2019 kuni 1. oktoober 2020. Kandidaate saab esitada kuni 9. oktoobrini 2020: täidetud ankeedid tuleb saata kas kirjalikult aadressil Pärnu mnt 141, Tallinn või e-posti aadressil eeel@eeel.ee. Seejärel koguneb žürii, kes hindab ankeete, külastab nominentide poolt juhitud ehitusobjekte ja küsitleb objektide erinevaid koostööpartnereid. Võitja kuulutatakse välja 25. novembril, mil majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit ning Eesti Arhitektide Liit korraldavad koostöös konverentsi „Ehitus 2021+. Kvaliteetne ruum“.

Oodatakse kandidaate parima ehitusprojekti tiitlile

E

esti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu (EKEL) konkurss „Aasta Ehitusprojekt 2020“ algab 2. septembril, kandidaate saab esitada kuni 7. oktoobrini. Aasta ehitusprojekti tiitel antakse välja kahes kategoorias – parim hoone ning parim rajatis. Lisaks saavad konkursile esitatud projektid kandideerida ka majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eriauhinnale, mis antakse parimale digitaalse innovatsiooni projektile. EKEL valib parimat ehitusprojekti juba kaheksandat korda. Konkursiga soovitakse tõsta esile

26

huvitavaid hooneid ja rajatisi ning tunnustada arhitekte ja ehitusinsenere, kelle loomingu tulemusena need ehitised on valminud. Nii aidatakse kaasa ehituskonsultatsiooniteenuste kvaliteedi, projekteerimisettevõtjate maine ning tellijate teadlikkuse tõusule. Konkursil kandideerimise tingimused on leitavad EKEL-i kodulehelt www.ekel.ee. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 7. oktoober 2020. a, konkursi võitjad kuulutatakse välja 25. novembril toimuval erialaliitude ühisel konverentsil, mis kannab pealkirja „Ehitus 2020+. Kvaliteetne ruum”.

AJALUGU Eelnevatel aastatel on AASTA EHITAJA tiitli võitnud: Tarmo Pohlak (2009) – Tallinki büroohoone ehitus Tiit Joost (2010) – Ämari lennubaasi ehitus Arvo Kirotus (2011) – reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd Keit Paal (2012) – Tallinna Ülikooli loomemaja NOVA õppehoone ehitustööd Aivo Pedak (2013) – Viljandi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd Ahto Aruvälja (2014) – Tondiraba jäähalli ehitustööd Peeter Voovere (2015) – Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööd Tarmo Pohlak (2016) – Hilton Tallinn Park Hotelli ehitustööd Valdo Rohtla (2017) – Balti jaama turu ehitustööd Jaan Tootsi (2018) – Arvo Pärdi keskuse ehitus Sergei Strigin (2019) – Tallinki büroohoone ehitustööd

AJALUGU Eelnevalt on tiitli võitnud: 2012 – Tallinna Lennusadam, peaprojekteerija KOKO Arhitektid OÜ 2013 – Viljandi Gümnaasium, peaprojekteerija SALTO AB OÜ 2014/2015 – Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid 2016 – Kvartali keskus Tartus, peaprojekteerija TARI AS 2017 – Balti jaama Turg, peaprojekteerija KOKO Arhitektid OÜ 2018 hoonete kategooria – Arvo Pärdi keskus, peaprojekteerija Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ. Rajatiste kategooria – Tõrva keskväljak (Novarc Group AS) 2019 hoonete kategooria – Maakri kvartal, peaprojekteerija AS Merko Ehitus Eesti. Rajatiste kategooria – kommunismiohvrite memoriaal, peaprojekteerija JVR Arhitektuuribüroo, Ninja Stuudio, Stuudio Truus


KATUSE PROFID Vedelplastlahendused 100% veekindlusega vastupidav ja ilmastikukindel hüdroisolatsioon

KATUSED, RÕDUD. TERRASSID, TREPID, LIITED, REMONT JA EHITUS

Küsi hinnapakkumist või vaata lisaks: www.katuseprofid.ee


Kiika meie veebilehti:

www.ehitusest.ee www.toostusest.ee

www.pollumeheteataja.ee

Profile for Meediapilt OÜ

EhitusEST september 2020  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST september 2020  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement