Page 1

number

26

EH ITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA S E P T E M B E R 2019


www.ruukki.ee

MURETUD FASSAADILAHENDUSED Tallinna lennujaama parkimismaja 100-aastase elueaga Cor-Ten terasest fassaadilahendus loodi tihedas koostöös arhitektibüroo Ideab Project OÜ, ehitaja KMG Inseneriehituse ja Ruukki vahel. „Oleme hoonele valitud toodetega väga rahul. Need loovad elegantse ja kaasaegse välisilme. Parkimismaja on saanud tunnustust ja positiivset tagasisidet,“ märkis Margot Holts, Tallinna Lennujaama kommunikatsioonijuht. Vaata lisaks: www.ruukki.ee


SISUKORD

Ehitusvaldkonna erialaliitude konkursid stardivad lk 4 Võõrtööjõud: seadusemuudatus pole jõustamiseks küps lk 7–9 Põnev objekt: Haapsalu linnus lk 10–15 Probleem: segane hankedokumentatsioon lk 16–17 Seadus: millistele nõuetele peab vastama ehitustoode? lk 20 Konkurss: kas maailma parim katus asub Eestis? lk 22–23

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

Puit: plaanis maailma kõrgeim puidust pilvelõhkuja lk 24 Betoon: uus juhend betoonelementide tolerantsidest lk 26 ISSN 2382-8382

Vineerist riiulisüsteemid ja sisekatted kaubikutele

Vanerex OÜ Veemeistri tee 7, Haage, Tartumaa tel 5650 9995

vanerex@vanerex.ee FB: www.facebook.com/vanerex

www.vanerex.ee


A A STA PA R I M A D

Aasta parimad valitakse peagi: konkursid ootavad kandidaate Ehitussektori erialaliidud korraldavad koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga ühise tunnustusürituse, kuulutades konkursside võitjad välja ühisel konverentsil “Ehitus 2020+. Sild tulevikku”, mis toimub 27. novembril Tallinnas Kosmos IMAX kinos.

Konkurss „Aasta Ehitaja 2019“ Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) kuulutas välja konkursi „Aasta Ehitaja 2019“. Konkursi eesmärgiks on välja selgitada ehitusjuht, kelle tööle on andnud oma tunnustuse nii tema poolt juhitud ehitusobjekti tellija, arhitekt, projekteerija kui ka omanikujärelevalve teostaja. Konkursi eesmärk on propageerida ehitaja ametit ja tunnustada oma ala parimaid. „Aasta Ehitaja 2019“ konkurssi korraldab EEEL, kes kehtestab konkursi reeglistiku, nimetab žürii koosseisu ja korraldab žürii tööd. Konkursi nominente võivad esitada nii EEEL-i kuuluvad kui ka liitu mittekuuluvad ettevõtted ja ehitusobjektide tellijad. Nominendiks kvalifitseerub ehitusjuht, kellel on erialane kõrgharidus ja eelnev projektijuhtimiskogemus, žürii võib välja anda ka eripreemia. „Aasta Ehitaja 2019“ tiitlile võib esitada nii pea- kui alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikul 2. oktoober 2018 – 1. oktoober 2019. Nominente saab esitada kuni 10. oktoobrini. Täidetud ankeedid tuleb saata kas kirjalikult aadressil Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn või e-posti aadressil eeel@eeel.ee. Ankeet on leitav veebiaadressil www.eeel.ee/ algas-konkurss-aasta-ehitaja-2019/ Žürii koguneb eelvaliku tegemiseks peale 10.oktoobrit 2019. Lisaks esitatud ankeetide hindamisele külastab žürii võitja väljaselgitamiseks nominentide poolt juhitud ehitusobjekte ning küsitleb ka

4

ehitusobjektide erinevaid koostööpartnereid (ettevõtja, tellija, projekteerija, arhitekt ning omanikujärelevalve). Konkursi võitja kuulutatakse välja 27. novembril toimuval konverentsil, mille korraldajaiks on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, Eesti Ehitusinseneride Liit ja Eesti Arhitektide Liit.

Konkurss „Aasta Ehitusinsener 2019” Eesti Ehitusinseneride Liit valib juba seitsmendat korda aasta ehitusinseneri. Konkursiga soovitakse tõsta esile parimaid ehituse valdkonnas töötavaid insenere või teaduspõllu harijaid ning aidata kaasa ehitusinseneri maine tõstmisele. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 10. oktoober 2019. a. Aasta ehitusinseneri statuut ja kandidaadi esitamise ankeet on leitavad veebiaadressil www.ehitusinsener.ee/uudised/ eesti-ehitusinseneride-liit-kuulutabvalja-konkursi-aasta-ehitusinsener2019-tiitlile/ Arvesse lähevad 2019. a valminud tööd. Eelnevatel aastatel on “Aasta Ehitusinseneri” tiitli võitnud: 2018 Karl Õiger 2017 Ivo Roolaht 2016 Hugo Olak 2015 Roland Vaikmäe 2014 Jaanus Somelar 2013 Tiit Joosti

Konkurss „Aasta Ehitusprojekt 2019“ Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) kuulutas välja konkursi „Aasta Ehitusprojekt 2019“. Aasta ehitusprojekti tiitel antakse välja kahes kategoorias – parim hoone ning parim rajatis. Lisaks saavad konkursile esitatud projektid kandideerida ka majandusja kommunikatsiooniministeeriumi poolt antavale eriauhinnale, millega pärjatakse parima digitaalse innovatsiooni projekt. EKEL valib parimat ehitusprojekti juba seitsmendat korda. Konkursiga soovitakse tõsta esile huvitavaid hooneid ja rajatisi ning tunnustada arhitekte ja ehitusinsenere, kelle loomingu tulemusena need ehitised on valminud. Konkursi tingimused on leitavad EKELi kodulehelt www.ekel.ee. Kandidaatide esitamise tähtaeg on 7. oktoober 2019.a. Eelnevatel aastatel on võitnud: 2018 hoonete kategoorias: Arvo Pärdi Keskus, peaprojekteerija Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ 2018 rajatiste kategoorias: Tõrva Keskväljak, peaprojekteerija Novarc Group AS 2017 Balti Jaama Turg, peaprojekteerija KOKO Arhitektid OÜ 2016 Kvartali keskus Tartus, peaprojekteerija TARI AS 2014/2015 Rakvere Tark Maja, peaprojekteerija Alver Arhitektid OÜ 2013 Viljandi Gümnaasium, peaprojekteerija SALTO AB OÜ 2012 Tallinna Lennusadam, peaprojekteerija KOKO Arhitektid OÜ


EnergiatĂľhus soojusisolatsioon

Uus kvaliteedistandard Kaasaegse tootmis tehnoloogia kasutamisel, toodetakse laminaarne kiudstruktuuri kivivilla kest ROCKWOOL 800, mis paistab silma optimaalse tihedusega, suurema tugevuseja parema soojusisolatsiooniga. Mis on vastupidav ja ilmastikukindel, bioloogilised tegurid ja keemiline korrosioonile, nende omadused ei muutu aastaid. www.rockwool.ee

Tuleohutus klass A2L-s1, d0 lambda 0,033 W/mK Vastupidav ja kauakestev


VÕÕRTÖÖJÕUD

Välismaalaste seadus. Enne kaalu, siis muuda TEKST: LIIVI TAMM

E

esti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul vajavad nii välismaalaste seaduse kui tulumaksuseaduse muutmise eelnõu täpsemat läbitöötamist. „Eelnõu eesmärgid on arusaadavad, samas ei ole eesmärgid ning sõnastus omavahel kookõlas,“ osutab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson välismaalaste seaduse planeeritavaid muudatusi kommenteerides. „Esimene suurem probleem on, et nii välismaalaste seaduse kui ka tulumaksuseaduse eelnõudes puudus tehnilise teostatavuse, alternatiivide ja majandusliku mõju analüüs. Koostatud ei ole ka väljatöötamiskavatsust, et huvigruppe aegsasti kaasata. See tingib suuresti ka ülejäänud puuduseid, kuna neid pole lihtsalt analüüsitud,“ selgitab Eesti Tööandjate Keskliidu analüütik Raul Aron. „Eelnõudesse lisandunud tõendamis- ja maksukoormuse peatöövõtjale panemise plaanides oli valitsuse poolt tunda kiirustamist.“ Halduskoormus kasvab Praeguste plaanide kohaselt ausate ettevõtjate halduskoormus seoses kontrollikohustuste täitmisega kasvab, samuti lisandub paljudele ettevõtjatele ebaproportsionaalne vastutus kolmandate isikute eest: näiteks peatöövõtjad, kes ise otseselt küll võõrtööjõudu ei rendi, kuid keda eelnõu sõnastuse kohaselt saaks liigitada „kasutajaettevõtjateks“. „See on suur puudus

Eelnõu eesmärgid on arusaadavad, ent eesmärgid ja sõnastus pole omavahel kooskõlas. Indrek Peterson Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juht

nii välismaalaste seaduse kui tulumaksuseaduse eelnõudega, et riik tahab panna halduskoormust Eesti tööandjatele, kellel selle koormuse kandmiseks on oluliselt kehvemad võimalused kui riigil. Samamoodi nagu juuksurisalongi klient ei saa vastutada juuksurisalongi tegevuse seaduslikkuse ja maksukohustuste eest, ei saa ka välismaalastest renditöötajate kasutajaettevõte teiste isikute kohustuste eest vastutada,“ selgitab Aron. „Paljud neist kohustustest täidetakse normaalses olukorras välisriigis. Töölepinguid, maksuandmeid jmt ei ole teiste liikmesriikide tööandjatel õigust Eesti tööandjatega jagada, sest isikuandmed on seadustega kaitstud kõigis EL-i liikmesriikides. Küll on selliste andmete saamise õigus maksuhalduril konkreetse maksukontrolli käigus. Ka töötamise seaduslikkuse kontrol-

limiseks on politsei- ja piirivalveametil ning tööinspektsioonil kõik õigused olemas.“ Seaduseelnõu seletuskirjast tõepoolest ei selgu, kas probleeme on hetkel pigem lühiajaliste töötamistega või töötamiseks mõeldud elamislubadega. Juhul, kui rohkem probleeme seondub lühiajaliste töötamistega, siis tuleks lahenduste leidmiseks selgitada, kas need on seotud nn üldreegliga või mõne erandiga. Halb mõju majandusele „Praegusel kujul muudaks seadusemuudatus välismaalaste seadusest arusaamise, selle järgimise ja järelevalve hoopis keerulisemaks ja tekitaks mitmeid vastuolusid,“ nõustub ka Indrek Peterson. „Meie hinnangul võib renditööjõu piiramisel olla ka negatiivne majanduslik mõju,“ täiendab Aron. „Renditööjõu populaarsus on tingitud sellest, et vaba tööjõudu pole saada. Isegi, kui maksud renditöötaja töötasult laekuvad teise liikmesriiki, toodab iga Eestis töötav inimene lisandunud väärtust, millelt samuti makse makstakse ja ka kohalike töötajate palka. Keskmiselt on kolmekümne tuhande töötaja või nende tööandja panus riigieelarvesse aastal 2019 ca 450 mln eurot. Kui valitsuse tegevus välismaalaste Eestis töötamist pärssima hakkab, võib sel olla eestlaste jaoks hoopis negatiivne mõju.“ Kokkuvõttes soovitavad ettevõtlusorganisatsioonid muudatused paremini läbi mõelda – esimese sammuna tuleks koostada väljatöötamiskavatsus.

7


VÕÕRTÖÖJÕUD

Ettepanekud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõule Eelnõu jõustumise ajaks on planeeritud juba 2019. aasta 15. detsember, mis on väga kiireloomuline. Uute meetmete eesmärk peab olema aidata kuritarvitusi vältida, mitte lihtsalt läbianalüüsimata meetmete kiireloomuline jõustamine. On hädavajalik, et ministeerium koostab enne väljatöötamiskavatsuse, mis võimaldab ministeeriumil koostöös partneritega selgitada välja probleemi olemus, kaaluda lahendusi, hinnata nende mõjusid ning seejärel valida välja kõige mõistlikumad meetmed kuritarvituste vähendamiseks. Siseministeeriumil koostöös järelevalveasutustega oleks mõistlik analüüsida, milliste skeemide korral esineb kõige rohkem kuritarvitusi. Sellise analüüsi järel saab otsustada,

milliseid meetmeid on vaja. Eelnõu § 1 p 1. VMS-i § 106 täiendatakse lõikega 19: „Eestis registreeritud ettevõte, kes kasutab teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte teenuseid, on kasutajaettevõte VMS-i tähenduses ja tal on VMS-is sätestatud kasutajaettevõtte õigused ja kohustused.“ Sellest sättest ei ole võimalik aru saada, milliste teenuste kohta säte kehtib ning kas Eestis registreeritud ettevõte, kes kasutab teises Schengeni konventsiooni liikmesriigis registreeritud ettevõtte teenuseid, peaks vastavaid teenuseid kasutama Eestis või mujal maailmas. Selgus on oluline seetõttu, et kui Eesti ettevõtja osutub kasutajaettevõtteks VMS-i tähenduses, tekivad tal kasutajaettevõtte õigused ja kohustused, samuti vastutus. Eelnevast tulenevalt tuleks jätta VMS § 106 lg 19 eelnõust välja. Muudatuse kohaselt lisatakse VMS-i lühiajalise Eestis töötamise registreerimise ja tähtajalise elamisloa töötami-

seks regulatsioonidesse täpsustused selle kohta, millist isikut käsitatakse tööandja, kasutajaettevõtja või vastuvõtva üksusena. Jääb arusaamatuks, mis on nende kahe sätte eesmärk. Lisaks on ebaselge, millis(t)e loetelus toodud asjaolu(de) puhul osutub isik tööandjaks, millis(t)e puhul kasutajaettevõtjaks või vastuvõtvaks üksuseks. Seega eelnõu tekst mitte ei täpsusta kehtivat VMS-i, vaid muudab selles ja selles viidatud teistes kehtivates õigusaktides (eelkõige TLS) esitatud terminid vastuolulisteks, tekitades õigusselgusetust. Õigusselguse tagamise eesmärgil tuleb eelnõu § 1 punktid 2 ja 3 eelnõust välja jätta. Eelnõuga muudetakse VMS § 286 lg 11 ja sõnastatakse järgmiselt: „(11) Kasutajaettevõtja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus ja tagama, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingu või muu kokkulep-

Chilleri puhurkonvektorid kaugjahutuse piirkondadesse

Õige lahendus kaugjahutuse objektidele Chilleri puhurkonvektorite soojusvahetid valmistatakse optimaalseina vastavalt objekti jahutusvee parameetritele. Täpse dimensioneerimisega saab kindlustada projekteeritud jahutusvõimsuse ja saavutada ruumides soovikohased olmetingimused nii temperatuuri kui ka helitaseme osas.

Innovaatilised jahutuse-, kütmise- ja energialahendused Chiller Oy, Eesti piirkonna esindaja Hr. Ain Kuus / Mob. 506 2986 / info@chiller.fi / www.chiller.eu


pe järgi.“ Jääb arusaamatuks, miks kasutajaettevõte, tegutsedes heas usus ja täites kõiki kasutajaettevõtja ja tööandja (tööjõurendi ettevõtte) vahel sõlmitud kokkuleppe tingimusi, vastutab võrdselt tööandjaga välismaalase eest. Kas kasutajaettevõte on eelnõu kohaselt kohustatud nõudma välismaalase ja tööandja (tööjõurendi ettevõtte) vahel sõlmitud töölepingu koopiat? Kuidas saab kasutajaettevõte teha kindlaks, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt? Miks ei ole võimalik järelevalveasutusel kasutajaettevõtja asemel kontrollida, kas välismaalane töötab Eestis selleks antud õigusliku aluse kohaselt? Eelnõuga täiendatakse VMS §-i 293 lõikega 6 järgmises sõnastuses: „(6) Riikliku järelevalve teostamisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise asjaolude üle ja välismaalase Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise õigusliku aluse lõpetamise või kehtetuks tunnistamise menetluses lasub tööandjal, kasutajaettevõttel,

vastuvõtval üksusel ja välismaalasel kohustus tõendada, et välismaalase faktiline tegevus Eestis vastab Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Politsei- ja Piirivalveametil on tõendamiskoormus nende tõendite asjus, mida valdab Politsei- ja Piirivalveamet.“ Otsest vajadust selle sätte järele pole, sest juba täna on VMS § 293 lõikes 3 kirjas, et nii välismaalane, välismaalase tööandja ja ka muu asjassepuutuv isik ja asutus on kohustatud tõendama Politsei- ja Piirivalveameti ning Kaitsepolitseiameti nõudmisel välismaalase Eestis ajutise viibimise, Eestis elamise ja Eestis töötamise seadusliku aluse taotlemise, omamise, pikendamise taotlemise ja kehtetuks tunnistamise asjaolusid. Seega on järelevalveasutustel juba täna olemas kõik vajalikud meetmed, et saada vastavaid tõendeid. Lisaks valmistab muret asjaolu, et viimasel ajal soovib riik ka teistes valdkondades sisse viia pöördtõendamist. Leiame, et pöördtõendamine tuleb ette näha ainult väga erandlikel juhtudel

ning sellistele seadusemuudatustele peab eelnema põhjalik mõjuanalüüs. Selgitamist vajab, kas ja kuidas mõjutavad plaanitavad muudatused lähetatud töötajaid. Tööandjad peavad seisma hea selle eest, et dokumendid oleks korrektselt vormistatud, paraku ei ole tööandjal kogu informatsiooni: nt töötamiseks antud elamisloa tühistamisel PPA teavitab ettevõtet, kuid teiste elamislubade tühistamisest teavituskohustust PPA-l ei lasu. Eelnõus on arusaamatult ja vastuolus kehtivate õigusaktide sõnastustega kasutatud termineid „ettevõte“ ja „kasutajaettevõte“ (peaks olema „ettevõtja“ ja „kasutajaettevõtja“). Eelnõu algatamise ajendiks olevate kitsaskohtade ja probleemide üks lahendus ehitussektoris on töötajatele kohustusliku kaardisüsteemi kehtestamine (ka renditööjõule): see lihtsustaks oluliselt töötajate töötamise õiguspärasuse üle kontrolli. Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit

10. oktoobril 2019 Tallinna Tehnikakõrgkooli saalis (Pärnu mnt 62) Päevakava: 12.00 Betooniühingu uue juhendi BÜ9 „Betoonelementide tolerantsid“ esitlus. Vaido Leosk, juhendi töörühma juht 12.25 Betooni 3D printimine. Minevik. Olevik. Tulevik. Andrus Liblik, Haragrupp OÜ 13.10 Kõrghoonete planeerimisest ja ehitamisest Helsingi REDI kvartali näitel. Mart Urbas, Kontek Int AS 14.50 Auhind – Betoonisõber 2019 15.00 Praktiline BIM ehituses NOBE näitel. Maidu Tamm, Nordecon Betoon OÜ 16.00 Haabersti ristmiku viadukti ja tunnelite ehitusest. Martin Taal, Nordecon AS Osalejad saavad Eesti Ehitusinseneride Liidu 4,0 täiendõppe punkti. Registreerimislehed palume saata hiljemalt 3. oktoobriks: betoon@betoon.org Osavõtutasu – 65 eurot, Eesti Betooniühingu liikmetele – 45 eurot. Lisandub käibemaks. Kõrgkoolide päevased üliõpilased ja õppejõud – tasuta. Lisainfo: www.betoon.org

BETOONIÜHING KOOLITAB: • 10. september Betoonpõrandad - ideest teostuseni • 13. november Betoonist kohtvaiade ehitamine, arvutamine ja konstrueerimine • detsember Sarrustamise tehnoloogia • detsember Talvised betoonitööd • jaanuar 2020 Betoonitööde ohutus


E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

10

Haapsalu linnus: uue ja vana sĂźmbioos


Haapsalu linnuse müüridel laotuv terasest käigutee on justkui voolav lint, mis juhatab külastaja teekonnale ühtaegu olevikus ja ajaloos. Riputatud sild kinnitub enamjaolt konsoolsetele tugedele ja on linnusemüüridest eraldi.

Suvel avati uuendatud Haapsalu linnus – uhke sümbioos metallist ja paest, klaasist ja raidkivist, olevikust ja minevikust. TEKST: LIIVI TAMM FOTOD: TÕNU TUNNEL

Kui meie ringkäik uuenenud Haapsalu linnuses algas, olid ehitustööd juba lõpetatud. Muuseumi juht Kaire Tooming juhatab jalutuskäigu sisse muuseumi uhiuues betoonkatusega pääslas. „Ainuke uusehitis siin,“ teab ta klaasseintega paviljoni tutvustades. „Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus selgus, et siin paigas on kunagi olnud ruum, mille põhiplaan kattus uue plaanitavaga. Muinsuskaitse eritingimused andsid uuele hoonele täpse kõrguse ette.“

Muuseumitöötajale on mõiste „ehitismälestis“ midagi, mis väärt hoidmist. „Uuendused tähendavad siin linnuses, et lisasime oma kihistuse,“ räägib Tooming. Niisuguseid kihistusi on Haapsalu linnusesse lisandunud läbi aastasadade – ruumide funktsioonid on muutunud, paljutki on lisandunud ja veel rohkemat kadunud, linnuse kive on tassitud paljude Haapsalu majade ehitustele... Viimatised põhjalikumad tööd toimusid linnuses 1980. aastate lõpus, mil tööd toimusid kogu väi11


keses linnuses. Varemest sai hoone. Hoovipoolsed seinad rekonstrueeriti nii lääne- kui ka põhjatiivas ning idatiivas täiendati olemasolevat müüri. Puudusid küll ühendused erinevate tiibade vahel, aga praktiliselt kogu linnus oli 1990. aastate keskpaigas enam-vähem tänases mahus olemas. Üles ja alla Arhitektuurikonkurss kuulutati välja aastal 2015 ja võitjaks pärjati KAOS Arhitektid. Millega võitsid nad žürii südamed? Kust sündis võidutöö idee? „Mind on inspireerinud hoonete läbi liikumise kogemine – olin näinud ajaloolist fotot ajast, mil Haapsalu linnuse varemete vahel olid rusuhunnikud, millele olid kujunenud käigurajad – see inspireeris,“ meenutab Margit Aule KAOS Arhitektidest. Nii sündiski idee lindina müüridel looklevatest metalltreppidest väikese linnuse sisehoovis. Treppidest, mis viivad kõrgusesse ja lubavad nautida ka niisuguseid vaateid linnale, merele ja linnusele, milliseid enne renoveerimist polnud nähtud. Seega loodi külastajale legaalne võimalus pääseda ka sinna, kuhu enne ligi ei saanud – vaid trepi kinnituskohtade leidmisega tuli tegijail aga tõsist vaeva näha – näiteks siis, kui ilmnes, et planeeritud kinnituskohas on müüris tühimik. „Riputatud sild kinnitub enamjaolt konsoolsetele tugedele ja on linnusemüüridest eemal. Silla konstruktsioon on kinnitatud müüride külge teraskanduritega, mille asukohad on valitud nii, et need ajaloolisi linnusemüüre võimalikult vähe kahjustaksid,“ räägib Margit Aule. „Mina arvan kokkuvõttes, et see lahendus kukkus hästi välja,“ kiidab Tooming. „2015. aasta ideekonkursil KAOS Arhitektide idee lihtsalt eristus – treppide rajamiseks

12

Patineeritud titaantsink täiendab kivimüüre - lisandused on rõhutatult kaasaegsed.

Uus paviljon liidab korrused, tagab pääsu keldrisse, esimesele korrusele ja katusele.

loa saamine ei olnud lihtne, ent ka muinsuskaitseamet tunnistab täna, et see oli hea otsus.“ „Ka mina arvan, et otsustajaile jäi silma just efektne uue ja vana sümbioos, vanad müürid ja betoonpõrandad ning metallist käiguteed,“ lisab projektijuht Meelis Saan Restor AS-ist. „Selle lahenduse teostamine oli ka ehitajale väl-

jakutse, mujal niisugust ei teagi.“ Uutest materjalidest eelistati klaasi, tumedates toonides metalle, patineeritud titaantsinki, mis koosmõjus kivimassiga loob elegantse ja samas maskuliinse fooni, luues üldmuljesse uut värskust. Linnuse välisseina metallkatte musta parapeti taha on peidetud ka kommunikatsioonid.


Ekspositsioon on seintel olevatel klaastahvlitel, nii pole lahendus raskepärane.

„Tegelikult oli inspireeriv ka see hetk, mil vanad varikatused said linnusehoovist eemaldatud – ühtäkki paljastusid linnusemüürid oma eheduses,“ tunnistab Aule. „Muidu aga järgisime põhimõtet, et kõik uued lisandused oleksid selgelt kaasaegsed.“ Interjööri pärlid Interjööris näidatakse konserveeritud vanu müüre, aastasadade kihistusi, kombineerides neid kaasaegsete betoonist ja epokattega põrandatega. Ekspositsioon on paigutatud seinas olevatele kanduritele kinnitatud klaastahvlitele ja see tutvustab Haapsalu linnuse ja linna keskaegset elu-olu. „Hoiame selles osas minimalistlikku joont. Kõige olulisem on näidata linnust, selle ajalugu, ka ehituslikke detaile, seintest läbimurdeid. Ka 1980. aastate kehva kvaliteediga tööd oleme näidanud. Ka see on osa selle linnuse loost,“ teatab Tooming. „Ma mõtlen, et ei tohi peljata näidata ka esmapilgul veidralt mõjuvaid

nurki – kasvõi detaile nõukogude ehituskultuuri näidetest,“ räägib Tooming. Suurema muudatusena saab nüüd sujuvalt liikuda ka keldrikorruse ja esimese korruse ruumide vahel – enam ei ole vaja õuest läbi minna. „Oleme uhked ka selle üle, et linnus on nüüd ka ratastoolisõbralik,“ kiidab Aule. „Nägime teiste tasandite ühendamisega palju vaeva.“ Muudatusi tuli ja tuli Olgugi, et osa süvenemist nõudvaid töid – näiteks plaani, kuidas jagada suitsutõkketsoone – sai enne valmis mõelda, pakub iga rekonstrueeritav pärandobjekti ka üllatusi. „Niisuguse rekonstrueerimise juures ei suuda ükski projekt ette näha kõike, mis konstruktsioonide avamisel ilmneb. Nii tuli ka siin arhitektidel kogu aja ehitusega kaasas käia, projekti mugandada. Üllatusteks peab valmis olema,“ räägib Meelis Saan.

Täiendamist ja kohandamist Haapsalu linnuses jagus: „Ehitusprojekteerimiskoosolekud olid iganädalased, arutasime läbi, kus võib üllatusi tulla ja mida on vaja projektis täpsustada – nii tuli nuputada, mida ette võtta sisehoovist avastatud akendega, mille olemasolust kellelgi aimu ei olnud, leida lahendus, kuidas näidata keskaegseid või hilisemaidki müüriosasid.“ Saan rõhutab ka korraliku eeltöö tähtsust: „Võtame või keerdtrepi. Tegija tegi BIM-is täiendava punktipilve ruumist ja modelleeris selle alusel trepi – tänu sellele täiendavale aja- ja rahakulule läks trepp aga täpselt paika. Mida enam eeltööd, seda vähem hilisemaid üllatusi.“ Ta nendib, et ajalooliste hoonete puhul ei anna ka arhiivid pahatihti juhtlõnga kätte. „Projekteerimise staadiumis muidugi uurisime nii palju, kui võimalik, igas ruumis ka avati mõni koht, aga paraku on see ikkagi huupi tulistamine. Iial ei tea, kas just selles avatud punktis see põnev leid peitub või tuleb 13


Ajaloos on linnuse häving olnud suur ja säilinud fragmente näidatakse uhkusega.

üllatus hiljem välja ruumi vastasseina juurest.“ Haapsalu linnust on läbi sajandite palju ümber ehitatud – teada on, et pärast Liivi sõda, alates 1580. aastatest oli linnus üsna kehvas seisukorras, tehti suuri müüritöid. Dokumentatsioon nii endisaegsete kui uuemate ümberehitustööde kohta oli paraku vägagi puudulik. See tõi kaasa ka nii mõnegi üllatuse, mõned neist head ja mõned nõutukstegevad. „Põhjatiivast tuli välja kaheksa meetri paksune müür. Arvasime, et seal peab olema trepikäike või ruume, aga ei. Paviljoni keldri alt leidsime lisaks kaevu, mis pärineb linnuse ehitamise aegadest. Rootsiaegne hüpokaust sai lõpuks ometi korralikult esitletud,“ loetleb Tooming. „Toomkiriku sissepääsu kõrvalt avastasime keskaegse väravakoha.“ Aga mida teha siis, kui ühel hetkel ripuvad keldrilaes pea kohal maakivid – just seal, kuhu on plaanitud vahelagi? „Linnuse kirdenurgas olev mantelkorsten oli kolme korruse ulatuses ehitusrusu täis ning algselt ei planeeritud seda tühjendada ja kasutusele võtta. Kuid keldri põhja- ja läänetiiva ühendamiseks mõeldud vahe14

lae valamine oli sellises situatsioonis liiga ohtlik, seega mantelkorsten tühjendati ning võeti kasutusele trepikojana,“ räägib Tooming. Linnuse külaline saab uudistada ka ehitusajalugu – võlvide vööndkaare tükke, konsoole, raidkivist portaalide, ehiskivide ja sammaste katkeid, ukseavade tükke, erinevate aegade kihistusi läbimurrete kohtades. „Ajaloos on hävingu mastaap olnud suur, reaalsuses on vaid vähesed fragmendid meieni jõudnud,“ ütleb Tooming. „Õnn on, kui juhuste tahtel on mõni fragment jäänud alles ka siis, kui seda lootagi ei olnud, näiteks 1889. taastamistööde käigus lammutatud keskaegse peaportaali katked jõudsid Riiga, ent nüüd on need siia Riia Toomkiriku ristikäigust tagasi jõudnud. On detaile, mis on kadunud alles nõukogude ajal – kuhu ja miks, et tea enam keegi.“ Kogenud alltöövõtjad Teades ette, et töö saab olema keeruline, valis projektijuht Meelis Saan niisugused alltöövõtjad, kellega varasem koostöökogemus olemas ning keda sai kindlasti usaldada. „Nii keerulise objekti puhul huupi hüpata ei tasu,“ teab ta.

Ka KAOS Arhitektidega oli ehitajal varasem koostöökogemus ette näidata: „Tegime koos ka Energia avastuskeskust, tundsime teineteise tööstiili ja seega sujus koostöö hästi,“ kiidab Saan. „KAOS-el on rekonstrueerimiste ja muinsuskaitseliste objektide kogemus päris suur, oskusteavet on ja nad ei kao ära, kui projekti on vaja täiendada ja kohandada.“ Sarnaseid kiidusõnu jätkub ehitaja suunal ka arhitektil: „Hea tulemus on. Siin oli palju kinni koostöös, seda nii ehitaja kui tellijaga. Olime ju lõpuni asja juures ja käisime tõesti palju kohapeal. Arhitekti nägemus valmis koostöös tellijaga. Kiita tuleb ka konstruktorit – see oli suur väljakutse, kuidas panna treppe kandma ilma, et postid neid alt toetaksid, samuti tuli leida paviljoni betoonkatusele hea lahendus.“ Eelarvega nina vee peal Linnuse renoveerimistöödega saadi valmis õigeks ajaks. „Ehitaja teadis aegsasti avamiskuupäeva,“ muigab Tooming. „18 kuud läks ja üks etapp Haapsalu linnuse loos on läbitud. Meie oleme kvaliteediga rahul.“ Ent kuidas tuldi välja eelar-


Linnuse ajalugu 1218 Läänemaa maakond ristitakse Liivimaa ristisõja käigus. 1228 Saare-Lääne piiskopkonna asutamine. 1279 Piiskop Hermann I annetab Haapsalu linnale Riia linnaõiguse. Rajatakse kastell-linnus ja toomkirik on ülejäänud linnusega algusest peale kokku ehitatud. 15. ja 16. sajandi vahetuse paiku rajatakse suur idapoolne eeslinnus. 1559 Viimane katoliiklik Saare-Lääne piiskop Johann V müüb piiskopkonna Taani kuningale. 1560–1581 Haapsalu linnus saab Vene-Liivimaa sõjas tugevalt kanna-

vega? „No pingeline oli, aga nina jäi vee peale,“ muigab Saan. „Riigihankega võidetud rekonstrueerimisobjektid pole just kinnisvaraarenduse kasumimarginaaliga, aga saime hakkama. Niisugune objekt on hea mainekujundusena, on, mida CV-s näidata. Kuidas edasi? Nagu Tallinna linn, ei saa ka Haapsalu linnus vist kunagi valmis. Renoveerimist ja uut küttesüsteemi ootab ka Toomkirik ning tööd jagub lisaks suures linnuses. Esimese hooga tuleb ehitajal lõpetada mõned garantiitööd, seejärel aga tuleb pärast esimest kütteperioodi hinnata, kuidas on keldriruumid kuivanud ning jälgida muuseumilahendusena projekteeritud ventilatsioonisüsteeme. „Niiskus on paratamatu, sellega tuleb tegeleda. Sisehoovis on ka sillutis kallakuga hoovist eemale, et vähendada niiskuse sattumist seintesse, aga eks ka küttes jääb seina sisse siiski kastepunkt. Niisuguse objekti puhul on väline hüdroisoleerimine keeruline ja kallis töö,“ räägib Saan. „Kaasaegsest põrandakütte- ja ventilatsioonisüsteemist on siin siiski suur abi – viimati köeti linnust ju 17. sajandil.“

tada. Rootsi kuninga võimu all algab 1581 linnuse ümberehitamine garnisonkindluseks. 1624 Rootsi kuningas müüb linnuse krahv Jacob de la Gardie’le. 1688 linnus hävib täielikult tulekahjus, säilib vaid kirik. 1889 Haapsalu toomkiriku taastamine ja taaspühitsemine. 1980–1990 Haapsalu väikese linnuse varemete väljakaevamiste, konserveerimise ja rekonstrueerimise projekt. Muuseumi rajamine läänetiiba. 2017–2019 Haapsalu väikese linnuse konseveerimis- ja rekonstrueerimistööd.

Haapsalu linnuses said tööd suveks valmis paljude osaliste koostöös Tellija: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid Peaprojekteerija, sisearhitektuur, arhitektuur, ekspositsioonidisain: KAOS Arhitektid (Margit Aule, Margit Argus, Elo-Liina Kaivo, Laura Ojala) Ehitaja: Restor, projektijuht Meelis Saan; objektijuht Ahto Viksne; konsultant AS Restor peaarhitekt Mart Keskküla Omaniku- ja muinsuskaitseline järelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve, ins. Mait Tael Konserveerimine: Vana Tallinn (Elo Sova) Ehituskonstruktsioonid: Ehitusekspertiisibüroo (Tõnu Vana, Tiit Bürkland) Haljastus: Kristiina Hellström Valgusdisain: Marko Kuusik, Siim Porila Küte, ventilatsioon, vesi, kanalisatsioon: Hevac Elekter: Edites Graafiline identiteet: Katri Haarde (KAAK), Jaana Davidjants Ekspositsiooni graafiline disain: Stuudio Stuudio Ekspositsiooni teostus:

HN Steel, Red Hat Group Design, Klaasiekspres Ehitustööde peamised alltöövõtjad: Konserveerimis-, restaureerimisja viimistlustööd: AS Restor Lammutus-, üldehitus- ja betoonitööd: Alden Ehitus OÜ Elektritööd: Autel-Büroo OÜ Valve-, side ja tuleohutuse paigaldis: Sivero OÜ Ventilatsioon ja jahutus: Element Grupp OÜ Küte, vesi, kanalisatsioon: Sanberg OÜ Välistrasside ja teede-platside ehitus: Rannavesi Ehitus OÜ Metallitööd ja metallist konstruktsioonid: HN Steel OÜ ja Agma OÜ Paekivist fassaadide restaureerimine: Renostar OÜ ja Silverrest Fassaadid OÜ Betoonpõrandate viimistlus: EPO Proff OÜ Klaasfassaadid ja aknad: Seicom OÜ Välis- ja siseuksed: Steeldoor OÜ ja Viram OÜ

15


PROBLEEM

Ehitusprojekti kohaselt tuli vanad põrandad lammutada.

Hanketingimused toovad kohtuvaidlusi

Tartu Rukkilille lasteaia põrandate remondi üle peetud kohtuvaidlus sai kevadel punkti, kui Reparo Ehitus OÜ võitis vaidluses Tartu linna – mida on toimunust õppida? TEKST: LIIVI TAMM

Kes vastutab ebakompetentselt koostatud hankedokumentatsiooni eest ja mida teha, kui tellijal, omanikujärelevalvel ja tööde teostajal on erinev arusaam? Tartu linna ja Reparo Ehitus OÜ vaidlus sai alguse lasteaia põrandate remondiks koostatud vigasest hankedokumentatsioonist – nimelt erinesid ehitusprojekt ja hankedokumentatsiooni hinnatabel. „Meie tegime pakkumise vastavalt hinnatabelile ehk pakkusime põrandate tasandamist ja arvestasime seejuures tehnilise kirjeldusega, mille hankija oli lisanud,“ kirjeldab Reparo Ehitus OÜ juht Ülo Jaanisoo probleemi. „Siis aga selgus, et ehitusprojekti kohaselt tulnuks põrandad lammutada ja koos alustega uued rajada. See muudab lisaks ka ajagraafikut, betoonist peab niiskus väl-

16

ja kuivama.“ Esialgu püüti probleemi lahendada läbirääkimistel. „Läksin ettevõtte juhina tellijaga asja arutama, ent pakutud kompromissi vastu ei võetud, suhtumine oli selline, et „meie kompromiss on see, et te teete kõik nii, nagu meie tahame. Ametnik ei tunneta mingit isiklikku vastutust,” nendib Jaanisoo. „Alles siis, kui andsime asja kohtusse, hakati kohe kompromissettepanekuid saatma. Seejuures ei olnud algusest peale vaidlust selles, et Tartu linn oli meile võlgu, vaidlus käis lihtsalt summa suuruse üle.” Jaanisoo sõnutsi käidi kokkuvõttes kaks aastat ettevõtte raha eest kohut, linn peab tasuma kompromissettepanekust kolm korda suurema summa ja vastamata on küsimus, kas ka ametnikud vastutavad? „Lõppude lõpuks maksame maksumaksjatena sellised vaidlused ise kinni,“ nendib Jaanisoo.

Tema hinnangul on riigihangete puhul lisaks väga suur valupunkt ka olukord, kus projekti kirjutatakse sisse konkreetsed tooted, mitte parameetrid, millele toode peaks vastama: „Ma illustreeriks seda paljuräägitud autode hangete näitel – hankija soovib autot teljevahega 5435–5437 mm (ei vähem, ei rohkem), analoogkellaga täpselt armatuuri keskel ja sellele nõudele vastab ainult näiteks Mercedes või Audi. Täna autode hangetel selliseid tingimusi enam sisse ei kirjutata, ehituses aga küll ja kui pakkuda analoogtooteid, leitakse põhjus, miks pakutu ei sobi. Keraamilise plaadi paksus või punase tooni varjund ei ole selline, nagu vaja.“ Lihtsat lahendust niisugustele vaidlustele ei paista – tuleb loota, et kõigi osapoolte, sh tellija teadlikkuse kasvades, on niisuguseid kohtuasju vähem. Võidaksid kõik.


Hinnatabeli kohaselt pakuti alguses põrandate tasandamist.

Rukkilille lasteaia vaidlus: Hankedokumentatsiooni osaks olnud hinnatabelis küsiti teatud põrandate osas pakkujatelt hinnapakkumist põrandate tasandamisele ja lisatud oli ka vastav tehniline kirjeldus. Samal ajal oli ehitusprojektis ette nähtud samade põrandate väljalammutamine ja uute betoonpõrandate rajamine koos alustega. Ehitusprojektis toodud lahenduseks ei olnud tellija valmis lisarahastust leidma. Vanade põrandate lammutus ja uute põrandate rajamine toimus seejärel väga niiskel ajal – kasutati niiskusimureid ja soojapuhureid, siiski ei valminud tööd niisketes tingimustes tähtajaks ja tööde teostaja sai leppetrahvi nii vahe- kui lõpptähtaegade rikkumise eest (mh nende vahetähtaegade eest, mis polnud lepingus määratletud kui sanktsioneeritavad). Tellija tasaarvestas oma leppetrahvinõuded Reparo Ehituse töödega seotud tasu nõudega. Leppetrahvinõue käibemaksustati, kuigi leppetrahv ei kuulu käibemaksustamisele. Allikas: Reparo Ehitus OÜ

Vaatamata niiskuskoguja kasutamisele võttis kuivamine niiskel ajal aega.

K OHUS OTSUSTA S: Tartu Maakohus leidis, et Tartu linna poolt teostatud leppetrahvi tasaarvestamine enne nõude jäägile käibemaksu lisamist ei ole lubatav. Nõuete tasaarvestamisel tuleb aluseks võtta töövõtja käibemaksuga tasunõe. Samuti pidas maakohus alusetuks leppetrahvi nõudmist tähtaegade rikkumise eest, milles polnud lepingus kokku lepitud. Lepingudokumentide vastuolu puudutavas osas leidis maakohus, et Reparo Ehitus oleks pidanud eelistama hinna arvestamisel lepingudokumentide vastuolu korral ehitusprojekti hinnatabeli kirjeldusele. Tartu Ringkonnakohus jõudis lepingudokumentide vastuolu puudutavas osas maakohtust erinevale järeldusele. Nimelt nõustus Ringkonnakohus märtsis 2019 jõustunud kohtuotsuses Reparo Ehituse positsiooniga ja leidis, et vastuolulise hankedokumentatsiooni eest vastutab tellija kui nende dokumentide koostaja. Seejuures on oluline, et riigihankemenetluse käigus sõlmitud töövõtuleping on oma olemuselt tüüptingimustel sõlmitud leping, mille korral rakendub isikule, kelle suh-

tes tüüptingimusi kohaldatakse, täiendav õiguskaitse. Sellisel puhul kohaldub näiteks VÕS § 39 lgs 1 sätestatud tõlgendusreegel, mille kohaselt tõlgendatakse kahtluse korral tüüptingimust selle kasutaja kahjuks. Ringkonnakohus eelnevast tõlgendusreeglist ka oma otsuses lähtus. Ringkonnakohus leidis kokkuvõtlikult, et tööde venimise eest vastutab eelnevatel asjaoludel tellija ja esitatud leppetrahvinõue on täies ulatuses alusetu, sest tööde venimine polnud tingitud töövõtjast ja töövõtja oli teinud kõik võimaliku, et lepingu mahtu mittekuulunud betoonpõrandad kivistuksid võimalikult kiiresti. Lisaks leidis ringkonnakohus, et hinnatabelis kirjeldatud põrandatest erineva konstruktsiooniga põrandate ehitamine ei kuulunud Reparo Ehituse lepinguliste tööde mahtu, ettevõttel oli õigus saada selliste põrandate ehitamise eest lisatasu. Jõustunud kohtuotsuse kohaselt tuli Tartu linnal Reparo Ehitusele tasuda enam kui 113 000 eurot. Allikas: Reparo Ehitus OÜ, Ehitusuudised.ee, Nove advokaadibüroo

17


REKLAAMTEKST REKLAAMTEKST

Niiske ruumi veekindel ja kiirestivalmiv sein Niiskete ruumide ehitusel tasub kipsplaatidele eelistada kergplokke, mis on kergesti paigaldatavad ja töödeldavad ning taluvad niiskust. Kergplokkidest seinaga ei juhtu midagi tõsist isegi veeavarii korral, võib-olla vajab pärast seina kuivamist vaid viimistlus uuendamist. Bauroci kergplokkide ja vaheseinaplaatide kasutamisel puudub ka oht seinasisese hallituse tekkeks. „Kergplokkide eelis niisketes ruumides on see, et kui need ka märjaks saavad, ei juhtu midagi halba. Plokid kuivavad ja nende omadused ei muutu. Kipsplaatidel on niisketes ruumides kaks peamist riskikohta, mis võivad realiseeruda juhul, kui hüdroisolatsioonikiht ei ole perfektselt teostatud. Esiteks võivad plaadid ise kobrutama hakata ja teiseks võib tekkida seina sees sisepindadel hallitus,“ räägib Karl Viirmann Bauroc AS-ist. „Viimasel ajal oleme täheldanud, et ka buumiaastatel ehitatud majades on hakatud remonti tegema, vannitoa kipsseinad nii mõnigi kord lammutatakse ja asendatakse kergplokist vaheseintega.“ Viimistlustööde juures annab Bauroci plokkide täpne mõõt ehitajale eelise teiste ehitusplokkide ees: keraamilisi plaate

võib liimida otse Bauroci plokkide peale, pole vajadust eelnevalt seina krohvida. Enne plaatimist tasub lihtsalt ladumise käigus tekkinud väikesed ebatasasused maha lihvida ja sein lahtisest tolmust puhastada. Välisseintes ja ka kohtades, kus vesi otseselt seina peale jookseb, tuleb lisada hüdroisolatsioonikiht – siis saab heas tulemuses kindel olla. Samal nõul on Nordlin Ehitus OÜ projektijuht Taavi Välling, kes vastutas Tallinnas Sõpruse pst 5 asuvate sotsiaalkorterite ehituse eest: „Kasutasime 102 korteriga rekonstrueeritavas majas Bauroci plokke eriosade šahtides ja vannitubade seintes, samuti vanade allesjäänud raudbetoonist šahtide kinniladumiseks. Hoone korpused valmisid kahes osas: A-korpus on tänaseks käiku lastud ja B-korpus valmib samuti lähiajal. Hetkel on ka seal juba pooltel korrustel šahtid kinni laotud,“ kirjeldab ta tööde käiku. „Vana maja puhul on see suur pluss, et Bauroci plokile saab lihtsalt hüdroisolatsiooni peale kanda. Seevastu vanade kipsseinte ja krohvitud pindade puhul tuleb enne hüdroisolatsiooni kandmist alustada tasandustöödest.“

Plokid või vaheseinaplaadid?

Bauroci tootevalikus on tüüpiliste 100 ja 150 mm vaheseinte ehitamiseks olemas nii 200 mm kõrged plokid kui ka


Kergplokid sobivad niiskete ruumide ehituseks: need on kergesti paigaldatavad ja töödeldavad ning hiljem saab keraamilisi plaate kinnitada plokkide peale.

400 mm kõrged vaheseinaplaadid. Mõlemast saab ehitada samaväärselt head seinad. Kuna vaheseinaplaatide bauroc ELEMENT ladumiskiirus on pea kaks korda suurem kui plokkidel, siis on nad ka enam levinud.

Krohve mitut masti

Sisetöödel võib Bauroci plokkseinu krohvida väga erinevate toodetega – olgu tegu silikoonkrohviga või dekoratiivkrohviga, oluline on jälgida tootjate juhendeid. „See, kui paks peab olema krohvikiht ja kas vajalik on ka armeerimisvõrk, seda ütleb ikkagi krohvitootja,“ ütleb Karl Viirmann. Samas – tänu siledale pinnale ja täpsetele mõõtudele puudub Bauroci plokkseinte viimistlemisel vajadus paksu tasanduskrohvi kihi järele. Niisketes ruumides on Bauroci plokke eelistatud näiteks spaade duši- ja riietusruumide seinte ehitamiseks: näiteks Tallinnas Kalev spaas, Rakvere Aqua spaas, Kuusalu spordihoones, Tondiraba jäähallis jne. „Mõistagi eeldab väga niiske ruum head ventilatsiooni, ilma milleta on seintel pinnapealne hallitus kerge tekkima, aga probleeme materjaliga ei oskagi esile tuua,“ sõnab Karl Viirmann. Taavi Välling toob esile ka materjali plussid rekonstrueerimisel. „Kunagi projekteerimise alguses tehti otsus bauroci ka-

suks ja nüüd materjaliga töötades on selge, et see oli õige otsus: võrreldes muude kividega on Bauroci plokid kergemad, mis on vana hoone vahelae konstruktsioone arvestades väga hea. Lisaks on neid kergem töödelda, avad jäävad sirged ja hiljem on lihtsam šahti kinni laduda,“ loetleb ta.

Fantaasia lendu

Nagu ikka, on iga kodu omaniku nägu. Nii on põnevaid lahendusi leidnud ka paljud erakliendid. Näiteks on süvistatud Bauroci seintesse kohad seebihoidjale ja muudele tarvikutele,“ julgustab Karl Viirmann. „Vahel on kahjugi, et tootjani mõned uhked lahendused ei jõua – kui sein laotud, siis meie töö nii mõnigi kord lõpeb, ent lõpptulemus võib olla vägagi fantaasiaküllane.“


SEADUS

Millistele nõuetele peab vastama ehitustoode? oleks kõikjal ühtmoodi arusaadav. Üleeuroopaliselt tunnustatud dokument (harmoneeritud standard või ETA) tagab ühesuguse arusaamise, sest igas Euroopa riigis tuleb kasutada samu klassifitseerimis- ja katsemeetodeid.

ldistades võib öelda, et ehitusmaterjalidele ja -toodetele esitatavad nõuded saab jagada kaheks: Euroopa õigusaktidest tulenevad nõuded ja Eesti nõuded (s.t asukohariigi nõuded). Euroopa tasemel kehtib ehitustoodete määrus (CPR – Construction Products Regulation), mille nõuded on kõikidele Euroopa Liidu riikidele otsekohalduvad. Määruse viimase, konsolideeritud versiooni leiab Euroopa Liidu õigusaktide kodulehelt aadressil https://eur-lex.europa.eu (määrus nr 305/2011). Ehitustoodete määrust saame kasutada nende toodete puhul, mille kohta on olemas harmoneeritud tootestandard või mille kohta on koostatud Euroopa tehniline hinnang (ETA – European technical assessment).

Suur osa standarditega kaetud Nõuded toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgistuse kohta on toodud Euroopa ehitustoodete määruses endas. Kui täna on kõige rohkem infot standardis, sealhulgas ka õiguslike nõuete kohta, siis nüüd on hakatud toimivusdeklaratsiooni ja CE-märgistuse infot standarditest välja võtma, soovides rõhutada CPR-i olulisust. Erinevad osapooled peavad asjakohase teabe üles otsima CPR-ist. Teavet CE-märgistuse ja toimivusdeklaratsiooni kohta leiab muu hulgas Euroopa ehitusala kodulehelt https://ec.europa.eu/ growth/sectors/construction. Harmoneeritud standardite puhul on oluline jälgida kooseksisteerimisaega – kooseksisteerimisaja algusest on toimivusdeklaratsiooni koostamine ja CEmärgistamine vabatahtlik, alates kooseksisteerimisaja lõpust kohustuslik. Selleks, et teada saada, kas toote kohta eksisteerib harmo-

Teave ühtmoodi mõistetav Euroopa ehitustoodete määruse järgi (kui on olemas standard või koostatud ETA) peab tootja koostama toote kohta toimivusdeklaratsiooni (declaration of performance, DoP) ning varustama toote CEmärgisega. Idee on selles, et teave, mis ehitustoote kohta avaldatakse,

Teave, mida ehitustoote kohta avaldatakse, peaks olema ühtmoodi arusaadav.

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

Ü

20

neeritud standard, võib kasutada Nando kodulehte (Euroopa Liidu teavitatud asutuste koduleht) või Eesti Standardikeskuse kodulehte. NB! Euroopa standardiorganisatsiooni (standardite koostaja) ja Euroopa Komisjoni (ehitustoodete määruse koostaja) arusaamad on erinevad – näiteks on olemas standardeid, mis Eesti Standardikeskuse kodulehe info järgi on kehtivuse kaotanud, kuid Euroopa õigusaktide järgi tuleb neid kohustuslikult järgida. Primaarne on Euroopa ehitustoodete määruse nõue – kui standardi teave on erinev määruses toodust, tuleb järgida määruse nõuet. Kuna toote kohta käivat infot võib olla palju ja see võib olla erinev, siis on soovitatav erinevate osapoolte vahel ühiselt välja selgitada ühine arusaam, millist standardit peab/tohib/saab kasutada. Antud ehitise põhimõtteliste lahenduste ja olulisemate ehitustoodete kohta kehtivate standardite puhul ühise keele leidmine aitab vältida tagantjärgi esile tulevaid probleeme. Siseriiklikud nõuded Kui asjakohane standard puudub või ETA-t pole koostatud, siis kehtivad toote kohta siseriiklikud nõuded – näiteks meil eelkõige kaks majandusministri ehitustoodete määrust (teedeehitusmaterjalid ja muud ehitusmaterjalid). Toote kohta toimivusdeklaratsiooni koostada ei saa, samuti ei saa toodet CE-märgistada. Toote omadused ja kasutusala saab deklareerida vastavusdeklaratsioonis.


REKLAAMTEKST

Katusesildade kinnitamisest Katusel liikumise lihtsustamiseks kasutatakse katuse käigusildasid, teenindusplatvorme ja muid katusekattele kinnitatavaid lahendusi. Katuse käigusillad muudavad turvaliseks juurdepääsud korstnatele, läbiviikudele, akendele ja teistele katusel esinevatele sõlmedele, mis vajavad perioodilist hooldust. Metallist katusekatete korral reguleerib selliste toodete omadusi standard EN516, mis esitab konkreetsed nõuded, millele tooted ja nende paigaldus peab vastama. Kuna tegemist on toodetega, millest teinekord võib sõltuda ka inimelu, teeme väikese kokkuvõtte peamistest nõuetest, millele paigalduse käigus tähelepanu pöörata. Standardis EN516 määratakse katusesildadele kaks võimalikku paigaldusvarianti – Klass1 ja Klass2. Erinevus seisneb lihtsalt väljendudes vaid selles, et Klass2 paigalduse korral tohib sildade külge kinnitada isikukaitsevahendeid, Klass1 korral mitte. Isikukaitsevahenditeks loetakse turvasiine, turvaköisi jm lahendusi kuhu inimene end kinnitab katusel viibides. Klass2 korral peab katusesilla komplekt (st kinnitused, sillaplaadid ja kinnitustarvikud) tagama ligi 1000 kg staatilise koormuse ja katusesild peab jääma katusele kindlalt kinni olukorras, kus inimene peaks katusel hakkama libisema ja tema ainus pidurdaja ongi seesama katusesild. Klass1 korral isikukaitsevahendeid sildadele kinnitada ei tohi. Sildadel on lubatud koormuste korral küll saada kahjustatud, kuid nende kinnitus Klass2 korral peab olema tagatud. Milliseid nõudeid esitab standard neis kahes klassis materjalidele ja paigaldusele? Edasine selgitus seletab sildade kasutamist metallist katusekatetel – profiilplekkidel, valtsplekil ja Klassiktüüpi katusekatetel. turva001Klassik ja

valtskatuse korral peavad siiski kinnituseks kasutatavad poldid ja mutrid olema kangemast terasest, kui tavapäraselt oleme harjunud. Peamine erinevus seisneb asjaolus, et poldid peavad kannatama pingutuskoormust ilma keeret kaotamata valtskatuse korral 33 Nm ja Klassikul 50 Nm. Tavapärases kasutuses olev poltmutter liide kipub keeret kaotama 30 Nm korral ja isegi allapoole. Vaid eelpooltoodud pingutuskoormusega kinnitatud katusesildade kinnitus katusekatte püstvaltsi külge tagab Klass2 nõuetele vastava tulemuse. Materjalidele esitatud nõuetes rohkem erisusi nende kahe klassi vahel ei ole. Küll aga on suurem erinevus paigaldusnõuetes. Profiilplekkide korral (trapetsikujulised laineplekid, kivimustriga plekid) peavad katusesildade otsmised kinnitused kinnituma läbi katusekatte puitkonstruktsiooni minimaalselt 100 mm pikkuse kinnitusvahendiga. See tähendab, et otsmised kinnitused peavad kinnituma sarikasse. Kui seda pole võimalik tagada (profiilpleki lainepõhi ei satu sarikaga kohakuti), tuleb sarikale luua küljele lisaklots, et tagada vähemalt 100 mm sügavuses kinnitusvahendi kinnitus puitmaterjali. Ülejäänud kinnituste paigaldusel tuleb jälgida tootjapoolses juhendis soovitatud kinnituste sammu ja jälgida, et kinnitused satuks roovitusse ning kinnitustarvik ei läbistaks aluskattekilet. Klassiktüüpi ja valtsitud katusekatte korral peab

silla kinnituse ülemises ja alumises ääres olema katusekate ise kindlalt kinnitatud roovile. Soovituslikult võiks silla kinnituse alal olla 1 meetri ulatuses silla all topeltkogus katusekatte kinnitusi. Klassiku korral on soovitav otsmiste kinnituste juures sarnaselt profiilplekkidega kinnitada 100 mm kruvidega läbi pleki puitkonstruktsiooni. Vaid sellisel juhul võib katusesildadele anda Klass2 paigaldusgarantii. Turvaköie kinnitamisel katusesillale ei tohi kinnitatav koormus ületada 150 kg ja kasutajaid tohib olla vaid üks. Turvaköit tohib kasutada vaid katusesilla räästapoolsel suunal. Turvaköit ei tohi kinnitada ainult sillakinnituse külge! Garantii Klass2 kohta saab anda paigaldaja, mitte tootja! Paigaldaja peab jälgima tootjapoolseid juhendeid ja tagama eelpooltoodud kinnituslahendused. AS Toode poolt toodetud katusesildade komplekt on läbinud kõik standardis EN516 kirjeldatud katsed nii dünaamilisele kui staatilisele koormusele.

Loe täpsemalt: www.toode.ee


K ATU S E U U D I S E D

Arvo Pärdi Keskus. Arhitektid Fuensanta Nieto ja Enrique Sobejano AB Nieto Sobejano Arquitectos, Eestipoolne projekteerija AB Luhse ja Tuhal. Ehitaja Eksklusiivehitus OÜ. Katusematerjal Rheinzink eelpatineeritud sinakashall titaantsink.

Kas V maailma parim katus on Eestis?

PEETER KÄRP EESTI KATUSE- JA FASSAADIMEISTRITE LIIT

iiendat korda toimuvale ülemaailmsele katuse- ja fassaadiehitusalasele konkursile IFD AWARD 2019 esitati Eestist kolm objekti: lamekatuse kategoorias T1 Mall – katuseehitaja Maleko AS ning metallkatuste kategoorias Arvo Pärdi Keskus – Eksklusiivehitus OÜ ning Korterelamu Tartu mnt 24 – Toode AS. Kokku esitati konkursile ca 90 objekti USA-st, Kanadast, Hiinast ning enamikest Euroopa riikidest. Objektid võistlevad neljas kategoorias – metallkatused, kaldkatused, lamekatused ja (tuulduvad) fassaadid.

22


• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

T1mall Arh. Antonio Lavieri. Katuseehitaja Maleko AS. Katusematerjal Technonicol SBS-rullmaterjal.

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee

Tartu mnt.24 korterelamu. Katuseehitaja Toode AS. Katusematerjal SSAB (Swedish Steel) tsingitud terasplekk Tinsmith Pro.

Esimesel konkursil IFD AWARD 2011 võitis Eestist esitatud AHHAA Keskus (arhitektid Künnapu ja Padrik AB) metallkatuste kategoorias Grand prix. Konkursil hinnatakse eelkõige katuse- ja fassaadiehitajate tehnilist meisterlikkust ning samas objektide tehnilist keerukust. Berliini kokku tulnud rahvusvaheline žürii valis igas kategoorias välja neli nominenti, nende hulgas oli ka Maleko ehitatud T1 Mall katus. Grand Prix kõigis neljas kategoorias kuulutatakse välja 27. septembri õhtul Edinburghis IFD kongressi raames toimuval pidulikul galaõhtul.

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


PUIDU-UUDISED

Kanadas projekteeritakse maailma suurimat 40-korruselist puidust pilvelõhkujat

V

ancouverisse võib kerkida maailma kõrgeim puidust hoone: arhitektuuribüroo Perkins + Will avaldas selle esimesed kavandid. Pilvelõhkuja konstruktsioon plaanitakse valdavalt püstitada ristkihtpuidust (CLT): puitmaterjale kasutatakse nii põrandate, konstruktsioonielementide kui välisviimistlusena, seismilisuse ohu vähendamiseks ja tuleohutuse tagamiseks paigaldatakse siiski lifte ja avariitreppe sisaldav betoonist südamik. Hoonesse on plaanitud rajada ca 200 korterit, millele lisanduvad äripinnad. Torni lõunaküljele on kavandatud ka selle sektsiooni elanikele mõeldud aia-alad. Esimesele korrusele plaanitakse rajada äripinnad – kontorid, toidupood jmt. Allikas: www.archdaily.com

Planeeritav puitkonstruktsioonil pilvelõhkuja.

Stardib aasta puitehitise konkurss

A

asta puitehitise konkurss ootab kandideerima: eesmärk on leida ja tõsta esile uusi ehitisi, kus puidu kasutamine konstruktsioonis, välis- või siseviimistluses on toimunud parimal võimalikul viisil arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes. Võistluse laiem eesmärk on hoida ja edendada puidu väärtust ehituses, rõhutades puidu kui keskkonnasõbraliku ja kohaliku ehitusmaterjali eeliseid ning edendada puitarhitektuuri arengut. Erilist tähelepanu pööratakse innovaatilistele puidukasutuse lahendustele ja puidu rollile arhitektuurse idee teostusel. Valimisel võetakse seega aluseks nii hoone või rajatise arhitektuurset ja konstruktsioonilist lahendust, sotsiaalset konteksti, puitmaterjali kasutust, ehitustehnilist kvaliteeti kui uuendusmeelsust. Ehitise võistlusele esitamise ja piltide ning ankeedi saatmise tähtaeg on 29. september 2019. Ankeet veebiaadressil www.puuinfo.ee. Konkursi võitja kuulutatakse välja 31. oktoobril Noblessneri valukojas toimuval konverentsil, mis kannab pealkirja „Puit – homse elukeskkonna võti“.


BETOONIUUDISED

Betooniühingu uus juhend BÜ9: Betoonelementide tolerantsid

B

etooniühingul on valminud järjekordne uus juhend – BÜ9: Betoonelementide tolerantsid. Esmakordselt eesti keeles ilmuva juhendmaterjali (51 lk) eesmärgiks on koondada ja anda kommenteeritud ülevaade betoonelementide valmistamise ja ehitamise standardite ja juhiste kohastest tolerantsinõuetest. Betoonelementidest ehitamisel tehakse suurem osa tööst konstruktsioonide valmistamisel sisetingimustes. Eesti heitlikku kliimat arvestades on see oluline tegur, saavutamaks kontrollitud head kvaliteeti. Ökonoomse ehitamise tagab asjatundlik ja elementehituse eripära arvestav projektee-

rimine ning asjakohaste tehniliste oskuste olemasolu nii elementide kvaliteetsel valmistamisel kui nende paigaldustöödel. Betoonitootjad kaasatud Selleks, et tagada projekteerimise lähteülesande kohase ehitise püstitamine, peavad olema kindlaks määratud toodete valmistamise, paigaldamise ja mahamärkimise tolerantsid (kõik kokku ehitustolerantsid) ning nende rakendamine tehases ja ehitusplatsil. Juhendmaterjal on valminud koostöös Eesti suuremate betoonvalmistoodete valmistajate ja teiste ehitusala asjatundjatega. Juhendi koostamise käigus ammu-

tati lisateavet mitmetest materjalidest, olulise teabeallikana kasutati Rootsis ja Soomes välja antud juhendmaterjale. Juhendi BÜ9 koostamise töörühma kuulusid: Vaido Leosk (AS E-Betoonelement), töörühma juht, Kirsti Aeg (AS Framm), Andres Hirve (Inseneribüroo PIKE OÜ), Aare Lessuk (AS E-Betoonelement), Urmas Paas (OÜ TMB Element), Jürgen Paat (AS Muuga Betoonelement), Tanel Tuisk (Tallinna Tehnikaülikool), A hto Tuu ling (AS Lasbet Tootmine), Toomas Vainola (Eesti Betooniühing) ja Enno Rebane (Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit).


EHITA SOODSALT!

kõrgus 250 mm

UUS TOODE - CLASSIC EASY LIFT 200, 250, 300

HIND

14,40

alates

Mugavad sangad

EUR/m2 (sisaldab käibemaksu)

Kampaania periood: kuni 31.10.2019 www.bauroc.ee


Messi ametlik toetaja: Eesti MasinatÜÜstuse Liit

Profile for Meediapilt OÜ

EhitusEST september 2019  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST september 2019  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement