HANKETINGIMUSED
Veiko Pärlin: hankes AS-i Nordecon hankeosakonna juhataja Veiko Pärlini sõnul ei vasta hanke korraldaja pahatihti sisulistele küsimustele konkreetselt, vaid umbmääraselt, mis teeb pakkuja jaoks asja väga keeruliseks. TEKST: URVE KASK
Ehitusettevõtjad on kurtnud, et nõuded riigihangetes on kohati ebaproportsionaalsed: pakkuja kinnitus võiks olla piisav, et ta ehitustöid asjatundlikult teostab, kaasates vajadusel spetsialisti, mitte nii, et väike ehitusettevõte peaks näiteks palkama oma ridadesse arboristi. Kuidas hangete tingimusi hindate? Saab teha nii, et otsitakse koostööpartner, kus vastav isik tööl ja kutsutakse ta pakkumise raames enda meeskonda. Oleme päris palju pakkumisi nii teinud, et kui endal spetsialisti pole, siis otsime ja kaasame koostööpartnereid, leppides kokku, et kasutame nende spetsialiste ja tugineme sellele ettevõttele. Tingimuseks kehtiva seaduse raames on, et ettevõte ja isik peavad sel juhul osalema ka reaalselt töö tegemises, juhul, kui nad osutuvad pakkujaks. Kohe-kohe tuleb uus riigihangete seadus, millega muutub päris palju: oleme ka ise kaks aastat seadusloome juures olnud. Riigikogus on tõenäoliselt detsembri alguses selle teine lugemine ning vana aasta lõpus või uue aasta alguses võiks seadus vastu võetud saada. Uues seaduses on nii mõndagi, mida enne pole Eestis kasutatud. Näiteks hankijatele jäetakse heastamise võimalus: kui on mõne ettevõttega mingi asi kehvasti läi-
14
Kohe tuleb uus riigihangete seadus, millega muutub päris palju. VEIKO PÄRLIN
nud ja võetakse kasutusele meetmed, et olukord tulevikus ei korduks, saab hankija kaaluda heastamise meedet. Me täpselt veel ei tea, kuidas see praktikas välja hakkab nägema, aga see on EL-i direktiivides nii ette nähtud ja liikmesriigid peavad selle üle võtma. Ka kvalifitseerimisdokumente puudutav muutub – need esitab ainult see pakkuja, kes edukaks osutub. Üldiselt siis pole nõuded ebaproportsionaalselt suured? Üksikute hangete puhul tõesti on. Näiteks Tallinna lennujaama lennuraja ehitamise hankeks ot-
sisime Euroopast koostööpartnereid, sest Eestis neid ei olnud. Aga leidsime sellised partnerid ja saime pakkumise esitada. Konkurents oli lõpuks päris suur – kuus firmat, nii et kõik leidsid. Aga võibolla on mõnel väiksemal ettevõttel ehk keerukam – meil on eraldi struktuur hangete osakonna näol, kes otsib ja läbi räägib, see võtab kahtlemata aega. Kas väärtuspõhise hanke hindamine on liialt subjektiivne? Väärtuspõhisuse peamine probleem – miks seda väga ei kasutata – on subjektiivsed kriteeriumid. Objektiivseks kriteeriumiks, mida on võimalik mõõta, on näiteks hind ja kui kaua peab objekt kestma ehk aeg. Ent lisaks on rida subjektiivseid kriteeriume, mille osas on teerajajaks AS Riigi Kinnisvara, kes näiteks Tartu rahvusarhiivi hanke puhul kasutas muid kriteeriume. Selleks moodustati komisjon, milles olid oma ala spetsialistid, kes andsid igale pakkujale punkte. Aga see on siiski suhteliselt subjektiivne – igaüks arvab midagi ja subjektiivsete arvamuste kogum peaks andma objektiivse tulemuse. Eks aeg näitab – uks on lahti tehtud ja ka meie katsetame sellega. See nõuab aega, hankijad ei oska veel asju sõnastada, see nõuab praktikat. Mõõdetakse imeasju. Oleme näiteks kokku puutunud lavatehnika seadmete hangetega, kus mõõdetakse trosside liikumise kiirust ja funktsionaalsust – kui mitu klikki peab tegema, et käsklus laval toimiks. Aga see on spetsiifiline valdkond ja ehitustegevuses veel sellist väga head näidet pole, millest võiks hakata pakkujad