Page 1

ehitusEST PR OJE K TE E R I JA E HI TA nr 12 okto ob er 2016

3-aastane garantii kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud sinistele elektrilistele tööriistadele. 2-aastane Premium-hooldus kõikidele professionaalseks kasutamiseks ette nähtud Boschi liitium-ioonakudele ja laadimisseadmetele. Seadmed tuleb 4 nädala jooksul pärast ostu sooritamise kuupäeva registreerida veebisaidil www.bosch-professional.com/warranty


TAHAN PARIMAT! Vähemaga ei lepi! TALVEJOPEGA saad KINGITUSEKS WINDSTOPPER® TALVEMÜTSI!

*SNICKERS Workwear

TASUTA*

(art 1100/0404 või 1128/0418)

SNICKERS Workwear WINDSTOPPER® talvemüts art 9093/0418 TAVAHIND 43 €

Snickers Workwear AllroundWork 37.5®-isolatsiooniga talvejope art 1100/0404

130 €

SNICKERS Workwear Rip-Stop talvejope art 1128/0418 HIND

95 € Jopega kaasa TASUTA MÜTS art 9057/6658

Jopega kaasa TASUTA MÜTS art 9093/0418

Pesu komplektiga kaasa TASUTA KINDAD art 9578/0448

SNICKERS Workwear pikkade varrukatega XTR alussärk

SNICKERS Workwear A.I.S fliis

9430/0418 HIND

HIND

64 €

Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2016 või kuni kaupa jätkub!

8012/0400

60 €

SNICKERS Workwear pikad XTR aluspüksid 9431/0418 HIND

58 €

SNICKERS Workwear talvejope 1178/0404

HIND

179 €

1133/6658 HIND

3619/0404 HIND

143 €

SNICKERS Workwear Hi-Vis talvepüksid, EN 471 klass 2

SNICKERS Workwear Power Winter talvepüksid

TAMREX OHUTUSE OÜ TALLINN Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35

SNICKERS Workwear Hi-Vis talvejope, EN 471 klass 3

113 €

3639/6658 HIND

124 €

Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee TARTU Aardla 114, Ringtee 37a

PÄRNU Riia mnt 169a, Savi 3

RAKVERE Pikk 2

VILJANDI Riia mnt 42a

JÕHVI Tartu mnt 30

VÕRU Piiri 2

VALGA Vabaduse 39

NARVA Tallinna mnt 19c

HAAPSALU Ehitajate tee 2a

PAIDE Pikk 2

JÕGEVA Tallinna mnt 7


SISUKORD

Tartu mess „Ehitus ja Sisustus” lk 4–6 Tulemused: esimene poolaasta ehitusturul lk 8–11 Portree: Arvo Oorn kõrgharidusest lk 12–15 Reidi tee: objekt, mis kütab kirgi lk 16–20 Fookuses energiatõhususe nõuded lk 22–26 Rail Baltic: millised saavad olema hanked? lk 28–29 Seadus: ehitisregistrist ja ehitustoodete teabest lk 30–32 Puiduveokid Eesti teedel: kuidas on mõistlik? lk 35–37 Ehituskonsultatsioonilepingu üldtingimused lk 38–39 Ehitusalane kõrgharidus: töörühma ettepanekud lk 42–45 Kutseharidus: õppinud tööjõudu napib lk 46–47

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.meediapilt.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 51 07011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee, telefon +372 566 88 515 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda Pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

MEEDIAP LT

吀쐀䤀䔀一䐀䬀伀伀䰀䤀吀唀匀

䬀甀椀搀愀猀 漀渀  瀀爀漀樀攀欀琀攀攀爀椀琀甀搀 樀愀 攀栀椀琀愀琀甀搀 䄀渀渀攀氀椀渀渀愀 樀琀⸀ 愀渀愀氀漀漀最猀攀琀攀  攀氀愀洀甀爀愀樀漀漀渀椀搀攀  琀‫ﰀﰀ‬瀀洀愀樀愀搀㼀 䬀漀漀氀椀琀甀猀攀 琀瀀渀攀 欀愀瘀愀 眀眀眀⸀琀愀爀椀⸀攀攀

吀䄀刀吀唀  簀  䐀漀爀瀀愀琀椀 䬀漀渀瘀攀爀攀渀琀猀椀欀攀猀欀甀猀Ⰰ 匀琀爀甀瘀攀  䤀 猀愀愀氀 ㈀㔀⸀ 漀欀琀漀漀戀攀爀 ㈀ ㄀㘀  簀  欀攀氀氀 ㄀ ⸀   ጠ ㄀㔀⸀㌀ 

ISSN 2382-8382

䬀漀漀氀椀琀甀猀攀 洀愀欀猀甀洀甀猀 㠀 갠⸀ 䠀椀渀渀愀氀攀 氀椀猀愀渀搀甀戀 欀椀戀攀洀愀欀猀⸀  䰀椀猀愀椀渀昀漀 樀愀 爀攀最椀猀琀爀攀攀爀椀洀椀渀攀㨀 洀愀椀氀䀀琀愀爀椀⸀攀攀 瘀椀 㜀 㠀㘀㘀 㤀   栀椀氀樀攀洀愀氀琀 ㈀㄀⸀ 漀欀琀漀漀戀爀椀欀猀 ㈀ ㄀㘀


MESS: EHITUS JA SISUSTUS

Mess toob kokku ehitus- ja sisustusuudised Eeloleval nädalavahetusel toimub Tartus mess Ehitus ja Sisustus, kust leiab infot küttesüsteemidest viimistluseni, esindatud on ka disainiala. Aastatega on Tartu messil Ehitus ja Sisustus osalevate ettevõtete arv kasvanud, tänavune mess on korraldaja sõnul viimase seitsme aasta suurim. „Hea meel on, et Tartusse tahetakse tulla, et uusi ärisidemeid luua ning vanu kontakte hoida,” nentis messi projektijuht Anders Urbel. Temaatiliselt hõlmab mess kõike, mis puudutab ehitust, viimistlust ning sisustust – sisuliselt ehituskividest kuni viimistlusmaterjalide ja mööblini välja. Ehitustemaatikast on messil esindatud kütte- ja ventilatsioonilahendused, elektrisüsteemid, ehitusmaterjalid ja tehnika. „Enne saabuvat kütteperioodi on raskuskese küttesüsteemidel, esindatud on nii tahkel ja vedelkütusel kui taastuval energiaallikal baseeruvad lahendused,” kirjeldas ta. Tänavuse messi sisustuspoole pärliks on korraldaja jutu järgi Eesti disainiala „Homne Põhjamaa kodu”, kus noored Eesti disainerid loovad põhjamaise interjööriga koduse olemise ehk sisustavad eluruumid – esiku, elutoa, köögi, magamistoa, lastetoa, vannitoa ja terrassi. „Kindlasti annab disainiala kodu kujundamiseks inspiratsiooni ning kutsub külastajaid eelistama kodumaist kvaliteetset disaini,” rääkis Urbel. 4

Iga kodu keskmeks on köök, seepärast ei puudu Urbeli sõnul messilt ka erinevad kaasaegsed köögilahendused, näiteks on Lõuna-Eesti publikul võimalik esmakordselt näha Arensi stendis uuenduslikku nanotehnoloogial põhinevat uksematerjali ja lasertöödeldud servakanti, mida on varasemalt tutvustatud välismaistel messidel. „Nanotehnoloogia tagab siidise viimistluse ning väiksemad kriimud on triikrauaga eemaldatavad,” kirjeldas projektijuht uuenduslikku materjali. Messi lahutamatuks osaks on seminariprogramm, mis kestab kõik kolm messipäeva. Kuivõrd seminarid on nii spetsialistide kui tavakülastajate seas muutunud üha menukamaks, rõhutas korraldaja vajadust end eelnevalt kuulajaks registreerida. Temaatiliselt tulevad seminaridel arutluse alla energiasäästlikkus, renoveerimine ning kütte- ja ventilatsioonisüsteemid. Messile on oodatud ka need, kes soovivad kodu viimistlustöödeks praktilist nõu, näiteks on võimalus omal käel harjutada seinapinna ettevalmistamist algavaks värvimistööks ning katsetada struktuurvärvide kasutamist.AS Tartu Näitused on ehitus- ja sisustusteemalisi messe korraldanud juba 22 aastat.


Ehitus ja Sisustus Mess on avatud: Neljapäeval, 13. oktoobril 11–18 Reedel, 14. oktoobril 10–18 Laupäeval, 15. oktoobril 10–16 Piletihinnad: Täispilet 5€ Õpilane, üliõpilane, pensionär 3€ Perepilet 10€

www.ehitusmessid.ee Fotod: Tartu Näitused

ENERGIAEFEKTIIVSUS, KESKNE PRIORITEET Chillquick Thermo™ soojuspumbad võimaldavad tehniliselt paindlikke ja energiaefektiivseid lahendusi. Need mitmefunktsionaalsed seadmed pakuvad üheaegselt nii jahutust kui ka soojust. Tootepere võimaldab katta ehitustarbed mille võimsusnõuded küünivad kuni 2000 kW väärtuseni. Chillquick™ ja Cillquick Eco™ on täiskomplektsed külmajaamad, milledest Eco-versioon sisaldab vabajahutuse omaduse. Toodete kontseptsioon oma kompaktsusega tagab lühima võimaliku paigaldustsükli võrreldes objektil eri komponentidest jooksvalt ehitatava lahendusega. Seadmete sõlmed on täielikult allutatud ühtsele automaatikale ja internetti ühendatuna on kaugseiratavad (Service Next™ teenus).

Chiller Oy • Ain Kuus, Eesti esindaja kontaktandmed Tel. 506 2986 • ain.kuus@chiller.fi


SEMINARID MESSIL

Ehitus ja Sisustus seminariprogramm

M

ess Ehitus ja Sisustus seminariprogrammis on neljapäeval ja laupäeval fookuses energiasäästlik mõtteviis hoonetes. Seminare viivad läbi MTÜ ESAKODA (EnergiaSäästu ArendusKoda), Tartu Regiooni Energiaagentuur, 4people OÜ ning Kukkumiskaitse OÜ. Reedene seminaripäev on suunatud eeskätt spetsialistidele – Ehituskeskus viib läbi seminarid teemal „Kaasaegsed fassaadilahendused oma ala meistritelt”. Seminarist osavõtt on tasuta, kuid vajalik on eelregistreerimine Ehituskeskuse kodulehel. Reedese päeva lõpetavad Domus Kinnisvara ettekanded korterituru ja eluaseme dokumentatsiooni teemadel.

Kõik huvilised on oodatud aegsasti end seminaridele registreerima ning kõigil kolmel messipäeval neist osa saama!

6

NELJAPÄEV, 13. OKTOOBER 11.30–12.00 Registreerimine ja kohvilaud 12.00–12.40 Sissejuhatus teemasse, energiasäästlik mõtteviis ja mõtteid arvamusteks Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA tegevjuht 12.40–13.20 Soojuspumbad ja energiakaevud Rasmus Leibur, Ait-Nord OÜ Tarmo Eerik, Eesti Puurkaevud OÜ 13.20–14.00 Päikeseenergiast elektrienergia Tõnu Janson, Naps Solar Estonia OÜ 14.00–14.30 Hruštšovkade renoveerimine liginullenergiahooneteks. Tartu nutika linnaosa projekti näitel Raimond Tamm, projektijuht, Tartu Regiooni Energiaagentuuri juhatuse liige 14.30-15.15 “Üleujutus linnas” Gen Mandre, 4people OÜ 15.15–16.00 Küttesüsteemide lahendused Marko Moring, Danfoss AS 16.00–16.40 Devilink ja Devireg Smart: kütte nutikas juhtimine mobiiläpiga mistahes maailma paigas Vahur Parve, Danfoss AS 16.40-17.40 Kukkumiskaitsevahendite valik, hooldus, kontroll ja taatlemine Taavi Lukas, Kukkumiskaitse OÜ

REEDE, 14. OKTOOBER 10.30–11.00 Registreerumine 11.00–11.30 1. Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liit – meistreid koondav ühendus 2. Ehitusseadustiku nõuete täpne täitmine, liidu tegevuse põhieesmärk 3. Fassaadide ehituse standard – uus juhendmaterjal Enn Tammaru, volitatud ehitusinsener tase 8, TTK lektor; EKFML juhatuse nõunik 11.30–12.15 Fassaadilahenduste innovaatilised kinnitusviisid Enno Rahuoja, MSc, SFS intec OY Eesti Filiaal, piirkonna müügijuht 12.15–12.45 Avatäidete montaaži võimalused fassaadil

Priit Toiger, MSc, VBH Estonia AS tootejuht 12.45–13.10 Fassaadiankrud ja CE–märgistused Enno Rahuoja, MSc, SFS intec OY Eesti Filiaal 13.10–13.30 Kohvipaus 13.30–14.10 Tartu ühiskondlike hoonete fassaadide ekspertiisides ilmnenud ebakohad Kaarel Sahk, volitatud ehitusinsener tase 8, EMÜ Maaehituse osakonna lektor 14.10–14.40 Innovaatilised fassaadilahendused Jaapanist Aivar Härm, MSc, Construction & Distribution Europe OÜ peaspetsialist 14.40–15.00 Fassaadilahendused kiudtsemendist isepuhastuvatest plaatidest Sten Haagna, MSc, Japest Group OÜ 15.00–15.15 Küsimused-vastused, tunnistused 16.00–16.30 Tartu korteriturg – kas ülepakkumine või normaalne olukord Kristjan Gross, kutseline hindaja 16.30–17.00 Eluaseme dokumentatsioon peab korras olema Kaupo Mõttus, kutseline maakler

LAUPÄEV, 15. OKTOOBER 10.45–11.00 Registreerimine ja kohv 11.00–11.40 Sissejuhatus teemasse, energiasäästlik mosaiik ja mõtteid arvamusteks Ragnar Kuusk, MTÜ ESAKODA tegevjuht 11.40–12.30 Soojuspumbad ja energiakaevud Rasmus Leibur, Ait-Nord OÜ Tarmo Eerik, Eesti Puurkaevud OÜ 12.30–13.10 Küttesüsteemide lahendused Marko Moring, Danfoss AS 13.10–13.30 Kohvipaus 13.30–14.10 Devilink ja Devireg Smart: kütte nutikas juhtimine mobiiläpiga mistahes maailma paigas Vahur Parve, Danfoss AS 14.10–14.50 Päikeseenergiast elektrienergia Ander Pukk, Naps Solar Estonia OÜ 15.00–16.00 Kõrgtöövahendite valik ja kontroll Taavi Lukas, Kukkumiskaitse OÜ


Yanmar

Euroopas pakutakse 17 erinevat Yanmar miniekskavaatori mudelit kaaluvahemikus 960 kg kuni 10 360 kg ja 6 roomikkallurit kandevõimega 0,8 – 5 tonni.

Yanmar on esindatud 135 riigis ja on üks kolmest suurimast tootjast Euroopas.

SV-seeria masinad

on klassikalised pööratava kabiiniga miniekskavaatorid.

VIO-seeria

puhul on tegu kompaktse disainiga. Masina kabiin ei ulatu pöörates üle roomikute välisserva. Maailma esimese "ümmarguse" ekskavaatori ehitas 1993.aastal just Yanmar!

Yanmar

C08

C30

Kandevõime (kg)

800

2500

Töökaal (kg)

665

2300

Laius (mm)

835

1655

1-sil

3-sil

Kaevesügavus (mm) Mootor Yanmar Võimsus kW/hj

SV16

SV18

SV26

1655

1900

980

980-1320

2205* 3-sil

VIO12

VIO20

VIO25

VIO33

VIO50

VIO57

VIO80

SV100

2600

1220

2260

2700

3300

4550

5250

7990

9625

1500

830-1000

1380

1450

1550

1970

1990

2270

2320

2420

2845*

1950

2505

2820*

3075

3745*

4060*

4130

4290

3-sil

3-sil

3-sil

3-sil

3-sil

3-sil

4-sil

4-sil

4-sil

4-sil 7,4/10 19,2/26,1 12,5/17,1 9,1/13,5 18,1/24,8 9,2/12,5 15,2/20,7 15,2/20,7 18,1/24,6 28,8/39,1 28,8/39,1 42,2/57,3 51,7/70,3 *lisavarustusse kuuluva "pikema käsivarrega"

Küsi rohkem infot ja tule ise kohale vaatama

Läike tee põik 3, Rae vald Tähe 110, Tartu +372 5235 018


E H I T U S E T T E V Õ TJ A D

Üle pika aja väike kasv INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU JUHT

K

ui ehitusmahud on juba alates 2013 aastast olnud pidevas langustrendis, siis käesoleva aasta esimese poolaasta kokkuvõttes on ehitusmahud üle pika aja taas pisut kasvanud. Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2016. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 3% rohkem ja 2016. aasta teises kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 4% rohkem. Kui ekspordimahud I kvartalis langesid (8%), siis II kvartalis kasvas välisturul tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguni kolmandiku võrra, moodustades ehitustööde kogumahust ligikaudu 12%. Kuna Soome, Rootsi ja Norra ehitusturud on jätkuvalt kasvutrendis, loob see eeldused Eesti ehitussektori ekspordi kasvuks ka lähitulevikus. Olulised struktuurvahendid Ehitusettevõtjatega rääkides tundub, et hetkel ehitajatele tööd jagub ja vähemasti hoonete segmendis võib täna sektori käekäiguga rahule jääda. Hoopis murettekitavam olukord valitseb aga rajatiste ehituse osas, kus ehitusmahud on languses juba kolmandat aastat: 2013. aastal ehitati rajatisi Eestis 897 miljoni euro eest, 2014. aastal 809 miljoni euro eest

8

ja 2015. aastal langesid mahud kõigest 732 miljoni euroni. Kahjuks on sama trend jätkumas ka 2016. aastal, mil rajatiste ehitamise maht Eestis langes I kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes koguni viiendiku ja langus jätkus ka II kvartalis, mil rajatiste ehitamise mahud olid eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 13% väiksemad. Rajatiste ehitamise suur langus viimastel aastatel on kindlasti tingitud mõne aasta eest valitsuse poolt vastu võetud otsusest, millega seoti kütuseaktsiisi laekumine lahti teehoiu rahastamisest. Vaatamata valitsuse plaanidele uue rahastusperioodi struktuurivahendite kiiremaks käivitamiseks ja investeeringute ettepoo-

hankel osalemist (vähemasti hanked kuni liiprite ja rööbasteni, kus ka kohalikel ehitusettevõtjatel piisavalt kogemusi on). Eratellija või riik Ühe lahendusena olukorra parandamiseks tee-ehituse valdkonnas näen kütuseaktsiisi laekumise taassidumist teehoiu rahastamisega, eesmärgiga taastada olukord, mis kehtis enne 2015. aastat, kui teehoiu rahastamise suurus pidi vastama vähemalt 75% kütuseaktsiisi laekumisest. Näiteks kui järgmisel kahel aastal plaanitakse tõsta kütuseaktsiisi 10% võrra, siis tooks see teehoiu rahastamisse juurde rohkem kui 100 miljonit eurot.

Ehitusmahud, mln eurot 800 700 600 500 400

RAJATISED

300 200 100 0

HOONED I kv 2013

le nihutamiseks, ei ole need reaalselt vilja kandnud. Sektori käekäik rajatiste ehitamise segmendis saab lähitulevikus sõltuma kindlast ka sellest, kuidas käivituvad struktuurivahenditest kavandatavad suuremad projektid, sh Tallinn-Tartu maantee KosePaide 4-realise teelõigu ehitus. Ehitusettevõtjate jaoks saab üheks oluliseks objektiks olema Rail Balticu raudteetrassi ehitus, mille üheks võtmeteguriks on kindlasti hanketingimuste kujundamine selliselt, et need võimaldaksid ka kohalike ettevõtete riigi-

II kv 2016

Eesti ehitussektori käekäiku laiemalt hinnates on tunda ohu märke ka hoonete ehituse valdkonnas: täna toetub hoonete ehitusturg Eestis peamiselt erasektorile ja seda tänu jätkuvalt suurele nõudlusele nii elukondlike- kui mitteeluhoonete järele. Riiklike investeeringute osakaal on juba langenud tublisti alla poole, mis muudab ehitussektori võimalike turumuutuste korral üsnagi haavatavaks, mis võib lähitulevikus ka hoonete ehitamise segmendis taas kaasa tuua ehitusmahtude suure languse.


Võrdlus: kõikide tegevusalade keskmine brutopalk ja keskmine brutopalk ehituses keskmine palk ehituses keskmine palk 1163

1200

1091 1000

800

600

400

200

0

2013

2014

2015

2016 I kv

2016 II kv

Ohumärgid hoonete ehitamise tempos ehk palgasurvest direktiivideni Palgasurve: vaatamata ehitussektori tööhõive suurenemisele viimaste kvartalite jooksul on ehitussektori keskmised palgad alates 2015. aasta I kvartalist langenud ja püsinud alla riigi keskmise. Ülekuumenemisohus laoseis: kinnisvaraspetsialistide hinnangul on täna laos valmis aasta jagu müümata kortereid. Tsiteerides Äripäeva konverentsil Äriplaan 2017 väljaöeldut: „tõeline pakkumispidu“. Enam-vähem analoogne olukord valitseb samal ajal ka büroopindade osas. Ühe olulise mõjutegurina ehitussektori käekäigule saavad pikemas perspektiivis olema hirmuäratava kiirusega lähenevad Euroopa par-

lamendi poolt kehtestatud hoonete energiatõhususe direktiivis seatud kohustuslikud tähtajad, mille järgi peavad olema alates 2019. aastast kõik avalikud hooned ja alates 2021. aastast kõik ehitatavad uued hooned A-klassi energiamärgisega ehk liginullenergiamajad. Muutus praeguse miinimumnõudega võrreldes on tervelt kaks energiamärgise klassi, mis on arvestades nii ehitussektori kui ka Eesti riigi tänast valmisolekut ambitsioonikalt suur. Kuna Eesti turg on küllaltki hinnatundlik ja uute nõuete jõustumisega kaasneb kindlasti ehituse tuntav kallinemine, siis on ka selge, et see endaga just ehitusbuumi kaasa ei too, vaid pigem vastupidi.


E H I T U S M AT E R J A L I T O O TJ A D

Ehitusmaterjalitootjad tulemustega

E

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

hitusmaterjalitööstuse jaoks on 2016. aasta algus olnud suhteliselt edukas. Kuude lõikes on areng olnud erinev, kuid I poolaasta kokkuvõttes on oma tulemusi parandanud pea kõik tooterühmad. Kasv on teoks saanud peamiselt siseturu toel, kus oluliselt on kasvanud eluruumide ehitus – eelmise aasta I poolaastaga võrreldes on enam välja antud nii ehituslube kui kasutuslube. Mitteeluhoonete kasv on oluliselt tagasihoidlikum ning rajatiste osas kimbutab päris suur miinusmärk. Suur osa on siin teedeehitusel, mis on suuresti sõltuv riigi ja omavalitsuste ehitusplaanidest. Hädasti oleks vaja, et riiklik sektor mahtu kasvataks – mida ehitada, on enam kui küll.

Kuigi ekspordi osa ei kasvanud, on siiski palju ettevõtteid, kes ka ekspordiga väga rahul võivad olla. Eelkõige torkab silma kaks toote rühma – avatäited ning betoonelemendid. Avatäidete tootjate ekspordimaht on olnud päris suur pikemat aega – välisriikidesse viiakse nii klaastooteid, aknaid-uksi kui ehitatakse sealpool piiri ka klaasfassaade. Oluliste eksportijatena võib välja tuua Saint-Gobain Glass Estonia, AS Klaasmerk (klaastooted), AS MetusEst, AS Malmerk Fassaadid (klaasfassaadid), AS Jeld-Wen Eesti, AS Viking Window, OÜ T-Tammer, AS Saajos, AS Saku Metall Uksetehas (aknad ja uksed) jne. Betoonelementide eksportijate AS TMB, AS Lasbet Tootmine, AS Muuga Betoonelement ja AS

Karfe Hall on PVC-kattega hallide, laohoonete ja ladude tootja. Meie toodetud PVC-kattega hallid sobivad nii ladudeks, spordihooneteks kui ka eri tüüpi kergkonstruktsiooniga hallideks.

KOKKUPANDAVATE HALLIDE EELISED KIIRE PAIGALDUS LIHTNE HOOLDUS LOOMULIK VALGUS MADAL PROJEKTI MAKSUMUS LIHTSALT TEISALDATAV VUNDAMENDI VALIKUD

Kaluri tee 5, Haabneeme 74001 Harju maakond info@karfehall.eu

karfehall.eu


rahul E-Betoonelement kõrval on ekspordimahte kasvatamas ka AS Betoneks. AS TMB paistab silma eriti uhke tulemusega, sest hiljuti osteti ära Soome suuremate betoonelementide tootjate hulka kuuluv ettevõte ja nüüd toodetakse elemente juba kolmes riigis. Suuremate eksportmahtudega ettevõtete hulgast võib välja tuua OÜ Krimelte, AS-i ETS NORD, AS-i Metus-Est, kes enamiku oma käibest suudavad Eesti väliskaubandusbilansi positiivsele poolele suunata. Murekohaks on endiselt meie riigi maksupoliitika, sest keskkonnatasude tõusud ja kütuse aktsiisimaksete negatiivne mõju pole kuhugi kadunud, aga vaatamata sellele loodavad ettevõtted tänavu positiivsete tulemuste peale.

EETL ehitustoodete müük

I poolaasta, miljonit eurot 250 200 150

124,3 116,9

152,9

194,2 192 172,4 183,4

209,3

100 50 0

2009

2010

2011

2012

2013

2014

2015

2016

77,2

75,7

EETL ehitustoodete eksport

I poolaasta, miljonit eurot 80 70

71

69,4

70,2

72

2011

2012

2013

2014

60 50 40

37,1

45,1

30 20 10 0

2009

2010

2015

2016

ENNETAGEM PROBLEEME – TORUSTIKELE UUS ELU Peaaegu 20 aastat on AS Terrat pakkunud tellijatele torustike renoveerimisel alternatiivlahendusi lisaks tavalisele kaevamisele. Oleme investeerinud seadmetesse, mis muudaks keerukad torutööd kergemini teostatavaks, meie igapäevatoimetusi häirimata. Üheks selliseks on kaevamiseta (No-Dig) tehnoloogiad, mis võimaldavad torustikud taastada lahtikaevamisi tegemata või ehituskonstruktsioone lõhkumata. BRAWOLINER® on surveta torustike (vihmaveepüstikud, sademevee- ja kanalisatsioonitorustikud) renoveerimissüsteem hoonete sees, mis paiknevad põrandate all või konstruktsioonide sees. Torustik võib paikneda nii vertikaalselt kui horisontaalselt. Tööd teostakse vaatluskaevude või -luukide kaudu, pole vaja lõhkuda põrandaid ega seinakonstruktsioone. Tegemist on elastse tekstiil- või viltvooderdisega, mis immutatakse vaikudega ja paigaldatakse suruõhu abil olemasoleva toru sisse. Vaikudega immutatud vooderdis kivistub ümbritseva keskkonna temperatuuril. Protsessi kiirendamiseks kasutatakse sooja vett või auru. Pärast kivistumist moodustub uus veetihe ja tugev toru olemasoleva vana toru sees. Renoveeritud torustike eluiga on üle 50 aasta. BRAWOLINER® on mõeldud väikese läbimõõduga (50mm-225mm) surveta torustike renoveerimiseks. Paigaldamisel pole takistuseks ka 90º nurgad. Samuti võib vana toru läbimõõt olla muutuv.

Kõik meie ümber uueneb. Renoveeritud tootmishooned, pilkupüüdvad fassaadid, korrastatud teed ja platsid hoonete ümber. Paljut me märkame, aga palju jääb meie silmadele varjatuks – torustikud – nad annavad endast tunda kui midagi on valesti, paraku alles siis kui oleme taastamistöödega hiljaks jäänud.

NÕUSTAMINE JA KONSULTATSIOONID

AS TERRAT Tutermaa, Harku vald, 76617 HARJUMAA Tel: +372 679 0977 Faks: +372 679 0976 E-post: info@terrat.ee www.terrat.ee

ISO 9001 - ISO 14001

OHSAS 18001

BUREAU VERITAS Certification


PORTREE

ARVO OORN

Kihutab tulevikku muutma Tallinna Tehnikaülikooli energeetikateaduskonna juhi Arvo Oorni jaoks on kaks ajaarvamist, esimene, milles oli aega suusatada, mootorrattaga sõita ja mesipuid pidada, ning teine, mille sisuks on olla uue inseneriteaduskonna asutajadekaan. TEKST: ELEN LUHT

12

„Need, kes igapäevaselt füüsilist tööd teevad, lähevad võib-olla hoopis soojale maale päevitama ja kui suvilas käivad, siis on isegi muruniitmine vastunäidustatud. Oleneb, kuidas ennast positsioneerida,“ ütleb Arvo Oorn, kes on veendunud, et kes ikka töötab arvuti ja pastakaga, see peab puhkuseks mingit füüsilist tööd väljas tegema, kasvõi tervise pärast. „Ema ütles mul ikka, et mis sport, võta vikat ja niida,“ muigab mees. Varem, kui vaba aega rohkem oli, käis Arvo Oorn ka purjelauaga sõitmas ja mitte niisama, vaid ikka Punase mereni välja. Korduvalt on

ta Alpides suusatamas käinud ja ka sellel talvel on suusareis ees ootamas. „Aga vot mootorratas on suur hobi, ka mu abikaasa sõidab suure naudinguga. Meile meeldib sõita mööda kurvilisi ja kiireid teid, mõni tuhat kilomeetrit tuleb ikka aasta peale ära,“ ütleb Arvo Oorn ning jutust kumab läbi uhkus ja igatsus suve ja vaba aja järele. Talveks on varutud oma mesitarudest vurritatud mesi. „Mul on üksteist-kaksteist mesipuud, nende jaoks ma kuidagi ikka aja leian.“ Oma erialaga haakuvalt haarab Arvo Oorn vahel ka pliiatsi ja projekteerib midagi. „Olen endale pro-


jekteerinud erilised valgustid, aga lasknud need teistel valmis ehitada. Ega lambiehitamine pole lihtne, isegi LED-moodulitega on tükk tegemist,“ räägib ta. „Need minu valgustid on täiesti teistmoodi tehtud, et saaks oma sugulasi ja sõpru üllatada.“

TTÜ energeetikateaduskonna juht Arvo Oorn. Foto: Meeli Küttim

Kui inimene on viis aastat õppinud ja lõpetab ülikooli, siis kas järgmise viie aasta pärast on asjad veel samamoodi?

Ülikool õpetab mõtlema Arvo Oorn on nõus väitega, et elu muutub järjest kiiremaks: „Muidugi muutub, aga siin peab vaatama seda, kus on muutuste aspekt. Kui vaatame elektrimootoreid, siis need on peaaegu samasugused nagu sada aastat tagasi. Aga kui neile lisada infotehnoloogia areng, saame seda mootorit juba juhtida. Seoses digitaliseerimisega muutuvad mootorite omadused tohutu kiirusega.“ Sama asi toimub ka ehituses. Majad objektina on samad, mis nad on olnud ajast aega, kuid lisandub nende nutikas juhtimine: „Ehkki ehitus ise on ikka seesama klassikaline ala, kus vapiloomaks on kellu,“ sõnab Oorn. Muutub ka meie mõttemaailm. „Vaadake praeguseid nutikaid mudilasi. Nemad saavad kiirelt aru nutitelerist ja oskavad leida oma Youtube’i videod ja õiged kaustad, kust saab filmid mängima panna,“ ütleb Oorn. „Samas mõned vanemad inimesed kardavad endale uuemat pesumasinat osta, sest seal on rohkem nuppe.“ Arvo Oorn suhtub ise nutividinatesse teatud konservatiivsusega. Kaua aega kasutas ta telefoni, millega sai helistada ja sõnumeid saata, kuid elu nõudis ja oli vaja lugeda meili ja pääseda ka väljaspool kontorit internetti. „Siis murdus ka minu soov ja tahtmine,“ sõnab ta. Ülikool peaks Oorni sõnul õpetama mõtlema ja kujundama üldist mõtlemisviisi. „Kui inimene on viis aastat õppinud ja lõpetab ülikooli, siis kas järgmise viie aasta pärast on asjad veel sama-

moodi?“ küsib Oorn retooriliselt. „Teadmised muutuvad ja sellepärast peab ülikool õpetama õppima ja õpetama mõtlema.“ Tänapäeva ülikoolis on suurem iseseisva ja meeskonnatöö osakaal. Gruppides õpivad tudengid seadma eesmärke ja lahendama koos probleeme. Oorni sõnul tulevad liidrid nendest, kes suudavad meeskonna tööle panna. Nad näevad, kuidas sünnib idee, kuidas käib tooteloome ja kuidas lahendada kerkivaid probleeme. Sellest ei piisa, kui õppida ära, kuidas lahendada teatud võrrandit. Suured muutused Tallinna Tehnikaülikoolis on toimumas suured muutused. „Liitsime kokku neli senist teaduskonda. Kõrvalt vaadates on selle muudatuse suurus raskelt hoomatav. Meil koondatakse senised energeetika-, ehitus-, mehaanikaning keemia- ja materjalitehnoloogia teaduskonnad, millest saab üks inseneriteaduskond,“ selgitab Oorn. Kokku hõlmab uus teaduskond ligikaudu 600 teadustöötajat ja õppejõudu ning ligikaudu 4600 tudengit. „See on võrreldav Tallinna Ülikooliga,“ nendib Arvo Oorn. Tema lühike selgitus, miks teaduskonnad liidetakse, on see, et ülikooli kuratooriumis vastuvõetud arengukava näeb ette juhtimise struktuuride lihtsamaks ja selgemaks tegemise. Liitmisel on aga palju enam selgitusi ja põhjendusi. „Koondame sarnaste valdkondade instituudid sarnastesse teaduskondadesse. Aja jooksul on ülikoolis kujunenud ka nii, et erinevates teaduskondades töötasid paralleelsed uurimisgrupid, mis tegelesid sarnaste probleemidega ja hakkasid teadusturumaastikul konkureerima. Nüüd on eesmärk sarnased valdkonnad liita,“ ütleb Oorn. „Näide, mida oskan kõige paremini kirjeldada, on elektro-

13


PORTREE

tehnika- ja automaatika valdkond, kus elektrotehnika instituudiga liitub mehhatroonika instituut, kelle sisu pole vaid mehaanika, vaid ka automaatika ja robotite elemendid. Meil on selleks professuur juba olemas, kuid mõlemal instituudil on oma laborid. Erinevused on nüanssides,“ sõnab ta ja lisab, et sarnaseid juhtumeid on ülikoolis veel. Näiteks liitub mäeinstituut geoloogia instituudiga, nende ülesanded ja eesmärgid on sarnased. Oorni sõnul on vaid infotehnoloogia teaduskond selline teaduskond, kus läbivaks teemaks on infotehnoloogia. Loodusteaduskonda koondatakse täppisteadused, geotehnoloogia, biotehnoloogia, majandusteaduskonda majandus ja sotsiaalteadused. „Kompetents läheb suuremaks ja parem on seda kõike juhtida,“ on mees kindel. „Inseneriteaduskonnas saab ehi-

tuse osakaal olema väga suur, sellel erialal õpib ligikaudu 1300 tudengit.“ Õppekavu muudab elu ise “Kõik praegusel ajal tegutsevad ülikoolid vaatavad ka enda ümber toimuvat,” ütleb Arvo Oorn ja selgitab, et tehnikaülikooli muudatused said impulsi just sellest. „Ülikool ei vaata vaid enda sisse, vaid ka seda, mis toimub analoogsetes Euroopa ülikoolides ja kuidas on korraldatud töö Ameerika ülikoolides. Kui nad on midagi muutnud ja tänu sellele on tulemus parem, siis on aeg ka meil midagi ette võtta.” Oorni sõnul toimib seniajani õppesüsteem, kus eriala on pärast väljakuulutamist õpetatud aastakümneid. Kõik on paika loksunud ning tehtud on väikeseid parandusi. Kuid kui lõpetajad avastavad uksest välja astu-

des, et maailm on muutunud, siis ei ole sellest selgeks saanud õppekavast enam kasu: „Suund on selline. Üksikutel juhtudel õpetatakse isegi midagi sellist, mida pole enam üldse vaja,“ ütleb ta. Siinkohal rõhutabki Oorn, et struktuurimuudatustest olulisemad on muudatused õppekavades. Lisandunud on täiesti uus mõiste – programmijuht. „See tähendab, et õppekavadel on oma programmijuhid, kes teevad bakalaureusetudengitele õppekavad, valivad vastavad õppejõud ja vastutavad ka õppekava tulemuste eest,“ ütleb ta. „Varem täitsid seda rolli õppekavajuhid. Programmijuhile on nõu andvaks organiks programminõukojad, kuhu kuuluvatest inimestest kolmandik tuleb ettevõtlusest, kolmandik on akadeemiline personal ning kolmandiku moodustavad tudengid.“ Ka ettevõtjate kaasamine


Struktuurimuudatustest olulisemad on muudatused õppekavades. aitab õpet tema sõnul ajakohastada, sest nemad teavad, missuguseid oskusi on vaja rohkem, mida vähem. „Mul tuleb alati meelde ühe teise haridusasutuse juhi jutt, kes esimesel päeval rääkis tudengitele, et teil on siin tore õppida, aga kui lõpetate, siis keegi teid ei oota. Peate ise hakkama saama,“ muigab Oorn. „Seda meil ei juhtu. Paljude instituutide uste taga on seinad töökuulutusi täis, tudengeid oodatakse tööle.“ Mõni tudeng teab õppima tulles täpselt, mida ta õppima tuleb, tei-

ne tuleb ja tutvub ja hakkab alles hiljem oma spetsialiseerumist valima. „Teaduskondades liidetakse sarnaseid valdkondi, alusaineid hakatakse õpetama laiemalt, samas lisatakse juba esimesel kursusel ka erialaaineid, et tudengeil oleks lihtsam otsustada, mis suunas edasi õppida,” sõnab ta. Oluline kuvand Arvo Oorni sõnul teevad tulevased tudengid valikuid enamasti lähtudes sellest, kas valdkonnal on positiivne kuvand. „Kõik ained, kus on sees sõna keskkonnatehnika, meeldivad gümnasistidele. Teine populaarne valik on infotehnoloogia, kuhu tulevad suured soovijate hulgad ja on kerge tudengeid valida. Kuid majandus ei püsi keskkonnatehnoloogidel ja infotehnoloogial. Vaja on ka ehitajaid, energee-

tikuid, materjaliteadlasi, kes oskavad hinnata, mida on vaja tööstuses ja ehituses üldiselt.“ „Sellepärast peaks jällegi bakalaureusekava olema piisavalt lai, et need, kes ei osanud enne mõnda eriala märgata, saaksid seda süvendatult magistriõppes edasi õppida, mitte ei satuks tupikseisu,” on Oorn veendunud. Magistrisse edasi õppima minna ei ole Oorni sõnul tingimata vaja. „Sellepärast on ka tööandjad õppekava tegemise juures, et ka bakalaureusekava lõpetanul oleksid teatud kutseoskused ja kindel tunne, kui ta soovib tööle minna ja mitte jätkata õpinguid,“ ütleb Oorn ja lisab, et kunagi ju ei tea, kuidas elu võib muutuda. „See on suur muutus. Struktuure kokku liita ja lahutada on matemaatiline tee, me läheneme asjale laiemalt.“


TEE-EHITUS

Reidi tee projekt kütab jätkuvalt kirgi Reidi tee ehk Põhjaväila ehitus, mida plaaniti alustada juba sel sügisel, on tekitanud kevadest alates palju poleemikat. URVE VILK MEEDIAPILT

Reidi tee, millega seoses pikendatakse ka Pirita tee äärset promenaadi, kulgeb mööda mere äärt kuni sadamani ja sealt edasi kuni Jõe tänava ristmikuni. Augusti keskel valmis tee uus eskiisprojekt, mida täiendati varakevadise ideekorje ja avalike arutelude käigus pakutud ettepanekute põhjal. Projekti koostaja AS-i K-Projekt juhataja Rein Annusveri sõnul hakkab projekt valmima. „Käib tavapärane töö,” märgib Annusver. Kas ja milliseid muudatusi on neil projektis vaja veel teha, oleneb Annusveri sõnul sellest, kas ja milliseid otsuseid linnavõimud veel teha kavatsevad. Kompleksne lahendus „Käimas on tavaline tööprotsess. Loodame, et saame peagi ehitusloa ja ehitus saab pihta hakata,” nendib Annusver, lisades, et tegu on tema hinnangul korraliku projek-

16

tiga. „On küll kahju, et jäi 2+2 sõidurada, kuigi oleks võinud olla 3+3, aga muidu korralik projekt,” ütleb ta. Mida ta arvab projektiga kaasnevast meediakärast? „30 aastat enam-vähem sama asjaga tegeledes ei pane see enam imestama,” märgib Annusver. „Mida suurem töö, seda rohkem arvamusi,” lisab ta. „Need, kel projekti vastu suurem huvi, võtavad sõna ja leiavad selleks võimaluse. Need, kes rahul, sõna ei võta,” räägib ta. Annusver lisab, et Reidi tee on vajalik ning planeeringutesse ammu sisse kirjutatud, seega tuleb see igal juhul ära teha. „Ei saa nii teha, et mingi jupp tehakse ja teine mitte, tegu on kompleksse lahendusega, mis juba ammu läbi vaadatud ja arutatud,” räägib Annusver. „Need, kes ütlevad, et teatud huvigruppe ahistatakse, pole projekti korralikult vaadanud,” jätkab ta.


REIDI TEE ESKIIS

2+2

sõidurada on planeeritud praeguse lahendusena. „Rattateid, jalutus- ning haljasalasid on meie hinnangul pigem palju, mitte vähe,” märgib ta. „Me anname võimaluse piirkonda kasutada ja seal arendada,” nendib Annusver, osutades, et praegu on tegu üsna nukra mere-äärse kohaga. Kõiki liiklusprobleeme Annusveri sõnul tee ei lahenda, ent olukord Narva maanteel paraneb.

Lahendusele telliti ka eksperhinnang Taani ettevõttelt COWI A/S, mis aga leidis, et Reidi tee planeering on liialt autokeskne, mistõttu soovitati jalgrataste ja autode kohtumiskohad paremini läbi mõelda. Siiski majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellitud eksperthinnang suurtele ja põhimõttelistele vigadele ei viidanud. Kuigi taanlased rõhutavad, et kui praegu on uus tee planeeritud pigem maanteed meenutavana, peaks tegu olema linnatänavaga. Ekspertiis sai valmis Ka keskkonnaamet teatas augusti lõpus, et ei kooskõlasta Reidi tee ehitusluba – otsus puudutas Jõe tänavast Russalka ristmikuni kavandatud teelõiku – kuna ameti jaoks ei ole projekt piisavalt selge ja põhjalik. Näiteks ei ole ameti jaoks selge,

mil määral täpselt mereala täidetakse ja milline on selle mõju liiva liikumisele sadama sissesõiduteele. Samuti tahab keskkonnaamet täpsemalt teada tee-ehituse mõju Kadrioru pargile ja seda, kuidas haljastust säilitatakse. Tallinna linnavalitsus lubas viidatud puudustega tegeleda ja siis ehitusloa taotluse uuesti esitada. Eesti Arhitektide Liidu presidendi Katrin Koovi sõnul on nad hetkel äraootaval seisukohal. „Loodame, et välisekspertide ja keskkonnaspetsialistide arvamused on põhjus projekti muutmiseks,” märgib Koov. „Kui ekspertiis telliti, siis polnud selle tellimisel ju mõtet, kui tagasisidet arvesse ei võetaks,” loodab Koov. Liit on oma seisukoha välja öelnud – projekt ei vasta kaasaegsele linnaplaneerimise ega linnaruumi põhimõtetele (14 erialaühen17


TEE-EHITUS

RAIVO KOTOVI PAKUTUD VÕIMALIKUD ALTERNATIIVID

duse ühispöördumises soovitati Reidi tee praegune projekt peatada–toim), märkis Koov. Tema sõnul on tegu vana plaaniga, mis pärineb paarikümne aasta tagant ja mida nüüd jupikaupa ellu viiakse. „See on eelmise sajandi viis asju ajada,” märgib Koov, et tegu on vana linnaplaneerimise viimase ohkega. Ja saab ka teisiti. „Ehkki halbu näiteid on ehk rohkem, on ka mitmeid paremini korraldatud protsesse, nagu näiteks peatänava oma, mis toimis kenasti – avati foorum, toimus võistlus jne,” kirjeldab Koov. „Kõik see peaks maha võtma vastumeelsust uute projektide suhtes,” lisab ta. Oluline protsessi viis Koov tunnistab, et see vajab põhjalikumat ettevalmistustööd ja on algetapis keerulisem, ent hiljem on asjade elluviimine lihtsam, kuna inimesed pole plaanitavale vastu, sest mõistavad, et olukord muutub paremaks. Protsessi läbi viimise viis on Koovi sõnul väga oluline. „Mida rohkem kesklinna poole, seda rohkem peab eri huvigruppidega läbi rääkima, sest südalinnas ja mere ääres tahetakse jalutada ja muudki teha, mitte ainult autodega sõita.” Katrin Koov tunnistab, et projektide välja töötamine on pikaajaline tegevus, mistõttu on mõistetav, et tegijatel pole soovi selle loomist algusest peale uuesti alustada, kuna see tähendab, et edasine lükkuks paratamatult teadmatusse aega tulevikus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna nõuniku Mihkel Loide sõnul on nende soovitus, et eksperthinnangus väljatoodust võetakse arvesse nii palju kui võimalik, jättes siiski tegemata lisapöörderajad, nagu taanlased on soovitanud. „Seda, mis osas nüüd Tallinna linnavalitsus otsustab ettepaneku-

18

tega arvestada, sõltub neist endist,” märgib Loide.


Naabrite arvamust peab küsima MART HABAKUK

N

METRO CAPITAL

õuetes on kirjas, et naabrite arvamusega tuleb arvestada ja teha naabritega koostööd, aga meiega pole suheldudki, rääkimata meie arvamuse arvesse võtmisest. Oleme teinud ise mitmeid ettepanekuid, mille peale öeldakse, et on juba liiga hilja. Üritame siiski sisulist arutelu antud teemal üleval hoida. Kuna pole karjuvat vajadust kiirustada, tuleks täita nõudeid, et on naabritega läbi räägitud ja kui seda pole tehtud, siis projekt edasi lükata. Võib oletada, et tempo ja kukil olevad tähtajad olid need, mis seda takistasid. Aga kuna raha saab kasutada aastani 2023, oleme selle poolt, et ehitus toimuks läbimõel-

Trass on kesklinnas mõttetu, sest kaubaveondus kolib peagi kesklinnast ära Muugale ja Paldiskisse. dult ja et ka naabrid saaksid plaanitavat oma tegevuse planeerimisel arvesse võtta. Näiteks peavad mere ääres olema ka kohvikud ja restoranid, st ümbritsev struktuur peab seda toetama – aastaringselt ei saa Eesti kliimas pikalt väljas viibida. On selge, et tee aitab lahendada Narva maanteel valitse-

vat liiklusolukorda, ent linnaliiklusesse ei pea planeerima sõlmi, kus auto ei pea pidurdama. Vigu on teisigi. Sadamale on kavandatud näiteks neli väljapääsu, neid pole nii palju tarvis, Helsingi sadam saab näiteks hakkama vaid ühega. Üks suurem ristmik ehitatakse mere nurka, mis on jabur koht ristmiku ehituseks. Trass on kesklinnas mõttetu, sest kaubaveondus kolib peagi kesklinnast ära Muugale ja Paldiskisse, nende kahe vahel jagunedes. Sellepärast, et hetkel toimub veel siitkaudu kaubavedu, pole mõtet metsa linnas maha võtta, see ei peaks olema hea linnaplaneerimispraktika ja selliseid plaane pole mõtet teha – pigem tasub arvestada järgmise 30–50 aasta vajadustega.

Maaletooja ja müüja: Harjumaa, SAUE 76505, Tule 20. Tel 670 9621. Mob 528 2732, 521 8462 Valgamaa, VALGA 68204, Petseri 40. Mob 524 1759

www.sami.ee

EHITUSJOONISTE PRINTIMINE PROJEKTIPANGATEENUS OBJEKTITAHVLITE JA BÄNNERITE TRÜKK ERIKUJULISTE ŠABLOONIDE LÕIKUS

INFO JA PAKKUMISED tel 650 6072 mob 56 629 007 hinnainfo@grano.ee GRANO DIGITAL AS Rävala pst 8, Tallinn / tel 660 4702 / revala@grano.ee Mustamäe tee 50, Tallinn / tel 656 2421 / kadaka@grano.ee

www.grano.ee

Üks masin, sada töövahendit ja palju töövaldkondi. Avant on ehitusplatsil kui kahveltõstuk, laadur, ekskavaator või lammutusrobot. Kasutatav ka jõuallikana. Lisaks on laadurit lihtne transportida ja vajadusel kraana ja kinnituskonksude abil korruste vahel liigutada. Ehituseks sobivaimad Avanti seeriad on 600 ja 700. Vaata lisa: www.avanttecno.com/www/ee/


TEE-EHITUS

Projekt vaadaku tulevikku

L

innalabori urbanisti ja rühmituse “Merelinna kaitseks” liige Teele Pehk ütleb, et praegune Reidi tee projekt lähtub tänasest olukorrast, nagu näiteks see, et sadama kaudu toimuv kaubavedu jääbki kesklinna ja eeldusest, et autostumine Tallinnas lähiaastatel kasvab. Tema hinnangul ei võeta aluseks ülelinnalist liikuvuse planeerimist, mille puhul keskendutakse inimeste ligi- ja juurdepääsude tagamisele, mitte liiklusprobleemide lahendamisele uute teede ehitamisega. „Kavandatav tee lõhub ühe olulise piirkonna – Kadrioru pargi mereäärse osa, nn Russalka ranna ja pargi,” räägib Pehk. Kesklinna tihenemise kontekstis on tema sõnul oluline säilitada meeldiva elukeskkonna loomiseks puhkekohti, eriti mereäärseid rekreatsioonipiirkondi. Senine tegevus jätab tema sõnul mulje, et tahetakse suruda läbi magistraali meenutavat lahendust. „Praegune projekt eirab projekteerimistingimusi, kus on selgelt kirjas, et tegu peab olema kesklinliku tänavaga.” Olulise mõjuga projekt Ka keskkonnaametilt tulnud ehitusloa taotluse mittekooskõlastus räägib tema sõnul seda keelt, et tegu on olulise mõjuga projektiga, mille praegusel kujul ehitamiseks puuduvad piisavad analüüsid ja argumendid. „Kui pidada kinni Tallinna arengukava 2014–2020 peaeesmärkidest, Ühtekuuluvusfondi rahade kasutamise reeglitest (säästva transpordi eelisarendamine ja autoliikluse vajaduse vähendamine), oodata ära Tallinna liikuvuskava valmimine (eeldatavalt 2018. aastal) ning raskeveokeid kesklinnas

20

Ettepanekud Reidi tee projektile on olnud põhimõttelised, mitte ei keskendu detailidele.

käsitleva uuringu tulemused (eeldatavalt 2018), saab sellise ruumimuudatuse põhjalikult ette valmistada ja kohalikke eksperte ning elanikke arvestavalt ka teostada,” räägib Pehk. Nagu on kirjutanud Harvardi Ülikooli urbanistikadotsent Andres Sevtšuk, peaks Pehki hinnangul uue tänava planeerimist alustatama kontseptuaalsest lähenemisest merelinna ühe väärtuslikuma piirkonna arendamiseks ja analüüsidest, mis aitaksid mõista, kuidas raskeveokeid kesklinnast eemale saada ja liiklusprobleeme lahendada. Põhimõttelised küsimused Pehk märgib, et linnaplaneerijate laual on olnud alternatiivlahendusi, mis näitavad, et väiksemate kulude, vähema asfaldipinna ja osaliselt teise trajektooriga saab luua kesklinliku tänava, mis säästab Russalka parki võimalikult palju, väärtustab riigi omanduses olevat mereäärset krunti ja tagab vajalikud ligipääsud uusarendustele. „Linnavalitsus kogus juba kevadel ettepanekuid Reidi tee projektile ning enamus neist olid põhimõttelised, mitte ei keskendunud detailidele,” märgib Pehk. Samas on projekti tehtud tema sõnul kosmeetilisi muudatusi, kusagil pole arutatud põhimõtteliste küsimuste üle või selle üle, miks ei saaks kogu protsessi edasi lükata. „Ühtekuuluvusfondi rahasid saab majandus- ja taristuministri kinnitusel kasutada 2023. aastani,” räägib Pehk. „Kui leitakse võimalus seadustest kõrvale hiilida, tekitab linnavalitsus ise olukorra, kus peab lahendama vaidlusi paljude arendajate, linnaarenguekspertide ja elanikega. Targem oleks ühist lahendust leida.”


TOLM KONTROLLI ALLA Akutolmuimejatele sobivad kĂľik Makita 18V Li-Ion akud!

www.makita.ee


E N E R G I ATÕ H U S U S

Energiatõhususe arengud ja uued uuringud Hoonete energiatõhusus on teinud läbi kiire arengu, mida on oluliselt mõjutanud 2007. aastal valminud summaarse energiakasutuse metoodika.

U

JAREK KURNITSKI TEADMISTEPÕHISE EHITUSE TIPPKESKUSE JUHT

ute hoonete dünaamilise energiasimulatsiooni põhine energiatõhususe tõendamine koos KredEx-i tervikliku renoveerimise toetussüsteemiga on tõstnud Eesti mõlemas valdkonnas EL-i juhtivate riikide hulka, mis on iseenesest õpetlik kogemus sellest, mida teadmistepõhisusse panustav väikeriik on suuteline 10 aasta perspektiivis tegema. Saavutused ei anna põhjust eneseimetluseks, vaid on käivitanud uued uuringud ja arengud.Uute liginullenergiahoonete ehitami-

se ning tervikliku renoveerimise vajadus tuleneb hoonete energiatõhususe direktiivist, mille üks põhjendus on suur energiakasutus hoonetes. Nimelt hoonefondile langeb Eestis lausa 50% summaarsest energia lõpptarbimisest, mis on rohkem kui EL-is keskmiselt (vt lähemalt joonis 1). Hoonete energiatõhusus on IPCC järgi globaalselt kõige suurem ning kõige soodsam valdkond emissioonide vähendamiseks. Energiatõhususe parandami-

Energia lõpptarbimise jaotus Eestis ja EL-s protsentides, 2010. a 1 2

4

50

24

EESTI 22

32

EL 25

40

hooned tööstus transport põllumajandus teised

Hoonete numbrid on ilma tööstushooneteta, sest nende energiakasutus loetaks tööstussektori alla. joonis 1

22


ne eeldab tegelemist nii olemasolevate hoonete parendamisega kui uute hoonete ehitamisega, millele rakenduvad edaspidi liginullenergiahoonete nõuded. Energiatõhususarv ja -märgis Summaarsel energiakasutusel põhinev metoodika, mis põhineb energiatõhususarvul ETA, on loonud võimaluse valida igale hoonele kõige otstarbekamad ja soodsamad lahendused nõutud energiatõhususe saavutamiseks. Tulemuspõhine ETA nõue ongi viinud kiire arenguni, kus hoonete ehitamisel on leitud taskukohased lahendused hea energiatõhususe saavutamiseks ning nõutud miinimumtasemest paremat energiatõhusust on hakatud ka müügiargumendina kasutama. Arengu taustal on olnud järsult tõusnud energiahinnad, mis ka edaspidi eeldatavasti suhteliselt stabiilselt kerkivad. ETA arvutus meenutab energiakulude arvutust, aga ühikuna kasututakse kWh-i köetava pinna ruutmeetri kohta aastas. Hoonesse tarnitud energiate kogused korrutatakse läbi kaalumisteguritega,

mis tulenevad primaarenergiast ja on heas korrelatsioonis energia hinnaga, ning jagatakse köetava pinnaga. Kui hoone kasutab elektrit ja kaugkütet, siis: ETA =

elekter (kWh / a ) ⋅ 2,0 + kaugküte(kWh / a ) ⋅ 0,9 köetav pind m 2

( )

Gaasi või puidukütte puhul tuleb valemis asendada kaugkütte kWh-d nendega ning energiakandja kaalumistegur on gaasi puhul 1,0 (fossiilne kütus) ning puidu puhul 0,75 (taastuvkütus). Valem töötab ka tarbimisandmete põhjal, sellisel juhul saadakse olemasoleva hoone kaalutud energiakasutus KEK, mis on kasutusel tarbimisandmetel põhinevas energiamärgises. Energiamärgise skaala näitab, kui palju võib energiakasutus kõikuda – G-klass vastab kõige kehvemas seisundis olevatele hoonetele, D-klass on olulise rekonstrueerimise miinimumnõue, C-klass uute hoonete miinimumnõue ja A-klass liginullenergiahoonete nõue, mis edaspidi muutub uute hoonete miinimumnõudeks. Joonisel 2 on too-

40%

vähem energiat kasutab liginullenergiahoone praegustest uutest hoonetest. dud energiamärgise klassid korterelamutele ja büroohoonetele. Erinevate ajajärkude hooned Vanemad olemasolevad hooned lähevad tavaliselt F- ja G-klassi, 10 aasta vanused hooned aga kuuluvad E-klassi. Praegused uued hooned kasutavad nendega võrreldes ligikaudu poole vähem energiat. Liginullenergiahooned kasutavad veel ca 40% vähem energiat kui praegused uued hooned ning kui võrrelda liginullenergiahooneid enamiku olemasolevate hoonetega, siis on see erinevus lausa 3-4 kordne.

B

C

joonis 2

KE 100 BH 100

120 130

150 160

D

180 210

ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUE

A

ENERGIATÕHUSUSE MIINIMUMNÕUE

Energiamärgise klasside energiatõhususarvud korterelamutes (KE) ja büroohoonetes (BH)

E

220 260

F

280 320

G

H

340 >341 400 >401

23


E N E R G I ATÕ H U S U S

Praegu kehtivad C-klassi miinimumnõuded kannatavad välja võrdluse teiste Põhjamaadega Tarnitud energia, kWh/(m2a) 150

Kehtivaid C-klassi nõuded on võimalik saavutada järgnevalt kirjeldatud tehniliste lahendustega, mis võib jagada kolme kategooriasse. VÄLISPIIRDED: Välissein U=0.14…0.17 W/m2 K (väike/suur maja) Aken U=0.8 W/ W/m2 K Katuslagi ja põrand U=0.09…0.14 W/m2 K TEHNOSÜSTEEMID: Ventilatsiooni erivõimsus SFP=1.7…2.0 kW/(m3/s) Soojustagastuse temperatuurikasutegur 80% (võimalik ka väljatõmbeõhu soojuspumba ja värske õhu radiaatoritega) Efektiivne valgustus <12 W/m2 paigaldatud võimsus Vesikeskküte (elekterküte välistatud) Vabajahutuskontuuriga jahutus ARHITEKTUURSED EELDUSED: Mõistlik kompaktsus Päikesevarjestus rõdude ja muude passiivsete lahendustega Mõistliku suurusega klaasipinnad Energiatõhusus on seega hakanud mõjutama arhitektuurseid lahendusi, kuid mänguruumi on ning ka näiteks „klaasmajade“ ehitamine on võimalik kui hooned varustatakse topeltfassaadiga, mille taga on asjakohaselt soojustatud seinad.

24

büroohoone

120 90 60 30 0

Hea teada

korterelamu

joonis 3

Siiamaani toimunud nõuete arengu võib kokku võtta järgnevalt: 2008. aastal hakkasid kehtima summaarse energiakasutuse nõuded. 2013. aastal 20–40% rangemad nõuded sõltuvalt hoonetüübist ja kasutatud energiaallikatest, nn kuluoptimaalsed energiatõhususe tasemed, mille tõttu muutus ka energiamärgise skaala. Liginullenergiahoonete nõuded (energiamärgise A-klass) uutes avalikes hoonetes 2019 ja kõikides uutes hoonetes 2021.

TAANI

NORRA

ROOTSI

EESTI

SOOME

Maksimaalne lubatud tarnitud energia kütte-, sooja vee ja ventilatsioonisüsteemidesse kaugküttel korterelamutes ning büroohoonetes, kus tarnitud energiasse kuuluvad lisaks valgustus ja jahutus. Erinevat tüüpi nõuete tõttu ei saa ETA-sid otse võrrelda, mille tõttu on nõuded taandatud tarnitud energiale, mille käigus on läbi viidud ka kraadpäevade korrektsioon.

Uued uuringud

T

oodud lahendused, mis tundusid 2012. aastal päris rangetena ning tänaseks on muutunud tavapraktikaks, põhinevad 2011. aastal läbiviidud kuluoptimaalsuse arvutustel. Viie aasta möödumisel on kohustus teha uued arvutused, mille tõttu majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on käivitanud vastava uuringu. 2016–2017 läbiviidav uuring peab näitama, mis on kuluoptimaalse energiatõhususe tasemed uutes ja oluliselt rekonstrueeritavates hoonetes, ehk mis on 5 aasta jooksul muutunud. Kuluoptimaalseks tasemeks nimetatakse nendele tehnilistele lahendustele vastavat energiatõhusust, mis tagavad minimaalsed kogukulud (ehitusmaksumus, energia, hooldus jne) 30 ja 20 aasta elutsükli jooksul vastavalt elamutes ja mitteelamutes. Paralleelselt läbiviidav, 2016. aas-

ta lõpuks valmiv energiamärgiste uuring tegeleb arvutuslike energiamärgiste kvaliteedi ja metoodikaga, võrreldes arvutusliku energiakulu ja tarbimisandmete erinevusi. Lisaks täiendatakse tarbimisandmetel põhineva energiamärgise metoodikat nn hoone standardkasutusele taandamisega, mis võimaldaks tulevikus hoonete täpsema võrdlemise võimaldamiseks vähendada energiakasutusest mittestandardsed energiatarvitid (näiteks serverid, kuumköögid) ning viia energiakasutus üle tavapärasele hoone kasutusajale (näiteks koolimajade puhul 5 päeva nädalas). Eeldatavasti ei muuda need uued omadused tarbimisandmete põhjal koostatava märgise tegemist keerulisemaks, vaid ümberarvutused võiksid toimuda andmete sisestamisel registrisse automaatselt.

Lahendused, mis tundusid 2012. aastal päris rangetena, on tänaseks muutunud tavapraktikaks.


Kas saastad v천i s채채stad loodust? Lisa ainult pelleteid ja k천ik muutub! www.pelletikeskus.ee


E N E R G I ATÕ H U S U S

Fookuses liginullenergiahooned suuremale üksikelamule, ühele ridaelamule ning samuti väiksemale ja suuremale korterelamule, ehk kokku 5 hoonele. Juhendmaterjale saab olema kaks: üksikelamutele ning rida- ja korterelamutele. Uuringu tulemuste kasutajatena nähakse põhiliselt projekteerijaid, kuid suuremate majade puhul on sihtgrupiks ka tellijad/arendajad, sest kõrgem energiatõhususe tase toob muudatusi projekteerimise ning ehitamise protsessi.

Esimese avaliku liginullenergiahoonena valmis Rakvere Targa Maja Kompetentsikeskuse büroohoone 2015. aastal.

L

iginullenergiahoonete ehk energiamärgise A-klassi nõuded peaksid olema 2020. aastaks ka kuluoptimaalsed, arvestades 2020. aastaks tõusnud energia hindasid ning laialdase kasutuse tõttu odavnenud tehniliste lahenduste maksumust. Praegused arengud ja arvutused näitavad, et viimase 3–4 aasta jooksul on kuluoptimaalne tase hoonete ehitamisel nihkunud miinimumnõude C-tasemelt enamvähem madalenergia B-tasemele. Seda näitavad nii TTÜ arvutused kui kaudselt kinnisvaraarendajad, kes on toonud turule B-klassi kortereid ja äripindasid. Lisaks sellele on hakanud valmima liginullenergiahoonete pilootprojekte – on valminud avaliku sektori poolt ehitatud büroohoone, koolimaja ning ehitusse läks esimene korterelamu. Kui avalikul sektoril on eeskuju näitamise kohustus, siis on positiivne, et erasektor on samuti hakanud esimesi liginullenergiahooneid ehitama, sh nii büroohooneid

26

kui korterelamuid, rääkimata väikeelamutest. TTÜ-s 2015. aastal tehtud arvutused reaalselt valmisehitatud korterelamutele näitavad, et neid hooneid oleks võimalik mõningaid tehnilisi lahendusi muutes ehitada liginullenergiahoonetena lisamaksumusega 65 €/m2. Antud investeering on ehk masstootmise jaoks veel liiga suur, kuid samas suhteliselt lähedane pikemas perspektiivis tagasimaksvale tasemele. Valmimas on tüüplahendused Elamute energiatõhususe lahenduste taskukohasemaks muutmiseks on KredEx käivitanud liginullenergia eluhoonete tüüplahenduste uuringu, kuhu on kaasatud teadlastele lisaks mitmed ehitusettevõtted ja projekteerijad. 2017. aasta lõpuks peavad valmima tüüplahendused elamutele, mis tulevad nii näidisprojektide kui juhendmaterjalide kujul. Näidisprojektide energiatõhususega seotud osad (joonised ja seletuskirjad) tehakse väiksemale ja

Tippkeskuses kolm suunda Valdkonna uuringutel on eeldusi jätkuda ka pikemas perspektiivis, sest kevadel sai rahastuse teadmistepõhise ehituse tippkeskus ZEBE perioodiks 2016–2022, olles üks seitsmest Eesti teaduse tippkeskustest, mis koondab nii Tallinnas kui Tartus valdkonnaga tegelevad teadlased. Tippkeskuse teemad koonduvad kolme uurimissuunda: Energiatõhususe uurimissuuna teemad jagunevad passiivseteks ja aktiivseteks meetmeteks, nii hooneautomaatika abil juhitavateks kui isereguleeruvateks, mille eesmärk on lihtsasti kasutatavate ja hooldatavate hoonete kontseptsioonide ja projekteerimisstrateegiate valmimine. Tarbimise juhtimise ja lokaalse tootmise uurimissuund tegeleb energia tootmise, muundamise ning salvestamise küsimustega, mis väljuvad hoone tasemelt tsentraalse energiasüsteemi tasemele, et tagada hoonete ja energiasüsteemi optimaalne koostöö ning arendada välja selle hindamist võimaldav metoodika. Ressursitõhususega tegelev uurimissuund töötab puidu kasutamist piiravate tehniliste pudelikaelade lahendamise nimel.


RAUDTEE

Rail Balticu hanke Rail Balticu raudtee projekteerimist veab kolme riigi ühisettevõtte RB Rail AS, kuid ehitushanked jäävad pigem iga riigi enda korraldada, lepiti kokku hankemudelis. TEKST: VIVIKA VESKI

Kolme Balti riigi ühisfirma RB Rail AS-i nõukogu kiitis hiljuti heaks Rail Balticu hankemudeli, mis jagab hanked kolme kategooriasse – vaid RB Raili korraldatavad hanked, ühisfirma ühishanked ning riiklike rakendusasutuste korraldatavad hanked. Riiklikud rakendusasutused on Eestis Tehnilise Järelevalve Amet ja Rail Baltic Estonia OÜ, kuid neid võib lisanduda. Rail Balticu Eesti valdusettevõtte Rail Baltic Estonia OÜ juht ja RB Rail AS-i nõukogu liige Indrek Orav ütles, et kõige rohkem hankeid hakkab tulema kahes valdkonnas – projekteerimine ja ehitus, millest omakorda ehitushankeid on oluliselt rohkem. Projekteerimise puhul omakorda tehakse vahet raudtee enda ehk spetsialistide sõnutsi rööbaste projekteerimisel ning kõige muu ehk niinimetatud kohtobjektide projekteerimisel. „Ühisettevõte RB Rail projektee28

rib 700 kilomeetrit raudteed ehk rööbasteed, aga kõik kohtobjektid projekteerib iga riik eraldi – Eestis Ülemiste jaama Tallinnas, Pärnu reisijaama, Muuga kaubajaama, Pärnu kaubaterminali, depood,” tõi Orav näite ja lisas, et kohtobjekte on veel. „Ehituse puhul on vaekauss õnneks riikide kasuks,” jätkas Orav. „Eestis saame teha praktiliselt ise kõik ehitushanked, nii raudtee kui ka sildade-viaduktide omad, samuti eelnimetatud jaamad ja depood. Ainuke, mille üle ühisettevõttel jääb õigus, on piiriülesed lõigud, mille pikkus alles selgub.” Orav rääkis, et ühisettevõte RB Rail AS teostab osaliselt Eesti territooriumil tehtavate projekteerimis- ja ehitustööde hankeid Läti riigihangete seadusest lähtuvalt, kuid kokkulepitud hankemudeli kohaselt avalikustatakse kõik ühisettevõtte hanked Eesti riigihangete registris eesti keeles. Orav lisas, et Läti riigihangete seadus ei erinegi tegelikult Eesti omast oluliselt, sest Euroopa

Liidu hangete direktiiv on kõikides riikides ühtmoodi üle võetud. Samamoodi on hanked kõik avalikud ja kõik saavad osaleda. Ehituses palju töövõtte Orav selgitas, et lähtudes riigihangetele kohalduvatest põhimõtetest, mis on Läti, Eesti ja Leedu puhul ühised, ei saa parima pakkumuse esitaja valikul olla määravaks pakkuja tegevus- või registreeringu asukoht. „See tähendab muu hulgas seda, et ei tohi eelistada kohalikku ehitajat, kui parem pakkumine tuleb kaugemalt. Kindlasti võivad hangetel osaleda kõigi Euroliidu maade ettevõtted, aga kas ka väljastpoolt liitu, see sõltub Euroopa Liidu poliitikast kolmandate riikide suhtes hanke ajal,” lisas Orav. „Ei taha spekuleerida, mis seis on kolme-nelja-viie aasta pärast, kui sinna etappi jõuame,” ütles Orav. „Näiteks hiinlased tõepoolest ehitavad kõikjal maailmas, nende tehnoloogiad on väga arenenud ja võib-olla oleksid nad ka hinnakonkurentsis edukad. Aga ilmselt me ei tee ühte peatöövõtuhanget kogu 700 kilomeetrile ega ka Eesti kahesajale, vaid mõistlik on jagada raudtee erinevateks objektideks ja lõikudeks, nii et hankeid tuleb mitu, isegi kümneid. Sama kogemus


mudel selgumas 700

kilomeetrit rööbasteed planeerib ühisettevõte RB Rail kokku. on ka teistel riikidel, et on mõistlik ehitus jagada hästi hallatavateks lõikudeks. See annab ühtlasi võimaluse saada tööd Eesti suurtel ehitajatel. Isegi kui siia mõnda juppi tuleks tegema keegi väljastpoolt Euroopa Liitu, siis pigem see lahustub ära kogu protsessis.” Ta lisas, et raudtee projekteerimise puhul on siiski võimalik ka üks suur peatöövõtt kogu raudtee ulatuses, kui ühisettevõte nii otsustab. Kohalikel jagub võimekust Nordecon AS-i juhatuse esimees Jaano Vink tõdes, et avaldatud Rail Balticu hankemudel on hetkel õigupoolest väga deklaratiivne ja üldine, et teha sellest mingeid kaugeleulatuvaid järeldusi.

„Kuidas täpselt hakkab see mõjutama ehitajaid, selgub ikka siis, kui reaalsed hanked on juba täpsemas ettevalmistuse faasis ning üksikasjalikumad tingimused tööde teostamiseks paigas,” ütles Vink. Vink leidis samas, et juhul, kui Rail Balticu ehitus tõepoolest algab, siis ühel või teisel moel saavad seal kindlasti tööd ka kohalikud ehitajad ning materjalitarnijad. „Ehitus on nii lokaalne ärivaldkond, et ega kaugelt tulijatel olulisi eeliseid ei tohiks olla. Ja täna tegutseb Eestis üsna mitmeid ehitajaid, kelle oskused võimaldavad kindlasti edukalt konkureerida sarnastele töödele,” ütles Vink. AS-i Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben leidis, et kui standardid ja üldine raamistik on paigas, siis ongi enamik hankeid võimalik läbi viia riigiti, lõikudeks jagatuna. „Väga suur osa Rail Balticu ehitusega kaasnevatest töödest on seotud rajatiste ehitamisega. Ehitatakse sildu, tunneleid, liiklussõlmi, uusi jaamahooned. Vaja on liigutada väga suuri pinnasemahte. Siin on kindlasti kohalikel ettevõtetel nii võimekust kui ka oskusi nende tööde edukaks teostamiseks,” arutles Roben. Ta lisas, et erandiks on juhtimis- ja automaatikasüsteemid,

mille peaks kogu Rail Balticu jaoks rajama üks töövõtja ja mis peaksid koonduma ühtsesse juhtimiskeskusesse. „Võib kaaluda ka rööbaste ja liiprite materjalidele Baltikumi ülest hanget, samas kui hanked nende paigaldamiseks oleks mõistlik teha riigiti,” tõi Roben näite. Raudtee ehitamise kogemus Kõik hanked korraldatakse ühiste standardite ja põhimõtete järgi ning RB Rail valmistab ette ka ühised miinimumnõuded pakkujatele. Orav selgitas, et raudteeehituse puhul eeldatakse, et tegemist on ettevõtetega, kes on raudteed ehitanud või vähemalt kapitaalremontinud. Samas ei ole tema kinnituse kohaselt väga suurt vahet Vene ja Euroopa laiusega raudtee ehitamisel. Rail Balticu raudtee ehitusega seoses tuleb ümber ehitada ka palju teedevõrku ja rajada uusi maanteesildu. „Siis oodatakse pakkujalt tee- ja sillaehituse kompetentsi, kuid ka teatud ressursi, käibe ja tööjõu olemasolu,” selgitas Indrek Orav. Ta lisas, et pakkujate kvalifitseerimistingimused määratakse kindlaks, võttes arvesse iga hankeobjekti eripära iga hanke puhul eraldi, mistõttu ühist nimetajat siiski praegu veel välja tuua ei saa.

29


SEADUS

Ehitisregister vajab korrastamist 2015. aastal jõustunud uus planeerimisseadus, ehitusseadustik ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus tõid ka 2016. aastasse olulise muudatuse, mis puudutab ehitisregistrit (www.ehr.ee).

E EVELIN KANTER ARCO VARA AS JURIIDILISE OSAKONNA JUHT

URMAS USTAV ADVOKAADIBÜROO LEXTAL, PARTNER/VANDEADVOKAAT

30

hitisregister, kui elektrooniline Eestis ainulaadne andmebaas, mille eesmärgiks on hoida, anda ja avalikustada teavet kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud menetluste kohta (2016. aasta aprilli seisuga oli ehitisregistrisse sisse kantud informatsioon ja dokumendid ligi 900 000 ehitise kohta), on kinnisvaraga üldiselt ja veel eriti ehitusega tegelevatele inimestele oluline töövahend. Sestap on oluline teada, et 2016. aasta aprillist alates muutus ehitisregistri menetlusformaat ja osaliselt ehitisregistris kajastuvate andmete tähendus informatiivsest ja statistilisest õiguslikuks. Kuni 31.03.2016 kehtis üldine põhimõte, et ehitisregistri andmetel on üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. 1.04.2016 jõustunud ehitisregistriga seotud muudatuse kohaselt on alates 2016. aasta 1. aprillist ehitisregistrisse kantavatel taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel õiguslik tähendus, samuti toimus üleminek ehitisregistri põhisele elektroonilisele menetlusformaadile, ehk kõikvõimalikud ehitistega seotud dokumendid, taotlused, teatised jne tuleb nüüd esitada elektroonselt otse registrile. Praktika kohaselt ollakse kohalikes omavalitsustes jätkuvalt nõus aktsepteerima do-

kumente ka paberkandjal, kui inimesel puudub võimalus dokumentide elektrooniliseks esitamiseks. Oluline on silmas pidada, et õiguslik tähendus on alates 1.04.2016 ehitisregistrisse kantud dokumentidel ehk kõikidel dokumentidel, mis olid ehitisregistrisse jõudnud kuni 31.03.2016, on jätkuvalt üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Õiguslik tähendus Oluline on aru saada, mida tähendab ehitisregistri andmete „õiguslik tähendus“. Lihtsaim moodus selle mõistmiseks on tõmmata paralleel kinnistusraamatuga, millest nähtuvatele andmetele on isikul õigus tugineda kinnisasja omandamisel vms tehingu või toimingu tegemisel. Illustreeriva näitena sisustades – kui ehitisregistrist nähtub, et ehitisel on ehitusluba, on isikul õigus tugineda eeldusele, et ehitusluba on tõepoolest olemas ja vastava ehitise ehitamine on legaalne, ilma et vastavaid asjaolusid oleks vajalik kohalikus omavalitsuses üle kontrollida. Väitmaks, et ehitisregistris olev info ei ole korrektne, tuleb seda tõendada. Kinnistusraamat on siinkohal heaks näiteks, sest käesolevaks hetkeks on Eestis kinnistusraamatuga seotud menetlustoimingutel pikaajaline praktika, kinnistusraamatu kannete tege-


mine on muutunud igapäevasteks ning vastavate kannete korrektsuses ei ole praktikas põhjust kahelda. Juhul, kui siiski kahtlus peaks tekkima, tuleb asuda tõendama kande ebaõigsust. Eristamist vajavad õiguslikku tähendust omavad andmed ning andmed, millel seda ei ole ehk mis evivad jätkuvalt üksnes informatiivset ja statistilist tähendust. Niisiis, õiguslik tähendus on üksnes taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutuslubadel ning ettekirjutustel. Kõik muud ehitisregistrist ehitiste kohta nähtuvad andmed on informatiivse ja statistilise tähendusega, st nendele andmetele ei saa tugineda ja nende õigsuses ei saa alati kindel olla. Paraku ei ole sugugi haruldased juhud, mil ehitisregistris olevate andmete täpsemal kontrollimisel selgub, et tegelikult ei olegi ehitise kohta sisse kantud informatsioon korrektne. Praktikas võivad ebakorrektsed ehitisregistri andmed viia vaidluseni ehitise omaniku ja kohaliku omavalitsuse vahel. Ehitise omaniku aspektist vajab märkimist, et nii aja kui ka raha ja energia säästmise eesmärgil on otstarbekas plaanitavate tegevuste elluviimisele eelnevalt teha ära eeltöö. Enne ehitisregistri infosüsteemi vahendusel ehitisega seotud mistahes dokumendi või taotluse esitamist tuleks veenduda, et tegelikkus vastab ehitisregistrist nähtuvatele andmetele. Nimelt on kohaliku omavalitsuse ametnikel alati õigus teostada täiendavat kontrolli esitatud dokumentide andmete kohta ja siinkohal on oluline arvestada, et kontrollimisel lähtutakse ehitisregistrisse sisse kantud infost. Kindlaim moodus sujuvaks asjaajamiseks on enne dokumentide esitamist kontrollida asjasse puutuva ehitise kohta ehitisregistrist nähtuvaid andmeid. Ebakõlade korral ei jää muud

Väitmaks, et ehitisregistris olev info pole korrektne, tuleb seda tõendada. üle, kui esmalt läbida protseduur, mille tulemusel viiakse ehitisregistrisse sisse muudatus. Kindlasti tasub veenduda, et kanne on ka faktiliselt teostatud enne mistahes muu menetluse alustamist ehitisregistri kaudu. Arvestades, et ehitusseadustiku lisaks 1 on m2-i põhine tabel, millest tuleb lähtuda, otsustamaks, kas olemasolevale ehitisele tehtavad muudatused eeldavad ehitusteatise tegemist, ehituprojekti ja/ või ehitusloa olemasolu, on äärmiselt oluline, et ehitisregistrisse kantud ruutmeetrid oleks vastavuses tegelikkusega. Vastasel juhul võib muutuda näiteks 33%-ne ehitusloa kohustuse vaba elamu suurendamine äkitselt ehitusloakohustuslikuks. Ilmselt ei tarvitse siinkohal neile, kes on kunagi ehitusega seotud dokumentatsiooniga kokku puutunud, meelde tuletada, et ehitusloa taotlemine eeldab küllaltki pikka ja keerulist asjaajamist. Seega juhul, kui seadusest tuleneb võimalus ajada läbi kergema vaevaga, tasub igal kümnel juhul sellist võimalust kasutada. Tähtaeg läheneb Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse §-s 26 sätestatu kohaselt on eesmärgiks ehitisregistri andmete korrastamine 2020. aasta 1. jaanuariks. Jääb üle loota, et vastav eesmärk saab ka täidetud, seniks on mõistlik suhtuda skeptiliselt ehitisregistri informatiivsetesse ja statistilistesse andmetesse. Võimalusel on alati eelistatud

tuginemine ennekõike kinnistusraamatus kajastatud andmetele, aga alati sellest ei piisa. Juhul, kui kinnistusraamatu andmetest üksi jääb väheks ning näiteks on oluline välja selgitada täpne informatsioon kinnistul paiknevate ehitiste kohta, on alati võimalus teha järelepärimine kohalikule omavalitsusele, kellel on ligipääs dokumentidele, mille alusel on tehtud sissekanded ehitisregistrisse. Vanemate ehitiste puhul võib aga sellestki väheks jääda. Ei ole harvad näited, kus lõpliku selguse saavutamiseks tuleb asuda dokumente otsima näiteks linnaarhiivist, sest ehitise vanusest tulenevalt ei pruugi dokumendid olla hoiustatud kohalikes omavalitsustes. Mõistlik kontrollida Soovitame kinnisvaraomanikele kontrollida omatavate ehitiste suhtes üle ehitisregistris sisalduvad andmed, veendumaks nende korrektsuses. Vähendab või väldib seesugune kontroll nii reaal- kui õiguspeavalu juhtumiks, kui plaani kerkib nt kodu suuremaks ehitamine või müük – esimesel juhul lihtsustavad korrektsed andmed oluliselt ehitamisega seotud asjaajamist, teisel juhul tuleb eeldada ostja soovi veenduda senise ehitustegevuse ja seotud toimingute seaduslikkuses ja korrektses dokumenteerituses. Ostjale tahtmatultki ebaõigete andmete avaldamine võib päädida ostja nõudega kõrvaldada pärast müügi toimumist puudused dokumentides, hüvitada ostjale nende kõrvaldamiseks tehtud kulutused või seista silmitsi ostja poolse müügilepingust taganemisega. Seega on mõistlik aegsasti veenduda ehitisregistri andmete õigsuses, et puuduks toimingutest tulenev ajaline surve ning soovitava tehingu või ehitustegevuse õiguspärasus andmete ebaõigsuse riskist tulenevalt löögi alla ei satuks.

31


SEADUS

Kust saada ehitustoodete kohta teavet? Olulised leheküljed

ENNO REBANE EESTI EHITUSMATERJALIDE TOOTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

T

ootja ja maaletooja peavad teadma, millised nõuded kehtivad tema tootele, kas tema toote kohta on olemas harmoneeritud standard jne. Küsimus toote kohta võiks olla seotud harmoneeritud tehnilise kirjeldusega. Kas toote kohta on olemas harmoneeritud tootestandard või Euroopa tehniline hindamisdokument (EAD või varasemalt ETAG)? Tõsi, veel enne seda peab oskama määratleda oma toodet – millisesse tooterühma kuuluva tootega ja millise kasutusalaga on tegu. Kui harmoneeritud tootestandard on olemas, vajab väljauurimist selle kehtivus – millisest ajast alates on standardi kasutamine kohustuslik ja milline on viimane versioon, mis kehtib. Sõltuvalt toote tõendamissüsteemist – kas on vaja kaasata teavitatud asutus (sertifitseerija ja/või katselabor), kust võib leida vajaliku teavitatud asutuse. Toote puhul peab olema täidetud minimaalselt kaks momenti – tootjal peab olema korrektne tootmise kontrollimise ning korraldamise süsteem (tehase tootmisohje) ja peab olema tehtud toote tüü-

32

Nando http://ec.europa.eu/enterprise/ newapproach/nando/index. cfm?fuseaction=cp.hs&cpr=Y EVS https://www.evs.ee/ http://www.cen.eu Euroopa standardiorganisatsiooni CEN kodulehelt on võimalik standardite nimekirju leida tehniliste komiteede (st sisuliselt tooterühmade) kaupa, sealjuures nii valminud standardite kui ka standardikavandite kaupa. CEN-i veebileheküljelt jõuab tehniliste komiteede juurde „Work area – Lists linked to CEN database“ kaudu. http://www.eota.be Euroopa tehniliste hinnangute kohta on Euroopa hindamisorganisatsioonil (EOTA) oma koduleht, sealt saab muu hulgas alla laadida ka olemasolevad EAD-d ja ETAG-id ning leiab TAB-id (st organisatsioonid, kes ETA-sid koostada aitavad). Enamikul juhtudel on need dokumendid ja ka keskkonnad ingliskeelsed. Kui olemas on toimivusdeklaratsioon ja CE-märgis, siis leiab nendelt harmoneeritud standardi numbri koos aastaarvuga ja edasi saab vajaliku teabe leidmiseks kasutada jällegi Nando veebilehte.

bi määramine (tüübikatsed). Kui need on tehtud ja olemas katseprotokollid (vajadusel klassifitseerimisprotokoll) ja vajadusel sertifikaat, siis on suur osa tööst toimivusdeklaratsiooni koostamiseks ning toote CE-märgisega varustamiseks tehtud.

Õigusnormidega seotud detailid on toodud tootestandardi lisas ZA, sealt saab teabe nii oluliste omaduste, tõendamissüsteemi kui ka üldjuhul toimivusdeklaratsiooni ning CE-märgistuse kohta. Õigusnormiks endaks on Euroopa Ehitustoodete määrus CPR – selles on toodud põhinõuded nii toimivusdeklaratsiooni kui ka CE-märgistuse kohta. CPR-i leiab Euroopa õigusaktide veebikeskkonnast (Eur-Lex; määrus nr 305/2011, kõikides Euroopa Liidu keeltes). Viide: http://eur-lex.europa.eu/homepage.html?locale=et Suure osa vajalikust teabest annab Nando veebileht. Sealt tuleb leida ehitustoodete alamlehekülg ning edasi saab otsida tooterühmade järgi ka tootestandardit, tootestandardi kooseksisteerimise algusja lõpptähtaega, teavitatud asutusi iga standardi kohta jms. Kel soovi sügavamalt kaevata, leiab Nando veebilehelt ka viite Euroopa ehitustoodete direktiivile (construction products directive, kehtis enne määrust CPR) ning näiteks direktiiviga seoses koostatud juhenddokumendid – selgitused tootmisohje, kooseksisteerimisaja, tõendamissüsteemide, tootekomplektide jne kohta. Nando keskkond on küll vaid ingliskeelne, kuid võrreldavat teavet eesti keeles meil paraku täna pole. Eesti Standardikeskuse veebilehelt on võimalik leida näiteks ehitustoodete harmoneeritud standardite nimekiri – standardite otsingus tuleks direktiivi viitesse sisestada ehitustooted, st 305/2011 Ehitustooted.


BETOONIKRUVID W-BS

Erinevad peakujud. Lai kasutusvaldkond betoonis C20/25 kuni C50/60 ETA heakskiit. Kasutamiseks nii seintes, lagedes, kui põrandas. Lubatud kasutada õõnespaneelis.

TR 020 R30 - R 120

Ø 6-14mm

ETA-16/0043 ETA-16/0128

Telefonimüük: 6511 222; www.wuerth.ee; telli@wuerth.ee


OLUKORRAST MA ANTEEL

Raskemate veokite teele lubamine kahtluse all Metsamaterjali ja muude raskete koormate vedajad peavad põhjendamatuks praegust täismassi piirangut teedel, Maanteeameti hinnangul ei saa seda lisainvesteeringuteta leevendada. TEKST: VIVIKA VESKI

Valga Puu autojuht laadib masinasse palgikoormat Valgamaal Tõrva lähistel. Foto: Äripäev/ Raul Mee

34


Eesti teedel on üldjuhul lubatud sõita kuni 44-tonnise täismassiga veokitel. Eelmise aasta märtsist on siiski käimas pilootprojekt, mille käigus on ümarpuidu vedudele lubatud erandina täismass kuni 52 tonni riigimaanteedel ja kohaliku omavalitsuse teedel kohaliku omavalitsuse loaga, kui sõidetakse vähemalt seitsmeteljelise masinaga. Lisaks peavad veokitel olema paarisrattad ja paigaldatud GPS, mis võimaldab näiteks maanteeameti rakenduse kaudu ümarpuidu eriveoste liikumist kontrollida. Testperiood kestab kokku kolm aastat, seega veel poolteist aastat. Maanteeameti teede arengu osakonna juhtivinsener Taavi Tõntsi selgituse kohaselt on eritingimuste taga see, et autorong saab rehvide kaudu palju rohkem toetuspinda ning GPS-i järgi saab liikluspolitsei tõhusamalt kontrollida, et veok nõrgematest sildadest üle ei sõida. Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit (EMPL) leiab, et täismassipiirangut võiks suurendada 60 tonnini. Oma kodulehel toob EMPL välja suuremate koormate hüved – kui lubada kuni 60-tonnist täismassi, siis see säästaks keskkonda ning koormus teekattele ei kasvaks. Nad viitavad mitmele uuringule, mis nende seisukohti toetavad, sealhulgas kuus aastat tagasi tehtud puidutranspordi makromajanduslikule uuringule, mille nende tellimusel viisid läbi Tallinna Tehnikakõrgkooli, Tartu Ülikooli ja Eesti Maaülikooli teadurid. Teadurid leidsid näiteks, et täismassi suurendamine 60 tonnile vähendab aastast läbisõitu ning sõidukordade vähenemise puhul väheneb õhku paisatava süsinikdioksiidi ning lämmastikoksiidide (NOxheitme) hulk ja suureneb energiaefektiivsus. Teadurid tõdesid, et teekatendeid mõjutava olulise tegur – koormussageduse – suhtes kujuneb raskeimaks olukorraks hoopis lubatud 44 tonni, kuna suurema täismassi korral veo kasulik koormus kasvab ja läbisõitude arv väheneb. Uuring tuvastas, et sõidukite täismass pole peamine teedemõjutaja, olulisem on teljekoormus, telgede vahekaugus ja koormussagedus. Tõnts soostub sellega. Ta lisab, et eriveoste nõuetega ongi laias laastus sellest lähtutud, kuna tee tugevdamine ei olnud tasuv, sest Eestis on teedevõrk liiga suur. „Tasuvaks osutus masinate kohandamine teega,” selgitab Tõnts. Infosüsteemist abi Maanteeameti tellimusel tegi Ramboll Eesti AS 2011. aastal uuringu „Riigimaanteede ja sildade tugevdamise maksumuse hindamine tulenevalt 52 t veoste aastaringse liikumise võimalusest”. Seal leiti, et ilma täiendavate investeeringuteta teedesse ja sildadesse

76

tonni on Soomes lubatud üle riigi ning katselõikudel 90 tonni. praegu suurema massiga veokeid ei oleks mõistlik lubada. Koormuse suurendamisse soovitasid suhtuda ettevaatlikult ka tehnikakõrgkooli ja kahe ülikooli teadurid aasta varem. Nad põhjendasid, et senine teede taastusremondi sagedus ei ole piisav, et tagada kõigi maanteekatendite laitmatut tööd juba praeguse liikluse korral, samuti on terve hulk sildu, mis vähemalt 52 tonnist suuremat täismassi ei taluks. Tõnts kinnitab, et uurijate soovitused kehtivad ka praegu, viis-kuus aastat hiljem. „Endiselt ei ole mõistlik niisama lubada suurema massiga veokeid meie teedele ja sildadele ilma täiendatavate investeeringuteta,” ütleb Tõnts. Vahepealsete aastate jooksul on olukorda siiski parandanud see, et maanteeamet on arendanud välja VELUB-i (veolubade infosüsteemi), mis võimaldab ka näiteks kohalikel omavalitsustel, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi määruse alusel, volitada maanteeametit eriveoste lubasid väljastama ja lisama legaalseid teekoridore, sealhulgas tugevamaid sildu, rakenduse süsteemi Tark Tee. „Elektrooniliste ja muude süsteemide tõhustamise eesmärk on pakkuda võimalust 52-tonnistele autorongidele liikuda mööda legaalseid ja tugevamaid veokoridore,” lisab Tõnts. Rambolli 2011. aastal tehtud uuring tõi välja, et 3300 kilomeetrit riigimaanteid ja 40 silda ei vastanud normidele ja 52-tonnise täismassipiirangu juures oleks mittevastavaid sildu juba 140. Maanteeameti ehitusosakonna sillainsener Taivo Kurg kinnitab, et nimekirjas olnud 40 sillast, mis ei vastanud kehtinud koormusnõuetele, on vahepeal normidele vastavaks tehtud 17 ja lisaks plaanib maanteeamet perioodil 2017–2020 teha korda veel 13 silda. „Probleemsed on 10 silda, mis on arhitektuurilise kaitse all,“ lisab Kurg. Kokku oli Rambolli nimekirjas 165 silda, millest 140 soovitati ümber ehitada ja 25 remontida. Kurg nimetab, et perioodil 2011–2016 on ümber ehitatud või remonditud sellest nimekirjast 87 silda. Eesootaval perioodil, aastail 2017–2021, kus investeeringute eelarve on vähenenud, planeerib maanteeamet remontida või ümber ehitada 32 rajatist kõne all olevast nimekirjast. Seega pärast 2021. aastat ehitatakse ümber või remonditakse 46 silda. Suurema täismassi pooldajad 35


OLUKORRAST MA ANTEEL

on võrrelnud, et näiteks Soomes on praegu lubatud üle riigi 76 tonni ja katselõikudel 90 tonni. Ka mujal Põhjamaades lubatakse teedele raskemaid autosid kui meil. Ramboll tõi aga välja, et Soome teede kandevõime on 1,32 korda suurem kui Eestis. Põhjamaades suurem mass 2010. aasta uuringus tõdesid teadurid, et täismassi ja autorongi pikkusega seonduvaid uuringuid on Põhjamaades tehtud aastakümneid, suuremale täismassile on üle mindud järk-järgult nelja-viie tonni kaupa. Lisaks kasutatakse Põhjamaades teede aluskihtides, mis on katendi kandevõime seisukohalt olulisimad, kõrgemargilist tardkivikillustikku ja mullete rajamiselgi sageli kivimaterjali. „Erinevus võrreldes meil valdavalt kasutatava paekillustikuga tuleb esile aja jooksul. Olles küll ehituse ajal võrreldava kvaliteediga, on paekillustik ajas vähemkestev, sest see on tundlikum sulamis-külmumistsüklite ja vahelduva koormamise suhtes,” sedastab uuring. Tõnts täiendab, et Soome on nii-öelda Nokia ajast üle dimensioneerinud oma katendeid, eriti kõrgema klassiga teedel. „Nüüd on neil mahajäämus remondi

osas suur ja samas riigivõlg umbes 130 miljardit eurot, mis ei võimalda lihtsalt mahajäämust likvideerida,” tõdeb Tõnts. „Vaadates ülejäänud Skandinaavia riike, siis saab öelda, et seal nii suurt varutegurit ei kasutata katendite dimensioneerimisel kui Soomes. Eestis on maanteeamet sellest aastast umbes nelja protsendi võrra suurendanud varutegureid ning kavas on veel lähiajal seda umbes samavõrra teha. Meie jaoks on oluline optimaalne rahakasutus ning mõistlike varutegurite kasutamine katendite tugevusarvutustes.” Pilootprojektist kasu EMPL-i tegevjuht Henrik Välja kinnitab, et ka 52 tonni lubavast pilootprojektist on olnud ettevõtetele juba kasu. „Tänu sellele on metsaveoautode parki oluliselt uuendatud ja see on nüüd üks moodsamaid veokiparke Eestis üldse – kasutatakse kuue- ja seitsme-teljelisi masinaid, millel on juba tehasest peal ka teljekaalud,“ räägib Välja. Ta tõdeb, et kui on lubatud suurem täismass, siis saavad ettevõtted sõita efektiivsemalt ja tänu sellele soetada uuemaid masinaid, mis omakorda on efektiivsemad. Ta selgitab, et lubatud kaalust olulise osa moodustab auto enda mass, mis

TÄPSELT SOBIV MÜÜRIPLOKK

SÜGISE

PARIM PAKKUMINE!

KAMPAANIA 12.09.2016 – 30.11.2016

+ 12,44 €/m2 2,22 €/tk

200x300x600S

30,82 €/m2 3,70 €/tk

500x200x600S

SAADAVAL SOBIVAD SILLUSED:

TASUTA* Plokiliim * Ostes 1 aluse Roclite plokke saab kaasa tasuta 2 kotti plokiliimi

200mm laiused sillused pikkusega kuni 4200mm 300mm laiused sillused pikkusega kuni 5400mm Saadaval kõikides ehitusmaterjalide kauplustes. Lisainfo: www.roclite.eu


samas ei erine oluliselt 44- ja 60-tonnise kandevõimega veokite puhul. Välja tunnistab, et teede vastupidavusega on metsaveokitel päriselus olnud probleeme küll, kuid seda ilma kõvakatteta teedel, eriti kevadisel perioodil, kui autod metsast koormaga välja tulevad. Ramboll nimetas oma uuringus, et kohalikud ja kõrvalmaanteed, mida mööda metsa välja veetakse, on kapitaalsemalt välja ehitamata ja vastavad koormustele kuni 30 tonni. „Kõvakattega teedele on metsaveokite mõju tavapärastest veokitest pigem väiksem tänu rohkemale telgede arvule ja topeltratastele. Suurendatud täismass on saadud tänu telgede arvu lisamisele, teljekaal jääb siiski samaks, mis ka teistel veokitel,” selgitab Välja. Riik tahab suunata rohkem kaubavedusid raudteele, EMPL leiab aga, et kuna Eesti on väikeriik, alla 300-kilomeetriste vahemaadega, ei paku uued raudteed maanteetranspordile alternatiivi. Kuigi riik loodab, et tulevane Rail Balticu valmimine võimaldab vähendada transpordiga kaasnevaid saasteid ning vähendab autoliikluse koormust maanteedel, sedastab ka transpordi arengkava 2014–2020, et vähem kui 300-kilomeetristel kaubavedudel tuleks valdavalt kasutada veoautosid.

Ilusad asjad algavad Aldermanist

Muuda oma kodu eksklusiivseks ja kordumatuks.

* vt garantiitingimusi Aldermani kodulehelt

Premium-tasemel väravad ja automaatika.

Alderman 4, Trading OÜ Tähetorni 21b, Tallinn, tel 672 6867, 672 6845 www.alderman.ee, info@alderman.ee aiad ja väravad • väravaautomaatika • sepised ja sepiselemendid • trepipiirded • kruvivundamendid

Täismassi suurendamise võimalikud mõjud Liiklusohutusele – negatiivne mõju puudub, kui veeremi kasutamisel lähtuda valmistajatehase nõuetest. Keskkonnale – täismassi suurendamine 44 tonnilt 52 tonnile vähendab süsihappegaasi heitmeid 22% ehk 11 454 tonni. Sildadele – sillavõrk vajab täiendavaid investeeringuid 60 mln eurot. Teedele – täismass pole peamine, olulisem on teljekoormus, telgede vahekaugus ja koormussagedus. Otseste muutuvkulude sääst 10–15 mln eurot aastas.

Kinnisvaraarendus Tartu piiril Kanarbiku tn. 6, Ülenurme vallas, mis valmib 2016 sügisel

Allikas: riigikogu keskkonnakomisjoni raport (2012), Tallinna Tehnikakõrgkooli rektori Enno Lendi ja professori Martti Kiisa ettekanne „Puidutranspordi makromajandusliku uuringu tutvustamine” Edukas Eesti Ettevõte 2014 Krediidireiting AAA


ARVAMUS

Uued üldtingimused rõhutavad lähteülesannet V MAIDU SAAR EKEL, AS TARI

almisid uued ehituskonsultatsiooni lepingu üldtingimused ja eritingimused, mille loomise üks eesmärk oli ka erinevaid osapooli koostööle suunata. Kui vana PTÜ-2007 rääkis rohkem projekteerimisest ja defineeris ehitusprojekti, siis täna valminud uus leping räägib konsultatsiooniteenusest ja on kasutatav ka näiteks ekspertiisi, uuringu vms lepinguna ja rõhutab täpse lähteülesande tähtsust. Lähteülesanne peab olema tellija poolt piisavalt täpselt defineeritud, et konsultant (töövõtja) saaks prognoosida tehtava töö lõpliku maksumuse. Seda muidugi juhul, kui tellija soovib lepingu sõlmimisel lõpliku maksumuse kokku leppida.

Eriarvamused lähteülesandes Kõik tööd, mis ei sisaldu lähteülesandes, on lisatööd ja kuuluvad eraldi tasustamisele. Kui tellija ei ole piisavalt kompetentne, et ise täpne lähteülesanne koostada, võib selle töö alati tellida konsultandilt, kes siis tihedas koostöös tellijaga tolle vajadused ja soovid kaardistab ja projekteerimise alustamiseks vajaliku lähteülesande kokku paneb. Lähteülesande koostamise eraldi tööna võib kokku leppida eritingimustes või teha see üldse eraldi lepingu raames. Igal juhul muutub tellija poolt kinni-

38

Hea teada

Uued tingimused olid vajalikud, kuna: Vana PTÜ-2007 oli mitmes mõttes vananenud. EKEL soovis koostada ühtsed üleriigilised tingimused, mis oleks võimalikult universaalsed ja kasutatavad mistahes ehitusliku konsultatsiooniteenuse puhul. Sooviks oli kaasata võimalikult palju tellijaid. Töögrupis osalesid EKEL, MKM, RKAS, rahandusministeerium, maanteeamet, Eesti Maaomavalitsuste Liit ja Eesti Linnade Liit. Paraku lahknesid arusaamad heast lepingust näiteks RKAS-iga niivõrd, et RKAS otsustas hakata ise uut lepingut välja töötama. Lähtematerjalideks uue lepingu väljatöötamisel olid: PTÜ 2007 FIDIC valge raamat RKAS-i ja maanteeameti lepingud Läbi vaadati ka soomlaste analoogsed lepingud aastatest 1995 ja 2013


tatud lähteülesanne lepingu lahutamatuks osaks. Täpne lähteülesanne oli üks koht, kus EKEL-i ja RKAS-i seisukohad täielikult lahknesid: RKAS-i seni kasutatav leping on üles ehitatud selliselt, et meie hinnangul lähteülesanne sisuliselt ei saagi valmis. Juba hankedokumentides olevast tehnilisest kirjeldusest leiab teostatavate tööde nimekirja lõpust tavaliselt lühendi „jne“. Väide, et projekteerija peab paremini teadma, mida hea lõpptulemuse saavutamiseks vaja on, peab ühtepidi küll paika (kuigi RKAS võiks olla kõige pädevam tellija üldse), aga sellisel juhul peakski eraldi tellima lähteülesande koostamise. Siinkohal teeksingi natuke provokatiivse pakkumise RKAS-ile: kui täpse lähteülesande tähtsustamine ei sobi, siis toogem sisse „eelarve“ mõiste, nagu see on näiteks Rootsi analoogses dokumendis ABK-09: Eelarve – Konsultandi tööga seotud hinnangulised kulutused. Eelarve koostamisel arvestatakse muutuvtasu, mis tavaliselt põhineb tööülesande täitmiseks kulutatud ligikaudsel ajal. Kulude hinnang koostatakse professionaalselt ning tellija esitatud eeltingimuste alusel. Kuid see pole siduv, st eelarve ületamisel ei jää konsultant ilma õigusest saada tasu, juhul kui pole sätestatud teisiti. „Eelarve maksumus” tähendab sama, mis „eelarve”. Mõisted defineeritud Uus leping defineerib ka mõisted „allkonsultant“, „kaaskonsultant“ ja „peaprojekteerija“. Allkonsultandi töö eest vastutab tellija ees konsultant. Kaaskonsultant on tellija valitud ja vastutab oma töö eest tellija ees ise. Peaprojekteerija vas-

36

kuud on konsultandi vastutuse maksimaalne ajaline ulatus. tutuse saab kokku leppida eritingimustes. Konsultandi vastutusest Tänapäeval on tihti nii, et erinevaid projekti staadiume koostavad erinevad projekteerijad. Lepingu mõte on see, et igaüks vastutab ise oma töö eest, kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Konsultandi vastutuse ajaline ulatus on maksimaalselt 36 kuud. Konsultant vastutab projekti eest 18 kuud peale ehituse alustamist ja ehitamist peab alustama maksimaalselt 18 kuud peale projekti üleandmist tellijale. Sellise valiku tegemiseks oli mitu põhjust: 18 kuud on selline aeg, mille jooksul paljud kasutatavad tehnoloogiad ja pakutud lahendused vananevad. 18 kuu jooksul peale ehitamise alustamist peaks ilmnema kõik kasutatud projektlahenduste vead. Selle aja jooksul on ehitatav hoone üle elanud ka kõik neli aastaaega. Näiteks talvel valmiva jahutussüsteemi projekteerimisel tehtud vead võivad välja tulla alles süsteemi kasutusele võtmisel järgmisel suvel. Vastutuse määr Selline ajaline regulatsioon läheb kokku hetkel Eestis vastutuskindlustust pakkuvate kindlustusseltside tavapärase praktikaga. Valdavalt on kindlustuspe-

riood üks aasta ja nõuete esitamise periood peale kindlustusperioodi lõppu 24 kuud. Laiendatud nõuete esitamise perioodiks saab tavaliselt kokku leppida täiendavad 12 kuud. Seega kõige halvemal juhul, kui rikkumine ehk vigase projekti tellijale üle andmine, toimub vahetult enne kindlustusperioodi lõppu, kehtib kindlustuskaitse veel 36 kuud ehk maksimaalse konsultandi vastutuse perioodi. Rahaliselt vastutab konsultant tellija ees lepingu tasu ulatuses. Ka konsultandi vastutuskindlustust on tellijal õigus nõuda lepingu tasu ulatuses. Lepingu hinnast suuremas ulatuses kindlustamine toimub tellija kulul. Lõppversiooniga rahul Lepingu autoriõiguste osa pärineb valdavalt RKAS lepingust ning eelduste kohaselt lähevad varalised õigused tellijale üle ning nende tasu sisaldub lepingu maksumuses. Autorile jäävad alles isiklikud õigused ja samuti tellija vastava kohustusega korrelatsioonis olev õigus nõuda, et tellija viitaks autori nimele objekti reklaamidel. Kokkuvõtteks on lõplik versioon uutest lepingu üldtingimustest EKEL-i hinnangul hästi õnnestunud ja kutsume üles kõiki tellijaid ja konsultante seda aktiivselt kasutama. Lepingus on kaitstud nii tellija kui konsultandi huvid ja lepingu täitmine eeldab koostööd poolte vahel.

Ehituskonsultatsiooni lepingu 2016 dokumendid on allalaetavad EKEL-i kodulehelt www.ekel.ee


UUDIS

BuildEst II projekt sai valmis

B

uildEst II on projekt, mille käigus püüti luua võimalusi kvalifitseerimata töötajate koolitamiseks ning parandada ehitusvaldkonna inimeste energiatõhususalaseid oskusi. Eesmärgiks oli valmistada ja integreerida energiatõhusa ehitamisega seotud oskused ehitussektori kutsestandarditesse, töötada välja töökohapõhise õppe võimalused kutsehariduse neil erialadel, mis on orienteeritud energiatõhususele, ning luua seiresüsteem, et areng jätkuks. Kuue partneri koostööna toimunud töörühmades osalesid ka ehituserialasid õpetavate kutseõppeasutuste õpetajad koostöös ettevõtete esindajatega.

Projekti käigus tegeleti ka koolitusprogrammide ja koolitusmaterjalide loomisega: koolitati 89 kutseõpetajat koostati üle 250 lehekülje kirjalikke õppematerjale loodi 10 erineva pikkusega õppevideot korraldati testkoolitused 280. inimesele. Toimus energiatõhususe alaste teadmiste uuendamine hoonete ehituse kutsestandardites: hoonete ehituse kutsestandardite info koondati teavitusmaterjali EQF 3–8 tase energiatõhususe alased teadmised, oskused uuendati töölistasandi kutsestandardites EQF lii3-5 tase

kokku läbis analüüsi 28 kutsestandardit. Toimus energiatõhususe alaste oskuste koolitusprogrammide koostamine: üldosa 2 grupile 24 tunni mahus 4 erialapõhist koolitusprogrammi praktikajuhendajate koolituse läbiviimine 3 grupile koolitajate koolituspraktika pilootkoolituste läbiviimine 280 inimesele 8–6 tundi koolitusmaterjalide ja metoodiliste materjalide väljatöötamine. Projekti elluviimist toetas Euroopa Komisjon „Intelligent Energy Europe“ rahastusmeetme raames.

VAJATE UUT KATUST VÕI ANGAARI?

Pakume otse tootjalt kõrge kvaliteedi ja hea hinnaga: Valikus paljud erinevad profiilid ja erinevad katted. Lai värvivalik.

Üheskoos leiame Teie jaoks parima lahenduse. Küsi kindlasti võrdlev pakkumine meilt. Lubame, et teeme Teile parema!

KONTAKT:

+372 5696 5499 info@lemon71.eu, www.vilrufas.lt/ee

TERASPLEKIST KATUSEMATERJALE, TERASPLEKIST SEINAKATTEID ANGAARIDELE NING TÖÖSTUSHOONETELE, SILEPLEKKI, KÕIKI METALLIST LISATARVIKUID, VIHMAVEESÜSTEEME.


Milline on 2016. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

„Aasta betoonehitis 2016” 2016

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui struktuurmaterjali eeliseid.

Konkursile võib esitada 2016. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ning betooni tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu.

Konkursi tingimusi ja ettepanekute esitamise vormi vaata:

http://www.betoon.org/konkursi-tingimused/

Lisainfo: tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 1. detsember 2016. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2017. aasta märtsikuus.

Ihaste sild - peaauhind konkursil „Aasta betoonehitis 2015”


HARIDUS

Kuhu liigub ehitusalane kõrgharidus? Ehitusvaldkonna kutseja erialaliitude, kõrgkoolide, Kutsekoja ja ministeeriumide esindajatest koosnev ehitusalase kõrghariduse töörühm on andnud hinnangu ehitusalase kõrghariduse vajadusele Eestis. TIIT KEREM

Täpsemalt käsitletakse ehitusalase kõrgharidusõppe õppekavadena antud analüüsis järgmiseid õppekavu: Kõrgkool

Õpe

Õppekava

Tallinna Tehnikaülikool

Rakenduskõrgharidusõpe

Hoonete ehitus

Integreeritud õpe

Tööstus- ja tsiviilehitus Keskkonnatehnika Teedeehitus ja geodeesia

Magistriõpe

Hooned ja rajatised Hoonete energiatõhusus

Eesti Maaülikool

Integreeritud õpe

Vesiehitus ja veekaitse

Töörühma liige

Ehitusalane kõrgharidus baseerub Eestis täna peamiselt 5-aastasel bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppel (edaspidi ehitusinseneriõpe) Tallinna Tehnikaülikoolis ja Eesti Maaülikoolis (edaspidi EMÜ) ning 4-aastasel rakenduskõrgharidusõppel Tallinna Tehnikakõrgkoolis (edaspidi TTK). Õpe toimub viiel integreeritud ehitusinseneri, neljal magistriõppe ja neljal rakenduskõrgharidusõppe õppekaval, millel õpib 2015./2016. õppeaastal kokku ca 1400 üliõpilast, kellest ca 350 on ületanud õpinguteks ette nähtud nominaalaja. Viimase 10 aasta Eesti demograafilised trendid näitavad, et nii sündide kui gümnaasiumilõpetajate arvud vähenevad drastiliselt. Seetõttu alustab ka kõrgharidusõppes aasta-aastalt vähem üliõpilasi. Samas on siiani õppetöö korraldus pärit ajast, kui õppijaid oli piisavalt kõikidel erialadel. Spetsialistide hinnanguline vajadus Eesti Ehitusettevõtjate Liidu (edaspidi EEEL) analüüsist läh-

42

Maaehitus

Bakalaureuseõpe

Geodeesia, maakorraldus ja kinnisvara planeerimine

Magistriõpe

Geodeesia Maakorraldus ja kinnisvara planeerimine

Tallinna Tehnikakõrgkool

Rakenduskõrgharidusõpe

Hoonete ehitus Rakendusgeodeesia Teedeehitus

tuvalt moodustub rahvastikuregistri andmetele tuginedes 2016. aasta alguses ehitussektori insenertehniline personal (ITP) kokku ca 12 500 töötajast. Hinnangu koostamise aluseks oli 2014. aastal EEEL-i tellimusel Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbi viidud uurimus ja 2011.a rahvaloenduse andmed. Rahvaloenduse andmetel kuuluvad ITP hulka ametialade kaupa ehitusinsenerid, juhid ehituse ametialal, ehitustehnikud ja ehituse töödejuhatajad. Tuginedes eelpoolnimetatud uuringule lähtus EEEL omapoolse hinnangu andmisel, et ehitusinsenerid peavad olema erialase haridusega ehk läbinud 5-aastase ehitusinseneriõppe, samas ettevõtete juhtide, ehitustehnikute ja tööde-

juhatajate puhul on hinnangu andmisel senisele praktikale tuginedes eeldatud, et 25% töötajatest sisenevad sektorisse muu tehnilise kõrgharidusega. Ehitusalal tegutsevate juhtide puhul on eeldatud, et 75% neist on ehitusinseneriõppe lõpetanud ning 25% rakenduskõrgharidusega. Aastase ITP vajaduse arvutamisel on lähtutud, et ITP keskmine tööiga on 30 aastat. Kokkuvõtvalt peaks EEEL-i hinnangul jätkusuutlikkuse tagamiseks igal aastal lisanduma ehitussektori ITP hulka 160 ehitusinseneriõppe ja 169 rakenduskõrgharidusõppe läbinut, kokku 329 spetsialisti. Andmed õppekavade kohta aga näitavad, et lähiaastatel on erinevatel ehituserialadel lõpetamas kokku ca 280 üliõpilast, sh ca 150


Ehitusalase kõrgharidusega spetsialistide hinnanguline vajadus aastas Ehitussektori ITP töötajad Ametiala

Töötajate arv

Sellest erialase haridusega (%)

Eeldatav haridus

Aastane vajadus

Ehitusinsenerid

1778

100

Ehitusinseneriõpe 5 a

60

Juhid ehituse ametialal

5349

75

Ehitusinseneriõpe 5 a

100

Rakenduskõrg. 4 a

34

Ehitustehnikud

1198

75

Rakenduskõrg. 4 a

30

Ehituse töödejuhatajad

4189

75

Rakenduskõrg. 4 a

105

KOKKU ITP

12514

329

Allikas: EEEL, Statistikaameti 2011.a rahvaloenduse andmed

ehitusinseneri ja ca 130 rakendusinseneri. Samas on ehitusvaldkonna kutse- ja erialaliitude hinnangul sektoris jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja kokku 375 lõpetajat aastas, sealhulgas 191 5-aastase ehitusinseneriõppe ja 184 ehitusalase rakenduskõrgharidusõppe lõpetanut. Arvestades üliõpilaste iga-aastast väljalangevuse määra peaks ehituserialadele sisseastujaid olema 1,3–1,4 korda nimetatud vajadusest rohkem ehk 480– 520 üliõpilast igal aastal. Seega nii statistika kui erialaliitude hinnangud langevad laias laastus kokku, mis annab alust eeldada, et väljatoodud spetsialistide vajaduse suurusjärk on õige. Töörühma tööks ette nähtud aeg ei võimaldanud põhjalikumat analüüsi. Samas, arvestades tegelikku demograafilist olukorda ja plaanitavate muudatuste aeglast mõju, võib eeldada, et ehitusalase kõrghariduse tegelik lõpetajate arv ei ületa lähitulevikus 250 inimest aastas. Tööturu vajadused ja õppetöö Ehitusvaldkonna spetsialistide järelkasvu tagamiseks ja üliõpilaste õpingute katkestamise vähendamiseks tuleb nelja- ja viieaastase nominaalkestusega ehitusvaldkonna õppekavad kõrgkoolide vahel integreerida. Üliõpilastel peab vajadusel olema võimalus liikuda võimalikult lihtsalt viieaastaselt ehitusinseneri õppekavalt nelja-aastasele rakenduskõrgha-

Ehitusvaldkonna spetsialistide iga-aastane vajadus tänaste erialade ja õppeastmete lõikes kutse- ja erialaliitude hinnangul Eriala Tööstus- ja tsiviilehitus

Magistriõpe

Rakenduskõrgharidusõpe

Aastane lõpetajate vajadus kokku

100

100

200*

Teede- ja sillaehitus

25

50

75

Geodeesia

14

14

28

Küte, ventilatsioon ja jahutus, energiatõhusus

15

10

25

Veevarustus- ja kanalisat-sioon

10

10

20

Välistrassid, puhastid, vesiehitus

20

0

20

Raudtee-ehitus

5

0

5

Sadamate ehitus

2

0

2

191

184

375

Kokku

Allikas: kutse- ja erialaliidud. * Rakenduskõrgharidusega 100, kellest 85 ehitusjuhid ja 15 projekteerijad. Magistrikraadiga 100, kellest ca 60 ehitusjuhid ja 40 projekteerijad.

ridusõppe õppekavale ja ka vastupidi. See peaks oluliselt vähendama väljalangevust ehitusinseneriõppest tervikuna. Vajalik on, et õpe nimetatud erialadel Eestis jätkuks. Spetsiifiliste erialade (nt sadamate ja raudteede ehituse) spetsialistide koolitamine tuleb korraldada välismaal või koostöös välisriigi kõrgkoolidega, kus on olemas vajalik kompetents ja ressursid ja/või läbi täiendusõppekursuste. Sildade projekteerimise ja ehituse õpe peaks toimuma üldehituse ja teedeehituse õppekavadel. Eraldi läbiviidud kinnisvaraalase kõrghariduse ümarlaual otsustati, et kinnisvara korrashoiu ja haldamise alane põhiõpe peaks toimuma TTK-s rakenduskõrgharidusõppes ja magistriõpe TTÜ-s. Õppe

jätkumine 4- ja 5-aastastel õppekavadel on oluline ning ehitusinseneriõppe üleminek 3+2 süsteemile ei ole mõistlik. Töörühma hinnangul ei ole bakalaureuseõppe lõpetaja valmis täisvastutusega ehitusinsenerina tööd alustama, sest kolm aastat ei ole piisav aeg andmaks vajalikul tasemel erialaseid teadmisi koos praktiliste oskustega. Kolmeaastase õppe läbinud inseneride töövalmiks koolitamine jääks sellisel juhul põhjendamatult tööandjate kohustuseks. 4-aastase rakenduskõrgharidusõppe läbinud rakendusinseneride töövalmidusega on Eesti tööandjad rahul. 5-aastase integreeritud ehitusharidusõppe alustamise eelduseks on laia matemaatika riigieksami sooritamine heale tulemusele. 43


HARIDUS

Ehitusinseneriõppes hakkama saamiseks peavad sisseastujad olema õppurid, kes on reaalainetes vähemalt keskmisel tasemel (2015. aasta laia matemaatikaeksami keskmine tulemus oli 50,8 punkti). Sisseastumistingimused ehitusinseneriõppe õppekavadele erinevad täna kahes ülikoolis märkimisväärselt – EMÜ-s on laia matemaatika riigieksami minimaalne kandideerimiseks vajalik punktisumma 20, TTÜ-s aga 50. Sissesaanute ühtlase kvaliteedi tagamiseks ja õpingute katkestamise vähendamiseks tuleb sisseastumistingimused ülikoolides ühtlustada. Tagamaks mõistlik jaotus majandussektorite vahel ning suunamaks tehnika- ja insenerierialadele rohkem õppureid, näeb töörühm ühe võimaliku lahendusena piirata õppekohtade arvu erialadel, kus toimub spetsialistide üle-

koolitamine (nt õigusteadus, ärindus ja haldus, sotsiaalteadused, keskkonnakorraldus, arhitektuur jne). Luua tuleb riiklik stipendiumide süsteem, mis toetab riigi toimimise seisukohalt olulistel insenererialadel, sealhulgas ehituserialadel, minimaalselt vajaliku õppurite ja lõpetajate arvu olemasolu. Õppetöö paremaks sidumiseks tööturuga tuleb kaasata rohkem lektoreid ettevõtetest. Ettevõtjad on valmis tegema kõrgkoolidega koostööd ehituserialade propageerimiseks. Ehituserialade propageerimisel tuleb keskenduda konkreetsetele väljunditele ja kutsetele, milleks erinevatel erialadel õppureid ette valmistatakse. Töörühm jõudis seisukohale, et ressursside vähesuse tingimustes ja killustatuse vältimiseks ei ole TTÜ Virumaa ja Tartu kolledžites ehituserialade eraldi õpetamine põhjendatud.

375

lõpetajani aastas oleks vaja erialaliitude hinnangul jõuda.

Close to our Customers

tÄIuslIK KomPleKt teeDe eHItAmIseKs! www.wirtgen-group.com/technologies

roAD AnD mInerAl teCHnologIes. Teede ja materjalide tehnoloogiad. WirTgen group-i juhtivate tehnoloogiate abil lahendame teedeehituse terve tsükli optimaalselt ja säästlikult. Materjalide tootmisest katendi ehituseni koos WirTgen group-i kogemustega ja tugevate kaubamärkidega WirTgen, Vögele, HaMM, KleeMann, BenningHoVen. WIRTGEN EESTI OÜ . T: +372 60 661 88 . F: +372 60 661 89 . M: +372 50 229 29

www.wirtgen-group.com/eesti


Otsida tuleb paindlikke võimalusi

K

valiteetselt, kulutõhusalt ja jätkusuutlikult saab ehitusalane kõrgharidusõpe toimuda töörühma hinnangul maksimaalselt kahes kõrgkoolis. Selle eesmärgini jõudmiseks tuleb kõrgkoolide vahelise koostöö parandamiseks astuda esmalt järgmised sammud: Viia TTÜ ehitusinseneriõppe ja TTK rakenduskõrgharidusõppe õppekavad kooskõlla viisil, et nimetatud õppekavade vahel oleks võimalik liikuda ilma täiendavate nõudmisteta ja luua selleks selge süsteem. Nn valutu kõrvaltee pakkumine üliõpilastele eesmärgiga tagada lõpetamine ja jõudmine tööturule. Planeerida suuremal määral ülikoolide vahelist ressursside (laborid, õppejõud jne) ristkasutust.

Luua TTÜ ja TTK ühisõppekava kütte-, ventilatsiooni,- jahutus-, veevarustus- ja kanalisatsiooni spetsialistide koolitamiseks rakenduskõrgharidusõppes täitmaks ettevõtjate selgelt väljendatud vajadust. Ettepanek eriala nimetuseks: hoone tehnosüsteemid. Luua EMÜ ja TTÜ vahel ehituse integreeritud ühisõppekava (spetsialiseerumistega: ehitamise korraldamine; välistorustikud, puhastusseadmed ja vesiehitus), et tagada ehitusalase kõrghariduse pakkumine nii Põhja- kui LõunaEestis ja samas vältida õppe killustatust. Sama mudelit tuleks kasutada ka välistorustike, puhastusseadmete ja vesiehituse spetsialistide koolitamise puhul. Suurendada ingliskeelsete õppeainete arvu ja otsida võimalusi

ingliskeelsete õppekavade (sh piiriüleste ühisõppekavade) loomiseks, sh pöörata tähelepanu keeleoskajate õppejõudude järelkasvule ja kaasata välisõppejõude. Kokkuvõtteks Kindlustamaks vajaliku insenerkonna olemasolu, on vaja eelkõige strateegiliste otsuste kaudu riikliku poliitikaga tagada insenerialade eelisarendamine Eesti kõrghariduses. Keskenduda tuleb kõrghariduse kvaliteedile, paindlike võimaluste pakkumisele, väljalangevuse vähendamisele ning killustatuse ja dubleerimise vältimisele. Kõrgkoolidel tuleb teha senisest enam kaalutletud tarku valikuid ning koostööd omavahel ja tööandjatega.

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele

• Tsementkiudplaadid • Tuuletõkkeplaadid • Krohvialusplaadid • Veekindlad plaadid • Tuletõkkeplaadid

Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

PEIKKO EESTI OÜ

Kriidi 12 Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86


KUTSEHARIDUS

Kuhu lähed – Eesti ehitusvaldkonna kutseharidus? ENN TAMMARU TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI LEKTOR PILLE HAMBURG TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOLI LEKTOR INDREK PETERSON EESTI EHITUSETTEVÕTJATE LIIDU TEGEVDIREKTOR

L

ähitulevikus avatakse OSKA analüüs ehitusvaldkonna kohta. Eesti Ehitusettevõtjate Liit (EEEL) on valmistumas selleks ja on jõudnud koos Tallinna Tehnikakõrgkooli (TTK) ehitusteaduskonnaga esimese rakendusteadusliku uuringu raportini. Käesolevas artiklis soovime uuringu tulemusi tutvustada, et koos mõtiskleda tänase seisu üle ja ootame ka lugejate ettepanekuid, kuidas tekkinud olukorrast lähiaastatel välja rabelda. Statistika ei rõõmusta, vaja oleks rohkem oskustöölisi Aastatel 2007–2014 investeeriti kutsehariduse arengusse ca 275 miljonit eurot, suurepärased koolitusvõimalused loodi teiste ametite kõrval ka ehitajate kaasaegse koolitamise tarvis. Aastatel 2011–2015 viidi Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri poolt läbi kõikide ehituse õppekavarühmi omavate kutseõppe-, kutsehariduskeskuste ja ka ametikoolide atesteerimine. Selles atesteerimises osalesid ka EEEL-i kutsekomisjoni esindajad. Koolide pedagoogilised kollektiivid deklareerisid, et on valmis ehitusettevõtteid varustama vajaliku arvu ja vajalikku kutsetaset omavate oskustöölistega. Statistilised analüüsid ja EEEL-i käsutuses olevad kutseeksamite läbiviimise tu-

46

lemustabelid kõnelevad aga teist keelt. Eesti Konjunktuuriinstituudi (EKI) poolt 2014l aastal koostatud uuringu alusel vajab ehitussektor tööjõu taastamiseks noori oskustöölisi igal aastal ca 1100. Oskustega tööjõudu napib ka tulevikus TTK-s läbiviidud rakendusuuringu tulemusena selgus, et kutseharidussüsteemist siseneb tööturule aastas keskmiselt 36% ehituse oskustööliste aastasest tööturu vajadusest. Analüüsi läbiviimisel on tuginetud aastatel 2006–2015 TTK ja TTÜ ehitusteaduskondades kaitstud lõputöödele ning 2014. aastal koostatud EKI uuringule. Ainus eriala, mis suudab täna rahuldada ehitusturu vajadusi, on ehitusviimistlus. Disproportsioon ehituspuuseppade, keskkonnatehnika lukkseppade ja kivi- ning betoonkonstruktsioonide ehitajate koolitamisel tuleb likvideerida. Kui lähitulevikus kutseõppeasutuste tasemeõppesse asuvate õpilaste arv oluliselt ei suurene ja välja langejate arv ei vähene, tuleb asuda kutseõppekeskuste vastuvõtuarve erialati reguleerima.

36%

tööturule sisenejaist on oskustöölise teadmiste ja oskustega.

Hea teada Enamuse all-erialade oskustööliste ehitusturule sisenemine pole rahuldav ja seetõttu teeme ettepanekuid olukorra oluliseks muutmiseks: Ehitusviimistlejate ettevalmistuse mahte ei tule vähendada, järgmise uuringuetapi tulemustele toetudes on aga vaja lõpetajad ette valmistada all-erialade ja ametite kaupa. Koolides, kus puuduvad koolitusele keskenduvad õpetajad, tuleb õpetamine lõpetada. Kui aastaid ei ole suudetud jõuda õpitulemustega kutseeksamiteni, siis ei ole mõtet jätkata. Koolides, kus n-ö betooni rakendatud vahendid seisavad kasutult, oleks mõttekas koos kohalike ettevõtetega avada tootmisettevõtete idu-baasid. Baaside abil saaks kokku ostetud koolitusvahendid tuua käibesse ja asuda kas või nn töökohapõhist õpet korraldama. Koolid, kes täna suudavad heade õpetajate eestvedamisel viia oma lõpetajad kutseeksamiteni ja sealt edasi ehitusturul tegutsevate ehitusettevõtete tööliskonna hulka, peaksime erialaliitude toetusel viima selleni, et koolid oleksid komplekteeritud sellise arvu õpilastega, mida õpetajaskond suudab koolitada. Erilist tähelepanu väärivad erialad, mille ametinimetusse kuulub liide lukksepp. Ehitusplatsidel töötavad elukogenud ja meisterlikud vee- ja kanalisatsiooni lukksepad, kütte- ja jahutusseadmete lukksepad, ventilatsioonilukksepad, aga töölised vananevad ja neid napib. 2016. aastal õpinguid alustanud lukkseppade osakaal on madalam vajalikust.


Kutseeksamid sooritanud ja turul vajaminevate ehituse oskustööliste osakaal TTK 2016 lõputöö tulemused arv

Ehitusviimistleja

%

taastoota

TTK uuringu suhted %

taastoota

EKI

2012-2016

%

lisandus aastas (kutsetunnistusega)

vajalikust

Vahe

5538

19,7

213

23

248

230

216

93,7

-33

14130

50,3

543

39

419

388

79

20,4

-340

Ehituspuusepp

4733

16,9

182

26

281

260

40

15,3

-241

Keskkonnatehnika luksepp

3685

13,1

142

12

132

122

26

21,5

-106

28086

100

1080

1080

1000

361

Kivi- ja betooni ehitaja

Kokku täna tööturul

Ehituses kutseõpinguid alustanute osakaal 2016. aasta, %

3 16

53

ehitusviimistleja kivi- ja betoonehitus ehituspuusepp keskkonnatehnika

29

-719

Kui aastaid ei ole suudetud jõuda õpitulemustega kutseeksamini, tuleb õpetamine lõpetada.

SOOJUSTA OMA MAJA ISE! Puistevilla paigaldamine on imelihtne! www.isover.ee/soojustaise


KONKURSS

Algab konkurss Aasta betoonehitis 2016

E

esti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutasid juba 16. korda välja konkursi „Aasta betoonehitis 2016”. Konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2016. aasta jooksul; ehitisi, mida ei ole antud konkursile varem esitatud, lisaks võib esitada ka konstruktsioone ja menetlusi. „Rajamisel oli hulgaliselt olulisi objekte. Ootame neid osalema meie võistlusele,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Tiit Roots. Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevjuht Enno Rebane tõstis esile, et aasta-aastalt on teiste objektide hulgas konkursile esitatud ka eriilmelisi eramuid, mis on jätkuvalt väga oodatud, lisaks tõstis ta esile innovaatilisi lahendusi betoonis: „Loodan, et ka tänavu tuleb omanäolisi objekte,“ lausus ta. „Uuenduslikud lahendused on olnud žürii jaoks väga põnevad, mullu osalesid näiteks Koda ja Rakvere Tark Maja, objektid, kus sai uudistada nii betooni sisemist kui välist ilu.“ Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsuja on konkursi korraldaja.

48

01.12 on konkursile tööde esitamise tähtaeg, võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2017. aasta märtsis.

Ihaste sild.

Aasta betoonehitis võitjad Aasta Võitja 2015

Ihaste sild Tartus. Konkursi peaauhind – Ehituse ja Tarkvara Inseneribüroo OÜ (Juhan Idnurm ja Siim Idnurm). Tellija auhind – Tartu linnavalitsus; ehitustööde auhind – AS TREF; betoonitööde auhind – AS K-Most; betooni auhind – AS Rudus; raketiste auhind – Doka Eesti OÜ.

2014

Tondiraba Jäähall. Konkursi peaauhind – Kadarik Tüür Arhitektid OÜ.

2013

Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimistööd. Peaauhind – AS K-Projekt (peaprojekteerija).

2012

Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.

2011

Heliskulptuur Cromatico. Peaauhind – skulptor Lukas Kühne.

2010

Eramu Pirital. Peaauhind – arhitekt Andres Lember, Male Maja OÜ.

2009

Tallinki büroohoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2008

Tallinna lennujaama reisiterminali laiendus. Peaauhind – arhitekt Jean-Marie Bonnard, Sofreavia SA.

2007

Puurmani kaarsild. Peaauhind – konstruktorid Siim Idnurm, Juhan Idnurm.

2006

Luku-Experdi kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Hindrek Kesler.

2005

TTP kontorihoone. Peaauhind – arhitekt Meelis Press.

2004

Ülemiste Hotell. Peaauhind – arhitekt Martin Aunin.

2003

eramu Viimsis. Peaauhind – arhitektibüroo Emil Urbel.

2002

Tartu vangla. Peaauhind – arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus AS.

2001

Kuivpuisteainete terminal Muugal. Peaauhind – projekteerija Randväli ja Karema AS.

2000

Rocca al Mare koolimaja. Peaauhind – arhitektuuribüroo Urbel ja Peil.


UUDISED

Mitteeluhoonete energiatõhusus

E

esti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus osaleb projektis „Meetod Total Concept energiatõhususe parendamiseks mitteeluhoonetes“, mille eesmärk on tutvustada meetodit viies Põhja-Euroopa riigis ja seda edasi arendada, et hoonete rekonstrueerimisega seotud osapooled saaksid seda vajadusel koheselt rakendada. Total Concepti meetodi põhimõte on tõsta mitteeluhoonete energiatõhusust, kasutades selleks süstemaatilist lähenemist kogu rekonstrueerimisprotsessi vältel. Eesmärk on saavutada maksimaalne energiasääst kuluefektiivsel viisil. Tasuvuse hindamine põhineb tulu sisenormi meetodil: investeeringut hinnatakse selle te-

geliku tulususe alusel. Tegelikku tulu väljendatakse intressimäärana, tulu sisenormina (IRR). Meetod on suunatud kinnisvara- ja ehitussektoris tegutsevatele osapooltele, kellel on soov parendada mitteeluhoonete energiatõhusust. Samuti aitab meetodi rakendamine näidata, et mitteeluhoonete rekonstrueerimine energiakasutuse vähendamiseks on majanduslikult mõistlik ja kinnisvara omanikule tulus. Meetod pakub terviklikku ja süstemaatilist lähenemist hoone energiatõhususe tõstmiseks. Välja on töötatud mitmeid juhendeid ja abimaterjale abistamaks projekti osapooli töö erinevate etappide läbiviimisel. Materjalid on saadaval projekti kodulehel www.totalconcept.info

Hea teada Juhendid ja abivahendid sisaldavad muuhulgas järgmist: Rakendamise ja kvaliteeditagamise käsiraamat, mis sisaldab detailset informatsiooni ja juhiseid Total Concept meetodi rakendamise kohta. Kontrollnimekirjad hoone omanikule (tellijale) lähteülesande ja pakkumuse koostamiseks. Kontrollnimekirjad ja raporti näidise põhi energiaaudiitorile etapp 1 läbiviimiseks. Raporti alus etapp 3 mõõtmise ja jälgimise planeerimiseks. TotalTool tarkvara, mida kasutatakse tasuvusarvutuste teostamiseks ja meetmete paketi koostamiseks.

Konkursile “Aasta Puitehitis 2016” esitati tänavu 53 tööd

E

esti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnutsi on tänavusel konkursil palju eriilmelisi objekte, varasemast pisut rohkem on konkursile esitatud eramuid. „Need asuvad erinevates Eesti paikades, enim Tallinna lähipiirkondades, aga ka saartel, Lõuna-Eestis, IdaEestis,“ loetleb ta. „Žürii plaanib traditsiooniliselt ehitised ka oma silmaga üle vaadata, seega on ees päris palju ringisõitmist.“ Võistluse tulemused kuulutatakse välja novembris toimuval arhitektuurikonverentsil “Puit – homse elukeskkonna võti”. Neli preemiat Konkursi tingimuste kohaselt pidid objektid olema valminud hiljemalt käesoleva aasta septembri lõpuks ning jälgima pidi, et neid

50

ei oleks varem Aasta puitehitise võistlusele esitatud. Seega võis esitada ka varasematel aastatel valminud ehitisi, kuna on huvitav kuulda hoone kasutajate kogemusi ja hinnanguid lahendustele pärast juba nende mõningast kasutust. Aasta puitehitise konkursil jagatakse välja neli preemiat erinevates kategooriates: peaauhind, Arcwoodi parima liimpuidukasutuse eriauhind, Raitwoodi fassaadilahenduse eriauhind ning UPMKymmene Otepää parima vineerikasutuse eriauhind. Henrik Välja rõhutab, et peaauhinnale kandideeriv ehitis peab olema ehitatud Eestisse, kuna võistlusega soovitakse esile tõsta eelkõige Eestis loodud lahendusi, kuid eriauhindadele kandideerivad ehitised võivad olla ka ehitised, mis on ehitatud küll Eesti arhitektide poolt, kuid

väljaspoole Eestit. “Varasematel aastatel on võistlusele jõudnud Eesti arhitektide poolt loodud huvitavaid lahendusi mitmelt poolt maailmast. Neist põnevaim on olnud vineerist koorikonstruktsioon Singapuris, mis võitis parima vineerikasutuse preemia 2013. aastal,” kirjeldas Välja. Kuueliikmeline žürii Parimad tööd valib välja žürii koosseisus Katrin Koov (Eesti Arhitektide Liidu president), Andres Alver (Aasta Puitehitis 2015 peaauhinna võitja ning Alver Arhitektid OÜ arhitekt-ekspert), Karin Paulus (Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühingu liige), Heiki Meos (ehitusinsener ning Estkonsult OÜ juhataja), Taivo Täht (Rand & Tuulberg juhatuse esimees) ning Henrik Välja (EMPL tegevjuht).


Printech Eristu unikaalse ja soodsa pinnakattega!

AS TOODE KATUSEABI:

TELEFON: 659 9400, 800 7000

www.toode.ee/printech e-kiri: toode@toode.ee

2016. aasta jooksul AS Toode paigaldatud katustele TASUTA 1-aastane lisagarantii!


UHIUUS TOYOTA PROACE Usaldusväärne partner igaks tööks

HIND ALATES

17 510 € aastane GARANTII / 200 000 KM*

• 5 aastat Toyota Eurocare 24 h maanteeabi kogu Euroopas • Garanteeritud hooldusaeg 2 tööpäeva jooksul • Toyota Express Service kuni 1,5 h kiirhooldus * Kuni 3 aastat või 100 000 km täitumiseni (olenevalt, kumb saabub enne) Toyota originaalgarantiid + kuni 2 aastat või 200 000 km täitumiseni (olenevalt, kumb saabub enne) Toyota Extracare lisagarantiid. Pakkumine kehtib kuni 31.03.2017. Kombineeritud kütusekulu 5,1–5,9 l / 100 km, CO2 emissioon 133–155 g/km. Pilt on illustratiivne.

TOYOTA .EE

Ehitusest oktoober 2016  

Meediapilt annab välja koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Eesti Katuse- ja Fassaadimeistrite Liidu, Eesti M...

Read more
Read more
Similar to
Popular now
Just for you