Page 1

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 16 septemb er 2017

MÕISTLIKUD

KÜTTELAHENDUSED SOOJUSPUMBAD SUUREMATELE HOONETELE Maasoojuspumbad

Õhk-vesi soojuspumbad

Võimsused kuni 130 kW

Võimsused kuni 60 kW

Soojustegur COP kuni 5,4

Soojustegur COP kuni 3,9

Maksimaalne temperatuur 62ºC

Maksimaalne temperatuur 65ºC

Kaks kompressorit

Kaks kompressorit

Elektrooniline paisventiil

Väga madal müratase

ja COP-Booster

Kaugjuhtimine

PROJEKTEERIMINE, MÜÜK, PAIGALDUS JA HOOLDUS

PELLETIKATLAMAJA D SUUREMATELE HOONETELE •

Võimsused kuni 500 kW

Kasutegur 90 - 95%

Automaatne tuhaärastus

Automaatne puhastus

Katlamaja haldus üle interneti

KYTE.EE OÜ

Kalda 7B, Tallinn

tel: 677 6600

info@kyte.ee

www.kyte.ee


Renault Master laokaubikute

LÕPUMÜÜK!

Tasuta kauba peale: Kaubaruumi vineerimine

Garantii 3 aastat või 150 000 km

VÕI

(seinad, põrand, uksed)

Võtmed kätte hind:

22 900 €

SH KM

Finantseerimine, hooldus- ja remondilahendused Renault Trucks esindustest: TALLINN Kurekivi tee 10, Lehmja küla

TARTU Ringtee 53, Kandiküla

PÄRNU Keskuse tänav 1, Sauga alevik

JÕHVI Pargi 25a, Jõhvi

E-L 08:00-20:00 P 08:00-17:30

E-P 08:00-20:00

E-R 08:00-17:00

E-R 8-17:00

Renault Trucks Eesti ametlik esindaja Eestis on Volvo Estonia OÜ. Lisainformatsioon www.Renault-Trucks.ee, info.ee@Renault-Trucks.com

renault-trucks.ee

RenaultTrucksEesti


SISUKORD

Ehitusettevõtjad: nii suur kasv tuli üllatusena lk 4–5 Materjalitootjad: oli hea esimene poolaasta lk 6 Usutlus MKM-i uue ehituse asekantsleri Jüri Rassiga lk 8–11 Ott Kadarik ja Mihkel Tüür: loominguline tandem lk 12–16 Seadus: akende ja välisuste omadustest ehk kuidas veenduda kvaliteedis lk 18 Uuendused TTÜ-s: ehitusteaduskonnast ehituse ja arhitektuuri instituudiks lk 20–21 Balti Teede konverents tõi kokku üle 600 eksperdi lk 24 Konkursid: aasta ehitaja ja aasta puitehitise konkurss stardivad lk 25 Uudised: Tallinnas saab tutvuda targa Roheruumiga lk 26

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 5668 8515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

ISSN 2382-8382


STAT I ST I K A

Ehitusmahtude nii suur kasv I poolaastal tuli üllatusena

K

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

ui viimastel aastatel on Eesti ehitusturg püsinud langustrendil ja eelmise aasta kokkuvõttes oli ehitusmahtude kasv kõigest 3% , siis tänaseks on mitmeid aastaid paigal tammunud ehitussektor taas märgatavale tõusule pööranud. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2017. a esimeses pooles ligikaudu viiendiku võrra rohkem, kui samal perioodil aasta tagasi. Sarnaseid kasvunumbreid võime leida ehk 10 aasta tagusest buumiperioodist. Kui 2016. aasta I poolaastal ehitati oma jõududega kokku 899,4 miljoni euro väärtuses, siis 2017. aasta I poolaastal teostati ehitustöid kokku 1,08 miljardi euro väärtuses, millest hooneid 734 miljoni ja rajatisi 346 miljoni euro eest. Kohalikku ehitusturgu mõjutas enim aastaid „vaakumis“ püsinud rajatiste ehitus, kus I poolaasta ehitusmahtude kasv eelmise aasta sama perioodiga võrreldes moodustas enam kui kolmandiku. Lisaks jätkus mõõdukas kasv hoonete ehituses, mis püsis ka II kvartalis 10% ümber. Jah, tundub, et ehitusettevõtetel läheb praegu hästi ja tööd jätkub kõikidele ehitajatele. Kui kaua „pidu“ ehitussektoris jätkub ? Võib eeldada, et kui Eesti majandus püsib ka lähiaastatel kasvutrendil, siis ei ole lähima paari aasta jooksul ehitusmahtude osas langust ette näha. Rajatiste ehitusmahtusid saavad mõjutama mitmed suuremad teeprojektid ja Rail Balticu trassi ehitus. Hoonete ehituses püsib nõudlus loodetavasti

4

veel kuni paar aastat. Seoses viimasel perioodil järsult kasvanud ehitusmahtudega on püsivalt suur nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele veelgi kasvanud. See aga tekitab sektoris palgasurvet. Ehitustööde hind võtab suuna ülespoole Kui ajalooliselt on ehitussektoris palgad olnud ikka üle vabariigi keskmise, siis viimase kahe aasta jooksul on olukord vastupidine. Statistikaameti andmetel oli 2017. a II kavartalis vabariigi keskmine brutopalk 1242 eurot, ehitussektori keskmine palk oli aga kõigest 1153 eurot. Kuna ehitushinnad on püsinud viimasel ajal suhteliselt stabiilsed, siis on suure tõenäosusega lähiperioodil oodata ehitustööde hinna kiirenevat kallinemist. Hoonete ehitusele saab ilmselt lähiaastatel enim mõju avaldama peatselt rakenduv energiatõhususe direktiiv, mis peaks rakendumise järel ehitusturgu oluliselt jahutama. Kui kiiresti turg uue olukorraga kohandub, on raske prognoosida.

1,08

miljardi euro väärtuses tehti ehitustöid 2017. aasta I poolaastal.


Mis peitub suurte kasvunumbrite taga ?

K

ui majandusel tervikuna läheb hästi, siis läheb hästi ka ehitussektoril. Seda kinnitasid ka I poolaasta majandusnäitajad, mille järgi kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) II kvartalis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes koguni 5,2%. Majanduskasvuga samas rütmis on kasvanud ka elanikkonna keskmine sissetulek, mis loob elamispindade nõudlusele positiivset fooni. Lisaks on ka elanikkonna laenukoormus 10 aasta taguse buumiperioodiga võrreldes väiksem. Ehituslubade väljastamise statistika näitab, et nõudlus nii elukondlike kui mitteeluhoonete järele püsib jätkuvalt kõrge. 2017. aasta II kvartalis väljastati ehitusluba 2066 eluruumi ehitamiseks, mida on üle 10% rohkem kui aasta ta-

gasi. Suletud netopinda arvestades suurenes II kvartalis ehituslubade väljastamine nii eluhoonete kui mitteeluhoonete osas üle 13%. Kindlasti avaldab kasvavale nõudlusele mõju ka lähenev energiatõhususe direktiivi peatne rakendumine, mille kohaselt riigi või kohaliku omavalitsuse asutuse kasutuses või omandis oleva sisekliima tagamisega hoone energiatõhususarv ei tohi ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtusi, kui hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2018. aasta 31. detsembrit. Muudel juhtudel, kui sisekliima tagamisega hoone ehitusluba väljastatakse või ehitusteatis esitatakse ja hoone püstitatakse pärast 2020. aasta 31. detsembrit, siis ei tohi hoone energia-

tõhususarv ületada liginullenergiahoonele kehtestatud piirväärtust. Kuna peatselt karmistuvad energiatõhususe nõuded toovad suure tõenäosusega kaasa ehitushindade tuntava kallinemise, siis on ilmselt paljud erainvestorid ja arendajad hinnakonkurentsis püsimiseks motiveeritud planeeritud ehitustele ehituslubasid taotlema veel enne direktiivi rakendumist. Rajatiste ehitamise suurt kasvu I poolaastal on mõjutanud mitmete EL-i struktuurivahenditest rahastatavate suuremahuliste objektide käivitumine. Teisalt on suur kasvunumber rajatiste ehituses tingitud ka madalast võrdlusbaasist (rajatiste ehitusmahud on olnud pidevas languses alates 2013. aastast, ent tolleaegsete mahtudeni pole veel praegugi jõutud).


STAT I ST I K A

MATERJALITOOTJAD:

Oli edukas poolaasta

N

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

ii nagu ehituseski, on 2017. aasta I poolaasta olnud edukas ka ehitusmaterjalitootjate jaoks. Tooterühmade kaupa on tulemused küll erinevad, kuid rahul saab aasta esimese poolega olla enamik ettevõtetest. Kui eelmisel aastal kasvasid peamiselt hoonete ehituse mahud, siis tänavu aasta on hoogsalt ülespoole tõusmas ka rajatiste ehitusmahud. Kohaliku ehituse nõudlusest tulenevalt annab ehitusmaterjalitööstuse tõusust olulise mahu riigisisene ehitustöö, eksporditulemused on kasvanud vähem. Jätkuvalt paistavad paremate kasvude ja ka paremate eksporditulemusega silma avatäidete tootjad ja betoonelementide tootjad. Avatäidete tootjad viivad välisriikidesse nii aknaid-uksi kui ka klaastooteid ning valmistavad ja ehitavad klaasfassaade. Oluliste eksportijatena võib välja tuua Saint-Gobain Glass Estonia, AS Klaasmerk (klaastoo-

ted), AS Metus-Est, AS Malmerk Fassaadid (klaasfassaadid), AS JeldWen Eesti, AS Viking Window, OÜ T-Tammer, AS Saajos, AS Saku Metall Uksetehas (aknad ja uksed) jne. Betoonelementide eksportijate hulgas tõusevad esile AS TMB, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement, AS E-Betoonelement, ekspordimahte kasvatas ka AS Betoneks. Suuremate eksportmahtudega ettevõtete hulgas on väljapaistvamad OÜ Krimelte, AS ETS NORD ja AS Metus-Est, kes enamiku oma käibest suudavad Eesti väliskaubandusbilansi positiivsele poolele suunata. Keskmisest enam on kasvanud veel betoonisegude ning katusematerjalide müük. Tootmismahtude kasv on toonud kaasa ka uued mured, kus üks probleem on kindlasti tööjõud. Loodetavasti toovad kasvavad müügimahud muu hulgas kaasa investeerimise kasvu, mis vahepeal üsna tagasihoidlikuks jäi.

Materjalitootjad tulemustega rahul I poolaasta

2014 2015 2016 2017

250

200

150

100

50

0

6

müük

eksport

Eesti


it Li

ametlik to e

si

Eesti ja: M ta

tööstu se ina as

Me s

Info: Eesti Näituste AS Tel 613 7335 e-post:instrutec@fair.ee www.fair.ee/instrutec


UUS JUHT

Jüri Rass paneb riigi ehitussektori digiarengut juhtima Üle veerandsaja aasta saab Eesti taas riiklikul tasemel ehitusjuhi. Ehituse asekantslerina asus ametisse Jüri Rass, kes peab oma missiooniks vedada Eestis digitaalehituse valdkond uuele tasemele. TEKST: TANEL RAIG FOTO: MEELI KÜTTIM

Jüri Rass Lõpetanud Tallinna Tehnikaülikoolis ehitusteaduskonna. Saanud doktorikraadi tehnikateaduste alal. Seni töötas juba 27 aastat tagasi enda asutatud arhitektuurija inseneribüroos Novarc Group AS, endise nimega EA Reng AS, nõukogu esimehena. 2015. aastal lõi koos 20 ettevõtte ja organisatsiooniga digitaalehituse klastri, kus oli juhatuse liige.

8


Jüri Rassi viimane päev tema ettevõtte Novarc nõukogu esimehe kabinetis. Laudade peale on sorteeritud hunnikutesse paberid – pooleli olevad tööasjad tuleb teistele üle anda, isiklikud asjad kaasa võtta. Uuest nädalast on tema töökoht uues ministeeriumi uues hoones. Jüri Rassist sai 28. augustil ehituse asekantslerina esimene riiklik ehitusvaldkonna juht Eestis pärast veerandsajandit. 25. augustil annab ta oma ainsa intervjuu enne uude ametisse astumist ja vabandab, et ei saa plaanidest veel palju rääkida, kuna enne tuleb visioon paika panna ministeeriumi meeskonnaga. Kahe kuu pärast oleks jutt juba palju avatum. Kuid juba praegu kinnitab ta, et võtab südameasjaks digitaalehituse riigi tasandil käima lükata. See on kõige tähtsam asi! Olete seni tegutsenud vaid erasektoris. Mida te sellest ajast oma tegevuses esile tõstate? Minu pea ainuke töö ongi olnud Novarc’is, endise nimega EA Reng. See on 27 aastat vana ettevõte ja tegelikult minu teine töökoht. Esimene oli pärast ülikooli lõpetamist tolleaegses TPIs. 90ndate alguses, kui tekkis võimalus hakata eraettevõtlust tegema, lõime nelja sõbraga firma lihtsalt seetõttu, et ise tegemine ja otsustamine tundus väljakutset pakkuv. Ettevõtte asutamispabereid täites tuli valida ja märkida tegevusala. Mõtlesime, et paneme ehituse, projekteerimise ja muu sellega seotud. Seda olime ju õppinud. Esimesed 25 aastat oli ettevõtte nimi EA Reng. Kahe aastata eest tulime välja uue brändiga Novarc. Novarc on olnud BIM-i (building information modelling) ja digitaalehituse eeskõneleja. Olime üks digitaalehituse klastri algatajaid. Järgi mõeldes viis see ka mind sammuni asuda ehituse asekantsleri positsioonile, et minna digi-

taalehituse valdkonna arendamisega lõpuni. Asekantsleri ametikohas nägite siis võimalust arendada jõulisemalt edasi ehitusvaldkonna digitaliseerimist? Jah, ma nägin, et asekantsleri positsioonile asumine võimaldab digitaalehituse valdkonda arendada. Olen oma esinemistel pidevalt rääkinud, et riik peab seda valdkonda jõulisemalt eest vedama. 25 aastat ei ole ehitusvaldkonnas riigi tasandil juhti olnud. Nüüd, kus see võimalus tekkis, tundsin kohustust, et see tuleb ära teha. Digitaalehitus on hästi arenenud Põhja-Ameerikas ja Põhjamaades, aga Eesti ei sellega ole kaugel? Mina ütlen, et Eesti ei ole üldse halval tasemel digitaalehituses. Firmad – nii projekteerijad kui ehitajad – tegutsevad üpris usinasti. Mis puudub, on üldine koordinatsioon ja suunamine. Palju asju tuleb koos ära teha – normid, standardid, kokkulepped. Meil on loodud digitaalehituse klaster, millega oleme käinud teemat uurimas Soomes, Rootsis ja USA-s. Plaan on minna Norrasse, Taani, Singapuri. Need on riigid, kus digitaalehitus on väga heal tasemel. Sealt on palju õppida ja see mis hea, üle võtta. Kui tase on hea, miks meil on siis vaja eraldi asekantslerit digitaalehitusega tegelema? On vaja ühtset juhtimist ja koordineerimist. Inglismaal näiteks riik juhib seda valdkonda väga tugevalt ja viimane otsus neil on digitaalehituse arendamisse suunata ligi 250 miljonit naela. Inglismaa on riigi tasandil digitaalehituses üpris heal järjel, aga sinna on ka aastaid rahaliselt panustatud. Kui meil jääb riik digitaalehituses kõrvaltvaatajaks, võime tõesti selles valdkonnas maha jääda. Sellest

oleks tuline kahju. Nüüd on lootus arengule suur. Eesti firmad on väikesed ja nende omavaheline koostöövalmidus nõrk. Üks ühine koordineerimine aitaks ettevõtteid kaasa haarata. See ei tähenda kindlasti, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja asekantsler hakkab midagi käsu korras ellu viima. Ei, vaja on luua tingimused, kujundada keskkonda, suunata, eeskuju anda, eest vedada. Mida on suutnud ära teha paar aastat tagasi loodud digitaalehituse klaster? Palju. Meil on siin mitmeid töögruppe, kes on suunatud ühisosa saavutamisele. Ehituse ühtne klassifikatsioonisüsteem, juhendmaterjalid, Revit templated, analüüsid. Aga kõik toimub erarahade eest. EAS maksab küll pool kinni, aga teise poole maksab eraettevõte. Võimekus ei ole suur. Aga juba klastri kui sellise olemasolu on viinud ehitusmaastiku digitaalarengut hästi edasi. Kas nüüd on lootust, et riik hakkab maksma? Jah, ongi lootust, et riik hakkab sinna rohkem raha suunama. Esimesed projektid on planeerimisel. Oodati asekantsleri kohale inimese nimetamist ja nüüd hakatakse programmidesse ja projektidesse raha suunama. Mul on ideid, mida tahan ellu viia. Kui suur on riigi poolt tulev raha ja mida sellega teete? Praegu ei saa seda veel välja öelda, kuna summa on kinnitamata. Paar aastat tagasi avaldasite arvamust, et Eesti madalas tööviljakuses on süüdi ka riigisektori kehv efektiivsus ja ametnike otsustusvõimetus. Kas teid ei hirmuta minna erasektorist tööle kehvalt toimivasse avalikku sektorisse?

9


UUS JUHT

Kehva efektiivsuse all pidasin toona silmas pigem koostöö puudumist avaliku sektori ja erasektori vahel. Mängisin mõttega, et see toobki kaasa poole vinnaga tööinnu. Aga loodan, et kõik see muutub. Ma tahan hingega seda tegema hakata. Ehitusvaldkonda pole lihtsalt 25 aastat meie riigis keegi juhtinud, kuigi ehitus annab SKP-st ligi 8% ja tööhõivest 9%. MKM-is töötab praegu 12 usinat inimest, kes ehitusvaldkonnaga tegelevad. Kõik teemad on kaetud – BIM, riiklik elamuvaldkond, energiatõhusus, sisekliima, ehitusregister, ehitusseadustik, selle rakendused. Aga töid on minu hinnangul tehtud ilma suurema visioonita. Nüüd oodatakse uut lähenemist. Mida te ministeeriumisse oma erasektori kogemusest kaasa viite? Esiteks kõik, mis on seotud digitaalehitusega. Siin on kogemust palju. Mõtted ja ideed on olemas ja need tuleb läbi rääkida ja käima lükata. Teiseks tahan vaadata ehitusvaldkonna tulevikku laiema pilguga, luua plaani, mida ellu viia. Mõlemat tuleb teha koostöös erasektoriga. Teiste riikide kogemused on näidanud, et e-lahenduste kasutusele võtmisega ehitusvaldkonnas hoiti kokku 20–30% ehituste maksumusest. Kas digitaliseerimine on tõesti selline imevits ja võime loota, et kui te oma ametis eesmärgid täidate, siis muutub Eestis ehitamine kolmandiku võrra odavamaks?

Ei peagi olema kolmandiku võrra odavam, vaid kolmandiku võrra kasumlikum. Võib-olla palgad tõusevad, kasum suureneb, ehitusaeg lüheneb, rahulolu tööst suureneb. See ei pruugi väljenduda ehitushinna alanemises. Kogemus näitab, et digitaalehituses mõeldakse 10

asjad korralikult läbi: kui on olemas töövahendid ja tööde planeerimine käib mudelite alusel, siis tõuseb efektiivsus, koostöö paraneb ja raiskamine väheneb. Kõik see viib kasumlikkuse tõusuni. Tegelikult on ka Eestis head näited olemas ehitusfirmadest: Merko, Nordecon, Maru, Astlanda jt. Minister Urve Palo on olnud peamine riiklike üürikorterite programmi eestvedaja. Milline on teie suhtumine riiklike üürikorterite rajamisse? Ma arvan, et see on õige asi. Seda tasub siiski vaadata väiksemate piirkondade kaupa: kuidas panna riiklike üürikorterite abil elu käima väiksemates linnades või maapiirkondades. Elamuvaldkond peab lahendama olulise probleemi – kuidas tagada eluaseme kättesaadavust ja ühtset head kvaliteeti nii linnas kui maal. Riik vaatab selle programmiga laiemalt maapiirkondi ja väiksemaid linnu. Tallinnasse ja Tartusse riiklike üürikortereid ei tehta. Praegu lähebki elamispinna kinnisvaraarenduses hästi vaid Tallinnas, Tallinna ümbruses ja Tartus. Viimased uudised räägivad, et riik plaanib kortereid ehitada siiski ka Tallinnasse? Täpsustan, riik ei ehita midagi, tegu on toetusprogrammiga, mida taotleb kohalik omavalitsus. Jutt on ilmselt sotsiaalmajadest. Mida tuleks ette võtta Tallinna „mägede“ juba kõrgesse ikka jõudnud paneelelamutega? Muu maailm on need lammutanud: vana lammutada ja uus ehitada tuleb odavam, kui vana renoveerida, välja arvatud muidugi ajalooliselt või kultuuriliselt tähtsad hooned. Aga eks seda tuleb vaadata piirkond-piirkonna ja majamaja kaupa.

Mis teie ametikohal saavad olema veel olulised teemad? Energiatõhusus, ehitusregister, ehitusseadustik, ehitusalane haridus. Pean tähtsaks, et meie majad oleks ökonoomsed ja energiatõhusad ning ei peaks väga palju väljast energiat ostma. Geograafiline asukoht paneb piirid, meil tuleb majanduslikult kaaluda, kas ehitada maju, mis saavad hakkama ainult enda toodetava energiaga. Meil pole lihtsalt nii palju päikest. Siin tulebki leida õige balanss ise tootmise ja sisseostetava energia vahel. Tööga tekib ilmselt probleem siis, kui Euroopa rahad kaovad? Hea, et see on juba varem teada. Eks turg peab sellele reageerima ja ümber kohanduma. Peab suurenema meie ekspordivõimekus, millele aitaks kindlasti kaasa digitaalehituse areng. Leevendust peavad pakkuma erasektori arendused, aga ka Rail Balticu projekt. Mis on Eesti ehitusvaldkonnas teisiti 5 aasta pärast, kui te ametist lahkute? Arvan, et digitaalehitus on jõudnud nii era- kui riigisektorisse. See tähendab paremat planeerimist, läbipaistvust, mõistlikku riigi raha kasutamist. Meil on üles ehitatud oma digitaalehituse x-tee, mis lävib kogu riigi x-teega – info on usaldusväärne ja see liigub erasektorist riigisektorisse ja riigisektori ametkondade vahel. Eesti ehitussektor on ka muu maailma silmis väga innovaatiline. Suureneb ehituse eksport, mis 5 aasta pärast on praegusest suurem. Millest te alustate esimesel tööpäeval ministeeriumis? Saan inimestega kokku. Tahan aasta lõpuks seada paika oma osakonna eesmärgid ja visiooni. Et me kõik 12 inimesega hakkaksime ühte moodi mõtlema. Ehitusvaldkonna arengu heaks.


Novarc jääb ilma oma asutaja toest

E

hituse asekantsleri ametisse astudes jätab Jüri Rass viieks aastaks maha oma senise elutöö – nullist ülesehitatud eduka arhitektuuri- ja inseneribüroo, mis praegu kannab nime Novarc. Rass kinnitab, et teeb seda rahuliku südamega, sest tema ajutine kõrvaleastumine ettevõtet ei mõjuta. Rass ütleb, et planeerib oma asekantsleri karjääri viieks aastaks. Loomulikult ei saa ta sellel ajal jätkata erafirma juhtimist. Majandusja kommunikatsiooniministeeriumiga on kokkulepe, et ta astub erasektoris tagasi kõigist juhtimistegevustest ja jääb oma loodud ettevõttes passiivseks omanikuks. Rass lõi arhitektuuri- ja insenribüroo EA Reng 27 aastat tagasi koos sõbraga. Mõni aasta tagasi otsustati ettevõttele luua uuendus-

meelsem kuvand ning tehti brändi vahetus – EA Rengist sai Novarc. Ühtlasi astusid Rass ja veel kaks põhiomaniku (kokku on ettevõttel 15 aktsionäri) tagasi tegevjuhtimisest. Valiti uus direktor ja juhatus. „Firma on väga heal tasemel, sihid silme ees ja hästi juhitud,“ on Rass uuendustega rahul. Ise jäi ta peale tegevjuhtimisest taandumist nõukogu esimehena tegelema arengu ja välisturule minekuga. Ta usub, et tema ajutise kõrvale astumisega ettevõttes midagi oluliselt ei muutu. Võib olla on isegi kasulik, et 27 aastat ettevõtte juhtimise juures olnud inimene astub korra kõrvale, leiab ta, ja usub, et tulevikus saab endiselt eduka ettevõtte jätta oma lastele. Sealjuures on ka tema tütred juba ettevõttes töötamas. Kokku on Novarcis 65 töötajat.

Miks langes ehituse asekantsleri ametikoha täitmisel valik Jüri Rassi kasuks? Eva Limbach-Pirn Riigikantselei tippjuhtide valiku komisjoni sekretär, tippjuhtide kompetentsikeskuse juhataja

E

hituse asekantsleri konkursile laekus viis avaldust. Nii spetsiifilise valdkonna tippjuhi ametikoha puhul peame kandidaatide arvu üsna heaks. Teise vooru pääses viiest kandidaadist kolm ning lõppvooru üks kandidaat. Komisjoni hinnangul vastas Jüri Rass majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehituse asekantsleri nõuetele kõige paremini. Rassi kasuks langetas komisjon valiku tänu tema väga heale valdkonna tundmisele, visioonikusele ja uuendusmeelsusele.

TÄNAVAKIVI PAIGALDUS MAAKOLLEKTORITE PAIGALDUS • 2.5, 5 ja 8 t kummiroomikutega ekskavaatorid • 13 ja 21 t metallroomikutega ekskavaatorid • Bobcat- ja laadur-ekskavaatorid • pakume ka erinevaid lisaseadmeid: hüdrovasarad, kihvad, haarats planeerimiskopad Astrum Ehitus OÜ pakub oma klientidele laias valikus teenuseid. Selleks omame kaasaegseid töövahendeid ning kasutame kogemustega tööjõudu ja tehnikat.

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

Kummijuku tööd Treileriveod Kaeve- ja planeerimistööd Tee-ehitustööd Vee- ja kanalisatsioonitrassi tööd

Kogemused aastast 200 2001 Astrum Ehitus OÜ • Vaida Vaida, Hoidla tee 9 tel 50 34 935 • astrumehitus@gmail.com • www.astrumehitus.com

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


ARHITEKTUUR

Kadarik ja Tüür:

julgelt unistades Arhitektid Ott Kadarik ja Mihkel Tüür võtavad ette ka neid projekte, mida Eestis esimese hooga hullumeelsuseks on nimetatud, olgu tegu kasvõi püramiidilinnaku loomisega. Mujal maailmas elavad taolised ideed samal ajal tunnustusega täidetud elu. 12


Mihkel Tüür ja Ott Kadarik: loominguline tandem, kelle ideedena on sündinud nii mõnigi esmapilgul uskumatu lahendus. Foto: Kristi Tuurmann

meid ära mahutada, teiste seas on ette näidata nii aasta betoonehitise kui aasta puitehitise peapreemiaid. Kui vaja, käärib Mihkel käised üles ja saeb suvekodu ehitades ise parajateks juppideks puitlaudise (ja võidab sellega möödaminnes konkursi), ja kui vaja, viimistletakse detailideni linna üldilmet kujundavat arendusprojekti. Millele keskenduvad nad praegu? „Askeldame Kalaranna kvartali uue lahenduse ja Porto Franco kaubanduskeskusega, lisaks on väiksemaid kortermajade projekte, eramuid, koostöös Akso-Hausiga valmis tehasemaja, mille kallal pikalt pusisime. Siis Tammsaare park, Sõle spordihoone,“ loetleb Ott. Paljud tööd on mehed enda büroole võitnud just konkurssidel, seega tundub võistlustest osavõtt end esmapilgul õigustavat. Tegijad ise asja nii roosilisena ei näe: „Oleme teinud ikka väga palju võistluseid, kokku umbes 350. Selles suhtes võib jälle öelda, et on halvasti läinud. Teeme palju ise: maketid, pildid. Korraliku võistlustöö ettevalmistamisega on palju tegemist.“ TEKST: LIIVI TAMM

Eramud. Ärihooned. Püramiidid. Lavakujundused. Linnaplatsid. Nimeta vaid žanr ja võib eeldada, et ühe või teise nurga alt on teemaga seotud ka arhitektid Ott Kadarik ning Mihkel Tüür. Meestele on julgete lahenduste eest tunnustust jagatud nii Eesti arhitektuurikonkurssidel kui välismaistel võistlustel. Tänaseks jääb büroo nõupidamisruumi seinapinnast väheks, et kõiki diplo-

Keerulised konkursid Nii Mihkel kui Ott võtavad hetkeks kivi visata ka poppide mitmeetapiliste arhitektuurivõistluste kapsaaeda, sest tegijad sellest võistlustööde kvaliteedi paranemist ei näe. „Kui alguses soovitakse üldvisiooni ja teises etapis detailsemaks minna, siis reaalselt see mõte ei toimi, konkurssidel osalejaid see küll ei säästa. Tegijatena peame üht võistlust kaks korda tegema, lihtsam küll pole,“ teab Mihkel.

„Me ei saa ju maja poolikult läbi mõelda. Ja kuidas žürii üldse otsustab poolikute tööde põhjal, millisel ideel on potentsiaali? Kes tahavad võita, teevad ka esimese etapi hästi ja põhjalikult.“ Samal nõul on Ott: „Sisuliselt esimene etapp on formaalsus, teises etapis võib kogu asi täiesti muutuda. See devalveerib esimese etapi mõttekust ja lisab niigi keerulisele protsessile veel ühe lisaetapi.“ Õigupoolest võiks paarikümne aasta tagusele ajale mõeldes isegi nostalgiat tunda – toona esitati võistlustingimuste täitmiseks kolm kuni viis A4 formaadis paberit, oluline oli asendijoonis ja ruumiprogramm. Kõik võisid osa võtta: ka pagar saab teoreetiliselt hea maja teha, seega oli žürii otsustada, keda usaldada. Bürokraatia lohed Bürokraatia tõrjumine nii hangetest kui igapäevaelust on kui võitlus mitmepealise lohega, ent sellest võitlusest ei tohi Mihkli ja Oti arvates loobuda. Eesti on väike ja kiirelt leitavad lahendused on midagi sellist, milles oleme veel teistest ees. „Tahad Jaapanis ujulasse minna? Mõtled, et ostad pileti? Ei, nii see ei käi. Täidad 70-leheküljelise ankeedi ja lõpuks küsitakse, kaua olete piirkonnas elanud. Kui selgub näiteks, et alla viie aasta, siis öeldakse, et ujuma ei saa,“ räägib Ott. „Praegu näib, et ka eestlased annavad endast kõik, et mitte ära kasutada miniühiskonda, kus kõik tunnevad kõiki ja kus lahendus on vaid telefonikõne või 20 minuti kaugusel.“ Õige ta on: kui keegi koputab

13


ARHITEKTUUR

Püramiidilinnak Aidu karjääriväljale

Eramu Koidu külas. Foto: Tõnu Tunnel

Tondiraba jäähall. Foto: Kaido Haagen

eurodirektiivide diktaati, pole vaja soovituslikest nõuetest ahvivaimustusega kinni pidada, kui need Eestile ei sobi. Üheks näiteks niisugusest lõhest eurodirektiivide ja reaalse elu vahel võib saada ka liginullenergia nõuetele vastavate majade ehitamise kohustus ning eriti nõude ajas ettepoole toomine. „Kui direktiiv on soovituslik, siis kas on vaja teha see Eestis kohustuslikuks?“ küsib Ott Kadarik. „Eestis targad füüsikud on kokkuhoiunippe kokku arvutanud, ent enamus juhtudel jäi nullenergiamajade tasuvus ikkagi üle 40 aasta. Ja siis ongi näiteks teadusasutusel valik, kas maksta suuremat küttekulu, osta laser ja teha reaalset teadust või tegutseda ilma lase14

rita säästlikus majas, kus kõik on teoreetiline.“ Supernäiteks on siinkohal uhiuus superministeerium, mille energiatõhus projekt tõsteti pärast ehitushanget kõrvale, sest madala energiatõhususe saavutamine maksis 80 aasta küttekulu. Ministeerium tegi odavama hoone ja maksab pisut kõrgemaid kommunaalmakseid. Vilka riigi tublid riismed Eraldi küsimus on ka nõuete kontroll: kui projekt vastab soovitud energiatasemele, kas meil on ka järelevalvemehhanism uurimaks, on´s aastased küttearved ka reaalselt väiksemad? Või piirdub sääst ehitusloa ja kasutusloa saamisega?

Äri- ja vabaajakeskus Kvartal. Foto: Kaido Haagen

Teemat rõõmsamates toonides lõpetades arvab Ott Kadarik, et veel on Eesti noorte arhitektide jaoks üsna hea koht, sest meie kiirelt reageeriva ja vilka riigi kuvandist on tublid riismed alles. Ja see võib luua fenomeni, millelt väike Eesti maailmas silma paistab ning aitab vältida ääremaastumist. Seejuures aga ei tohi oma mugavusi nautides unustada, et oleme osaks keskkonnast, kus me kõik elame – lahti kirjutatult ei


Milaano EXPO. Foto: Filippo Poli

mõista Ott, kui muretsemise jutu kõrval visatakse prügikasti poetäis toitu ega ka seda, et iga päev purgivad suured kruiisilaevad otse Läänemerre: „Pole ju mõtet kurta, et elukeskkond on halb ja Läänemeri saastunud, kui samal ajal sõidavad laevad terve hooaja jooksul iga päev 4000 inimesega pardal ja kogu reostus maandub ilma mingite puhastusseadmete vahelesegamiseta otse neutraalvetesse. Ja pole mõtet kurta, et kala po-

le, kui kudemise aegu püütakse, ka keelatud võtetega. Asjad algavad meist endist.“ Ent kuidas planeerida head linnaruumi? Milliseid planeeringute raame arhitektid vajaksid? Kas meie planeeringuastmed on loogilised? Detailse ja üldise vahel „Täna värvitakse üldplaneeringus alad laias laastus võttes värviliste pliiatsitega ära ja see on väga üldine suunis. Detailplaneering on samal ajal vägagi detailne. Pole vaheastet, mis aitaks näha, millise lahenduse moodustavad näiteks neli detailplaneeringut kokku. Vaheaste aitaks planeerida ka linna osiseid, vana mõistega mikrorajoone. Praegused Tallinna teema-

planeeringud on pigem soovituslikud ja ei anna seetõttu raamistikku,“ arvab Mihkel. Hea arhitektuuriga hoonete plaanimisel tuleb lisaks austada loojate autoriõigusi – olukord, kus arhitektid isiklikud autoriõigused töö saamiseks ära peavad andma, ei näi tegijatele just õiglased. Paraku peab Eestis tänapäeval hea arhitektiga ühte komplekti kuuluma ka hea jurist. „Kõige karmimad on RKAS-i lepingud, mis Euroopa tavale autoriõiguse osas kindlasti ei vasta,“ on Ott konkreetne. „Pigem küsib erasektor arhitekti arvamust, kui tahab projekti muutusi sisse viia. Praegu on linna poolt asja päästnud see, et tellijad on olnud aumehed.“ 15


ARHITEKTUUR

Kadarik ja Tüür oma ettevõtmistest: Püramiidilinnak Aidu karjääriväljale:

Mihkel: „VKG ja keskkonnaameti vahel käib nüüd juba riigikohtus vaidlus, kas püramiid on arhitektuur.“ Ott: „Eestis peetakse meie ideed kas skeemitamiseks, maksupettuseks või vaimuhaiguseks, aga välismaal on projekt hakanud elama oma edukat elu: kavandid on olnud üleval Eesti, Läti ja Leedu ühisnäitusel “Balti paviljon“, samuti Londoni arhitektuuriüritustel, Indias, Soomes...“ Lavakujundused, teatriprojektid: Mihkel: „Meie kõige rohkem publitseeritud objekt on Noor-Eesti suvelavastuse lavakujundus, see ületab hoonete projekte.“ Ott: „Eks teatrikujundustel on omad vimkad, need hakkavad selgeks saama.“

Kalaranna uus Mereväljak

Kallaranna arendus

K

adariku ja Tüüri visioonist Kalaranna arendamisel saab peagi tegelikkus. Tallinn saab endale uue väljaku. Arhitektuurivõistluse lähtetingimustes oli üldine hoonestusala märgitud võimaliku brutomahu ja ümbritsevate joontega ning lisaks tuli luua promenaad. Arhitektide töö algas analüüsist, kuidas struktuuri jagada: tiheda hooneklimbi vältimiseks tehti otsus 12 hoone kasuks, mis paiknevad ringis ümber Tallinna Raekoja platsi suuruse väljaku. Seega saavad tallinlased peagi lisaks Viru väljakule, Vabaduse väljakule ja Raekoja platsile aega veeta ja istet võtta ka uuel Mereväljakul, mida läbivad jalgteed. „Uus mereväljak tekitab promenaadile tuulevaikset vaheldust. Ava on alt avatud, 24h igast suunast risti-põiki läbikõn-

16

nitav. Oluline oli luua ühelt poolt põhja-lõuna suunaline ühendus Kalamajast mere äärde, teisalt pikisuunaline ühendus,“ kirjeldab Mihkel Tüür. Hoonete ülemistel korrustel hakkavad paiknema korterid, kust avanevad vaated vähemalt kahes suunas, omal kohal on avarad rõdud ja katuseterrassid. Tähtsal kohal on kallasrada – siin kasutati ära kaldaprofiili kõrgemat reljeefi, et luua osaliselt haljastatud ala. Vaid üks asi jäi Mihkli sõnutsi pisut kripeldama – nimelt asjaolu, et Tallinnas rahastab avaliku ruumi väljaehitamist 100% erasektor: „Küsimus on avalikku ruumi investeerimises. Kui linnavalitsus nõuab arendajalt avaliku ruumi ehitamist korterite müügi arvelt, siis samal ajal ei ole päris õige linnahalli taga maad maha müüa.“

Õpetajatöö: Mihkel: „Tehnikakõrgkoolis käime juba 7 aastat õpetamas ja VHK-s juhendame 3 aastat 10. klassi arhitektuuriringi.“ Ott: „Koolides enamasti ei õpetata praktilist tarkust, kuidas teha maju ja kuidas teha nii, et need looduses ka maja moodi käituksid. Oleme saanud oma taguotsa kaudu selgeks, et kui teed puust maja, millel räästaid ei ole, siis see pole hea mõte.“ Avalik ruum: Ott: „Omal ajal, 20 aasta eest, tundus kohalikele, et elu Rakveres lakkab, kui parkimisplats linna keskelt eemaldada. Aga ei lakanud.“ Arendused: Mihkel: „Mullu tegime Kvartali keskuse. Hea projekt oli, ainult suurte reklaamide osas fassaadil oli algselt teine lahendus.“ Ott: „Kui hiigelbränd nõuab rendilepingus oma tingimusi, siis on küll tunne, et kokkad ja saad gurmeesöögi valmis, kuid keegi valab ketšupiga üle. Need olukorrad ongi sellised, et võta või jäta.“


SEADUS

Akna ja välisukse kvaliteedist ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

A

ken ja välisuks on ehitustooted ja ehitustootena peab nii akende kui välisuste puhul olema neile koostatud toimivusdeklaratsioon ning toode peab olema varustatud CE-märgisega. Toimivusdeklaratsiooni nõue kehtib 1. juulist 2013, CE-märgistuse nõue juba 2010. aastast. Akna või välisukse toimivusdeklaratsioon on nummerdatud ja selles peab olema toodud tootetüübi identifitseerimiskood, kavandatud kasutusala, tootja nimi ja aadress, toote tõendamissüsteem, harmoneeritud standardi ja teavitatud asutuse andmed, toote omadused koos toimivusega, tootja ametliku esindaja nimi ja allkiri, dokumendi väljaandmise kuupäev. CE-märgistuse esitamisest CE-märgistuses peab olema sümbol CE, CE-märgistuse omistamise aastaarvu kaks viimast numbrit, tootja nimi ja aadress, tootetüübi identifitseerimiskood, toimivusdeklaratsiooni number, harmoneeritud tootestandardi number koos aastaarvuga, teavitatud asutuse identifitseerimisnumber, toote kasutusala ja toote omadused koos toimivusega (kui toimivusdeklaratsioonis peavad olema toote kõik omadused, siis CEmärgistuses võib olla esitatud valik omadustest, näiteks need, mille deklareerimine on Eestis kohustuslik). Kuna toimivusdeklaratsioon võib olla koostatud elektrooniliselt ning riputatud üles kodulehele, võib siin tuua ka asjakohase viite kodulehele. See informatsioon (toimivus-

18

Hea teada: Akent ja välisust ostes: kontrollige, et see vastaks projektis ja kasutuskohas ettenähtud nõuetele ja vajadustele. kontrollige, et deklareeritud on vähemalt veepidavuse, tuulekoormusele vastupidavuse, soojusläbivuse ja õhuläbilaskvuse parameetrid. kontrollige, et omadused oleksid kontrollitud teavitatud asutuse poolt..

deklaratsioon ja CE-märgistus) peab tuginema Euroopa ehitustoodete määrusele (CPR) ning harmoneeritud tootestandardile EVSEN 14351-1:2006+A1:2010 „Aknad ja uksed. Tootestandard, toimivusomadused. Osa 1: Aknad ja välisuksed, millele ei esitata tulepüsivus- ja/või suitsutõkestusnõudeid“. Praegu võib juba kasutada ka õige pisut muudetud versiooni EVS EN 14351-1:2006+A2:2016. Tõendamissüsteem aluseks Akende ja välisuste nõuetele vastavuse hindamine toimub tõendamissüsteemi (AVCP ehk toimivuse püsivuse hindamise ja kontrollimise süsteem) 3 alusel. Tõendamissüsteemide kohta vt EhitusEst nr 3 (2015). Tõendamissüsteem 3 (AVCP süsteem 3) tähendab, et tootjal on tehase tootmisohjesüsteem ehk tootja vastutab selle eest, et tootmine on korraldatud ja kontrollitud standardi EVS-EN 14351-1 järgi. Lisaks peab tootele olema tehtud teavitatud asutuse poolt toote tüübi määramine (toode on lä-

binud teavitatud asutuse poolsed katsetused). Teavitatud asutus (notified body) on akrediteeritud ning Euroopa Liidus registreeritud asutus. Kõik teavitatud asutused on toodud Euroopa Liidu internetikeskkonnas NANDO. Ehitustoodete osas on Eestis praegu 6 teavitatud asutust, nendest 2 omab standardi EN 14351-1 kohast teavitust: Inspecta Estonia OÜ (identifitseerimisnumber 1336, tõendamissüsteem 1) ja TÜV Eesti OÜ (identifitseerimisnumber 1526, tõendamissüsteem 3). Tootja poolt kaasatud teavitatud asutused koos oma identifitseerimisnumbriga peavad olema kantud toimivusdeklaratsiooni. Neli olulist omadust Deklareerida tuleb omadused, mis kasutuskohas vajalikud on, toetudes projektile ja kasutuskoha vajadustele. Vähemalt neli omadust tuleb Eestis deklareerida alati ja need on veepidavus (tuleb määrata katsetamisega), vastupidavus tuulekoormusele (tuleb määrata katsetamisega), soojusläbivus (tuleb määrata katsetamisega või arvutamisega) ja õhuläbilaskvus (tuleb määrata katsetamisega). Kõik katsed viiakse üldjuhul läbi standardmõõtmes akna või välisuksega. Standardmõõt on antud standardis EN 14351-1 – akna puhul on see 1,23×1,48 meetrit ja välisukse puhul 1,23×2,18 meetrit. Standardmõõtmetes toodete omaduste määramisega saavutatakse toodete omavaheline võrreldavus. Samas ei tohi unustada, et katsetulemused kehtivad teatud suurusvahemike puhul. Tootjad võivad kasutada tarnija või teise ettevõtte tehtud katsetusi. See eeldab lepingut teise osapoolega ja korrektse tootmisohjesüsteemi olemasolu.


HARIDUS

TTÜ UUENDUSED:

Ehitusteaduskonnast ehituse ja arhitektuuri instituudiks JAREK KURNITSKI EHITUSE JA ARHITEKTUURI INSTITUUDI DIREKTOR

T

allinna Tehnikaülikool viis hiljuti läbi struktuurireformi, mille tulemusel TTÜ-s on nüüd viis teaduskonda: inseneriteaduskond infotehnoloogia teaduskond loodusteaduskond majandusteaduskond Eesti Mereakadeemia Inseneriteaduskond on nendest kõige suurem ja annaks ka iseseisvalt ülikooli mõõdu välja. Reformi käigus muutus endine ehitusteaduskond ehituse ja arhitektuur instituudiks. Inseneriteaduskonnas on veel elektroenergeetika, energiatehnoloogia, materjali ja mehaanika instituudid ning kaks kolledžit. Teaduskonna kõige suurem instituut Ehituse ja arhitektuuri instituut oma 130 töötajaga ja ca 1000 üliõpilasega on teaduskonnas kõige suurem. Instituudi viimase aja teadussaavutused ja edulood on seotud kahe institutsionaalse uurimistoetusega mehaanika ja energiatõhususe valdkonnast ning liginullenergiauuringud on kasvanud Teadmistepõhise ehituse tippkeskuseks. Instituudi missiooniks on koolitada vastusvaldkonna insenere ja arhitekte kõige kõrgemal tasemel vastavalt tööturu vajadustele ja olla ehitusteaduses juhtivate ülikoolide hulgas vähemalt Põhjamaade mastaabis. Miks struktuurireform tehti? Lisaks eesmärgile muuta ülikooli juhtimine läbipaistvamaks on ol-

20

nud põhieesmärk teadustöö kvaliteedi tõstmine. Kaasaegse ülikooli õppetöö peab olema teaduspõhine: õppetööd ei saa läbi viia lihtsalt eelmiste aastate materjale kasutades, vaid akadeemiline personal peab oma teadmisi värskendama ja uuringuid läbi viies ajaga kaasas käima. Ehituse valdkonna uuringud toimuvad reeglina koostöös ettevõtete ja avaliku sektoriga reaalsetes hoonetes või rajatistes ning annavad seeläbi ülikoolile võimaluse panustada ehitussektori arengusse ja samaaegselt õppida ka seda, mis ehitusturul toimub. Teadustöö tulemused loovad aluse juhendmaterjalide, standardite ja õigusaktide ettevalmistamiseks ning muu oskusteabe väljatöötamiseks. Sellised erialased tegevused on instituudis hinnatud ning instituut on praktilise väljundiga valdkonna esindajana võtnud TTÜ siseselt eestkõneleja rolli erialase tegevuse tähtsustamise teadvustamisel. Professorite vastutus ning uurimisrühmad Mis struktuurireformi käigus muutus? Ilmselt kõige suurem muutus on professorite vastutuse lisandumises. Õppetoolid kaotati ära ja iga professorit vaadeldakse nüüd kui oma valdkonna eestkõnelejat ning õppe- ja teadustöö vastutajat. Võib öelda, et instituut on püüdnud juurutada „professorite võimu”, et anda professoritele võimalus teha seda, mida vaja ning vältida otsustamises tarbetuid hierarhiaid.

Struktuurist kadusid mõned astmed, aga hästi välja kujunenud töökollektiivid säilisid endisel kujul. Neid nimetatakse nüüd uurimisrühmadeks ja iga uurimisrühma koosseisus on ka mõni teadus- ja katselaboratoorium. Operatiivset juhtimist teostavad uurimisrühmade juhid. Arhitektuuri osa alles täpsustab oma rolli Struktuurireformi käigus otsiti parimat võimalikku lahendust arhitektuuri jätkamisele. TTÜ-s mõned aastad tagasi taasavatud arhitektuur on suutnud edukalt koolitada arhitekte, planeerijaid ja maastikuarhitekte. Samas on arhitektuuri valdkonna teadustöö ja ka TTÜ täpsem spetsialiteet selles valdkonnas alles välja kujunemas. Reformi tulemusel jätkab arhitektuur instituudi koosseisus üksusena, millel on ambitsioonikas nimi arhitektuuri ja urbanistika akadeemia. Luuakse ka uus arhitektuuri professori koht. Instituudil on võimalik laiendada haaret ehituse õppeja teadustegevuses, luues kolm uut professori kohta. Lisaks arhitektuuri professori kohale on välja kuulutatud akadeemilised konkursid ehituskonstruktsioonide professori ja nn BIM ehk ehitusinfo modelleerimise professori kohale. Uued professorid tulevad nn tenuurisüsteemi, mis tähendab tähtajatuid töölepinguid endiste tähtajaliste lepingute asemel. Ka olemasolevate professorite atesteerimine tenuuriprofessoriteks on käivitunud.


TTÜ-s kolm uut ehituse ja arhitektuuri professorit Ehituskonstruktsioonide professor Ametikoha eesmärgiks on puitkonstruktsioonide kui Eestile olulise konstruktsioonimaterjali kasutamise laiendamise edendamine, sh puidupõhiste konstruktsioonimaterjalide ja puitkonstruktsioonide tulepüsivuse valdkonna edendamine. Vastutusvaldkonnaks on ehituslikud puitkonstruktsioonid. Teemadeks on puitkonstruktsioonide kandevõime, stabiilsus, liited, konstruktsioonide tulepüsivuse hindamise ja tagamise meetodid, puitkonstruktsioonide seisukorra hindamine, tugevdamise ja renoveerimise meetodid. Arhitektuuri professor Ametikoha eesmärgiks on saavutada kvalitatiivne arenguhüpe TTÜ-s taaskäivitatud arhitektuuri õppe- ja teadustegevuses ning leida sellele oma koht

Eesti haridus- ja teadusmaastikul. Professuuril on eeldused luua sünergiat käivitades koostöö ehituse ja arhitektuuri instituudi tugevate insenertehniliste valdkondadega ja pakkudes uusi lähenemisviise ka teistele aladele. Instituudi koosseisus olev arhitektuuri ja urbanistika akadeemia peab andma arhitektile kutseoskuste kõrval pädevuse mõista ühiskonnas toimuvaid protsesse ning probleemi lahendamise oskusi ehitatud keskkonnaga seotud väljakutsetega toimetulemiseks. Ehitusinfo modelleerimise professor Moodsale ehitusele on iseloomulik, et hoone kavandamise ja projekteerimise protsess võtab oluliselt rohkem aega kui hoone püstitamine. Infot on palju, see muutub ja täieneb ning peab jõudma õiges järjekorras õigete osapoolteni. Ehitusinfo modelleerimist ja

selle kasutuse integreerimist erinevatesse ehitusvaldkondadesse võib pidada ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni fundamentaalse vajadusena. Professori ülesanneteks on ehitusinfo modelleerimise juurutamine ehitustehnoloogia, ehituskorralduse, ehitusjuhtimise ja projekteerimise ainetesse läbival viisil. Professorilt oodatakse eesvedavat rolli ehituse digitaalsete keskkondade, registrite ning andmebaaside loomisel ja kujundamisel, et Eesti ehitusettevõtetel oleks võimalik protsesse ja tootmist efektiivsemaks muuta uutele rakendustele ning neid toetavatele keskkondadele tuginedes. Ehitusinfo modelleerimise professori kohale kandideerimise tähtaeg on 01.10.2017 ning kahe teise professori kohale 31.10.2017.

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86


TEKNOPUR 300

polükarbamiid-tehnoloogia murrab müüte Soome värvitootja Teknos on ehitus- ja tööstussektoris tuntud oma kvaliteetvärvide ja vastupidavate pinnakattelahenduste poolest, kuid Teknose TEKNOPUR 300 ei ole lihtsalt värv, see on tehnoloogia. See on midagi, mis murrab müüte ja võib võimatu võimalikuks muuta. Aeglaselt, kuid kindlalt on polükarbamiid ehk polyrea kujunemas maailma üheks vastupidavaimaks pinnakatteks. Polükarbamiidi ekstreemne tugevus, koormustaluvus, kulumiskindlus ja elastsus on teinud temast väga nõutud kaitse- ja kattematerjali paljudes eluvaldkondades, sh ka militaarmaailmas. Ja neid kasutuskohti tuleb aina juurde. Mis muudab TEKNOPUR 300 võrreldes tavaliste pinnakatetega nii eriliseks? Polükarbamiid on polümeerne mass, mis tekib kahe reaktiivse aine kokkupuutel toimuva reaktsiooni tulemusena. Nendeks aineteks on ühelt poolt aminovaikude segu (polyamine) ja teiselt poolt isotsüa-

naat eelpolümeer (isocyanate prepolymer). Segunemisel, mis toimub vahekorras 1:1, kõrgel temperatuuril ja survel tekib reaktsioon, mis kestab vaid sekundeid, ning pind on „kuiv“ ja nagu valmis. Tulemuseks on mass, mille molekulaarstruktuur on väga tihe, kuid samas väga veniv ning peale jahtumist ja kivistumist on sisuliselt 2 tunni möödudes kasutatav. Ekstreemseid koormusi talub pind juba järgmisel päeval, mil struktuur on lõplikult kinnistunud. TEKNOPUR 300 polükarbamiidkate on vastupidav kõikidele keemilistele ühenditele, vee- ja uputuskoormustele, omab suurt koormustaluvust, lööke ning intensiivset kulutamist. Ja seda kõike temperatuurivahemikus -40 kuni +150 °C.


Need on just need omadused, mis tekitavad TEKNOPUR 300 polükarbamiid-tehnoloogia järgi nõudluse väga paljudes valdkondades. Mitmeski ehitus- või tööstusharus on seda hakatud kasutama kas osaliselt või siis täielikult värvi asemel kohtades, kus on tõesti suured mehaanilised, keemilised või keskkonnapõhised erikoormused (põrandad, seinad, katused, platvormid jne). Arendustöö TEKNOPUR 300 eriversioonide väljatöötamisel on pidev, seepärast tekib järjest juurde palju erinevaid kasutusvõimalusi. Kõik oleneb sellest, mida erinevad harud ja tarbijad vajavad. Polükarbamiid ei ole värv Miks TEKNOPUR 300 tehnoloogiat tihti värviga segamini aetakse ja soovitakse lausa tavalise kõrgsurve värviseadmega peale kanda? Kuigi mis seal salata, eks polükarbamiidi pealekandmine meenutabki tegelikult ju ikkagi kõrgsurvevärvimist. Siiski on see värvimistöödega ainuke sarnasus. Nimelt on kõik värvid, olenemata sellest, kas nad on lahusti- või veepõhised, õhu või keemilisel toel kuivavad/kivistuvad. TEKNOPUR 300 kuivamine/kivistumine on aga tegelikult tehnoloogiline protsess, mille käigus toimuva reaktsiooni tulemusena tekib hetkeliselt tihe ja tugev molekulaarne struktuur. Seepärast ei eraldu polükarbamiidist grammigi orgaanilisi lenduvaid osakesi (VOC), sest polükarbamiidis ei ole lahusteid ega muid sarnaseid keemilisi ühendeid. Lisaks võib polükarbamiidi peale kanda koheselt 4–5 mm, kartmata valgumist või muid probleeme, mis on värvidele omane paksu kihi korral. Teine tähtis asi, mida tuleks arvesse võtta, on see, et TEKNOPUR 300 polükarbamiidkate ei

ole peale kantav tavalise kõrgsurve värviseadmega protsessi kiiruse tõttu. Selleks on olemas spetsiaalsed reactor-tüüpi kõrgsurveseadmed, kus kaks eri komponenti liiguvad eri teid pidi seadmesse, kus nad kuumutatakse ca 80°C kraadini. Seejärel juhitakse ained läbi soojendusega voolikute püstolini, kus kohe düüsi juures on kamber, milles toimub kõrgsurve toel ainete põhjalik segunemine. Sealt paisatakse segu koheselt pinnale. Kuna reaktsioon on hetkeline (mõned sekundid), siis on tähtis, et segunemine toimuks võimalikult kiirelt, võimalikult lähedal düüsile ja pinnale. Väärt lahendus igale pinnale TEKNOPUR 300 sobib kasutamiseks kaevandustööstuses, torujuhtmetel, konteineritel, masinatööstuses, katustel, betoonehitistel, basseinides ja paljudel teistel pindadel. TEKNOPUR 300 on palju tugevam kui traditsiooniline epoksiidpinnakate ning tänu oma erakordsele vastupidavusele järjest populaarsem nii ehitus- kui tööstussektoris.

Uuri lisainfot Teknose tootespetsialistilt: Vaido Vaher vaido.vaher@teknos.ee. www.teknos.ee


KONVERENTS

Balti Teede konverentsil said kokku üle 600 eksperdi

T

allinnas toimunud Balti Teede konverentsist võttis osa üle 600 teedeala eksperdi: teemasid jätkus nii teede-ehituse, liiklusohutuse kui hoolduse valdkonda. Iseparanev asfalt? Et see pole enam utoopia, osutas konverentsi esineja dr Erik Schlangen Hollandist. Esimene iseparaneva asfaldiga testlõik ehitati Hollandis 2010. aastal ning projekt on olnud sedavõrd edukas, et projekti arendatakse edasi. Praeguseks on valmis ehitatud 12 testlõiku. „Innovaatilise meetmena kasutatakse asfaltsegusse lisatavat teraskiudu ning hilisemat induktsiooni abil terase kuumutamist. Tänu sellele pikeneb katendi eluiga kolme kuni nelja aasta võrra,“ osutas ta. Teemad iseliikuvatest autodest eelhoiatussüsteemideni Üha enam tõuseb teede-ehituse planeerimisel fookusesse ka iseliikuvate autode teema. Soome transpordiameti peadirektor Antti Vehviläinen tõi oma esitluses välja, et riikidel on valida, kas valutada pead, kuidas integreerida uusi lahendusi oma infrastruktuuri või olla innovaatiliste lahenduste loojad. Näiteks isesõitva auto kontseptsioon ei ole midagi enneolematut, kuid küsimus on meie teede valmiksolekus isesõitvate autode tulekuks. Google on teinud tuhandeid kilomeetreid testsõite ideaalsetes tee- ja sõiduoludes, kuid tegelikkuses on meil ka teekattemärgistuseta kruusateed ning keerulised ilmastikuolud. Seega hetkel tulebki mõelda edasi selles suunas, kuidas tee-eks-

24

Hetk festivali avamiselt. Foto: korraldaja

perdid saavad kaasa aidata isesõitvate autode arengus. Üks maailma juhtivaid tulevikutegijaid isejuhtivate autode teemal, Raz Peleg, tutvustas oma esitluses uudset kaamerasüsteemi autodele. Süsteem on justkui teine autojuht, kes arvestab kaks sekundit ette. Kui 0,5 sekundit eelhoiatust suudab ennetada pea 60% õnnetustest ja 1,3 sekundit lausa 90%, siis Peleg usub, et 2 sekundit ette toimuv hoiatus suudab pea kõik õnnetused ära hoida. Uudne kaamera suudab lugeda liiklusmärke, teekatte märgistust, valgusfoori ning muidugi ka teele jäävaid takistusi, nagu näiteks ees järsult pidurdav auto. Iisraeli valitsus on tänaseks võtnud vastu seadusemuudatuse, mille kohaselt peavad need seadmed jõudma kõikidesse autodesse. Olulisel kohal konverentsi programmis olid ka liiklusohutus ja keskkonnasäästlikkus: kuulata sai Ameerika teadlase Leo Carrolli ülevaadet heitgaaside mõõtmise

uuest tehnoloogiast. Nimelt on kasutusel sõidukeid, mis ei vasta küll Euroopa Liidu heitgaaside standarditele, kuid petavad testis ja lastakse seeläbi liiklusesse. Probleemi lahendamiseks on leiutatud sensorite süsteem, millest läbi sõites selgub, mitu grammi kilomeetri kohta antud sõiduki puhul heitgaase tegelikult väljub. Seega ei pea Carroll diiselautode keelustamist linnaruumis lahenduseks, kuna mitte kõik diiselautod pole problemaatilised. Vajame tehnikat, et välja selgitada need, mis on. Konverentsi lõppedes anti teatepulk üle Lätile Balti Teede konverentsi lõppedes sai otsa Eesti neli aastat kestnud Balti Teedeliidu eesistumisperiood ning teatepulk anti üle järgmisele eesistujale – Lätile, kus 2021. aastal toimub Järgmine Balti riikide ühiskonverents ja näitus. Eestil on eesõigus järgmist konverentsi korraldada alles 12 aasta pärast.


KONKURSS

Taas algab võistlus Aasta Ehitaja tiitlile

E

esti Ehitusettevõtjate Liit kuulutas välja konkursi „Aasta Ehitaja 2017“, et selgitada välja parim ehitusjuht, kelle tööle on ühtlasi andnud oma tunnustuse nii tema poolt juhitud ehitusobjekti tellija, arhitekt, projekteerija kui omanikujärelvalve teostaja. „Üheksandat aastat toimuvast konkursist on saanud traditsiooniline sündmus, mis tõstab avalikkuse ette aasta jooksul valminud huvitavamad, kvaliteetsemad ning keerulisemad eramajad, avalikud hooned, taristuobjektid ja nende ehitamisega seotud inimesed. Konkursi vastu on alati olnud suur huvi ja tõenäoliselt näeme väga häid kandidaate ka sellel aastal,“ rääkis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson. Aasta Ehitaja 2017 tiitlile võib esitada nii pea- kui alltöövõtu projektijuhte, kelle juhitud ehitusobjekt on valminud ajavahemikul

2. oktoober 2016 kuni 1. oktoober 2017. Nominente saab esitada 15. oktoobrini. Konkurssi korraldab EEEL, peapreemia antakse võitjale üle EEEL-i aastalõpukoosolekul 2017. aasta novembri teises pooles. Eelnevatel aastatel on AASTA EHITAJA tiitli võitnud: Tarmo Pohlak (2009) – Tallinki büroohoone ehitus Tiit Joost (2010) – Ämari lennubaasi ehitus Arvo Kirotus (2011) – Reoveepuhastusjaama biofiltri ehitustööd Keit Paal (2012) – Tallinna Ülikooli loomemaja NOVA õppehoone ehitustööd Aivo Pedak (2013) – Viljandi Riigigümnaasiumi hoone ehitustööd Ahto Aruvälja (2014) – Tondiraba jäähalli ehitustööd Peeter Voovere (2015) – Tartu Pauluse kiriku rekonstrueerimistööd Tarmo Pohlak (2016) – Hilton Tallinn Park Hotelli ehitustööd

Hea teada Konkursi nominente on võimalik esitada kahes hinnakategoorias: ehitusobjektid maksumusega kuni 1 miljon eurot ja ehitusobjektid maksumusega üle 1 miljoni euro. Nominente võivad esitada nii EEEL-i kuuluvad kui ka liitu mitte kuuluvad ettevõtted ja ehitusobjektide tellijad. Nominendiks kvalifitseerub ehitusjuht, kellel on erialane kõrgharidus ja eelnev projektijuhtimiskogemus. Lisaks peapreemiale võib žürii anda väja ka eripreemia.

Žürii koguneb eelvaliku tegemiseks peale 15.oktoobrit, hindab esitatud ankeete ning külastab võitja väljaselgitamiseks ka nominentide poolt juhitud ehitusobjekte. Lisaks küsitletakse ehitusobjektide erinevaid koostööpartnereid (ettevõtja, tellija, projekteerija, arhitekt, omanikujärelvalve). Konkursi täpsemad tingimused leiab Eesti Ehitusettevõtjate Liidu kodulehelt www.eeel.ee.Täidetud ankeedid tuleb saata kas kirjalikult aadressil Pärnu mnt. 141, 11314 Tallinn või e-posti aadressil eeel@

Konkurss „Aasta Puitehitis 2017“ ootab kandideerijaid Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Puuinfo kuulutasid välja konkursi Aasta Puitehitis 2017, et premeerida silmapaistvate puitehitiste autoreid. Konkurss Aasta Puitehitis toimub tänavu juba 15. korda. Konkursi eesmärgiks on tõsta esile uusi puitehitisi, mille puhul on puitu kasutatud konstruktsioonis, välis- või siseviimistluses parimal võimalikul viisil arhitektuurses, tehnilises ja ehituslikus mõttes. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul on võistluse laiemaks eesmärgiks hoida ja edendada puidu väärtust ehituses, rõhutades puidu kui keskkonnasõbraliku ja kohaliku ehitusmaterjali eeliseid ning edendada puitarhitektuuri arengut. „Puit on võimalusterohke materjal ning samal ajal taastuv ehitusmaterjal. Järgides õigeid ehitusvõtteid saab sellest ehitada ajakohase ehitise, mida saab kasutada läbi põlvkondade,“ ütles ta. Mullusele Aasta Puitehitise konkursile esitati 53 võistlustööd, mille seas oli nii tehasehooneid, kontoreid, kortermaju kui väikevorme. Mullustest töödest tõstis Välja esile näiteks omanäolist paadikuuri Naissaarel, mille konstruktsioon mängis olulist rolli hoone välisilme kujundamises ja eramut Rohuneemes, mis kinnitas, et puitelementidest on võimalik ehitada ka kõrgekvaliteetseid keerulise arhitektuuriga maju. Varasemalt on konkursile esitatud ka põllumajandus- ja tootmishooneid, sadamaehitisi, väikeobjekte, lisaks eramuid. Aasta Puitehitis 2017 võistlusele saab võistlustöid esitada 15. oktoobrini. Võistlusel osalemiseks tuleb täita ankeet Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu kodulehel. Võistluse tulemused kuulutatakse välja 15.–16. novembril toimuval arhitektuurikonverentsil Salme kultuurikeskuses. Lisaks peaauhinnale Aasta Puitehitis 2017 antakse välja ka eripreemiaid.

25


Eesti Maaülikoolis kirjutati puitmajasektori jaoks olulisi teadustöid

E

Hetk Roheruumi avamiselt. Foto: Tehnopol

Tark roheruum

K

oostöös Eesti IT- ja rohetehnoloogia valdkonna ettevõtetega kerkis Tallinna tark roheruum, mille eesmärgiks on anda nutikaid lahendusi pakkuvatele ettevõtetele võimalus testida tehnoloogiaid ja edendada koostööd. Ühtlasi saab tutvustada oma lahendusi nii kohalikule turule kui Eestit külastavatele välisdelegatsioonidele. „Valminud roheruumi näol on tegemist autonoomse hoonega, mis on ehitatud kahasse Eesti IT -ja rohetehnoloogia valdkonna ettevõtetega. See on ehitatud taaskasutatud merekonteinerist ning suudab sinna paigaldatud tarkade seadmete abil ise elektrit toota ja salvestada ning õige sisetemperatuuri ja õhuvahetuse tagada. Ehitis on tõestuseks, et isejuhtivad hooned on võimalikud ja meie tulevik,“ kommenteeris algatust Pakri Teadus- ja Tööstuspargi juht Enn Laansoo, Jr.

26

Roheruumi on tänaseks paigaldatud järgmised tehnoloogiad: Merekonteinerist energiatõhus hoone – Zeroliving Mobiilne läbipääsusüsteem – Smartel OÜ Hooneautomaatika – Aiotex OÜ Päikese-õhkküttepaneel – Sol navitas OÜ Sisekliimaandur – Enwisen OÜ Energiat akumuleeriv savisein – Saviukumaja OÜ Eestis toodetud päikesepaneelid – Naps Solar Estonia Generaator-jalgratas – Generatorbike Akudesse minevat energiahulka mõõtev seade – Martem AS Võrgutehnoloogia – Thinnect OÜ iOT platvorm – Elisa Eesti AS

esti puitmajaklaster ja puitmajaliit premeerivad kolmandat korda sektori jaoks olulistel teemadel kirjutatud tehasemaja valdkonna teadustöid. Parimad lõputööd valis välja puitmajaliidu juhatus koostöös klastri tegevmeeskonnaga. Preemiate väljajagamist alustati 2015. aastal, kusjuures osaleda saavad Eesti kõikide kõrgkoolide tudengid nii bakalaureuse-, magistrikui rakenduskõrghariduse astmes. Üliõpilase lõputöö peab käsitlema kas tehasemaja tootmise, arendamise, turundamise vm seonduva valdkonna aktuaalse probleemi lahendust või andma olulist lisandväärtust Eesti puitmajasektorile. Väärikas kolmik Komisjon hindas puitmajasektoriga kõige sidusamaks ja rakenduslikumaks Eesti Maaülikooli tudengi diplomitööd „Erinevate hammastüüblitega ühendatud puit-puiduga liidete katsed“ (autor Villu Melk). Diplomitöö keskendus hammastüüblite vastuvõetava maksimaalse kandevõime uurimisele, sest hammastüübelkinniteid on olemas 11 erinevat tüüpi ja paljudes erinevates suurustes, kuid nende kasutamist on vähe kajastatud ja uuritud. Puitehitiste arengut toetab ka Morten Kaasiku (TTÜ) ristkihtpuitpaneelide kasutusvõimaluste teemal kirjutatud lõputöö, mis hinnati konkursil II preemia vääriliseks. Teadustöö III preemia sai samuti Eesti Maaülikooli tudeng Taavet Tamm, kelle töö uuris hallist lepast (Alnus incana) toodetud liimpuittalade tugevusomadusi, sealhulgas sobivust liimpuidu valmistamiseks.


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2017. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


EhitusEST september 2017  

Meediapilt annab välja koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu, Eesti M...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you