Page 1

number

27

EH ITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA O K TO O B E R 2019

KÕRGTÖÖDE KESKUS telefon: + 372 56 111 110 info@kukkumiskaitse.ee


SISUKORD

Aasta puitehitise konkursi põnevad nominendid lk 4–10 Uus Saue vallamaja: puiduselt meeldejääv lk 12–16 Kuidas läheb Eesti puitmajatootjatel? lk 18–19 Tuletõrjujate puidust kodu: Vastseliina päästekomando lk 20–21 Terminid: ehitusala sõnavara ühtmoodi arusaadavaks lk 22–23 Erialaliitude konkursid: kes jahivad aasta parima tiitlit? lk 24 Arvamus: Indrek Peterson omanikujärelevalve rollist lk 26–27 Probleem: eriarvamused omanikujärelevalvega lk 28–32 Katuseuudised: katusemeistrite liitude aastakongress lk 34–37 Vana arhitekt Eesti elust ehk kremoon lk 42

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

ISSN 2382-8382

OHUTUSVÕRGUD vastavalt standardile EN 1263-1:

• ehitatavate struktuuride perimeetri piiramiseks • isikute ja materjalide allakukkumise takistamiseks • tööplatvormideks

: ellimine Info ja t 1 110 11 se.ee +372 56 umiskait k k u k @ info

Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

+372 5552 6113 +372 6700 613

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


NOMINENDID

Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus

Aasta puitehitise konkurss Aasta puitehitise konkursile esitati tänavu 25 nominenti. Toimetuse valikul tutvustame osasid neist.

TULIVEE SALAPIIRITUSEMUUSEUM JA KONTSERDIKESKUS

Arhitektuurne eskiis ja sisekujundus: Kerttu Mäesalu / Zeta OÜ Arhitekt: Kalju Kisand / AS Resand Ehitaja: Marko Talvik / Mapri Ehitus OÜ Vaatetornis on kasutatud liimpuitu ning sügavimmutatud puitu. Ka puitkarkassil välilava ja paadikuuri juures eelistati materjalidena liimpuitu ja vineeri ning katusekatteks valiti traditsiooniline valtsplekk. Puiduhõngulised on lisaks puitkarkassil liimpuidulahendustega peahoone ning saal. VITANORI TEHAS SAAREMAAL

FOTOD: KRISTIINA VASAR, TÕNU TUNNEL, HECTOR MANUEL/MOONIKA TEAS

4

Arhitekt(id)/büroo: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör / ÖÖÖÖ ARHITEKTID Ehitaja: Fortis Ehitus


VitaNori tehas Saaremaal

VitaNori tehas asub Saaremaal, kus toodetakse enda kasvatatud toorainest lutserniekstrakti. Tehas on pikk viilkatusega hoone ning jaguneb funktsionaalselt kaheks osaks: tootmine ja heinaküün, kusjuures tootmise hooneosa on köetav 2-korruseline hoone ning heinaküün üks katuslaega kütmata ruum. Kuna ruum on tootmisprotsessist tulenevalt suveperioodil kasutuseta, tekkis idee, et ruumi võiks suvel kasutada teisel eesmärgil, näiteks kontsertideks, suveteatriks jne, ning otsustati luua erilisem ruum, kui tavapärane heinaküün seda nõuaks. Just sellepärast on rõhku pandud konstruktsiooni ilule, mis valmis puidust. Hoone seinas on ühesuguse sammuga massiivsed liimpuitpostid ja -talad, neile toetuvad liimpuidust käärfermid. Liimpuitpostide rütm on nähtav fassaadis ning see rütm kandub üle ka tootmishoone

fassaadile. Käärfermid valiti just arhitektuursetel kaalutlustel, et nende alla tekiks mõjus katedraalilaadne siseruum. Kuna heinaküünis hoitav lutsernitaim otsest päikesevalgust ei taha, asetsevad küüni otsaseinas ning lõunapoolses seinas suured (4 x 4 m) hüdrauliliselt ülestõstetavad metallraamil puituksed, mis tekitavad ukseava kohale varikatuse suurendades veelgi ruumi mõju. Hoone otsa- ja külgseina saab üles tõsta ning avada vaated lutsernipõldudele ja õhtupäikesele. Põhjapoolses küljes on lintaknad. Sama lintakna motiivi on kasutatud ka tootmishoones. Fassaadi valiti katma kahe erineva laiusega voodrilaud. ERAMU KAKUMÄE TEE 195

Arhitekt(id)/büroo: PelleSten Viiburg, Rene Sauemägi / Doomino Arhitektid OÜ

Sisearhitekt: Karolin Kõll Kakumäe tee 195 eramu arhitektuurne lahendus on inspireeritud piirkonnas asuvate suvilate arhitektuurist. Kerge reljeefiga krundile paigutatud hoone on tänava poolt ühekorruseline ja hoovi poolt osaliselt kahekorruseline. Hoone on ehitatud väikeplokkidest, katus puittaladel. Viimistluseks valiti yakisugi-tehnikas õrnalt söestatud vertikaalne laudis, samuti on kasutatud termotöödeldud laudist. Interjööris leidub puitu põranda asemel lagedes. PAIDE HILLAR HANSSOO PÕHIKOOL

Arhitekt(id)/büroo: Meelis Nurm / Sirkel & Mall Ehitaja: Paide MEK AS Paide Hillar Hanssoo põhikool asub kinnistul, mis piirneb kahest küljest tänava ja kahest küljest vabakujundusliku pargiga. 5


NOMINENDID

Eramu Kakumäe tee 195

Arhitektuurne idee oli siduda kool tihedalt pargiga. Vorm on inspireeritud sipelgapesast, see on andnud koolile oma loodusliku mahulise vormi, mitmetasapinnalise sissepääsude ahela ning sise- ja välisgalerii. Hoone peasissepääs on pargi poolt, rõhutades hoone seotust loodusega. Fassaadimaterjaliks on puitlaudis, kus puidukasutus on idee loomulikuks osaks. PLUSSENERGIAMAJA, LEPPNEEME TEE 102A

Arhitekt(id)/büroo: Plussen OÜ Ehitaja: Plussen OÜ Hoone välis- ja siseseinad on ehitatud täielikult ristkihtpuidust. Hoone terrass ja ülemise korruse välisvooder on valmistatud Eestis vähetuntud kuumõlitusmeetodil impregneeritud termokuusest. Autovarjualuse moodustavad jõulised liimpuitpostid ja -talad. CLT õhutiheduse, hea isolatsiooni ning moodsa tehnoloogia koostööl on tulemuseks maja, mis toodab rohkem energiat kui kulutab. 6

Paide Hillar Hanssoo põhikool


PAVILJON „STEAMPUNK”

Plussenergiamaja aadressil Leppneeme tee 102a

Arhitekt(id)/büroo: Gwyllim Jahn, Cameron Newnham (Fologram), Igor Pantic, Sloomeen Hahm Ehitaja: Gwyllim Jahn, Cameron Newnham, Igor Pantic, Nick van den Berg, Soomeen Hahm, Sean Guy, Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ, vabatahtlikud Ristikujulise põhiplaaniga paviljon jagab murukünka neljaks selgelt eristatud ruumiks, raamistades vanalinna ja arhitektuurimuuseumi suunas avanevaid vaateid. Paviljoni vahelduv välisilme on tekkinud olude sunnil, sest sirgetest 100 × 10 mm laudadest kõverate 3D-detailide valmistamisel on puitu painutatud ka pikisuunas. Sel moel ühepikkustest materjalijuppidest ehitamine sarnaneb pigem punumise kui montaažiga – omavahel põimuvad ja väänduvad


NOMINENDID

Paviljon „Steampunk”

puitdetailid lisavad paviljoni puidust ja terasest koorikule jäikust ning survetugevust. Punutud puitelementide voolavad jooned lõhuvad tavapäraste täisnurksete pindade tuttavliku topoloogia, mängides sõlmevormiga, mis jätab välise ja sisemise, pinna ja mahu suhte lahtiseks. Ehitise puitelementide valmistamisel on kasutatud töömahukat aurpainutamise tehnikat. Iga lauajupp pakiti kotti, seda aurutati ja painutati siis vormile, mille kuju sai holograafilise mudeli alusel kohandada. Digimudelite holograafiline esitamine otse ehituskeskkonnas võimaldab ehitajal suhteliselt primitiivsete analoogtööriistadega valmistada vägagi keerukaid objekte. LAINE MAJA

Arhitekt(id)/büroo: PlusHouse OÜ Ehitaja: Ivo Liiv Projekti idee oli ehitada energiasäästlik hoone, kus on kasutatud puitu nii struktuuris (liimpuit), soojustuses (500 mm tselluloos) kui viimistluses (ristkihtpuitplaat ja välisvooder) ning austada metsa, milles maja asub. 8

Laine Maja

Vallavalitsuse nõuete kohaselt pidi katusehari olema kirde suunas, aga soovisime, et fassaad jääks lõunasse, järgides energiatõhususe põhimõtteid, seega keerati maja asetust, kuid katusehari jäi oma kohale nii, nagu nõutud. See lõi liikumise, mis mõjutas iga maja elementi ja katuse kuju meenutab lähedalasuvat merd. Liimpuidu kasutamisega põrandates sai paigutada vundamendipostid nii, et need ei tee puujuurtele liiga. Lisaks kasutati liimpuitu ka maja ülaosas, et siseseinad ei oleks osa struktuurist ja saaks luua avatud elutoa. Siseviimistluseks on

valitud valge peitsiga ristkihtpuitplaat, mis rõhutab ruumi kõrgust. Nii on ruum valge, kuid soe. Hoone fassaadis kasutati erineva laiusega laudu, jäljendades maja ümbritsevate puude erinevusi. Enamik tubade aknaid avanevad lõuna poole, et püüda päikest, mis paistab läbi puude. Põhja pool on aknad väiksemad ning privaatsemad.


A A STA P U I T E H I T I S

Fookuses puidukonverents

R

a hv usva hel i ne pu ita rh itekt uu r i konverents „Puit – homse elukeskkonna võti“ toob 31. oktoobril Noblessneri valukotta kokku viimase aja põnevamad näited puitarhitektuurist meilt ja mujalt. Tänavu toimub konverents juba kolmeteistkümnendat korda. Põnevate ettekannetega täidetud päev keskendub puitarhitektuuri-

le, kuid ei jäta tähelepanuta ka inseneeriat. Oma kogemusi on tulnud jagama näiteks arhitekt Indrek Peil (Kava Kava), samuti nooremprofessor dr Christopher Robeller, kes juhib TLÜ Kaiserslauternis Digital Timber Construction DTC gruppi. Lisaks sellele tutvustab Peter Pääso Plussen OÜ-st plussenergia hooneid tootva ettevõtte innovaatilisi ehitustehnoloogiaid.

Kindlasti on huvitav Stora Enso puittoodete äriarendusjuhi Antto Kauhaneni ettekanne, samuti esineb professor Stefan Winter, kelle teadusuuringute teemadeks on puitkonstruktsioonid. Kogemusi jagavad ka Thomas Liu (Atelier Oslo), Mihkel Nirgi (Happy Home ja Lone Wiggers (C. F. Møller). Päevale paneb punkti Aasta puitehitise auhinnagala.

Aasta puitehitis 2019 nominendid: Saku spordikeskus. Uus hoone liitub Saku Gümnaasiumi hoonega. Arhitekt(id)/büroo: OÜ EMP A&I Ehitaja: OÜ Nordlin ehitus Sangaste tõllakuuri rekonstrueerimine külastuskeskuseks Arhitekt(id)/büroo: ARC PROJEKT OÜ Ehitaja: Jaagor Grupp OÜ Tulivee salapiiritusemuuseum ja kontserdikeskus Arhitektuurne eskiis ja sisekujundus: Kerttu Mäesalu/Zeta OÜ Arhitekt: Kalju Kisand/AS Resand Ehitaja: Marko Talvik/Mapri Ehitus OÜ VitaNori tehas Saaremaal Arhitekt(id)/büroo: Ülo-Tarmo Stöör, Lembit-Kaur Stöör/ÖÖ-ÖÖ ARHITEKTID Ehitaja: Fortis Ehitus Virve küla vabaõhulava Arhitekt(id)/büroo: Pia Tasa, Martin Aunin Ehitaja: Velwin OÜ Eramu Kakumäe tee 195 Arhitekt(id)/büroo: Pelle-Sten Viiburg, Rene Sauemägi / Doomino Arhitektid OÜ; sisearhitekt Karolin Kõll Paide Hillar Hanssoo põhikool Paide Hillar Hanssoo põhikool Arhitekt(id)/büroo: Meelis Nurm / Sirkel & Mall Ehitaja: Paide MEK AS T1 Urban Jungle Tallinnas Arhitekt(id)/büroo: Sille Pihlak ja Siim Tuksam (PART arhitektid); Karin Bachmann, Mirko Traks, Kristjan Talistu, Uku Mark Pärtel, Juhan Teppart (KINO Maastikuarhitektid); Sten Mander (TÜ Botaanikaaed)

10

Ehitaja: PART OÜ (vineermaastik OÜ Mudel ja Ra Sun) Saeveski valmistoodangu laod ja sorteerliini hoone Viljandi vallas Arhitekt(id)/büroo: Novacon OÜ Ehitaja: Vekmari OÜ Plussenergiamaja, Leppneeme tee 102a Arhitekt(id)/büroo: Plussen OÜ Ehitaja: Plussen OÜ Paviljon “Steampunk”, Ahtri 2, Tallinn Arhitekt(id)/büroo: Gwyllim Jahn, Cameron Newnham (Fologram), Igor Pantic, Sloomeen Hahm, Ehitaja: Gwyllim Jahn, Cameron Newnham, Igor Pantic, Nick van den Berg, Soomeen Hahm, Sean Guy, Eesti Arhitektuurikeskus MTÜ, vabatahtlikud Ristkihtpuidust elementmaja „Taani”, Laaaneotsa tee 1, Viimsi Arhitekt(id)/büroo: Happy Home Majad (HH Prefab OÜ), arhitekt Linda Veski Olsen Ehitaja: Happy Home Majad (HH Prefab OÜ) EKA tudengite varjualune „Riit” EKA peamaja ees Arhitekt/büroo: idee autor Johann Ortin Õun Ehitaja: EKA teise kursuse arhitektuuritudengid Jahitalu Lõuna-Eestis Arhitektuur: Design Police Department OÜ Autorid: Lauri Nõmme, kaasa töötas Anastassija Malkova Ehitaja: Hobbiton OÜ

Välikemmerg Kagu-Eestis Arhitektuur: Design Police Department OÜ. Autor: Lauri Nõmme Ehitaja: Selista OÜ Kasvuhoone Kagu-Eestis Arhitektuur: Design Police Department OÜ. Autor: Lauri Nõmme Ehitaja: Selista OÜ Suveköök-supelmaja Kagu-Eestis Arhitektuur: Design Police Department OÜ Autor: Lauri Nõmme Ehitaja: Selista OÜ Laine Maja, eramu Kadakaranna tee nr 3, Neeme, Jõelähtme Arhitekt(id)/büroo: PlusHouse OÜ Ehitaja: Ivo Liiv Kihnu Päästehoone Arhitekt(id)/büroo: OÜ Arhitektuuribüroo Studio Paralleel, Jaak Huimerind /Tarmo Piirmets Ehitaja: Pärnu REV Luise 5c korterelamu, Tallinn Arhitekt(id)/büroo: Apex Arhitektuuribüroo, Jaanika Sau, Janar Blehner, Ove Oot Gavlehovsvägen 8 korterelamu, Gävle, Rootsi Arhitekt(id)/büroo: Urmas Paul / Timo Houses OÜ Ehitaja: Timo Houses OÜ Üksikelamu ja abihoone Arhitekt(id)/büroo: Maarja Elm-Sadam, Sten Ader Ehitaja: Vormsi Ehitusmeistrid OÜ Vana-Kalamaja 36 korterelamu Arhitekt(id)/büroo: Maarja Elm-Sadam, Sten Ader / SKAD arhitektid OÜ Ehitaja: Mitt & Perlebach OÜ


Kavandatud arhitektidele. Loodud paigaldajatele. Me kasutame eranditult alumiiniumi, sest see on planeedi kõige jätkusuutlikum metall. Ohutu, mürgitu ja süttimatu ning täielikult ringlusse võetav, vajades ainult 5% esmatootmiseks vajalikust energiast. Need omadused hoiavad CO2 heitkogused minimaalsena. Selle kasutamine koos meie HPL-paneelide peidetud TUS-kinnitusega tagab kindlama ja esteetilisema süsteemi.

Varjatud kinnituslahendus HPL-paneelide kindlaks ja lihtsaks kinnitamiseks SFS-i pimekinnitus TUF-S ületab paigalduse ja pikaajalise kindluse osas varasemaid HPL-kattepaneelide kinnitamise meetodeid. Paigalduse saab teha üks inimene kiiresti ja kindlalt, ilma eritööriistu kasutamata. Võrreldes tavaliste pimekinnitustega saab paigaldusaega kuni 50% vähendada. Vajadusel saab pimekinnituse TUF-S kohe eemaldada.

Lisateavet meie uuenduslike süsteemide kohta leiate saidilt www.sfsintec.biz/ee | ++372 6610 600 | ee.info@sfsintec.biz


PÕNEV OBJEKT

Saue uus ja uhke vallamaja valmib puidust Sauel käib uue vallamaja ehitus: tehases toodetud naturaalsetest materjalidest moodulid monteeritakse kohapeal tervikuks ning luuakse linna keskväljaku ja pargi kõrvale avatust sümboliseeriv esindushoone. 12


Saue uut vallamaja ümbritsev võlvistik ei mõju asjaliku administratiivhoonena, vaid peaks looma mulje õhulisest hoonest, kuhu võib kerge südamega siseneda. Fotod: OÜ Kontekst AB, Saue vallavalitsus

TEKST: AIN ALVELA

Arhitektuurikonkurss Saue uue vallamaja ideekavandite leidmiseks korraldati juba aastal 2017, ehitamine läks täie hooga lahti kaks aastat hiljem ning praeguste plaanide kohaselt peaks vastne vallamaja uksed avama järgmise aasta suvel. Vallamaja rajatakse konkursi võidutöö „Triangel” põhjal, mille autorid on Karli Luik ja Johan Tali arhitektuuribüroost OÜ Molumba. Ehitamine algas OÜ Embach Ehitus juhtimisel tänavu suvel, vahepealne aeg kulus mitmete asjaolude paikasättimisele. Näiteks tuli kogemusi hankida ideekavandi autorite väljapakutud nn tegevuspõhise büroo täpse olemuse asjus. Selleks sai käidud isegi põhjanaabrite juures Espoo administra-

tiivhoonega tutvumas, kus selline kabinetivaba töökorraldus juba aastat kolm kasutusel. Lisaks tellis vallavalitsus töökeskkonna vajaduste analüüsi, kuidas keskeltläbi 60 töötajat rajatavas hoones kenasti ära majutada. Naturaalsed materjalid Karli Luige sõnul pakuti ideekavandis välja tegevuspõhise kontori kontseptsioon kui kaasaegseim ja optimaalseim töökeskkonna mudel. Seda enam, et ka tellija soovis uue vallamaja sisekujunduses vältida n-ö ülemuse ja alluva vaheliste erisuste rõhutamist. Kuidas nüüd seal töö ja inimeste paigutus täpselt saab olema, on hoone valmimise järel juba paljuski vallavalitsuse enda korraldada. „See on tavapärane, et iga maja projekteerimise käigus natuke are-

neb ja täiustub. Sellega tuleb ka arhitektil kontseptsiooni välja töötades arvestada,” räägib Karli Luik. „Üks eesmärke oli anda hoonele avatud ja kutsuv ilme, kuhu on mugav tulla ja kus on mõnus olla. Kuna ühendvallamaja hakkab paiknema suure platsi serval, siis nägime, et see võiks vormiliselt välja paista kui omamoodi pargipaviljon.” Sääraste uuendustega olevat üldiselt nii, et alguses on 90% inimestest vastu ja 10% poolt. Hiljem, kui uus töökorraldus on jõudnud paika loksuda, siis jaguneb sellega rahul olevate töötajate osakaal juba vastupidi. Samuti püüdsid arhitektid luua hoone funktsionaalse ja säästlikuna nii töökeskkonna kui energiasäästlikkuse poolest, et „avaliku raha eest ehitatud hoone ei 13


oleks toretsev ja raiskav, vaid energiasäästlik ja tänaseid kliimaprobleeme arvestavalt ehitatud naturaalsetest materjalidest”, iseloomustab Luik. Fassaadil immutatud lehis Loodusliku materjalina tuli esmajärjekorras muidugi kõne alla puit. Alguses planeeriti suur osa maja fassaadist katta põletatud nn yakisugi- ehk Shou-Sugi-Bantehnikas töödeldud puiduga, mida Eesti Puitmajaliidu ja arhitektuuribüroo Tempt juhatuse liige Mihkel Urmet on iseloomustanud kui eestlase jaoks küll tavapäratut, aga meie keskkonda väga hästi sobivat tehnikat. „Must soliidne välimus sulab kokku Eesti loodusega ja jätab hooned väärika välimusega. Kuid asi pole vaid välimuses: jaapanlased leiutasid tehnika puht prakti-

listel eesmärkidel, et puit ei mädaneks ja peaks vastu kõigile ilmadele. Kahjurid ei tunne süsiniku vastu huvi ning praktiliselt on võimalik tekitada igavesti kestev puit,” kirjeldab Urmet. Arutelude käigus sellest variandist siiski loobuti, ka Saue vallavanem Andres Laisk möönab, et söestatud puit tundus asjasse süvenedes siiski liialt ekstreemne. Et hundid oleksid söönud ja lambad terved ehk, et ehituses saaks ikkagi kasutatud puit ning et fassaad saaks kujundatud tumedates toonides, otsustati välisviimistluses kasutada raudsulfaadiga immutatud siberi lehisest laudist, mis annab hoonele tumeda, soliidsust lisava ilme. „Tundus, et söestatud puit ei ole ikka päris see imidž, mida valla administratiivhoone peaks kandma. Ja ega see ei olnud ka meie range eesmärk.

Üks eesmärke oli anda hoonele avatud ja kutsuv ilme, kuhu on mugav tulla ja kus on mõnus olla. Karli Luik

Pigem oli soov anda hoonele tume väljanägemine ja kasutada puitu, mis oleks kauakestev,” selgitab Karli Luik. „Siberi lehis on ajas hästi vastupidav, raudsulfaadiga immutatud lehis saavutab päikese käes ilusa sügavhalli tooni ega vaja hiljem pidevat ülevärvimist.” Paviljonilaadse struktuuri annab hoonele seda ümbritsev võlvistikuga katusealune, mis iseenesest toimib passiivse päikesekait-

Hoone eripärale vastav lahendus

Option >

Chillquick Deco | Chillquick Eco | Chillquick Reco | Chillquick Light

Kiirelt ja soodsalt paigaldatav Chillquick külmajaamad toodetakse ja testitakse vastavalt objekti unikaalsetele parameetritele tagades sellega kiire paigalduse ja käikuvõtu. Projekteerimise teeb hõlpsaks Option-väljavaliku programm, mis pakub lahenduse koos vajalike mõõtjooniste, põhi- ja elektriskeemidega. Lisateave www.chiller.eu

Selection program


sesüsteemina. Nii pole suviti vaja ruume kuigi palju eraldi jahutada. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid, et ka lokaalset energiat ära kasutada. Algse konkursitööga võrreldes muudeti ka peasissekäigu asetust – kui varem oli see planeeritud lõunapoolsesse külge, siis aga otsustati maja n-ö pöörata selliselt, et praegune plats ja park moodustaksid ka esindusväljaku. Lõuna poole aga tekitatakse kunstlik küngas, millelt pääseb otse maja teisele korrusele ja kuhu luuakse mõnusad paigad kas siis puhkamiseks või ka töötegemiseks. Hoone on paljuski nn tehasemaja – paljud selle detailid toodetakse tehases ning monteeritakse ehitusplatsil kokku. Tegevuspõhised töökohad Hoone on jaotatud grupitöö, süvenemise tööruumide, nõupi-

damiste, telefoniga rääkimise pisinurkade jne tsoonideks. Sisene töökeskkond on disainitud vastavalt erinevatele tööülesannetele, mitte ei lähtu traditsiooniliselt kabinettsüsteemist. Andres Laisk tunnistab, et pärast võidutöö selgumist tuli vallavalitsuses läbi arutada üksjagu erimeelsusi, mida planeeritav administratiivhoone esile kutsus. Ja nende arutelude käigus moondus esialgne ideekavand ikka päris palju, ennekõike just selles osas, mis selle n-ö sisemist kontseptsiooni ja tulevast töökorraldust puudutab. Näiteks tõsteti alguses keldrikorrusele kavandatud koosolekusaalid ikkagi maapealsetele korrustele jmt. „Vallamaja sisemuse ja ruumide tegevuspõhine planeering on kahtlemata selle hoone kõige uuenduslikum külg. Tõsi, Tallinnas uues

ministeeriumimajas ja Telia peahoones oli seda juba rakendatud. Aga päris nii äärmuslikult seda siiski ei tee – inimestele, kes seda soovivad, siiski jäävad oma töökohad,” kirjeldab Andres Laisk. „Teine omapära puudutab hoone insenertehnilist poolt, näiteks fassaadimaterjali, mida siin ikka uudistamas käiakse.” Kaheksa töökoha sektsioonid Samas ei paigutata töötajaid ruumidesse käsukorras, mõte on selles, et inimesed ise saaksid need reeglid luua. Samuti ei tule mingeid suuri n-ö bürookombinaate – kontor jagatakse kaheksa töökohaga sektsioonideks, kus iga töökoht omakorda eraldatud heli summutavate vaheseinte või sirmidega. Lisaks saavad olema ka vaiksed toad ning rohkelt väikestele grup-


pidele mõeldud koosolekuruume, kuhu saab vajadusel eralduda ning kus segamatult töötada. „Minule pole seal üldse eraldi ruumi ega isegi kindlat töökohta ette nähtud,” kummutab Andres Laisk eelarvamuse, et küllap vallajuhtidele kusagil nn ülemuste korrusel ikka privaatsed kabinetid leiduvad. A-energiaklassi hoone Tulevase vallamaja juures asuv park jääb vallavanema sõnul avalikuks ruumiks, mingeid uusi ehitisi ega suuri ümberkorraldusi sellega plaanis pole, võimalik vaid, et üks väljaku teises servas asuv kasutuseta hoone tuleb maha lammutada. Energia ja küttesüsteemide juures ei ole kasutatud mingeid revolutsioonilisi imelahendusi, uus vallamaja lülitatakse Saue linna üldisesse keskküttevõrku, hoone ise vastab A-energiaklassi nõuetele. „Meie oludes on see kõige mõistlikum, pole mingit mõtet hakata keskküttele vastu töötama, kui see on juba kord olemas,” räägib Andres Laisk. „Ja kuna meil on paekivipinnas, siis oleks näiteks maakütte paigaldamine olnud ka ebaotstarbekalt kulukas.” A-energiaklassi hoone Vallamaja arhitektuurikonkursi žüriisse kuulunud arhitekt Ott Kadariku hinnangul saab uuest vallamajahoonest Saue jaoks oluline maamärk ja objekt, mida tullakse vaatama. „Hoone tekitab emotsiooni ja ilmselt ka küsimusi, kuid selline omanäoline arhitektuur on siia keskkonda vajalik ja oodatud,“ märgib Ott Kadarik võidutööd kommenteerides. Vallamaja kerkib Embach Ehituse tööna jõudsalt. „Praeguse plaani kohaselt loodame kolida järgmise aasta augustikuus ja täpselt aasta pärast juba uues majas tööd teha,” ütleb Andres Laisk.

16

Vaated uuele vallamajale väljast ning killuke hoone interjöörist.

Saue ühendvallamaja Arhitektuurikonkursi tulemused selgusid 2017. aastal, tosina pakkumise seast võitis OÜ Kontekst ab ideekavand „Triangel”, autorid Karli Luik ja Johan Tali. Käesoleva aasta juunikuu lõpus alustas OÜ Embach Ehitus uue vallamaja rajamist, valmima peaks hoone 2020. aasta juunis. Arhitektuurikonkursi lähteülesandeks oli luua hoone, mis on avatud ja kutsuv, samas atraktiivne ning täiendaks linna keskväljakut, mille servas hoone asub. Keskuse pargi ja Grossi poe vahelisele alale asetatud vallamaja tekitab sümboolse keskpunkti

linnaruumile alates Saue raudteejaamast kuni Pärnasalu tänavani. Kolmnurkse põhiplaaniga vallamaja peasissekäik tuleb Keskuse pargi poole, kahekordne hoone ise on kompaktne ja avatud ning meenutab otsekui läbipaistvat pargipaviljoni. Hoone ehitusalune pind on 1254,8 m2, see paikneb 7067 m2 kinnistul, hoone juurde kuulub 50kohaline parkla. Ehitushanke tulemusena läheb vallamaja maksma 2,5 miljonit eurot. Allikas: Saue vallavalitsus


proffidele

AVAME PEAGI! Tallinnas


P U I T M A J AT O O TJ A D

Puitmajatootjad ekspordivad tublisti

MARTIN TALTS EESTI PUITMAJALIIDU JUHATUSE ASEESIMEES

Eesti turg on kasvav, kuid moodustab kogu müügimahust alla 10 protsendi.

P

uitmajatootjatele tervikuna möödus esimene poolaasta edukalt: seitsme kuu statistika näitab enam kui 10% kasvu võrreldes eelneva aastaga. Üksikute, sh Eesti mõistes pigem suurte tootjate puhul on olnud erinevatel põhjustel ka tagasilööke, mis ei iseloomusta aga kogu tööstust ega markeeri mingit trendi. Nõudlus jätkub Sõltuvalt ekspordi sihtriigist ja ka piirkonnast riigisiseselt on turuolukord siiski erinev. Lähematest naabritest võib Soome majanduskasvu minimaalseks kahanemine hakata mõne aja pärast nõudlust pärssima. Rootsis on Stockholmi piirkonnas uute elamuarenduste lisandumise tempo juba üle aasta oluliselt raugenud, samas suuremas osas mujal Rootsis püsib nõudlus endiselt tugevana. Norra näib terviku-

18

na olevat heas seisus. Saksa majanduskasv on kokku kuivanud, kuid eluruumide defitsiit on tohutu, samuti nagu ka Hollandis. Kokkuvõtvalt saab öelda, kui mingit suurt pauku ei käi, siis tagavad linnastumine ja immigratsioon kõigis n-ö vanades tööstusmaades veel pikka aega suure nõudluse uute majade järele. Traditsioonilised sihtriigid Puitmajatootjate peamised ekspordi sihtriigid on Norra, Rootsi, Saksamaa ja Soome. Toodete lõikes jaguneb eksport selliselt, et Põhjamaad on peamised koduturud element-, moodul- ja palkmajade tootjaile, Saksamaale, Hollandisse ja Ühendkuningriiki müüakse aga arvestatav osa aiamajadest. Suurimad tootjad on Harmet, Palmako ja Kodumaja. Puitmajatööstusele on väljakutseks ka Põhjamaade valuutade ebasoodne vahetuskurss, mida me ei ulatu aga kuidagi mõjutama. Ka Eesti turg on puitmajatootjaile kasvav, kuid kogu müügimahust moodustab see siiski alla 10%. Suurimate arendajate jaoks ei ole puitmaja esimene valik ja selle põhjuseks on eelkõige hind. See omakorda annab tunnistust, et tööjõu saadavus ja hind võimaldavad ehitada platsil odavamalt. Tehases toodetud maja(element) vajab põhjalikku ja oskuslikku projekteerimist kalli tarkvaraga, oskustöölisi tehases, transporti, tõstemehhanisme ja oskustöölisi paigaldusel. Kogu ahel on lühem ja võib näida lihtsamalt hallatav, kui laduda seinad kohapeal plokkidest või

võtta kimp saematerjali ja see ehitusplatsil seinteks improviseerida. Pilt on kogu ehituse kvaliteedi, aja ja seega ka lõplike kulude mõttes teine, kui ehituse ettevalmistuse aeg on pikem ja põhjalikum, lahendused standardiseeritumad ja korduvad. Turuolukord muutub tehasemajade kasuks tööjõu hinna jätkuval kallinemisel, rahuldava kvaliteediga tööjõu saadavuse vähenemisel ning musta ja halli tööjõu osakaalu vähenemisel. Puitmajade maine Eesti turul on siiski pigem hea ja teadlikkus tehasemaja eelistest kasvav. Probleemiks tööjõupuudus Juba pikemaajaliselt on kogu Eesti majanduse suurimaid väljakutseid, kuidas leida mistahes ametikohale rahuldava kvaliteediga tööjõudu. Lahenduseks on töö efektiivsem korraldamine kõige laiemas mõttes (IT-lahendused ja automatiseerimine, paindlikud töötamise mudelid, koostöövõrgustikud jm) ja välistööjõu kontrollitult riiki lubamine. Võõrtööjõu riiki lubamine on majanduse toimimiseks hädavajalik, kuid see peab toimuma läbipaistvalt, kontrollitult ja riik peab tööjõult maksud kätte saama. Teise olulise asjana näeme, et uute (eriti ja eelkõige avalike) hoonete kavandamisel peab saama oluliseks kriteeriumiks CO2 jalajälg. Teatavasti on siin puidul muude materjalide ees tohutu eelis ehk kui ehitamisel rakenduks „saastaja maksab“ printsiip, siis ehitataks kõik hooned puidust.


Peamised ekspordi sihtriigid on Rootsi, Norra ja Saksamaa Kaupade eksport riikide järgi 2019. aastal, eur jaanuar

veebruar

märts

aprill

mai

juuni

juuli

7 kuud kokku

Rootsi

4 940 926

7 145 242

9 992 221

8 468905

14 047 587

12 821 272

13 265 712

70 681 865

Norra

4 926 919

1 650 097

11 913 099

1 977 318

23 369 456

3 362 022

6 308 210

63 507 121

Saksamaa

4 037 787

5 586 563

6 976 325

8 102 020

8 537 812

6 572 704

6 090447

45 903 658

Soome

4 105 788

1 831 273

1 895 457

3 430 558

5 180 314

4 200 062

3 833 152

24 476 604

Prantsusmaa

1 473 892

1 870 719

3 036 000

2 500043

2 321 394

2 248 155

2 990 324

16 440 527

Holland

2 415 001

3 142 131

1 912 452

1 678 034

1 768 689

2 046 653

2 172 574

15 135 534

Suurbritannia

1 233 680

1 387 255

1 670 749

1 553 263

1 654 939

1 196 721

1 264 630

9 961 237

Taani

121 010

444 322

426 201

374 006

346 055

260 510

669 294

2 641 398

Tšehhi

90 412

114 709

250 035

456 333

391 378

289 141

308 506

1 900 514

Jaapan

110 100

399 811

200 261

336 645

132 716

282 709

170 247

1 632 489

Šveits

199 488

154 724

364 309

241 080

206 130

295 740

66 128

1 527 599

Hispaania

147 686

19 233

296 871

233 828

159 834

262 482

230 271

1 523 205

Island

213 394

123 851

124 021

312 713

295 461

263 124

127 505

1 460 069

Austria

38 187

66 093

166 639

142 961

158 670

374 181

281 791

1 228 522

Itaalia

55 653

83 123

198 398

210 818

242 451

176 695

254 470

1 221 608

Belgia

130 749

144 429

92 224

163 210

275 566

158 260

242 727

1 207 165

21 536

102 270

109 621

191 472

145 174

114 804

9 502

777 379

Kanada

ELEKTRILE kulub liiga palju raha?

KÜSI MEILT energiasäästlikku suruõhulahendust!

info@kompressorikeskus.ee • tel 615 5550 TALLINNAS • TARTUS • VIRUMAAL • KURESSAARES

10 5 a

AASTAT TEHASEGARANTIIGA TEHASE-

GARANTIID

SAGEDUSMUUNDURIGA KRUVIKOMPRESSORID


A A STA P U I T E H I T I S

Puidust

hoone päästjatele Aasta puitehitiseks 2018 valiti Vastseliina päästekomando hoone, mille autorid on arhitektid Siiri Vallner ja Indrek Peil Kavakava OÜ-st. Indrek Peil räägib komando sünniloost ka konverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti.“ Mida head Vastseliina päästekomando juures esile tõstaksite? Hea on see, et Vastseliina päästekomando maja on äärmiselt kompaktne ja ökonoomne ning kõigi lahenduste aluseks on päästjate töö eripära, mille ümber keerleb kogu arhitektuur – kuidas jõuda igast maja punktist minutiga autosse ja garaažiuksest välja, kuidas aidata päästjatel pingelise töö vahepeal puhata jne. Et tegemist on väikesematele maakohtadele loodud tüüpprojektiga, saaks sama komandohoone ehitada ka muudesse asukohtadesse üle Eesti. Riigi poolt oleks innovaatiline samm rajada kümmekond päästehoonet sama projekti järgi. Praegu taolistele argistele funktsioonidele arhitektide tähelepanu ei jagu ja ehitatakse väga juhusliku kvaliteediga hooneid. Hea tüüppro-

20

jekt sellises olukorras on õige asi – riik saaks näidata, et ta väärtustab oma inimesi ja vähemtähtis pole, et sama raha eest saaks rohkem tehtud. Päästekomando ja puit. Miks eelistasite just seda materjali? Puidu kasutamine oli meie võistlustööga ette nähtud, seetõttu vaatamata eelarvamustele ja raskustele püüdsid kõik osapooled siiski kaasa mõelda, kuidas tüüpset päästehoonet kõige paremini (ja odavamalt) sellest materjalist luua. Ajalooliselt on pritsumajad olnud kogukonna tegevuste keskpunktiks ja tavaliselt olidki need lihtsad puitehitised. Ka tavainimesele (mitte arhitektile) on puidu eelis võrreldes plekist või kivist angaariga arusaadav. Betoonist on puit aga odavam.

Kust saite inspiratsiooni? Võistluse ajal meenutasime zürii liikme Raivo Puuseppa kunagist selgitust Põltsamaa komando kohta, et „tuletõrjedepoo juures sai kasutada tavalisest enam puitu, kuna tuletõrjujad on lähedal,“ samuti andsid ideid mõned Hollandi ja Austria väiksemad päästehooned. Puust olid ka ajaloolised pritsukuurid. Kunagi varem Viljandi Kultuuri-akadeemia puitfassaadi näidist luues külastasime Põlva lähedalasuvat komandot, et teha suitsusukeldumise katse. Nägime, kuidas tuletõrjuja peab olema kogu aeg valmis reageerima, kuigi vahel tuleb järgmist väljakutset üsna kaua oodata. Projekti luues mõtlesime, mida kasutajad vajavad – tavalises garaažis oodata ei ole ju mugav, sisuliselt on depoo nende teine kodu, seega olmetingimused on niisuguses hoones tähtsad.


Vastseliina päästekomando valiti Aasta puitehitiseks 2018. Fotod: Maris Tomba

Vastseliina päästekomando Arhitektid: Siiri Vallner ja Indrek Peil, Kristel Niisuke, Kavakava OÜ Ehitaja: Semuehitus AS. Päästekomando konstruktiivseks lahenduseks on puitkarkass, mille abil on lahendatud nii hoone vahelagede konstruktsioon kui katusekandjad. Ka arhitektuurse lahendusena on läbivalt kasutatud puittooteid, nii on näiteks fassaadikattena eelistatud puitlaudist, hoone siseviimistluseks garaaži ja tööruumide osas on kasutatud OSB-plaati, samuti on olme- ja avatud aladel (õppeklass, kabinetid, trepikoda) kasutusel vineer.

Kaua võttis aega selle lahenduse loomine ja ehitamine? Projekteerimine vältas neli kuud, ehitamine veidi alla aasta. Kui hoone oleks teostatud elementidest, nagu algselt kavandatud, oleks ka ehitusaeg olnud oluliselt lühem. Milliste takistustega maadlesite? Meie büroo jaoks oli see projekt nende hoonete seeriast, kus püüdsime teadlikult teha pragmaatilisi ja sotsiaalse tähtsusega, kuid arhitektuurilt kõrgetasemelisi hooneid: varjupaik, linnasaun, tuletõrjedepoo. Kuigi enamasti loodi need projektid arhitektuurivõistluste võidutöödena, olid nii projekteerimiseelarve kui ka ehituseelarve väga piiratud. Pidasime ja peame nn lihtehitiste arhitektuuri taseme tõstmist oluliseks ja püüdsime anda oma panuse. Depood te-

hes sai selgeks, et see suund ei ole büroo jaoks pikemalt jätkusuutlik, seega jäi depoo selles seerias ka viimaseks. On oluline, et otsustajatel oleks oskus eristada arhitektuuri tavaehitistest või esmanegi arusaam arhitektuuri kvaliteedist. Ei ole normaalne, kui peab varjama arhitektuuri mõttes olulisi elemente või lahendusi, et neid projekti kui terviku jaoks säilitada. Põnev on luua nii kompaktset hoonet, kui võimalik, kuna aga eelarve oli väga pingeline, siis muudeti projekti valmimise järel hoone konstruktiivne lahendus puitelementide asemel puitkarkassiks. Katusematerjal vahetati profiilpleki vastu, samuti soovis tellija vähendada klaasi mahtu. Vaid Excelitabelist lähtudes ja 670-eurosele ruutmeetrihinnale keskendudes hea arhitektuur ei sünni. Panustasime küll muutus-

tesse, et saada hea tulemus, ent see tähendas topelttööd. Näiteks tehnilist lähteülesannet tellijal alguses ei olnudki ja kõik tehnoloogilised lahendused soovitati meil lihtsalt üle võtta palju suuremalt Lasnamäe päästekomando hoonelt. On ootuspärane, et pärast vaheeelarvestamist ja ekspertiisi, tellija ikkagi täpsustas oma soove ja väga palju tuli ümber teha. Kokkuvõttes on algatus väga hea – asjaolu, et riik on teinud sellisele hoonele arhitektuurikonkursi, väärib kiitust. Kuidas tulemusega rahule jäite? Ehk liigagi palju pidi võitlema enesestmõistetava eest, aga kokkuvõttes jäime tulemusega rahule. Kiidaksime ka Semuehituse projektijuhti Ingemar Palmi ja samuti RKAS-i ehitusaegset projektijuhti Indrek Henki, kes oli platsitöös kogenud ja oskas kaasa mõelda.


TERMINID

Ehitusalane oskussõnavara RIHO ORAS TEHNIKAKANDIDAAT, VOLITATUD EHITUSINSENER

S

CONVISO OÜ VANEMKONSULTANT

ageli olen puutunud kokku olukorraga, kus mõnele võõrkeelsele terminile eestikeelse vaste leidmine on keeruline. On ka juhuseid, kus ehitusvaldkonna termineid mõistetakse erinevalt ja sellest tekib segadusi. Siit sündis idee avada ajakirjas EhitusEST ehitusalase terminoloogia rubriik, et terminoloogiat võimalikult suurele hulgale ehitusvaldkonna spetsialistidele tutvustada, neid kaasa mõtlema kutsuda – loodan, et sellega liitub inimesi, kes leiavad endas kutsumust ja soovi oma panus anda. Üks sisukas arengutee oleks ka ehitusvaldkonna terminikomisjoni loomine, nagu see tegutses eelmise sajandi 1970.–1980. aastatel. Soov selleks peaks olema aga laialdasem, ühendades nii erialaspetsialiste kui ka organisatsioone. Võib-olla tuleb appi ja partneriks ka Eesti Standardikeskus, kus standardite tõlkimisel ja koostamisel ehitusterminitega kokku puututakse. Mõisted, terminid, definitsioonid Et mingil teemal arutleda, on vajalik selgus ja mõistmine, millest me räägime: olen püüdnud süsteemi endale selgeks teha, lugedes vastavat kirjandust ja viimase aja mõtteavaldusi ajakirjanduses, kuid ilmselt oleks vaja keeleinimeste abi, et terminoloogiat puudutav mõistete ja terminite süsteem põhjalikult ja tehnikainimestele arusaadavalt ära seletada. Alustuseks tuleb ära öelda, et termin ei ole mõiste. Mõiste all mõeldakse loogika valdkonda kuuluvat teadmus- või mõtlemisüksust. Seega mõiste on abstraktse mõtlemise vorm. Termin ehk oskussõna on erialast mõistet tähistav, täpselt piiritletud tähendusega sõna või sõnaühend – seega sõnavaraüksus. Definitsioon ehk määratlus on terminiga tähistatava mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu. Seega peab termini siduma üldise mõistega ja tooma välja selle erisuse. Filosoof Oliver Laas kirjutab [5]-s: „Terminite defineerimine on oluline, sest definitsioonid esitavad reegleid olukordade ja nähtuste liigitamiseks ja nimetamiseks. Kui meil on mingile terminile ühine definitsioon, siis me mõistame ja liigendame maailma sarnaselt.“ Oma artiklis juhib ta tähelepanu ka sellele, et defineerimine võib kokku võtta mingi nähtuse olemuslikud omadused, kuid võib nähtuste määratlemise abil veenda meid ka selle nähtuse suhtes tea-

22

tud hoiakut võtma – seega ei ole definitsioonid alati neutraalsed ega objektiivsed. Loodan, et ehitusvaldkonna terminitega tegeldes ei satu me hoiakute võtmise teele, ei tegele defineerimise emotsionaalse poolega, vaid jääme terminite kirjeldava, semantilise tähenduse juurde. Omakeelne mõtlemine. Keele vastastikune mõju Viimased kolmkümmend aastat on ehitusvaldkonda toonud suure hulga ingliskeelseid, aga ka soomekeelseid, laensõnu. Selle ilmselgeks põhjuseks on meie tehnikavaldkonna orienteerituse suundumine läände. Meie ehitusvaldkonna tehnilised regulatsioonid tulevad Euroopast. Kuigi näiteks ehituskonstruktsioonide eurokoodeksid publitseeritakse ka saksa- ja prantsuskeelsetena, kasutame me täna põhiliselt just ingliskeelset dokumentatsiooni. Rääkimata laialdasest ingliskeelse erialase ja teaduskirjanduse kasutamisest. Samuti on meie põhjanaabrid olnud aktiivsed partnerid ehituse erinevates valdkondades, mõjutades meie projektijuhtimise meetodeid, kasutatavaid materjale ja tehnoloogiat. Seda eriti meie „uue stardi“ algperioodil, eelmise sajandi ühekskümnendatel. Teemat on pikemalt käsitlenud keeleteadlased Tiiu Erelt [1]-s, Peep Nemvalts [2]-s, Karl Pajusalu [3]-s ja Tiina Soon [4]-s. Täna me tabame ennast sageli eestiinglise segamõtlemiselt, -rääkimiselt ja -kirjutamiselt. Kuid paremaid tulemusi annab mõtlemine oma emakeeles. Tihti on rõhutatud, et loomingu jaoks on omakeelne mõtlemine kõige viljakam. Tiiu Erelt rõhutab oma- ja võõrterminite käsitluse kokkuvõttes, et võõra ja oma keeleainese valikul tuleb ühelt poolt arvestada oma oskussõnavara lähedust teiste rahvaste terminoloogiale, teisalt oskuskeele kokkukuuluvust rahvuskeelega. Oma on üldiselt arusaadavam, sisuselgem. Teisalt on ka selge, et ühe keele sõnavara ei arene isoleeritult, ilma et seda pidevalt mõjutaksid teised keeled. Praegusel üleilmastumise ajal keelte vastastikune mõju just vastupidi kasvab. Et mitte jääda selle võõrkeelse terminoloogia surve alla, peame me oma oskuskeelt teadlikult ja süsteemselt arendama. Terminite selgus Mitmetähenduslikkus tähendab seda, et ühel ja samal sõnal on olemas mitu eri tähendust. Miks mitmetähenduslikkus oskuskeeles tekib? Tiiu Erelti raamatus „Terminiõpetus“ [1] on mitmeid selliseid põhjuseid välja toodud. Ehitusvaldkonnas on esmaseks põhjuseks see, et vanad mõisted jäävad kõrvale, asemele tu-


selgemaks levad uued. Ent mõnda aega eksisteerivad vana ja uus kõrvuti. Teiseks põhjuseks on näiliselt rahvusvaheliste sõnade eritähenduslikkus eri keeltes ning mis tekib terminite laenamisel teistest keeltest. Ehitus on valdkond, kus on olulisel kohal suhtlemine teist keelt rääkivate inimestega. Terminoloogiline ebatäpsus selles suhtlemises võib osutuda tõsiseks probleemiks. Seepärast pean oluliseks ka eestikeelsete terminite sidumist teiste keeltega. Seejuures ettevõtmine vasturääkivusteta ei pääse. Terminite selgus on oluline. See aitab vältida üksteise mittemõistmist, mis omakorda võib ehituse näitel tuua kaasa olulisi ajalisi ja rahalisi kulutusi. Kuid ebaselgus võib halvemal juhul olla ka avariilise olukorra põhjustajaks. Kellel peaks olema õigus defineerida? Terminoloogiaalase tegevuse eesmärgiks ei tohi olla millegi uue loomine, vaid esmatähtis on mõistete kogumine ja süstematiseerimine. Arvestada tuleb väljakujunenud mõistete süsteemi, juba käibele läinud või juurdunud termineid. Kui puudubki mõni termin või selle määratlus, on eesti keeles juba küllalt pikk traditsioon ja juhised uute oskussõnade loomiseks. Kuidas on lood definitsioonide muutmise ja täiendamisega? Mis võivad olla üldse põhjused, et mingi termini definitsiooni muuta? Tiina Soon oma teadusseltside terminoloogiapäeval peetud ettekandes tõi näite, et aastate eest õigusakti kirjutatud väärtermin hakkab rändama tekstist teksti, sest keda siis ikkagi uskuda kui mitte seadusandja tarkust. Tema sõnul ei saa terminoloogiat mingi valdkonna jaoks välja töötada teise valdkonna inimesed, silmas pidades ehitusalast seadusandlust loovaid juriste. Kui tegemist on vaidlusaluse termini või selle määratlusega, siis kellel peaks olema õigus seda defineerida? Tehnikavaldkonnas peaks defineerimise õigus jääma peamiselt valdkonnas enim teadmisi ja kogemusi omavatele ekspertidele. On tähtis, et otsustamisprotsessis osaleksid ka kõrgkoolide teadlased-õppejõud, kelle kaudu jõuab korrektne tehniline keel tudengiteni. Kirjandus 1. Tiiu Erelt. Terminiõpetus. Tartu, 2007. 2. Eesti teaduskeel ja terminikorrastus. Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi toimetised 13. Tallinn 2011. 3. Karl Pajusalu. Eesti keele aeg. Ajalehe „Postimees“ lisa „Arvamus/ Kultuur“, 29.12.2018 4. Tiina Soon. Mõiste mõistmise mõistatus. Ajalehe „Postimees“ lisa „Arvamus/Kultuur“, 20.04.2019 5. Oliver Laas. Defineerimine ja veenmine. Ajalehe „Postimees“ lisa „Arvamus/Kultuur“, 08.06.2019


UUDISED

Aasta parimate kandidaadid valitud 27. novembril ehitussektori erialaliitude ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ühiskonverentsil „Ehitus 2020+. Sild tulevikku” kuulutatakse välja, kes on Aasta ehitaja ja Aasta ehitusinsener. Samas tehakse teatavaks tiitlid auhindadele „Parim hoone ehitusprojekt 2019”, „Parim rajatise ehitusprojekt 2019” ja MKM annab välja eriauhinna „Aasta digitaalse innovatsiooni projekt 2019”.

Konkurss Aasta ehitusprojekt

Aasta ehitusprojekti konkursile esitati rekordiline arv kandidaate. Tiitlile kandideerib 24 ehitist, neist 15 hoonete ning 9 rajatiste kategoorias. Kõik esitatud objektid on linna- ja looduskeskkonnas oma koha leidnud ning avalikkusele teada, kuna esitatud tööd peavad olema valmis ehitatud, tellijale üle antud ning ehitisele peab olema väljastatud kasutusluba. Konkursile esitatud projektide hulgast teeb esimeses voorus valiku EKEL-i juhatus, esitades mõlemas kategoorias 3–5 nominenti hindamiseks ning valiku tegemiseks võistluse žüriile.

Hoonete kategoorias kandideerivad: Chemi-Pharm tootmis- ja büroohoone Eesti Traat uus tootmishoone Eesti Taimekasvatuse Instituudi aretuskeskus Jõgevamaal Euroopa liidu IT-agentuuri peahoone Haapsalu piiskopilinnus Kakumäe sadama ellingu ja jahtklubi hoone Kohtla-Järve Gümnaasium Maakri 19/21 büroohoone Miki lasteaed Keilas Pipedrive maja WoHo II Mustamäe tee 3 ärihoone Sisekaitseakadeemia uus peahoone

Konkurss Aasta ehitaja Konkurss Aasta ehitaja tiitlile on tänavu tihe, tiitlit püüab 14 ehitusjuhti. „Žüriil saab valiku tegemine keeruline olema,“ tunnistas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevjuht Indrek Peterson. Žürii koosseisus Mihkel Mäger (RKAS kinnisvara arendusdirek-

tor), Lembit Makstin (ekspert, LM Invest OÜ), Tõnis Tarbe (arhitekt, Tarbe OÜ), Enno Rebane (EETL), Indrek Peterson (EEEL), Valter Napits (Telora-E) ja Liivi Tamm (ajakiri EhitusEST), alustavad peagi ringkäiku nominentide ja nende ehitatud objektidega tutvumiseks.

Aasta ehitaja nominendid:

Noblessneri Staapli ala arendus Sergei Strigin (AS Merko Ehitus Eesti): Tallinki büroohoone Roland Vaikmäe (Konsortsium: AS EG Ehitus; AS Scanweld ja UAB Alvora): Kiili-Paldiski DN700 54 gaasitoru Taavi Mitt (AS Eviko): Suure-Jaani Tervisekeskus Joosep Nõupuu (Mapri Ehitus OÜ): WOHO 2. etapp, PIPEDRIVE maja Aivo Pedak (AS Oma Ehitaja): Noblessneri valukoda Germo Koppel (AS Oma Ehitaja): Kristiine Keskuse renoveerimine Oleg Kaas (AS Nordecon): korterelamud Kakumäel, Lesta 10

Tarvi Jürimaa (Hausers Grupp O): Linnamäe Tornid Allar Kuusk (Hausers Grupp OÜ): Ibis Tallinn Center hotell Tõnu Püks (Maru Ehitus AS): Kakumäe jahisadama ellingu- ja sadamahoone Rene Jürgen (Maru Ehitus AS): Mustamäe CHP ehitustööd Hellar Eerik (Tallinna Ehitustrust OÜ): Punane Maja, Telliskivi 60A/8, Tallinn Joonas Matteus (Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS): Vaba Lava Narvas Rein Pokk (EF Rand & Tuulberg AS): Aquaphor tootmishoone Sillamäel Ahti Suppi (AS Merko Ehitus Eesti):

24

Suure-Jaani tervise- ja külastuskeskus T1 kaubanduskeskus Tallinki büroohoone Türi tervisekeskus

Rajatiste kategoorias kandideerivad: Kärdla lennuvälja liiklusala Kommunismiohvrite memoriaal Lääne 11a mänguväljak Tartus Laulupeo väikevorm „Süda” T1 kaubanduskeskuse aatriumipark Urban Jungle Tallinna pildistamistaust Tallinna Vanasadama lõunaosa Valgesoo vaatetorn Vana Pirita tee

Konkurss Aasta ehitusinsener Konkursile „Aasta ehitusinsener 2019” esitati 9 kandidaati. Tegevusvaldkondadena on esindatud üldehitus, geotehnika, teedeehitus, veevarustus, kanalisatsioon, küte, ventilatsioon ja jahutus ning tudengite koolitamine ülikoolis. Konkursile esitatud kandidaatide hulgast selgub „Aasta ehitusinsener 2019” tiitli saaja EEL-i volikogu salajase hääletuse tulemusena. Arto Lille: Trev-2 Grupp AS Johannes Pello: Tallinna Tehnikaülikool, ehituse ja arhitektuuri instituut Marko Leemet: Maru Ehitus AS Oliver Siitam: Merko Ehitus Eesti AS Peeter Talviste: IPT Projektijuhtimine OÜ Reimo Rootsma: Kaamos Ehitus OÜ Silver Tampuu: Merko Ehitus Eesti Taavi Hinnosaar: Merko Ehitus Eesti AS Tiit Karri: Inseneribüroo Telora OÜ


Milline on 2019. aasta

parim betoonehitis? Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

Aasta betoonehitis 2019

2019

Võistlus „Aasta betoonehitis 2019” tunnustab ja tõstab 20. korda esile Eesti parimaid betoonehitisi.

Konkursile võib esitada 2019. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija, betoontoodete tootja, betooni tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 2. detsember 2019. Võitja kuulutatakse välja 20. Betoonipäeval 2020. aasta märtsis.

Konkursi tingimusi vaata:

https://www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/

Lisainfo: tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

EKA maja - peaauhind konkursil „Aasta betoonehitis 2018”


ARVAMUS

Omanikujärelevalve rolli tõlgendatakse erinevalt

INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

V

õrreldes ehitusprotsessis osalevaid erinevaid osapooli, ei saa kindlasti väita, et omanikujärelevalve teostajate hulgas oleks oluliselt rohkem puuduliku kompetentsiga, ebaausaid ja pahatahtlikke tegijaid, mistõttu oleks ka vale üldistada, et üks osapool (tellija, ehitaja, projekteerija või omanikujärelevalve) on kompetentne, koostööaldis ja aus, teine aga reeglina ebakompetentne, pahatahtlik ja erapoolik. Arvan, et kirjeldatud omadustega tegijaid, nii kompetentseid kui ebakompetentseid, on kõikides ehitusega seotud valdkondades, nii nagu ka Eesti ühiskonnas tervikuna. 15–20 aasta taguse ajaga võrreldes on ehitussektoris olukord üldplaanis muutunud paremaks, kuid viimasel ajal, kus ehitusmahud on drastiliselt kasvanud, on teatud negatiivsed ilmingud ehitussektoris taas pead tõstmas. Nendele, kes selle seisukohaga ei nõustu, võin kinnitada, et

26

et oluliselt on sagenenud Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (EEEL) poole nii telefoni teel kui ka kirjalikult selles vallas laekunud pöördumised ja nõustamissoovid. Keskendudes probleemidele omanikujärelevalve tegevuses, siis ehitusettevõtjate poolt enim tõstatatud mured oleksid järgmised. Esiteks, kui omanikujärelevalve teenuse pakkujal puudub nõutav pädevus, mille tagajärjel sünnivad „oma enese tarkusest“ otsused, mis seavad ohtu ehitusobjekti tähtaegse valmimise, ehitaja ja tellija vahelised suhted ning ka valmiva ehitise ohutuse ja ehitustehnoloogiast tulenevatele nõuetele vastavuse. Ikka ja jälle kirjeldatakse olukordi, kus suure keerukuse ja ohutasemega (näiteks veekeskused, polikliinikud vms) ehitusobjektidel teostavad omanikujärelevalvet isikud, kes sellel tegevusalal omavad äärmisel juhul vaid 6. taseme kvalifikatsiooni, mis seaduse järgi lubab tegutseda vaid eramajade ja kõige madalama ohuklassiga ehitiste järelevalvajana. Oluline teavitamine Arvan, et analoogsete probleemide ennetamiseks ja vältimiseks ei ole ilmtingimata vaja õigusakte muuta, vaid piisaks ka ühiskonna laialdasemast teavitamisest kehtivate seaduste raames tagatud võimalustest, kuidas kirjel-

datud probleeme vältida. Kuna paljud ehitusettevõtjad on minu poole selle probleemiga pöördunud, siis olen neile ka soovitanud, et sellistel juhtudel tuleks teha märgukiri nii tellijale, kohalikule omavalitsusele ja kindlasti ka tarbijakaitsele ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Viimastel on seadusega antud õigus (ja kohustus) järelevalvetoimingu algatamiseks, mille tulemusena võib ta vastaval tegevusalal majandustegevuse kas osaliselt või täielikult peatada või seada vastaval tegevusalal majandustegevuse keelu. On küsitav, kas ja kui paljud ehitusettevõtjad või muud osapooled selliseid võimalusi tegelikult kasutavad. Lisaprobleemina võiks siin esile tõsta ka ühiskonna puudulikku teadlikkust reguleeritud tegevusaladel tegutsemiseks vajalikest pädevusnõuetest ja neid piiritlevatest kutsetasemetest. Et vältida teadmatusest tulenevaid hilisemaid konflikte ja probleeme (näiteks kasutusloa menetlemisel), võiks tulevikus kaaluda ehitustegevustele ja omanikujärelevalve tegevustele pädevusnõuete kehtestamist juba ehitusloa menetlemise staadiumis. Siis on ka omanikul juba enne ehitustegevuse algust teada, millised on seadusest tulenevad pädevusnõuded (miinimumnõuded) ehitusloa saanud ehitise ehitajale ja selle ehitise ehi-


tustegevusele omanikujärelevalve teostajale. Teine peamine probleem, mida ehitusettevõtjad tihti esile tõstavad, on pisut sügavam. See on seotud erapoolikute hoiakutega järelevalve tegevuses, mille üheks motivaatoriks on väidetavalt võlaõiguslik leping tellijaga, kus varjatud motoks on kõnekäänd „Kes maksab, tellib ka muusika!“. Siin on ühe markantsema näitena toodud tellija poolt töövõtulepingus sätestatud tingimus, mille kohaselt iga ehitustegevuse pealt „nn kokkuhoitud“ euro eest saab omanikujärelevalve 50 senti boonust. Sellistel puhkudel ei seata aga järelevalve peamiseks tegevuseesmärgiks mitte tähtaegselt valmiv ohutu ja ehitusprojektile vastavalt ehitatud kvaliteetne hoone, vaid eesmärgiks on pigem ehitajale mittemaksmise põhjuste leidmine. Eeldatav konflikt On selge, et selliste kokkulepete puhul on konflikt tellija ja ehitaja vahel juba enne ehitustegevuse algust ette määratud, mille tulemusena kaotavad suure tõenäosusega mõlemad pooled. Tundub, et selle probleemi vältimiseks jääb kehtiva seadustiku ja selle alamaktidega raamitud võimalustest väheks, mistõttu on hädavajalik sisse viia vajalikud täpsustused ja muudatused nii ehitusseadustikku kui ka selle alamaktidesse.

Järelevalve eesmärk peaks olema tähtaegselt valmiv, ohutu ja ehitusprojektile vastav kvaliteetne hoone.

Siinkohal peaks seadusandlik kord omanikujärelevalve tegevuse regulatsioonis keskenduma peamisele ja ehitusseadustikus tuleks täpsemalt määratleda, millised on omanikujärelevalve peamised kohustused, õigused ja vastutus ja milliseid eesmärke need täidavad. Täna kehtiva ehitusseadustiku § 20 „Ehitise omanikujärelevalve“ lõikes 1 sätestatakse: „Omanik tagab ehitise ehitamise üle asjatundliku järelevalve (edaspidi omanikujärelevalve)“. Lisaks sätestab § 20 lõige 4 veel, et omanikujärelevalve tegemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Sellega regulatsioon suures osas ka piirdub. Seadustiku tekstis jääb üsnagi arusaamatuks, mida täpsemalt on asjatundliku järelevalve all silmas peetud ja millises ulatuses volitusnormi annab see ministrile määruse kehtestamiseks? Kas ja millises ulatuses saab üldse määruse raames kehtestada omanikujärelevalve tegijale õiguseid, kohustusi ja vastutust või antakse seadustikuga volitusnorm ainult tegevuse läbiviimise korra ja nõuete väljatöötamiseks? Kindlasti ei saa ma nõustuda nendega, kes väidavad, et omanikujärelevalve funktsioon ongi tegutseda omaniku huvides ja et omanikujärelevalve peabki kaitsma omanikku, kellel reeglina puuduvad erialased teadmised ning kes on seetõttu läbirääkimistel justkui projekteerijast ja ehitajast nõrgem osapool. Oluline erapooletus Kui omanik tunneb ennast ehitusvaldkonnas ebakindlalt, siis peaks ta endale palkama ehituskonsultandi, kes tema huvisid kaitseks, mitte aga toetuma selleks ehitusjärelevalvele, kelle peamisteks ülesanneteks ehitusseadustiku mõttes peaks pigem olema:

Kontrollida enne ehitamist ehitamise aluseks oleva ehitusprojekti vastavust ehitusloa saamise aluseks olnud ehitusprojektile. Kontrollida ehitusprojekti nõuetele vastavust. Kontrollida, kas pädevale asutusele on esitatud ehitamise alustamise teatis. Kontrollima ehitamise ajal ehitamise nõuetele vastavust (sh keskkonna- ja ohutusnõuded). Kontrollima ka omaniku ehitustegevusega seotud otsuste ja käitumise õiguspärasust. Kontrollima ehitustegevuse õigeaegset ja nõuetekohast dokumenteerimist. Ülalmainitud ülesannete täitmisel peaks olema tagatud ka järelevalve teostaja erapooletus! Omaniku ja ehitaja vahel sõlmitud võlaõiguslikus lepingus sätestatud kõikide tingimuste (töövõtt, tähtajad, ka kvaliteet, sanktsioonid vms) kontrollimine, samuti lepingualane omaniku nõustamine jäägu ehituskonsultandi ülesandeks. Muuseas – vastav spetsialiseerumine (pädevus) on kirjeldatud ka ehitusinseneri kutsestandardis ehitusjuhtimise ametialal. Mõiste täpsemaks Lõpetuseks tasuks tulevikus kindlasti kaalumist ehitusseadustikus omanikujärelevalve mõiste sobilikkus. Tundub, et mõiste „omanikujärelevalve“ on aastatega folkloori kandunud, mistõttu ka selle tõlgendusi ühiskonnas on mitmeid ja paljud ei saagi enam täpselt aru, kes see omanikujärelevalve on ja keda või kelle tegevuse üle ta järelevalvet teostab – kas omaniku või ehitaja tegevuse üle? Võibolla piisaks, kui ehitusseadustik sisustaks siinkohal kaks selgelt eristavat mõistet: „ehitusjärelevalve“ ja „pädev ehituskonsultant“, nii nagu see on enamikes riikides, kus ehitustegevus on reguleeritud.

27


PROBLEEM

Omanikujärelevalve piirid vajavad täpsemat selgust Konfliktid ehitaja ja tellija omanikujärelevalve vahel on sagedasemad kui sellest rääkida julgetakse. Riigi institutsioonid ei tea probleemidest omanikujärelevalve tegijatega, kuid plaanivad omanikujärelevalve tegemise korda siiski muuta. TEKST: TANEL RAIG JA LIIVI TAMM

Mida teha, kui ehitajale tundub, et keegi, kel ei ole pädevust, teeb järelevalvet, pakkudes tellijale valesid lahendusi? Ehitajate hinnangul tuleb sellist probleemi ette. Ja kuna tellija ja omanikujärelevalve vaheline suhe on võlaõiguslik, siis on lihtne tekkima olukord „kes maksab, see tellib muusika“. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo ei arva, et objektidel tegutsevad vastava pädevuseta omanikujärelevalve tegijad. Ta ütleb, et ehitusseadustiku kohaselt tohib alates 2018. aastast omanikujärelevalve teenust pakkuda üksnes ettevõtja, kelle vastutusel või heaks tegutseva pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendab kutseseaduse kohane kutse. „Seega võib info omanikujärelevalve tegijate pädevuse puudumisest pärineda kutsekvalifikatsiooni tõendamise kohustuse eelsest ajast 2017. aastal ja varem,“ leiab ta. Arusaam korralikust tööst on väga erinev Jaanisoo kinnitusel on omanikujärelevalve funktsioon tegutseda oma ni ku huvides. Omanikujärelevalve peab kaitsma omanikku, kellel reeglina puuduvad erialased teadmised ning kes on seetõttu läbirääkimistel projekteerijast ja ehitajast nõrgem osapool, sedastab Jaanisoo. Ta li-

28

Muuta tuleb ka kultuuri ja üldist suhtumist omanikujärelevalvesse. Ivo Jaanisoo

sab siiski, et tellija huvides kiiruse ja rahalise säästu nimel nõudeid ja head tava eirata on kahtlemata taunitav. Reparo Ehitust juhib Ivo Jaanisoo nimekaim Ülo Jaanisoo, kel ehituses juba 17 aasta jagu kogemust. Mees võib nimetada kuni kümmekond omanikujärelevalve tegijat, kellega teede ristudes nii oma kui ka teiste kogemustest lähtuvalt Reparo Ehitus loobub objekti peatöövõtust. Ta ütleb ka otse välja, et jutt „lollist“ tellijast on tugevalt liialdatud. Tema väitel on arendajate jm suurte kinnisvaraomanike ehitustegevuse käive kordades suurem kui Reparol ja ilmselgelt ei saa nt Riigi Kinnisvara lugeda nõrgemaks pooleks. Vajadusel on tellijal võimalus tellida projektijuhtimisteenus.


Ädala 35 asuv objekt, mis Reparo Ehitusel osutus probleemseks, kuna omanikujärelevalvega olid tööst erinevad arusaamad.

Probleemid tekivad Ülo Jaanisoo sõnul, kui tellija annab esindaja ülesanded omanikujärelevalvele. Omanikujärelevalve rolli vajaks täpsustamist ka Sovek AS-i juht Margus Keerutaja hinnangul: „Omanik võib soovi korral palgata omale nõustaja, ent järelevalve peaks järgima seadust ja projekti, mitte olema mõne konkreetse osapoole poolt või vastu. Praegu võib omanikujärelevalve esindaja nägemus korralikust tööst sarnaste objektide puhul olla väga erinev. Töötame üle Eesti, eri piirkondades on erinevad nõudmised ja nii mõnigi kord on väiksemas kohas ka väiksem pädevus.“ Keerutaja sõnutsi võiks kaaluda, kas mõiste „omanikujärelevalve“ on ikka parim nimetus järelevalve tegijale: „Pakun hoopis sellist terminit nagu ehitusjärelevalve. Ehitise omanik või tellija ei pruugi olla ehituse protsessi hinnates pädev, ta ei pea teadma, mis on ehituse hea tava, ta ei pea tund-

ma projekti ja ehitusseadustikku. Tellija ei pruugi teada, kuidas tööprotsess peaks käima, ent kui töid alustatakse ilma tööprojektita, mis on tavaline, võivadki kergesti tekkida vaidlused, kas valitud materjal ja tehnoloogia oli ikka parim. Samal ajal peab omanikujärelevalve hakkama pooli valima.“ Konflikt venitab töö valmimise aega ja tõstab hinda Keerutaja sõnutsi on tema ettevõttelt nõutud ka niisuguseid materjale ja lahendusi, mida seadus ega standard ette ei näe: „Selles osas on omanikujärelevalve pädevus probleem. Nii mõnigi kord nõutakse, aga põhjendust nõudmistele ei ole.“ Ta toob ka näiteid. Nii peatas omanikujärelevalve objektil töö, kuna tema hinnangul oli eelmine töö etapp tehtud poolikult. Poolikult tähendas seda, et küttetrassi torud olid värvitud kaks, mitte kolm korda: „Ei jäänudki muud üle, kui värvisime

need torud kolmandat korda üle ja alles siis lubati paigaldada isolatsioon. Niisugust nõuet tegelikult ei ole, aga vaidlemisel ei olnud ka mõtet.“ Reparo Ehituse raskeim võitlus pärineb eelmisest aastast. Enda peale võeti objekt, mille omanikujärelevalve tegija kohta oli teada, et tegemist on keerulise isiksusega, objekti tellija aga lubas Ülo Jaanisoole, et nad ei lase konfliktil tekkida. Paraku said kartused siiski tõeks, kui keelduti ridamisi kooskõlastamast ehitaja esitatud ehitusmaterjale, nõuti mittekohalduva juhendi kasutamist ja keelduti ehitaja hinnangul absurdsetele põhjendustele viidates kaetud tööde akte allkirjastamast. Ülo Jaanisoo sõnul oli ehitaja malakatest suurim ähvardus objektilt minema kõndida: kuna tellijal oli arvete tasumisega probleeme, siis õnnestus seda piitsa ka kasutada. Reparo Ehituse poolt jäigi objekt poolikuks omanikujäre29


PROBLEEM

levalve tekitatud konflikti tõttu. Möödunud aasta novembris valmima pidanud objekt sai valmis alles tänavu suvel. Ülo Jaanisoo teab, et objekti ehitus jätkus osade kaupa ja ilmselt läks see tellijale kokkuvõttes ligi 400 000 eurot rohkem maksma, kui oleks tulnud tasuda Reparo Ehitusele. Kuigi selle vaidluse viisid lõpuni juba advokaadid, usub Ülo Jaanisoo, et Reparo Ehitus jäi lõppkokkuvõttes suuremasse plussi võrreldes objekti lõpuni ehitamisega. Omanikujärelevalve nõudmistega nõustudes oleks ehitaja pidanud pakkuma sama raha eest kallimaid lahendusi, kui ehitusprojekt ette nägi. „Konkreetne omanikujärelevalve tegija tahtis teha head tööd ja võitleski enda arvates hea tulemuse eest, aga probleem on selles, et kui üks protsessi osapool läheb äärmusesse, siis jookseb kogu protsess ummikusse,“ räägib Ülo Jaanisoo. Ehitajad üldjuhul kaebuseid ei esita Reeglina neelavad aga ehitusfirmad omanikujärelevalvega esinevad erimeelsused alla ega esita ka märgukirjasid tellijale ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti ehitusosakonna juhataja Kati Tamtik ütleb, et ehitajatelt ei ole omanikujärelevalve kohta laekunud ühtegi kaebust. Aeg-ajalt uuritakse vaid, kas omanikujärelevalvel on mõne materjali kohta õigus nõuda üht või teist dokumenti. „Kuid see ongi omanikujärelevalve otsene töökohustus: küsida dokumente, kui need peavad tootel olemas olema,“ leiab Tamtik. Jaanisoo sõnutsi on siiski olemas näiteid, kus teatud juhtudel on tegija kutsetunnistus ära võetud, ent lisab, et probleemid omanikujäre-

2018.

aastast on omanikujärelevalve kutse kvalifikatsiooni tõendamine kohustuslik. levalvega ei olegi enam nii laialt levinud. Kui 15 aastat tagasi kasutas maksmisest hoiduda sooviv tellija omanikujärelevalvet vahendina, kelle abil leida ehitusobjektilt vigu, siis nüüd on pigem probleem järelevalve tegijate üksikutes persoonides ja nende isikuomadustes. Sageli on väga keeruline selgitada välja milline tegevus on „üle piiri” ja mis mitte, omanikujärelevalvel on väga suured volitused. „Juba Tallinna Tehnikaülikoolis käies rääkis õppejõud, et iga ehitusobjekti võib seisma panna ja põhjuse selleks leiab alati. See ilmestab väga hästi, kui keeruline, mitmetahuline on ehitus. Selliste probleemide vastu ei ole sisuliselt muud rohtu, kui nendest rääkimine, aga ka see, et lihtsalt keeldud teatud lepingutele alla kirjutamast,” ütleb Ülo Jaanisoo. Mõnel juhul on probleem ka nõudlikes persoonides Tema kinnitusel on Reparo Ehitusel nimesid, kelle omanikujärelevalve all olevate objektide peatöövõtust nad kindlasti loobuksid. Ka alltöövõtjad panevad oma hindadele kohe paarkümmend protsenti otsa või loobuvad üldse tööst, kui näevad, et objektil teeb omanikujärelevalvet teatud persoon. Ka Margus Keerutaja sõnutsi on teatud omanikujärelevalve esindajad, kelle nime kuuldes objektijuhid närvi lähevad. „Samas, eks töö tahab tegemist ja hankel konkureerides me ka ei tea, kel-

lega koostööd tuleb teha,“ tunnistab Keerutaja. „Objektijuhid teavad, millised on kellegi nõudmised. Inimeste vahelised suhted on siin olulised.“ Jaanisoo sõnutsi on probleem ka seaduste (tegelikult ka lepingute, projektide, normide, standardite jpm) tõlgendamises, sest niipalju, kui on inimesi, on erinevaid tõlgendusi. „Iga objekti alguses uue omanikujärelevalve inimesega koostööd alustades peame sisuliselt otsast peale õppima, mis on konkreetselt selle persooni nägemused ja nõudmised, vaielda ei ole sisuliselt võimalik, sest neil kõigil on omamoodi õigus, aga puudub ühtne praktika,” räägib Jaanisoo. Algatatakse ka õiguslik analüüs Margus Keerutaja kinnitusel on küsimus ka selles, et vajalikes töödes ja materjalides ei lepita enne tööde alustamist kokku: „Ühel objektil omanikujärelevalve nõuab mingit kindlat lahendust, teisel objektil analoogses olukorras enam ei nõua, ka erinevatel isikutel on erinevad soovid. Nii on ehitajal raske millelegi tugineda.“ Probleeme võimendab asjaolu, et tööprojekti sageli ei ole: „Järelevalve kohustus peaks olema järgida projekti täitmist ja ehitusseadustikku. Ei tohiks nõuda asju, mida ei ole kirjas standardis, RYL-is, ehitusseadustikus, tootja kasutusjuhendis.“ Kuna aga tülli minna ei taha keegi, püütakse ikka leida kompromisse – ka olukorras, kus nõudmine on mitmeti tõlgendatav või ümber tuleb teha suisa standardi kohaselt ehitatud lahendusi, ei kiputa omanikujärelevalvet eirama ja vaidlema – lõppude lõpuks on peagi tulemas uus töö ja uus objekt, kus sama inimesega tuleb koostööd teha. „Vaidluse tulemusel ei saa näiteks tööle allkirja, tähtaeg on tulemas ja vaidlusele ku-


luval ajal töö seisab. Nii tehaksegi olenevalt konkreetse isiku soovidest tööd ära ja arvestatakse ka järgmisel analoogsel objektil, kui järelevalvaja on sama isik,“ ütleb Marjus Keerutaja. Olukorra parandamiseks tuleb riigil, arhitektidel, ehitajatel ja ülejäänud osapooltel alles lahendustes konsensusele jõuda. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo sõnul tuleb paralleelselt tegeleda nii hea tava (omanikujärelevalvet käsitlevate juhendite ja standardite) arendamisega kui ka õigusaktide eesmärkide ja nõuete lihtsustamise ja täpsustamisega. „Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on kavas määruse „Omanikujärelevalve tegemise kord“ ülevaatamine ja muudatuste tegemine,“ lubab ta.

Ta kinnitab, et peagi algatatakse ehitusseadustiku õiguslik analüüs, mille käigus uuritakse ka, kuidas muuta või täpsustada omaniku kohustusi ja vastutust omanikujärelevalve korraldamisel. Analüüsi käigus intervjueeritakse ka ehitussektoris tegutsevate ettevõtete esindajaid. „Tõenäoliselt ei ole siiski võimalik kõiki probleeme lõplikult õigusaktidega lahendada, vaid muuta tuleb kultuuri ja üldist suhtumist omanikujärelevalvesse,“ leiab ta lõpetuseks. Ehitamine võiks alata tööprojektist Ülo Jaanisoo hinnangul aga parandab asja ainult probleemidest avalikult rääkimine, millega seoses ehk muutub teatud kultuur: „See, et iga omanikujärelevalve tegija on natuke isemoodi, on normaalne, aga välja tuleks mõelda,

kuidas kõrvaldada töölt isikud, kes ületavad oma volitusi. Nt luua laiapõhjaline hindamiskomisjon, mis hindab juhtumeid ja teeb ettepaneku kutsetunnistuse äravõtmiseks. Ma arvan, et see toimiks.” Keerutaja sõnutsi aitaks ka see, et ehitamist alustataks tööprojekti alusel ja lepitaks kokku eeldatav kvaliteeditase: kui hanke võitja selgub põhiprojekti alusel, tuleks planeerida paarikuune paus, mil tehtaks ka täpne tööprojekt, seejärel peaks alltöövõtja, peatöövõtja, projekteerija ja tellija selle koos üle vaatama. Alles siis algaks töö. „Kui ei ole ka peaprojekteerijat, kes kooskõlastaks eriosade projekti, on ümbertegemisi väga palju. Protsess oleks nii tellijale, järelevalvele kui ehitajale palju kergem, kui järgitaks head tava ja võetaks aeg ettevalmistusperioodiks,“ räägib Margus Keerutaja.

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele • tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee


ÜKS KÜSIMUS Kes teeb järelevalvet omanikujärelevalvele? VASTAB

Ivo Jaanisoo, Majandus ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhtaja

Ehitusseadustiku kohaselt kontrollib riikliku järelevalve korras ettevõtjale ja pädevale isikule esitatud nõuete täitmist Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Kui omanikujärelevalve tegija täidab nõudeid, kuid käitub ebaprofessionaalselt, siis on tellijal alati õigus konsultanti vahetada. Arvestades, et omanikujärelevalvet tegevat ettevõtjat peab esindama vähemalt üks vastava kutsega isik, siis on tema töö puuduste korral vajalik, et vastav info edastatakse ka nimetatud isikule kutse andnud organisatsioonile. Kutse andja saab seejärel otsustada, kas kutse-eetikat rikkunud isikult võtta kutse ära või mitte võimaldada tähtaegset kutset taastõendada.

EKVÜ: vastutus selgemaks

T

eatud olukordades probleeme o m a n i k uj ä r e leva lvega on,“ möönab Kevin Vaher Eesti Kütteja Venti latsioon i i nsener ide Ühendusest (EKVÜ), kelle sõnul on arusaamatused paljuski ka kiviks tellija kapsaaias, kellele on arusaadavalt prioriteediks projekti finantseesmärkide täitmine. „Sel puhul võib ilmneda, et ei jälgita enam nii hoolsalt, et ehituse kõikides töölõikudes oleks asjad korras, sh lõikudel, kus omanikujärelevalve vastutus lepinguliselt puudub või on hägune. Tellija tegevusel ju otsene järelevalve puudub,“ osutab Vaher. „Nii võib juhtuda, et nt kaubanduskeskuse ehitusel on omanikujärelevalve töövõtupiiriks üldpinnad ning rentnike bokside elektrivarustuse, kütte, ventilatsiooni jms rajamisel on tegija kvaliteet ja vastutuse piir teadmata. Me ei saa kontrollida, kas torusid vedas maaler või nendes töödes pädev tegija.“ Vaheri sõnutsi on küsimuseks ka see, kas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil on piisavalt ressurssi, et järelevalve

oleks efektiivne: „Üks asi on reageerida väljakutsele, teine asi ennetav ülevaatus, mis on täna ikka suur erand. Paljud valdkonnas tegutsevad inimesed ei pruugi ka teada, mis on TTJA täpne ampluaa ja volitused. Siin oleks kindlasti vaja täpsemat teavitamist.“ Lisaks on EKVÜ liikmed esile tõstnud olukordi, kus omanikujärelevalve leping kehtib vaid kasutusloa saamiseni, kuigi neid objekte on vähe, kus selleks hetkeks on kõik süsteemid lõplikult valmis ja koostoimimine katsetatud: „Pigem on kasutusluba üks ehitusprotsessi vaheetapp. Nii võibki juhtuda, et otsad jäävad lahti ja tehnosüsteemid ei tööta selliselt nagu projekteeritud. Ka sel juhul võib omanikujärelevalveinsener näida ebapädeva või hooletuna.“ Samuti vajaks EKVÜ-le saadetud tagasiside kohaselt diskussiooni omanikujärelevalve roll liginullenergiahoonete ehitusel, kuna tavapärane omanikujärelevalve „kasutusloani leping“ ei paku kindlust, et valmisehitatud tehnosüsteemid töötavad koos nii, nagu vaja.

POOLT JA VASTU: JÄRELEVALVE VAJALIK PÄDEVUS EHITUSLOALE POOLT

VASTU

K

E

Indrek Peterson, EEEL-i direktor

una paljud veel ei orienteeru, millise kutsetasemega spetsialisti on mingil objektil vaja, võiks omanikujärelevalveja ehitustegevuste puhul nõutud kvalifikatsioonitasemed pädevatele isikutele määratleda juba ehitusloa väljastamisel, et ennetada hilisemaid probleeme, mis võivad kasutusloa taotlemisel tekkida. Praegu pole kõik turuosalised veel kursis pädevate isikute kutsetasemete pädevuspiiridega, aegajalt ei taju ka tegijad ise, et neil pädevus puudub.

32

Ivo Jaanisoo, MKM-i ehitusosakond

hitusseadustik kaitseb omanikku sättega, mis kohustab omanikujärelevalve teenust pakkuvaid ettevõtjaid oma vastutava pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendama. Soovitame tulevase ehitise omanikel kontrollida kvalifikatsiooni olemasolu ning selle kehtivust nii majandustegevuse registrist ettevõtja suhtes kui ka kutseregistris ettevõtjat esindava pädeva isiku suhtes. Omanikujärelevalve tegija kvalifikatsioonitase vastavalt ehitise ja ehitustöö omadus-

tele on määratletud omanikujärelevalve tegija kutsestandardis. Kutsestandardid on kättesaadavad kõigile, sh kutsega isikule, ehitusloa andjale, ehitajale, riikliku järelevalve tegijale ja omanikule. Seega ei oleks ehitusloa menetlemise käigus otstarbekas kutsestandardeid korduvalt lahti kirjutada. Loomulikult on tervitatav, kui omanik (tellija) sõlmib omanikujärelevalve tegija osas kokkulepped võimalikult varases faasis (nt juba ehitusloa menetluse ajal või ka varem).


Nutikas ja energiasäästlik kütteautomaatika ✔ Mugav juhtimine Smatrix Pulse äpi või häälassistentide abil ✔ Mitme hoone juhtimine ühest äpist ✔ Kolmandale osapoolele kontrolliks ligipääsu andmine ✔ Automaatne tasakaalustamine - energiasääst kuni 20% ✔ Ühilduvus Targa kodu lahendustega ✔ Saadaval nii juhtmega kui juhtmeta süsteemina ✔ Teiste mugavussüsteemide integreerimine ühte äppi

Uponori on turule tulnud uus ja arvukalt lisavõimalusi pakkuv nutikas põrandakütte ja –jahutuse juhtimissüsteem Smatrix Pulse. See uue põlvkonna kiirguskütte automaatika ühendab endas energiaefektiivsuse ja mugavuse nutikodu lahendustega. Uponori automaatse tasakaalustuse tehnoloogia võimaldab lausa kuni 20% energiasäästu. Nüüd saab lisaks äpile juhtida kütet ka häälassistentide Amazon Alexa või Google Home abil. Kiirelt reageeriv süsteem arvestab iga muudatuse ning individuaalse eelistusega. Lisavõimalusena saab samasse süsteemi integreerida ka teised mugavussüsteemid nagu ventilatsioon, fan coil või elektriline põrandaküte. Uuenduseks

on ka ligipääsu võimaldamine kolmandale osapoolele näiteks süsteemi hoolduseks. Paigaldus ja konfigureerimine on samuti palju lihtsam –äpisisene ineraktiivne paigaldusviisard, mis töötab ka internetita.

Uponorist Uponoril on pikaajalised kogemused põrandakütte ja -jahutuse valdkonnas ning kogemusega spetsialistid on heameelega valmis aitama nii lahenduste kui ka vajalike seadmete valikul. Uponori tooted on müügil üle Eesti suurimate edasimüüjate juures aga ka mitmetes ehitustarvete veebipoodides. Vaata lisa uponor.ee/smatrix-pulse

uponor.ee/smatrix-pulse


K ATU S

Katusemeistrite liidud pidasid aastakongressi 25.–28.oktoobrini 2019 pidas maailma katusemeistrite erialaliite ühendav organisatsioon IFD (International Federation for the Roofing Trade) järjekorras juba 67. aastakongressi. EDINBURGHIS IFD KONGRESSIL KÄISID JA KIRJUTASID: ERKI LOIGOM, AS TOODE ESINDAJA MARKO PONDER, EKFML-I JUHATUSE LIIGE PEETER KÄRP, EKFML-I JUHATUSE ESIMEES

Sel korral toimus kokkusaamine Šotimaa maalilises pealinnas Edinburghis: tutvustati katuseehitusega seotud arenguid, uusi ja uuendatud regulatsioone ning üle aasta toimuval konkursil IFD Award selgitati maailma parimad katused kivi-, metall- ja lamekatuse ning tuulduvate fassaadide kategoorias. Normid sõltuvalt hoone kasutusajast ja otstarbest Konverentsi avapäeva olulisema osa haaras enda alla IFD tehniliste alamkomiteede aruannete ja tegevuskavade kuulamine. Kõlab kuivalt, kuid just erinevatele teemadele pühendatud ning võima-

34

Töine hetk kongressi saalist.

likult paljude liikmesriikide esindajatest koosnevates komiteedes toimubki IFD olulisim tegevus. Sarnaselt maailma teistele foorumitele kõlasid ka katusemeistrite suust kliimaga seotud muudatuste sisseviimise või vähemalt nendele mõtlema kutsuvad algatused. Kaldkatuste komisjoni katuste veetiheduse töörühma esindaja austerlane Werner Linhart tutvustas uusi põhimõtteid ning võimalikku jaotust normides sõltuvalt hoone otstarbest. Komisjoni plaan on töötada välja neli klassi katusekonstruktsioone, millele luuakse eraldi reeglistik ning normid nii ehituslikust, aga ka kasutatavatele materjalidele esi-

tatavate nõuete vaatenurgast. Kõigi klasside jaoks saavad kehtima võimalikult selgepiirilised projekteerimistingimused. Olulise ja mahuka muudatuse eesmärgiks on aina keerukamates kliimatingimustes tagada kogu katusekonstruktsiooni ilmastikukindlus. Ehituslikult on ilmselt realistlik muudatus ellu viia, kuid koostöö materjalitootjatega võib kujuneda aeganõudvaks. Oluline on komisjoni mõttekäik, mis nõuab kõigi nelja klassi normatiivsete nõuete väljatöötamisel katsetele tuginevaid karakteristikuid. Nii näiteks ongi Austrias selline projekt (PuPura) hetkel töös ning saamas aluseks IFD reeglistiku


vad standardid, kus on arvestatud ka meie kliima ja arengutasemega.

Edinburgh pakkus kongressi külalistele inspiratsiooni ka tänavavaadetes.

Šoti kultuuriõhtu kongressi teise päeva õhtul.

kaasajastamisel. Viimati uuendati katusekonstruktsioonide veetiheduse juhendit 2008. aastal. Seni on komitee kahe aasta jooksul välja töötanud üldised reeglid erinevate katusekonstruktsioonide tüüplahenduste kohta, minimaalsed tuulutusvahed erinevate katusekallete ja lahenduste puhul ning muud olulised üldised nõuded ja põhimõtted. Eestile oluliste komiteede töös (aluskatused, tuulduvad fassaadid, katuste turvalisus) on aktiivselt osalenud Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu liikmed, ühiselt väljatöötatud üleeuroopaliste reeglite alusel valmivad lähiaastal loodetavasti ka Eesti vasta-

IFD järgmine president, šotlane Graeme Millar.

Tuulduvate fassaadide lubatud tolerantside juhend ja normid Oluline on ka alles 2018. aastal loodud tuulduvate fassaadide komitee tegevuskava. Valdkond, mis reaalses elus on käigus juba aastakümneid, hakkab alles kaasajal jõudma järku, kus on sündimas esimesed olulised normid ja standardid sellele fassaadiliigile. Etteruttavalt olgu öeldud, et päeva keskel puudutati hiljem tuulduvaid fassaade veel ning üllatav oli kuulda, et nende tulepüsivuse vaatenurgast ei ole Euroopas sisuliselt ühtegi nõuet, mida esitada fassaadile kui tervikule või selle ehituslikule küljele. Olukord materjalidele esitatavate tulepüsivusnõuetega on oluliselt parem. Probleemi tõsiduse mõistmiseks ei ole tarvis näiteid otsida väga kaugest minevikust. Alles 2017. aasta juunis süttis Londonis kõrghoone, mille käigus hukkus hulgaliselt elanikke. Tulekahju nii mastaapse ulatuse tingisid lisaks materjalidele ka nende vale käsitsemine. Täpsemalt kõneles komisjoni liige Ernst Gregorites Rockwool Austriast fassaadidele esitatavatest tolerantsidega seotud nõuetest. Positiivne oli kuulda, et normid proovivad lahendada subjektiivse probleemi – kas töö tulemus meeldib või mitte? Soovitav on näiteks fassaadide värvilahendus ja selle intensiivsus fikseerida vaid teatud valgusolude kestel ning vaatlus peab põhinema kõige enam kuni 10-sekundilise ajaperioodi vältel. Võib tunduda kummaline, kuid tegelikult on välispiirete juures visuaalne meeldivus ning realistlikud võimalused, mis sageli tulenevad materjalide omadustest, väga sageli tellija ja paigaldaja vaheliste mõttetute vaidluste põhjuseks. Eesti rahvuslik metallkatuste ehitamise standard EVS920-2 proo-

35


K ATU S

vis sarnasel moel lahendada igikestvat dilemmat – kui palju tohib plekk-katus lainetada. Fassaadide korral plaanitakse samuti luua neli tolerantsiklassi ning klimaatiliselt tekkivad erisused ehitusnõuetele fikseerida. Fassaadi ehitamisel Soomes ja Kreekas on mõnevõrra erinevad väljakutsed. Eestile on oluline, et IFD-ga on ühinenud ka Soome vastav erialaliit, mis võimaldab edaspidi ühtlustada ka meie ja Soome vastavad nõuded. Katusealal soomlased paraku Euroopa ühisreeglite loomisel veel ei osale. Lamekatuste probleemidest Lamekatuste komisjon eesotsas Wolfgang Hubneriga Austriast tutvustas lamekatuste monitoorimise juhendi väljatöötamise hetkeseisu. Juhend peaks looma uudse regulatsiooni, kus liigniiskuse, läbijooksude jms tegeletakse ennetavalt ja pidevalt, kasutades tehnoloogiste vahenditega jälgimist. Niiskusmõõturit värskelt valminud betoonpõrandatega majas tunneb iga ehitaja, kuid lamekatuste korral on võimalik katusekonst-

ruktsiooni paigaldada erinevaid andureid, saamaks ennetavalt infot tekkivate probleemide kohta. Praegused lamekatustega seotud juhendid käsitlevad tihtipeale ainult katust kui niisugust, samas kuuluvad lamekatusekatja töövõtu alla ka muud hüdroisolatsioonitööd, nagu terrassid, parklad, vundamendid, maa-alused seinad jms hoone veekindlust tagavad elemendid. Terviklik lähenemine kogu hoone veekindlusele on uue juhendi juhtmõte. Ka Eestis ehitatakse aina enam hoonetele maaaluseid parklaid ning keerukaid katusekonstruktsioone rohekatuste, päikesepaneelide või väga erilise väljanägemisega, mis vajavad tehniliselt teistsuguseid lähenemisi. Niisugused lahendused nõuavad aga tavapärasest hoopis enam teadmisi ja oskusi nii projekteerijatelt kui ehitajatelt. Oluline tööohutus Teemast kõnelesid Šveitsi ja Ühendkuningriigi näidete varal Jürg Struder ning Gary Walpole. Just Gary Walpole´i lühike ettekanne oli tõeliselt mõt-

lemapanev. Faktide vastu ei saa. Ühendkuningriigid n-ö valmis ühiskonnana on olnud teema eestvedaja kogu Euroopas. Nii näiteks ei juhtunud Londoni olümpiarajatiste rajamisel ühtegi tõsist tööõnnetust (uurige mitu põhjakorealasest töötajat hukkus Venemaa jalgpalli MM-i jaoks loodud taristu rajamisel või Doha staadioni ehitusel). Samas on riigis aastas keskmiselt 38 katuseehitusega seotud surmajuhtumit, 82 000 keskmise raskusega tööõnnetust. Igal tööpäeval sooritab kaks ehitussektori töötajat enesetapu. Ehitajate suitsiidsus on võrreldes muude elualadega kõrgem ning omakorda nende hulgas on just katuseehitajate, aga ka plaatijate, enesetapud keskmisest sagedasemad. Nende tumedate teemadega on Briti saartel tegelema asutud riiklikul tasemel ning see eeskuju võiks olla nakkav. Tööohutusest läbi turvarakmete prisma kõneletakse palju ka meil, kuid inimeste läbipõlemisest tekkinud terviserikete olulisusest katuseehitaja fookuse läbi ei ole Eestis ilmselt ülearu mõtteid veeretatud.

Kutsehariduse väljakutsed Euroopas

K

utsehariduse ja koolitusega tegeleva komisjoni esimees Artur Wierschem, Saksa katusemeistrite liidu koolituskeskuse pikaaegne juht, tutvustas arenguid üle IFD kehtivate koolituspõhimõtete rakendamisest, õigemini selle missiooni suhtelisest võimatusest. Euroopaski on riikide suhtumine ja arengutase antud temaatikas niivõrd erineval tasemel, et selget ühtset süsteemi niipea loota ei ole. Saksamaal kehtib katuseehitajate kutsehariduses 2+1 süsteem, kus esimesel kahel aastal õpivad kõik katuseerialad (ehitus-

36

plekksepad, kaldkatuseehitajad ja lamekatuseehitajad) koos, viimasel aastal toimub spetsialiseerumine. Peale kutsekooli lõpetamist ning paar aastat koolitatud juhendaja all töötamist mõnes katusefirmas teeb katuseehitaja sellieksami, mille järel andekamad ja edasipüüdlikumad hakkavad valmistuma meistrieksami sooritamiseks. Selleks peavad nad läbima ca 1400 tundi kvaliteetseid reaalseid kursusi. Selline süsteem tagab katuseehitaja korralikud tööoskused. Sa masse teemasse sobisid ka Wierschemi järel kõnele-

nud Ameerika Ühendriikide ja Ühendkuningriigi esindajad, kes tutvustasid oma koduriigi koolitusprogrammidega seotud murekohti. Probleemid on universaalsed üle kogu ilma – noored ei taha tulla katuseehitusse, töid teostab odavtööjõud (mitte alati, aga enamasti küsitavate kompetentsidega) ning tulemused viivad katusemeistri elukutse tähtsustamise allavett. Katusemeistrite kutsetunnistuste süsteeme on püüdnud luua ilmselt kõik liikmesriigid ja hea on tõdeda, et Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu elluviidud


Maleko AS-i ehitatud T1 Mall lamekatus: maailma parima katuse nominent.

Katuseehitajatel on sageli ebareaalsed tähtajad (ilmastik on siin oluline märksõna), segased kvaliteedinõuded ja kontrollimata oskused. Gary Walpole´i sõnul on arvutused tõestanud, et vaimsesse tervisesse investeeritud panus tasub ka rahaliselt katuseehituses ära.

IFD turvalisuse komitee juht Jürg Struder Šveitsi liidust rääkis uutest teemadest, mida töögrupp hakkab arutama: katusekatetest ja valgustunnelitest läbikukkumise oht, tuleohutus katusetöödel ja juba eelpool kirjeldatud katuseehitaja varase „läbipõlemise” temaatika. Konverentsi teise päeva sisustasid samuti valdavalt kliimamuutustega seotud teemad, kuid nagu mainis oma etteastes insener Keith Roberts Ühendkuningriikide projekteerimisettevõttest Roberts Consulting, pakub kohati ülepingutusena näiv kliimahullus katuseehituses hoopiski võimalusi. Konkreetsemalt käsitles Roberts tugevate tuulte ja tormide poolt tekitatud kahjusid, juurdles õnnetuste põhjuste teemadel ning esitas ühe Iirimaa ujumishalli tuultes kannatada saanud katuse näitel võimalust aluskatuse ja kinnitustarvikute paremaks dimensioneerimiseks. Sarnasel teemal kõnelenud JeanGuy Levaque Kanadast, katusematerjalide ja -ehituse teadusliku vaatenurgaga tegelevast ettevõttest WSP Canada Inc., esitas mõt-

lemapanevaid fakte. Kanada kuumalainete maksimumid on 2050. aastal tänase 37 kraadi Celsiuse asemel 44, kuumalainena käsitletavate päevade arv suureneb 20-lt 60-le. Enim sademeid ööpäevas võib kolmekümne aasta pärast Kanadas tänase 66 mm asemel olla 166 mm. Sellised muutused esitavad materjalidele ning hoonete rajamisele märkimisväärselt teistsuguseid väljakutseid. 2050. aastaks on Kanada hoonestikust endiselt umbes pooled 20. sajandi lõpus ehitatud. Kas selles vanuses väärikad hooned suudavad täita energiatõhususe nõudeid või kui kulukas on nende renoveerimine – väljakutseid jagub nii meistritele kui tootjatele. Huvitav oli kuulda, et Kanadas tegeletakse metallkatuste pinna libeduse temaatikaga. Talved on põhjapoolkeral aina niiskemad ning ohvritega lõppevaid laviine katustelt esineb üha enam. Eesmärk on jõuda metallide kasutamisel reeglistikuni, mis esitab nõudeid pinnakatetele nende hõõrdeteguri vaatenurgast.

Reid Ribble, tutvustas Ameerika Ühendriikide katuseehitusturu olukorda. Pehmelt öeldes võib Ameerikat ses vaates võrreldes mistahes Euroopa riigiga lugeda arengumaaks. Ameerika katusemeistreid on umbes 1 miljon. 60% nendest on Lõuna- ja Ladina-Ameerika päritolu hispaaniakeelne oskusteta tööjõud. Erialaliitudesse kuulub 2,2% katusemeistreid! Neist omakorda ei ole hetkel ette näidata üldtunnustatud akrediteeringut pooltel. Ameerika Ühendriikide liidul NRCA on ees üüratu tööpõld. Samuti puudu-

vad Ameerikas üleüldised nõuded katuseehituses kasutatavatele materjalidele ning töövõtetele. Mõnes valdkonnas ei ole ülim liberaalsus parim lahendus. Kahjuks ei ole vaatamata Hiina Rahvavabariigi liikmelisusele seni peetud korralikku ettekannet riigis toimuvate arengute kohta. Suurim probleem on ilmselt keelebarjääris. Järgmisel aastal toimub kongress ja noorte katusemeistrite MM Pekingis. Ehk siis on sealse põhjatu turu reguleerimise toimimisest võimalik sisulisemalt aru saada.

ja Ameerikas

2%

USA katusemeistreid kuulub erialaliitudesse.

kutseharidusprogramm ei jää palju maha näiteks Ühendkuningriigi omast ning on kaugel eespool näiteks Ameerika Ühendriikides toimuvast. Viimati mainitud riigi katusemeistrite liidu eeskõneleja,

37


KÜLMATOODETE VALIK MUUTUB KÜLLUSLIKUMAKS Tänavu on Onnineni laoriiulitele lisandunud hulgaliselt uusi külmavaldkonna seadmeid, tarvikuid ja materjale. Teiste hulgas müüb Onninen nüüd ka rahvusvaheliste suurettevõtete Rivacold ja Emerson tooteid, peatselt jõuavad valikusse ka Conex Bänningeri uuenduslikud külmavase pressliitmikud.

K

ülmatoodete rahvusvahelist tunnust lumehelvest võib Onnineni laoriiulitel vastava tootegrupi kaupadele viitamas näha nüüd varasemast rohkem. Tootelahenduse juht Erki Sirel selgitab, et eesmärgiks on saada parima laovalikuga külmatoodete pakkujaks Eestis. „Tahame olla tugevad külma tootmise igas valdkonnas sügavkülmast kliimani,“ kinnitab ta. Suur osa Onnineni ambitsioonis saada külma tootmiseks vajalike seadmete pakkujana tugevaks tegijaks on koostööl ligi 130 aastase ajalooga rahvusvahelise suurkorporatsiooniga Emerson. Emersoni brändideks on Alco Controlsi kaubamärki kandvad külmasüsteemide komponendid, Dixelli automaatika ja Copelandi kompressorid – kõik teada tuntud kvaliteetsed tooted.

Copelandi kompressoreid kasutavad elamute ning äri- ja ühiskondlike hoonete kütte- jahutus- ja külmaseadetes paljud tootjad. Need on täpsed, töökindlad ja efektiivsed. Kõige teedrajavam on Copelandi panus olnud spiraalkompressorite tehnoloogiale arengusse, mõjutades suurel määral nii kompressorite disaini, jõudlust kui eluiga ning laiemalt kogu selle valdkonna arengut.

Automatiseerimine annab energiasäästu

Energiatõhusus on läbiv teema igas valdkonnas ja loomulikult ei jäta karmistunud nõuded puutumata ka külma tootmist. Vastus neile nõudmistele on süsteemide digitaliseerimine ja automatiseerimine. „Meie valdkonnas saavutatakse energia kokkuhoid külmamasina ja kogu süsteemi peenhäälestusega, et tagada

kõige optimaalsem töö igal hetkel ja igas aspektis,“ selgitab Erki Sirel. „Kui varem oli tavaline, et kompressoragregaadi jupid osteti kõik eraldi ja pandi kohapeal kokku, siis täna soetatakse valmis külmamasin,“ räägib ta. Tehases komplekteeritud seade on optimaalselt seadistatud ja testitud ning selle paigaldamine käib palju lihtsamalt ja kiiremini. Garantiitingimused on samuti selgemad, sest garantii alla läheb seade tervikuna, mitte iga komponent eraldi. Valiku tegemise lihtsustamiseks on Onninen teinud ka ülevaatliku kodulehe seadmete tarnija Rivacold toodete kohta – www.rivacold.ee. Emersoni pakutavate tipptasemel automatiseeritud külmamasinate üheks üheks näiteks võib tuua Copeland EazyCool ZX jahutusagregaadi, mida juba praegu Onninenist osta saab.


Külmatoodete vasktorustiku juures on läbi aegade kasutatud palju tollmõõdustikku. Trend liigubki tollmõõdustiku järjest suurema leviku suunas. Ka Onninen müüb nüüdsest vaid tollmõõdus vasktorusid. Lähiajal lisanduvad Onnineni valikusse ka Conex Bänningeri uuenduslikud külmavase pressliitmikud. Need on mõeldud kasutamiseks juhtudel, kui ei ole

KÜLMATOODETE ESINDUSKAUPLUSEKS ON JUULIS UKSED AVANUD TÄNASSILMA EXPRESS. võimalik teha tuletöid. Pärast tootekoolituse läbimist saab anda liitmikele viieaastase garantii. Conex Bänningeri MaxiPro liitmike töökindel pressimissüsteem on kiire ja lihtne, lühendab märgatavalt paigaldustöö kestust ja muudab töötamise paindlikumaks.

Konkurents külmaturul tiheneb

Erki Sirel näitab uhkusega Copelandi EazyCool ZX jahutusagregaati – masin, millest õhkub kvaliteeti.

Copeland EazyCool ZX on ideaalne lahendus linnas asuvatele väikestele kauplustele ja toitlustusasutustele, kus näiteks ei ole võimalik paigaldada välisosa ja/või on kehtestatud mürapiirangud. EazyCool ZX paigaldatakse siseruumidesse ja ühendatakse õhu väljapuhke ventilatsioonitorudega. „See on töökindel ja paljude valikuvõimalustega isehäälestuv masin, millest õhkab kvaliteeti,“ kinnitab Erki Sirel.

Korralik laovalik

Onnineni laovalik täieneb külmavaldkonna toodete ja nende varuosade osas heas tempos. Paljud asjad on esindatud erinevates hinnaklassides, st sama toode on saadaval nii turuolukorrale vastavas madalamas hinnaklassis kui ka kallima, enamasti Euroopas toodetud variandina. Erki Sireli sõnul on nõudlust nii odavamale kui kallimale kaubale. Onnineni suureks plussiks on alati olnud kauba hea kättesaadavus üle Eesti ja külmavaldkond pole siin erandiks. „Meil tuleb korralik valik nii Tallinna,

Vasktorude laoseis Onninenis on Eesti parim.

Tartu, Pärnu kui Jõhvi Expressides,“ kinnitab Erki Sirel. Külmatoodete esinduskaupluseks on juulis uksed avanud Tänassilma Express, kus kohapealne valik saab olema kõige külluslikum. Tänassilma Expressis asub ka valdkonna juhi Erki Sireli töökabinet. Laoseisudest rääkides tuleb kindlasti esile tõsta vasktorude valikut ja kättesaadavust. Selles osas pakub Onnineni tõenäoliselt Eesti parimat laoseisu. Ehk nagu Erki Sirel ütleb: „Ladu on vaske paksult täis.“ On sirget kõva toru, mida kasutatakse palju miinuskülma juures, on eelisoleeritud vasktoru, mida vajavad kliimaseadmete paigaldajad soojuspumpade ja konditsioneerid paigaldamisel, on nurgad, kolmikud jne. Erki Sirel tõstab esile ka kvaliteetse Onnline kaubamärgiga toru konkurentsivõimelist hinda.

Külmaseadmete paigaldamisel vajatakse lisaks vasele ja seadmetele ka palju lisatarvikuid – konsoole, isolatsiooni, kruvisid, mutreid, jne. „Tõuseme konkurentide seast esile ka sellega, et meie juurest saab ühe ostuga kaasa kogu lisamaterjali,“ toob Erki Sirel esile. „Tahame jõuda selleni, et seadet paigaldama minev klient ei pea hakkama ise riiulitelt kõike vajaminevat kokku korjama, vaid saab valida paketi, mis sisaldab kõike, mida selle seadme paigaldamiseks vaja,“ räägib ta tulevikuplaanidest. Erki Sirel ütleb, et Eesti külmatoodete turul on põnevad ajad. Onninen oma üle-eestilise hea katvusega, korraliku laoseisuga ja Emersoni kvaliteetsete toodetega muudab konkurentsi kindlasti teravamaks.

Võta meiega ühendust e-maili teel klienditugi@onninen.com või külasta meie e-poodi onnshop.onninen.ee


UUDISED

Energiatõhususe valdkonna talentide tunnustamine

E

esti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus (EKVÜ) tunnustab jätkusuutlikust elukeskkonnast hoolivaid ettevõtteid koondavat ET Gruppi nende panuse ning koostöö eest Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondiga. Toetus koolile ja üliõpilastele EKVÜ juhatuse liige Jarek Kurnitski tõstab esile ärihoonete ökoloogilise jalajälje vähendamisega tegelevat ET Gruppi: „Usun, et läbi selliste positiivsete näidete hoogustub töö talentidega, ülikooliga ja areneb energiatõhususe valdkond tervikuna,” sõnas Kurnitski. Liit kutsub üles ka teisi ettevõtteid senisest agaramalt panustama talentidesse ning energiatõhususe ja tehnikavaldkonna tule-

vikku. ET Grupi juht Aivar Uutar ütles, et on ülioluline luua noortele ja tarkadele inimestele võimalusi oma erialaseid unistusi ellu viia. „Otsustasime tänavu anda oma ettevõtete AU Energiateenus, Vamos ja ET5 poolt panuse Tallinna Tehnikaülikooli Arengufondi stipendiumikonkurssi, mille eesmärk on aidata kaasa Tallinna Tehnikaülikooli ja tema üliõpilaste arengule,” rääkis Aivar Uutar. Stipendium välja antud Ettevõtte 3000-eurose stipendiumi pälvis inseneriteaduskonna ehituse ja arhitektuuri õppekava doktorant Tuule Mall Kull, kelle uurimustöö käsitles teemat „Küttesüsteemide juhtimine ja soojusväljastuse efektiivsus liginullenergiahoonetes”.

3000-eurose stipendiumi pälvis Tuule Mall Kull.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tunnustas parimaid

E

esti Kaubandus-Tööstuskoda on koostanud Eesti ettevõtete konkurentsivõime edetabelit juba aastast 2003, nüüd on Eesti konkurentsivõimelisemad ettevõtted taaskord valitud. Konkursi raames koostatakse ettevõtete üldine konkurentsivõime paremusjärjestus majandusnäitajate põhjal. Arvestatakse kahe viimase aasta majandustegevuste näitajad: müügitulu, puhaskasum, omakapital, töötajate arv ning tööjõukulu. Andmete analüüsi ja edetabelite koostamise partneriks on Eesti Konjunktuuriinstituut, tehes koostööd Lausanne´i Juhtimise A re nd a m i s e I n s t it uu d i ga . Edetabelid koostati 1856 ettevõtte andmete põhjal.

40

Konkurentsivõimelisemad ettevõtted 2019. aastal, valdkonniti

Cleveron AS, tööstus ja energeetika A. Le Coq AS, toiduainetööstus CM Tallinn AS, hulgikaubandus Silberauto AS, jaekaubandus Tallink Grupp AS, transport ja logistika Ramirent Baltic AS, teenindus Novatours OÜ, turism Merko Ehitus AS, ehitus Kapitel AS, kinnisvara Swedbank AS, finantsvahendus Telia Eesti AS, side, kommunikatsioon ja IT Tornator Eesti OÜ, põllu- ja metsamajandus Energiapartner OÜ, arhitektuur ja projekteerimine

Valdkondlikes edetabelites osales ettevõtteid järgmiselt: tööstus ja energeetika 530, toiduainetööstus 65, jaekaubandus 97, hulgikaubandus 388, turism 44, kinnisvara 34, transport ja logistika 133, projekteerimine ja arhitektuur 40, ehitus 140, side, kommunikatsioon ja IT 83, põllu- ja metsamajandus 35, finantsvahendus 34 ning teenindus 232. Aasta ettevõtte tiitliga pärjati Kundas asuv puitmassi tehas AS Estonian Cell. Lisaks valiti suuruse põhjal konkurentsivõimelisimad ettevõtted. Konkurentsivõimelisim suurettevõte 2019 on Merko Ehitus AS, väike- ja keskettevõte 2019 on CM Tallinn AS ja mikroettevõte 2019 on Intelligentne Grupp OÜ.


PILKAJA

Kremoon.

Kui kodus on akendel kremoonid, siis on ohus meie lapsed ja koduloomad!

VANA ARHITEKT

M

a jõudsin vanaisa ehitatud vanasse maamajja. Palkseinad toatagusest metsast, sammal palkide vajumise ebatäpsuste parandamiseks rabaaluselt. Laepealne suvise heinateo soojustusega. Aknad-uksed on madalal ja väikesed, sest talvekülma eest tuleb ennast kaitsta. Talvepuud on kuuri alla toodud ja ahju pole veel tarvis kütta. Keeran kremooni ja avan ühe akna, siis veel teisegi. Ja õnnis olemine vallutab meeled. Kremoon – milline imepärane leiutis, mis avab õue tuppa! Kremoon annab võimaluse avada või sulgeda tubase maailma puude sahinale, ritsikate siristamisele, trammi kriiksatustele, urbanistliku sagimise häältele, päikese soojale paitusele või varju salapärasele jahedusele, paitavale tuulele. Praen viilu liha kartulitega ja jälle – keeran kremooni, lasen toidulõhnad laia maailma ja kuulatan ritsikate siristamist! Vana, elutarkusest läbiimbunud arhitektina olen tagasihoid-

42

lik. Varjan kiivalt oma aistingute maailma. Justkui Nõukogude Eesti pärismaalane, kes jõulupuu küünlakuma varjamiseks paksud kardinad akende ette tõmbas, kremoonid tugevamani kinni tõmbas. Igapäevane elu tunneb mind hoopis teise inimesena! Kasutan ühistransporti, sõidan tõuksiga, vähendan oma ökoloogilist jalajälge second-hand kehakatete kandmisega ja ohjeldamatult pabertopsidest kohvi ning idudega kapsasalati nautimisega, sest olen ennast positsioneerinud peaaegu veganina. Mis kremoon!? Tule taevas appi! Vanaaja mõtlemine! Mitte mingisugust akende avamist, „ei“ kremoonidele! Kallid kolleegid, tellijad, üliõpilased – meil on uus ajastu! Liginullenergiahooned, elagu uued ja moodsad tehnoloogiad! Saadame kremoonid ajaloo prügikasti! Nüüd on meil uus helge ajastu, meil on nüüd liginullenergia ajastu! Aknad kinni ja mitte ainult! Mõtelda, kui saastunud on kõik meie ümber, eriti õhk! Õhus on müra, allergeene levitavaid tolmusid, lisaks veel sitikaid-satikaid, mõned jubedate mürgiste asteldega! Avatud aknad on ohtlikud, oi kui ohtlikud – neist võib välja kukkuda, välja visatud saada! Kremooni pahaaimamatult keerav töötaja ohustab nii ennast kui kolleege. Kui kodus on akendel kremoonid, siis on ohus meie lapsed ja koduloomad! Aknad võivad ka ootamatult prõmmides puruneda! Ja tõmbetuul – tervise allikas on suletud aken, millel puuduvad kremoonid! Isegi tuletõrjujad ei salli kre-

moone, nad ei ava käsitsi aknaid suitsu välja laskmiseks! Olgu eraldi luugid või mootoravamine! Kremoon on ainult pahandus! Kleebime kinni iga prao ja uurde, tapame difusiooni, pressime argooni klaaside vahele. Meil pole tarvis filtreerimata, ette soojendamata, jumal teab milliseid õietolmusid sisaldavat välisõhku tuppa lubada! Hoone kasutusloaks on tarvis tõestada, et hoone on õhutihe, et välisõhu molekulide sissetung loomulikul teel on välistatud! Ja meile valmistatakse väga vajalikke kleeplinte, kodus ja Hiinas. Kleebime hästi! Siis oleme eesmärgi saavutanud! Kremoon on ainult pahandus! Uued direktiivid, juhendid on üles ehitatud teadmisel, et edaspidi elame ruumides, kuhu eluks vajalik õhk pumbatakse läbi plekist kanalite, tiivikute, filtrite, niisutite, jahutite, vahetite. Seda kindlates ja kontrollitud kogustes! Kõiki masinaid, andureid masinajusid käivitab kõikvõimas elekter! Kremoon on ainult pahandus! Loodetavasti elektrit jätkub, kuid kui ei jätku... mis saab siis meist? Kui ühel hetkel katkeb voolamine juhtmes? Noh, kaheks päevaks! Pole hilja alustada uuringute ja täiendõppe programmidega, vahest võiks olla isegi EAS-i toetuskõlbulik projekt „Hingamine hinge kinni pidades“. Keeran kremooni ja aken avaneb kriiksatusega – sügisene kolletunud lehtede lõhn voolab koos ritsikate sügislauludega tuppa. Leian õlikannu ja õlitan kremooni, et ta ikka veel kaua kestaks ja mind väsimatult teeniks....


Messi ametlik toetaja: Eesti MasinatÜÜstuse Liit


Valgustuse uus tase

PLUG & LIGHT LED KOHTVALGUSTI

Ühenda valgustid ja meeleolu. Plug & Light tehnoloogia viib valgustidisaini uuele tasemele. Perfektselt hämarduvad LED valgustid on kasutatavad kohtvalgustina ning on hõlpsasti asendatavad teiste seinavalgustitega.

JUNG.EE

Profile for Meediapilt OÜ

EhitusEST oktoober 2019  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST oktoober 2019  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...