Page 1

21

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA S E P T E M B E R 2018


SISUKORD

Ehitusettevõtjad: kasv esimesel poolaastal oli ootuspärane lk 4–5 Materjalitootjad: esimese poolaasta kasv oli pea 10% lk 6 Probleemid ehitusplatsil: peatöövõtjad ja alltöövõtjad lk 8–11 Põnev objekt: EKA uus hoone sai lõpuks valmis lk 14–18 Elektrituruseadus ja päikeseelektrijaamade ehitamine lk 20 Uudis: Albert Rodin pälvis REHVA tunnustuse lk 21

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

Eesti Tööandjate Keskliit: head töötajat otsi tikutulega lk 22–25 FIDIC-u konverents: ehituskonsultandid kogunesid Berliini lk 26

MEEDIAP LT ISSN 2382-8382

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee


E H I T U S E T T E V Õ TJ A D

Ehitusmahtude suur kasv ei

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU TEGEVJUHT

P

ärast viimast langusperioodi on ehitusmahud alates 2016. aasta I kvartalist järjepidevalt kasvanud. Tänaseks on ehitusmahud saavutanud juba viimase buumi aegse taseme ja ilmselt paljudel mõlguvad mõtteis küsimused: kas tegemist on taas buumiga? Millal „pidu“ ehitusturul lõpeb? Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2018. aasta esimeses pooles üle viiendiku (23%) võrra rohkem kui samal perioodil aasta tagasi. Sarnane kasv on püsinud juba viimased kaks aastat ning meenutab üha rohkem 10 aasta tagust buumiperioodi. Kui 2017. aasta I poolaastal ehitati oma jõududega kokku 1,08 miljardi euro väärtuses, siis 2018. aasta esimesel poolaastal teostati ehitustöid kokku 1,326 miljardi euro väärtuses. Sellest hooneid 954 miljoni ja rajatisi 372 miljoni euro eest. Kasvu toetas majanduse hea käekäik Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim hoonete ehitus, kusjuures ehitusmahud suurenesid nii uusehituses kui ka remondi- ja rekonstrueerimistöödes. Lisaks jätkus mõõdukas kasv ka rajatiste ehituses, mis püsis esimesel poolaastal 5–6 protsendi juures.

4

Rajatiste ehitamise kasvu esimesel poolaastal on mõjutanud mitmete EL-i struktuurivahenditest rahastatavate suuremahuliste objektide käivitumine. Siin on sektori sisemine potentsiaal kasvuks ilmselt suurem kui hoonete ehituse puhul, sest ehitusmahud on jõudmas alles 2013. aasta tasemele. Jah, tundub, et ehitusettevõtetel läheb veel praegu hästi ja tööd jätkub kõikidele ehitajatele. Suurt kasvu toetas kindlasti kogu Eesti majanduse hea käekäik, mida kinnitavad I poolaasta majandusnäitajad, mille järgi kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 3,7%. Nagu ka möödunud perioodil, on majanduskasvuga samas rütmis kasvanud elanikkonna keskmine sissetulek, mis loob elamispindade nõudlusele jätkuvalt positiivset fooni. Seda toetab ka elanikkonna suhteliselt väike laenukoormus 10 aasta taguse buumiperioodiga võrreldes. Kui keskmine palk Eestis oli 2008. aastal 825 eurot, siis 2018. aasta II kvartalis oli keskmine palk Eestis juba 1321 eurot, mis on üle 60% suurem. Usun, et vaatamata soodsatele kasvutingimustele ehitussektor sellel korral päris buumi ei jõuagi, vaid hakkab peagi näitama jahtumise märke. Esiteks piirab ehitusturu edasist kasvu suur kvalifit-

23%

mullusest enam ehitati esimesel poolaastal.

seeritud tööjõu defitsiit, mis üha enam survestab ehitushindasid tõusule. Teiseks on viimase paari kvartali jooksul väljastatud ehituslubade maht (nii eluruumide kui ka mitteelamute osas) eelmise aastaga võrreldes vähenenud. Kui 2017. aasta esimesel poolaastal väljastati eluhoonete ehituslubasid 339 300 m² ehitamiseks, siis 2018. aasta esimesel poolaastal väljastatud ehituslubade maht oli 291 200 m², mis oli 16,5% vähem võrreldes aasta varasemaga. Tootlikkuse potentsiaal jõudis haripunkti Mitteelamute osas kahanes ehituslubade väljastamine ruutmeetrite arvestuses 2018. aasta esimesel poolaastal eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 8%. Suure tõenäosusega on ka ehitussektori tootlikkuse potentsiaal haripunkti jõudnud, mis tähendab, et ehitusturg ilma väliskeskkonna mõjude (näiteks „halli majanduse“ osakaal turul või piirangud võõrtööjõule) muutmiseta edasi kasvada ei saa. Ehitussektori tootlikkuse kasvu viimasel kümnendil ilmestab ehk enim tööhõive osakaalu tuntav vähenemine: kui ehitusmahud on saavutanud juba viimase buumi aegse taseme, siis tööhõive ehitussektoris on 10 aasta taguse ajaga oluliselt vähenenud. Kui 2007. aastal oli statistikaameti andmeil ehitussektoris 81 000 hõivatut, siis 2017/2018. aastal on hõivatute arv püsinud 57 000 piires. Sisuliselt 1/3 võrra väiksema tööhõivega ehitatakse täna samas mahus kui 10 aastat tagasi. Kindlasti saab juba pikka aega kasvavale nõudlusele mõju avaldama lähenev energiatõhususe direktiivi rakendumine, mille koha-


tulnud üllatusena selt riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. Muudel juhtudel, kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2020. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energiatõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. Kui suurel määral see turgu jahutab, näitavad järgmised paar aastat.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2003 – II kvartal 2018 2015. aasta kvartalite keskmine =100 200

ehitusmahuindeks, % trend

150

100

50

0 2003

2004

2005

2006

2007

2008

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

2017

2018

EPOPÕRANDAKATTED vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

RLT www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua! ■ ■ ■ ■

A A S TA S T

1 9 9 2

RLT

Epopõrandate professionaalsed paigaldusmeistrid RLT Epopõrandate asjatundjad – materjalitootja teadmised ja paigaldamise kogemused aastast 1990 Erinõuetele vastavate põrandate paigaldamise oskused Superfloor - lihvitud ja poleeritud betoonpõrandad

EPOX OÜ

Peter bur i te e 7 3, Tal l inn | Tel: + 3 7 2 5 0 5 2 2 0 0 | info @ ep ox .e e | w w w.ep ox .e e


E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Ehitusmaterjalitööstusel hea poolaasta Ehitusmaterjalide müük I poolaasta, mln eurot

2018

300

242

250 200

192

262,6

2017 2016

209,3

2015

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVJUHT

T

eise kvartali ehitusmaterjalide müügitulemused on tänavu paremad I kvartali omadest. Ehitusmahtude hüppelisest kasvust jääb ehitusmaterjalitööstus veel maha, kuid II kvartali ligikaudu 12% müügikasv aitab kogu I poolaasta tulemuse paremasse valgusesse – see jääb veidi alla 10%. Müüginumbrid nii kodu- kui välisturgudel on kasvanud, kuid koduturu müük siiski enam – II kvartalis küünib see 15%-ni. Kuna II kvartalis on ehituslubade hulk jäänud eelmise aastaga võrreldes tagasihoidlikumaks, siis võiks see olla ka põhjuseks, miks üldehitusmaterjalide müük ehituskasvuga võrreldes tagasihoidlikum on. Kasvav siseturg Ekspordi kasv on II kvartalis väiksem kui siseturu oma. Seegi kord on kõige suuremad eksportijad ehitusvahtude tootja OÜ Krimelte, ventilatsioonitoodete valmistaja AS ETS NORD, puidust avatäidete tootja AS Jeld-Wen Eesti ja klaasfassaadide ettevõte AS Metus-Est, kelle toodangust enamik Eestist välja läheb. Üldisemas plaanis on edukad

6

150

90,2 77,2 75,7 84,6

100 50 0

MÜÜK

12%

kasvas ehitusmaterjalide müügimaht teises kvartalis. eksportijad kaks suuremat ehitustoodete rühma. Avatäidete tootjad: Saint-Gobain Glass Estonia, AS Klaasmerk (klaastooted), AS Metus-Est, AS Malmerk Fassaadid (klaasfassaadid), AS Jeld-Wen Eesti, AS Viking Window, OÜ T-Tammer, AS Saajos, AS Saku Metall Uksetehas (aknad ja uksed) jne. Teise rühmana betoonelementide tootjad: AS TMB, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement, AS Betoneks ja AS E-Betoonelement ning AS Talot. Oma toodangut on eksportinud

EKSPORT

ka kõik seinamaterjalide tootjad (betoonplokid, kergbetoonplokid, tellised; suurima ekspordimahuga AS Bauroc) ning enamik kuivsegude tootjatest. II kvartali tulemus on kergitanud kõrgemale ootused aastatulemuste suhtes – keskmiselt prognoositakse 2018. aastaks 5–10% kasvu võrreldes eelnevaga. Kallid tootmissisendid Probleemide maailmas on olukord samamoodi – kõige keerulisem on tootmissisendite kallinemine. Näiteks ehitusmaavarade keskkonnatasude järjepideva kasvu tõttu kaotab Eesti ehitusmaterjalitööstus naabritega võrreldes järjepidevalt oma konkurentsivõimet. Ootame, et sarnaselt põlevkivitööstusele vähendatakse ka ehitusmaavarade kaevandamisõiguse tasud tasemele, mis jätab ruumi ka tegelemiseks tööstusharu sisulise arendamisega.


www.ruukki.ee

www.ruukki.ee

Kommunikatsioonil põhineva partnerluse ja aja jooksul testitud praktikate kaudu pakume täiustatud tehnoloogiat, et aidata teil ellu viia oma unistused nii uusi hooneid ehitades kui ka vanu renoveerides. Kommunikatsioonil põhineva partnerluse ja aja jooksul Pakume nii eraisikutele kui ka äriklientidele ulatusliku testitud praktikate kaudu pakume täiustatud tehnoloogiat, et edasimüüjate võrgustiku kaudu laias valikus katusetooteid ja aidata teil ellu viia oma unistused nii uusi hooneid ehitades päikesesoojuslahendusi. kui ka vanu renoveerides. Ehitusala asjatundjatele, nagu investorid, arendajad ja Pakume nii eraisikutele kui ka äriklientidele ulatusliku projekteerijad, pakume laias valikus jätkusuutlikke tooteid ja edasimüüjate võrgustiku kaudu laias valikus katusetooteid ja teenuseid: teraskonstruktsioone, sandwich-paneele, päikesesoojuslahendusi. fassaadikatted, nendega seotud projekteerimistarkvara, erilahendusi ja –projekte ning tipptasemel projektijuhtimist. Ehitusala asjatundjatele, nagu investorid, arendajad ja projekteerijad, pakume laias valikus jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid: teraskonstruktsioone, sandwich-paneele, fassaadikatted, nendega seotud projekteerimistarkvara, Tootevalikuga on võimalik tutvuda kodulehel. erilahendusi ja –projekte ning tipptasemel projektijuhtimist.

Tootevalikuga on võimalik tutvuda kodulehel.

Building your tomorrow.

Building your tomorrow.


ÜMARLAUD

Probleemid

ehitusplatsil

Eesti ehitusturu mahud on purustamas rekordeid. Tundub, et on õnnelik aeg – tööd jätkub ja hooned valmivad. Ehitustööde eesrindel, ehitusplatsil, asjad siiski ideaalsed ei ole. TEKST: TANEL RAIG

8

Objekti valmimise nimel peaks ehitusplatsil tegutsema ühtne meeskond. Kuid sageli on peatöövõtjaga konfliktis alltöövõtjad, kelle vaheline vaidlus on ajendatud tellija ja/või omanikujärelevalve nõudmistest. Ehitussektoris on paljudel kogemused Soomes töötamisest. Räägitakse, et seal on omavahelised suhted ehitusplatsil paremini reguleeritud ja töö ei toimu nii suures stressi õhkkonnas nagu Eesti objektidel. Kuidas saaksime ka meie Eestis paremini? Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni kutsel ko-

gunesid Eesti ehitusplatsidel toimuvat selgitama ja lahendusi otsima peatöövõtjate esindajatena AS-i Nordecon hoonete ehituse direktor Meelis Kann ja AS-i Oma Ehitaja ehitusdirektor Tarmo Pohlak ning alltöövõtjate poolelt AS-i Sovek direktor Margus Keerutaja, AS-i TRV Kliima juhataja Roland Jung ja AS-i Clik omanik Villu Põldmäe. Indrek Peterson: Üks kaudseid põhjuseid, miks meil objektidel närviliseks kisub, on seotud meie plaanimajandusega. Riiklikel objektidel on poliitilised tähtajad


Foto: Äripäev/Eiko KInk

ja seetõttu survestatakse ehitajaid tähtaegade osas. Kui näiteks projekteerimise ja planeerimise staadium on veninud pikemaks, siis projekti lõpptähtaega ei muudeta. Tänu sellele tulevad kiirustamised ja palju asju jääb läbi rääkimata. Tekivad vead ja sellest edasi kulud. Reeglina on peatöövõtjatel rohkem juriidilist tarkust, nad kasutavad seda ära ja kannatajaks jäävad alltöövõtjad. Soomes pidi olema nii, et kui hanke võitja välja kuulutatakse, siis kohe järgmisel päeval ei ründa kopp maad. Aega on veel 5–6 kuud, et kõigi osapooltega tarne- ja ehi-

tusgraafikud paika panna. Seejärel on kõigil teada, mis ajal mida tegema peab. See pool vajab Eesti riigis parandamist. Margus Keerutaja: Meil teeb peatöövõtja graafiku, paneb kuupäevad kirja. Aga kui mulla- või betoonitöödel tekib viivitus, siis sellega edasises graafikus ei arvestata. Öeldakse, et lõpptähtaega me ei muuda, tooge mehi juurde. No kust me võtame neid mehi, justkui meil oleks mehed pingil istumas! See on kõige suurem probleem, et alltöövõtja ei saa oma tööfronti õigeaegselt ette. Tarmo Pohlak: Ega peatöövõtja ise ei tee neid töid. Frondi valmistavad peatöövõtja poolt koostatud ajagraafiku kohaselt ette teised alltöövõtjad. Peatöövõtja on siin samuti väga keerukas olukorras. See on igapäevane elu, millega peatöövõtja ehitusplatsil maadleb, et tuleb alltöövõtja, kes teeb oma asju korrektselt ja siis tuleb teine alltöövõtja, kes ei tee nii hästi ja kokku lepitud ajaks. Ressurss, kellega me toimetame, on ebaühtlane. Keerutaja: Te ju ise valite alltöövõtjad. Pohlak: Me ei tea tihti ette, kas alltöövõtja on hea või halb. Keerutaja: Võtate kõige odavama. Pohlak: Ei võta alati kõige odavamat, me analüüsime alltöövõtja valikul ikka muid faktoreid ka. Aga näiteks see, et ta eelmisel objektil 2 aastat tagasi tegi head tööd ja käitus igati korrektselt, ei tähenda automaatselt seda, et ta ka täna on samal tasemel. Üritame küll eeltööd teha ja uurida, kes on seal objektijuht, millised objektid veel paralleelselt käivad jne. Kuid sellest eeltööst alati ei piisa. Tegelikult hakkab suur osa sellest probleemist tellijast pihta. Tellija poolt surutakse endiselt hullumeelseid tähtaegasid ja tähtaeg peab pidama, nui neljaks. Konkurents on turul nii kõva, et

peatöövõtja läheb sellega enamasti kaasa. Napib kogemusi ja kvaliteeti Meelis Kann: Tunnistan, et suur probleem on inimressursi kvaliteedis. Me oleme täna probleemi ees, et meil ei ole kogenud professionaalset meeskonda. Me võtame tööle tudengeid. Me ei võimalda neile sellist palka, mida kuskil alltöövõtufirmas makstakse ja nad lähevad paari aastaga minema. Kogu personal vahetub. Üritan meeskonda hoida, et töötaja oleks meie juures üle 3 aasta. Alles siis saab ta küpseks ning meie seeläbi professionaalseks partneriks. Näen kõrvalt alltöövõtja ja peatöövõtja tüli ning kuulen, et tegemist on pseudoprobleemiga, mis tekib kogenematusest. Pohlak: Elementaarsest suhtlusoskusest on tihti vajaka. Selle põhjuseks on nii igapäevane pingeline olukord kui alltöövõtja ja peatöövõtja töötajate kogenematus. Keerutaja: Kui koolist tulnud inimene saadetakse kohe objekti juhtima, kus teda hakkavad nii alltöövõtjad kui tellija tampima, siis ta lähebki minema. Pohlak: Meie sellist koolist tulnud meest kohe lahingusse ei saada. Kõigepealt on ta objektil tehnik. Nuusutab 2–3 objekti. Objektijuhiks saab ta 5 aasta pärast, mitte varem. Selle ajaga saab aru, kas ta on üldse võimeline objekti juhtima. Vaja on head tava Roland Jung: Meid häirib, et peatöövõtja surub igasuguseid platsi üldkulusid meie kaela – prügivedu jne. Mis need meie asi on? Pohlak: Need asjad tulenevad ju peatöövõtja ja alltöövõtja vahelisest lepingust. Kui seal on selliselt kokku lepitud, siis tuleb teha. Jung: Enda järgi koristamine on normaalne, aga üldkulud ei peaks olema meie kanda.

9


ÜMARLAUD

Peterson: Kui hakkame uuendama ehituslepingu üldtingimusi, siis on mõistlik seal kirjeldada alltöövõtja ja peatöövõtja vahelisi suhteid, kuni selleni, kes peaks katma prügiveo ja muud üldkulud. Ma ei ütle, et üldtingimustest ei võiks teha lepingus erisusi. Aga täna meil head tava ei ole ja aega-ajalt kasutavad peatöövõtjad seda ära. Pohlak: Ehituslepingu üldtingimusi alltöövõtu lepinguna ei kasuta ju keegi. Kann: Väiksemad võib-olla kasutavad, suured ei kasuta. Pohlak: Meil on need asjad üldjuhul lepingu lisades kirjas. On tabel ristikestega, mis on objektil kellegi kohustus. Segadusi ei tohiks olla. Peterson: Teil ongi kõik korras. Kuid Eesti ehitusturul möllab täna 10 000 ettevõtet. Selle enamuse

jaoks oleks lepingu üldtingimused vahend, kus on läbi lahatud kõik erandid. Kui lepingut sõlmides ei ole erandite peale mõeldud, siis lepingu üldtingimuste näol on alati olemas, millele tugineda. Keegi ei keela eraldi neid punkte läbi rääkida. Meil on aga probleem, et palju asju jääb enne lepingu sõlmimist läbi rääkimata. Omanikujärelevalvest ei tohi saada kiusaja Pohlak: On väga oluline teadvustada, et ühte meeskond ei ole ainult peatöövõtja ja alltöövõtja. Ka tellija on samas paadis ja omanikujärelevalve ning projekteerija. Kann: Hinnapakkumist tehes küsime, kes on omanikujärelevalve. Vastusest sõltub koefitsent ja teinekord oleme ka objektist loobunud. Jung: Ka meie oleme loobunud

AruCAD Süsteemid OÜ, Lõõtsa 4, Tallinn www.arucad.ee/koolitused, arucad@arucad.ee, +372 6306 551, 6306 523

Palju asju jääb enne lepingu sõlmimist läbi rääkimata. objektidest, kui kuuleme, kes tuleb omanikujärelevalvet tegema. Pohlak: Mõned neist ei ole jah meeskonnaliikmed. Ma olen öelnud tellijatele, et sellistest minge kauge kaarega mööda. Omanikujärelevalve peab haarama suurt pilti ja oskama käituda meeskonna liikmena. Peterson: Kui palju mõjutab omanikujärelevalve tegevus peatöövõtja ja alltöövõtja suhet? Pohlak: Väga palju. Ta peab olema kontrolliv ja natuke kubjas, kuid ta peab olema ka konstruktiivne ja pidama oma otsuste juures silmas üldisi ühiseid eesmär-


ke. Ta peab olema võõras silm ehitusplatsil, kellel on mingite asjade suhtes nulltolerants ja peab oskama eristada olulist ebaolulisest. Peterson: Oluline on ka sõnumite esitamise ajastus. Oma töötegemise tõestamiseks tellijale võib omanikujärelevalve oma märkustega välja tulla alles siis, kui kõik on juba valmis ja tuleb hakata ümber tegema. Omanikujärelevalve peaks aga tegema jooksvalt märkusi, mis lõppraportisse tellijani ei pruugi jõudagi. Kann: Ta ei tohiks takistada ehitusprotsessi. Pohlak: Meie oleme teinekord jõuga edasi teinud, kui oleme endas kindlad, et asi on õige ja omanikujärelevalve ajab lihtsalt juuksekarva lõhki ning pidurdab protsessi. Oleme tellijale öelnud, et teeme edasi, et püsida tähtajas. Aga need on drastilised näited.

Peterson: Mis on hea plaan? Milline on hea töökord omanikujärelevalvega? Pohlak: Alguses tuleb asjad kokku leppida – kuidas toimub jooksev kontroll, kuidas kooskõlastused, kuidas kaetud tööde menetlemine. Näiteks kas omanikujärelevalve käib ise mööda platsi või koos peatöövõtja esindajaga. Tublidel peatöövõtjatel on lisaks veel oma kvaliteedispetsialist, kes teeb objektimeeskonnale oma raporteid. Keerutaja: Praktikas tähendab kompromissi leidmine, et töödejuhataja teeb, mida järelevalve nõuab. Järelevalve ei kirjuta üleandmisaktile muidu alla. Kann: Ka omanikujärelevalvel peaks olem mingi hea tava – arvestamine ehitusprotsessiga ja julgus võtta vastutust. Peterson: Praegu koostab

omanikujärelevalve head tava ehituskonsultatsiooniettevõtete liit. Keerutaja: Tegelikult on omanikujärelevalve kohustus kontrollida, et ehitus toimuks projekti järgi ja ta ei peagi midagi rohkem välja nuputama. Kuhu kaob lubatud hind? Peterson: Räägime partnerite valikust. Kuidas mõjutada, et peatöövõtja oleks oma hinnapakkumistes siduv? Pohlak: Peatöövõtjad ju teevadki siduvaid pakkumisi. Küsimus on hoopis selles, et kuidas peatöövõtja leidmise konkursi käigus saada alltöövõtjatelt siduvaid ja pikalt kehtivaid pakkumisi, millel baseerudes saaks peatöövõtja kokku panna oma pakkumise. Kann: Hiljuti oli meil objekt, kus võtsime enne oma hinnapak-


ÜMARLAUD

kumise väljasaatmist alltöövõtjalt hinna, mis oli ca 700 000 eurot. Läksime tööd tegema, siis alltöövõtja ütles, et hind on 1 100 000 eurot. Öeldi, et kiire oli ja mingite asjadega jäi arvestamata. Villu Põldmäe: Ma pole kuulnudki, et pakun 700 000 ja kui läheb tööks, siis ütlen, et hind on 1,1 miljonit eurot. Ma tean, et ikka vastupidi on. Toimetame erinevatel ehitusturgudel? Jung: Kuna eritööde hind on suhteliselt suur protsent ehituse hinnast, siis ehitaja mõtleb, et sealt annab alla kaubelda ja tõmbab kohe 25% meie pakkumisest maha. Pohlak: Eks näiteid on erinevaid. Eritööde firmade hulgas on aga kahjuks järele jäänud vähe ajalooga soliidseid ettevõtteid. Enamus on ettevõtted, mida võiks iseloomustada kui „isa, poeg ja pakiauto“. Ka on ettevõtteid, kus 15 aastat tagasi oli 80 inimest tööl, nüüd ainult 3. Sellest tulenebki, et eeltöödeks pole piisavalt ressursse, eelarvestamisel tulevad vead sisse. Kann: Võtsime pool aastat tagasi suurema fookuse alla ka eelarvestamise ajal võetud pakkumised. Peterson: On meil häid mõtteid, kuidas peatöövõtjate ja alltöövõtjate vahelisi probleeme lahendada? Kann: On vaja kasvatada professionaalset koostööd. Peterson: Kuidas sa seda teed? Kann: Peab kaduma suhtumine, et alltöövõtjad ei kõlba kuhugi. Keerutaja: Kui osapooled peavad korralikult koosolekuid ja peetakse kinni graafikust ning järgmine koosolek algab eelmise koosoleku protokollist, asjad toimivad.. Pohlak: Peatöövõtjad võtavad ka täna suuri riske hangete võitmiseks. Aga tellija küsib kohe pärast hanke võitja väljakuulutamist järgmisel päeval, miks kraana veel objektil ei ole. See genereerib stressi kohe algusest peale ja nõuab kõigilt osapooltelt ülimat professionaalsust ja koostöövaimu. 12

4 võimalikku lahendust Lepingus kirjeldamata küsimuste lahendamine Eesti Ehitusettevõtete Liidu tegevdirektori Indrek Petersoni kinnitusel on Eestis tuhandeid väiksemaid ehitusfirmasid, kellel puudub ressurss kõiki küsimusi enne lepingu sõlmimist läbi arutada. Nii võib tööde käigus alltöövõtja ja peatöövõtja vahel üles kerkida küsimusi, mille kohta ei ole nende vahel sõlmitud lepingus midagi kirja pandud. Et lahendamisel oleks millelegi toetuda, peaks Petersoni sõnul olema vastuvõetud ehituslepingu üldtingimused ehk hea tava. Selles on läbimõeldud ja kirjeldatud ehitustööde kõik võimalikud juhud ja määratletud vastutused. Need võetakse vaidluste puhul aluseks, kui omavahelises lepingus ei ole kokkulepitud teisiti. Lepingu sõlmimine ainult ausa ettevõttega Tänavu 1. jaanuarist kehtestati riigihangete objektide ehitamisel osalemiseks keskmise palga nõue, mis peab olema 70% sektori keskmisest. Eesmärk oli vähendada ehitussektoris ümbrikupalga maksmist. Tulemustest kokkuvõtet tehes näitasid maksuameti andmed, et juba maikuuks olid mitmed ettevõtted, kus varem oli keskmine palk 450 eurot, jõudnud 850-eurose kuupalgani. Nüüd on eesmärk jõuda maksuametiga kokkuleppele, et kehtestada kogu ehitussektoris solidaarne vastutus. See aitaks ehk probleemseid ettevõtteid rohkem ehitusplatsidelt eemal hoida. Indrek Peterson kirjeldab, et selleks peaks maksuamet looma internetis platvormi, kus saab iga ettevõtet kontrollida näiteks kuue mõõdiku järgi – maksude tasumine, et ei oleks karistusregistrit, oma töötajate olemasolu jne. Need andmed on maksuametil tegelikult juba olemas. Tellija või peatöövõtja saab enne lepingu sõlmimist sisestada platvormi tulevase võimaliku lepingupartneri registrikoodi ja saab vastuse, kas selle partneriga laieneb solidaarne vastutus või mitte. Kui ettevõtte näitajad on kõik

korras, siis solidaarset vastutust ei laiene. Kui ettevõte on problemaatiline, siis ei ole samuti keeldu temaga lepingut sõlmida, kui aga tekivad probleemid, näiteks maksunõuded, siis vastutab nende tasumise eest ka lepingu sõlmija. Ebaseaduslikud töötajad minema Ebaseaduslik tööjõud, kas tööloata võõrtööjõud või töötajate registrisse kandmata mustalt töötajad, on täna sagedane probleem Eesti ehitusplatsidel. Tööinspektsioon tuli eelmise aasta lõpus välja mõttega, et ebaseaduslike töötajate eest ehitusplatsil peaks vastutama peatöövõtja. See mõte jäi ettevõtete ja erialaliitude kriitika alla, kuna peatöövõtjal oleks väga keeruline kontrollida, milliseid töötajaid alltöövõtjad objektile toovad. Eesti Ehitusettevõtete Liidus on nüüd aga tekkinud töötaja kaardi mõte, mis teeks ka peatöövõtjale kontrolli ehitusplatsil toimuva üle palju lihtsamaks. Eesmärk on kehtestada nõue, et kõigil töötajatel peab olema töötaja kaart, kus on info töötaja töötajate registrisse kandmise kohta ja see, millise ettevõttega on inimene seotud. Kui kaarti ei ole, siis objektil viibida ei tohi. Kaart on kontrollitav näiteks mobiiliäpiga. Töötaja kaardiga on võimalik siduda ehitusplatsile pääsemise läbipääsusüsteem. Omanikujärelevalve ka tegelikult erapooletuks Ehitusseadustiku mõttes peab omanikujärelevalve olema erapooletu kontroll ehitusobjektil, kes jälgib ehitusprojektist kinnipidamist. Ta ei tohi olla ei tellija ega töövõtja poolel. Paraku on siia programmeeritud vastuolu, sest tasu maksab järelevalvele tellija. On loomulik, et vaidluste korral kaldub järelevalve sinna poole, kust tuleb raha. Mõnigi kord võib järelevalve tegevus olla ka ajendatud soovist tõestada tellijatele oma vajalikkust. Omanikujärelevalve tuleks lahti siduda ehituslepingu osapooltest, et oleks tagatud erapooletus. Kuidas seda saavutada?


bauroc CLASSIC 3MPA kergplokid välisseinte konstruktsioonides Ehituses on tähtis iga detail ja iga lahendus. Kõik ehitusmaterjalid töötatakse välja konkreetsete ülesannete täitmiseks, kuid mõne materjali kasutamise puhul on valikuvõimalused suuremad. Ehituses on eriti oluline roll müüriplokkidel. Valitud müüriplokid mõjutavad oluliselt piirdekonstruktsiooni kui terviku omadusi ning määravad ära ka piirete ehitamise kiiruse. Kergplokk bauroc CLASSIC on tuntud müüriplokk, mida kasutatakse laialdaselt nii erinevate kandvate kui ka mittekandvate seinte ehitamisel ja seda nii sise- kui välisseinte puhul. Siinkohal võib tulla nii mõnelegi üllatuseks, et CLASSIC plokk sobib just eriti hästi välisseina konstruktsiooni ehitamisel, mille puhul müüritis kaetakse lisasoojustusega ja viimistletakse vastavalt arhitektuursele lahendusele. Mis on peamised põhjused, miks praktikas bauroc CLASSIC plokke välisseina konstruktsioonis kasutatakse? Kinnisvaraarendaja LVK Arendus OÜ juhatuse liige Sven Vahtramäe toob heaks näiteks Pärnus, aadressil Rohu 94 valminud 4 korteriga ridaelamu, mille puhul on kasutatud välisseinte ladumisel bauroc CLASSIC plokke. Sven Vahtramäe sõnul sai määravaks, miks otsustati välisseina konstruktsioonis kasutada bauroc CLASSIC 200 mm paksust plokki, et see andis kombinatsioonis lisasoojustusega parima soojapidavuse. Valiku tegemise käigus sai tehtud arvutusi ka muude ehitusplokkidega, kuid sama paksuse soojustuskihi ja sama paksusega müüriplokkide võrdluses osutus bauroc CLASSIC plokk parimaks. Arendusprojekti eesmärgiks oli luua ökonoomsed ja madalate küttekulude-

ga B-energiaklassiga ridaelamuboksid, mistõttu oli eriti oluline piirdekonstruktsioonide võimalikult hea soojapidavuse saavutamine. Küsimusele, kas kasutatud plokkide suuremad mõõtmed (plokkide kulu on 8,3 tükki ruutmeetris) aitasid ka ehitustööde kiirust tõsta, vastas Vahtramäe, et kindlasti mõnevõrra ehitusprotsess kiirenes, kuid antud projekti puhul ei olnud see esmatähtis. Keskenduti peamiselt energiasäästliku hoone rajamisele ning sellest lähtuvalt rohkem tööde kvaliteedile. Lisaks kasutati bauroc plokitooteid antud arendusprojekti puhul ka enamike muude seinte puhul ning seegi lihtsustas ehitusprotsessi. Välisseinte lisasoojustamisel ei olnud ehitusfaasis Sven Vahtramäe sõnul mingeid probleeme ja tööd sujusid plaanitult. Projektis kasutatud materjalide valik oli igati õnnestunud, kinnitas Vahtramäe ja tõi selle parimaks tõenduseks, et sügisel käivitatav uus ridaelamu arendusprojekt ehitatakse analoogse materjalivalikuga nagu juba valminu Rohu 94 arendusprojekt. Kokkuvõttes saab öelda, et bauroc CLASSIC plokiga valmib maja välissein kiiresti ning kvaliteetselt ja koos lisasoojustusega on tagatud välispiirete väga hea soojapidavus.

Põhjused, miks ehitada välissein bauroc CLASSIC kergplokiga:   Kerge, väiksem koormus vundamendil, plokkide mahukaal vaid 425 kg/m³;  Erineva paksusega plokid (välisseina konstruktsioonis on sobivad paksused 300, 250, 200 mm) võimaldavad valida sobiva kombinatsiooni vastavalt plaanitava välisseina lisasoojustuse paksusele;   Tugev, 3 MPa kandevõime lubab ehitada 3-korruselisi hooneid;   Soojapidav, 20...40% kergkruusa- ja betoonplokkidest soojapidavam;  Õhutihe liimvuugil piirdekonstruktsioon, ei teki läbipuhumist;  Kõrgeim tulepüsivus REI240 on juba 200 mm paksusel viimistlemata müüritisel, plokksein ei lase läbi ei mürgiseid põlemisgaase ega kuumust;   Plokkide kerge kaal ning suured mõõdud (plokkide kulunorm 8,3 tk/m²) ja õhuke liimvuuk tagavad kiire ehitustempo;   Materjali on kerge töödelda ning plokkide lõikamine ja kaablite paigaldamiseks seintesse soonte freesimine on lihtne ja kiire;   Täpsed mõõdud ja sile pind võimaldavad sisepinna kerget ja soodsa hinnaga viimistlemist;  CLASSIC plokid on saadaval soodsa hinnaga. Ka soojustatud ja viimistletud välissein on soodsa ruutmeetri maksumusega. Allikas: bauroc.ee


PÕNEV OBJEKT

Tehas, loovuse kodu 14

Kui Eesti Kunstiakadeemia vana hoone 2010. aasta kevadel lammutati, ei osanud keegi arvata, et kunstnike uue maja avamispidu peetakse alles 2018. aasta sügisel ning et see juhtub Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgal endises Suva sukavabriku hoones.


„Napp kuu enne avamist: EhitusEST jäädvustas EKA uue kodu saamislugu juba ehituse ajal. Fotod: Meeli Küttim

TEKST: ELEN LUHT

Alates tõsiasja selgumisest, et vana hoone asemele uut ehitada ei saa, on EKA uue maja ootust saatnud pinevus. Järkjärgulist leevendust on toonud teated sobiva asukoha leidmisest, arhitektuurikonkursi edukast lõppemisest ja viimaks ehituse algusest. Ajas edasi hüpates kõnnime ühe idee autoriga, arhitekt Joel Kopliga, saades ülevaate tulevase koolima-

ja idee loomingulisest taustast tuhatkonna EKA õppuri ja töötaja uues koolis. Ajalookihtidest tervik Kogu kinnistu koos hoonega sellisel kujul, nagu ta praegu on, oli olemas juba enne. Kotzebue ja Põhja puiestee nurgapealne hooneosa on muinsuskaitse all, see on kõige vanem ja väärikam, 1926. aastal arhitekt Eugen Habermanni projekteeritud

vabrikuhoone. Selle kõrval on nõukogude ajal juurde ehitatud endise tehase administratsiooni ja töökodade tiivad. Kolme vanemat osa seob üheks tervikuks hoone keskele ehitatud uus osa, maja süda, nagu arhitektid seda nimetavad. Siit käivad läbi kõik tudengid, õppejõud, kes liiguvad edasi maja eri paigus asuvatesse ruumidesse, kuid siia satuvad ka linnakodanikud, kes soovivad tulla kohvikusse, raamatukokku, kunstigaleriisse. 15


PÕNEV OBJEKT

Väljast on vanad hooned saanud ühtlase helehalli värvikihi, et ühtlustada erinevaid hoonemahtusid ja siduda need terviklikuks ansambliks. Keskmine uus osa on ainsana kaetud musta fassaadiplaadiga, et elavdada ja teisest küljest eristada vana ja uut. Tegemist on küll ajaloolise hoonega, mis oli sel tänaval ka kaks aastat tagasi enne rekonstrueerimise algust, kuid mulje on kaasaegne ja kutsuv. Hoone tervikuks muutmine on nõudnud peamurdmist nii arhitektidelt kui graafilistelt disaineritelt. Graafiliste disainerite lahendada on olnud näiteks lifti korrusenupud, mis peavad täpselt näitama ära, kas oled teise korruse madalamal või kõrgemal tasemel. Läbi kogu maja on ka mitmeid kaldteid, sest vanade hoonete põrandate tasapinnad ei ole samadel kõrgustel. „Tehasehoone on tegelikult väga hea toorik kooli jaoks. Seda ruumi on võimalik väga elastselt käsitleda, nihutada osakondadevahelisi piire, pikendada, lühendada,“ po16

Arhitekt Joel Kopli otsustas ajaloo kihistused hoones nähtavale jätta.

le Kopli sõnul projektis ideeseisakuid tekkinud. Sünergiast laetud ringkäik Kuna olemasolevaid hooneid renoveeriti ja ehitati ümber, pidid ar-

hitektid paratamatult arvestama ka olemasoleva ruumiga, mis sundis looma nutikaid ruumilisi lahendusi. Nii paikneb peauste vahel hoone südames kaldauditoorium, mille suurtel astmetel saab pidada nii suuremaid loenguid kui lõpuaktusi. Kaldruumi kõrval on valgete seintega galerii näituste ja lõputööde esitlemiseks. Kahte ruumi eraldab ruumikõrgune motoriseeritud lükandsein, mille saab täies ulatuses eest lükata, et sel viisil ruumimahtu kahekordistada. „Üks meie kandev mõte oli inspireeritud vereringest. Keskmist musta hoonet nimetasime südameks, seal on sissepääsud ja avalikud funktsioonid, aga ka auditooriumid ja seminariruumid, mida saavad kõik teaduskonnad ristkasutada. Südamest algab ja lõpeb kõiki hooneid siduv ringliiklus ehk vereringe. On võimalik minna uitama läbi erinevate osakondade ja jõuda sama südameni välja,“ tutvustab arhitekt. Mööda hoone siseperimeetrit kulgeb käigutee,


millest ühele poole jäävad klassiruumid, stuudiod, töökojad jms ja teisele poole siseõu. Kogu teekonda ääristab läbi hoonete äratuntava elemendina nn aktiivsein, mille sisse on peidetud suurem osa tehnokommunikatsioonidest, aga ka kööginurgad, istumisnišid, wcd, koristajaruumid jms väiksemad ruumid. Klaasist ühendusgalerii omakorda ühendab kahte vana hoonet. Hoonete keskmes asub väline sündmuste ruum. Siin asub astmestik, kus kohvitada, õppida, üritusi korraldada, ülemisel lavatsil, mille pinda katab harjatud betoon libisemise vältimiseks, võib soovi korral kasvõi bänd esineda. „Tulenevalt sellest, et hoov oli hästi kiitsakas ja hooned kõrged, tekkis konkursi käigus mõte paljastada osaliselt ühe hoone ske-

lett – kandekonstruktsiooni talad ja postid, et nii hoovile avarust ja õhku juurde tekitada,“ selgitab Kopli põhjust, miks tehti otsus luua ühe hoone küljele hoovi täisseina asemele vaid betoonist raamimarkeering ning lükata välissein sellega viie meetri võrra tagasi. Raamistikus on ka mõned „pesad“ ehk klassiruumid, mille katustele tekkisid väikesed terrassid. Hooviterrassidele lisaks on kaks katuseterrassi, mis jäävad vabalt ligipääsetavaks kõikidele hoone kasutajatele. Vaated on ühelt poolt vanalinnale, teiselt poolt paistab Tallinna laht. Sisearhitektuurne lõuend „Üks oluline idee oli see, et kasutada ära olemasolev viimistluskiht, säilitada aja jooksul üksteise otsa ladestunud ning osaliselt

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

maha koorunud kihte ning uute materjalide osas kasutada justkui poolikuid ja tooreid materjale ning pindu. Et ei tekiks sellist tunnet, et kui lähed kuskile vastu, siis määrid maja ära,“ ütleb Kopli. Kuna seinad jäävad sellisena, nagu nad algselt olid, ei osanud mõned ehitajad sellega ette arvestada ja seepärast on siin-seal näha ehitajate poolt seintele kritseldatud märkmeid. „Maja omanik on ehitajaid selle pärast isegi natuke noominud, aga minu arvates ongi see just loomulik asjade käik,“ muigab arhitekt, et lõuend juba toimibki sellena, millena ta oligi ette nähtud. Kogu hoone järgib loovuse toetamise ideed. Koridoride aktiivseintele, mis kaetud tiheda puitribistusega, on võimalik kinnitada töid. Hoovis on hoone välissein-


PÕNEV OBJEKT

Meeskond

Klaasseintest avaneb vaade nii hoovile kui klassiruumidesse.

tele ning betoonraamile kinnitatud konksud, mille abil on võimalik üle õue kinnitada või riputada installatsioone. „See maja hakkab olema pidevas muutumises. Ta peab olema hea taustsüsteem loovusele, andma võimalusi kasutada ruumi loovalt oma idee parimaks väljendamiseks,“ räägib arhitekt. Mahutavuse osas tuli arhitektidel siiski mängida piiri peal, et kõik osakonnad uude majja ära mahuksid. Hetkel tundub, et mahuvad, kuigi see on tulnud kompromisside arvelt. Tagasivaate väljakutse Vilistlastena uut koolimaja projekteerides on arhitektid märganud, et alateadvuses on meeles eelmise koolimaja olek ja olemine. „Siin-seal on juba tagasisidet olnud, et uues hoones on vana maja hõngu. Teadlikult ei ole me seda siia tekitanud, aga ilmselt teatud alateadlikud valikud on seda soosinud, et midagi sarnast siin on,“ mõtiskleb Kopli. „Meie jaoks oli kõige olulisem siinne sünergia, et näed oma osakonna inimeste kõrval ka teiste osakondade inimesi.“ Kool on täiesti omamoodi, kuigi inspiratsiooni käisid arhitektid pärast konkursivõitu kogumas Skandinaavia erinevate kunstija arhitektuuriülikoolide juures. „Tuiasime enamikus koolides nii-

18

moodi ringi, et läksime sisse igast uksest ja august, mis lahti oli. Ei küsinud meilt keegi, kes me oleme ja mis me siin teeme,“ naerab ta tagantjärele loomingulise info kogumist. Nii võiks olla see EKA-s, kuna siinne tegevus võib olla väga inspireeriv juhuslikule kõrvaltvaatajale. Projekti suurust arvestades on hea tõdeda, et suuri kontseptuaalseid muudatusi ei ole olnud tarvis teha. Mõtted, mis arhitektidel juba konkursitöös olid, on kandunud edasi peatselt valmivasse hoonesse. Mõnevõrra on tulnud paika loksutada osakondade sisest struktuuri või siis on ehituse käigus tulnud ette vanade hoonete ettearvamatusest tingitud muudatusi, nagu näiteks põrandate kõrguste täpsustumisest tulenevat projekti korrigeerimist. „Selles suhtes peab väga kiitma ehitajat, et nad on selle keeruka hoonega väga hästi toime tulnud ning seejuures väga täpselt jälginud, mida me mõelnud oleme,” mainib ta, et ehitusaeg on kulgenud suuremate probleemideta. „Liigagi pikalt oli EKA hooneta,” tõdeb Kopli. „Ilma oma koolita on hakanud kaduma ühtsusetunne. Uus maja annab selles osas lootust, et saab olema oma koht, kus jõuliselt edasi toimetada. See on päris suur võit tegelikult.”

Ehitaja: Astlanda Ehitus OÜ Arhitektuurne osa: Kuu OÜ Koit Ojaliiv, Joel Kopli, Juhan Rohtla, Eik Hermann, Kalle Komissarov, Rene Sauemägi A-osa fassaadi renoveerimine: Arhitektibüroo Katrin Etverk OÜ Katrin Etverk, Ketlyn Tänavsuu Maastikuarhitektuur: Kino OÜ Karin Bachmann, Mirko Traks Sisearhitektuurne osa: Pink OÜ Tarmo Piirmets, Raul Tiitus, Birgit Palk Projektijuht: Neim Projekt OÜ Jaan Aru Sisegraafika: Stuudio Stuudio GD OÜ Konstruktiivne osa: Inseneribüroo Printsiip OÜ Tom Arula, Tõnu Peipman, Piret Lindma KVJVK osa: Projektide Agentuur OÜ ICEkonsult OÜ Vahvacon Eesti OÜ TV, NV ja AUT osa: Contactus AS, G4S Akustika: Akukon Oy Eesti filiaal Tuleohutus: Rovalis OÜ

Konkurss

2014. aasta 25. augustil kuulutati välja EKA uue hoone konkursi võidutöö, milleks oli Kuu OÜ ideelahendus märgusõnaga „Linea“. Žürii hindas võidutöö juures enim selle loogilist ja hästi toimivat plaanilahendust ning selle minimalistlikku ja miljööd säilitavat arhitektuurset välislahendust. Samuti kiideti hoone siseõuepoolse külje osalist avamist välisruumiks ning selget arusaama jätkusuutliku säästva arengu vajaduste arvestamisest. Võitjate sõnul keskendusid nad tulevasele tudengile ja sellele, et hoone toimiks sisemiselt sünergiliselt. Kooli vilistlastena püüdsid nad sellele arhitektuuriliste võtetega kaasa aidata.


SEADUS

Elektrituruseadus tõi muudatused päikeseelektrijaamade ehitamisse

CRISS UUDAM AU ENERGIATEENUS OÜ

K

äesoleva aasta juulis jõustusid kauaoodatud elektrituruseaduse (ELTS) muudatused. Need tõid lõpuks selguse taastuvatest allikatest elektri tootmise regulatsioonide kohta lähitulevikus. Suurt pilti vaadates on muudatuse sisuks kogu Euroopas toimuv üleminek oksjonisüsteemile seni kehtinud kindlatest toetustest kõigile uutele lisanduvatele taastuvatele tootmisvõimsustele. Toetus jätkub vaid kuni 50 kW võimsusega jaamadele Päikeseelektri tootmisele enim mõju avaldavaks muudatuseks on toetuse jätkumine ainult kuni 50 kW võimsusega jaamadele ja seda kuni 2020. aasta 31. detsembrini. Jaamad suurusega kuni 1 MW saavad toetust juhul, kui nad on võimelised elektrit tootma käes-

oleva aasta 31. detsembri seisuga. Seoses jaotusvõrkude poolsete pikkade tähtaegadega tootja liitumispunktide väljaehitamiseks, on tehtud toetust välja maksva põhivõrguettevõtte poolt mööndus liitumispunkti väljaehitamise kohta. ELTS-is defineeritud „võimeline elektrit tootma“ on Eleringi poolt lahti selgitatud, et tootmisseade on komplekteeritud tasemel, mis lubab elektrienergiat toota, kuid ei ole vajalik, et võrguühendused on lõpuni välja ehitatud ja et võrguettevõtja on tunnistanud tootmisseadme võrgueeskirja nõuetele vastavaks. Hiljemalt 15.01.2019 peab sellisel juhul Eleringi esitatama tootmisseadme üleandmisakti ja tootja poolse kinnituse, et tootmisseade on komplekteeritud tasemel, mis lubab elektrit toota. Alla 50 kW jaamadel, kes saa-

2020. aasta lõpuni saavad taastuvenergiatoetust alla 50 kW päikesejaamad.

vad toetust ka järgnevatel aastatel, kaob ära võimalus saada nii investeeringu- kui taastuvenergiatoetust. Taastuvenergiatoetust taotledes tuleb edaspidi esitada ka kinnituskiri jaamale investeeringutoetuse mitte saamise kohta. Toetuse periood on jätkuvalt 12 aastat alates nõuetekohase tootmise alustamisest. Uus lahendus tähendab vähempakkumisi Edaspidi hakkab riik taastuvenergia eesmärkide täitmiseks hankima puudujäävat taastuvenergia tootmist oksjoni ehk vähempakkumise mehhanismi abil. Vähempakkumise puhul on toetuse laeks 53,7 €/MWh ehk seni kehtinud toetusmäär. Seejuures ei saa väljamakstav toetus ja elektrituru hind olla koos rohkem kui 93 €/MWh. Eraldi vähemapakkumised korraldatakse 50 kW–1 MW suurustele jaamadele, korraldades perioodil 2019–2021 iga-aastase hanke 5 GWh-le taastuvenergiale. Eeldades, et sellel hankel on konkurentsivõimelisemad päikesepargid, tähendab see vähempakkumise abil lisanduvat toetust aastas ca 5 MW-le päikeseparkidele.

Hea teada Alla 50 kW päikesejaamad saavad praegu makstavat taastuvenergiatoetust edasi kuni 2020. aasta lõpuni. Väikeste jaamade toetamise jätkumine võimaldab pehmendada veidi hoonete energianõuetest tulenevat suurt paigaldamise buumi. Jaamad suurusega 50–999 kW peavad toetuse saamiseks olema töö

20

teostaja poolt tellijale üle antud hiljemalt 31.12.2018. Sellisel juhul makstakse jaama omanikule järgmised 12 aastat toetust suuruses 53,7 EUR/MWh. Suuremad päikesejaamad kui 1 MW ei kvalifitseeru ka enam praegu taastuvenergiatoetusele. Enam ei saa päikesejaamade puhul

kombineerida ka taastuvenergia- ja investeeringutoetust. Lisaks korraldatakse alates järgmisest aastast kolmel aastal alla 1 MW tootmisvõimsustele vähempakkumine saamaks 5 GWh-i taastuvenergiast toodetud elektrit. Sisuliselt kandideerivad sellele toetusele ainult päikeseelektrijaamad.


UUDIS

Albert Rodin pälvis kõrge tunnustuse Euroopa kütte, ventilatsiooni ja jahutuse insenere koondav liit (REHVA ehk Federation of European Heating, Ventilation and Air Conditioning Associations) andis Albert Rodinile projekteerimise valdkonnas aukirja (REHVA Professional Awards in Design). Albert Rodin on Eesti üks tunnustatumaid ja kogenumaid sisekliima tagamise süsteemide projekteerijaid, kes on projekteerinud süsteeme väga keerukatele ja vastutusrikastele objektidele , näiteks haiglad, seenekasvatus, Stenbocki maja, muuseumid, eriti kõrgendatud sisekliima nõuetega tootmishooned. „Albertit iseloomustab põhjalikkus, teemasse süvenemine, pühendumus kvaliteetse lõpptulemuse saavutamisele, innovaatilisus. Ta oli üks esime-

Albert Rodin (keskel) tunnustust vastu võtmas. .

si KVJ-insenere, kes 1990. aastate alguses vahetas joonestuslaua arvuti vastu,” iseloomustas teda Teet Tark Hevac OÜ-st. „Ta on esimesena Eestis kasutanud oma projektides mitmeid uudseid lahendusi ja seadmeid.” Albert Rodinil on voli-

tatud KVJ inseneri taseme 8 kutse. REHVA esindab üle 100 000 KVJ-inseneri üle Euroopa ja seda läbi 28 riigi erialaorganisatsiooni, millest üks on EKVÜ. Rodin pälvis REHVA kõrgeima tunnustuse valdkonna tipp-projekteerijana.

KOOLITUSED   ÕHU FILTREERIMINE AEG: 28.09.2018 kell 10:15–15:15 KOHT: Akadeemia tee 21/1, 1. korrus KAVAS: Mikko Immonen (Camfil Finland): „Uute filtriklasside tutvustamine vastavalt standardile EN ISO 16890:2016 ning erinevus vanast standardist - Hans Orru (Tartu Ülikool): „Õhukvaliteeti mõjutavad tegurid ja selle mõju tervisele“ - Timo Olesk (ETS Nord): „Köögiventilatsiooni filtreerimise põhimõtted ja lahendused“   MUUDATUSED JA UUED REGULATSIOONID JAHUTUSSEADMETE TURUL Aeg: 25.10.2018, Tallinn ESINEJAD: Allan Suurkask (BVT Partners OÜ) ja Roland Jung (TRV Kliima AS) KAVAS: Külmaainete valiku muudatused - Jahutusseadmete EcoDesigni nõuded - Jahutusseadmete laienevad kasutusvõimalused   MUUDATUSED HOONETE ENERGIATÕHUSUSE REGULATSIOONIDES AEG: 15.11.2018, Tallinn KAVAS: Hoonete energiatõhususe direktiiv, valdkonna seadusandlus, energiatõhususe miinimumnõuded - Hoone energiatõhususe arvutamise metoodika - Energiamärgise määrus - Valgustuse arvutus, ülekuumenemise arvutus - Külmasildade arvutus ja õhulekkearvu mõõtmine Registreerimine: www.ekvy.ee

See kruvi kannab 550 kg ja maksab 26.90 eur/tk

Krinneri originaalkruvivundamendid on: Garanteeritud saksa kvaliteediga Saksamaal testitud ja garanteeritud kandevõimega Patenteeritud, maasse keeramist lihtsustava puurotsaga Sileda, maasse keeramist hõlbustava pinnatöötlusega Väga pika, 70+ aastase kasutuseaga Rohkem infot: www.alderman.ee Tel 672 6845, info@alderman.ee Tähetorni 21b, Tallinn


TÖÖJÕUD

Head töötajat otsi tikutulega Eesti Tööandjate Keskliidu juht Toomas Tamsar tunnistab, et töökäte leidmine on aasta-aastalt üha raskem. KÜSIS: LIIVI TAMM

Toomas Tamsar kutsub üles otsima reaalseid, mitte näilisi lahendusi. Foto: ÄP/Andras Kralla

22


Kui teravalt on töökäte puudus viimase aasta jooksul tunda andmas? IMD (Šveitsi juhtimisinstituut) riikide konkurentsivõime uuring ütleb aastast 2001 ühte ja sedasama: Eesti arengu suurim pidur on spetsialistide puudus. Eestis on töökäte puudus, mis on saanud suurimaks takistuseks ettevõtete arenemisel ja peatanud välisinvesteeringute sissevoolu. Probleem süveneb iga aastaga. Eurostati andmetel jääb 2018. aastal juba 14 000 tööealist puudu. Tööjõupuudust võimendab samal ajal elanikkonna vananemine, mis viib igal aastal tööturult pensioniealiseks saamise tõttu välja umbes 10 000 inimest. Kui neid protsesse targalt ei juhita, ei jõua me varsti oma riiki praegusel kujul ülal pidada. See tähendaks vähem riiklikke teenuseid, vähem riiklikku ravi ja suuremaid makse. Ettevõtjad on esimesed, kes rahvastiku vähenemist omal nahal tunnevad – see avaldubki töökäte puudusena, kuid see pole ainult tööandjate ja majanduse probleem. See on kogu meie rahva püsimajäämise küsimus. Enam (välis)spetsialiste parandaks majandust ja sellega koos kasvaks ka kohalike inimeste sissetulekud, seda kinnitavad ka majandusuuringud. Millised on trendid valdkondade lõikes? 44% ehitussektori tööandjatest peab tööjõupuudust ehitustegevust enim piiravaks teguriks (EKI ehitusbaromeetri küsitlus). Teeninduses, kaubanduses ja tööstuses on tööjõuprobleem samuti, kuid tegevusalati (eriti tööstuses) on nõudlus siiski suurem piiraja. Kõige rohkem vabu töökohti on hetkel tööstuses ja kaubanduses, kuid kui vaadata, kui suure osa vabad töökohad moodustavad kõigist töökohtadest, on probleem suurem finants- ja kindlustussektoris ning

haldus- ja abitegevustes (nt turvateenused ja koristus). Millised numbrilised näitajad tänast olukorda ilmestavad? CV Keskuse ja Palgainfo agentuuri küsitlusele vastas 87% tööandjatest, et töötajate leidmine on muutunud keerukamaks. Võrreldes 2013. aastaga, on 2018 vabade töökohtade arv 1,5 korda kasvanud ja töötute arv 1,5 korda vähenenud. Samal ajal on tööjõuturul 20 000 aktiivset inimest rohkem, mis ise näitab, et tööjõuturul on muutunud vaba ressursiga kitsamaks. Statistikaameti rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Eesti rahvaarv kuni aastani 2040 aastas keskmiselt 4800 inimese võrra. Tööealiste inimeste arv väheneb samal ajal isegi kiiremini ja pensioniealiste arv kasvab. Arvutuslikult jääb edaspidi igal aastal keskmiselt 10 000 tööealist inimest puudu, et ülalpeetavate määr tööealistesse jääks samaks. Kõik tööealistest aga ei tööta ega maksa makse. Soovimatus probleemile lahendust leida pärsib Eesti ettevõtete innovatsioonivõimekust, halvates meie konkurentsivõimet pikaajaliselt, aga samuti paneb Eesti riigieelarve väga keerulisse seisu isegi siis, kui üldjoontes majandus kenasti areneb. Nagu kirjutab statistikaameti majandusteadlane Velda Buldas: „Meie tulevik on kelgumäe moodi – istu aga saanile ja tee pikk ja kena liug… Seal oru põhjas, umbes 2040. aasta juures, paistab igaaastane kolme miljardi euro suurune miinus. Kahju küll, aga kui me midagi ei muuda, ootab meid liug riigi pankroti poole.” Mil viisil ettevõtjad on olukorda kommenteerinud ja kas siin on ka regionaalseid eripärasid? Meile antud tagasiside on igal pool samasugune, nt Tallinnas on

inimesi rohkem, kuid ka töökohad koonduvad siia. Ka maakohtades tahetakse sageli töökohti luua, kuid seal napib inimesi. Söötis maalappe ja lagunevaid tööstushooneid on jäänud maapiirkondades oluliselt vähemaks – töö käib. Kui kuskile väikelinna on tehtud tehas, tuleb sinna reeglina töötajaid bussiliinidega naabervaldadest kohale tuua. Vahel on toodud meile vastuargumendiks, et Ida-Virumaal on töötuid küll, minge ja palgake, kuid reaalsus on see, et ka seal napib kvalifitseeritud tööjõudu. Nii on Ida-Viru maakonnas vabu töökohti Harjumaa ja Tartu järel kõige rohkem. Otsitakse ikka spetsialiste ja teenindajaid, töötuid on aga kõige rohkem lihttööliste hulgas. Mida saaks/võiks riik teha olukorra lahendamiseks? Mida on juba tehtud? Vaja oleks mõelda, kuidas meie tähtsaim ressurss saaks efektiivselt kasutatud ja sedagi, kust ressurssi juurde leida. Meie aktiivsusmäär on küll Euroopa kõrgemaid, kuid endiselt on inimesi, kes ei ole aktiivsed või kes ei suuda leida tööd. Peaksime tegema kõik, et neid kaasata. Praegu mittetöötavate inimeste suurim probleem on puudujäägid kvalifikatsioonis ja kvalifikatsiooni aegumine. Kogu täiskasvanuõppest poole maksab tööandja. Seega kui inimene jääb koju, hakkab tema konkurentsivõime tasapisi langema. Riik on läbi viinud töövõimereformi, mis esialgu töötute hulka suurendas, kuid selle aasta esimeses pooles hakkas vähenenud töövõimega töötute arv jälle vähenema. Järelikult hakkab tööturg nendega kohanema. Vanemahüvitised tehti paindlikumaks. Veel on riik alustanud OSKA programmi ja ennetavat ümberõppetoetust vananenud kvalifikatsiooniga töötajatele ning tööandja-

23


TÖÖJÕUD

le, mis peaks tegelema tööjõu kvalifikatsiooni tööturu vajadustega vastavusse viimise ja tootlikkuse tõstmisega. Alustatud on noorte parema kaasamisega tööjõuturule ja riigikogus toppab pensionireform. Kooskõlastusringil on töölepingu ning töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus, mis muudaks töösuhteid paindlikumaks ja võimaldaks hõive kasvu. Ministeeriumid on lubanud tellida analüüsi sotsiaalmaksumiinimumi kaotamise mõjudest noorte ja pensionieelikute hõivele. Nii et palju häid algatusi on veel töös. Ja lõpuks välismaalased – Eesti ei ole TOP 10 ega isegi 100 atraktiivsema töökohariigi hulgas. Ometi on osa ühiskonnast nendegi 10 000 immigrandi vastu, kes siia tööle tulla tahaksid. Pisut on tänaseks leevendatud sisserände piiranguid tippspetsialistidele ja ajutistele välistöötajatele, kuid kahetsusväärselt on just välisspetsialistide (arvestades, et tuleb maksta vähemalt keskmist palka) sisserände kvoot vaid 0,1% rahvaarvust, ehk ca 1300. Laiapõhjaline rahvastikuteema töörühm, mis siseministri soovil eelmisel aastal koos käis, pakkus välja, et esimese hooga võiks piirarvu alt välja jätta täielikult poolteistkordse palgaga töötajad ehk üle 2000 euro teenijad ja samuti keskmise palgaga ajutise ehk kuni 2-aastase lepinguga töötajad, kelle tööluba ei saaks hiljem pikendada. Seega poleks ka riski, et nad (juhul, kui nad meile ei sobi) Eestisse jääksid. Valitsus leidis, et seda pole vaja teha ja vabastas ainult kahekordse keskmise palgaga tippspetsialistid kvoodi alt ning lisas siin juba viis aastat elanutele lisatingimusena keeleeksami. Oleme seisukohal, et tööjõu küsimuse lahendamist tuleb vaadelda kahes mõõtmes – eraldi pikemas 24

0,1%

rahvaarvust on välisspetsialistide sisserände kvoot. ja lühemas perspektiivis. Pikemas perspektiivis tuleks probleemi lahendamiseks ära kasutada kõik võimalused, nii siseriiklikud kui piiriülesed. Samuti tuleks vaadelda eraldi nii kõrgkvalifitseeritud töötajate, spetsialistide, vähemkvalifitseeritud ja madala kvalifikatsiooniga töötajate rännet. Töö pikema vaatega on avalikus debatis juba alanud. Samas ei saa unustada ka lühemat vaadet probleemi lahendustele. Kui me ei suuda õigeaegselt meie ette tekkinud probleemi ravida või vähemalt peatada selle eskalatsiooni, siis võib pikaajaline ravi osutuda erakordselt kalliks või hoopis mõttetuks. Ehituse valdkonda on iseloomustanud iseäranis suured kõikumised, kuidas hindate praeguseid suundumusi? Eks majanduse tsüklilisus mõjutab kõiki sektoreid, kuid ehitussektor on selles osas eriti tundlik. Mõistlikum oleks, et riik kulutab ehitusele rohkem siis, kui erasektor ega tarbija ehitada ei jaksa ja nõudlus on madal. Eriti, kui selleks annab võimaluse euroraha. Kuidas siis edasi: millised ettepanekud vajaksid edasist analüüsi ja töösse võtmist? Siseminister ja eelmine ettevõtlusminister arvasid, et leidku tööandjad spetsialistid omale Eesti teistest nurkadest, kus tööjõudu üle on. Esiteks, Eesti tööhõive on Euroopas teisel kohal, meil ei ole inimesi kuigi palju üle.

Teiseks, spetsialist tähendab spetsialiseerumist ja arvamine, et vajaliku valdkonna spetsialistid istuvad näiteks Jõgevamaal ja ootavad pakkumisi, näitab, et asjast ei teata lihtsalt midagi. Olukorras, kus enamik majandussektoreid ägavad tööpuuduse käes ja riigil jäävad kontrollimatu renditööjõu sisse voolamise tõttu miljonid maksutulud saamata, pikendab valitsus mõnesaja välisspetsialisti viibimist Eestis vaid kolme kuu jagu. See ei ole piisav. Sisuliselt jõudis valitsus kokkuleppele mitte midagi teha, et ettevõtjaid tegelikult aidata. Kui poliitikud räägivad, et nad kaitsevad selle otsusega Eestit odavtööjõu eest, siis nad valetavad. Tööandjad pole nõudnud odavtööjõule kvoodi avamist, odavtööjõul pole kvoodiga mingit pistmist. Niisamuti pole vastu võetud otsus siseministeeriumi juures käinud töögrupi sulest pärit, nagu seda väidab siseminister, vaid selle imitatsioon. Töögrupp tegi oma töö ära, valitsus seda sisuliselt ei arvestanud. Tööandjad ootavad, et valitsus tegeleks sisuliselt tööjõupuuduse leevendamisega, mitte näiliselt. Selle asemel mõeldakse üha enam regulatsioone ja piiranguid välja, mis tegelikult takistavad äritegevust. Justiitsministeerium on välja toonud, et iga viies 2017. aastal menetletud seaduseelnõu suurendas ettevõtjate halduskoormust ja iga kolmas riigiametnike oma. Milline immigratsioonipoliitika mudel võiks Eestile optimaalne olla? Tark ja juhitud immigratsioon. Alustada tuleks spetsialistidele takistuste eemaldamisest ning luua Eestisse talentide tõmbekeskus. Maailmas pole ühtegi sellist universaalset mudelit, mille saaksime otseselt üle võtta, küll aga häid praktilisi näiteid, kuidas seda mudelit võiks luua.


Tänaseid lahendusi homse varna ei lükka: kuidas edasi?

T

ööandjate keskliit näeb tööjõupuuduse lahendusena pikaajalise rahavastikupoliitika kokkuleppimist kõige kõrgemal tasemel, mis sisaldaks sündivuse kasvu soodustavaid poliitikaid, vähese töövõimega inimeste tööle aitamist, pensioniea tõstmist, riigiaparaadi vähendamist ja lühiajaliste välisspetsialistide palkamise soodustamist. Need kõik on võimalikud pikaajalised lahendused. Mis on oluline – ei ole olemas ühte või teist lahendust, mis lahendaks kõik rahvastiku probleemid. Ei saa eeldada, et sündivuse toetamine üksi lahendaks probleemi. Samuti ei saa eeldada, et kogu meie probleem oleks lahendatav ainult sisserändega. Pikemas perspektiivis on lahendusvariandid komplekssed ja teiste riikide kogemuste ning teadlaste analüüside põhjal küllaltki hästi teada.

Kui me probleemi õigeaegselt ei ravi, võib pikaajaline ravi osutuda erakordselt kalliks või hoopis mõttetuks.

1.

Perepoliitika muutmise abil tuleb püüda sündivust suurendada. Kuidas seda teha, kui tõhusad need meetmed on, pole siinse arutelu objekt. Piisab, et mõistaksime sündivuse olulisust pikemas perspektiivis. Tegemist on erakordselt pikaajalise ja -mõjuga meetmega – sündivuse tõusmiseks ja sündinud laste tööikka jõudmiseks kulub vähemalt 30 aastat.

2.

Eakate tööea pikendamine. Kultuuriliselt ja ajaliselt ei ole see nii keeruline muutus kui eelpool nimetatu. Võtmeküsimus on siin elukestva õppe oluline propageerimine ja soodustamine. Kui ka inimesed oleksid olemas ja valmis töötama, aga neil puudub sobiv kvalifikatsioon, siis see tööturu olukorda oluliselt ei leevendaks.

3.

Vähenenud töövõimega inimeste suurem kaasatus. Siin on riik koos tööandjate ja töötajate organisatsioonidega teinud esimesed sammud inimeste paremaks kaasamiseks. Aga nagu ka eakate puhul, on siin kvalifikatsiooniküsimus otsustava tähtsusega. Lisaks eelpoolmainitule on teatav ressurss ka mitteaktiivsete inimeste tööturule toomisel. Suurem osa neist on pensioniealised, vähenenud töövõimega, lastega kodus, õpivad, jne. Samuti on Eesti elanikkonna tööaktiivsus Euroopas juba teisel kohal Rootsi järel. Paindlike töösuhete võimaldamisega oleks ilmselt siiski võimalik tööjõudu 1–2% mitteaktiivsete inimeste arvelt suurendada, kuigi osa neist ilmselt kattuks töövõimereformi ja eakatega.

4.

Avaliku sektori töötajaskonna oluline vähendamine. Kuigi ametnike arv on viimase 10 aastaga vähenenud 5% (keskmiselt 600–800 ametnikku aastas), siis riigi tööjõukulud on samal ajal kasvanud 50%. Eesti ei saa endale lubada nii suurt ja rasket avalikku sektorit, kui meil täna on. Riigireformist on tööandjad rääkinud viimased neli aastat. Haldusterritoriaalne reform on ellu viidud, kõiges muus ei näe me olulist edasiminekut. Soovitame kogu avalikku sektorit süsteemselt koomale tõmmata. Lisaks muudele kasuteguritele vabaneks siin ka oluline hulk haritud tööjõudu erasektori jaoks.

5.

Eestimaalaste koju naasmise maksimaalne hõlbustamine. Nt aidates neil lahendada ümberasumisega seotud praktilisi probleeme, nagu näiteks kooli- ja lasteaiakohtade leidmine.

6.

Sisseränne. Siin tuleks vaadelda erinevaid kvalifikatsioonialaseid tasemeid. Kõrgeima taseme spetsialistide osas tuleb riigil teha väga tõsiseid samme, et Eesti oleks tipptalentidele atraktiivne tööja elukeskkond ja seda ka väga aktiivselt rahvusvahelise kommunikatsioonitegevusega toetada. Spetsialistidele (keskmine palk ja enam) tuleks hoida uksed valla ja meel avatud – nende inimeste järele on Eestis suurim nõudlus ja just spetsialistid aitavad luua kohalikul tööturul kõrgema lisandväärtusega töökohti. Spetsialistidele kvoodi seadmine ei aita kedagi, küll aga takistab Eesti arengut.

25


KONVERENTS

Ehituskonsultandid kogunesid Berliini Aastakonverentsi põhiteemad:

KALLE KARRON EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIDU TEGEVJUHT

R

ahvusvahelise insenerkonsultantide ühenduse FIDIC korraldatud aastakonverents tõi kokku enam kui 400 ehituskonsultanti kõikjalt maailmast. Konverentsi teema oli seekord mobiilsus ning targad infrastruktuurid. Millised on ehituse ja projekteerimise valdkonna suurimad väljakutsed? Mis seisus on maailma ehitussektor? Kuidas kasutada linnade arendamisel avatud andmeid? Kuidas projekte rahastada? FIDIC ühendab 100 liikmesriigi erialaliite ja FIDIC-u president Alain Bentéjac rõhutas oma kõnes, et nii mõnedki praktilised lahendused on just ehitusinseneride kätes. „Uued tehnoloogilised lahendused loovad lisavõimalusi,“ sõnas Alain Bentéjac. Konverentsil osales ka Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu esindus – EKEL-i juhatuse liikmed Maidu Saar ja Johann-Aksel Tarbe ning tegevjuht Kalle Karron. Kohtuti ka Euroopa insenerkonsultantide ühenduse EFCA presidendi Kevin Ruddeniga, et arutada koostöövõimalusi ning EKEL-i võimalikku liitumist Euroopa organisatsiooniga.

26

  Ehitussektori tootlikkus on jätkuvalt madal Osadel riikidel, nagu Norra, Inglismaa, Taani, Saksamaa ja Holland, on tuua häid näiteid, kuid arenguruumi on siiski palju: ehitusvaldkond kasutab digitaliseerimise võimalusi tagasihoidlikult. McKinsey & Company partner dr Gernot Strube, kes uurib ehitustööstuse digitaliseerimise perspektiivi ja 5D BIM-tehnoloogia rakendusvõimalusi, kinnitas oma ettekandes, et läbi digitaliseerimise on kokkuhoiu potentsiaal protsesside targa juhtimise korral 20–45%. Tootlikkuse kasvuks vajalik digitehnoloogia on olemas ja selle abiga saab nii ehitusplatsil kui kontoris tööd optimeerida, heaks näiteks on 4D ja 5D BIM-i integreeritud platvormid, virtuaalreaalsus, 3D-printimine, autonoomsed sõidukid, droonidel põhinev tehnoloogia maa-ala skaneerimiseks, masinlugemine.   Tööjõupuudus üha kasvab. Probleemi kirjeldab ilmekalt Saksamaa näide: riiklikus eelarves olevate ehitusinvesteeringute elluviimiseks on täiendavalt vaja 130 000 ehitussektori töötajat. Muu hulgas võiks lahendusena laialdaselt kasutusele võtta ka tehnoloogilisi lahendusi, sest nii saab rajada arhitektide ja inseneride loodud omanäolisi ehitisi

Arutlusel oli ka avatud andmete kasutamine linnade arendamisel, küberturvalisus, ehitusprojektide rahastamine.

ning vaadata kaugemale tüüplahendustest. Ka noortesse talentidesse investeerimine on hädavajalik: siinkohal panustab FIDIC noorte spetsialistide programmi, mis tegutseb juba mitmendat aastat, toetades ja motiveerides noori ehitusinsenere.   Avaliku sektori oluline roll. Projekti tähtaegses valmimises ja innovatsiooni julgustamises on tellijal üha suurem roll. Paljude ehitusprojektide tellijate ja rahastajatena on omavalitsused unikaalses positsioonis.   Targad tulevikulinnad on globaalne trend. Konverents esitas küsimuse, milline on uue tehnoloogia ja digitaliseerimise kasvavate suundumuste mõju riikide ja eeskätt linnade arengule. Samuti arutleti, kas ehituskonsultandid ja -insenerid on valmis kasutama piiramatuid võimalusi, mida pakub olukord, kus miljardid inimesed on ühendatud mobiilseadmetega, millel on on arvestatav töötlemisvõimsus, salvestusmaht ning mis tagab piiramatu juurdepääsu infole. Juhtival positsioonil tarkade tulevikulinnade nimistus on täna Singapur, Abu Dhabi, San Francisco, Amsterdam, Boston, Seattle, Shenzhen, Soul, New York ja Shanghai.

Megatrendid ehituses:   Linnastumine – linnades elavate inimeste arv suureneb   Energia/jätkusuutlikkus – energiaefektiivsed lahendused   Digitaliseerimine – kasutamata potentsiaal ehituses


P.P. Ehitusjärelevalve OÜ on 2006. aastal asutatud Eesti erakapitalil põhinev omanikujärelevalve ja konsultatsiooni teenust pakkuv ettevõte.

MEIE PEAMISTEKS TEGEVUSALADEKS ON: OMANIKUJÄRELEVALVE

Ehituse omanikujärelevalve FIDIC Inseneri teenus Teehoiutööde omanikujärelevalve Välisvõrkude ehituse omanikujärelevalve Muinsuskaitseline järelevalve PROJEKTIJUHTIMINE JA KONSULTATSIOON EKSPERTIISID JA AUDITID

Ehitusprojektide ekspertiiside teostamine Ehitise auditid PROJEKTEERIMINE

Liikluskorraldusprojektide tegemine Sildade ja viaduktide projekteerimine

P.P. Ehitusjärelevalve OÜ peamised tegevusalad on suunatud põhiliselt üld- ja infraehituse valdkondadele, kus oleme valmis pakkuma komplektset omanikujärelevalve ja konsultatsiooni teenust.

Pärnu mnt 232, 11314 Tallinn Telefon: 627 6440 E-mail: info@ppe.ee www.ppe.ee

EhitusEST september 2018  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST september 2018  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement