Page 1

23

number

EHITUSEST P R O J E K T E E R I J A E H I TA N O V E M B E R 2018


SISUKORD

Aasta ehitaja on Jaano Tootsi Ehitustrust AS-ist lk 4–8 Kes kandideerisid aasta ehitaja tiitlile? lk 10–17 Põnev hoone: Rapla Gümnaasium lk 18–21 Energiatõhususe nõuded täpsustunud lk 22–23 Kuidas lahendada ehitisregistri probleeme? lk 26–30 Aasta puitehitiseks valiti tuletõrjekomando lk 32–33 Registreeru messile Eesti ehitab lk 34 Statistika: ehitushinnaindeks tõusukursil lk 36 Uudis: lammutustoetus kohalikele omavalitsustele lk 38 Ehitusettevõtjad, materjalitootjad ja sada uhket ehitist lk 40 Arvamuslugu Tõnis Tarbelt: propusk jest? lk 40

EhitusEST Väljaandja: OÜ Meediapilt Koduleht: www.ehitusest.ee Toimetaja: Liivi Tamm, e-post: liivi@meediapilt.ee, telefon +372 510 7011 Reklaami müük: Ellen Ostrat, e-post: ellen@meediapilt.ee telefon: +372 5668 8515 ja Anneli Ostrat e-post: anneli@meediapilt.ee telefon: +372 5804 3467 Kujundus: Eve Rammo, e-post: kujundus@meediapilt.ee Trükk: AS Kroonpress Toimetusel on õigus kaastöid lühendada ja toimetada. Ajakirjas avaldatud artiklid ja fotod on autoriõigusega kaitstud, levitamiseks vajalik OÜ Meediapilt nõusolek. Kaebuste korral ajakirja sisu osas võib pöörduda pressinõukogusse (meil: pn@eall.ee).

www.ehitusest.ee

MEEDIAP LT ISSN 2382-8382


A A STA E H I TA J A

Jaano Tootsi aasta ehitaja Otsus on tehtud: aasta ehitaja on Jaano Tootsi Ehitustrust AS-ist, kelle abiga sai teoks paljude inimeste unistus. Arvo Pärdi keskus on valmis. TEKST: LIIVI TAMM

4

Pärdi keskuse saamislugu on kordades pikem kui pelgalt ehitamise aeg – mõte „Pärdid koju“ settis aastaid ja aastaid, keskuse ideest hankeni jõudes aga tekkisid uued takistused. Esimese hanke tulemusel vajalik summa oli Eesti riigile liig kallis, sama juhtus teisel katsel. Alles kolmandal korral, pärast mitmeid kärpeid, jõuti selleni, et kopp löödi Laulasmaa männimetsas maasse ning ning Hispaania arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos S.L.P arhitektuurikonkursi võidutöö “Tabula”, voolava põhiplaani-

ga hoone, hakkas kerkima. Täna on keskus valmis. Jah, pisiasju, nagu kaamerad maja ümbruses, neid veel lisandub, ent suur töö on tehtud ja igaüks saab süveneda Pärdi arhiivi, kuulata kontserti hea akustikaga kammersaalis või uudistada raamatukogu. Ka arhitektuur jääb meelde: monoliitbetoonist hoone suured klaaspinnad, sihvakate teraspostidega raamistatud puitfassaad, tsinkplekist katus, sisustuse naturaalse spoonikihiga vineertahveldused ning parkett kõlavad hästi kokku siseõuede klaasfassaadide


Jaano Tootsi Haridus: Maaülikool, maaparanduse eriala Töö kiidab tegijat: Jaano Tootsi tehtuga on rahul nii tellija, meeskond kui külastajad. Foto: Raul Mee

6,69

miljonit eurot + km maksis Arvo Pärdi keskuse ehitus.

Töökogemus: Projektijuhi kogemus 23 aastat: Linnaehitus AS, Nordecon Ehitus AS, Nordecon AS, Ehitustrust AS Varasemad olulisemad objektid: Greif trükikoda, Tamme staadion Tartus, Tamula rannaala Võrus, H.

ja sealt keskusesse imbuva sügisese valgusega. Aasta ehitaja konkursil osales Jaano Tootsi Ehitustrust AS-ist, kes pidi miljoni muu pisiasja hulgas nuputama näiteks teemal, kust leida kumera joonega 2.44 meetri laiusega aknapakett, kui partneritest soomlased pakuvad 2.40 laiusega variante. Või kuidas ust lukku panna, kui linke arhitektid näha ei soovi. Või kuidas lahendada palutud 2-sentimeetrise paksusega kumer kipssein ja kas see on ikka hea mõte. Õnneks oli Jaano Tootsil abilisi – ainuüksi tema poole õhkuvisatud teoreetiline mõte, et kuis oleks ehitada sellist objekti üksi, tekitas paralleeli Sagrada Familia valmimise ajakavaga. Tublid alltöövõtjad, Ehitustrusti platsimeeskond, ostuosakond, eritööde eest vastutajad ning hangetega tegevad abilised suutsid keskuse valmimiseaja siiski lubatud pooleteise aasta sisse mahutada. Alltöövõtjate nimekirja süüvides jääb silma, et paljud neist saabusid Pärdi keskust ehitama Eestimaa teisest otsast. „Tallinnast näib inimestel omamoodi kaugem tulla – nad mõtlevad, et viivad lapse üheksaks lasteaeda ja tulevad tööle, ent nii ei jõua,” muheles Jaano Tootsi. „Lõuna-Eesti ettevõtted tulid esmaspäeva hommikul kohale ja reede pärastlõunal sõitsid koduste juurde. Nädalavahetustel tegime tööd nii vähe, kui võimalik.“ Aga nüüd. Ringkäik algab.

Elleri muusikakooli ja Kammeri kooli renoveerimine, Tartu raudteejaama reisiplatvormi rekonstrueerimine, Tartu Ülikooli hoone aadressil Lossi 36, Vanemuise 45 ärihoone-kortermaja, Fama kaubanduskeskuse 2. ja 3. etapp, Astri kaubanduskeskuse 3. etapp, Riia 2 multifunktsionaalne hoone, Nõo Lihatööstuse 3. etapp.

Peatus 1. Parkla Keskusesse saabumine ei olegi nii lihtne – ärge usaldage Google Mapsi, see juhib teid naabri aeda ja oru põhjast paistva keskuseni hakkate turnima täiesti valest küljest. Sõitke mõnisada meetrit edasi ja mugav parkla männipuude all on ehitaja poolt valmis seatud. Keskuse treppi ei sõideta – mändidevahelisel tagasihoidlike valgustitega metsateel saab saabuja end kiirustamise kärast välja lülitada, et muusikasse süveneda. Jaano Tootsi: „Raja põhjas on geokärg, mis kruusaga täidetud. Pisut pelgasime, et okkaid ja pori hakatakse jalgadega sisse kandma, aga metsaalune on siin üldiselt kuiv. Seni probleeme pole.“ Peatus 2. Välisilme Keskust ümbritsevad 330 posti, millest pooled on kandvad, 110 valitud ilu pärast ja 55 kasutusel vihmaveetorudena – teoorias sulanduvad kõik nood loodusesse männimetsana, mis keskust igast küljest ümbritseb. Metsaaluse kaitsmisesse tuli täie tähelepanuga suhtuda – ehitamiseks vajalikul teelõigul kaeti mustikavaip kangaga. Kui kangas ära võeti, oli juurestik alles. Õigupoolest ei suuda kogenematu silm enam arugi saada, kus poole aasta eest soojakud paiknesid. Postidega klapib hästi kokku tsingist katus, mille perimeetris kulgevad vertikaalselt kumerad plekkpinnad, mis jälgivad katusepaanide rütmi.

5


A A STA E H I TA J A

tasakaalu otsimine käis kogu ehituse aja.“

Jaano Tootsi: „Palju ruumi meil ehitamiseks ei olnud, kokkuvõttes on hoonesse valatud 3000 kuupmeetrit raudbetooni. Maja koosneb 4 osast, neist esimene on üldala, kust inimesed sisse tulevad, lisaks koonduvad maja südames lilleõiena 3 monoliitbetoonist hooneosa, mis on keskelt ühendatud jootebetooniga.“ Peatus 3. Fuajee ja näituseala Kui ehitaja sügisel raudbetoonkarkassi valmis sai, oli järg sisetööde käes. Hispaania arhitektide detailidesse viidud täpseid suuniseid ei olnud lihtne ellu viia – kui kättesaadava paneeli kõrgus on projektis toodust poole sentimeetri jagu väiksem, siis tuleb otsida uus. Saab selgeks, mis Jaano Tootsi iseloomustatakse sõnapaariga “vana rahu ise”. Kuigi see lihtne polnud, sai ta alati kokkuleppele ilma tülide või kirgede mölluta. Näiteks klaasfassaadide puhul pidi kasutama just Reinersi profiili. Kui Taani tehastes toodetud klaas-alumiiniumprofiil kumeruses siiski murdus, pani üks nõue töö kaheks kuuks seisma. Aga lõpp hea, kõik hea: otsused said siiski tehtud. Ja arhitektid näisid avamispeol rahuloleva moega. Jaano Tootsi: „Põrandaid ka-

6

Vormide mäng Arvo Pärdi keskuses. Fotod: Jakob Meier

tab liimitud parkett ja seinu laudis, mis ühtlase pildi huvides on tellitud ühest tehasest. Akendest näeb mustikavaibaga kaetud sisehoovidesse. Pusimist, otsustamist ja kooskõlastamist oli palju, aga saime hakkama. Kunstilise kaalutluse ja funktsionaalsuse vahel

Peatus 4. Saal Häid kammersaale ei ole Tallinnas ja selle ümbruses üleliia. Pärdi keskuse 140-kohalise saali tellija sai saali osas nõu ka Aivar Mäelt ja mõistagi on tähelepanu pööratud akustikale – kui keskuse osas laiemalt kutsuti appi Linda Madalik, siis saaliosa tegid Hispaania akustikud, kes tegid põrandal valiku 5 mm akustilise mati ja 18 mm parketi kasuks. Lisaks kuulub saali juurde heliisoleeritud helitehniku ruum, mille osas andis nõu produtsent Michael Pärt. Ka esinejate eelhäälestusele on mõeldud: esinejad kogunevad lava taga, kus paikneb ka platvorm klaverile ja valmis sätitakse end külgmistes green-room-ides. Edevust ja ohhoo-reaktsiooni loob ka saali välisseinas hiiglaslik uks, mida võiks sama hästi seinaks arvata – suletuna tekib illusioon, et sein ei katke, avatuna avaneb uksenišist vaade männimetsale. Jaano Tootsi: „Ukse osas – jah, alguses mõtlesin vaimusilmas, et sellele tuleb ratas alla, aga ei. 800 kilogrammi rostvärgi peal. OÜ Tahel OR ja Ivo Roolaht aitasid lahenduse välja mõelda. Konstruktsioon on üle aasta pai-


gas olnud, metallosa sai päris varakult ära tehtud ja siiani pole reguleerimist vaja olnud.“ Peatus 5. Arhiiv ja raamatukogu Keskuses saab süveneda Arvo Pärdi loomingusse – siia on koondatud paberkandjal arhiiv ning jahekambris ootavad filmilindid ja pruunid helilindid, mille digitaliseerimine on täna igapäevatöö mitmele inimesele. Külalised saavad Pärdi loomingut uurida ka raamatukogus või teosega eraldi toakesse maha istuda ning süveneda. Jaano Tootsi: „Raamatukoguski on pisut teistsuguseid lahendusi, näiteks 3-meetrine redel – ülal on rattad ja see liigub riiulitel, et saaks kõrgemale küündida.” Peatus 6. Berliini tuba „Tuba Arvole” oli projekti joonistatud meenutamaks aega, mil helilooja Berliini emigreerus. Algne idee kujundada ruum muuseumitoaks siiski ei realiseerunud – helilooja on ruumi omaks võtnud ja see leiab praktilisemat kasutust. Puidune üldmulje, klavessiin, noodid, mis ootavad kirjutamist... Jaano Tootsi: „Siin on mikroperforeering, tõesti palju puitu. Õnneks on ettevõttes meeskond suur ja oma ostuosakond – tõime variante, näitasime ja kooskõlasta-

sime. Otsaseina muster on viidud kokku põrandaga, külgseina oma laega. Võru poisid hööveldasid ja lihvisid päevi.“

Jaano Tootsi: „Kaminaid on hoones kaks ja nendega on lihtne – ülal paiknev ventilaator puldist tööle ja kõik toimib.“

Peatus 7. Kabel Keskuses leiab ka pisikese Kreeka stiilis kabeli, kuhu külastajad on oodatud nautima vaikust, rahulikku mõtisklemist ja endaga olemist. See on paik, mida Arvo Pärt kindlasti keskusesse soovis. Täna töötab siin veel ikoonimaalija, kelle Arvo ja Nora kutsusid. Jaano Tootsi: „Kabel on tehtud pööratud soojustusega. Meil Eestis on küll ütlus, et kui on külm, siis ei sööda kasukat ära, vaid pannakse selga, aga siin on siiski seespool XPS-soojustus külge liimitud ning seest lubikrohviga krohvitud.“

Peatus 9. Ventilatsioonikamber Ventilatsioonikambri peremees oli selle valmimise ajal Tartu ettevõte Feliton. Kokku on kambris kolm agregaati: need on mõeldud üldalade ja klassiruumide jaoks, samuti kabinettidele, sanruumidele ja köögiosadele. Ruumi on kambris palju ja siin on ootamatult vaikne. Seinale on aga kruvitud üks isemoodi pusle, mis meenutab aega, mil kõik alguse sai. Jaano Tootsi: „See on nurgakiviürituse jaoks tehtud laud, mis on hoone põhiplaani kujuga. Kruvisime mälestuseks seina.“

Peatus 8. Klassist kohvikusse Nii töötajate ruumid kui õppeklassid on keskuse osaks juba esialgses projektis: klassiruumi magnetvärvitud pind ootab laste joonistusi, koridori interaktiivne sein mängijaid ja videoruum kutsub uudistama filmi Arvo Pärdist. Samal ajal peavad köögioperaatorid välja mõtlema, milliseid hõrgutisi valmistada tipptehnoloogiaga sisustatud köögis. Ja et kas serveerida kohvi toas kamina veerde või suunata külalised terrassile.

Peatus 10. Torn Pärl keskuse kõrval on 32 meetri kõrgune spiraalse disainiga metallkarkassil vaatetorn, mis oli Pärdi soovil arhitektuurikonkursi lähteülesandesse sisse kirjutatud. Ja vaade – see on imeline! Jaano Tootsi: „Liftitegija leidmine oli keeruline. Välitingimused ikkagi. Lõpuks jäi sõelale Kleemanni lift Kreekast. Mulle aga meeldib, kuidas projektis oli nii ilusti kirjas – maestro koos kahe saatjaga. Inspiratsiooni kogumise allikas.“


A A STA E H I TA J A

KOMMENTAARID: ALAR JÕGI EHITUSTRUST AS, JUHATUSE LIIGE

Jaano Tootsi asus meie ettevõttesse tööle novembris 2014. aastal, aga ta on töötanud projektijuhina juba üle 23 aasta! Jaano on lõpetanud Eesti Maaülikooli, tal on ehitusinseneri tase 7 nii hoonete ehituses kui ka veevarustuses ja kanalisatsioonis. Meil töötades on ta järjepidevalt läbinud erialaseid täiendkoolitusi. Esimeseks objektiks Ehitustrust AS-s oli Jaanol Tartus Riia 2 asuva Kvartali multifunktsionaalse keskuse ehitus. Seejärel toimetas Jaano Nõo Lihatööstuse laienduse ehitusel, millele järgneski tõeline väljakutse ehk Arvo Pärdi keskuse ehitus. Objekti võites oli juhtkonnale kohe selge, et projektijuhiks saab Jaano Tootsi. Kohe ehitustööde alguses tekkis Jaano juhtimisel objektil meeldiv positiivne aura, mis kestis sellisena ehitustööde lõpuni. KÜLLIKI MARGNA OBJEKTIINSENER

Peale selle, et Jaano on suurepärane projektijuht, kellel ohtralt teadmisi ja kogemusi, on tegemist ka ääretult sümpaatse inimesega, 8

kellega koos töötada. Tema kohta võib öelda, et tegemist on „vana rahu” endaga. Ükskõik, kui keeruline või stressirohke on olukord objektil, jääb tema rahulikuks ja pigem süstib positiivset energiat, öeldes: „Saame hakkama küll, pole see midagi nii ületamatu probleem”. Just selline peabki üks projektijuht olema. EERIK STAŠKEVITŠ OBJEKTIINSENER

Jaano Tootsi on Ehitustrust AS-i kõige pikaajalisema kogemusega projektijuht. Mul on olnud väga hea meel temaga koostööd teha Arvo Pärdi keskuse ehitamisel. Jaano terav vaist ehitusinsenerina lõi välja juba ehitusprotsessi algstaadiumis, mil ma õppisin temalt prioriteetide järjestamist. Jaano jaoks on väga tähtis meeskonnasisene suhtlus ja ühise rütmi leidmine. Ta peab esmatähtsaks tellija ja arhitektide soovide edukat realiseerimist. Kuna Arvo Pärdi keskus on projekteeritud väga peenetundeliselt ja paljud lahendused on kasutusel Eestis esmakordselt, siis läbi Jaano kogemuste õnnestus meil leida kõik vajalikud partnerid. Jaano sihikindlus on inspi-

reerinud mind mõtlema suurelt ja veennud, et miski pole võimatu. HEINRICH KOLNES OBJEKTIJUHT

Jaano pidi hakkama saama mitmete väljakutsetega: Hispaania arhitektidel on teine ehitustava ja uudsed lahendused. Suhelda tuli Eesti arhitektidega ja vormida Hispaania unistused Eesti normidele vastavaks. Ka tellijad olid kunstiinimestena erakordsed. Keskuse asukoht on keerulisem, kui olnuks kesklinna puhul. Projektis oli täpsus nõutud, ehituse kontrollimine käis täpselt jooniste järgi. Märkimist väärivad titaantsinkkatus, Eestis esmakordselt kasutatud klaasprofiilid, kumerad klaasid, sisehoovid, rippuvad seinad, vaatetorni spiraalne disain. Töötajana ja kolleegina on Jaano hea suhtleja, tähelepanelik, ääretult kohusetundlik, kokkulepetest kinni pidav, hea organiseerija, suutes sel viisil hoida oma tiimi alati ühtsena. Töövälisel ajal tegeleb palju spordiga, nii jalgrattaspordiga kui ka mäesuusatamisega, ning on aktiivne osaleja rahvaspordiüritustel Ehitustrusti meeskonna esindajana.


www.ruukki.ee

Kommunikatsioonil põhineva partnerluse ja aja jooksul testitud praktikate kaudu pakume täiustatud tehnoloogiat, et aidata teil ellu viia oma unistused nii uusi hooneid ehitades kui ka vanu renoveerides. Pakume nii eraisikutele kui ka äriklientidele ulatusliku edasimüüjate võrgustiku kaudu laias valikus katusetooteid ja päikesesoojuslahendusi. Ehitusala asjatundjatele, nagu investorid, arendajad ja projekteerijad, pakume laias valikus jätkusuutlikke tooteid ja teenuseid: teraskonstruktsioone, sandwich-paneele, fassaadikatteid, nendega seotud projekteerimistarkvara, erilahendusi ja –projekte ning tipptasemel projektijuhtimist. Tootevalikuga on võimalik tutvuda kodulehel.

Building your tomorrow.


NOMINENDID

MUSTAMÄE TERVISEKESKUS TALLINNAS

KORTERMAJA ÜMERA 28A

Aasta ehitaja konkurss

Aasta ehitaja tiitlile kandideeris tänavu 11 ehitusjuhti, kes teenisid žüriilt kiidusõnu: ehituskvaliteet on iga aastaga muljetavaldavam.

REIN POKK, Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS

Uue Mustamäe tervisekeskuse ehitamiseks vana hoone lammutati ning selle asemele projekteeriti ja ehitati uus hoone. „Arvestades turuolukorda, ei olnud eelarve positsioon nii pika lepingu osas kõige positiivsem, sest ehitamisele eelnes ca 6 kuud kestev projekteerimine ning vana hoone lammutamine. Siiski valmisid tööd nii ajas kui eelarves plaanipäraselt,“ kirjeldas Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS ehitusjuht Lauri Matteus kolleegi tööd. „Ühest küljest annab projekteerimise-ehi10

tusetöövõtuleping teatava paindlikkuse, kuid teisest küljest tõstab samal või enamal määral ka vastutust. Kokkuvõttes tuleb kiita Rein Poki töövõimet ja visadust, et etteantud raamides osapoolte huvisid arvestades soovitud tulemuseni jõuti.“ RITSO SÖREN, Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS

Ümera 28A kortermaja 8-korruseline raudbetoonist monteeritav hoone oli Ritso Sörenile esimene objekt projektijuhina, ent nii Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS ehitusjuht Lauri Matteus kui

ARVO PÄRDI KESKUS

arhitekt ja projekteerija kiidavad koostööd igati: tööde tegemise järjekord ja ajagraafik olid läbimõeldud, see tagas töötajate ühtlase ja sujuva muutusega koormuse. Tööd püsisid algusest lõpuni graafikus ja eelarves. Lisaks suutis Sören koostada täpse ja piisavate varudega tööplaani ja sellest kinni pidada. Ka arhitekt Ene Uustali kinnitusel on Söreni tugevuseks just lahenduste otsimine: „Ta ei virise, et kuidas teha ei saa, vaid pakub lahendusi kuidas teha saab.“ Ritso Sören rääkis žüriile, et hoone valmimisega seal töö veel ei lõ-


TALLINNAS

LAULASMAAL

pe: peagi kerkib kõrvale ka teine, aadressiga Ümera 28B. „Põnev fakt valminud hoone kohta on see, et ehitusel kasutasime autokraanat mitte torni. Aasta ja poolteist kuud ning valmis ta saigi,“ meenutas Ritso Sören ehitusaega. REIGO AMOR, Ehitusfirma Rand & Tuulberg AS

Raatuse 85 kortermaja-büroohoone ehitustööde tulemusel said seal valmis 21 korterit ja 3 äripinda. Korruste planeeringud varieerusid ning sisuliselt olid kõik korterid erineva lahendusega.

KORTERMAJA RAATUSE 85 TARTUS

RAPLA GÜMNAASIUM

Ehituse ning planeerimise tegid keerukaks ehitusgeoloogilised tingimused: krunt asub Suur-Emajõe maetud ürgoru veerul, kus pinnasevesi asus 0,5 meetri sügavusel ning on kohati surveline. Terve 0-tsükli ehitustööde käigus tuli arvestada keerulise ehitusgeoloogiaga. Ehitatud hoone piirnes kahest küljest kõnniteega – ehituse käigus olid komplitseeritud kõik tööd, mida tuli teha hoonega piirnevatelt tänavatelt, see aga nõudis tänavate sulgemist ning suhtlemist linnavalitsusega. „Reigo Amor on oma ala vaielda-

matu professionaal, kes leiab töötavaid ja innovaatilisi tehnilisi lahendusi ning suhtleb tulemuslikult nii partnerite kui klientidega,“ iseloomustas teda Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS ehitusjuht Priit Vakmann. JAANO TOOTSI, Ehitustrust AS

Laulasmaal männimetsaga kaetud alal asuv keskus põhineb Hispaania arhitektuuribüroo Nieto Sobejano Arquitectos S.L.P poolt koostatud arhitektuurikonkurssi võidutööl „Tabula“. Keskuse idee seisneb ühes suures n-ö ruumis, kus külalised saavad 11


NOMINENDID

HAABERSTI RISTMIK TALLINNAS

kontsentreeruda, kus saab uurida/ õppida õppeklassides, end väljendada ja ideid vahetada, külastada näitust, minna kohvikusse, lugeda raamatukogus, kuulata kontserti auditooriumis või lihtsalt metsas jalutada. Monoliitbetoonist hoonet ilmestavad suured klaaspinnad, teraspostidega raamistatud puitfassaad ning tsinkplekist katus. Siseviimistluses domineerib vineertahvelduste naturaalne puit ning naturaalne parkett. „Jaano Tootsi on töötanud projektijuhina juba üle 23 aasta, tal on ehitusinseneri tase 7 nii hoonete ehituses kui veevarustuses ja kanalisatsioonis,“ kirjeldas Ehitustrust AS-i juhatuse liige Alar Jõgi nominendi kogemusi. „Arvo Pärdi keskuse ehitus pakkus suuri väljakutseid nii insenertehniliste kui viimseni läbimõeldud sisekujunduslike lahenduste poolest. Jaano Tootsi kohta kehtib suurepäraselt ütlus „vana rahu ise”. Oma positiivse maailmavaate ja ülisuurte kogemustega hoidis ta kindlalt üleval meeskonnatöö vaimu ja samuti suurepärast suhtlust tellijaga.“ Objektiinsener Eerik Staškevitš märkis Jaano Tootsi iseloomustades lisaks: „Jaano terav vaist ehitusinsenerina lõi välja juba ehitusprotsessi algstaadiumis, mil ma õppisin temalt prioriteetide järjesta12

PÕLVA KESKVÄLJAK

PÄRNT MNT 554 TALLINNAS

mist. Jaano jaoks on väga tähtis meeskonnasisene suhtlus ja ühise rütmi leidmine.“ MARGO PADAR, Ehitus5ECO OÜ

„Rapla Gümnaasium koosneb ajaloolisest ja musta karva fassaadiga uuest osast. Vanast osast kasutasime sisuliselt skeletti,“ iseloomustab Margo Padar tehtut. Monoliitbetoonist ja monteeritavatest raudbetoonelementidest uus hoone on arhitektide taotluse tulemusel madal, hoone juures jäi ka žüriile silma selle hea ehituskvaliteet. „Senise kogemuse ja eelkõige Rapla Gümnaasiumi projekti põhjal julgeme Margot iseloomustada kui ehitajat, kes peab lugu korrektsest asjaajamisest ja on väga hea pingetaluvusega. Ta võtab initsiatii-

vi, suudab meeskonna tööle panna ja kogu ehitust professionaalselt juhtida,“ kirjeldas ka Taavi Aare RKAS-ist. MARTIN PAABO, Nordecon AS

Haabersti ristmiku rekonstrueerimine ei olnud kergete killast töö. „2017. aastal alustas Martin Paabo Haaberstis tööga, mille ta edukalt valmis sai ja 2018. aasta augustis enne tähtaega tellijale üle andis,“ kirjeldas Nordecon AS teedeehituse direktor Ain Pähkel. „Linnatingimustes mastaapse objekti ehitamine nõuab põhjalikku eeltööd ja plaanidest rangelt kinnihoidmist. Lisaks tellijatele ja insenerimeeskonnale teenis Martini juhitud meeskond kiidusõnu ka liiklejatelt, kes igapäevaselt objekti läbisid.“


LUBJA TN 4 KOHTUHOONE TALLINNAS

Martin Paabo rääkis, et suuremad väljakutsed olid seotud liikluskorralduse ja tehnovõrkudega, sest palju magistraale tuli ringi tõsta. „Gaasitrass, side- ja elektriliinid. Kõik pidi töötama enne, kui saime maa alla minna,“ kirjeldas ta. Haabersti ristmiku rekonstrueerimise kõige silmapaistvamaks rajatiseks on Paldiski maanteele ehitatud 8-avaline ja 280 meetri pikkune viadukt. Viadukti alla, Ehitajate tee ja Rannamõisa tee ristmikule, ehitati Eesti esimene fooridega reguleeritav turbo-ringristmik. Ringristmiku tasapinnast veel omakorda allapoole ehitati kaks jalakäijate tunnelit pikkustega 54 meetrit ja 38 meetrit. Et kõik rajatised ära mahuksid, tuli rajada ka arvestatavas mahus tugimüüre. Paldiski maanteele ja Rannamõisa teele rajati uued veevarustuse ja kanalisatsioonitrassid, uuendati elektri-, side- ja gaasivarustus ning paigaldati uued foorjuhtimise süsteemid. Ehitati 2+2 sõiduradadega uued teed ja bussirajad ning lisaks mõlemale poole autoteid ka kergliiklusteed. BENNO PAAS, YIT Infra Eesti AS

EV100 arhitektuuriprogrammi „Hea avalik ruum“ raames kavandatud Põlva keskväljaku ehitusega tähistati üheaegselt nii Eesti riigi sajandat kui Põlva linna 25. sün-

nipäeva. Rajati valgustatud väljak koos disainitud atraktsioonidega, pargi- ja puhkeala koos mööbli, purskkaevu, lipuväljaku ja kõnniteedega. Projektijuhiks sai Benno Paas, kes on ühtlasi YIT Infra Eesti AS-i Lõuna piirkonna juht. „Benno dünaamiline tegutsemine meeskonnaliidrina tagas ehitustöö ladusa teostuse ka kargel hilissügisel ja varakevadel. Sel perioodil tegeleti peamiselt töödega, mis jäävad tihtipeale lõppkasutajatele märkamatuks – pinnasetööd, torustike ja kaablite paigaldus, vundamentide ehitamine jms. 2018. aasta suve alguseks jäid ehitada peamiselt teekatted koos tänavavalgustusega, väikeehitised maa-alal ning teha haljastustööd. 23. juunil toimus pidulik avamistseremoonia,“ kirjeldas YIT Infra Eesti AS taristuprojektide juht Veikko Vapper tehtut. KRISTO ORULA,

OÜ Astlanda Ehitus

Uue kohtuhoone rajamise mahuka tööga tuli hakkama saada kitsastes oludes. „Vaatamata väga lühikesele täitmisajale lahendati, projekteeriti ja ehitati jooksvalt mahukad lisaja muudatustööd ning saavutati kaasaegne tulemus,“ kiitis Orulat ettevõtte juhatuse esimees Kaupo Kolsar.

Projektijuht Kristo Orula ise rääkis, et ehitustähtaeg tõepoolest oli väga lühike ja rinda tuli pista tööliste puudusega: „Tipphetkel oli meil ca 500 töölist, 10 objekti- ja töödejuhti, lisaks praktikandid.“ 29 816 m² hoonesse ehitati 38 kohtusaali koos kohtusaalide audio-videosüsteemide ehitusega, ehitushankesse kuulusid ka kohtkindla mööbli tarne ja paigaldus (arhiiviruumide riiulid, garderoobid, kööginurgad, puhkenurgad, kambrite sisustus, menetlusruumide sisustus jms), kogu hoone viidandus, klaasvaheseinte kiletamine. Lisaks paigaldati 16 pollarit, 6 läbipääsuväravat, 2 turnikeed, 2 turvalüüsi, 3 metallidetektorit, 3 röntgenaparaati. Kokku on raudbetoonelementidest ja monoliitbetoonist kohtuhoones 3 maa-alust ja 7 maapealset korrust, liikuda aitavad 11 lifti ning toimival hoiavad silma peal integreeritud ATS, videovalve ja läbipääsusüsteemid. JAANUS JÄRVE, Oma Ehitaja AS

Pärnu mnt 554 asuva kaubanduskeskuse (Selver) valmimist kommenteerides tunnistas Oma Ehitaja AS juhatuse liige Tarmo Pohlak, et tänasel ehitusmaastikul ei ole projektijuhil sugugi kerge – tellijad on jätkuvalt väga nõudlikud, tähtajad pingelised, eelarved sportlikud, heade projekteerijate ja all13


NOMINENDID

TÕRVA KESKVÄLJAK

töövõtjate leidmine keerukas, inimeste töötahe ja suhtumine on väga kõikuva tasemega. „Jaanus saab ja suudab, temast peetakse lugu ja tema tehtud kokkulepped peavad,“ sõnas Pohlak. Pärnu mnt 554 asuv kaubanduskeskus ei olnud sugugi lihtne objekt, kuna see ehitati pingelises turusituatsioonis valmis sisuliselt 9 kuuga. Avamise kuupäev oli tellija poolt selgelt paika pandud, iga päev oli arvel ja kõik pidi kulgema nagu õlitatult. „Sellele vaatamata oli õhkkond sõbralik, töine ja kõik osapooled, nii projekteerijad, peatöövõtja, tellija, rentnikud, omanikujärelevalve ja alltöövõtjad, pingutasid ühise eesmärgi nimel. Ja valmis ta sai ning avamisel olid kõik lõpptulemusega rahul,“ võttis Tarmo Pohlak tehtu kokku. KRISTO PAUMETS, AS Merko Ehitus Eesti

Tõrva keskväljaku valmimist meenutades kiitis ettevõtte juhatuse esimees Keit Paal just Kristo Paumetsa kogemusi infrastruktuuriprojektidega ja seda juba alates 2011. aastast. „Ta on osalenud vee- ja kanalisatsiooniprojektides, tee-ehituses ja juhtinud töid, kus erinevad infraehituse valdkonnad põimuvad,“ kirjeldas ta. Tõrva keskväljaku projekt oli äärmiselt ambitsioonikas nii valitud lahenduste, talvise ehitusaja kui ka 14

PÄRNU MNT 22 TALLINNAS

tähtaja poolest: täielikult rekonstrueeriti linnasüda ja rajati uus bussijaam. Samuti avati vaade ja ligipääs Veskijärvele ning rajati paisjärve äärde linna sümbolehitusena Tõrva korsten. Tööde käigus tsoneeriti senine suur plats väikelinnale sobivamateks väiksemateks väljakuteks, lisati haljastust ja loodi ainulaadne mustritesse laotud kivisillutis. „Oleme saanud väljaku, millel on mitmed funktsioonid ja mida kasutatakse aktiivselt nii suurürituste kui väikesemate sündmuste, kontsertide või laatade korraldamiseks,“ rääkis Tõrva vallavanem Maido Ruusmann. Tööde mahtu kuulus kõigi kommunikatsioonide rekonstrueerimine, uute teekatete, mänguväljaku, Tõrva korstna, kellatorni ning seest valgustatud teraskonstruktsioonis mastide ja trossvõrgustikuga valgustuslahenduse rajamine väljaku kohale. Projekti käigus tuli teha 12 000 m3 mullatöid ja rajada 13 000 m2 kivikatteid ning seda kõike sügis-talvisel perioodil, et just Eesti Vabariigi sajanda aastapäeva tähistamiseks saaks linnarahvas oma uuel keskväljakul esimese suure peo pidada. INDREK TARTO, AS Merko Ehitus Eesti

Pärnu mnt 22 valmimise eest vastutanud Indrek Tarto on suurte kogemustega projektijuht. „Ta

on tiimide eestvedaja ja üks Merko alustaladest, kellele usaldame oma keerulised ja suured objektid rahuliku südamega,“ kinnitas ettevõtte juhatuse esimees Keit Paal. Muu hulgas on Tarto Merkos võitnud nii Aasta inseneri (2016) kui ka Aasta üldehitaja (2017) tiitli, lisaks pälvinud meeskondliku Aasta vägiteo (2016) tunnustuse Hiltoni hotelli ehitamise eest. Ta jagab omandatud kogemusi oma projektimeeskondadele, kaasab töödesse noori tegijaid ning innustab ka tudengeid TalTech-i külalislektorina ja tervitab üliõpilasi ka platsikülastustel. Pärnu mnt 22 ärihoone ehitamisel tuli äärmiselt keerukates ja kitsastes kesklinna oludes, osaliselt olemasolevat säilitades, anda uus ja väärikas elu värvika ajalooga krundile. Hoolimata muudatustest sai töö valmis tähtaegselt, kasumlikult ja nii, et kõik osapooled on tulemuse üle uhked. Ka tellija esindaja Heiki Õitspuu ei olnud kiidusõnadega kokkuhoidlik: „Indrek on olnud minu kogemuste baasil parim projektijuht, kellega olen koostööd teinud. Konkreetsel juhul muutus peale lepingu sõlmimist maja funktsioon olulisel määral ja me suutsime koostöös hoone valmis ehitada ja saada kasutusloa algselt plaanitud tähtajaga. Sellist suutlikust ei ole ma varem kogenud.”


Vask ja messing Metallvõrgud ja perforeeritud lehed Alumiinium Roostevaba ja happekindel teras

Sebacom OÜ +372 5385 4385 sebacom@sebacom.ee

Koplipere tee 17-3, Rae Küla, Rae vald 75310, Estonia www.sebacom.ee

Architecture


NOMINENDID

BENNO PAAS Põlva linna keskväljaku ehitustööd Aadress: Põlva linn Tellija: Põlva Vallavalitsus Peatöövõtja: YIT Infra Eesti AS Peamised alltöövõtjad: Balte Haljastus OÜ (kivitööd), Kagu Elekter OÜ (elektri- ja sidetööd), Põdra Maja OÜ (ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni välistorustikud), Detailehitus OÜ (raudbetoonkonstruktsioonid), BasseiniMeister OÜ (veeinstallatsiooni seadmete paigaldus) Arhitekt: Stuudio 2 Arhitektid OÜ Projekteerija: Keskkonnaprojekt OÜ Omanikujärelevalve: Mikk Mutso, Esprii OÜ Maksumus: 1,96 mln eurot + km Ehituskestvus: sept 2017–juuli 2018 INDREK TARTO Pärnu mnt 22 ärihoone Aadress: Pärnu mnt 22, Tallinn Tellija: Pärnu maantee 22 OÜ Peatöövõtja: AS Merko Ehitus Eesti Peamised alltöövõtjad: Vanalinna Ehitus OÜ, Merko Ehitus Eesti betoonitööde osakond, AS Parmet Arhitekt: Martin Aunin Projekteerija: OÜ Civen Omanikujärelevalve: OÜ Rapidon Maksumus: 10,4 mln eurot + km Ehituskestvus: 22 kuud JAANO TOOTSI Arvo Pärdi keskuse ehitustööd Aadress: Kellasalu tee 3, Laulasmaa küla, Harjumaa Tellija: SA Arvo Pärdi Keskus Peatöövõtja: AS Ehitustrust Peamised alltöövõtjad: Terasteenus & Partnerid OÜ, Feliton Grupp OÜ, Warmeco OÜ, Eltolex OÜ, Ait-Nord OÜ, Rosin Ehitus OÜ, Eksklusiivehitus OÜ, T-Tammer OÜ, Villest OÜ, Arkadel Klaas OÜ, Ironservice OÜ, Kore Invest OÜ, Eltolex OÜ, Sanitaartehnika OÜ, Tet-Ko OÜ, AIT-Nord OÜ, AEK Kliima OÜ, Ecomatic AS, Formet-Lift OÜ, Teket AP OÜ, Emero Wall OÜ, Vivarec OÜ, Tahel-OR OÜ, Puko OÜ, Lukuservice OÜ, Kuustuudio OÜ, Feliton OÜ, Selko Security AS,

16

Laeekspert OÜ, Ruutmeeter Studio OÜ, Raidkivi OÜ Arhitekt: Nieto Sobejano Arquitectos S.L.P. Eesti poolelt Ra Luhse, Arhitektuuribüroo Luhse & Tuhal OÜ Projekteerija: Andres Hirve, Inseneribüroo PIKE OÜ Omanikujärelevalve: Sulev Lepp, IB Telora OÜ Maksumus: 6,69 mln eurot + km Ehituskestvus: veebr 2017–juuni 2018 JAANUS JÄRVE Kaubandushoone ehitus- ja projekteerimistööd Aadress: Pärnu mnt 554, Tallinn Tellija: Projekt 554 OÜ, Toomas Õun Peatöövõtja: Oma Ehitaja AS Peamised alltöövõtjad: Betcons OÜ, Infraroad OÜ, Hertsog Lift OÜ, Betoteam OÜ, Steelexpert OÜ, AS Maleko, Vivaline OÜ, Enertec Group OÜ, Erlin OÜ, Savekate OÜ, Alarmest OÜ, AS Pristis, Aluwin OÜ, OÜ Expolio, TK Element OÜ Arhitekt: Puusepp & Mänd OÜ, Kätlin Mänd Projekteerija: Oma Ehitaja AS Omanikujärelevalve: Jaanus Rohtla Maksumus: 4,3 mln eurot + km Ehituskestvus: märts 2017–dets 2017 KRISTO ORULA Kohtuhoone ehitustööd Aadress: Lubja 4, Tallinn Tellija: AS Riigi Kinnisvara Peatöövõtja: Konsortsium OÜ Astlanda Ehitus ja Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Peamised alltöövõtjad: AS E-Betoonelement (raudbetoonelementide tootmine), AS Merko Ehitus Eesti (monoliitbetoonitööd), OÜ Arsam (montaažitööd), 1Kelvin OÜ (ventilatsioonitööd), Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS (tugevvoolusüsteemid, automaatika, valgustuse juhtimine), AS G4S Eesti (ATS, valveläbipääs, videovalve), OÜ Abertson (jahutussüsteemid), AS Malmerk Fassaadid (klaasfassaadid, alumiiniumavatäited), AS Maleko (katused)

Arhitekt: Arhitektuuristuudio Siim&Kreis OÜ arhitekt Andres Siim ja Novarc Group As arhitektid Lauri Laisaar ja Katrin Kõlu Projekteerija: AS Novarc Group Omanikujärelevalve: Keskkonnaprojekt OÜ Maksumus: 29,9 mln eurot + km Ehituskestvus: 19 kuud KRISTO PAUMETS Tõrva keskväljak Aadress: Kevade 1, Tõrva Tellija: Tõrva vald Peatöövõtja: AS Merko Infra Peamised alltöövõtjad: Infraroad OÜ, Paide Mek OÜ, Eltam OÜ, Savekate OÜ Arhitekt: Arhitekt Must OÜ (Ott Alver, Mari Rass) Projekteerija: Novarc Group (Reino Rass) Omanikujärelevalve: Sweco EST OÜ (Jaanu Mühlberg) Maksumus: 2 mln eurot + km Ehituskestvus: 10 kuud MARGO PADAR Rapla Gümnaasium Aadress: Kooli tn 8, Rapla Peatöövõtja: Ehitus5ECO OÜ Arhitekt: Salto Arhitektuuribüroo OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll) Projekteerija: AS TARI Omanikujärelevalve: AS Infragate Maksumus: 4, 69 mln eurot + km Ehituskestvus: aug 2017–aug 2018) MARTIN PAABO Haabersti ristmiku ehitus Aadress: Haabersti linnaosa, Tallinn Tellija: Tallinna Kommunaalamet Peatöövõtja: Nordecon AS Peamised alltöövõtjad: Rakennus Grupp OÜ (viadukti betoonitööd), Raunopol AS (tugimüüride, tunnelite betoonitööd), Elero AS (elekter), Telco AS (sidevõrgud), Baltpile OÜ (viadukti vaiatööd), Ferel Ehitus OÜ (sadevesi ja drenaaž), Saveka Torutööd OÜ (vee- ja reoveekanalisatsioon), Järelpinge Inseneribüroo OÜ (tugiosade tarne ja järelpingetööd),


Lionstone OÜ (ääre- ja sillutiskivid) Projekteerija: K-Projekt Aktsiaselts, Osaühing Järelpinge Inseneribüroo Omanikujärelevalve: TPJ Inseneribüroo OÜ Maksumus: 18,4 mln eurot + km Ehituskestvus: apr 2017–sept 2018 REIGO AMOR Korterelamu ehitustööd Aadress: Raatuse 85, Tartu Tellija: Vallikraavi Kinnisvara AS Peatöövõtja: Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Peamised alltöövõtjad: Mikrovai OÜ, Novabuilders OÜ, TMB Element OÜ, Evari Ehitus OÜ, Eksdek OÜ, Kaldram OÜ, Hearum AS, Selko Security AS, Pipenet OÜ, Jeld-Wen AS Arhitekt: Jelena Beljajeva, RTG Projektbüroo OÜ Projekteerija: RTG Projektbüroo OÜ Omanikujärelevalve: Vallikraavi Kinnisvara AS

Maksumus: 1,75 mln eurot + km Ehituskestvus: juuli 2017–juuli 2018 REIN POKK Mustamäe Tervisekeskuse projekteerimis-ehitustööd Aadress: Ehitajate tee 27, Tallinn Tellija: Lääne-Tallinna Keskhaigla AS Peatöövõtja: Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Peamised alltöövõtjad: RTS Infraehitus OÜ, Azelta Projekt OÜ, E-Betoonelement AS, Katusetööd OÜ, Megido OÜ, Aluver Tootmine OÜ, MPT Ehitus AS, Straf OÜ, ML Viimistlus OÜ, Expolio OÜ/Floor Covering OÜ, Helmot-E OÜ, Freshest OÜ, Hearum AS, Lansec OÜ Arhitekt: Arhitektuuribüroo Visuaal OÜ, arhitekt Indrek Saarepera Projekteerija: ARH-osa: AB Visuaal OÜ, KON-osa: Ehitusekspertiisibüroo OÜ, asendiplaaniline osa ja välisvõrgud: HML Management OÜ, KVVKJ:

Projektide Agentuur OÜ, elekter: ARPE OÜ ja NV: Lansec OÜ Omanikujärelevalve: P.P. Ehitusjärelevalve OÜ Maksumus: 4, 95 mln eurot + km Ehituskestvus: aug 2016–dets 2017 RITSO SÖREN Korterelamu ehitustööd Aadress: Ümera 28a, Tallinn Tellija: Vallikraavi Kinnisvara AS Peatöövõtja: Ehitusfirma Rand ja Tuulberg AS Peamised alltöövõtjad: Mikroprojekt OÜ, Abix Teeninduse OÜ, Muuga Betoonelement AS, Roofer OÜ, Fresh-Est OÜ, Savekate OÜ, Ehitus ja Masinad AS Arhitekt: Ene Uustal EMP A&I OÜ Projekteerija: Tarvo Trei, EMP A&I OÜ Omanikujärelevalve: Gustav Nõmm, Vallikraavi Kinnisvara AS Maksumus: 3, 14 mln eurot + km Ehituskestvus: aug 2017–aug 2018

• Välisseintele • Soklitele • Rõdupiiretele • Lagedele Rohkem kui 10 000 ehitist üle maailma on ehitatud taladega Deltabeam, sealhulgas ka Eestis.

• tsementlaastplaadid • tsementkiudplaadid • tuuletõkkeplaadid • krohvialusplaadid • veekindlad plaadid • tuletõkkeplaadid

PEIKKO EESTI OÜ

Peterburi tee 75A Tallinn, 11415, Harjumaa Telefon: +372 60 742 86

www.ehitusplaat.ee tel 515 2521, 515 5119 info@ehitusplaat.ee


NOMINENT

RAPLA GÜMNAASIUM:

uus vana kool

Aasta ehitaja konkursi üks nominente oli ka Rapla Gümnaasium, väärika ajalooga kool. Hoone vana osa sai põhjalikult renoveeritud ning juurdeehitus sulandub olemasolevaga.

TEKST: LIIVI TAMM FOTOD: MARIS TOMBA

18


Koolimaja erinevad osad sulanduvad ühtseks tervikuks, uus ei domineeri vana üle.

Rapla Gümnaasiumi ehitus algas 2017. aasta septembris, esimesed tööd olid vana hoone lammutus ja juurdeehituse kaeve- ning montaažitööd. „Sisuliselt jäi vanast hoonest püsti vaid katuse ja avatäideteta karp,“ meenutab Ehitus5ECO OÜ projektijuht Margo Padar vana koolimaja uueks saamise lugu. „Edasi tuli kivi- ja betoonitööd, karkassi ehitus ning järgmise etapina aknad-katused, fassaad. Maist saime alustada sisetööde ning maa sulades haljastuse ning kivitöödega.“ Vana ja uus kõrvuti Kuigi ümber koolimaja jalutades näib esmapilgul, et ajalooline hoone on renoveeritud vana hoonet veidi kohendades, säilis vanast tegelikult vaid välis- ja kandesein,

keldri vahelagi, peatrepp, samuti toodi esile sokliosa vanad maakivid. „Ka vahelaed said betoonist uuesti valatud,“ räägib Padar. „Uus on ka katus, kõik mittekandvad vaheseinad, aknad-uksed ja kogu siseviimistlus. Hoone ilme siiski rõhutab selle ajalugu, alates seinte lubikrohvist ja lõpetades uute uste ning akendega, mis on valmistatud originaalide eeskujul.“ Rapla Gümnaasiumi peaprojek teer ija k s s a i Sa lto Arhitektuuribüroo OÜ (Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Kukk, Andro Mänd ja Monica Knoll), sisekujunduse autoriks Pille Lausmäe sisearhitektuuribüroo. Kui arhitektid panid paika põhiprojekti ning ruumiplaani, jäid ehitaja osaks tehnilised joonised. „Eks Riigi Kinnisvara AS-il on tellija-

na koolimajadega suur kogemus, nad teavad, milline peaks olema ruumiprogramm ja milliseid vigu vältida,“ teab Margo Padar. „Ka arhitektiga oli koostöö hea, üldiselt oli tunda, et kõik osapooled on südamega asja juures ja kui projekti osas tekkis küsimusi, otsiti koos lahendusi ning vajadusel tuldi kohale.“ Tänusõnu jätkub Padaril ka Rapla linnale – olgu tegu kasutusloa menetluse või sissesõiduteede kooskõlastusega, asjad vaadati linna poolt kiiresti läbi. Kuigi ka koolimaja vana osa on energiasäästlik, püüti uue hooneosa puhul erilise hoolega tänapäevaseid õhu- ja soojapidavuse nõudeid järgida ing läbi viidi õhulekketestid, mis kinnitasid, et kvaliteet on hea: „Ka A-energiaklass oli käeulatuses, see oleks siiski eelda19


NOMINENT

nud selliseid lisainvesteeringuid, mis enam tasuvad ei tundunud.“ Uus hooneosa on ehitatud taotluslikult madal, et see sulanduks keskkonda. Võitlus veega Ent mis olid ehitajale suurimad väljakutsed? Padari sõnutsi tuli päris palju võidelda veega – kuna tehniline korrus läks paekivisse, jätkus pumpadel sügisel kõrge veetasemega tööd. Vigala jõe vesi vundamendisüvendis oli pideva võitluse koht: „Tegelesime sellega mitu nädalat, sest kui ei pumbanud, täitus süvend poole tunniga.“ Vanas hooneosas jätkus peamurdmist ka ruumide kõrguse osas – vundamendist allapoole minna ei tahetud ja kuna osad vanad keldrilaed paiknesid üsna madalal, tuli ka mõned keldrikorruse tualetid ja riietusruumid madalad ehitada: „Kaasa aitas ka BIMmudelis projekteerimine. Meil oli objektil eraldiseisev tööarvuti, kus käidi koos töövõtjate ja tellijaga mudelit vaatamas, et kuidas ikkagi tehnosüsteemide liitumiskohad

20

peaksid jääma. Just kommunikatsioonide ja ventilatsiooni liitumiste ja ripplae kõrguse arvestamisel oli sellest palju abi.“ Nii vana kui uue hooneosa ehitamisel tuli kombineerida ja arvestada erinevate materjalide ja konstruktsioonidega. Nii on Rapla Gümnaasiumis sõbralikult kõrvu monoliit- ja monteeritav betoon, plaat- ja lintvundament. Lisaks pidi siseviimistluse juures arvesse võtma sisseehitatud mööbliga. „Iga nišš siin kooli on loodud mõttega,“ teab Margo Padar.

„Lõppviimistlus tehti kõigepealt ja siis sai täpsed mööbli mõõdud paika.“ Kokkuvõttes arvab Padar, et lõpp hea, kõik hea – hoone sai valmis ja lapsed läksid esimesel septembril kooli. „Üks ajalooline kool on jälle kool. Samas hoones oli koolimaja 1932. aastal ja ka Eesti taasiseseisvumise ajal. Mõneti on lihtsam rajada tühjale platsile linna serva uus maja, ent linnaplaneerimist ja järjepidevust arvestades Rapla linnaruum praegusest lahendusest võitis,“ võtab Margo Padar jutu kokku.


Teede Tehnokeskus ja Maanteeamet kutsuvad osalema:

Projektijuhi CV

Margo Padar

Haridus: 1993–2017 Tallinna Tehnikaülikool. Ehitusinseneriõpe, tehnikateaduste magister

FOORUM TEEHOIUTÖÖD 2018 Ettekanded ja arutelud lõppenud teetööde hooaja kogemustest ja õppetundidest

Töökogemus: 2009– ... Ehitus5ECO OÜ, projektijuht 1999–2009 AS Remet, objektijuht, projektijuht 1998–1999 AS Remet, eelarvestaja

4.12.2018 kell 10.00 Paide Kultuurikeskuse suures saalis

Kogemus projektijuhina: • Rapla riigigümnaasiumi õppehoone ehitustööd (Kooli tn 8, Rapla) • Trimtex Baltic OÜ tootmis- ja büroohoone ehitustööd (Kõrtsi 3 ja 5 ning Pärlimõisa tee 25, Pärnu) • Tallinna Veerise lasteaia ehitustööd (Veerise 1, Tallinn) • Põlva liginullenergiahoone koolimaja ehitustööd (Piiri tn 1, Põlva) • Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse rekonstrueerimine (Sadama 16, Haapsalu)

Olulisemad alltöövõtjad Rapla Gümnaasiumi ehitamisel: Raudbetoon: AS E-Betoonelement Avatäited: Malmerk, Salava Grupp OÜ Katus: Menpluss Eesti OÜ ja Katusefirma OÜ Ventilatsioon: Viljandi Õhumeister OÜ Nõrkvool: Pristis AS Välisvõrgud: Vändra MP OÜ Mööbel: Tartu mööblikoda OÜ

Täpsem info: www.teed.ee tel 505 4226 Eva Äkke

KOMMENTAAR:

Tellija koostööga rahul TAAVI AARE

R

PROJEKTIDIREKTOR

iigi Kinnisvara AS on koostöös Ehitus5ECO OÜ-ga rajanud või rekonstrueerinud mitmeid Eesti riigi jaoks olulisi objekte. Üheks viimaseks silmapaistvaks näiteks on käesoleva aasta augustis valminud Rapla Gümnaasiumi uus koolihoone, mille ehitustööde peatöövõtjapoolseks projektijuhiks oli Margo Padar. Usume, et Margo Padari senine töökogemus ja haridus haakuvad sellega, mida oodatakse aasta ehitaja nominendilt. Senise ja eelkõige Rapla Gümnaasiumi projekti põhjal julgeme Margot iseloomustada kui ehitajat, kes peab lugu korrektsest asjaajamisest ja on väga hea pingetaluvusega koostööpartner, näitab initsiatiivi, suudab meeskonna eesmärgi nimel tulemuslikult tööle panna ja kogu ehitusprotsessi professionaalselt juhtida. Samuti mõistab ta pikaajalise tellija-/kliendisuhte tähtsust ja teab, kui oluline on probleemide kiire ja tulemuslik lahendamine.

LAADURID JA HAAKERIISTAD müük hooldus varuosad Tel. +372 52 67524 info@norcar.ee

www.norcar.ee


SEADUS

Uus määrus täpsustab hoone

MARGUS TALI MAJANDUS- JA KOMMUNIKATSIOONIMINISTEE-

H

RIUMI EHITUS- JA ELAMUOSAKONNA NÕUNIK

oonete energiatõhususe miinimumnõuded hakkasid Eestis esmakordselt kehtima 2008. aastal ja määrusi on selle kümne aasta jooksul vastu võetud mitmeid. Teiste sõnastuste hulgas on olulisem esile tõsta 2013. a alguses kehtima hakanud määrust, mille redaktsiooniga hakkas kehtima energiatõhususe nõuete uus versioon: muu hulgas sätestati esmakordselt nõue liginullenergiahoonetele. Võib öelda, et kümne aastaga on kehtiv regulatsioon piisavalt küpseks saanud ja energiatõhususe nõuete põhilised alused jäävad paika. Energiatõhususe nõue kohaldub ka edaspidi hoonele kui tervikule. Komponendipõhiseid nõudeid ei sätestata. Nii on arhitektidel ja projekteerijatel jätkuvalt võimalikult suur vabadus leida parim lahendus, mis sobib konkreetsele hoonele. Eelnõus tehtud muudatuste põhiliseks sisuks on kehtivate nõuete lihtsustamine, täpsustamine, leevendamine ning üleminek liginullenergiahoone nõuetele. Nõuete lihtsustamine on eelkõige seotud eelnõu teksti lihtsustamisega. Sõnastust on läbivalt täiendatud eesmärgiga seda senisest hõlpsamini arusaadavaks teha. Määruse koosseisust on välja jäetud juhendavad suunised. Kõrge energiatõhususega hoone-

22

te parimat praktikat käsitletakse KredEx-i liginullenergiahoone näidisprojektide raames väljatöötatud juhendites, mis on KredEx-i koduleheküljel kõigile huvilistele tasuta kättesaadavaks tehtud. Samuti on eelnõu koostamisel välja töötatud mahukas seletuskiri koos lisadega. Sõnastus ühtlustatakse Alates 2019. a algusest vastavad energiatõhususe miinimumnõuded olemasolevate hoonete olulisel rekonstrueerimisel C-energiaklassi tasemele, uute hoonete püstitamisel vastavad nõuded B-energiaklassi tasemele. Liginullenergiahoone nõuded rakenduvad avaliku sektori jaoks alates uue aasta algusest. Üleüldiseks muutub liginullenergiahoone nõue aasta hiljem, alates 01.01.2020. a. Uute energiatõhususe nõuete rakendumine on ühtselt seotud ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Uute nõuete rakendusel on üleminek sarnaselt toimunud ka eelnevate viieaastaste perioodide vaheldumisel. Liginullenergiahoone nõuete rakendumine on seotud ehitusloa andmisega. Edaspidi ühtlustatakse sõnastus ning ka liginullenergiahoone nõuded rakenduvad seotuna ehitusloa taotluse või ehitusteatise esitamisega. Hoonete energiatõhususe regulatsioonis käsitletud hoone tüüpide loetelu on täiendatud. Kehtiva määruse sõnastuses käsitletakse üheksat erinevat hoone tüüpi, edaspidi laiendatakse hoonete üldnimetusi kuueteistkümneni. Väikemajade käsitlus Kõige mahukam muudatus on tehtud väikemajade käsitluse puhul. Väikemajadele kohalduvad

220

m2 ja väiksemad köetava pinnaga väikeelamud ei pea täitma liginullenergia nõuet. Hea teada Väikemajadele kohalduvad energiatõhususe nõuded on edaspidi jaotatud kolmeks kategooriaks vastavalt köetavale pinnale. Energiatõhususarvude piirmäärasid on täpsustatud nii madal- kui liginullenergiahoonete nõuete osas. Nõuded on muutunud leebemaks. Eelnõuga sätestatakse uued kaalumistegurite väärtused. Lisaks kaugküttele sätestatakse eraldi kaalumistegur tõhusale kaugküttele, kaugjahutusele ja tõhusale kaugjahutusele. Esmakordselt on sätestatud liginullenergiahoone nõude erandid, nt on nõude täitmisest vabastatud kuni 220 m2 suuruse köetava pinnaga väikeelamud.

energiatõhususe nõuded on edaspidi jaotatud kolmeks kategooriaks, köetava pinna alusel. Väiksemate majade puhul on energiatõhususe nõue leebem, võrreldes suuremate elamutega. Majutusasutused on ärimajade koosseisust välja toodud ja neid käsitletakse edaspidi eraldi kategooriana. Tervishoiuhoone vasteks kehtivas määruses on haigla. Sellele hoonetüübile on ette nähtud intensiivne energiakasutu-


energiatõhususe nõudeid se profiil ja suured õhuvahetuse õhuhulgad. Edaspidi käsitletakse haiglaid suure energiatarbega hoone kategoorias. Tervishoiuhoone asemel kasutatakse üldnimetust ravihoone. Sellesse kategooriasse kuuluvad muud ambulatoorse ravi osutamise asutuse hooned, mille energiakasutuse profiil ja seega ka energiatõhususe nõue on sarnased kontorihoonele. Samuti on eraldi käsitletud laohooneid ja tööstushooneid ning varem juba mainitud suure energiatarbega hooneid. Suure energiatarbega hoonete koosseisu kuuluvad keerukate sisekliima tingimuste ja intensiivse energiakasutusega hooned, mille kasutusprofiili on keerukas ühtlustada. Suure energiatarbega hoone energiaarvutus tehakse projektile vastavate sisekliima ja tehnoloogia ning seadmete energiakasutuse andmetega. Täpsustunud piirmäärad Energiatõhususarvude piirmäärasid on täpsustatud nii madal- kui liginullenergiahoone nõuete puhul. Lähtutud on eeldusest, et madalenergiahoone nõue peab olema täidetav ilma lokaalse taastuvenergia tootmiseta. Selle tulemusena on nõuded muutunud läbivalt leebemaks. Liginullenergiahoone nõue on määratud eeldusega, et hoones toimub lokaalse taastuvenergia tootmine päikeseenergiasüsteemiga. Lokaalselt toodetud taastuvenergiat arvestatakse edaspidi omatarbe osakaalu ulatuses. Lähtudes kuluoptimaalsuse analüüsist ja uutest eeldustest on ka liginullenergiahoone nõue võrreldes 2013. a tasemega muutunud leebemaks. Eelnõuga sätestatakse uued kaalumistegurite väärtused. Nende

abil soositakse taastuvenergialahenduste laialdasemat kasutuselevõttu. Lisaks kaugküttele sätestatakse eraldi kaalumistegur tõhusale kaugküttele. Samuti on kaalumistegur sätestatud kaugjahutusele ja tõhusale kaugjahutusele. Eelnõu täienduste väljatöötamisel on lähtutud ka sellest, et üleminek liginullenergiahoonete püstitamisele toimuks sujuvalt. See üleminek jääb järgmise viie aasta pikkuse nõuete kehtimise perioodi sisse. Erandid paigas Esmakordselt on sätestatud liginullenergiahoone nõudele koha lduvad era nd id. Liginullenergiahoone nõude täitmisest on vabastatud kuni 220 m² suuruse köetava pinnaga väikeelamud. Väikeelamute puhul toimub lokaalse taastuvenergia tootmine ja tarbimine valdavalt erinevatel aegadel, seega õnnestub ära tarbida kõige väiksem osa lokaalselt toodetud taastuvenergiast. On tehnilisi lahendusi, mis aitavad omatarbe osakaalu tõsta, kuid nende rakendamist ei eeldata osana miinimumnõude täitmisest. Palkmajadele kohalduvad energiatõhususe nõuded on pehmendava koefitsiendiga. Hetkel kohaldub see erand üksnes uute hoonete püstitamisel. Edaspidi laiendatakse sarnast pehmendavat koefitsienti ka olemasolevate hoonete olulisele rekonstrueerimisele ja liginullenergiahoonete püstitamisele. Lisaks sellele eristatakse edaspidi masintoodetud palkmajasid ja käsitöö palkmajasid. Masintoodetud palkmajadele kohalduvad energiatõhususe miinimumnõuded koefitsiendiga 1,2, käsitöö palkmajade puhul on koefitsiendi väärtuseks 1,25.

Erandid lokaalse taastuvenergia tootmisel

Lokaalse taastuvenergia tootmine ei pruugi iga hoone asukohas olla majanduslikult põhjendatud või tehniliselt võimalik. Seega sätestatakse erandid, mis võtavad neid aspekte arvesse. Majanduslik põhjendatus on seotud sellega, kui efektiivselt lokaalse taastuvenergia tootmise süsteem töötab. Juhul kui süsteemi tootlus, näiteks planeeringuliste piirangute tõttu, on madalam kui 70% võrreldes optimaalselt suunatud süsteemi tootlusega, peab hoone vastama madalenergiahoone tasemele. Tehnilised piirangud on seotud sellega, kas lokaalse taastuvenergia tootmise süsteem asub võrgupiirkonnas või kas see on võimalik võrku ühendada ilma võrguettevõtja poolt tehtud võrgu ümberehitustöödeta või kas hoonel on vajaliku võimsusega süsteemi paigaldamise jaoks piisavalt suur katusepind. Kui kehtib mõni nimetatud tehnilistest piirangustest, peab hoone vastama madalenergiahoone tasemele. Seega on hoonete energiatõhususe miinimumnõuete põhilised alused järgmise viie aasta pikkuseks perioodiks paika saanud. See aga ei tähenda, et valdkonnas ei toimu mingeid arenguid. Möödunud suvel hakkas kehtima hoonete energiatõhususe direktiivi uus sõnastus, millega sätestatakse nõuded elektriautode laadimistaristu paigaldamiseks, tehnosüsteemide regulaarsete ülevaatuste läbiviimiseks ja pikaajalise renoveerimisstrateegia sätestamiseks. Need muudatused tuleb riiklikesse õigusaktidesse üle võtta 10. märtsiks 2020. 23


REKLAAMTEKST

Bauroc poorbetoonist seinapaneelid teevad ehitustööd kiiremaks Kõik uus on hästi ära unustatud vana! Kergbetoonist tooteid on Eestis kasutatud alates 1950ndate aastate keskelt ja eriti laialdaselt 1970.–1980. aastatel, kui valmisid mitmed senimaani kasutust leidvad tsiviilehituse objektid ja suur hulk tööstus- ja põllumajandusehitisi. Aastakümneid tagasi, plaanimajanduse kõrgaegadel, nõuti hoonete ehitamisel kõrget monteeritavuse astet. Tolle perioodi aegadel täitsid viisaastakuplaanid küll ideoloogilisi eesmärke, kuid eesmärgiks võetud montaažitööde nõude tõttu said kergbetoonist toodete ja detailide tootmine ning kasutamine Eestis hea hoo sisse. Tallinnas Rävala puiesteel EKP Keskkomitee hoone, tänane välisministeeriumi hoone ja endine kiirabihaigla hoonekompleks, tänane PERH, ning suur hulk koolimaju, tööstusja põllumajandushooneid üle Eesti – see on pärand tolle perioodi ehitistest, mis tänagi suures osas kasutusel. Jõudes tänasesse päeva, kus ehitustoodete areng ja tootmise kvaliteet on uutes kõrgustes, on taas järjest enam päevakorda tõusnud monteeritavate toodete kasutamine. Ei ole saladus, et ehitustööd on kallid ja nii ehitusmaterjalide kui tööjõukulude kasvuga muutub ehitamine paraku järjest kallimaks. Monteeritavad tehnoloogiad aitavad vähendada tööjõu

vajadust ehitusplatsil ning kiiremini ehitada ja koos sellega ka ehitustööde maksumust tellija jaoks mõistlikuna hoida.

Monteeritavad bauroc seinapaneelid Tänapäevaste poorbetoontoodete tootja Bauroc AS tootevalik on lai ja eriti tuntud on erinevad bauroc kergplokid, sillused ning laepaneelid. Samas on olulise kasvupotentsiaaliga tooteks kujunenud bauroc poorbetoonist seinapaneelid. Seinapaneelide peamiseks kasutusvaldkonnaks on erinevad lao-, tootmisning põllumajandushoonete mittekandvad sise- ja välisseinad, sh tuletõkkeseinad. Bauroc seinapaneelid sobivad nii köetavate kui ka külmade ruumide piirdeseinte ehitamiseks. Kõigi toodetavate seinapaneelide kõrgus on 600 mm ja valmistatakse 150, 200, 250, 300 ja 375 mm paksusega paneele. Seinapaneelide maksimaalseks pikkuseks 6000 mm, paneeli pikkust on võimalik vähendada 200 mm sammuga. Bauroc seinapaneelidest hoonete projekteerimise ja paigaldusega seotud nõuanded Lao- ja tootmishoonete puhul on tüüpiliseks konstruktiivseks põhilahenduseks post-kandekonstruktsioon, mis kaetakse seinapaneelidega väljastpoolt. Seinapaneele on võimalik paigaldada ka postide vahele, kuid need lahen-


KOKKUVÕTLIKULT BAUROC SEINAPANEELIDE PEAMISED EELISED: Poorbetoonist sein on kerge, soojapidav, õhutihe ning soojust ja niiskust akumuleeriv. Seinapaneelid on kergesti paigaldatavad tänu spetsiaalselt väljatöötatud kinnitusprofiilidele ja ankurdusplaatidele. Seinapaneelide paigaldamise jõudlus on suur, vajades ainult väiksearvulist paigaldusmeeskonda koos teleskooplaaduriga. Paneelseintel on väga hea tulepüsivus. Tulepüsivus kõikide toodetavate paneelide paksuste juures on EI 240. Tulemüüri EI-M 90 nõuetele vastab seinapaneel paksusega 200 mm ja tulemüüri EI-M 180 nõudeid täidavad paneelid alates paksusest >250 mm. Monteeritavate poorbetoontoodete kasutamine on ennast õigustanud ja materjali ning kinnituslahendusi saab usaldada. Poorbetoonist monteeritavad seinapaneelid kiirendavad ja lihtsustavad oluliselt lao-, tootmis- ning põllumajandushoonete seinakonstruktsioonide ehitamist. Bauroc seinapaneelid ja nende paigaldustehnoloogia aitavad ehitusprojektid edukalt ellu viia!

dused on paigaldajale mõnevõrra ebamugavamad ja töömahukamad. Oluline on juba hoone projekteerimise faasis arvestada paneelide pikkusest tuleneva kandepostide sammuga, et ka nurgaühendustes oleks võimalik seinapaneelid omavahel korrektselt kokku viia. Seinapaneelide paigaldamise kiirus sõltub paigaldatavate paneelide paksusest. Näiteks 150–250 mm paksusega seinapaneelide puhul suudab üks paigalduse meeskond (umbes 3–4 töötajat) päevas paigaldada 300 m2 ehk ca 80 paneeli ja kui tegemist on rasketes tingimustes paigaldatavate 300–375 mm seinapaneelidega, suudetakse paigaldada ca 72 m2 ehk 20 paneeli päevas. Olenevalt seinapaneelide paksusest on erinevad ka paneelide omavahelised ühendusviisid. Näiteks kasutatakse kõige paksemate, 375 mm paneelide omavaheliste horisontaalvuukide puhul liimvuuki, ent õhemate punn-tapp liitega paneelide puhul saab kasutada horisontaalvuugis vuugilindiga paigaldust. Vuugilindiga seinapaneelide paigaldusel on üks oluline eelis. Nimelt on võimalik hiljem vajadusel seinapaneelid lahti monteerida ja neid uuesti kasutada. See võimalus on eriti oluline näiteks renditavate lao- ja tootmishoonete vaheseinte ümberehitamiseks, kui hoone rentnikud või nende vajadused muutuvad ja nii on võimalik odavamalt ja lihtsama vaevaga sobiliku suurusega pinnad uuesti välja ehitada. Tööprotsessi kiiruse ja mugavuse tagamiseks on väljatöö-

tatud spetsiaalsed kinnitusprofiilid firmalt Halfen ja ankurdusplaadid firmalt Kermo, mis võimaldavad kinnitusi erinevat tüüpi ja erinevast materjalist ning erineva profiiliga postide külge. Hoonete projekteerimisel tasub valida sellised postid, millele kulub vähem eeltööd seinapaneelide kinnituslahenduse ettevalmistamiseks. Seinapaneelide saabumisel ehitusplatsile on oluline jälgida, et objektile transporditud paneelide teleskooplaaduriga mahatõstmisel oleks tõstuki kahvel tõste ajal alati horisontaalselt. Nii ei teki kahjustusi paneelide pinnale. Kui aga montaažitööde käigus tekivad äralöögid või vigastused, saab neid lihtsalt ja kiiresti parandusseguga parandada, tagades seeläbi hoone seinte kvaliteetse ja esteetilise lõpptulemuse. Samuti tuleb arvestada, et paneelide seinale tõstel ei kasutataks haaratsi ja konksu vahel jäika ühendust, vaid trossi või ketti, mis võimaldab paneeli montaažil seda täpselt paika sättida.

Seinapaneelide tellimisel tuleb arvestada tarneajaga Bauroc seinapaneelide tellimisel tuleb arvestada umbes 1,5-kuulise tarneajaga. Põhjuseks asjaolu, et kõigil bauroci armeeritavatel toodetel teostatakse keevisvõrkude valmistamine eraldi sisseostuna allhankijalt ja seetõttu tuleb enne tootmisprotsessi algust oodata armeeringu valmimist ning alles seejärel saab paneele tootma asuda.

www.bauroc.ee


EHITISREGISTER

Elektroonilise ehitisregistri idee vajab paremat teostust Riik alustas nullbürokraatia projekti ja viis kõik ehitisregistri toimingud elektroonseks. E-riigile kohane projekt pole esialgu oodatud õnne ehitusturul tegutsejatele toonud. Ehitisregister on tehniliselt kohmakas ning kasutamist reguleerivad õigusaktid lünklikud. TEKST: TANEL RAIG

Ehitusseadustik näeb ette, et kasutusluba antakse, kui ehitis vastab õigusaktides ehitisele esitatud nõuetele ja ehitusloale. Järelikult peaks kohalik omavalitsus nõudma dokumente, mis aitavad kontrollida ehitise vastavust ehitisele esitatud nõuetele ja ehitusloale. Samas ei ole ehitusseadustikus üheselt kirjas, millised dokumendid on ehitise vastavuse kontrolliks vajalikud. Kirjas on täpselt vaid juhud, millal kasutusluba ei anta. Ehitusseadustik ütleb, et koos kasutusloa taotlusega tuleb esita26

da ehitusprojekt. Majandus- ja taristuminister ei ole asja siiski nii lihtsaks jätnud ja on 2015. aastal välja andnud ehitamise dokumenteerimise määruse, kus ta täpsustab, et kasutusloa taotlemisel esitatakse pädevale asutusele ja ehitisregistrile ehitusdokumentidena vähemalt ehitise mahamärkimise akt, ehituspäevik, teostusjoonised, tehnosüsteemi või -seadme mõõdistusprotokoll ning asjakohasel juhul operatiivkaart. Vajadusel võib pädev asutus kasutusloa taotlemisel nõuda veel lisaks asjakohaste dokumentide esitamist. Just viimatitoodud võimaluse osas on

Eesti Ehitusettevõtjate Liit viidanud, et kuigi seadus annab ette miinimumnormid ja kohalik omavalitsus tohib lisadokumente küsida, ei ole määratletud, millised lisadokumendid on asjakohased ja milliste küsimine on ka sisuliselt põhjendatud. See põhjustab segadust. Kasutusloa taotlejal ei ole selge, milliseid dokumente võidakse kasutusloa menetluses nõuda. Segased tähtajad Ettevõtjatele valmistab lisaks peavalu ka asjaolu, et lubade menetlemisel ei pea kohalikud omavalitsused kinni 30-päevasest täht-


2019.

aasta esimeses pooles võib oodata esimesi õigusaktide muudatusi. omavalitsust andma kasutusloa 30 päeva jooksul, vajadusel teatama taotlejale uue tõenäolise loa väljastamise aja ja põhjendama esialgsest tähtajast mittekinnipidamist. Ettevõtjad on kurtnud, et kohalikud omavalitsused ei teata, milline on uus loa väljastamise tähtaeg ja miks esimese tähtajaga hakkama ei saadud.

ajast. Dokumentide hulk, mida igaks juhuks nõutakse, on paisunud üle haldusvõimekuse. Tegelikult võib ainuüksi ehitusprojekt suuremate objektide puhul koosneda sadadest lehekülgedest ja joonistest. Sageli piirduvadki kohalikud omavalitsused dokumentide puhul formaalse, mitte sisulise kontrolliga, st ei kontrollita mitte ehitise vastavust nõuetele, vaid dokumentide vastavust. Kuid sellise hulga dokumentide puhul on ka see väga aeganõudev. Ehitusettevõtjate kinnitusel heidetakse ette faili vale formaati, allkirja puudumist või allkirja valelt isikult. Ka kirjavigade osas võidakse olla sallimatud. Aja venitajad on ka kooskõlastajad, kes 10 päeva jooksul oma kooskõlastust või märkusi ei esita. Seadus kohustab kohalikku

Menetlemise aeg Kuigi kasutusloa võtmine on ehitusseadustikus seatud omaniku kohustuseks, delegeeritakse see sageli juba lepinguga ehitajale, kes peab kõigi dokumentide komplekteerimise ja nende esitamisega tegelema. Kasutusloa väljastamise venimisega lükkub edasi ka valminud ehitise üleandmine tellijale ja sellega omakorda ka ehitustööde lõpurahade saamine. Ka arendajatele ei ole taoline venitamine meeltmööda, sest nende klientidest korterite ostjad, büroopindade või kaubanduskeskuste üürnikud, ei saa hakata ehitist kokkulepitud ajal kasutama. Nende varasemate asukohtade lepingud võivad olla aga juba ülesöeldud ja kolimiseks ettevalmistused tehtud – nii on majanduslik kahju on vältimatu. Kasutuslubade senisest sujuvamaks väljastamiseks on Eesti Ehitusettevõtjate Liit soovitanud, et kasutusloa menetluses peab välistama nende dokumentide nõudmise, mis pole kasutusloa andmata jätmise aluseks ning kohalike omavalitsuste kaalutlusõigust lisadokumentide nõudmisel tuleks

parema õiguskindluse tagamiseks selgemalt piiritleda. Ka majandusja kommunikatsiooniministeerium on probleeme lahendama asunud. Ministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo kinnitab, et probleemid loamenetlejate nõutavate dokumentidega on nendeni jõudnud: „Taunime, kui eraõiguslikke suhteid puudutavaid dokumente nõutakse kasutusloa menetluses.“ Jaanisoo toob välja viiest punktist koosneva tegevuskava kasutusloa menetluse protsessi parendamiseks. Esiteks eristatakse ehitusseadustiku rakendusaktides selgelt avalik-õiguslike isikute ülesanded ja vastutus võrreldes eraõiguslikega. Teiseks ajakohastatakse ehitusdokumentide esitamist reguleerivaid norme ja antakse seletuskirjade tasandil selged suunised. Kolmandaks teavitatakse, koolitatakse ja kutsutakse tõhusamale koostööle kohalikke omavalitsusi, mis aitab tekkida ühtsel rakenduspraktikal. Neljandaks on peagi kavas ehitusseadustiku järelmõjude hindamine, millest selgub, mida peab seaduses täiendama või parandama. Viiendaks tegeletakse ehitisregistri ja selle e-platvormi arendamisega, et kodanike ja avaliku sektori vaheline andmevahetus oleks võimalikult tõhus ja läbipaistev. Jaanisoo leiab siiski, et teatud kaalutlusõigus dokumentide nõudmisel on avalikule võimule vajalik: „Ehitusdokumentide kontrolli kasutusloa menetlusel tuleb teha, sest ehitise nõuetele vastavust saab kontrollida eelkõige ehitamise aluseks olnud ehitusprojekti ja ehitusprotsessi kajastavate dokumentide alusel.“ Kuid Jaanisoo lubab, et ehitusettevõtjate liidu pakutud ettepanekud õigusaktide muutmiseks leiavad laheduse peamiselt rakendusaktide muutmise käigus. Esimesi muudatusi võib oodata 2019. aasta esimeses pooles. 27


EHITISREGISTER

ÜKS KÜSIMUS Kuidas jõuda olukorda, et kasutuslubade menetlemisel püsitakse ettenähtud tähtajas?

VASTUS IVO JAANISOO, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

E

hitusseadustikus antud 30-päevane tähtaeg kasutusloa andmiseks on kohalikele omavalitsustele antud menetlustähtaeg. Kui dokument tagastatakse taotlejale puuduste kõrvaldamiseks, siis tähtaeg peatub ning selle kulgemine jätkub pärast puuduste kõrvaldamist ja dokumentide taasesitamist. Menetlusperioodi keskmise pikkuse lühendamisele aitab kindlasti kaasa dokumentide korrektne esitamine. Kui kohalik omavalitsus on ehitusloa menetluses esitanud ebaproportsionaalseid nõudmisi, tasub oma õigusi kaitsta kohtus. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on töös ka ehitisregistri funktsionaalsuse ja kasutajamugavuse arendamine. Selle raames toome statistiliselt ja üksikjuhtumite kaupa välja tegelikud menetlusperioodid ning ka dokumentide puuduste kõrvaldamise ajad.

HEA TEADA: Eesti Ehitusettevõtjate Liidu 6 ettepanekut: Tunnistada kehtetuks 04.09.2015 määrusega nr 115 kehtestatud „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ § 15 lg 3 ja lg 4. Vaadata üle 04.09.2015 määruses nr 115 kehtestatud „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“ ehituspäevikule esitatud nõuded. Kätta alles vaid need, mis on vajalikud ehitamise dokumenteerimise eesmärkide täitmiseks. Luua võimalus ehitusdokumentide üleslaadimiseks väljaspool kasutusloa menetlust, kuna ehitusseadustiku järgi tuleb ehitusdokumendid esitada ehitisregistrile ja nende esitamata jätmine/mittenõuetekohane vormistamine pole kasutusloa andmata jätmise alus. Tunnistada kehtetuks 08.06.2015 määruse nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ § 2 lg 3, näha ette loetelu, milliste ehitusprojekti osade kohta on vaja ekspertiisi. Täiendada määrust „Nõuded ehitusprojektile“ selliselt, et määrusest nähtuks selgelt, et kasutusloa taotlemisel esitatakse ehitusprojekt, mille järgi ehitati. Kehtestada teavitamiskohustuslike ehitiste ehitusprojektile eraldi nõuded/neid üldse mitte kehtestada.


KOMMENTAAR:

Süsteemsuse puudumine ehitisregistris tekitab äriliselt probleeme KEIT PAAL AS MERKO EHITUS JUHATUSE ESIMEES

On projekte, kus lubade menetlusprotsess kulgeb väga ladusalt, samas on teiste objektide puhul ajakulu oluliselt suurem. Dokumentide ehitisregistri kõlbulikuks vormistamine ja süsteemi üleslaadimine on keerukas ja nüansirikas tegevus igal juhul. Ärilisest vaatest on süsteemsuse puudumine probleem. Menetluse tähtajad on seadusega ette nähtud ja ettevõttena tehakse kõik ühel moel, aga siiski on võimatu ennustada, kui mahukaks või keeruliseks loa menetlus kujuneda võib. Lisaks sisuliste nõudmiste varieerumisele on sageli ka tehnilisi eripärasid – näiteks ühel juhul on saanud ehitisregistris an-

On võimatu ennustada, kui mahukaks loa menetlus kujuneda võib. da kaustale sisulist pealkirja, hiljem aga enam mitte. On tavapärane, et näiteks ehitusloa saamiseks tuleb kohalikus omavalitsuses (KOV) läbida 2–3 tähtajaringi. Kooskõlastajate hulk on suur ning erinevalt ehitisregistris toimuva menetluse eelsest ajast ei saa enam ametlikke kooskõlastusi või arvamusi eri osapooltelt ette võtta. Jah, saab läbi rääkida ja suulisi kokkuleppeid teha, aga nende paikapidavus selgub alles ehitisre-

gistris toimuva menetlusprotsessi käigus. Kõige keerulisem on loa taotlejal tulla toime kooskõlastajate jäikade ja tihti ka vastukäivate märkustega. Võiks eeldada, et KOV on oma haldusala eri spetsialistide erimeelsuste lahendaja. Nii see paraku ei ole. Kõik ebakõlad ametite vahel jäävad loa taotleja lahendada. See aga võtab väga kaua aega. Loa sisuline mõte on vaieldamatult õige – projekt peab olema ehitamiseks kõlbulik ja ehitis kasutamiseks kõlbulik. Kuna aga dokumente on vaja koostada väga palju (kusjuures pole teada, kuidas neid kooskõlastajale sobivalt vormistada), nõuab lahenduseni jõudmine järjepidevust ja tihtipeale ka ebaproportsionaalselt suurt ajakulu.


EHITISREGISTER

Uuenev ehitisregister tuleb senisest kasutajasõbralikum

E

lektroonilist ehitisregistrit kritiseeritakse, kuna see on keeruline. Kui aasta alguses ilmusid meedias artiklid eraisikutelt, kes olid hädas registrisse dokumentide üleslaadimisega, siis nüüd on muret väljendanud ka registriga igapäevaselt tööd tegevad ehitusettevõtted. Aasta alguses kurtsid inimesed, et ei suuda oma eramute juures tehtavateks ümberehitustöödeks ehitusluba taotleda, kuna ehitisregistrisse loa taotluseks vajalike dokumentide üleslaadimine ja selle ebaõnnestumisel vea kohta tagasiside saamine on arusaamatult keeruline. Mõni tunnistas, et on juba mitu kuud loa taotlemisega vaeva näinud, kuid ei saa endiselt ehitisregistriga kokkuleppele. Aprillis saatis ehitisregistrit haldavale majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile kirja ka Eesti Ehitusettevõtjate Liit, kes tõi esile tehnilisi probleeme. Nimelt on failide üleslaadimine registrisse on väga ajamahukas, isegi lihtsate objektide puhul. Tihti esinevad registris tehnilised probleemid, mistõttu võib keerulisemate objektide puhul dokumentide üleslaadimiseks kuluda terve päev või veelgi enam. Ehitisregister vajab arendamist Täna ei saa üleslaaditavate failide õige pealkirjastamisega hakkama isegi professionaal, ammugi siis tavainimene. Iga luhtunud katse järel failile ehitisregistris nõutaval kujul pealkiri panna, tuleb aga alustada kogu protsessi algusest peale. Samuti puudub mõistlik põhjen-

30

Järgmise aasta veebruariks luuakse ehitisregistri uue menetluskeskkonna prototüüp, mis juurutatakse aastaga. dus nõudele, et iga ehitisregistrisse laetav dokument tuleb üleslaadimisel uuesti digiallkirjastada, kuigi dokument on eelnevalt juba allkirjastatud. Segab ka, et puudub võimalus esitada ehitusdokumente ehitisregistrile väljaspool kasutusloa menetlust. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna ehitustegevuse valdkonnajuht Ivo Jaanisoo tunnistab, et ehitisregister vajab edasist arendamist. Kuid selleks tegevuseks on juba vahendid leitud ja Jaanisoo kinnitusel on meeskondagi laiendatud. Septembris käivitati projekt, et kaardistada ja optimeerida lubade ning teatiste menetlemise reaalset protsessi. Jaanisoo lubab, et projekti tulemusena luuakse järgmise aasta veebruariks ehitisregistri uue menetluskeskkonna prototüüp, mis juurutatakse aasta jooksul. Paralleelselt suure arendusprojektiga tegeletakse kasutajatelt kogutud probleemide lahendamisega. „Probleemid on reastatud tähtsuse järjekorras ja neid lahendatakse vastavalt ressursside olemasolule,” ütleb Jaanisoo. Parandused viiakse sisse versiooni uuendustega, mida tehak-

se Jaanisoo kinnitusel 5–8 korda aastas. Eesmärk ka kasutajamugavus Vaata mata k riiti ka le on Jaanisoo kindel, et elektroonse ehitisregistriga on bürokraatia kaotamisel astutud suur samm edasi ja menetluses on saavutatud suur ajaline võit. „Mäletatavasti tuli enne elektroonilist menetlust paberkandjal ehitusprojekt kooskõlastada erinevate ametitega, nende asukohtadesse füüsiliselt kohale sõites. Paljude ametnike juures tuli kohtumiseks aeg ette broneerida. Ametnikud pidasid menetluste üle eraldi arvet erinevates dokumendiregistrites, kuhu sisestati kogu ehitist puudutav info käsitsi. Ehitusprojektide käsitsi esitamine eeldas nende väljatrükki ja paljundamist, mis eeldas spetsiaalseid printereid ja koopiamasinaid või vastavate koopiakeskuste külastamist. Märkused või info ehitusloa väljastamisest saadeti postiga,“ meenutab Jaanisoo endist loataotluse protsessi. Ta möönab, et failide nimetamine ja üleslaadimine on praegusel kujul ebamugav, kuid siiski kiirem kui mahuka projektdokumentatsiooni paberil käsitlemine. „Võib kokkuvõttes öelda, et palju bürokraatlikku tegevust on tänu ehitisregistrile likvideeritud,“ kinnitab Jaanisoo. Uus eesmärk on tema sõnul registri kasutusmugavuse tõstmine ning menetlusprotsesside lihtsustamine. „Kuid arvestades meie mugavat e-riiki, on kasutajate kõrged ootused ehitisregistrile mõistetavad,” tunnistab Jaanisoo, et eesmärk on keeruline.


TÕSTAME KÕIKJAL JA KÕIKJALE! Kraanateenused - mobiilsed- ja roomikkraanad ning eritransport Havator Kraana OÜ Aruküla tee 51, Jüri, Rae vald, Harjumaa, 75301 Eesti Info: +372 5860 0003 www.havator.ee Follow us:


KONKURSS

Nii konstruktsioonides kui välis- ja siseviimistluses toodi esile puidu eelised. Fotod: Maris Tomba

Aasta puitehitiseks pärjati uhke

K

onverentsil „Puit – homse elukeskkonna võti“ kuulutati Aasta puitehitise konkursi võitjaks tuletõrjujate staap Vastseliinas. Konkursi korraldaja Erik Konze sõnul pööras žürii (Signe Kivi, Maile Grünberg, Karin Paulus, Tiia Ruben, Margit Mutso ja Sille Pihlak) erilist tähelepanu puidukasutuse innovaatilistele lahendustele ja puidu rollile arhitektuurse idee teostusel. Võidutöö puhul pidas žürii oluliseks selle terviklikkust ja märgilisust. „Arhitektide liidu poolt läbi viidud Riigi Kinnisvara AS-i konkursil olid ranged nõuded hoone funktsionaalsusele ja etteantud ruumiprogramm. Avaldas muljet, et vaatamata pingelisele eelarvele leiti siiski võimalus kasutada puitkonstruktsiooni: algselt moodulitest plaanitud tehasemaja valmis pingelise eelarve tõttu hoopis kohapeal,“ kirjeldas Erik Konze. „Komandohoone on tuletõrjujatele otsekui teine kodu, seda enam on hea näha, et suudeti neile luua mugav ja hubane keskkond ning lõppkokkuvõttes võlus žüriid just see lahenduse terviklikkus.“ Komandohoone konstruktiivseks lahenduseks on puitkarkass, sh hoone vahelagede konstruktsioon ja katusekandjad, arhitektuuris on läbivalt kasutatud puittooteid, näiteks on fassaadikatteks puitlaudis, hoone siseviimistluseks garaaži ja tööruumide osas OSB-plaat ning olme- ja avatud aladel (õppeklass, kabinetid, trepikoda) vineer. „Puitu on hoonete konstruktsioonis ja välis- ning siseviimistluses ikka ka-

32

sutatud, kuid ometi tulevad inimesed jätkuvalt välja uute loovate lahendustega, näidates, kui universaalne materjal puit on,” ütles Erik Konze kokkuvõtteks. „Kuna tuleohutuse aspektist kiputakse puitu sageli paranoiliselt kohtlema, on lausa provokatiivne, et tuletõrjujatele ehitati puidust komandohoone,” lisas žürii liige Karin Paulus. Aasta puitehitise konkursi korraldajaks on Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Konkursil anti välja neli auhinda, mille koguväärtus on 5000 eurot. Aasta puitehitise autoreid premeeriti seejuures 2000 euro suuruse preemiaga.


Meie eesmärk, see on teie mugavus.

Igasugused gaasi ja santehnilised tööd ühest kohast! Всевозможные газовые и сантехнические работы в одном месте!

komandohoone

+372 5552 6113 +372 6700 613

Konkurss „ Aasta puitehitis” Peaauhind: Vastseliina päästekomando Arhitekt: Siiri Vallner ja Indrek Peil, Kavakava OÜ Ehitaja: Semuehitus AS Fassaadipreemia: suvila Murastes Arhitekt: Joel Kopli, Koit Ojaliiv, Rene Sauemägi. KUU arhitektid Liimpuidupreemia, rahva lemmik: Viimsi Riigigümnaasium Arhitektid: Jan Skolimowski, Peeter Loo, Kaspar Kruuse, Maie Raud. KAMP Arhitektid OÜ Ehitaja: AS Merko Ehitus Eesti Vineeripreemia: A.M. Lutheri mööblivabriku masinasaal Arhitekt: HG Arhitektuur OÜ Ehitaja: Nordecon AS ÄRAMÄRKIMISED: Matsalu suvila Arhitekt: Enn Rajasaar Tellija: Reimo Hammerberg Ehitaja: Estlander Grupp OÜ Palamuse O. Lutsu Kihelkonnakoolimuuseumi külastuskeskus Arhitektid: KOKO arhitektid ja Öö-Öö Arhitektid OÜ Ehitaja: KRC Ehitus OÜ Vana-Kalamaja korterelamud Arhitektid: Karli Luik ja Kevin Villem, Molumba OÜ Ehitaja: Mitt ja Perlebach OÜ

Fassaaditelling hind alates 16 €/m2

info@baltimir.ee www.baltimir.ee


MESS

Registreeru messile Eesti ehitab

K

ätte on jõudud aeg valmistuda järgmiseks ehitushooajaks ning registreerida ettevõte Eesti Näituste messikeskuses toimuvale rahvusvahelisele ehitusmessile „Eesti ehitab 2019“, mis toimub 3.–6. aprillini. Messi projek t iju h i Epp Sultsmanni sõnul on huvi registreerimise vastu olnud väga suur, pindasid on broneeritud alates eelmise messi lõppemisest. „Samas ei ole veel hiljaks jäänud ka need, kes alles nüüd tee-

vad otsuse messil osaleda,“ sõnas Sultsmann. Sündmuse vastu tuntakse huvi ka kaugemalt ning juba on selge, et messile on järgmisel aastal oodata uusi riike. Teiste seas on tulemas näiteks looduslikke puitkiust isolatsioonimaterjale pakkuv Norra ettevõte Hunton. Üldised trendid ehitusturul annavad 2019. aasta messile küll energiasäästu fookuse, kuid korraldaja sõnutsi on oodatud ettevõt-

ted kogu ehitusvaldkonna laiast spektrist. „Ehitusmessi ruumiprogramm on planeeritud sarnaselt mulluse messiga. Messikeskuse A-hall on seminaride päralt, messiala on B-, C- ja D-hallis ning spetsiaalselt ehitusmessiks püstitatavas E-hallis ning avaväljakutel,“ kirjeldas Sultsmann plaani. Messile registreerimise lõpptähtaeg on 31. jaanuar 2019. Lisainfo: www.eestiehitab.ee


STAT I ST I K A

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal, % II kvartal 2018 – III kvartal 2018

III kvartal 2017 – III kvartal 2018

tööjõud ehitusmasinad ehitusmaterjal Eramuindeks Korruselamuindeks Tööstushooneindeks Ametihooneindeks 0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal II kvartal 2018 – III kvartal 2018

III kvartal 2017 – III kvartal 2018

tööjõud ehitusmasinad ehitusmaterjal 0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

Palgasurve hoiab ehitushinnaindeksi tõusukursil

S

tatistikaameti teatel oli ehitushinnaindeksi muutus 2018. aasta III kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga 0,3% ja võrreldes 2017. aasta III kvartaliga 1,4%. Kolmandas kvartalis mõjutas seda võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu kallinemine, mis moodustas indeksi kogutõusust üle kolmveerandi. Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid kulutused tööjõule 0,8% ja ehitusmasinatele 0,7%. Ehitusmaterjalide hinnad jäid samale tasemele. Remondi- ja re-

36

1,4%

muutus ehitushinnaindeks III kvartalis võrreldes mulluse sama ajaga. konstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli tänavu kolmandas kvartalis võrreldes 2018. aasta teise kvartaliga 0,4% ja võrreldes eel-

mise aasta kolmanda kvartaliga 1,5%. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhirühma: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Allikas: statistikaamet


Milline on 2018. aasta

parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi

Aasta betoonehitis 2018 2018

Konkursi eesmärgiks on leida ja esile tõsta ehitisi (hooneid ja rajatisi), mille nägusus ning efektiivne ja ökonoomne teostus demonstreerivad betooni kui struktuurmaterjali eeliseid.

Konkursile võib esitada 2018. aastal tellijale üle antud betoonehitisi või neis kasutatud konstruktsioone või menetlusi. Esitajaks võivad olla füüsilised või juriidilised isikud. Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja, raketise tarnija ning betooni tarnija. Vajadusel annab žürii välja eriauhindu.

Konkursi tingimusi ja ettepanekute esitamise vormi vaata:

www.betoon.org/aasta-betoonehitis/voistlusest/ konkursi-tingimused/

Lisainfo: tel 648 1918; e-post: betoon@betoon.org

Ettepanekute esitamise tähtaeg on 3. detsember 2018. Võitja kuulutatakse välja Betoonipäeval 2019. aasta märtsikuus.

Viimsi eramu - peaauhind konkursil – „Aasta betoonehitis 2017”


UUDIS

Lammutustoetus aitab tondilossidel kaduda

K

ohalikud omavalitsused, kes soovivad lammutada kasutuskõlbmatuid kortermaju, saavad senise 60 000 euro asemel küsida nüüd riigilt toetust 100 000 eurot omavalitsuse kohta. Lisaks laiendatakse toetuse objekte, et toetuse abil oleks võimalik lammutada ka kasutusest välja langenud ühiskondlikke hooneid, mis varem jäid sarnastest meetmetest väljapoole. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rene Tammist selgitas, et lammutustoetuse piirmäära omavalitsuse kohta tõsteti selleks, et aktiivset kasutust leidev toetus veelgi suuremat mõju avaldaks. Seni eraldatud toetuste ja toetuse rahastamiseks riigieelarvest eraldatud ja kavandatud va-

Hea teada 2017. aasta lõpu seisuga oli toetust eraldatud 28 kohalikule omavalitsusele 53 elamu osas summas 554 220 eurot. Aktiivseimad taotlejad on olnud Sillamäe linn, Koonga vald ning Tallinna linn. Suurim toetus summas 60 000 eurot on eraldatud Kohtla-Järve linnale.

hendite mahtu arvestades on vajalik tõsta toetuse piirmäära seniselt 60 000 eurolt 100 000 euroni. „Laiendatud toetusmääraga tuleb riik omavalitsustele appi, et kõikide kasutusest väljalangenud hoonete lammutamine oleks

võimalik. Tondilossidest vabanedes tõuseb piirkonnas maa ja kinnisvara väärtus ning muutub ahvatlevamaks nii arendajatele kui uutele elanikele,“ selgitas Rene Tammist. Riik toetab kasutusest välja langenud munitsipaalomandisse kuuluvate või hoonestusõigusega koormatud kinnisasjal asuvate elamute lammutamist 70% ulatuses. Juba 2013. aastal majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt tellitud uuringust selgus, et kui tol ajal oli Eestis 476 tühja või vähemalt 25% ulatuses tühja korterelamut, siis 2030. aastaks kasvab see arv prognoosi kohaselt ligi tuhandeni. Allikas: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

EPOPÕRANDAKATTED vastavalt põrandale esitatud nõudmistele ja koormustele, muudavad elu- ja töökeskkonna kvaliteetseks!

RLT www.epox.ee

Epopõrand katab hästi ja kestab kaua! ■ ■ ■ ■

A A S TA S T

1 9 9 2

RLT

Epopõrandate professionaalsed paigaldusmeistrid RLT Epopõrandate asjatundjad – materjalitootja teadmised ja paigaldamise kogemused aastast 1990 Erinõuetele vastavate põrandate paigaldamise oskused Superfloor - lihvitud ja poleeritud betoonpõrandad

EPOX OÜ

Peter bur i te e 7 3, Tal l inn | Tel: + 3 7 2 5 0 5 2 2 0 0 | info @ ep ox .e e | w w w.ep ox .e e


ARVAMUS

NÄITUS JA RAAMAT:

„100 ehitist – sada aastat”

E

esti Arhitektuurimuuseumi peanäitusesaalis on 2. detsembrini avatud ülevaatenäitus „100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes. 1918–2017”. Näitus tutvustab Eestis viimase saja aasta jooksul ehitatud märgilisi hooneid ja rajatisi, lisaks on ilmunud samanimeline 224-leheküljeline rikkalikult illustreeritud raamat, kus kõik tekstid on toodud eesti, inglise ja vene keeles. Eesti sajandal aastal teoks saanud projekti algatasid Eesti Ehitusettevõtjate Liit ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit, kes kaasasid omakorda projekti elluviimisesse 35 enda liikmesettevõtet. „Soovisime korraldada EV100 auks ühes tähtürituse, millega austada ja jäädvustada Eesti ehitusala vedajate teed,“ sõnas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juht Enno Rebane. Ehitusvaldkonna erialaliitude esindajatest koosnev žürii valis iga aastat esindama ühe ehitise, mis parimal moel iseloomustab just seda aastat ja ajastut meie ajaloos. Ehitiste kohta on toodud ülevaatlik tekst ja nii tänapäevased

„100 ehitist – sada aastat”

kui ajaloolised fotod. Lisaks on iga aasta kohta tausta loomas mõned olulisemad sündmused Eesti poliitika, kultuuri- ja majanduselu kohta, eriline tähelepanu on seejuures ehitusvaldkonnal. Iga objekti juures on ära toodud selle valmimisega seotud isikud ja organisatsioonid arhitektidest ehitajateni. Kevade ja suve jooksul valmistati ette näitus, koostati tekstid, koguti kokku foto- ja muu materjal, mida nüüd näitusel ja raamatust lähemalt uurida saab.

Žürii: Meelis Einstein, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse esimees, AS Kunda Nordic Tsement tegevdirektor, žürii esimees Jaak Huimerind, Eesti Arhitektide Liidu eestseisuse liige, AB Studio Paralleel OÜ Ra Luhse, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit, AB Luhse ja Tuhal Vallot Mangus, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu juhatuse liige, AS TMB nõukogu liige Triin Ojari, Eesti Arhitektuurimuuseumi direktor Sven Pertens, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige, AS TREV-2 Grupp juhatuse esimees Ivo Roolaht, Eesti Ehitusinseneride Liidu volikogu liige, Roolaht ja Partnerid OÜ Erkki Suurorg, AS Nordecon juhatuse liige, volitatud ehitusinsener Raul Vaiksoo, Eesti Arhitektide Liit, Raul Vaiksoo AB Karl Õiger, ehitusteadlane ja ehitusinsener, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Näituse kuraator: Leele Välja

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit sai 25 aastaseks

A

rhitektuurimuuseumis avatud näitusel „100 ehitist – sada aastat. Eesti lugu ehitistes 1918–2017“ tähistas Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit oma 25. sünnipäeva. EETL-i juhatuse esimees Meelis Einstein meenutas aastapäevakõnes liidu teekonda algusest tänasesse ja märkis, et liit on andnud olulise panuse Eesti ehitus- ja töös-

40

tusarengusse. „Meie ehitusmaterjalitööstus on koos Eesti majanduse ja ehitusega astunud ülesmäge, kogenud sarnaselt nendega ka tagasilööke, kuid on kujunenud tänaseks kohalikke maavarasid ning toormaterjale väärtustavaks tööstusharuks, mis ekspordib edukalt,“ tõi Meelis Einstein esile. Sünnipäevalast olid tulnud õnnitlema liiduga koostööd teinud

organisatsioonid ja inimesed, teiste seas Jarek Kurnitski, Jüri Rass, Tanel Tuisk ja teised. 1993. aastal moodustatud Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 liiget. Liit soovib olla Eesti hiteusmaterjalide keskkonda kõige paremini tundev ühendus.


Tolmu- ja veekindlad pöördlaserid (IP67), tegevusulatusega kuni 600m. Lai kasutusvaldkond. Täpsus vastab standardile ISO 17123-6:2012

Telefonimüük 6511 222; www.wuerth.ee/esindused

ISO 1

7123

-6


ARVAMUS

Palun lubage..! Propusk jest?

TÕNIS TARBE EESTI EHITUSKONSULTATSIOONIETTEVÕTETE LIIT, ARHITEKT

K

as võileiba võiks teha luba küsimata? Võõras köögis võõrast materjalist poleks just sünnis ja võib lõppeda köögi, leiva, või ja noa peremehe kurjustamisega. Oma köögis ja oma ostetud materjalist võiks ju teha palju lustib. Kas omal maal oma ausalt teenitud raha eest ostetud materjalist võib maja ilma luba küsimata ehitada? Ei tohi! Mis mõttes? Lambukeste vagurad soovid Isegi riigilipu heiskamiseks vajalikku kümnest meetrist kõrgemat varrast ei tohi ilma luba küsimata oma aias püsti ajada. Seesama riik, kelle lipu heiskamiseks varrast püsti ajad, algatab otsekohe väärteomenetluse või mingi sarnase tegevuse, mille lõpptulemuseks on tuju läinud ja viimane raha riigi rahakotti ümber kolinud. „Õige“ kodanik esitab omavalitsuse ametnikele ehitusteatise ja ehitusprojekti. Ametnike armee „menetleb“ dokumente ning peale „vigade parandust“ lipuvarda ehitusprojektis võib tõenäoliselt õue peal lipu lehvima lasta! Luba peab olema, ametnikud peavad saama maksumaksja rahast oma osa haugata. Kes lubas, miks lubas, millal lubas! Mina ei luba – sõnapaarid, mida kuuleme igapäevaselt ning me ei vaidle! Nagu lambukesed nõustume saatusega ja täidame amet-

42

nike soovid vaguralt. Tahtsin teada, millal ja mis põhjustel sai alguse lubamine ehitamiseks – ehitusluba. Ei leidnudki! „Ehitusluba“ on hiilinud meie juurde tasahilju, vargsi! Nagu hiilivad meie kallale haigused, taudid, muud pisilased. Leidsin, et kunagi tuli maksta riigilõiv, kleebiti mark joonisele ja sellega võttis riik või omavalitsus teadmiseks, et ärimees on täitnud kodaniku kohustuse ja võib teha kombekaid tegevusi ehitusplatsil. Oluline oli maks, kõik ülejäänu toimetas omanik, arhitekt, insener, ehitusmeister ja järelevaataja. Miks on vaja luba ehitada oma raha eest omale maale? Seda uues ajas, kus mistahes ehitamise kavandamine inimasustuses saab alguse ühiskondliku kokkuleppega – üldplaneeringuga, teemaplaneeringuga, detailplaneeringuga. Planeeringud on ellu kutsutud selleks, et kogukond – suur või väike – saaks teada, kuhu ja kuidas rajatakse tehiskeskkonda, ja arvamust avaldada, nõustuda või mitte nõustuda. Planeeringud annavad teadmise, millised on tingimused, mida tuleb täita, et ehitised oleksid säästlikud, keskkonda kõige laiemas mõttes võimalikult vähe haavavad ja täidaksid ühiskonna, omanike, lähinaabrite ootusi parima elukeskkonna säilitamisel ja arendamisel. Mida veel on tarvis? Ehitusluba? Milleks? Kui otsustaja ei vastuta Ma ei arutle ehitusprojekti tarvilikkuse üle. Kuid ka mitte selle vormi üle, sest kaasaegne ehitamine ei eelda tingimata mõõte või jooniseid paberil. Ehitusvaldkond liigub jõudsalt uute tehnoloogiate kasutamise poole. Riigi huvi. Mis huvi võiks olla riigil? Kas riik on läbi lubade süsteemi teinud koledatest linnadest ilusaid? Kas riik on

läbi lubade süsteemi võtnud äririske, andnud tagatisi erahuvide realiseerimiseks? Kas riik läbi lubade süsteemi vastutab ehitiste ohutuse eest? Julgen väita, et riik on rõhutanud ehitise omaniku ainuisikulist vastutust ehitise ohutuse tagamisel kogu elukaare jooksul. Suure venna valvas pilk Kas ehituslubadega manipuleerimine on riigi omavalitsustele delegeeritud inkvisitsiooniline toiming omanikele koha kätte näitamiseks, näitamaks kelle käes on võim, pitsat, sau? Või võimalus võimutruu kontrollijate armee toitmine nagu Krõlovi valmis? Vahest ainus, millel on mõte, on statistika. Informatsioon, kui palju on Eestis äripinda, elamispinda, tootmispinda. Millal ja kui palju rajati. Igal juhul pole tarvis neid ankeete, kus küsitakse, mitu wc-potti ja kraanikaussi on majas ja mitu neist on veega, mitu ainult jalajälgedega. Ei ole kahtlustki, et ehitusseadustikus sätestatud ehituslubade, teatiste süsteem on ühiskonna ootustele jalgu jäänud rudiment. Loa andja ei vastuta mitte millegagi, ehkki loob näilise õhustiku, nagu ta seda teeks. Kehtiv loasüsteem ei kohusta kedagi toru või traati vedama, ei aita kaasa omavalitsusel ega eraettevõttel insenervõrkusid arendada. Torust või traadist veeelektri saamise või äraandmise tagab ikkagi leping, kus üks kohustub maksma ja teine midagi selle eest tegema. Milleks peab kõrvalseisja (omavalitsuse ametnikud) läbi loasüsteemi seda tegevust kontrollima? Orwelli „suur silm“? Et ehitis vastaks ühiskondlikule kokkuleppele (loe „planeeringule“) ja seal väljatoodud parameetritele, tagab selle püstitaja. Õigemini peab ta seda tegema ka praegu. Lihvitud loasüsteem ei mängi rolli.


Ehitus5ECO OÜ on pühendunud, usaldusväärne ja asjatundlik partner ehituse valdkonnas. www.ehitus5eco.ee


Oleme ühiselt pingutanud, et juba end tõestanud ehitustarvikute abil ehituskvaliteeti tõsta või tuua välja täiesti uus kinnituslahendus. Meie SFS-i meeskond pingutab alati, et muuta ehitus ohutumaks ning olla oma partneritele jätkusuutlikuks teenusepakkujaks. Peagi jõuame etappi, kus oleme oma koostööpartnerite, klientide ning pühendunud töötajate jaoks Eestis 20 aastat olemas olnud. Täname koostöö eest ning oleme teie jaoks olemas ka 20 järgmist aastat! See ongi meie investeering edusse. Üheskoos.

EhitusEST november 2018  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

EhitusEST november 2018  

EhitusEST on projekteerimise ja ehituse teemasid kajastav ajakiri ja veeb professionaalile, mis on ellukutsutud koostöös Eesti Ehitusettevõt...

Advertisement